Austatud Riigikogu! Alustame tänast infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 37 Riigikogu liiget, puudub 64.
Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser ja rahandusminister Jürgen Ligi. Eilsel päeval andsid oma soovist küsida teada viis Riigikogu liiget. Ütlen kohe ära, et kaks inimest saab veel iga põhiküsimuse puhul saalist juurde küsida.
Alustame. Esimene küsija on Margus Tsahkna, kellel on küsimus peaminister Taavi Rõivasele. Palun!
Lugupeetud esimees! Hea peaminister! Te olete sotsiaalministrina ette valmistanud töövõimereformi ja nüüd peaministrina saatnud selle Riigikogule arutada. See reform on tekitanud väga palju küsimusi ja suurt puuetega inimeste vastuseisu. Mu esimene küsimus on järgmine: mis on reformi eesmärk puuetega inimesi silmas pidades? Kui palju puuetega inimesi on kavas tööturule suunata ehk kui palju uusi töökohti nendele inimestele selle reformi käigus peaks loodama? Ja teiseks, kas te kirjeldaksite, kuidas üks näiteks 80% töövõimetusega inimene reformi tulemusena asjaomases süsteemis liikuma hakkab? Mis toimingud ta peab tegema ja kuidas ta lõpuks töökoha saab?
Ma loen alustuseks ette ühe tsitaadi ja siis on meil kõigil võimalik katsuda ära arvata, keda ma tsiteerin. "Tänane töövõimetussüsteem ei ole jätkusuutlik ning ei lähtu inimeste vajadusest osaleda aktiivselt ühiskonna tegemistes ja tööturul. Tegu on põhimõttelise töövõimetuse süsteemi filosoofia muutmisega, mille eesmärgiks on läbi aktiivsete sotsiaal- ja tööturu meetmete aidata seni eemale sunnitud inimesed tagasi tööturule. Eneseteostuse võimaluse andmine, isikliku motivatsiooni toetamine ja seeläbi ka majandusliku olukorra parandamine on selle reformi eesmärk." Väga hästi öeldud. Seda ütles Margus Tsahkna, kui ta veel oli sotsiaalkomisjoni esimees ja mina olin sotsiaalminister.
Ma olen nõus iga sõnaga, mis selles tsitaadis toodud on. Töövõimereform annab võimalused inimestele, kellele me praegu neid võimalusi ei paku. Ja inimesi, kes on kas osalise või päris puuduva töövõimega ja kes ei tööta, on kokku ligikaudu 65 000. Puuduva või osalise töövõimega inimesi kokku on 100 000, kolmandik neist töötab, kaks kolmandikku ei tööta. Ja sellest kahest kolmandikust ehk umbes 65 000 inimesest omakorda ligikaudu kaks kolmandikku ehk üle 40 000 inimese – peaaegu Pärnu linna jagu inimesi – soovib tööd teha. Ja selleks, et nendele inimestele teenuseid, lahendusi, tervise parandamise võimalusi pakkuda, ongi töövõimereform ellu kutsutud.
Margus Tsahkna, palun!
Aitäh! Hea peaminister! Tõesti, see suur eesmärk on kirjas, aga te ei suutnud selgitada, kuidas reaalses elus puudega inimese elu peale töövõimereformi käivitamist välja näeb. Ma küsin töökohtade kohta. On selge, et töövõimereformiga tekib riigi looduna pea 500 uut töökohta töötukassas. Aga kuidas tekivad teised töökohad nendele 40 000 inimesele? Võrreldes praeguste meetmetega, mida töötukassa rakendab, ettevõtjate ja puuetega inimeste seisukohast tegelikult ju midagi ei muutu. Reformikava järgi uusi meetmeid, et ettevõtjad looksid töökohti puuetega inimestele, juurde ei tule. Miks peaksid tööandjad 40 000 puudega inimesele töökohad looma?
See on uskumatu, kui palju on Margus Tsahkna seisukohad mõne viimase kuu jooksul muutunud! Ma tuletan veel kord meelde juba ette loetud tsitaati ja meie varasemaid vestlusi mõni kuu tagasi. Aga tegelikult mured, millele te viitasite, on loomulikult paljudel. Neid küsimusi tuleb õigesti adresseerida ja tuleb ka selgitada. Ei vasta tõele, et ei pakuta tööandjatele täiendavaid teenuseid. Meil on võimalik tänu töövõimereformile kõik lisakulud, mis tööandjal puudega inimese töölevõtmisel tekivad, 100% hüvitada töötukassast, kasutades selleks ka Euroopa Liidu raha. See võib tähendada näiteks spetsiaalse konverentsitehnika soetamist, et konkreetses konverentsi- või nõupidamisruumis saaks ka vaegkuulja tööd teha. See võib tähendada invatualeti väljaehitamist, see võib tähendada nägemispuudega inimese jaoks spetsiaalse kuvari soetamist, see võib tähendada tuhandet muud võimalust, mille kasutamisega tööandjale kaasnevad lisakulud, kui ta erivajadusega inimese palkab. Kõige selle eesmärk on üks: kui tööandjal on valida kahe või enama muidu täiesti võrdse inimese vahel, siis tal ei tohi tekkida olukorda, kus ta ütleb, et ma võtaksin küll tööle puudega inimese, kellel on väga head oskused, aga tema palkamine läheb mulle hädavajaliku ühekordse investeeringu tõttu rohkem maksma. Selle ebavõrdsuse me kaotame reformiga ära ja ma arvan, et see tõesti parandab puuetega inimeste olukorda.
