Tere hommikust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu, suur rõõm on teid näha! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Priit Toobal!

Tere hommikust, head kolleegid! Lugupeetud juhataja! Organisatsioon nimega EU Kids Online võttis mõni aasta tagasi luubi alla Euroopa laste internetikasutuse. Uuringu tulemustest selgus, et 96% Eesti lastest vanuses 9–16 eluaastat kasutavad internetti iga päev. Infotehnoloogia ajastu on muutnud palju asju meie ühiskonnas lihtsamaks, kuid mitte ainult positiivses suunas. Üheks negatiivseks tagajärjeks võime lugeda koolivägivalla kolimist internetti. Kui klassikaline koolikiusamine toimus enamikul juhtudel koolimaja piires, siis küberkiusamine enam piire ei tunne. Küberkiusamine on spetsialistide hinnangul veelgi kahjulikum kui füüsiline või sõnaline, kuna tegemist on väga agressiivse kiusamisega eri kanalite kaudu: foorumid, sotsiaalvõrgustikud, SMS-id jne. Uue kiusamise vormi tekke tõttu on kiusamise avastamine ja sellega toimetulek muutunud veidi keerulisemaks. Kui varem sai laps kiusamise eest koju varjule pageda, siis nüüd on koduseintest vähe kasu. Nutitelefonid ja taskuarvutid võimaldavad kiusamist ka seal. Üleeuroopalise uuringu kohaselt on Eesti laste küberkiusamise poolest Euroopas esikohal. Elektroonilised suhtlusvahendid võimaldavad järjepidevalt ja püsivalt kiusata. Kiusatava foto, tema kohta tehtud kommentaarid või videoklipp on isegi ühekordsel üleslaadimisel internetis väga pikka aega ja korduvalt kättesaadavad. Peale selle saab neid salvestada ja üles laadida teistesse keskkondadesse. See tähendab, et klippide vaatajate tegelik arv on teadmata, põhjustades seega kannatanutele lisastressi. Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitavad selle teema kohta siseminister Hanno Pevkurile arupärimise. Arupärimises on kokku viis küsimust. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning juhatus otsustab meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt selle edasise menetlemise. Jah, palun, Kaia Iva!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Eile oli meil pretsedenditu olukord siin saalis, kui öösel üks minut enne kolme lõppenud istungil arutatud eelnõule määrati muudatusettepanekute tähtpäevaks tänane hommik ehk mõned öötunnid. Seetõttu on mul küsimus, kas ehk majanduskomisjon vahepeal kogunes ja tegi Riigikogu esimehele näiteks ettepaneku pikendada muudatusettepanekute tegemise aega, sest võib-olla oli ka komisjonile endale üsna ootamatu, et eilne istung nii pikalt kestis. Mina küll tunnistan, et me jäime täna oma fraktsioonis muudatusettepanekuid arutades ja vormistades ajahätta. Kas selle kohta on mingeid uudiseid?

Aitäh selle küsimuse eest! Minul uudiseid ei ole selle kohta. Seda ettepanekut ei ole tehtud ja ma küsisin ka, kas kantseleile on see ettepanek jõudnud, aga neile ka ei ole. Kaia Iva, palun!

Aitäh! Mul on sellega seoses ka teine protseduuriline küsimus. Nüüd on tekkinud selline kummaline situatsioon, et eile Riigikogu esimees, kes, ma möönan, on ju siiski teist vanem, kogenum ja väga austusväärne kolleeg, tõlgendas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 minu hinnangul küll meelevaldselt. Siin on kirjas, et Riigikogu esimees võib küll komisjoni ettepanekul määrata lühema muudatusettepanekute tähtaja, aga ta ei pea seda tegema. Mul on küsimus, kas teil ehk oleks järgmisel juhatuse koosolekul võimalik omavahel seda arutada ja anda ka Riigikogu liikmetele tagasisidet selle kohta, kas nüüd tulebki seda seaduse punkti sellisel kummalisel moel tõlgendada. Millega seda võiks põhjendada ja kuidas me edaspidi võiksime oma töös sellest lähtuda?

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti juhatus arutab seda küsimust, mille te praegu tõstatasite. Ma luban, et ma isiklikult palun seda kahelt auväärselt kolleegilt.
Nüüd oleme jõudnud kohaloleku kontrollini. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Asume tänase päevakorra menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 578 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased, eelnõu 578 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Panen lõpphääletusele eelnõu 578. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 578 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Sel juhul alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Läheme nüüd hääletuse juurde.
Panen hääletusele eelnõu 655. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 673 teine lugemine. Mul on suur rõõm kutsuda Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer. Palun!

Head kolleegid! Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu kohta ei ole tehtud ka keelelisi ega tehnilisi märkusi. Rahanduskomisjon tegi konsensusliku otsuse võtta eelnõu teine lugemine tänasesse päevakorda ja panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan tähelepanu eest!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni veendunud seisukoht on, et eelnõu 673 peaks täna minema lõpphääletusele, nii et alustame selle ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 673. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 673 on seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunkti juurde. See on olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat" arutelu. Loodan, et oleme selleks valmis. Enne kui läheme arutelu juurde, lubage lühidalt tutvustada arutamise korda, mis tuleneb meie kodu- ja töökorra seaduse §-st 153. Kõigepealt on Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Arto Aasa ettekanne kuni 10 minutit, seejärel küsimused ja vastused kuni 20 minutit. Peale Arto Aasa ettekannet on peaminister Taavi Rõivase ettekanne kuni 10 minutit, siis küsimused-vastused kuni 20 minutit. Pärast seda on Vabariigi Valitsuse nimetatud Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi Andrus Ansipi ettekanne, samuti kuni 10 minutit, ja küsimused-vastused kuni 40 minutit. Riigikogu liige võib esitada kõigile ettekandjatele selle päevakorrapunkti puhul kokku kuni kaks suulist küsimust.
Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avab juhataja soovi korral läbirääkimised. Sõnavõttudega võivad esineda kõik Riigikogu liikmed. Edastan teile ka Euroopa Liidu asjade komisjoni palve. Nimelt palutakse, et kui võimalik, esineksid sõnavõttudega kõigepealt fraktsioonide esindajad ja seejärel Riigikogu liikmed. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Arto Aasa!

Austatud Riigikogu! Nagu te hästi teate, toimusid 25. mail Euroopa Parlamendi valimised. Eelmise, 2009. aastal valitud Euroopa Parlamendi volitused on lõppemas. Uus koosseis alustab oma tööd 1. juulil. Ka ametisoleva Euroopa Komisjoni ja sinna kuuluvate volinike tööaeg saab peagi läbi. Seetõttu on igati aktuaalne arutada Eesti parlamendis järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu, sh Eesti riigi võimalikku kandidaati Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Tegemist on vaieldamatult ühe kõige kõrgema ametikohaga, kuhu Eesti riik oma esindaja saadab. Lissaboni leppega sooviti suurendada Euroopa Komisjoni legitiimsust, mistõttu suurendati ka otsevalitava Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Komisjoni presidendi ametisse nimetamisel. Üleeuroopaliste parteide juhid, ülemkogu president ja riigipead on juba aktiivselt alustanud uue presidendikandidaadi otsinguid. Euroopa Parlamendi ette peaksid need arutelud jõudma juuli keskpaigaks. Loodetavasti jõutakse siis ka sobiliku kandidaadini, kellel on laiapõhjaline toetus nii europarlamendis kui ka riigipeade hulgas.
Euroopa Komisjoni täpse koosseisu paikapanemine ja tööjaotus kuuluvad komisjoni presidendi ainupädevusse. Ometi kuulub kandidaatide esitamise õigus liikmesriikidele, samuti peavad kõik komisjoni voliniku kandidaadid läbima kuulamise Euroopa Parlamendis. Uus Euroopa Komisjoni koosseis peaks tööd alustama selle aasta novembris. Euroopa Liidu riikides on üldlevinud tava, et Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi valib liikmesriigi valitsus, mitte parlament. Sellega soovitakse vältida võimalikku institutsionaalset konflikti Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel. Samuti on valitsuse otsustusprotsess üldjuhul kiirem ja paindlikum. Niisugust loogikat ja protseduuri on järgitud ka Eestis. Vabariigi Valitsuse seaduse § 20² sätestab üheselt, et volinikukandidaadi nimetab Vabariigi Valitsus. See ei välista muidugi parlamendi õigust selles debatis kaasa rääkida. Sellised võimalused on parlamendile ette nähtud ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil on olnud võimalus ka kahel varasemal korral kuulata Euroopa Komisjoni voliniku kandidaati. Esimesel korral tehti seda erikomisjonina 19. jaanuaril 2004 – veel enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja veel enne, kui Euroopa asjade komisjonist sai Euroopa Liidu asjade komisjon. Sellel komisjoni istungil tutvustas tollane peaminister Juhan Parts komisjoni liikmetele volinikukandidaati Siim Kallast. Komisjoni arutelu keskendus pigem protseduurilistele küsimustele, näiteks miks esitati volinikukandidaat komisjonile nii lühikese etteteatamisega või kui tihti peaks volinik edaspidi komisjonis käima. Arutelu järel võeti informatsioon teadmiseks, hääletust ei toimunud. Teine kord kuulati volinikukandidaati Euroopa Liidu asjade komisjonis 15. septembril 2009. Kandidaat Kallas rääkis ettevaatavalt, kuidas tema oma uut tööperioodi näeb ja mida peab Euroopa Liidu suurimateks väljakutseteks. Arutelu järel võeti vastu ka otsus toetada Vabariigi Valitsuse esitatud kandidaati.
Suhteliselt noorele liikmesriigile omaselt pole meil seega välja kujunenud kindlat praktikat, kuidas Riigikogu ja Euroopa Liidu asjade komisjon seda küsitlust menetleb. Veelgi enam, arvestades soovi veelgi suurendada Riigikogu rolli, otsustasime Euroopa Liidu asjade komisjoniga tuua sel korral volinikukandidaadi nimetamise küsimuse täiskogu ette. Kuivõrd Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses puudub eraldi protseduur volinikukandidaadi kuulamiseks täiskogu ees, valisime töövahendiks olulise tähtsusega riikliku küsimuse formaadi. Küllap ka tänase arutelu kulg näitab, kas selline formaat sobib või peab tulevikus välja töötama eraldi protseduuri täiskogu jaoks. Olgu veel üle korratud, et siduvat hääletust meie tänase arutelu lõpus ei ole, tegemist on sisuliselt kuulamisega.
Aga jätame nüüd formaal-juriidilised protseduurid kõrvale ja läheme sisu juurde. Peaminister Taavi Rõivas informeeris Euroopa Liidu asjade komisjoni 2. juuni istungil, et Vabariigi Valitsus on langetanud otsuse toetada volinikukandidaadina endist peaministrit ja värskelt Euroopa Parlamendi mandaadi saanud Andrus Ansipit. Toonitan, et kuna Euroopa Komisjoni presidenti ei ole veel ametisse kinnitatud ja formaalselt liikmesriikidest volinikukandidaate küsitud ei ole, siis on tegemist valitsuse poliitilise valikuga. Juriidiliselt siduv otsus langetatakse hiljem. Valitsuskabineti otsusest lähtudes toimus 6. juunil Euroopa Liidu asjade komisjonis ka kohtumine Andrus Ansipiga. Kohtumine oli igati asjalik ja sisukas. Selle täpset sisu pole mõtet siinkohal ümber jutustada, kuivõrd üsna pea on volinikukandidaat ka ise teie ees. Tegemist on kahtlemata väga võimeka, kogenud ja tugeva kandidaadiga. Arutelu järel Euroopa Liidu asjade komisjonis hääletust ei korraldatud, alternatiivseid kandidaate ei esitatud, informatsioon võeti teadmiseks. Aga veel enne, kui sõna saab volinikukandidaat Andrus Ansip, pidasime vajalikuks kutsuda Riigikogu istungile ka peaminister Taavi Rõivase, kes põhjendaks Vabariigi Valitsuse langetatud otsust. Loodan, et tänane arutelu vastab oma sisult täiskogu soovile, on väärikas ja põhjalik. Ma tänan!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Remo Holsmer, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Kuidas te komisjoni esimehena hindate volinikukandidaadi koostööd endaga ja ka komisjoni teiste liikmetega?

Aitäh! Väga raske küsimus. Tuleb tunnistada, et Euroopa Liidu asjade komisjon sai töösuhetes alati väga hästi läbi Andrus Ansipiga siis, kui ta oli peaminister. Peaminister ei puudunud kunagi ELAK-i koosolekutelt, kui ta oli sinna kutsutud. Paljud teised ministrid kahjuks nii hea käitumisega silma ei paista. Selles mõttes tuleb kindlasti tunnustada nii eelmist kui ka praegust peaministrit, kes Euroopa Liidu asjade komisjonist lugu peavad.

Palun, Laine Randjärv!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minul on niisugune küsimus. Millised on protseduurid või traditsioonid sarnaste otsuste puhul meie naaberriikides Lätis ja Soomes? Kuidas seal parlament ja volinikukandidaat omavahel suhtlevad?

