Ma panin küsimused kirja, et ei peaks neid ette lugema, sest 15 minutit kogu vastuse peale on suhteliselt lühikene aeg, eriti nii oluliste teemade puhul, mida kolleeg Stalnuhhin just tutvustas. Iga teema kohta võiks rääkida palju pikemalt kui 15 minutit. Ma vastan esimesele ja teisele küsimusele lühemalt, et jääks aega kolmandale küsimusele pikemalt vastata, sest see puudutab eelkõige majandusministeeriumi valdkonda. Teen nii seetõttu, et lihtsalt aega on vähe.
Esimesele küsimusele, mida tuleb minu hinnangul veel teha, et saavutada majanduskasv, vastan ma nii. Ma olen seda ka varem öelnud ega väsi kordamast, et majandus ei ole midagi sellist, mis kusagil nurgas omaette areneb. Majandust arendavad inimesed ja ainult inimesed. Selleks on vaja inimesi, selleks on vaja, et inimesi üldse sünniks. Me ei saa riigist rääkida lühiperspektiivi vaates, me peame alati vaatama seda, et riik eksisteeriks täna, homme ja ka saja aasta pärast. Esiteks on oluline, milline on riigi perepoliitika, st kas lapsi sünnib. Mul on hea sõnum, et vähemalt lapsetoetused oluliselt tõusevad, jõudes järgmisel aastal 45 euroni ühe lapse kohta. Teiseks on oluline, milline on riigi hariduspoliitika, kas iga laps, kes sünnib, saab oma võimete kohase hariduse. Ma kordan, et ta peab saama võimetekohase hariduse, sh huvihariduse. Meid on ju vähe ja kogu potentsiaal peaks olema ära kasutatud. Kolmandaks on oluline, milline on riigi tervisepoliitika, kas inimesed on terved, milline on keskmine tervena elatud eluiga, mis Eestis on paraku suhteliselt lühike. Ma pean silmas just tervena elatud eluaastaid, seda, kas inimesed on valmis vanemas eas töötama, ja pean silmas ka seda, et mehed noorelt ei sureks. Neljas oluline küsimus on, milline on sotsiaalpoliitika, kas inimesed tunnevad ennast riigis turvaliselt. Kui midagi juhtub, näiteks kui ma jään haigeks, minust saab üksikvanem või ma jään töötuks, kas riik siis hoolib minust ja kas ma saan hakkama?
Kõik see kokku tekitab turvatunde, teadmise, kas ma tahan siin riigis olla või mitte, kas ma tahan siin peret luua ja töötada, siia panustada. Kõigi nende poliitikasuundadega tuleb tegelda paralleelselt. Ei ole ühte võluvitsa, see on meetmete kompleks. Kõik see kokku aitabki lõpuks. Kui inimesed siin sünnivad, saavad võimetekohase hariduse, on terved, tunnevad ennast siin turvaliselt ja hästi ning panustavad sellesse riiki, siis tuleb ka majanduskasv. See oli lühike vastus esimesele küsimusele.
Teine küsimus oli selle kohta, et kui ma käin koolides, mida ma siis noortele räägin. Tõsi on see, et ma käin koolides väga hea meelega. Viimase seitsme aasta jooksul olen seda igal aastal teinud mitu korda. Kui kutsutakse, siis mina ära ei ütle, sest mulle meeldib noortega suhelda. See peegeldab päris hästi tagasi seda, mis ühiskonnas ja kodudes toimub, sest ma mitte ainult ei räägi, vaid ka esitan küsimusi ja kuulan. Varem, kui ma olin rahvastikuminister, siis ma rääkisin palju Eesti rahvastikku puudutavatest teemadest. Nüüd, majandusministrina olen rääkinud sellistel teemadel, mis julgustaks ja toetaks noori tegema elus selliseid valikuid, mida nende süda tahab. Ma räägin sellest, kuidas karjääri teadlikult planeerida, mida on selleks tarvis teha, kuhu peaks panustama. Loomulikult peab panustama näiteks hariduse omandamisse. Ma räägin ka sellest, millised isikuomadused aitavad minu arvates elus edasi jõuda. Kõike seda räägin ma oma isiklikule kogemusele tuginedes. 42 aastat olen ma siin ilmas elanud ja sellest 22 aastat olen tegutsenud n-ö tööpõllul. Siis ma hea meelega kuulan, mida noored küsivad. Nad võivad küsida mida iganes, ma vastan hea meelega, tabuküsimusi ei ole. Ma tahan julgustada noori uskuma endasse ja sellesse, et kõik on võimalik, kui ise väga tahta. Te väitsite, et majandusministeeriumi kodulehel ei ole juttu sellest, et peaks noortega tegelema, seal ei ole selle kohta ühtegi meedet. Minu arvates oleks tore, kui iga Riigikogu liige või ka iga lapsevanem käiks aeg-ajalt koolis noortega oma tööst ja tegemistest rääkimas. See võiks olla iga kodaniku kohus, seda ei peagi kuhugi kirja panema. Seda enam, et igal sügisel on selline tore nädal nagu "Tagasi kooli". Kas või selle raames võiks kooli minna, kui muidu meelde ei tule.