Margus Tsahkna, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Minu seisukohad ei ole muutunud. Ma arvan, et puuetega inimestel tuleb tõesti aidata tööd leida, aga see reform on lihtsalt halvasti ette valmistatud, kui otsustada selle järgi, millisel kujul see on meile esitatud. Seepärast on arusaadav ka, miks peaminister tegelikult ühelegi minu küsimusele pole vastanud. Aga see ongi infotunni võlu. Minu kolmas küsimus puudutab neid, kes puuetega inimesi kodus hooldavad. Need on siis omastehooldajad, keda on kümneid tuhandeid. Need on üldjuhul terved ja koolitatud inimesed, kes on tööturult eemale jäänud seetõttu, et riik ja omavalitsused ei suuda kodudes piisavalt teenuseid pakkuda. Kahjuks on töövõimereform nendest inimestest mööda läinud, nendele ei ole teenuseid ette nähtud. Sotsiaalhoolekande seadust selle sihiga muuta ei soovita ja omavalitsuste teemat ei puudutata. Mis sõnum on teil nendele inimestele? Neile tuleb ju kohustusi juurde, kuna nende hooldatav inimene peab nüüd kuhugi minema, et uues töövõimesüsteemis ennast hinnata lasta? Hooldajad võiksid aga tööturul olla.
Mulle tundub, et me töövõimereformiga peaksime teie arust lahendama ära kõik sotsiaalprobleemid Eestis. Iseenesest on see õilis eesmärk, paraku isegi sellel väga suurel reformil seda ambitsiooni ei ole, et absoluutselt kõik probleemid ühekorraga lahendada. Mis puutub omastehooldajatesse, siis te ütlesite õigesti, et neile teenuste osutamine on eraldi teema. Nende endi töövõime ei ole ju enamasti langenud ja teenused, mida nad vajavad, on teistsugused kui erivajadustega inimestele vajalikud teenused. Samas te eksite, kui ütlete, et meil on plaanis kõik hooldatavad inimesed aktiivsusnõudeid rakendades tööturule viia. Ma juhin tähelepanu, et omastehooldajad hoolitsevad inimeste eest, kes vajavad igapäevasel toimetulekul kõrvalist abi. Oleks üksjagu ebainimlik eeldada, et nii raske puudega inimesed saavad tööle minna. Osa neist saab tööd teha, aga see on pigem toetatud töö. Ent selliselegi tööle me soovime lahendusi pakkuda. Samas on töövõimereform adresseeritud ikkagi eeskätt nendele inimestele, kelle töövõime pole suur, aga kes on siiski suutelised tööd tegema ja sellest huvitatud. Me teame, et lõviosa neist on kas psüühikahäiretega, raske luu- ja liigesehaigusega või füüsilise puudega. Aga kindlasti me ei eelda, et kõik need, keda praegu omaksed hooldavad, peavad kohustuslikus korras tööle minema. Kui te olete nii aru saanud, siis te olete reformi ideed valesti mõistnud.
Austatud Riigikogu, ma pean ilmselt kordama infotunni alguses öeldut, et kohapeal registreeritud küsimusi tänasesse infotundi mahub iga põhiküsimuse korral kaks. Need, kes kiiremini reageerivad, selle võimaluse saavad. Heimar Lenk, palun!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Reformierakond on olnud Eestis võimul järjest peaaegu 20 aastat, aga ma ei mäleta, et te oleksite kunagi varem hellusega rääkinud puuetega inimestest. Puuetega inimeste toetused on meil naeruväärselt väikesed, võib-olla peaks ütlema, et olematud. Ja nüüd ma küsin, mis siis järsku juhtus. Kes teid nõelas, et te üleöö hakkasite puuetega inimeste pärast muretsema ja püüate lisaistungitel selle seaduse vastu võtta? Kohutavad summad on mängu pandud – 350 miljonit eurot on väga suur summa. Kas eesmärk on äkki töötukassasse raha kantida ja kõik nii segi ajada, et lõpuks ei saa keegi aru, kuhu see raha läheb ja kes abi saab? Mul on selline tunne, kui ma tulevikku vaatan. Lükake mu arvamus ümber, palun!
Kui meil on kümneid tuhandeid inimesi, kes soovivad olla aktiivsed, soovivad tööd teha ja ühiskonnaelus laiemaltki osaleda, aga me pole neile lahendusi pakkunud, siis minu hinnangul on vähemalt nüüd mõistlik hakata selle teemaga tegelema. Selle teemaga tegelemine on mõistlik nii inimlikust seisukohast, soovist ligimesi aidata kui ka soovist, et ühiskond oleks tervikuna terve. Me peame aktsepteerima ja mõistma seda, et meie seas elab palju inimesi, kelle tervis on ühel või teisel põhjusel kehvem ja kes vajavad täiendavat tuge, aga kes saavad samamoodi kui kõik teised olla aktiivsed ühiskonnaliikmed. See on väga oluline inimese eneseteostuse seisukohalt ja aitab omadega toime tulla. Lisaks sellele väga inimlikule aspektile tuleb kindlasti arvestada ka seda, kui suur on Eesti ühiskonna võimekus puudega inimesi ülal pidada. Kas me saame endale lubada seda, et me osale inimestele ütleme, et teie ärge tööturule tulge? Mis siis, et te tahate, aga teid me tööturule ligi ei lase! Ka see on väga oluline aspekt. Kui meil on rohkem inimesi tööhõives, kui me aitame rohkem tööle neid, kes praegu puude tõttu kodus istuvad, siis laekub ka rohkem sotsiaalmaksu. Laekub teisigi makse, aga ka sotsiaalmaksu laekub rohkem. Laekub otseselt rohkem raha nii pensionikassasse kui haigekassasse. Mina arvan, et see on väga ratsionaalselt võttes ka majanduslikult väga mõistlik reform lisaks sellele inimlikule dimensioonile.
Marika Tuus-Laul, palun!