Aitäh! Meil on kasutada paar ülevaadet, kuidas teistes liikmesriikides on protseduurid korraldatud. Üks selline ülevaade on tehtud Soome parlamendis, teine meie enda majas. Üldiselt, nagu ma ka ütlesin, enamikus liikmesriikides on see otsus valitsuse teha. Enamikus liikmesriikides ei pea valitsus üldse konsulteerima, arutama seda parlamendiga, mõnes riigis informeeritakse Euroopa Liidu asjade komisjoni, mõnes üksikus liikmesriigis Euroopa Liidu asjade komisjon korraldab n-ö kuulamise. Minu andmetel oli vähemalt varasemalt ainult Leedu parlamendis selline kohustus, et ka täiskogu ees seda küsimust arutati ja hääletati. Kuidas sel aastal käitutakse, kas liikmesriikide praktika muutub, ei oska praegu veel öelda. Aga üldiselt ka meie naaberriikides on see olnud ikkagi valitsuse otsus, ka Skandinaavia maades, kus on juba pikemat aega oldud Euroopa Liidu liikmed ja kus on selgem praktika välja kujunenud. Meie alles kujundame oma praktikat. Parlamendiarutelus pole midagi taunimisväärset, see on väga teretulnud. Nii et ma usun, et meie oleme leidnud hea lahenduse: parlament arutab, aga jäme ots jääb valitsusele. Ma arvan, et parlament võiks ka hääletusega sekkuda – see on nüüd minu isiklik hinnang –, juhul kui on näha, et valitsuse esitatud kandidaat on väga nõrk või ei sobi kindlasti sellesse ametisse. Siis võiks parlament küll jõulisemalt rakendada oma järelevalvefunktsiooni ja näidata punast tuld.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Teie kõnet ja esimest kahte küsimuse vastust kuulates tekkis kahtlus, kas ma olen Riigikogu istungil või Reformierakonna valimiskoosolekul, aga vaatasin, et kuna Liisa-Ly Pakosta küsib ka, siis on vist ikka tegemist Riigikogu istungiga. Me kuulume mõlemad Euroopas liberite hulka ja senises Euroopa Komisjonis oli, kui ma õigesti mäletan, kas kuus või seitse liberaalse maailmavaatega komisjoniliiget. Euroopa Parlamendi valimistel sai liberaalse erakonna fraktsioon kolmanda tulemuse. Kas teile on teada, kui palju tuleb komisjoni peale Eesti kandidaadi, kes on ka liberaalsest erakonnast ja liberaalse maailmavaatega, teistest riikidest liberaale?

Aitäh! Ma arvan, et sellele küsimusele oskab paremini vastata järgmine ettekandja peaminister Rõivas, kes ise nendel läbirääkimistel osaleb, ja kindlasti on ka Andrus Ansipil kõige värskemat informatsiooni teiste võimalike kandidaatide kohta. Aga neid on veel. Tõenäoliselt mitte nii palju, kui oli eelmises komisjonis, aga kindlasti on neid veel. Praegu ei ole enamik liikmesriike veel oma kandidaate esitanud. Ainult neli-viis riiki on ametlikult oma kandidaadi kinnitanud.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui Euroopa Liidu asjade komisjon seda küsimust arutas, siis puudutasime õrnalt ka seda teemat, et Euroopa Komisjoni kandidaadi arutelu riiklikult tähtsa küsimusena ei ole võib-olla päris see formaat, milleks olulise tähtsusega riiklik küsimus kunagi mõeldud oli. Kuidas te sellesse suhtute ja kas Euroopa Liidu asjade komisjoni senine leigus riiklikult tähtsate küsimuste algatamisel võiks muutuda? Kas ka selle konkreetse küsimuse arutamiseks, mis meil täna selle punkti all päevakorral on, võiks olla mingi teine, tegelikult sobivam formaat?

Aitäh! Euroopa Liidu asjade komisjon on tegelikult ka varem riiklikult tähtsaid küsimusi algatanud, peaaegu igal aastal. Aga meie põhiline aruandlusvorm ja aruteluvorm on kehtestatud kodu- ja töökorra seaduses. Sügiseti arutame siin sageli Euroopa Liidu poliitikat. Väga loodan, et aktiivsus ja huvi selle arutelu vastu on sügisel suurem. Aga loomulikult on kõik muud ideed või ettepanekud ELAK-i töö parandamiseks teretulnud. Paraku tuleb öelda, et kõik fraktsioonid väga aktiivselt selles töös ei osale, eriti siis, kui nad kipuvad opositsiooni jääma. Nii mõnelgi komisjoni liikmel tuleb minu arvates peeglisse vaadata. Kui ikka käiakse kohal ainult igal viiendal, või ma ei tea, kuuendal koosolekul, nõupidamisel, siis on suhtumises midagi paigast ära. Aga see puudutab Euroopa Liidu asjade komisjoni siseelu, mis ei ole praegu põhiteema. Mis puudutab kõnealust protseduuri, siis, nagu ma oma sõnavõtus ütlesin, praegu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses paremat ei ole. Eks tänane arutelu näitab, kas selline formaat sobib või mitte. Tõepoolest, see erineb sellest tavalisest, traditsioonilisest olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelust, kus on pikad ettekanded, eksperdid väljastpoolt jne. Mulle tundub, et me saame ka niipidi hakkama, aga eks see ole edaspidise arutelu küsimus. Mina olen valmis neid arutelusid pidama.

Jaak Aaviksoo, palun!

Hea ettekandja! Kas Euroopa Liidu asjade komisjon arutas peale kandidaadi isiklike omaduste ja vaieldamatu poliitilise kapitali ka üldisemaid poliitilisi küsimusi, mis on seotud volinikukoha täitmisega ja selle aluseks oleva poliitilise platvormiga? Kas selline lähenemine lähtub eelkõige Reformierakonna poliitilistest eelistustest või laiemalt Eesti Vabariigi rahvuslikest huvidest?

Kindlasti lähtub see Eesti Vabariigi laiematest huvidest. Meil komisjonis oli ka kandidaat Ansipiga juttu neist teemadest ja valdkondadest, mis on praegu kõige olulisemad. Sisulise debati teeb keerulisemaks see, et veel ei ole ju teada mitte ühegi kandidaadi kohta, millist ametikohta keegi täitma hakkab. Kui see ühel hetkel selgub, siis on loomulikult lihtsam juba konkreetses vastutusvaldkonnas seda tööplaani ja programmi uurida. Aga ka riigipeade tasandil – ma usun, et peaminister Rõivas võib sellest ise täpsemalt rääkida, kui kuulajatel on huvi – on tegelikult kokku lepitud need suured teemad ja prioriteedid, millega järgmine Euroopa Komisjon peab tegelema hakkama. Näiteks Ameerika Ühendriikidega vabakaubanduslepingu sõlmimine, töökohtade loomine, majanduskasv – kõik sellised tähtsad teemad on juba kokku lepitud ja kindlasti on Eestil päris palju omalt poolt anda. Varsti läheb see töö lahti.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Teatavasti volinik ei esinda komisjonis konkreetse riigi huve, vaid laiemalt kogu Euroopa huve. Kui tähtis on, et iga riik esitaks tugevaima võimaliku kandidaadi, kes tal just parasjagu võtta on, nagu Eesti kahtlemata teeb?

Loomulikult on see väga oluline. Mida tugevamad on persoonid, seda autoriteetsem on Euroopa Komisjon. Vastab tõele ka see, et sel hetkel, kui Eesti on oma kandidaadi sinna lähetanud ja kandidaat on ametisse vannutatud, ei esinda ta formaalselt enam mitte oma riiki, vaid peab esindama kogu Euroopa Liitu ja see ongi Euroopa Komisjoni põhiline roll. Arvestades kõikide liikmesriikide eri huve, on ülioluline tugev komisjoni koosseis, kes näeb suurt pilti ja oskab tõepoolest liidu ühishuve esindada. Aga tundub, et häid kandidaate on palju ka teistes liikmesriikides. Päris mitmed üle Euroopa tuntud ministrid, ka riigipead on valmis Euroopa Komisjonis tööle hakkama. Nii et ma usun, et tuleb hea koosseis.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Ma ei jäänud nüüd küll rahule teie eelmise küsimuse vastusega, kui te ütlesite, et Euroopa Liidu asjade komisjon on riiklikult tähtsaid küsimusi algatanud igal aastal. Statistika järgi on praegune siiski üheksas kord parlamendi ajaloos, kui Euroopa Liidu asjade komisjon olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatab, eelmine ehk senine viimane kord jäi aastasse 2006. Mida te täpsemalt silmas pidasite, kui te ütlesite, et Euroopa Liidu asjade komisjon algatab selliseid riiklikult tähtsaid küsimusi igal aastal?

Aitäh! Ma alustan sellest, et ma pole saanud teilt ühtegi ettepanekut neid teemasid arutada. Aga kui mina vaatan siit oma statistikat, siis viimati arutati olulise tähtsusega riikliku küsimusena Euroopa võlakriisi aastal 2011 ja hiljem on seda tõepoolest tehtud sügisistungjärgul, kui Euroopa Liidu poliitika arutelu oli täiskogu ees. Nii et eks see ole komisjoni liikmete aktiivsuse küsimus. Minul on olnud au seda komisjoni juhtida poolteist aastat. Paljud liikmed on seal olnud kauem.

Tõnu Juul, palun!

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Eelmise Euroopa Komisjoni koosseisu tööleasumine ja ametisse nimetamine venis kuude viisi. Kas praegused kandidaadid on sellest suhteliselt keerulisest välispoliitilisest olukorrast teadlikud ja teevad kõik selleks, et see komisjon kiiresti tööle hakkaks?

Aitäh! Selline pikaleveniv protsess ei ole kindlasti Euroopa Liidu huvides. Poliitiline peataolek, eriti olukorras, kus nii julgeoleku- kui ka majanduslik olukord on üsna kehv ja kriitiline, ei ole hea. Ma arvan, et kõige rohkem sõltub sellest, kas suudetakse juba juulikuus parlamendis Euroopa Komisjoni president kokku leppida, st kas Jean-Claude Junckeri kandidatuur leiab toetust või mitte, sealt edasi hakkab see pall veerema. Kui juba presidendi ametisse nimetamine jääb venima ja sellega ei saada juulikuus hakkama, siis loomulikult ka kõik muud protseduurid venivad. Nagu ma ütlesin, ametliku ajakava järgi peaks uus komisjon alustama täiskoosseisus tööd novembrikuus, siis on vana komisjoni mandaat läbi. Aga praktikas on olnud ka juhtumeid, kui see on nihkunud paar-kolm kuud edasi, uude aastasse. Loodame, et seekord läheb kiiremini.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Mul on nüüd suur au paluda Riigikogu kõnetooli peaminister Taavi Rõivas.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Euroopa Komisjoni volinik on kahtlemata üks kaalukamaid rahvusvahelisi ametikohti, kuhu Eestil on võimalik oma kandidaat esitada. Seepärast on mul väga hea meel tutvustada teile, austatud Riigikogu, meie volinikukandidaati. Kandidaadi nimetamise kohustus ja pädevus on seaduse järgi Vabariigi Valitsusel, aga mul on väga hea meel, et parlament on haaranud initsiatiivi ja kasutab võimalust Euroopa-teemaliseks debatiks. 
Millised on volinikukandidaatidele esitatavad nõuded? Euroopa Liidu lepingu artikkel 17 ütleb järgmist: "Komisjoni ametiaeg on viis aastat. Komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse ning Euroopa asjadesse pühendumuse alusel isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. Komisjon on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Ilma et see piiraks artikli 18 lõike 2 kohaldamist, ei taotle ega saa komisjoni liikmed juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt või asutuselt. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega." 
Mul on hea meel, et meie pikaaegseim peaminister, teie praegune kolleeg Riigikogus ning suure valijatoetusega Euroopa Parlamenti valitud Andrus Ansip nõustus ettepanekuga kandideerida sellele Eesti ja Euroopa seisukohast väga tähtsale ametikohale. Raske on leida Eestist kandidaati, kes vastaks paremini nõuetele, mida alusleping ette näeb. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas ütles mõni kuu tagasi tabavalt, et Eesti peaks saatma komisjoni voliniku, kelle nime ei peaks Euroopa pealinnades guugeldama. Pärast Eesti Euroopa Liiduga liitumist on kõikide riikide valitsusjuhid ja riigipead kohtunud keskmiselt kord kuus ning üheksal aastal kümnest on Eestit nendel kohtumistel esindanud Andrus Ansip. Seetõttu ei ole ka ime, et Andrus Ansipi nime ja vaateid Euroopa liidrid guugeldama ei pea. Teda tuntakse hästi ja enamgi veel, hinnatakse kõrgelt.
Me peame kandidaadi esitamisel silmas pidama, et lõplikku sõnaõigust pole ei peaministril ega Vabariigi Valitsusel. Komisjoni koosseisu ja liikme kandidaatide sobivuse üle otsustab esmalt Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat, kelle esitab ülemkogu ja valib Euroopa Parlament. Presidendikandidaadi ettepanekul jaotatakse ka volinikuportfellid. Alles seejärel hinnatakse kandidaatide sobivust Euroopa Parlamendis. Euroopa Komisjoni koosseisu kiidab tervikuna heaks Euroopa Parlament ja nimetab ametisse Euroopa Ülemkogu. 
Andrus Ansipit te tunnete. Teile on teada ka tema seisukohad ja pühendumus. Kel on meelest läinud, need saavad üle lugeda tema juhitud valitsuste koostatud Euroopa Liidu poliitika suunad ning meenutada ka peaminister Ansipi kõnesid Euroopa Liidu teemadel siin, Riigikogu saalis. Minu jaoks joonistub läbiva joonena tema toetus tugevale ja ühendatud Euroopale. Tugev ja teovõimeline Euroopa on kahtlemata Eesti huvides. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et Andrus Ansip on äsjastel europarlamendi valimistel saanud rahvalt tugeva mandaadi. 
Rõhutan lõpuks siiski, et valitsus küll nimetab volinikukandidaadi, aga ei volita ega suuna teda muul moel. Reeglite kohaselt ei saa ega tohi seda teha ka Riigikogu, ei enne ega pärast ametisse nimetamist. Volinik peab olema sõltumatu välisest survest ja teenima Euroopa kui terviku, sh Eesti huve. Usun siiralt, et Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu koostöö nii Eestist valitud voliniku kui ka teiste volinikega on ka järgmises Euroopa Komisjoni koosseisus tihe ja tulemuslik. 
Ma soovin teiega jagada ka seda, mida mina Eesti Vabariigi peaministrina ootan uutelt Euroopa institutsioonide juhtidelt. Ennekõike ootan seda, et nii liikmesriigid kui ka Euroopa Liit püsiksid struktuursete reformide kursil. Euroala stabiilsusele suunatud poliitiline orientatsioon peab jätkuma ning komisjon ei tohi näidata üles vähimatki tolerantsi eelarvereeglite rikkumise suhtes. Uus komisjon peaks jätkama Euroopa energia-, side- ja transpordisüsteemide ning vastavate turgude ühendamisega. Majanduskasvu taastamiseks tuleb avada ja arendada nii teenuste kui ka digitaalset turgu. Samuti tuleb Euroopa ja Ameerika vahele luua ühtne transatlantiline majandusruum. Viimaks ei pääse me üle ega ümber ka julgeolekuteemast. Euroopa uued juhid peavad tegema adekvaatsed järeldused kriisidest Euroopa lõuna- ja idapiiride taga. 
Ma soovin teile, austatud parlament, asjalikku ja huvitavat debatti ning Andrus Ansipile edu! Aitäh!