Aga nüüd räägin pikemalt sellest, kuidas saaks majandusministeerium aidata kaasa sellele, et inimesed Eestist ei lahkuks. Jah, ma kirjutasin kunagi, et inimeste Eestist lahkumine on suur probleem, ja ma ütlen seda ka täna. See on suur probleem. Ametlikult elas selle aasta märtsis Soomes 66 814 eestlast või Eesti kodanikku. Pool aastat varem oli seal elavaid Eesti kodanikke 4095 võrra vähem. Need arvud kõnelevad kahjuks enda eest ja näitavad, et probleem on olemas. Kui siit lahkuti pärast teist maailmasõda, siis olid teised põhjused. Tänapäeval on enamasti põhjuseks palgavaesus. Sellest rääkis oma kõnes ka Riigikogu esimees, kes ütles, et see on häbiväärne ja kahetsusväärne, sest sõnad "palk" ja "vaesus" ei peaks kokku käima. Kui inimene käib tööl ja saab palka, siis ei peaks olema nii, et ta ei tule omadega välja. Mida siis teha? Veel kord toonitan, et siin mängivad suurt rolli kõik need tegurid, millest ma rääkisin esimese punkti raames: perepoliitika, sotsiaalpoliitika ja hariduspoliitika. Aga nendesse ma praegu detailselt ei lasku. Räägin sellest, mida saab teha majandusministeerium.
Kõigepealt räägin sellest, mida me teeme, ja siis sellest, mida võiks veel teha. Ettevõtluse arendamisse panustab majandusministeerium järgmise kuue aasta jooksul 382 miljonit eurot. See toimub eelkõige EAS-i meetmete kaudu. Transpordi arendamiseks läheb 447 miljonit eurot. See on väga oluline fakt, sest see tähendab taristu arendamist, mis on osa ettevõtluse arendamisest. Kui me tahame, et ettevõtted areneksid ka väljaspool suurlinnu, siis on väga tähtis, et meil oleks korras taristu. Me panustame maanteedesse 240 miljonit eurot, aga ka rongiliiklusesse, väikelaevasadamatesse ja mujale. Turismile on ette nähtud 69 miljonit eurot. Me soovime, et Tallinna lähedale tekiks üks pereatraktsioonikeskus ja Tallinnasse rajataks korralik konverentsisaal. Infotehnoloogia arendamisse panustame 182 miljonit eurot. Kui teil on huvi, siis ma võin pärast nendest projektidest pikemalt rääkida. Energeetikasse läheb 130 miljonit eurot, seal on ka kaks huvitavat projekti. Korterelamute renoveerimiseks ja soojustamiseks läheb 102 miljonit eurot, mida on umbes (ma praegu peast ütlen) kolm korda rohkem kui eelneval perioodil.
Nii et kokku on seda kõike üle 1,3 miljardi euro, mida ei ole sugugi vähe. See raha jõuab Eesti majandusse ja annab inimestele tööd. Ei ole nii, et inimesed saavad ainult korraks tööd, vaid eesmärk on aidata ikkagi kaasa majanduse edaspidisele arengule. Peale selle, nagu ma ennist ütlesin, on väga oluline, et elu oleks elamisväärne kogu Eestis. Kui inimene elab Tallinnast kaugemal ja tal ei ole tasuvat tööd või üldse mingit tööd ning ta peab tegema sundotsuse oma kodukohast lahkumiseks, siis sageli ei ole inimesel suurt vahet, kas tulla Tallinnasse või minna veel 80 kilomeetrit kaugemale. Sellepärast on väga oluline, et Eesti riik panustaks sellesse, et elu oleks elamisväärne üle Eesti ja inimesed saaksid tööd ka väljaspool suurlinnu.