Aitäh! Austatud peaminister! See reform oleks mõistlik, kui ta hakkaks selliselt toimima. Aga probleem on selles, et ei hakka. Uuringufirma Saar Poll on teinud väga põhjalikud uuringud ja esimese takistusena välja toonud, et ei ole vajalikke osakoormusega töökohti. Eilsel avalikul istungil olid teiste seas ka inimesed, kes ütlesid, et nad on üsna skeptilised ega näe tööandjate valmisolekut. Tööandja tahab ikkagi kasu saada, ta on motiveeritud võtma tööle terve inimese. Nad nimetasid ka kõnealuseid riigipoolseid toetusi, aga see sotsiaalmaksu kandmine riigi poolt – sellest on vähe. Nad ei näe mingit tulemust. Nad tahaksid, et inimestele oleks ette nähtud töölkäimise toetus. Mis te sellest arvate ja mida te ütlete tööandjatele?
Teate, sellega on nii, et kui me ei ürita, kui me ei püüagi lahendusi leida, siis see kohe päris kindlasti tööle ei hakka. Kui me siin kollektiivselt halame ja ütleme, et mitte midagi ei saa teha selleks, et puuetega inimesi aidata, siis me kindlasti ei saagi midagi teha. Mina arvan, et me peame võtma hoiaku, et me anname endast ühiselt parima, et aidata. Aidata mitte ainult neid konkreetseid inimesi, kellele see reform on mõeldud, vaid aidata kogu Eesti ühiskonnal tervemaks muutuda. Aidates puudega inimesi, me aitame ka iseendid seeläbi, et meie ühiskond on tervem ja Eesti on koht, kus on parem elada.
Ma olen nõus, et meil praegu ei ole piisavalt hästi teada, millega töövõimereformi tulemusena arvestada saab. Selleks meil ongi muudatusi vaja. Jah, praegu meil ei ole osakoormusega töökohti. Jah, praegu meil ei ole piisavalt raha tööandjatele investeeringuteks maksta. Jah, meil ei ole rehabilitatsiooniteenuseid piisavalt palju. Te olete minu käest korduvalt seda küsinud ja teil on õigus selle koha pealt, et me ei ole saanud riigieelarvest piisavalt palju rehabilitatsiooni inimestele kinni maksta. Nüüd me saame rehabilitatsiooniteenusteks lisaallika ja inimeste tervis paraneb.
Kordan, kui me ei ürita, siis kindlasti meil ei õnnestu midagi teha. Mina leian, et meil on põhjust väga tõsiselt selle teemaga tegeleda. Ma ei ole nõus Heimar Lengiga, kes ütles, et see eelnõu tuleks kindlasti täiendavatel istungitel seadusena vastu võtta. Sellist eesmärki ei ole mina kunagi seadnud. Pigem arvan, et parlamendi sotsiaalkomisjon, aga miks mitte ka kogu parlament võiks suvi otsa, iga jumala päev tööd teha selle nimel, et see eelnõu saaks veel paremaks. Tehke konkreetsed ettepanekud! Ja arvestage, et sellele eelnõule lisaks on veel tulemas teine eelnõu, mis juba konkreetselt adresseerib teenuseid, rehabilitatsioonivõimalusi ja abivahendeid. Seegi eelnõu tuleb parlamenti kindlasti enne suurt suve ja te saate sellega tegeleda. Alles sügisel jõuame usutavasti sellesse faasi, et eelnõu on seadusena vastuvõtmiseks küps.
Palun vabandust, Aivar Sõerd ja Jüri Jaanson, aga lõpetan selle küsimuse käsitlemise!
Järgmine küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile. Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Aasta alguses saatsite ministeeriumidele kirja, mis puudutas kärpevajadusi nii tulevaks, 2015. aastaks kui ka aastaks hiljem, aastaks 2016. Kärpeülesanded olid nendes kirjades välja toodud küllaltki konkreetselt. Haridusministeerium peab võrreldes tänavuse eelarvega vähendama oma eelarvet 14 miljonit eurot, Siseministeerium ligi 10 miljonit, Sotsiaalministeerium 6 miljonit, Kultuuriministeerium 5 miljonit ja majandusministeerium samuti 5 miljonit eurot. Millises seisus on praegu need kärpeplaanid?
Tegu oli ettepanekuga oma kulud üle vaadata, mis on alati asjakohane. Seisust nii palju, et eelmine valitsus loobus sellest eesmärgist, mis meil oli, ja uus valitsus ei ole latti samale kõrgusele tagasi tõstnud. See on selles mõttes ka loogiline, et meil on siinsamas teie abiga vastu võetud riigi finantsjuhtimise reformi kava, mis annab rahandusministrile ja üldse valitsusele seadusliku aluse tagada eelarve jätkusuutlikkus, mida me ka teeme. Pole vaja hoida suurt puhvrit ega tekitada suuri pingeid. Loomulikult me oleme tähelepanelikud ja üks selle tähelepanu väljendus on igal aastal olnud ettepanek oma kulud üle vaadata ja selleks, et uusi teha, vanu koomale võtta. Alati mingisugune osa kuludest vananeb aastatega.
Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te olite rahandusminister ka eelmise valitsuskoalitsiooni ajal ja siis te arvasite, et eeskujulikust eelarvest on tuleval aastal puudu 55,8 miljonit eurot. Aasta alguse prognooside kohaselt, mis olid optimistlikumad kui praegused, leidsite, et aastal 2016 jääb puudu 59,7 miljonit eurot. Nüüd te ütlete, et uus koalitsioon on reegleid muutnud. Ka Eesti Pank ütleb täna, et uus koalitsioon on lõdvendanud oma lähenemist eelarve tasakaalule. Kas te täpsustaksite, kuidas te suudate tagada jätkusuutlikkuse ilma, et eelarvet kokku tõmmataks?