Suur tänu, austatud peaminister! Teile on ka küsimusi. Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud peaminister, kõigepealt tänan valitsust väga hea kandidaadi esitamise eest! Kuivõrd Arto Aas juba mainis, et teie käite ilmselt kõige rohkem seal ülemkogus midagi arutamas, muu hulgas ka tulevast komisjoni koosseisu, siis küsin, kas on juba arvamusi selle kohta, millisest poliitilisest perekonnast võiks tulla tulevane Euroopa Komisjoni president. Kas on juba teada, kes see võiks olla? Kellest Euroopas kõige rohkem räägitakse?

Aitäh! Nagu ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees on öelnud, Eestit esindabki ülemkogus ainult peaminister ja tema on ainuke, kes vahetult nende arutelude juures viibib. Peale arutelude ülemkogu laua taga on kindlasti väga tähtsad need vestlused, mida me peame kolleegidega telefonitsi, ja ka neid on viimaste päevade ja nädalate jooksul tulnud ette väga-väga tihedasti. Ma ei tahaks veel ennatlikult öelda, kes on Euroopa Komisjoni järgmine president, aga ma julgen küll öelda, et väga suure tõenäosusega on ta konservatiivse erakonna esindaja. Kindlasti arvestatakse Euroopa Komisjonis juhtivate ametikohtade täitmisel nii isikuomadusi, poliitilist kogemust kui ka erakondlikku kuuluvust. Ei ole ka saladus, et konservatiivid võitsid valimised üle Euroopa. Praegu toetab ülemkogus seda ideed, et konservatiivid saaksid olla esimesed – need, kes taotlevad enamust ülemkogus ja seejärel ka Euroopa Parlamendis –, lõviosa Euroopa valitsusjuhtidest.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Euroopa Komisjonis on teatavasti 28 volinikku, st 28 liiget ja vastutusvaldkonnad jaotuvad ka nii, et igaühele midagi. Loomulikult on need vastutusvaldkonnad kõik väga tähtsad, kuid mõni on sellegipoolest tähtsam. Milline võiks olla loetelu kolmest-neljast esmatähtsast vastutusvaldkonnast, mis on kõige rohkem Eesti huvides? Loomulikult tuleb arvestada, et volinik ei esinda komisjonis ju otseselt Eestit, aga sellegipoolest. Millised võiksid olla need parimad valdkonnad, kuhu meie volinikukandidaat võiks sattuda, ja mis oleks Eesti jaoks kõige parem?

Aitäh! Me ei ole veel selles faasis, kus arutatakse Euroopa Komisjoni portfellide jaotust. Enne peab olema teada, kes on Euroopa Komisjoni järgmine president. Ma usun, et järgmises ringis lepitakse kokku, kellest saab ülemkogu juhataja. Küllap on ka komisjoni kõrge esindaja ametikoht esimeste otsustatavate hulgas ja siis saab juba Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiga läbirääkimiste käigus arutada, millise portfelli võiks üks või teine volinikukandidaat enda vastutada võtta. Mul ei ole mitte mingit kahtlust, et üheksa aastat peaministrina töötanud Ansip, kes on üks kogenumaid poliitikuid, saab Euroopa Komisjonis hakkama ükskõik millise portfelliga. Milline portfell on kõige rohkem Eesti huvides või milline Euroopa huvides, eks seda näitab aeg. Ma ei teeks liiga rutakaid järeldusi. Võin öelda ka seda, et oskan aimata, kes on võimalikud pretendendid Euroopa Komisjoni presidendi kohale ja olen nendega vestelnud ning näen, et nad hindavad Andrus Ansipit ka inimesena väga kõrgelt.

Lauri Luik, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Te mainisite minu jaoks väga tähtsat teemat, Euroopa digitaalset turgu. Kuidas te näete koostööd Euroopa Komisjoniga selles valdkonnas ja milliseks hindate võimalusi Euroopa Liidu digitaalset turgu e-Eesti eeskujul ajakohastada?

Aitäh! Ma olen seda teemat juba peaministrina, aga ka varem Euroopa Liidu asjade komisjoni juhina korduvalt arutanud Euroopa Komisjoni digitaalarengu voliniku Neelie Kroesiga, samuti teiste komisjoni volinikega. See on ikkagi üksjagu uskumatu, et enamik Euroopa riike ei ole siiamaani üle võtnud seda, mida meie Eestis oleme kasutanud juba 15 aastat. Kui mina saadan digiallkirjaga seaduseelnõu parlamenti – siit umbes 300 meetri kauguselt, Stenbocki majast –, siis juba sellega me hoiame Eesti riigi raha ja aega kokku, vähendame halduskoormust. Kujutage ette, kui meil oleks võimalik sedasama teha ka rahvusvaheliselt. Mul on väga hea meel, et meie vahetud naabrid, eeskätt Soome, aga ka Läti ja Leedu, võtavad juba üle selle, mis on Eesti e-teenustele edu toonud – meie X-tee lahendus ja digitaalne identiteet.
Minu teada Andrus Ansip allkirjastas peaministrina maailma esimese rahvusvahelise digitaalse kokkuleppe, nimelt Soome peaministriga. Ma loodan väga, et järgmise komisjoni ametiajal on neid riike, kes niisuguseid lahendusi kasutavad, palju rohkem. Aga digitaalne siseturg on muidugi palju enamat. See on ka see, kui iTunesist raamatuid või filme ostes saab seda teha piiranguteta, sõltumata sellest, millises Euroopa Liidu riigis sa elad. Me mäletame, et veel mõni aeg tagasi iTunes, mis on mujal väga populaarne ostukanal, Eestis täies funktsionaalsuses ei töötanud. Ka sellised asjad on siseturu osa.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Volinikuportfellide võimalikust jaotamisest on tõesti veel vara rääkida. Aga üldiselt on teada, et ka liikmesriikide tuntus või edusammud mingis valdkonnas võivad saada määravaks. Kas te võiksite nimetada, mis on Eesti tugevused ja mille poolest me oleme Euroopa Liidus tuntud? Mis valdkondades võib meie riigi kuvand saada määravaks võimaliku Eesti volinikukandidaadi tegevusvaldkonna valikul?

Aitäh! Eesti riigi kuvand on Euroopas väga hea ja kindlasti on suure teene teinud ka Andrus Ansipi juhitud valitsused. Aga kui mainida valdkondi, kus Eesti kuvand on hea – seda ma ütlen tõesti teades, et nii hindavad meid ka teised väljaspool, mitte me ei pea ennast kuidagi ise upitama –, siis võib esile tuua näiteks rahandusküsimused, infotehnoloogiaküsimused, e-teenused ja tegelikult ka Euroopa Liidu vahendite kasutamise. Eesti on tõenäoliselt üks väheseid riike, kui mitte ainus riik, kes on võtnud eesmärgiks Euroopa Liidu vahendite sajaprotsendilise kasutamise ja mitte ainult, vaid sellise kasutamise, et sellest tõepoolest Eesti ühiskonnale kasu oleks. Nende teemadega puutuvad kokku väga paljud ministrid. Seetõttu ütlen taas, et praegu ei ole lihtsalt veel põhjust teemasid liiga kitsalt jaotada, aga Eesti riigi kuvand on kindlasti väga hea. Ja me ei pea seda häbenema, sest täpselt samamoodi ütlevad ka teised.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Tere hommikust, härra peaminister! Mu küsimus puudutab Euroopa Komisjoni head tasakaalu, mille puhul ei ole enam nii, et kõik liikmesriigid esitavad kas ainult mees- või naiskandidaadi. On ju Euroopas hakatud kaunis elavalt rääkima sellest, et kõik liikmesriigid esitaksid kaks kandidaati – nii mehe kui ka naise. Mis te sellest arvate? Milline on teie seisukoht, kui viie aasta pärast tõepoolest nii juhtubki? Kas te olete selle mõtte poolt?

Aitäh! Minu juhitavas valitsuses on naiste osakaal väga suur ja ma olen selle üle uhke. Ma ei ole ühtegi naisministrit valitsusse kutsunud kvoodi tõttu, vaid sellepärast, et nad on olnud sellele ametikohale parimad. Ja ma arvan, et ka Euroopa Komisjonis on iga riik loomulikult oma otsustes vaba, aga ta peab saatma enda seast teatud ametikohale parima inimese. Kui me vaatame, millised on Eesti võimalike kandidaatide kogemused, isikuomadused ja varasem töine tegevus, siis ma tõesti ei näe Andrus Ansipile võrdväärset alternatiivi. Ma arvan, et kogu Eesti huvides on saata Euroopa Komisjoni kõige tugevam esindaja, kes meil on.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea peaminister! Kahtlemata on Andrus Ansipi näol tegemist väga hea kandidaadiga Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Aga nagu teada, valitsus nimetab kandidaadi. Kas valitsuse arutelust käisid ka teised nimed läbi? Ja kui käisid, siis kes nimelt?

Aitäh! See kord on selline, et peaminister teeb ettepaneku, valitsus arutab seda ettepanekut ja praegusel juhul siis toetas seda ettepanekut. Mina esitasin Vabariigi Valitsusele kaalumiseks ühe nime, Andrus Ansipi nime, ja see sai kogu valitsuse toetuse, nii et meil ei olnud vaja alternatiivide üle arutleda. Ma usun, et te nõustute minuga, kui ma ütlen, et väga raske on leida Eestist teist isikut, kelle kogemus riigi juhtimisel ja ka Euroopa asjade ajamisel oleks sedavõrd kaalukas nagu Andrus Ansipil. Ma arvan, et ega see kandidaadi valik ju suure üllatusena ka ei saanud tulla.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Siim Kallas on Euroopa Komisjoni transpordivolinik ja tuntud ka kui Rail Balticu projekti jõuline eestkõneleja. Kas nüüd võib juhtuda, et Euroopa Komisjon jääb meie Rail Balticu eestkõnelejast ilma või peaksime andma Andrus Ansipile kaasa mandaadi igal juhul seda missiooni jätkata, hoolimata portfellist, mille ta saab?

Aitäh! Nii nagu ma enne mainisin ja nagu ka Arto Aas ütles, ei ole meil mingit võimalust komisjoni liikmetele siduvaid mandaate kaasa anda, sest nad esindavad komisjoni volinikuna mitte oma päritoluriiki, vaid kogu Euroopat. Aga ka Rail Baltic on tegelikult kogu Euroopa huvides. Mitte ainult Eestist pärit komisjoni asepresident Siim Kallas, vaid ka kõik teised volinikud, kellega ma olen suhelnud, on väga toetaval seisukohal selles suhtes, et kogu Euroopa peaks olema ühendatud korraliku teedevõrguga, peaks olema ühendatud ka energiaühendustega. Nende teemadega me tegeleme intensiivselt edasi. Seetõttu on küsimus pigem selles, kuidas jõuda Euroopa riigijuhtidega konsensusele, et see on osa sellest paketist, milleks me komisjonile tervikuna mandaadi anname või näitame, et me valitsusjuhtidena soovime seda komisjoni töös näha. Selline konsensus on meil praegu kenasti olemas. Euroopa ühendamine – mitte ainult Baltikumi, vaid kogu Euroopa ühendamine – on prioriteet ka teiste Euroopa peaministrite ja valitsusjuhtide jaoks. Seni on see saanud Euroopa Komisjonis väga laialdase toetuse, kuni Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoni välja.

