Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 664 on olnud kultuurikomisjoni istungi päevakorras kahel korral. Esimene kord arutasime seda kevadistungjärgu ajal 9. juunil. Peale komisjoni liikmete olid kohal haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Siseministeeriumi esindajana personalipoliitika osakonna nõunik Reelika Ein, Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprorektor Ramon Loik, Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ja eelnõu algataja esindajana Siim Kiisler.
Härra Kiisler tutvustas komisjonis eelnõu sisu ja põhjendas, miks on algatajate arvates mõistlik ja perspektiivikas rajada Sisekaitseakadeemia uus kompleks just Ida-Virumaale. Kuna komisjonis räägitu kattus suures osas sellega, mida Siim Kiisler siin tänagi väga pikalt ja põhjalikult selgitas, siis aja kokkuhoiu huvides ma seda kordama ei hakka. Toon aga välja, millest rääkisid komisjonis teised külalised ja mida küsisid komisjoni liikmed.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski selgitas, et tema lähtub valitsuse tegevusprogrammist, kus on kirjas, et riigi kohaloleku suurendamiseks tuleb kaaluda Sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale. Selle eest vastutab Siseministeerium ja tähtajaks on määratud neljas kvartal 2014. Ministri arvates on ettepanek kaalumist ja sisulist analüüsi väärt. Haridus- ja Teadusministeeriumil on selleks investeeringuks planeeritud 15 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Puuduolev raha – juhul, kui jääb puudu – tuleks ministri arvates leida teiste ministeeriumide meetmete summadest. Hea tahtmise korral ei ole see sugugi võimatu. Ministri hinnangul on kindlasti tegemist regionaalpoliitiliselt positiivse otsusega, samas on oluline, et õppekvaliteet asutuse ümberkolimise tõttu ei halveneks. Härra Ossinovski sõnul tuleks teha sisuline analüüs ja kui kerkivad esile riskikohad, siis tuleb leida lahendused, kuidas riskid saaks maandatud.
Siseministeeriumi esindaja rääkis, et nad arutavad ka alternatiivi, mis ei tähenda kogu õppeasutuse ümberasumist Ida-Virumaale. Riigi kohaloleku suurendamiseks kaaluvad nad ettepanekut rajada Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia praktikabaas. Millised on ühe või teise variandi plussid ja miinused või riskikohad, selle analüüs oli juunikuus pooleli.
Sisekaitseakadeemia esindaja selgitas komisjoni liikmetele, et akadeemia on Ida-Virumaal kohal juba praegu. Nimelt, 150 Narva ja Kohtla-Järve gümnasisti omandavad eelkutseõpet. Seda tehakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Need on need noored, keda akadeemia peab potentsiaalseteks kadettideks. Sisekaitseakadeemia juhtkonna kõige suurem mure tolle plaani puhul on eeldatav õppekvaliteedi langus. Koolis läbiviidud küsitluses vastasid umbes pooled õppejõududest, et kompensatsiooni või muu stiimuli korral on nad valmis jätkama oma tööd ka Ida-Virumaal, teine pool õppejõududest ei ole ka kompensatsiooni korral nõus seda tegema. Sisekaitseakadeemia esindaja toetas Siseministeeriumi ettepanekut rajada Narva praktikabaas, mis tähendaks, et iga kadett läbib umbes kahekuulise praktika Narvas. Ramon Loigu sõnul tähendaks see, et ligikaudu sada kadetti oleks umbes aasta praktikal Ida-Virumaal.
Maavanem Andres Noormägi tõi meile näite naaberriigist Soomest, kus niisugused õppeasutused asuvad piki Soome piiri. Narvas on piiril täitmata vähemalt 20% ametikohtadest. Maavanema arvates oleks akadeemia üleviimine Ida-Virumaale loomulik ja riigimehelik otsus.
Komisjoni liikmed tundsid huvi, mis tegevusi ja üksusi praktikabaasi puhul silmas peetakse. Kas tegemist oleks lihtsalt ühe ühiselamuga? Meile vastati, et praktikabaasina käsitatakse pea kõiki Siseministeeriumi hallatavaid asutusi, mis Ida-Virumaal asuvad, näiteks seitset päästekomandot, politseijaoskondi, piirivalvet ning ka Jõhvis asuvat Viru vanglat. Praegu toimub praktika üle Eesti kõigis regioonides.