Mul on kahju, et teil on küsimused valmis kirjutatud, aga vastuseid te ei kuula. See koalitsioon ei ole eesmärke lõdvendanud. Lõdvendas eelmine koalitsioon, kes mõneti arusaadavatel põhjustel loobus kõrgetest eesmärkidest, mis ta oli endale seadnud olukorras, kus oli seaduslik tagatis, et rahandusminister ja valitsus võivad teha valusaid otsuseid, ilma et neid poliitiliselt jõuga alla surutakse. Loomulikult on see kokkuvõttes valitsuse otsus.
Aga hetkeseisust nii palju, et seda 55 miljonit eurot on juba käsitletud eri tegevustes. Ma ei saa praegu peast öelda, kui suur osa sellest summast adekvaatne on, kas see on plussiga või miinusega, aga me oleme praeguse valitsusega võtnud, nagu peaminister on siin öelnud, mitmeid meetmeid, mis eelarvepositsiooni tunduvalt parandavad. Kui tuletada meelde viimast sügist, kui ametis oli eelmine koalitsioon, siis meie miinus, millega me tolleks hetkeks hakkama ei saanud, aga mida rahandusminister oli õigustatud nõudma, oli umbes 186 miljonit. Mõne kuuga saime rahandusministri haldusalas pingsat tööd tehes selle summa vähendatud 55 miljonini. Finantsjuhtimise parandamine on üsna igapäevane ja mõneti varjatud tegevus, aga kulude täpsustamine ja raha kasutamise efektiivistamine ei tähenda tingimata, et me otseselt lõppkulutusi kärbime. Näiteks on meil plaan parandada – lihtsalt näiteks üks rida, kus suur kokkuhoid tuli – kaasfinantseerimise planeerimist. Ei ole vaja anda igale ministrile maksimaalne varu Euroopa Liidu eelarveraha kasutamisel, suures kogumis seda käsitledes saab rahavajaduse hoida väiksema. See on ju teada, et kaasfinantseerimisel juhtub kõike.
Aitäh! Küsimiseks on aega üks minut, vastamiseks kaks minutit. Kadri Simson, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Ma usun, et spiiker on nii lahke, et lubab küsijatel rahulikult ka kahe minuti jooksul küsimusi esitada. Ministrile repliigiks nii palju, et ma kuulan teie vastuseid väga suure huviga. See aga ei tähenda, et ma ei hinda ka teistsugust arvamust kui teie oma. Eesti Pank on väljendanud seisukohta, et valitsussektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuskoalitsiooni lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu. Täna avalikustatud Eesti Panga majandusprognoos lubab sel aastal Eesti majanduskasvuks 0,7%. Tuletan meelde, et eelmine valitsuskoalitsioon, kes eelarve vastu võttis, prognoosis 2014. aasta riigieelarvet koostades majanduskasvuks 3,6%. Kuidas mõjutab uus majandusprognoos tänavust riigieelarvet? Kas ei oleks kohane loobuda tulumaksu alandamisest, mis ilmselgelt paneb eelarve surve alla? Kas poleks kohane jätta ära tulumaksu 1% võrra alandamine ja jätta ära ka maksutõusud, mida praegu suvel on planeeritud?
Kindlalt ei. Tegu on ikkagi maksupoliitika struktuurse parandamisega, mille me oleme ette võtnud. Eesti Pank ei ole kõiges briljantne. Eelarveasjades ei ole ta ilmselgelt olnud briljantne ja seda töölõiku ma võin julgelt kritiseerida, sest ma tean asjast rohkem. Me ei afišeerinud seda, aga nagu ma ütlesin, eelmine koalitsioon loobus nii kõrgest latist. Ma rõhutan, et tal oli see õigustus ülejäägipuhvrit vähendada, et riigieelarve baasseadus oli valitsusele ja rahandusministrile andnud seadusliku garantii, et jõuga üle kulutada ei tohi – seadus ei luba. See on täiesti uus olukord. Kolmandaks ei ole Eesti Pank arvestanud, et me oleme meetmeid võtnud, ja seda mitte maksutõusude näol – nende osa on ju marginaalne –, vaid ebaefektiivsete maksuerandite vähendamise ja kaotamise näol, mis on kindlasti parim rahaallikas, ja maksukogumise tõhustamise näol. Meil on mitte ainult seadusandlikul, vaid ka täitevvõimu tasandil käivitatud hulk abinõusid, mis praegu annavad alust öelda, et maksud laekuvad üle. See ei ole igavesti garanteeritud olukord, petuskeemide kõrval tuleb hiilimisskeeme juurde. Aga väga võimas relv käibedeklaratsiooni lisana on meil alles käiku laskmata ja selle kasu on tõenäoliselt suurem, kui me tagasihoidlikult loodame.
Nii et töö käib. Ei ole nii, et me ei arvesta Eesti Panga ettepanekutega, need langevad meie omadega põhisuundades kokku. Aga me peame tunnistama, et kõnealuses töölõigus need ei ole kõige briljantsemad olnud.
Kaia Iva, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Eile siin saalis teeseaduse arutelu ajal esitasin teile kaks korda küsimuse eelarvevahendite kasutamise kohta, millele vastates te esimesel korral andsite edasi eksitavat informatsiooni. Kui ma teises täpsustavas küsimuses palusin sellele kommentaari, siis te tõrjusite seda küsimust ning enam sisulist vastust ei tahtnud anda. Ütlesite hoopis, et tulgu küsigu mehed ja ärgu naised hakaku niisuguseid asju pärima. Meie erakonnas on kombeks, et kõik võivad küsida ja võivad ka küsimata jätta, ei ole sundi ei üht- ega teistpidi. Ja sellepärast mina küsin nii: austatud minister, kas olete nõus sõbralikult kokku leppima, et edaspidi te vastate kõigile küsimustele, sõltumata sellest, kes küsib, kas küsija isik on teie meelest sobiv seda tegema või mitte?