Austatud peaminister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Eesti Vabariigi valitsus on langetanud põhimõttelise otsuse esitada mind järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu liikme kandidaadiks. Ma tänan Vabariigi Valitsust usalduse eest! Kuigi volinikukandidaadi nimetamine on valitsuse pädevuses, on parlamentaarses riigis asjakohane, et kandidaat tutvustab ennast ka Riigikogus. See on viisakas, demokraatlik ja avatud viis toimetamiseks. Tänan teid, head kolleegid, selle võimaluse eest!
Euroopa Parlament on asunud seisukohale, et tulevased Euroopa Komisjoni liikmed peaksid kandideerima ka valimistel, et tugevdada komisjoni legitiimsust. Parlamendivalimistel kandideerides teatasin eelnevalt, et valituks osutumise korral soovin kandideerida Euroopa Komisjoni liikmeks. Mul on muidugi hea meel, et valijad otsustasid seda püüdlust toetada. Seesama legitiimsuse suurendamise püüd võiks olla ka üks Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi nimetamise alus. Valimistel enim parlamendikohti saanud poliitiline grupp esitas enne valimisi oma kandidaadina Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale Jean-Claude Junckeri. Leian, et ülemkogu peaks just Jean-Claude Junckerile andma esimese võimaluse esitada kava selle kohta, kuhu Euroopa järgmise viie aasta pärast peaks jõudma. Just tema peaks saama esimese võimaluse panna kokku toimiv meeskond.
Euroopa Komisjoni liikmed töötavad komisjoni presidendi suuniste alusel, samas toimib komisjon otsustajana kollegiaalselt. Seetõttu on loomulik, et iga volinikukandidaat tutvustab avalikkusele eelnevalt oma vaateid nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa arengusuundade kohta laiemalt. Head kolleegid, te teate mu vaateid väga hästi. Viimase üheksa aasta jooksul on mul valitsusjuhina olnud võimalus oma vaateid ka tegudes väljendada. Ma usun Euroopa lõimumise vajalikkusesse ja leian, et see ei ohusta kuidagi rahvusriiklust. Olen olnud ja olen ka edaspidi liberaal, kes näeb lõimumises võimalust edendada Euroopa kodanike vabadusi, heaolu ja julgeolekut. Just julgeolek osutus keskseks teemaks nüüdsetel valimistel.
Juhul, kui minule peaks usaldatama komisjoni liikme koht, loodan hea seista selle eest, et komisjoni otsused tugevdaksid Euroopa Liidu sisemist ja välist julgeolekut. Näen ennekõike kolme töösuunda. Esimene neist on Euroopa Liidu energiasõltumatuse tagamine. Ametist lahkuv komisjon avaldas äsja esialgse analüüsi, mis paneb ette terve hulga samme energiaturu toimimise parandamiseks, sõltumatust toetavate ühenduste rajamise kiirendamiseks ja kauges perspektiivis ka energialiidu loomiseks – selleks, et Euroopa Liit oleks läbirääkimistel energia tarnijatega ühtsem. Teiseks, demokraatlike arengusuundade ja heaolu kasvu toetamine meie naabruskonnas. Ühelt poolt peab Euroopa Liit jätkama Ukraina toetamist, nii riigi tugevdamisel ja ülesehitamisel, Euroopa Liidu  ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepingu võimaluste ärakasutamisel kui ka rahalise abi sihipärasel kasutamisel. Teisalt võiks Euroopa Liit tervikuna ja ka komisjon üksi senisest enam kasutada eri valdkondade instrumente teineteisega kooskõlas, näiteks välispoliitikas, arenguabis ja väliskaubanduses. Kolmandaks, majanduse ja ühtse turu tugevdamine. Majanduslik paigaltammumine, tööpuudus ja lootusetus tekitavad kergelt pinnase äärmuslike vaadete levitamiseks. Me ei ole veel kaugeltki kasutanud ära kõiki ühtse turu võimalusi viisil, mis annaks tugevama tõuke majanduse arenguks ja töökohtade loomiseks. Esmane on siinjuures ühtse digitaalse turu arendamine. Samuti on tähtis luua rahvusvaheline taristu, mis võimaldaks kasutada ühtse turu potentsiaali. Tuleb sõlmida ka vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu tähtsamate kaubanduspartneritega.
Head kolleegid! Minu sobivuse kohta Euroopa Komisjoni liikme kohale peab Euroopa Liidu tasandil esimesena hinnangu andma Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat, seejärel Euroopa Parlament. Juhul, kui Euroopa Parlamendilt komisjoni moodustamiseks mandaadi saanud komisjoni president otsustab minu kandidatuuri vastu võtta, on tema otsustada ka minule usaldatav vastutusvaldkond ja selle piirid. Olen varem väljendanud huvi majandus- ja rahandusteemadega tegelemiseks, kuid praegu on võimatu ja mõttetu spekuleerida konkreetse portfelli üle. See on komisjoni presidendi otsus, kelle ees seisab raske ülesanne jagada vastutusalad 26 tugeva volinikukandidaadi vahel. Olen kindel, et ta saab selle ülesandega suurepäraselt hakkama. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Teile on tublisti küsimusi. Laine Randjärv, palun!

Aitüma! Austatud Euroopa Komisjoni liikme kandidaat! Hoolimata sellest, et ei ole hea praegu spekuleerida vastutusvaldkonna üle – see ei ole kindel ja seda otsustab keegi teine –, on teil siiski arvatavasti südames mingisugune eelistus. Kui näiteks juhtub niisugune asi, et teile pakutakse kultuurivaldkonna voliniku kohta, mida te siis teeksite?

Aitäh! Tõepoolest ei ole mõtet spekuleerida vastutusvaldkondade üle, sest nende jagunemine volinike vahel on üpris keeruline protsess. Ja praegu, kui pole veel teada Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi isik, on neid tundmatuid muutujaid nii palju, et parem mitte spekuleerida. Aga siiski, millest see portfellijaotus eelkõige sõltub?
Kõigepealt tuleb ülemkogul leida konsensus valitsusjuhtide ja riigipeade vahel. Tavaliselt üritatakse leida konsensust, ehkki otsused langetatakse kvalifitseeritud häälteenamusega. Tuleb luua ka koalitsioon Euroopa Parlamendis. 751 liikmest enamuse moodustamine ei ole väga kerge – see ei ole kunagi läinud libedalt, ma loodan, et seekord läheb lihtsamini, kuid ikkagi on see üksjagu keerukas tegevus. Igal koalitsiooni moodustajal on selgelt omad huvid ja need huvid peavad olema koalitsioonis kaitstud. Kehtib rotatsiooniprintsiip, st kui ühel riigil on juba olnud mingi vastutusvaldkond, siis võib eeldada, et järgmise paarikümne aasta jooksul sellesse riiki sama vastutusvaldkonna voliniku portfelli enam ei anta. Rotatsioonipõhimõtet on Euroopa Liidus seni küllalt punktuaalselt jälgitud. See võib hõlmata ka naabreid, ehk kui sarnaste huvidega naabritel on olnud üks vastutusvaldkond, siis juba see võib saada takistuseks, et see vastutusvaldkond saaks edaspidi teisele naabrile.
Huvide tasakaalustatud jaotus – kui ühtekuuluvusriigil, Euroopa Liidu ühisest eelarvest raha saaval riigil on näiteks eelarvevoliniku portfell, siis tasakaalustamise mõttes peaks regionaalvahendite haldamine olema tavaliselt netomaksja riigist pärit voliniku käes. Eri huvisid üritatakse tasakaalustada ja kindlasti lähtutakse ka riigi ja volinikukandidaadi profiilist. Kui riik on ennast selgelt profileerinud, nimetame seda praegu hüpoteetiliseks riigiks, kes on näiteks rohelise energia vastane, siis nagu võib arvata, on ülimalt väike tõenäosus, et energiavoliniku portfell läheb just nimelt sellele riigile, kuna enamikul Euroopa Liidu riikidel on hoopis teistsugused vaated. Nii et neid parameetreid, muutujaid, mille järgi portfellid jaotuvad, on väga palju ja tõepoolest on praegu väga raske seda jaotust kuidagimoodi prognoosida.
Minu huvid on teile teada, Eesti rahvale teada. Eelkõige on need seotud rahandus- ja majandusvaldkonnaga. Samas, ka digivaldkonnas on Eesti areng olnud väga hea, ka see pakuks mulle huvi. Energeetikavaldkondki pakuks mulle huvi. Ma leian, et Eestist, ka Kesk- või Ida-Euroopast pärit volinikul on teatud eelised naabruspoliitikat ja idapartnerlust puudutavates küsimustes, kuna meie oleme teinud viimase paarikümne aasta jooksul läbi sellise arengu, mis naabruspoliitika või idapartnerluse sihtriikidel alles ees seisab. Endise valitsusjuhina ei ole ma kindlasti nõus nende inimestega, kes ütlevad, et ühed ministriportfellid on kaalukad ja teised on vähetähtsad. Ehk ma ei ole kategooriliselt nõus nendega, kes arvavad, et rahandus-, välis- või majandusministri portfellid on kaalukad, aga näiteks haridus- või kultuuriministri portfellid pole üldse kaalukad. Valitsuses on kõik ministrid võrdsed ja kõik eluvaldkonnad on kaalukate portfellidega esindatud. Nii et jah, ma ei ole praegu valmis ühestki võimalikust pakkumisest ära ütlema.

Aitäh! Läheme edasi. Meil on küsimusteks-vastusteks aega veel 34 minutit. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Ansip! Teie kogemusi on siin väga palju rõhutatud. Kaks eelettekandjat tegid seda võib-olla isegi pisut liiga panegüüriliselt. Aga kindlasti on teil sedavõrd kogemusi, et otsustada, kas Euroopa Komisjoni struktuuris tuleks ka midagi muuta, ümber korraldada. Muuseas, meie järgmine päevakorrapunkt puudutab Vabariigi Valitsuse seadust, kus teie mantlipärija, härra Rõivase muudatused valitsuse struktuuris mõnevõrra tagantjärele legitimeeritakse. Kas Euroopa Komisjoni jaotuses tuleks ka niisuguseid muudatusi teha ja kui tõenäolised need võiksid olla? Ma pean silmas valdkondade jaotust eri portfellide vahel.

Aitäh! Ülimalt suure tõenäosusega muudatused tulevad. Valitsus peab olema paindlik, ka Euroopa Komisjon peab olema paindlik. Muutunud olude, uute eesmärkide järgi jagatakse haldusalasid ümber. Praegu käib Euroopa Liidus elav debatt selle üle, kas volinike haldusalasid tuleks klasterdada sellise põhimõtte järgi, et üks komisjoni asepresident hakkaks teatud volinike gruppi juhtima. Mõned väidavad vastu, et Lissaboni lepingu kohaselt on igal riigil üks volinikukoht ja kõik volinikuportfellid on kaalult võrdsed, ühed ei peaks teistele alluma. Aga meil on ju kogu aeg olnud Euroopa Komisjoni asepresidendi ametikohad ja kui sellel ametil sisu ei oleks, siis vaevalt et neid asepresidente oleks lihtsalt nime pärast nimetatud. Nii et mina isiklikult suhtun klasterdamisse positiivselt. Usun, et sel juhul oleks Euroopa Komisjon efektiivsem. Aga otsene vastus teie küsimusele on, et muutused kahtlemata tulevad. Muutused on olnud iga uue Euroopa Komisjoni tööleasumisel.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud volinikukandidaat! Uudishimu on ju inimlik. Põhiarutelu on täna käinud voliniku staatuse või portfelli üle. Ühes olen ma küll kindel – teie oleksite parim rahandusvolinik järgmise komisjoni koosseisus, arvestades Eesti kogemust, arvestades teie oma kogemust ja seda suurt statistilist pagasit, mis kogu aeg teie peas pöörleb. Aga potentsiaalsele rahandusvolinikule on mul üks konkreetne küsimus. Kuidas te hindate praegust eurotsooni olukorda?

Praegu on eurotsooni olukord hoopis parem, kui see oli viis aastat tagasi. Kuid rahandusvoliniku portfelli koha pealt, kui te peate silmas Olli Rehni praegust portfelli, ma jääksin oma ambitsioonides küll tagasihoidlikumaks.

Tõnu Juul, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Europarlamenti valitud saadikud lähevad Brüsselisse väga erinevate valimislubadustega. Yana Toom näiteks hakkab võitlema ühtse pensionisüsteemi eest. Ilmselt on see tegevus, mis ei jäta ükskõikseks ühtegi Ida-Euroopa riigi kodanikku. Selle piirkonna õiglustunnet riivavad selgelt praegused väga eri suurusjärgus põllumajandustoetused Euroopa Liidus. Juhul, kui te tegelete seal põllumajandusprobleemidega, siis milline on teie arvamus, mida üldse saaks lähiaastate jooksul ära teha, et Ida-Euroopa olukord veidi paraneks?