Üks komisjoni liige tundis huvi, miks eelnõu esitaja esindaja valitsuses olles ise seda otsust vastu ei võtnud. Seda küsis ta täna ka siin saalis. Vastus oli, et Isamaa ja Res Publica Liit viis selle ettepaneku mitmel korral valitsusse, kuid kuna eelmine peaminister seda mõtet ei toetanud – põhjuseks toodi väide, et puuduvad ressursid –, siis valitsuses see heakskiitu ei leidnud. Samas jõuti kokkuleppele, et ideega tuleb edasi liikuda, ja kaalutakse ettepanekut lisada see valitsuse tegevusprogrammi.
Komisjoni mõne liikme arvates ei ole eelnõu sõnastus kõige parem, härra Kiisler oli nõus kaaluma sõnastuse muutmist, kui selleks ettepanekud tulevad. Kokku võttes olid komisjoni liikmed ühisel arvamusel, et oodatakse ära suvel valmiv analüüs ja sügisistungjärgu alguses tullakse teema juurde tagasi.
9. septembril toimuski kultuurikomisjoni istung, kus seda eelnõu arutati. Sellel istungil viibisid külalistena siseminister Hanno Pevkur, Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur ja eelnõu esitaja esindajana jälle Siim Kiisler.
Minister kinnitas, et vaatamata Sisekaitseakadeemia asumisele neljas eri õppekeskuses on õppetöö kvaliteet hea. Õppehoonete tehnilisele seisukorrale andis minister järgmise hinnangu: Murastes hea, Väike-Maarjas pigem hea, Paikusel keskmine, Tallinna Kase tänava korpus ei ole heas seisukorras ja vajab renoveerimist. Ministri arvates võiks Haridus- ja Teadusministeeriumis planeeritud 15 miljonit eurot kulutada Kase tänava õppekorpuse renoveerimisele. Selle korpuse müümist ja üksuse Ida-Virumaale kolimist minister ei toetanud. Hanno Pevkur tegi komisjoni liikmetele ettepaneku kaaluda ja toetada ettepanekut, et Ida-Virumaale rajatakse praktikabaas. Investeerimise seisukohalt tähendaks see eelkõige ühiselamu renoveerimist. Seda ühiselamut on plaanis tulevikus kasutada koos Tartu Ülikooliga.
Eelnõu kaitsnud Siim Kiisler tõi välja, et eelmise valitsuse plaanitud 15 miljonit eurot oli mõeldud just sihtsuunitlusega Ida-Virumaale, mitte Tallinna õppekorpuse renoveerimiseks.
Komisjoni liikmed jätkasid küsimusi sealt, kus arutelu kevadel pooleli jäi. Tunti huvi, kas nüüd on täpsemalt teada, mida see praktikabaas endast kujutab, kui palju seal on õppureid ja tehnilist personali. Rektor selgitas, et praktikantide arv sõltub väga palju sellest, kui palju õppekohti riik tellib. Plaanitav praktikandikohtade arv on kuni 100 ja praktika kestus üks kuni kolm kuud. Lisaks tuleb kohapeal kindlasti koolitada praktikajuhendajaid, keda praegu napib. Ministri täpsustuse kohaselt vajatakse tippajal 95 ühiselamukohta, kõige vähem pingelisel perioodil 20–30 voodikohta. Praktikantide ühiselamu majandamine on seni käinud Sisekaitseakadeemia kulul ja nii peaks see jääma ka tulevikus. Praegu otsitakse sobivat ühiselamuhoonet nii Narvas kui ka Jõhvis. Küsiti, kas neljale eraldi asetsevale õppekeskusele lisandub siis viies ehk praktikakeskus Ida-Virumaal Narvas. Ministri sõnul jääb pigem neli keskust, tulevikus Paikuse õppekeskusest loobutakse. Samuti küsiti ministrilt, kas on kaalutud ka teisi õppekorpuse rajamise võimalusi, näiteks mõne Narvas asuva hoonekompleksi renoveerimist, mille kulud oleksid samas suurusjärgus Kase tänava õppekorpuse renoveerimise kuludega. Ministri vastus oli eitav. Põhiline argument, miks Pevkur Sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale valitsuse esindajana ei toeta, on ikkagi eeldatav õppekvaliteedi langus, mille põhjustab kvalifitseeritud õppejõudude puudus Ida-Virumaal.
Arutelu lõpus otsustas komisjon määrata komisjoni ettekandjaks siinkõneleja, saata eelnõu suurde saali 18. septembriks ja panna otsuse eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmise poolt oli 5 ja vastu 3 komisjoni liiget. Ma tänan!