Minu arust me oleme alati sõbrad olnud. Me võime seda ka Facebookis kinnitada. Aga see eilne episood tulenes sellest, et te käisite ukse taga saamas küsimust Juhan Partsilt, kes ise ei julgenud saali tulla. Ma reageerisin sellele repliigiga, miks ta poeb seeliku taha. Ma vestlen teiega hea meelega, aga Juhanit ma ei ole siin viimaste kuude jooksul mitte kordagi näinud. Koridoris eile korraks ütlesime tere, aga et ta tuleks ja debateeriks saalis, seda ei ole. Ta on võimeline kuskil meedias või siis naiste suu läbi vaidlema. Ja müts maha, et te olete nii tugev naine ja sellist seltskonda koos hoiate. Müts maha, aitäh teile! Teil on asjadest tavaliselt endal hea ettekujutus, aga fraktsiooni juhina kutsuge ta korrale – olgu ikka mees ja tulgu saali!
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh, juhataja! Ma loodan, et IRL-i ja Reformierakonna koalitsioon, mis üldiselt juba lõppenud on, lõpeb ükskord ka siin saalis. Oleme juba mitmes infotunnis kuulnud, kuidas nad käitusid, mida nad omavahel rääkisid ja kes midagi arvas. Aga see on ajalugu. Praegu tahan öelda, et mina erinevalt rahandusministrist ei kahtle Eesti Panga võimes prognoose teha. Eks aasta lõpul on näha, kas nad eksisid või ei eksinud. Härra minister, kas te olete endiselt veendunud, et selle aasta riigieelarve peab vastu ja et seda ei pea ringi tegema?
Lepiks kokku, et te nüüd kohe ei hakka pead raputama. Palun kuulake, mis ma räägin! Ma ei tea, millest see tuleb, aga alati te hakkate kohe pead raputama. Ma ei kahtle Eesti Panga võimes ja õiguses prognoosida tulevikku. Mina juhtisin tähelepanu nende nõrkusele mineviku ja oleviku hindamisel. Nad lihtsalt ei tea asjaolusid, mis on juba olnud ja mis jooksvalt toimivad. Maksude laekumine kinnitab, et võetud meetmed töötavad, ja töötavad varuga. Me arvestame igal juhul, et värskem prognoos on pessimistlikum kui eelmised, et me peame valvel olema. Aga põhjused, mida ma juba nimetasin, lubavad mul uskuda neid teatud valikuga. Tulevikuprognoosis on nad kindlasti eksperdid, oleviku ja mineviku hindamisel – see puudutab just eelarvepoliitikat – nad ei ole alati laitmatud olnud.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kaitseminister Sven Mikserile. Andrus Saare, palun!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister, erakonna esimees! Minu küsimus puudutab töövõimereformi. Nimelt on teie erakonna esikõnelejad – pean silmas töövõimereformi – Marju Lauristin, Heljo Pikhof ja minister Helmen Kütt selle reformi ettevalmistamist varem väga ebaõnnestunuks nimetanud. Aga praegusel juhul on olulisem kui teie koalitsiooni omavaheline nägelemine ikkagi see, et reform õnnestub ja sellega kaasneb Eesti inimestele positiivne tulemus. Kuidas siiski nii, et enne valitsuse istungit teie erakonna esindajate sõnul töövõimereformi eelnõu ei kõlvanud mitte kuhugi, aga valitsuse istungil saavutati õnnis üksmeel ja eelnõu kiideti heaks?
Aitäh hea küsimuse eest! Mina ei ole ei praegune ega ka endine sotsiaalminister, aga loomulikult on töövõimereform nii tähtis teema, et selle kohta võib küsida ka kaitseministri käest. Tahan teid rahustada: valitsuskoalitsiooni töövõime on täiesti piisav selleks, et reformiga edasi minna. Usun, et lisaks juba valitsusest Riigikokku läkitatud eelnõule jõuab lähiajal valitsuse istungile ja seejärel juba ka Riigikogu ette teine eelnõu, mis puudutab selle mahuka reformi rehabilitatsiooniosa.
Reform on ulatuslik ja sellega seotud eelnõude menetlemine töömahukas. Seda kinnitab kas või asjaolu, et kui ma nüüd ei eksi, aga eelmise valitsuskoalitsiooni tööplaani kohaselt – vabandan parlamendiliige Tamme ees, et ka mina eelmisele valitsuskoalitsioonile viitan – pidanuks see reformipakett jõudma siia saali ette juba aasta jagu päevi tagasi. No võttis kauem aega, siis võttis. Parem teha hästi, nii et plaan hakkaks ka tööle, kui teha kiirustades ja halvasti. Sotsiaaldemokraadid on alati öelnud, et valitsuses kinnitamisega ja Riigikokku suunamisega ei pea ühe seaduseelnõu elu kindlasti mitte lõppema. See peab jõudma uude faasi, kus parlament kõiki osapooli kaasates viib läbi vajalikud istungid ja teeb vajalikud muudatused.
Meil on tõepoolest terve hulk küsimusi. Mõned neist ilmselt kattuvad teie kõrvalt praeguseks lahkunud härra Tsahkna küsimustega, kuidas ikkagi tagada, et tõepoolest on olemas need töökohad, kuhu osaliselt töövõime kaotanud inimesed saavad tööle minna, kuidas on tagatud kõik vajalikud toetavad teenused. Meiegi loomulikult esitame neid küsimusi, aga pakume ka vastuseid. Me teeme seda siin Riigikogus toimuvatel aruteludel oma parlamendifraktsiooni kaudu. Olen üsna veendunud, et see vajalik reform saab parlamendilt heakskiidu eelnõuna, mis on parem ja täielikum kui valitsuse koostatu. Ma austan parlamentaarset riiki ja usun sellesse.