Aitäh! Ühtsete põllumajandustoetuste puhul tuleb silmas pidada ka seda, et tootmissisendite maksumus on Euroopa Liidu eri riikides erinev. Ja täielikku võrdsust ei näe me ilmselt ka järgmise mitmeaastase eelarvekava rakendumise jooksul. Aga ma pean praegust mitmeaastast eelarvekava aastateks 2014–2020 meie põllumeeste jaoks soodsaks. Meil on praegu ikkagi märgatavalt rohkem raha põllumajanduse tarbeks kui eelmisel seitsmeaastasel perioodil. Me oleme koguni pool miljardit juurde saanud. Kindlasti ei tähenda see veel seda, et me oleme Lääne-Euroopa riikidega samal tasemel, kuid pidades silmas seda, et ka tootmissisendite maksumus on meil palju väiksem, võib seda tulemust pidada päris heaks. Aga suund peab olema võrdsustamisele küll.
Teie nimetatud ühtne pensionisüsteem on kahtlemata võimalik ka Euroopa Liidus, aga kui palju selles ühtsuses siis tegelikku ühtsust on, see on iseküsimus. Selge see, et lähema paarikümne aasta jooksul Euroopa Liidus pensionid ei võrdsustu. Aga kui ühtseks pensionisüsteemiks nimetada seda, et inimesed Euroopas jäävad pensionile siis, kui nad on 60–70-aastased, või kui ühtsuse all tuleks mõista seda, et pensionideks makstakse inimese sissetulekutest 35–70%, siis sellises lähenduses võib seda ühtsust otsida. Kui palju selline ühtne süsteem inimese jaoks praktilist väärtust lisab, on hoopis iseküsimus.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, proua ... vabandust, härra juhataja!

Tänan teid! (Naer.)

Austatud Euroopa Komisjoni liikme kandidaat! Etteruttavalt olgu öeldud, et selle küsimuse esitasin ma ka eelmisele volinikukandidaadile. Oletame, et teile pakutakse põllumajandusvoliniku portfelli, mis ei ole läbi aegade olnud just teie lemmikteema nagu rahandus või energiajulgeolek. Ma küsin lühidalt. Kas te kardaksite volinikuna sellist positsiooni?

Ei karda ja ma ei ole ka nõus sellega, et see pole üks minu lemmikteemadest. Kes minuga lähemalt tuttav on, see teab, et ma olen koguni omaaegses EPA-s läbinud kolm kursust agronoomia õpet. Ja olen maaülikoolile väga tänulik selle eest, et sain sealt ka süstemaatilised teadmised raamatupidamise valdkonnas, mida mulle Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas ei antud. Jah, ma hindan Eesti põllumajanduse arengut väga kõrgelt. Võrreldes kolmekümne aasta taguse perioodiga, mida põllumajanduse mõttes üldiselt idealiseeritakse, on meie praegused põllumajanduse tootmisnäitajad hoopis midagi muud. Olen siit kõnepuldist neid võrdlusi ka varem toonud, aga olgu siis veel kord nimetatud, et näiteks omal ajal oli nisusaak 30 tsentnerit hektari kohta juba väga palju ja vääris kiitust taevani, 40 oli suisa ime. Aga praegu on talinisu rekordsaak Eestis 96,7 tsentnerit hektari kohta. Ehkki praegu arvestatakse meil saaki tonnides, mitte enam tsentnerites, tõin selle võrreldavuse mõttes tsentnerites. See on hoopis midagi muud! Kusjuures see muu, see uus kõrge tase, on saavutatud tänu teadmistele, mitte sellepärast, et oleks arutult kuhugi väetist puistatud. Ega see väetis omal ajal taimekasvule väga palju kaasa ei aidanud, vastupidi, see hoopis reostas loodust. Õigete agrotehniliste võtetega on Eesti põllumajandus täiesti uuele tasemele jõudnud.
Piimatootmises on sama lugu. Omal ajal oli 3500 kilogrammi piima lehma kohta aastas tohutult hea saavutus. 5000 kilo tähendas juba Žiguli ostu luba ja Lenini ordenit. Aga praegu on Eesti keskmine piimatoodang juba pea 8000 kilo ja ülegi. Olen oma silmaga näinud ja huviga vaadanud Eesti rekordlehma, kes on aasta jooksul 19 tonni piima tootnud. Nii et mulle on see valdkond alati huvi pakkunud. Kui mul oleks võimalus oma uues kabinetis tegelda põllumajandusvaldkonnaga, siis ma tegeleksin selle valdkonnaga suurima heameelega, loomulikult kogu Euroopa Liidu huvides, kuid unustamata ka Eesti põllumeeste spetsiifilisi huve.

Rein Aidma, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea volinikukandidaat! Põllumajandust on siin juba mitmel korral puudutatud. Ma alustaksingi, lähtudes sellest, et teatavasti makstakse paljudes maailma riikides põllumajandustoetusi. Aga toetuste erinevus on ka üks suuremaid põhjusi, miks näiteks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide võimalik vabakaubanduslepe võib tõsiseid tõrkeid tekitada. Kuidas sa hindad, millal Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepe tegelikkuseks saab? Mis see prognoos võiks olla sinu hinnangul?

Seda on minul küll praegu raske prognoosida. Läbirääkimised on käinud ja käivad ka praegu küllaltki intensiivselt. Läbirääkimistel kaitsevad mõlemad pooled energiliselt oma seisukohti. Ma liberaalina väga loodan, et see anakronism tollide näol Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelises kaubanduses 21. sajandil lõpuks kaob. Põhimõtteliselt Euroopa Liit tervikuna võiks sellest TTIP-ist võita poolteist protsenti. Meil, Eestil ei ole väga suurt otsest kaubavahetust Ameerika Ühendriikidega, kuid arvestades seda, et me teeme väga suuri allhanketöid Rootsi ja Soome firmadele, kellel on ameeriklastega väga suured kaubavahetuse mahud, võiks see mõju Eesti majandusele olla veelgi suurem kui see Euroopa Liidus keskmisena prognoositud poolteist protsenti majanduskasvu lisa.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea praegune kolleeg, volinikukandidaat! Ma küsin laiemalt Euroopa Liidu tuleviku ja perspektiivi kohta. Kas ja mis suunas Euroopa Liit võiks laieneda? Või peaks laienemisele mingiks ajaks natukene pidurit tõmbama?

Aitäh! Kõige tõenäolisem Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat ei pea väga tõenäoliseks, et Euroopa Liit järgmise viie aasta jooksul tegelikult laieneb. On küll käimas läbirääkimised mitmete riikidega. Kuid tõenäosus, et need läbirääkimised jõuavad sellesse faasi, mis võimaldaks mõnel riigil tõepoolest järgmise viie aasta jooksul Euroopa Liiduga liituda, ei ole väga suur, see nõuab ikka väga suurt pingutust. Jutt käib eelkõige Lääne-Balkanist, aga ka Türgist. Viitan jälle võimalikule presidendikandidaadile – tema on öelnud, et riik, kes arutleb interneti tsenseerimise üle, ei ole kuigi küps Euroopa Liiduga liitumiseks. Kandidaatriikidel tuleb täita seatud kriteeriumid, mingit allahindlust kellelegi ei tehta. Samas, kõigil Euroopa riikidel, kes täidavad seatud tingimused, peab olema ka õigus Euroopa Liiduga liituda. See võib võtta palju aega. Eestil võttis see kümme aastat aega, mõnel riigil on juba mitukümmend aastat läinud ja ikka veel ollakse liikmesusest kaugel. See muidugi ei tähenda, et seda teed ei tuleks ette võtta. Tuleb varem alustada, aeg enda kasuks tööle panna ja intensiivselt tegutseda ning ükskord ongi riik Euroopa Liiduga liitumiseks valmis.

Lauri Luik, palun!

Aitäh! Austatud Euroopa Komisjoni liikme kandidaat! Mõned nädalad tagasi arutasime siin saalis riiklikult tähtsa küsimusena noortevaldkonna temaatikat. Tookord tõdesime, et Eesti on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes suhteliselt heas seisus, mis puudutab noorte tööpuudust – meie 16% versus Euroopa Liidu keskmine 23%. Kas teil on oma seisukoht, kuidas ka teisi Euroopa Liidu riike aidata, et noori paremini tööturule kaasata?

Aitäh! See ei ole küll minu originaalne idee, aga soomlased on välja töötanud noortegarantii instrumendi ja seda rakendatakse nüüd üle Euroopa Liidu. Ma usun sellesse, kuid paraku tuleb tunnistada, et üldise tööpuuduse ja noorte tööpuuduse vahel on väga tugev korrelatsioon. Nendes riikides, kus üldine tööpuudus on suur, on ka noorte tööpuudus väga suur. Nendes riikides, kus üldine tööpuudus on väike, on ka noorte olukord märksa parem. Tuleb rakendada eelkõige selliseid meetmeid, mis majanduse konkurentsivõimet tugevasti kasvataks. Tuleb leida viise luua töökohti kõigile, nii noortele kui ka vanadele. Mul on hea meel, et Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi Jean-Claude Junckeri üks tähtsamaid vahendeid, mis aitab tööpuudust vähendada ja konkurentsivõimet suurendada, on just nimelt digivaldkonna arendamine. Kui meie oleme pelgalt digiallkirja kasutusele võtmise abil suutnud majandust kasvatada aastas umbes 2% võrra, siis miks ei võiks sama efekti saavutada kogu Euroopa Liit?

Arto Aas, palun!

Aitäh! Hea Andrus! Sul on unikaalne positsioon, kuna veel mõnda aega enne võimalikku tööleasumist Euroopa Komisjonis oled sa Euroopa Parlamendi liige ja ma tean, et sa oled Brüsselis ka juba kohal käinud. Millised on jõujooned Euroopa Parlamendis ja eriti komisjonide esimeeste seas? Teadupoolest on väga tähtis, et Euroopa Parlament toimiks efektiivselt ja oleks n-ö tugeva Euroopa poolt, ning parlamendi suhted komisjoni ja liikmesriikidega on väga olulised. Kas nüüd, kui euroskeptikud, eurovastased ja äärmuslased said parlamendis päris palju mandaate, on oht, et selle tõttu on kuidagi takistatud Euroopa Parlamendi töö ja seeläbi terve Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni toimimine?

Aitäh! Mina usun küll, et uus Euroopa Parlamendi koosseis suudab töötada efektiivselt. Praegu käib parteigruppide formeerimine. Ma väga loodan, et moodustatakse suur koalitsioon, kuhu kuuluksid muu hulgas ka liberaalid, ja ma usun, et see Euroopa Parlamendi koosseis on võimeline efektiivselt töötama. Tööd lõpetav Euroopa Parlamendi koosseis jäi seisukohale, et Euroopa Komisjoni presidendiks peaks saama valimistel debateerinud ja osalenud Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat. Minu teada praeguseks on suuremate fraktsioonide enamus jäänud enne valimisi väljaöeldud seisukohtade juurde. Aktsepteeritakse seda, et Jean-Claude Juncker kui Euroopa Rahvapartei esindaja peaks saama esimesena võimaluse formeerida Euroopa Komisjon. Mul ei ole kõhklusi ega kahtlusi Euroopa Parlamendi uue koosseisu töövõime suhtes.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni liikme kandidaat! Umbes nädal tagasi tegi Euroopa Komisjon Eestile hulga märkusi, neid oli kokku viis. Üks puudutas sellist ohtu, et Eesti riik kaotab eelarve tasakaalu. Ja teine minu jaoks tähtis punkt oli see, et Eestil ei ole endiselt kindlust kohalike omavalitsuste kohustuste ja tulude tasakaalustamisel. Kas te nõustute sellega või hakkate vastu vaidlema?

Mina võtan alati väga tõsiselt nii Euroopa Komisjoni kui ka Rahvusvahelise Valuutafondi soovitusi ja me oleme neid ka alati järginud. Eelarve tasakaal on olnud kõigi Euroopa Liidu riikide jaoks väga suur probleem. Praegustes oludes me võime öelda, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see probleem Eesti jaoks üks väiksemaid. Aga see ei tähenda seda, et siis, kui asi kontrolli alt ära läheb, ei või sellest saada suur probleem. Mitmes riigis on eelarve tulude-kulude tasakaal küllalt kähku, lühikese aja jooksul paigast ära läinud.
Ma olen siiski täiesti veendunud, et Eesti peab ka edaspidi järgima konservatiivse eelarve poliitikat. Tulud ja kulud tuleb hoida tasakaalus. Nagu varem öeldud, poliitikutel on igal pool – Euroopas, maailmas – alati tuhandeid suurepäraseid mõtteid, kuidas teha inimesed õnnelikuks, kasutades selleks maksumaksja raha või laenuraha. Hoopis raskem on poliitikutel hoiduda kulutamisest ilusatel eesmärkidel ja koguda raha võimalikeks halvemateks aegadeks. Me oleme seni saanud Eestis reservide kogumise ja hoidmisega hakkama ning ma loodan, et see jääb nii ka tulevikus.
Tulude ja kulude jaotus keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel on ilmselt igavene teema, millele mitte kunagi lahendust ei leita. Ma olen töötanud kuue aasta jooksul Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi liikmena ning võin kinnitada, et Euroopas ei ole mitte ühtegi riiki, kus kohalikud või regionaalsed omavalitsused leiaksid, et neil oleks täies ulatuses raha nendeks ülesanneteks, mis riik on neile pannud. Mõne väitel on puudu neljandik sellest rahast, mis on ülesannete täitmiseks vajalik, teistes riikides on vaja hoopis neli korda suuremat summat, et kohalik omavalitsus saaks täita kõiki keskvalitsuse antud ülesandeid. Ma leian, et Eestis on kohaliku omavalitsuse rahastamine ja keskvalitsuse funktsioonide rahastamine omavahel päris heas tasakaalus.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud kandidaat! Ma kordan oma küsimust, mille ma esitasin ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehele. See puudutas võimalikke liberaale tulevases Euroopa Komisjonis. Minu teada te olite mõned päevad tagasi Brüsselis ja kohtusite ka ALDE erakonna ja fraktsiooni inimestega. Kas teil on rohkem infot selle kohta, mis riikidest on Euroopa Komisjoni esitatud liberaalidest kandidaate ja kui palju neid tulevases komisjonis võiks olla?