Esiteks, taristu. Nagu ma enne mainisin, ilma korraliku teedevõrguta ei ole võimalik maapiirkondades liikuda ega ettevõtlust arendada. Me panustame lähiaastatel nii lõuna, ida kui ka lääne poole. Näiteks rekonstrueeritakse 2014.–2017. aastal 170 kilomeetrit põhimaanteid. Tahan aga öelda, et me peaksime mõtlema suuremalt ja rajama kiirteid kolmel suunal, alustada võiks Tartu suunast. Minu ettepanek on, et aastaks 2020 võiks vähemalt Paideni olla neljarealine tee.
Teiseks, energeetika. Öeldakse, et väga raske on teha maksusoodustusi regioonipõhiselt. Tõesti, näiteks tööjõumaksude puhul on seda raske teha, sest siis oleks lihtne riiki petta, seda oleks raske jälgida. Aga energeetikas on seda suhteliselt lihtne teha. Näiteks, kui väljapoole suurlinna rajatakse ettevõte, kus on x arv töökohti, siis on võimalik pakkuda soodustust elektrivõrguga liitumisel või hiljem juba elektriaktsiisisoodustust. Praegu moodustab elektriaktsiis 5% kogu arvest, lisaks on taastuvenergia tasu, mis on 9% arvest. Euroopa Liidu normid lubavad vähendada äritarbijate elektriaktsiisi ligi üheksa korda, 0,5 euroni, ja taastuvenergia tasu võiks olla päris null. See on otsuse tegemise koht, et kui ettevõte asub väljaspool suurlinna, kas siis on võimalik pakkuda soodustust näiteks energia eest tasumisel. See aitaks vähendada ka transpordikulusid, mis on niikuinii suuremad just nendel ettevõtetel, mis asuvad sadamast või suurlinnast kaugemal.
Kolmandaks, tööjõumaksud. Nüüdseks on hästi tööle hakanud töötajate register. On viimane aeg kaotada minimaalse sotsiaalmaksu määr. Kasu saaksid sellest osalise koormusega töötavad inimesed üle Eesti, aga eriti suure efekti annaks see just valdkondades, kus on vaja hooajatööjõudu, nagu põllumajandus ja turism.
Neljandaks, käes on aeg panna kohalikele omavalitsustele seadusega kohustus tegelda ettevõtlusega, aga anda neile selleks ka õigusi ja vahendeid, kas või maad. Praegu ei ole ettevõtluskeskkonna arendamine omavalitsuse ülesanne. Sageli on siis, kui tahetakse riigi käest maad näiteks mingi ettevõtte arendamiseks, riigi vastus, et see ei ole omavalitsuse ülesanne. Siis on tal väga raske seda maad saada.
Viiendaks, riigihangetel tuleks hakata arvestama regionaalset mõju. See on ühest küljest väike asi, aga see võib olla suure mõjuga. Toon drastilise näite Rõuge vallast, kus riigihanke tegemisel selgus, et elektrienergia on mõnevõrra odavam kui kohalik puuküttel saadav soojusenergia. Seal oldi sunnitud valima elektrienergia, kuigi puuküttele üle minnes oleks selles omavalitsuses tekkinud juurde märkimisväärne arv töökohti. Minu arvates tasuks riigihangete puhul hakata rohkem vaatama, milline on mõju kohaliku ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele.
Viimaseks, eluase. Minu arvates avaldab see võib-olla kõige rohkem mõju. Praegu on väga suur probleem, et inimestel ei ole raha, et eluasemekuludega hakkama saada. Riigil ei ole võimalik üleöö avaliku sektori töötajate palku tõsta ja ta ei saa ka öelda, et erasektor peab oma töötajate palku tõstma. Küll aga on võimalik riigi toetatud üürikorterite abil jätta inimestele rohkem raha kätte.
Aeg on vist läbi. Aga kui te küsite, siis ma hea meelega räägin edasi. Aitäh!