Andrus Saare, palun!
Aitäh! Minu küsimus on adresseeritud teile kui valitsusliikmele. Kindlasti olete sellele erakonna esimehena pädev vastama. On väga kahju, et teie, sotsiaaldemokraadid, oma varem välja öeldud seisukohti valitsuses tegelikult kaitsta ei suutnud. Aga ma küsin teilt, millised on selle reformi puhul need punased jooned, millest sotsiaaldemokraadid kindlasti ei tagane. Kas te tooksite need konkreetselt välja?
Teie lahkel loal alustan vastamist kaitseministrina. Kaitsepoliitikas, välispoliitikas ega ka diplomaatias ei peeta targaks tsementeerida ennast mingisse nurka ja öelda, et seda või teist ma kindlasti ei tee. Me oleme öelnud, mida me soovime selle eelnõu menetlemise käigus teha. Me soovime leida lahendused küsimustele, mis seonduvad toetavate teenustega, mis on vajalikud, et töövõime osaliselt kaotanud inimesed, kes soovivad ja suudavad tööd teha, ka tegelikult saaksid seda teha. See puudutab teenuseid alates transpordist kuni minu pärast kas või viipekeele tõlkideni. Me soovime, et need küsimused oleksid lahendatud, kui see eelnõu saab siin saalis vastu võetud.
Aga kaitseministrina nendel teemadel teile nõu andes ma võib-olla isegi lähen natukene vastuollu võimude lahususe printsiibiga. See eelnõu on valitsusest juba parlamendi menetlusse siirdunud ja parlament peab nüüd oma jõududega, muidugi kaasates eksperte ka väljastpoolt, leidma lahendused, mis tõesti tagaksid, et tööd saaksid teisedki, mitte ainult hulk nõustajaid töötukassas. Sellele, et Sotsiaalkindlustusametis kaob reformi tulemusel vähem ametikohti, kui töötukassas tekib, on tähelepanu juhitud. Valitsuse istungitel me tegime suure sammu allapoole seoses nende hinnanguliste kuludega, mis ühe nõustatava nõustamiseks tekivad. Ma usun, et liigume siin õiges suunas.
Mis puutub osalise töövõimega inimeste rakendamisse, siis selles osas peaks töötukassa ise head eeskuju näitama. Ta võiks nõustajate kohti komplekteerides väga tõsiselt vaadata ka osalise töövõimega inimeste poole, näidates sel moel eeskuju nii avalikule kui ka erasektorile. Aga loomulikult ainult eeskujust ei piisa. Ma usun, et tegelikult on vaja ka konkreetset meetmete paketti, ja selle väljatöötamisel on valitsus valmis Riigikogule toeks tulema. Töötagem see pakett koos välja, et tõesti töökohad nendele inimestele tekiksid.
Andrus Saare, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Kõrvalt vaadates tundub, et teie erakond on sattunud väga raskesse olukorda. Kahest sotsiaalvaldkonna ministrist härra Kruuse seda teemat justkui veel kuigi hästi ei valda, minister Helmen Kütt, kes varem on selle teemaga kõvasti tegelenud, oleks aga nagu suukorvistatud. Eile oli sotsiaalkomisjoni avalik koosolek, kus minister teie erakonna esindajana kordagi sõna ei võtnud ja mitte midagi asjast ei arvanud. Kes ikkagi on töövõimereformi juht? Kas reformi saatus on ainult minister Kruuse ja Reformierakonna käes? Kes ministritest selle reformi õnnestumise või ebaõnnestumise eest konkreetselt vastutab?
Tänan teid kaastundeavalduse eest, aga tegelikult on meie erakond sattunud päris soodsasse olukorda, kus me valitsusse kuuludes saame riigi arengut mitmes valdkonnas tugevalt mõjutada. Kui te peate paremaks olukorraks seda, kuhu on sattunud teie erakond viimastel kuudel, siis on tegu kindlasti arvamuste paljusega. Teil on õigus niimoodi arvata.
Mis puutub töövõimereformi, siis nagu ma ütlesin, üks sellekohane eelnõu on juba siia saali jõudnud ja see on töö- ja terviseministri Urmas Kruuse kureerida. Aga loomulikult, nii nagu kõigi eelnõude ja poliitikate puhul, kannab valitsus kollektiivset vastutust. Te nimetasite oma positsiooni kõrvaltvaataja positsiooniks. Mina aga ei saa ennast ka kaitseministrina pidada kõrvaltvaatajaks, kui jutuks on töövõimereform. Ma arvan, et teie kultuurikomisjoni liikmena ei tohiks nii olulise reformi puhul asjasse kõrvaltvaatajana suhtuda.
Veidi ka rehabilitatsioonipaketist. Selle eest vastutab valitsuses kindlasti sotsiaalminister Helmen Kütt. Aga jällegi, tegu ei ole üksikisiku vastutusega. Valitsuse otsused on konsensuslikud ja kollegiaalsed ning vastutust ka reformide õnnestumise või ebaõnnestumise eest kannab kogu valitsus. Riigikogus muidugi need rahvasaadikud, kes otsustavad lõpphääletusel eelnõu vastu hääletada, võivad ennast mõnevõrra vastutusest taandada, aga Riigikogu menetluse käigus peaksid ka nemad olema valmis võtma täit vastutust ning tegema vastutustundlikke konstruktiivseid täiendusi, parandusi ja muid ettepanekuid, mille sisu ei tohiks väga palju sõltuda sellest, kas ollakse parajasti koalitsioonis või opositsioonis.