Aitäh! Praegu on ainult Eesti valitsus võtnud vastu poliitilise otsuse, et Eesti volinikukandidaadiks saab liberaal. Siiani olen mina ainus. Mul ei ole küll ilus selles kõnetoolis väga palju oletustega tegeleda, aga ajakirjanduses ilmunu põhjal võib arvata, et näiteks Tšehhi Vabariiki võiks volinikuna esindama hakata ka liberaal Pavel Telicka, kes eestlastele on tuntud eelkõige kui Rail Balticu projekti koordinaator. Teatavasti Tšehhis võitis europarlamendi valimised erakond ANO ja nende positsioon on praegu väga tugev. Ma pean väga tõenäoliseks, et Telickast saab Tšehhi volinikukandidaat. Võib ju spekuleerida veel mõne liberaali üle, aga ega niisugusteks spekulatsioonideks väga palju alust ei ole. Isegi nendes riikides, kus peaminister on liberaal, ei pruugi ilmtingimata volinikuks saada liberaal, sest koalitsioonilepinguga on ette nähtud volinikukoht koalitsioonipartneritele ja on ka muid põhjuseid.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Härra Ansip, Euroopa Komisjoni liikme kandidaat! Hilissuvel seisab teil ees tõsine kuulamine Euroopa Parlamendis. Oletame, et peate vastama Euroopa Parlamendi soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikme küsimusele oma meeskonna kohta. Nimelt, kuivõrd te kavatsete oma volinikukabinetis järgida soolist tasakaalu? See tähendab, et teile hakkavad nõu andma nii meessoost kui ka naissoost kõrged ja väga põhjalikud nõuandjad. Kas olete teinud ettepaneku näiteks mõnele meie, eesti soost tippametnikule oma tiimis tööle hakata?

Aitäh! Ma kavatsen järgida soolist tasakaalu tulevases kabinetis, aga esialgu on mul vara sellega väga tõsiselt tegelda, kuna ma ei ole volinik. Ma ei tea, kas minust saab volinik, kas Euroopa Komisjoni president peab mind sobilikuks sellesse ametisse. Enne, kui parlament on seda arutanud, ma ei tea, kas Euroopa Parlament soovib mind selles ametis näha. Seetõttu on praegu pisut ennatlik kabinette koostada. Seda enam, et veel pole teada isegi see haldusala, millega Eestist nimetatud volinik tulevikus tegelema hakkab. Ma ei usu väga palju universaalsetesse spetsialistidesse ja sugu ei ole siin üldse määrav, pigem eeldab iga haldusala ikkagi oma valdkonna väga head tundmist. Seni, kuni haldusala pole teada, ei ole ka võimalik valida ei meeste ega naiste vahel – ei saagi üldse valida. Kui haldusala on teada, saab see valik juba konkreetsemaks muutuda.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat! Küsisin peaministri käest ja küsin ka teie käest. Peaminister kinnitas, et transpordivaldkond on Euroopa juhtidele üldiselt prioriteetne. Teame, et Siim Kallase jaoks personaalselt on olnud prioriteetne ka kiire raudteeühenduse loomine. Kas Rail Balticu projekt võiks mahtuda ka teie isiklike prioriteetide hulka või pigem mitte?

Jah, ega inimene oma vaateid ei muuda. Ka peaministrina olen ma seisnud selle eest, et Euroopa ühendamine saaks vääriliselt rahastatud ja praegu on mul hea meel öelda, et see on õnnestunud. Mitmeaastases eelarvekavas Connecting Europe Facility on see väga vääriliselt rahastatud. Euroopa ühendamine on Euroopa kui terviku huvides ja üksiti ka Eesti huvides. Spetsiifiliselt võttes on Euroopa ühendamine Eesti huvides seetõttu, et me loodame Euroopa ühendamise rahastust saada vahendeid Rail Balticu valmisehitamiseks. Kindlasti on Rail Baltic olnud minu eelistus ja eesmärk ning jääb selleks ka tulevikus, sõltumata sellest, missuguse konkreetse haldusalaga ma võiksin kunagi tegelema hakata.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud kandidaat! Peale selle, et te olete tõesti väga suure kogemusega valitsusjuht, olete ka siin Riigikogu ees eriline kandidaat. Nimelt on teil komisjoni voliniku kandidaadina ka Euroopa Parlamendi liikme mandaat. Seda meil varasematel kandidaatidel ega volinikel ei ole olnud. Te olete ise öelnud, et see tuleb komisjoni liikmeks määramisel pigem kasuks. Praegune Euroopa Parlamendi koosseis arvab pigem, et komisjoni liikmed tuleks valida parlamendi liikmete seast. Kas te näete, et järgmine Euroopa Parlamendi koosseis võikski just selliseid otsuseid vastu võtta?

Aitäh! Kui me Eestis peame loomulikuks seda, et peaministri- või ministrikandidaadil on ka Riigikogu mandaat, siis täpselt sama loomulikuks tuleks pidada seda, et Euroopa Komisjoni liikmetel võiks olla ühtlasi Euroopa Parlamendi mandaat. Aluslepingutes seda kirjas ei ole, nii nagu ka Eesti Vabariigi põhiseaduses pole kirjas seda, et peaministril või ministril peaks olema Riigikogu mandaat. Kuid Eestis on selline poliitiline tava välja kujunenud ja ma pean seda õigeks. Paraku, praegu teadaoleva põhjal jäävad Euroopa Parlamendi mandaadiga volinikukandidaadid ilmselt vähemusse. Juba nimetatud võimalikul Tšehhi Vabariigi kandidaadil, keda valitsus ei ole veel volinikukandidaadiks nimetanud, on tugev Euroopa Parlamendi mandaat. Ma loodan tulevikus näha Euroopas süvenemas sellist tendentsi, et Euroopa Komisjoni liikme kandidaatidel või liikmetel on ka Euroopa Parlamendi mandaat.

Tiina Lokk-Tramberg, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud kandidaat! Euroopa ja Ameerika vabakaubanduslepingus on kaks punkti, mis on viinud riigid kahte leeri. Üks on piirideta turu avamine GMO-d sisaldavatele kaupadele ja teine on samuti piirideta turu avamine, aga audiovisuaaltööstusele. Millised on teie mõtted nende probleemide suhtes?

Aitäh! Läbirääkimised ju alles käivad. Audiovisuaalse turu täieliku avamise korral on mõnel Euroopa Liidu riigil selged ja minu meelest ka põhjendatud reservatsioonid. Ma usun, et lõpuks jõutakse kokkuleppele. Läbirääkimised on alati pingelised, keerulised, teed on käänulised, aga tähtis on jõuda pooli rahuldava kokkuleppeni. Laiemalt võttes ei ole küsimus ju paljude inimeste jaoks Euroopas mitte ainult GMO-des, vaid üldse toiduohutuses. Mõned püüavad justkui luua sellist muljet, nagu oleksid Ameerika Ühendriikide toiduohutuse standardid märksa lõdvemad kui Euroopa omad ja kui me nõustuksime nende standarditega, siis see kuidagi halvendaks eurooplaste tervist. Minu meelest ei ole selline mustvalge mõtlemine eriti mõistlik. Me ei saa ju ette kujutada nii, et riigis, kus igale papist kohvitopsile on peale kirjutatud "Ettevaatust, sisu on kuum ja võib kõrvetada teie suud!", inimese tervisest ei hoolita. Ameeriklaste oodatav eluiga on väga pikk, ka tervena elatud eluaastaid on ameeriklastel üksjagu palju. Ameeriklased hoolivad tervisest väga ja väga. Meil ei maksaks kuidagi suhtuda nende toiduohutusreeglitesse kui millessegi Euroopaga võrreldes tagasihoidlikku või suisa alaväärsesse.
Aga ütlen veel kord, et läbirääkimistel ei postuleerita pelgalt oma seisukohti, vaid lähendatakse poolte seisukohti. Ma loodan väga, et tollivaba kaubandus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel saab tegelikkuseks. Alles sel esmaspäeval rääkisin avatud mikrofonis väikesest kingipakist, lapse kleidikesest ja šokolaadist, mille eest tuli maksta 28 eurot tolli. See on ebamõistlikult suur summa ja ka ajakulu kogu selle deklareerimise peale on ebaproportsionaalselt suur.

Aeg!

Sellest peaksime vabanema.

Austatud Euroopa Komisjoni liikme kandidaat ja Riigikogu liige Andrus Ansip, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Arto Aasa!

Head kolleegid! Tahaks öelda lõpetuseks paar asja. Esiteks, protseduuri koha pealt, kuna praegu oli tegemist pretsedendiga Riigikogu ajaloos, et me sellist küsimust täiskogu ees arutasime, siis ma arvan, et selline formaat sobib küll, ei pea välja mõtlema mingeid uusi väga keerulisi protseduurireegleid. Kuna Andrus Ansipile sooviti esitada rohkem küsimusi, kui hetkel aega jäi, siis võiks järgmine kord selleks lihtsalt rohkem aega planeerida. Olgem ausad, järgmine kord on 2019. aasta suvel ja siis arutab Euroopa Komisjoni kandidaati tõenäoliselt ülejärgmine Riigikogu koosseis. Aga see ei tähenda, et me ei võiks nendele protseduuridele varakult mõelda. Loodetavasti on Riigikogu liikmete ja kõikide fraktsioonide huvi siis veel suurem kui täna.
Teiseks tahan avaldada loomulikult toetust kandidaat Andrus Ansipile. Tegemist on väga võimeka, väga pikaajalise kogemusega inimesega, kes on Eestile väärikas esindaja. Üks väike riik ei saa endale lubada nõrka volinikukandidaati. Suured ja vanad liikmesriigid suudavad kaitsta oma huve Euroopa Liidus ka teisi vahendeid kasutades, väike riik peab minema välja oma parimas koosseisus. Reformierakonna fraktsiooni kindel toetus valitsuse kandidaadile on olemas. Soovime Andrus Ansipile edu!

Aitäh! Nüüd ma peaksin tegelikult ütlema, et läbirääkimistel võib osaleda ka sõnavõtuga kohapealt. Igor Gräzin, teie olete praegu järgmine.

Oot-oot, mis küsimuses? Andrus on seal, ma võin tema käest niisama ka küsida.

Andrus on seal, aga teie nimi on mul siin ees ja mina juhatajana olen avanud läbirääkimised.

Ei, see minu nimi ei puutu praegu asjasse.

Selge, te ei soovi läbi rääkida. Margus Hanson, palun! Pole saalis. Kas soovite läbirääkimistel osaleda? Ei soovi. Maimu Berg?

Ma oleksin tahtnud küsida härra Ansipilt.

Pole midagi teha, tuleb kiirem olla. Priit Toobal, palun!

Lugupeetud aseesimees! Ma kasutan võimalust kohapealt paar mõtet avaldada just selle protseduuri kohta, kuidas eri riigid, sh Eesti oma eurovoliniku kandidaati nimetab. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et Eesti võiks käituda nii, nagu käitub üks meie lähinaabritest, Leedu Vabariik, kus Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi esitab ja ka otsustab parlament hääletuse teel. Muidugi on tänuväärne see, et meil oli vähemalt võimalik siin parlamendis küsimusi esitada. Aga ma kordan veel kord üle, et meie seisukoha järgi võiks tulevikus volinikukandidaadi üle otsustada mitte üksnes Vabariigi Valitsus, vaid parlament Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Ja ma ei näe ka mingit vastuolu siis, kui peaks näiteks juhtuma, et Euroopa Parlament või tulevane komisjoni president lükkab meie parlamendi esitatud kandidaadi tagasi. On avaldatud arvamust, et sel juhul peaks koduriigi parlament tagasi astuma, kuna teda on umbusaldatud. Sama võiks ju küsida ka valitsuse kohta – kui on esitatud valitsuse kandidaat, kes on Euroopas tagasi lükatud, siis kas koduriigi valitsus peaks tagasi astuma. Ka siin ma probleemi ei näe, nii et ma tahtsin seda lihtsalt markeerida.