Margus Tsahkna, palun!
Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Uudis minu lahkumise kohta oli ilmselgelt liialdatud, olen endiselt rivis. Ma küsin aga teie kui erakonna esimehe käest, nii et kaitseministri ametikoha taha te ei saa kuidagi peitu pugeda. Ma pean väga lugu sotsiaalminister Helmen Kütist, kes tõesti jagab sotsiaalvaldkonna teemasid läbi ja lõhki. Ta on avalikult väga otse välja öelnud, et Reformierakonnaga on ta töövõimereformi osas põhimõtteliselt eri meelt. Selles kavas on veel väga palju vaja ära teha sotsiaalhoolekande korraldamise ja rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamise vallas. Ilma selleta ei ole võimalik töövõimereformi ellu viia. Ma küsingi teie kui erakonna esimehe käest: kas te kinnitate täna siin, et töövõimereform, kui see eelnõu vastu võetakse, tõesti aitab puudega inimestel tööd saada ja et see reform saab selles mõttes hästi tehtud?
Ma tervitan teid naasmise puhul meie hulka ja jagan teie vaimustust sotsiaalminister Helmen Küti kompetentsuse ja isikuomaduste üle. Ma võin koalitsiooni kuuluva erakonna esimehena tõesti kinnitada, et loomulikult on meie eesmärk see seadus Riigikogus vastu võtta sellisena, et ta lõpptulemusena aitab puudega inimestel tööd saada. See peab tõepoolest tegema lihtsamaks nende inimeste naasmise või esmakordse tuleku tööturule, kes soovivad ja suudavad töötada. Ning nende sotsiaalne olukord peab selle reformi mõjul paranema, mitte halvenema. Sellisel kujul on see kindlasti väärt reform.
Reformi kui sellise vajadust on ühel või teisel viisil möönnud kõikide parlamendi erakondade esindajad, eriti need, kes tegelevad sotsiaalküsimustega. On selge, et lihtsalt töövõimetustoetuste maksmise asemel on targem, kui riik on aktiivselt kaasatud puuetega inimestele töövõimaluste loomisse. Loomulikult ei tohi ükski reform, mida riigis läbi viiakse, olla suunatud sellele, et inimeste olukorda halvendada. Loomulikult peab iga reform inimeste elu parandama ja see eesmärk on ka töövõimereformil. Ning nagu ma teie kolleegi küsimustele vastates juba ütlesin, kindlasti on parlamendis menetluse käigus võimalik ja ka vajalik see eelnõu veel paremaks muuta.
Kaia Iva, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Täna on võimalus teilt küsida üsna üldisel teemal, nimelt reformide teemal. Enne seda, kui teie erakonnast sai üks koalitsioonipartneritest, andsite te siinsamas Riigikogu saalis üle väga suure hulga seaduseelnõusid, mida te ise nimetasite demokraatiapaketiks. Te olete kogu aeg lubanud, et demokraatlikud protsessid edenevad positiivses suunas: rohkem kaasatakse, rohkem kuulatakse ja seadusloome on väga läbipaistev ning väga täpselt analüüsitud. Sel nädalal me olime aga siin saalis situatsioonis, kus Riigikogu päevakorda lülitati rahanduskomisjoni puutuvaid punkte, mille arutelu rahanduskomisjonis polnud lõppenud. Kas see on teie arusaam heast demokraatlikust tavast?
Hea küsija! Kui ma enne vastates balansseerisin võimude lahususe seisukohalt piiri peal, siis hakates vastama selle nädala päevakorra koostamist puudutavatele küsimustele siin Riigikogus, olgu komisjonis või suures saalis, ma kindlasti astuksin sellest piirist suure sammu üle. Ma usun parlamendi enesekorraldusvõimesse. Parlament peab kõiki oma protseduure läbi viies jääma seaduste, eelkõige kodu- ja töökorra seaduse piiridesse, nii nagu valitsus peab oma tööd tehes jääma Vabariigi Valitsuse seaduse piiridesse. Kui teil siin saalis tekivad vaidlused teisse puutuva seaduse täitmise üle, siis nende vaidluste suhtes ei pea seisukohta võtma ega juhtnööre andma Vabariigi Valitsus või selle liikmed. Mina usun jäägitult demokraatiasse ja seisan selle eest, et demokraatia areneks igal tasandil. Üks tähtsaimaid demokraatia printsiipe on võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, mis ei luba minul teile kodukorraseaduse täitmise kohta näpunäiteid jagada.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Lauri Laasi, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Täna on meil suures saalis aktsiisiseaduse muutmise eelnõu esimene lugemine. Te olete varem öelnud, et kõik on hästi ning maagaasi hind tõuseb aktsiisimäära tõstmise tõttu ainult 1%. Samas keelab teie juhitav valitsus ära eriotstarbelise kütteõli kasutamise kütteks, mis tähendab inimestele, kes seda liiki kütet kasutavad, 38% hinnatõusu. Kas selline kallinemine on teie arvates normaalne?
Me oleme sellest infotunnis korduvalt rääkinud, aga kinnitan veel kord, et kerget kütteõli kasutavatele leibkondadele on meil plaanis maksta investeeringutoetust, mis võimaldab selle väga kalli ja väga suurel määral keskkonda saastava kütteliigi asendada vähem keskkonda saastava ja leibkonna jaoks odavama kütteliigiga. Pikemas perspektiivis on peredel võimalik päris suuri summasid kokku hoida. Samuti on meil kavas enam rakendada meetmeid, mis puudutavad eeskätt küll kortermajade, aga loodan, et ka eramute soojustamist. Energiasäästuga saab ju küttekulusid kõvasti vähendada. Paraku on nii, et fossiilsete kütuste hinnad naljalt odavnema ei kipu, sõltumata sellest, milline on valitsuse poliitika, sh aktsiisipoliitika. Küll aga on meil võimalik energiat säästa, teha investeeringuid selleks, et kasutada kestlikumaid energialahendusi. Selle poole me peaksimegi ühiselt püüdlema.