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Karel Rüütli!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat härra Andrus Ansip! Esmalt avaldan heameelt selle üle, et täna on meil siin saalis "Eesti Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi" arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Sotsiaaldemokraadid on alati olnud seisukohal, et Eestis kui parlamentaarses demokraatlikus riigis peaks parlamendis toimuma senisest enam riiklikult tähtsate teemade arutelusid. Euroopa Komisjoni volinik on üks tähtsamaid ametipositsioone Euroopa Liidu juhtimises. Euroopa Liidu kui terviku edukus sõltub suurel määral selles ametis oleva isiku pädevusest ja võimekusest. Jah, Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi esitamine on iga liikmesriigi enda pädevuses, kuid nendest komisjoni liikmetest sõltub nii iga liikmesriigi kui ka terve Euroopa Liidu tulevik.
Eestis on volinikukandidaadi esitamine praegu täidesaatva võimu ainupädevuses ning avalikkusel ja Riigikogul puudus senini sisuline võimalus selles küsimuses kaasa rääkida. Tahan ära märkida, et 19-s Euroopa Liidu riigis ei kaasata parlamenti kandidaatide esitamisse, see privileeg kuulub ainult valitsuse pädevusse. Seitsmes Euroopa Liidu riigis on volinikukandidaadi esitamise protseduuri kestel teatud roll ka parlamendil ja tema organitel. Need riigid võib enam-vähem kaheks jagada. Esiteks, sellised riigid, kus parlamenti informeeritakse kandidaadi esitamisest ja parlamendil või tema organitel – üldjuhul Euroopa Liidu asjade komisjonil – on võimalik avaldada kandidaadi kohta arvamust, mis ei ole valitsuse jaoks siduv. Teiseks, riigid, kus parlamendil ja tema tööorganil on kandidaadiga tutvumiseks seaduses sätestatud õigused ning komisjon kujundab oma otsusega sellekohase arvamuse ja edastab selle ka valitsusele.
See, et me täna arutleme ühele Euroopa Liidu tähtsaimale positsioonile kandideerija üle, selle asemel et valitsus selle kandidaadi lihtsalt kinnitaks, on tähtis samm avaliku ja läbipaistva otsustusprotsessi poole. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et parlamentaarses riigis peaks volinikukandidaadi nimetamise õigus kuuluma Riigikogule, mis tagaks laiema avaliku diskussiooni kandidaadi sobivuse üle ning võimaldaks kandidaadil endal demonstreerida oma pädevust ja pühendumust Euroopa asjadesse. Volinikukandidaadi arutelu toomine Riigikogu ette on ka üks osa sotsiaaldemokraatide demokraatiapaketist, mille aasta alguses Riigikogu menetlusse esitasime. Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioonileping näeb ette, et kehtestame korra, kus Vabariigi Valitsus esitab Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi enne nimetamist arutamiseks Riigikogule, mis on kindlasti väga õige samm. Kuigi protseduuriliselt jäi aruteluks kahjuks vähe aega, on see ikkagi suur edasiminek.
Mis puudutab tänast arutelu, siis ma olen kindel, et Andrus Ansipil kui kauaaegsel valitsusjuhil on kompetentsust ja teadmisi, et Euroopa poliitkoridorides edukalt kaitsta nii Eesti kui ka Euroopa Liidu huve. Sotsiaaldemokraadid toetavad Andrus Ansipi kui pikaaegse valitsusjuhi kandidatuuri Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Ester Tuiksoo, sõnavõtt kohapealt, kaks minutit!

Tänan väga, proua juhataja! Kasutan võimalust, et soovida tulevasele volinikule edu. Heameelt teeb see, et te peate ka põllumajandusteemasid väga tähtsaks, sest Euroopas peetakse neid teinekord olulisemaks kui Eestis. Veel tahaksin ütelda, et kahetsusväärselt on liberaalide positsioon Euroopas läinud kehvemaks. Ma väga loodan, et meie volinik, isegi kui ta ei saa seal alati otse Eesti huvide eest seista, kaitseb vähemalt liberaalide huve. Nii et igal juhul edu ja jõudu! Ja väike märkus ka, et võib-olla tõesti ei kasutata seal enam alati tsentnerit mõõtühikuna, aga sellest ei ole midagi. Kõike head!

Aitäh! Tiit Tammsaar, samuti kohapealt kaks minutit. Palun!

Tänan, proua juhataja! Hea volinikukandidaat! Võib-olla üks väikene koduülesanne selle üle mõtlemiseks, mida võidakse Euroopas küsida. Ma arvan, et näiteks keskkonnavolinik ei olegi võib-olla Eestile, st härra Ansipile väga utoopiline ametikoht. Arvestades, milline suurepärane loodus meil on, et Eesti territooriumil on 50% väga heas korras metsa jne. Aga üks suur ülesanne, mille Eesti on Euroopas endale võtnud, on suurkiskjate kaitsmine. Probleem seisneb selles, et nüüdseks juba ligi aasta tagasi jõustunud jahiseadus kipub suurkiskjate populatsiooni kestvuse väga tõsise ohumärgi alla seadma. Nimelt, praegu on jahimehed sunnitud jahiseaduse järgi laskma väga palju suursõralisi, mis on teatavasti suurkiskjate toidulaud. Seega selle dilemma lahendamise üle võiks tõsiselt mõtteid mõlgutada. Nii et head mõtlemist teile ja edu Euroopas!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna selle arutelu puhul ei ole Riigikogul vaja mingit otsust vastu võtta, siis tänan kõiki asjaosalisi. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat" arutelu on lõppenud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Praegusel juhul on meil tegu kahe eelnõuga, 654 ja 109, mis oma reguleerimisesemelt kuuluvad samasse valdkonda ja seetõttu menetluse käigus liideti. Kuid kõigest järjekorras.
Eelnõu 654, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 21. aprillil s.a. Esimest korda oli eelnõu arutelu komisjonis 6. mail 2014, esimene lugemine lõpetati 14. mail 2014. Muudatusettepanekute esitamiseks anti aega kümme tööpäeva ehk tähtpäev oli 28. mai kell 17.15. Teise lugemise tarvis toimusid komisjoni istungid 2. juunil ja 9. juunil.
Eelnõu 109, Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatasid rahvasaadikud Eiki Nestor, Kalev Kotkas, Kalvi Kõva ja Sven Mikser 12. oktoobril 2011. See eelnõu oli komisjonis 6. detsembril 2011, esimene lugemine lõpetati 13. detsembril 2011. Sealt edasi jäi eelnõu seisma. Komisjoni istungil esmaspäeval, 9. juunil 2014 otsustati Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 101 lõike 2 kohaselt ühendada eelnõu 654 ja eelnõu 109. Sealt edasi käsitame neid ühe eelnõuna.
Kõnealune eelnõu oli kahel korral komisjonis arutelul teise lugemise tarvis. Muudatusettepanekute esitamise tähtpäev oli 28. mai ja tähtaja jooksul muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon tegi siiski ise mõne täpsustuse ja lisanduse. Komisjoni istungist võtsid osa riigisekretär Heiki Loot, Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Margus Matt, justiitsministri nõunik Kristen Kanarik, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja sama talituse nõunik Monika Tappo.
Tutvustan lühidalt komisjoni tehtud muudatusettepanekuid. Esimene neist täiendab eelnõu § 1 punkti 3. Tegu on selgitava muudatusega, mis lähtub parlamentaarse riigi põhimõtetest, mille kohaselt täitevvõimu struktuuri legitimatsioon tuleb parlamendist. Muudatus täpsustab, et peaminister tutvustab valitsuse kujundamise aluseid Riigikogule enne ministrite ja nende ametinimetuste loetelu Vabariigi Presidendile esitamist. Komisjon otsustas seda ettepanekut toetada häältega poolt 6, vastu 2 ja erapooletuid 3.
Teine muudatusettepanek käsitleb mõneti tehnilisi küsimusi, näiteks seda, mida peab sisaldama peaministri korraldus, kuivõrd valitsusesisese tööjaotuse määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, milles omakorda määratakse minister, kes ei juhi mitte ministeeriumi, vaid tegevusvaldkondi. Lisati ka klausel, et peaminister võib anda oma korralduse elektroonilises vormis. Komisjon toetas seda ettepanekut järgmisel viisil: poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 3.
Järgmine, kolmas ettepanek on tehnilist laadi täpsustus, mis jätab seadusest välja mõned tarbetud tehnilised üksikasjad põhjendusega, et seaduses ei ole vaja sätestada kohustust muuta valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste põhimäärusi ainult sel põhjusel, et muutub ministri ametinimetus. Komisjon toetas seda ettepanekut – poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 4.
Neljas ettepanek on laiem ja see põhjustas komisjonis mõnesuguse diskussiooni. Ettepaneku sisu on selline, et kehtivatest seadustest võetakse välja konkreetsed valdkonnaministrite nimetused, mis asendatakse sõnaühendiga "valdkonna eest vastutav minister". Muudatus käib ka selle kohta, kui pika aja jooksul tuleks see ümberkorraldus ära teha. Selle üle oli pikk arutelu ja leidsime, et see võiks olla kuue kuu jooksul. Meil oli diskussioon ka selle üle, kas seda muudatust tuleks teha tagasiulatuvalt kõikides õigusaktides või siiski ainult seadustes mingi piiratud aja jooksul või kas tagasiulatuv muutmine on üldse otstarbekas. Ettepanek tõi kaasa intensiivse mõttevahetuse selle üle, kas see on kõige mõistlikum ja vajalikum muudatus või on see poolik tee. Leiti, et pakutu on mingit moodi üleminekuaegne lahendus, kiire lahendus, aga kindlasti väärib see teema edasist arendamist, nii riigiõiguslikult kui ka halduskorralduslikult. Lõpuks otsustas komisjon seda ettepanekut toetada – poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 4.
Viies muudatusettepanek on sisult tehnilist laadi. See puudutab riigi esindamist äriühingutes. Esialgse kava järgi oli plaanis eelnõuga täpsustada, et riiki esindab äriühingus konkreetse ministeeriumi minister. Ettepaneku kohaselt jäetakse see täpsustus eelnõust välja, kuna riigivaraseaduses ei ole vaja valitsuse sisemist töökorraldust puudutavaid küsimusi üksikasjalikult ja siduvalt reguleerida. Seda ettepanekut toetati järgmiselt: poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuid 2. Ettepanekule järgnes üldine arutelu, kus vahetati mõtteid selle üle, missugune tähendus peaks olema peaministrikandidaadi kõnel ja valitsemiskorraldusel üldse. Seda arutelu peeti põhimõtteliselt ettehaaravalt, mitte niivõrd konkreetsest eelnõust lähtudes. Üldiselt leiti õige olevat niisugune põhjendus, et valitsuse korralduse aluseks peaksid olema poliitilised prioriteedid ja efektiivse valitsemise vajadus. Seda suunda toetati ja selline rõhuasetus peaks olema selgelt toodud peaministrikandidaadi ettekandes, kus ta põhjendab oma valitsuse ülesehitust prioriteetide ja vajaduste järgi. Komisjon tõdes, et edaspidi peab peaminister sellele osale oma ettekandes suuremat tähelepanu pöörama. Tõdeti ka seda, kordan, et edaspidi on vaja selle teemaga süvenenult tegelda ja töötada välja nii riigiõiguslikult kui ka halduskorralduslikult sobivamad, süsteemsemad lahendused. Siiski ei saa seda teha väga kiiresti, kuna see nõuab aega ja süvenemist.
Kuues ettepanek on seaduse jõustumise kohta. Kõnealune seadus peaks jõustuma 1. juulil s.a. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud.
Komisjoni otsused olid järgmised: esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. juunil, st täna (selle poolt oli 6, vastu 3, erapooletuid 1); teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (jällegi poolt 6, vastu 5, erapooletuid ei olnud); kolmandaks, saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 18. juuniks (poolt oli 6, vastu 4, erapooletuid 1); neljandaks, teha ettepanek eelnõu lõpphääletuseks. See on lühidalt kõik, mis selle eelnõu kohta öelda oli. Aitäh teile!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Jaak Aaviksoo!

Hea ettekandja! Põhiseaduskomisjoni arutelu käigus tõusis korduvalt üles teema, et Vabariigi Valitsuse seadust tuleks veidi põhjalikumalt muuta mitmes aspektis, sh ka praegu arutluse all olevaid muudatusi – kantsleri institutsioon, ministri staatus jne – ja nende muudatuste suhet põhiseadusega. Paraku tuli esitatud seaduseelnõu menetlusele, ma ütleksin, kiirkorras ja muudatusettepanekute tegemiseks oli aega ainult kümme päeva. See tähendab, et tõsisemat tööd ei tahetud paraku ette võtta. Mis võiks olla selle põhjus? Kuidas te näete, mismoodi saaks, võiks ja peaks selle teema juurde tagasi tulema?

Aitäh! Ma olen teie argumentidega täiesti nõus. See on kiirkorras tehtud lahendus, mis vajaks tõepoolest suuremat süvenemist ja rohkem aega. Tegelikult tuleks see muudatus ette valmistada nii riigiõiguslikult – vaadata, kuidas see sobitub olemasolevasse põhiseaduslikku skeemi – kui ka haldusõiguse mõttes – otsustada, kuidas näeks välja täitevvõimu haldusjuhtimine ning kuidas eristada poliitilist ja administratiivset juhtimist. Need on sügavad teemad, mida ei saa nii kiiresti lahendada. Aga kuna eelnõu laekus meile suhteliselt kiires korras, siis pidime ka meie kiiresti edasi talitama, nagu sa tead. Minu mäletamist mööda olime komisjonis üsna üksmeelsed selles, et me tegeleme teemaga edasi. Mismoodi täpselt see edasi tegelemine võiks välja näha, ei oska praegu öelda. Võimalik, et me peaksime moodustama ühe valdkonda tundvate inimeste töögrupi või ka valitsusega läbi rääkima. Võib-olla järgmise valitsuse moodustamise ajaks on meil parem eelnõu olemas, nii et need teemad on süstemaatilisemalt läbi töötatud ja paremini korraldatud. Ma möönan, et sellega ei ole kõik hästi.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Austatud ettekandja! Me oleme nüüd, kuigi väga lühikest aega, saanud praktikas vaadata seda, kuidas kaks ministrit ühes ministeeriumis kõrvuti tegutsevad. Nad peaksid mingil moel suutma ühel meelel ministeeriumi juhtida, aga juba on esimesi näiteid sisevastuoludest. Näiteks kas või töövõimereform. Minister Kütt ütleb, et see on kesiselt ette valmistatud ega ole vastuvõtmiseks küps ning sellega peab veel palju tööd tegema. Kolleeg Kruuse leiab aga, et vastupidi, see on väga hea ja küps eelnõu, millega võiks tempokalt edasi minna. Kuidas te hindate, mismoodi see ministeeriumi töö sellisel juhul peaks välja nägema? Kuidas praktikas efektiivsus ja tulemuslikkus saavutatakse, kui isegi ühe ministeeriumi ministritel on eri arvamus?

Aitäh! See ei ole iseenesest mingi uudis, et ministrid on eri arvamusel ja laskuvad vahel vaidlustesse. Teie mainitud juhtumi erisus on see, et ühes ministeeriumis, mis on ju ainult täitevaparaat, on kaks ministrit. Nende vaated võivad lahkneda, aga seda tuleb demokraatlikus ühiskonnas ikka ette, see on lausa tervitatav. Nii et ma seda konkreetset olukorda värskete ministrite puhul üle ei tähtsustaks, küll need asjad saavad ära klaaritud. Aga tõepoolest, edaspidiseks peaksime välja mõtlema mingisuguse viisi, kuidas lahendada kahe ministri erisuguseid arvamusi. Võib-olla peaks parlament täitevvõimule mingi sisenormistiku ette kirjutama. Ma ei ole päris kindel, kas see on meie pädevuses või mitte, aga olen kindlasti valmis selle üle arutlema.

Aitäh! Palun, Jaak Aaviksoo, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on hea meel, et sa möönad vajadust valitsuse seadus uuesti üle vaadata ja näed, et see võiks jääda järgmise parlamendi koosseisu ja sellega ametisse astuva valitsuse ülesandeks. Kas sa pead võimalikuks, et selle initsiatiivi võtaks enda peale põhiseaduskomisjon?

Ma ei välista seda, aga siis me ei peaks seda kohe kiiresti otsustama, vaid edaspidi peaks natukene konsulteerima Riigikantselei ja ka valitsusega. Kui me leiame, et see on mõistlik ja vajalik, ning me saame sellega hakkama, siis miks mitte.

Aitäh! Palun, Kaia Iva, teine küsimus!

Aitäh! Kolleeg Aaviksoo küsimusele vastates te möönsite isegi, et tegu on kiirkorras valminud eelnõuga ja teie olete seda menetlenud ka kiireloomulisena. Samas ei ole selleks ju otsest vajadust, parlament on oma otsustustes ja ka töötempo valikus vaba. Kas te ei ole kaalunud võimalust menetlemisel aeg maha võtta ja teha sellest ikkagi üks korralik asi, mitte ülitempokalt vastu võtta sellist poolfabrikaati? Ehk võiks täna selle lugemise ka katkestada ja minna sisulise tööga edasi. Ega praeguse valitsuse aeg ei ole ju ülearu pikk, võib-olla võiks mingi korraliku tootega valmis saada.

Aitäh! Sellest oli meil juttu, missugune tee on õige. Oli samasuguseid arvamusi, nagu te just praegu väljendasite, ja oli ka teistsuguseid arvamusi. Valitsemise korraldamiseks just praktilis-tehnilisel tasemel pidasid nii Riigikantselei inimesed kui ka valitsusjuht siiski vajalikuks, et miinimum oleks tehtud ja fikseeritud. See väldiks mitmete tegevuste vaidlustamist või ebaselgust selles suhtes. Me püüame nii hästi, kui me selles ajaraamistikus suudame, seda tingimust või eeldust täita. Aga tulen veel kord tagasi selle juurde, et ka minu meelest vajaks teema sügavamat ja detailsemat, süsteemsemat läbitöötamist. Ma loodan, et me saame sellega hakkama.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Ma tulen tagasi ühe praktilise küsimuse juurde, mis on selle eelnõuga seotud. Kas need muudatused toovad kaasa riigieelarveliste vahendite kasutamise? Ma mäletan oma kogemustest, et kui me püüdsime näiteks linnas siltidele uut tänavanime panna, siis oli selle korraldamiseks vaja palju raha. Kas teil oli komisjonis sellest juttu?

Otsest kalkulatsiooni selle kohta, kui palju see muudatus võib kulutusi kaasa tuua, me ei ole teinud. Oli küll jutuks, kui palju lisandub Justiitsministeeriumile tehnilist tööd seadustesse tagasiulatuvate korrektiivide tegemisega. Alguses oli mõte teha muudatused nii seadustes kui ka seadustest tulenevates allaktides, määrustes ja korraldustes ning nad palusid selleks kaks aastat. Lõpuks jõudsime selleni, et muudatused tehakse ainult seadustesse ja selleks kulub kuus kuud. Loomulikult võib öelda, et see kuus kuud nõuab raha. Kalkulatsioone selle kohta, mis see muudatus maksma läheb, meil laual ei olnud.

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Austatud põhiseaduskomisjoni esimees! Kas ministri uksele võiks kinnitada sildi "Valdkonda reguleeriv minister", nagu on kavas eelnõusse sisse kirjutada?

Mina ei oska öelda, missuguse sildi valitsus oma koridoride ustele paneb. Aga on vaja tõsist tööd teha sellega, mida peaks endas sisaldama peaministri korraldus nende ametipostide pädevus- ja vastutusvaldkondade jaotuses. Sellest saab omamoodi riigiõiguslik akt, mis peaks olema paremini lahti kirjutatud ja selgem kui see praegune, mis meil olemas on.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Rait Maruste! Avame läbirääkimised. Palun, Jaak Aaviksoo!

Head kolleegid! Arutelu põhiseaduskomisjonis, kui ma õigesti mäletan, siis kahel või kolmel korral, jagunes kahte ossa. Oli sisuline töö ja arutelu selle üle, kuidas võiks muuta praegu kehtivat Vabariigi Valitsuse seadust, selleks et valitsus saaks dünaamilisemalt, paindlikumalt, tulemuslikumalt, kui soovite ka odavamalt, mõistlikumalt reageerida ja oma tegevust planeerida. Nii komisjoni liikmed kui ka kutsutud eksperdid ja riigiasutuste esindajad soostusid, et on vaja teha muudatusi ja need võiks teha järgmise ametisse astuva valitsuse jaoks. Mul on hea meel, et ka põhiseaduskomisjoni esimees siin kõnepuldis soostus sellise plaaniga, ja mulle jäi mulje, et selline arusaam oli ka komisjonis valdav. Selle üle on tõsiselt hea meel ja võib-olla tõesti õnnestub vaatamata eelseisvatele otsustele veel enne jaanipäeva ka see sisuline töö ära teha.
Paraku oli põhiseaduskomisjoni istungite otsustav osa justkui teisest maailmast. Oli vaja vastu võtta otsuseid ja oli aru saada, et need otsused on tegelikult juba vastu võetud. Ajakirjandusest loeme, et isegi ministrid on ametisse asunud uute ametinimetuste all. Sellepärast ei tegele me täna tegelikult ja sisuliselt mitte Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, vaid Kruuse ja Sullingu portfelli seaduse eelnõuga. Mul on kahju. Mul on kahju ka headest kolleegidest ministritest Kruusest ja Sullingust, et nende ameti ümber käib niisugune tegevus, mis ei ole just väga hea poliitilise kultuuri tava. Ju olnuks neilegi parem, kui kõik see oleks olnud läbi mõeldud ja korras, nii et nad saaksid teiste ministritega võrdväärselt oma tööd teha.
Sellepärast on mul väga raske toetada siin selle seaduse kiirkorras vastuvõtmist, sest halb maik jääb suhu kõikidele otsustajatele. Teades, et see töö peaks olema parem ja sisuline, tegeleme tegelikult juba tehtud poliitiliste otsuste parlamentaarse vormistamisega, mida mina oma südametunnistusele võtta ei tahaks. Kuivõrd mu erakonnakaaslased ja fraktsioonikaaslased on sama meelt, siis teen ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kõnealuse eelnõu kohta on tehtud seitse muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt. Vaatame need muudatusettepanekud läbi. Muudatusettepanek nr 1 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult, nr 2 ... Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ning enne seda kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni võetud kümneminutiline vaheaeg on läbi saanud.
Ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 rahvasaadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 3 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Ka see on selle kaaluka seaduse väga kaalukas muudatusettepanek. Palun seda hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g
 

Austatud Riigikogu! Kümneminutiline vaheaeg on taas läbi saanud ja me asume hääletamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust.
Vahepeal on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni soov pikendada neljapäevast istungit. Ma panen selle hääletusele. Palun, Kaia Iva!

Palun enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni soovi pikendada neljapäevase istungi aega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 14 ja 1 oli erapooletu. Seega on istung pikendatud.
Muudatusettepaneku nr 4 on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Me palume seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda võtame ühe minuti vaheaega.

Üks minut vaheaega. Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Ma saan aru, et kolleeg Rüütli palus vaheaega, aga mulle tundub, et ühest minutist jääb väheks. Sellest johtuvalt palun pikendada vaheaega kümnele minutile.

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on teinud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 5 on põhiseaduskomisjoni tehtud, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Ettepanek nr 7 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Kuna Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt tuli ettepanek katkestada seaduseelnõu teine lugemine, siis me peame selle läbi hääletama. Asume hääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen ... Palun, Kaia Iva!

Ma palun enne hääletamist viis minutit vaheaega!

Ma kuulutasin juba hääletamise välja. Te oleksite pidanud vaheaja võtma enne kutsungit.
Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise, kuuenda päevakorrapunkti juurde. See on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 617 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! See valimisseaduste muutmise seaduse eelnõu on seotud eeskätt valimiste tehnilise korraldusega ning muudab protseduure selgemaks ja sujuvamaks. Tutvustasin eelnõu punkte algataja esindajana esimesel lugemisel 13. mail. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt seatud tähtaja jooksul ei tulnud. Komisjon valmistas ette kolm normitehnilise sisuga ettepanekut. Ja on veel üks ettepanek, muudatusettepanekute loetelus nr 2, mis on pisut sisulisem. Ainult sellele ettepanekule pöörati veidi rohkem tähelepanu komisjoni istungil, mis toimus 3. juunil, et valmistada ette eelnõu teist lugemist. Küsimus seisneb selles, kas ja kuidas peavad kandideerimisavalduses kajastuma andmed kandidaadi hariduse kohta. Tuletan meelde, et eelnõu järgi ...

Vabandust, head kolleegid! Ei ole kuulda, mis ettekandja räägib, kuna saali tagaosas on väga vali jutuajamine. Palun jätkame!

Tänan! Ma ei tea, mis hetkest kuuldavus ära kadus, seega jätkan sealt, kuhu pidama jäin. Eelnõu järgi esitavad kandidaadid kõikidel valimistel edaspidi ühtse kandideerimisavalduse, mis asendab varem kasutatud kahte dokumenti – kandideerimisavaldust ja kandidaadi ankeeti. Eelnõu esialgses variandis jäid haridusandmed kandideerimisavaldusest välja. Mõned komisjoni liikmed aga tõstatasid selle küsimuse, arvates, et haridusandmed annavad kandidaadi kohta olulist informatsiooni, mis peaks kandideerimisavalduses sisalduma. Leiti, et oleks mõttekas need sinna lisada. Püstitati ka küsimus, miks oli Vabariigi Valimiskomisjon algselt seisukohal, et need andmed tuleks välja jätta. Vastus oli säärane, et neid lahtreid on kandidaadid täitnud ääretult erinevalt. Ja siiani ei ole see informatsioon, mis kandideerimisavaldustest on inimeste hariduse kohta saadud, sugugi ühtlane olnud. Komisjonis lepiti selles küsimuses Vabariigi Valimiskomisjoni esindajatega kokku, et me võiksime siiski haridust puudutavad andmed kandideerimisavaldusse lisada. Siiski peaks valimiskomisjon teatud ühtsuse tagamiseks edaspidi oma juhendis selgitama, kuidas on soovitatav neid andmeid avaldusse märkida.
Ülejäänud muudatusettepanekud, nagu ma ütlesin, olid tehnilise iseloomuga. Muudatusettepanek nr 1 kõrvaldab ühe vale viite. Muudatusettepanek nr 3 räägib sellest, et kui edaspidi saab võimalikuks ilma eelneva taotluseta hääletada ka haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses, siis on normitehniliselt õige määratleda nõnda, et seda kureerib vastav jaoskonnakomisjon, kelle omavalitsus määrab. Ja lõpuks, 4. muudatusettepanek puudutab valijakaarti rahvahääletuse puhul. Nimelt, ekslikult oli sinna läinud termin "valija", aga rahvahääletuse puhul on õige termin "hääletaja". Samuti oleks õige sellele hääletajakaardile panna rahvahääletusele pandud küsimus või vastava seaduseelnõu pealkiri. Nii palju muudatusettepanekutest ja komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Andres Herkel! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on neli. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud juhtivkomisjon ja see on arvestatud täielikult, nr 2 on arvestatud täielikult, nr 3 on arvestatud täielikult. Ettepaneku nr 4 on esitanud põhiseaduskomisjon ja see on arvestatud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 617 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Seega on meie päevakord ammendatud ja istung on läbi. Soovin kõikidele kaunist nädalavahetust ja kohtumiseni uuel nädalal!

Istungi lõpp kell 13.10.