Lauri Laasi, palun!
Aitäh! Hea peaminister! Valitsuse esialgne plaan nägi ette lõpetada erimärgistatud vedelkütuse kasutamine juba 1. jaanuaril 2015. Õnneks pani õiguskantsler oma käe vahele ja inimestele anti pool aastat armuaega juurde. Samas, nagu me kuulsime ka teie käest, on igasugused toetusmeetmed alles idee tasandil ja suure tõenäosusega toetusvahendeid juurde ei tule. Lihtsalt te jagate korterelamute soojustamiseks mõeldud raha ümber. Siit ka küsimus: miks te olete ikkagi ette võtnud need vaesed inimesed, kes kasutavad oma kodu kütmiseks kütteõli? Kas poleks loogiline kõigepealt toetusmeetmed välja töötada ja alles seejärel hindu tõstma hakata?
Kui me vaatame summat, mis on plaanis järgmiste aastate jooksul suunata Eesti kodude soojustamiseks sihiga energiat kokku hoida, siis näeme, et tegu on väga märkimisväärse rahahulgaga. Ainuüksi kortermajade soojustamiseks on ette nähtud 102 miljonit eurot, lisaks veel katlamajade ja soojatorustike rekonstrueerimiseks 78 miljonit eurot. Mis puutub toetusse kodumajapidamiste soojussüsteemide väljavahetamiseks, siis me ei räägi sama suurtest suurusjärkudest, kuna neid peresid, kellel on kergkütteõlikatel, on märksa vähem. Täpsed meetmed, kuidas neid leibkondi toetada keskkonnasäästlikumatele ja odavamatele tehnoloogiatele üleminekul, on meil plaanis välja töötada käesoleva aasta kolmandaks kvartaliks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab selle eest ning küllap nad leiavad mõistliku lahenduse, kuidas investeeringutoetused inimesteni viia.
Lauri Laasi, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Hea peaminister! Mulle jääb siiski mulje, et te ei loodagi, et kõik oma küttesüsteemi ümber ehitavad. Seletuskirjas on, et eelnõu mõjude hindamisel on arvestatud, et pärast 2015. aasta 1. maid jääb 75% erimärgistatud kütuse kasutajatest vana lahenduse juurde. Ehk siis 75%-l kütteõli kasutajatel tuleb ikkagi hinnatõus 38%. Kas see peakski aitama meie riigieelarvet täita ja kas me nende inimeste arvel peaksimegi jõudma viie rikkaima Euroopa riigi hulka?
Eelnõu seletuskiri ei ole kunagi käskotsus. Seletuskirjas antakse hinnang inimeste eeldatavale käitumisele. Siin on suhteliselt konservatiivselt prognoositud seda, kui paljud inimesed kasutavad riigi pakutavat investeeringutoetust ja vahetavad oma kasutatava kütuse välja. Minu isiklik soovitus kõigile on loomulikult seda võimalust kasutada ja veenduda, et juba praeguste kerge kütteõli hindade juures ei ole see võimeline teiste kütteliikidega konkureerima. Varem või hiljem tuleb see vahetus niikuinii ette võtta. Küllap pole aeg, mil Eestis kodumajapidamisi diisliõliga ei köeta, enam kaugel. Seletuskirjas on seda üleminekut üksjagu konservatiivselt prognoositud, mina loodan, et selle toetusmeetme kasutajaid saab olema märksa rohkem. Igal juhul ma soovitan seda teha, sest juba praeguste hindade juures ei ole kerge kütteõli kasutamine mõistlik.
Kalle Palling, palun!
Aitäh! Austatud peaminister! Kui jutt juba kodukulude peale läks, siis ka elektriga on seotud väga olulised kulud. Mina liberaalina usun liberaalsesse turukorraldusse ja suurde avatud turgu. Elektriturul me oleme selles suunas väga jõulisi samme astunud, avades selle turu ja kaotades turutõkked kahe elektrikaabli paigaldamisega Soome lahte. Kas valitsusel on plaanis veel mingeid samme selles suunas ja kas te jagate minu vaadet, et parim hinnakujundaja on vaba turg, mitte vahendite ümberjagamine?
Me kõik mäletame aega, kui turu avanemine tekitas väga suuri hirme. Keskerakond korraldas Juhan Partsi akende all hulgaliselt miitinguid selle vastu ja tõsi, lühikeseks ajaks see tähendaski hinnatõusu. Aga hinnatõusu ei tähendanud see mitte sellepärast, et meil hakkas olema vaba turg, vaid sellepärast, et meil ei olnud piisavalt energiaühendusi. Nüüd, kui on värskelt valmis saanud Estlink 2 ehk teine merealune kaabel, mis ühendab meie elektrivõrku Soome elektrivõrguga, on olukord hoopis teine ja hinnad, oh üllatust, on tunduvalt langenud. Elektri hind on praegu täiesti võrreldaval tasemel selle hinnaga, mis ta oli mõni aasta tagasi reguleeritud turul. Elekter on Eestis tänu väga headele ühendustele tunduvalt odavam kui Lätis ja Leedus.
Küsimus oli selle kohta, millised võiksid olla valitsuse järgmised sammud. Eesti seisukohast kõige olulisemad sammud on Estlinkide rajamisega tehtud, aga meie huvi on kindlasti tagada varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hind ka oma naabritele. Seetõttu on järgmine projekt kolmanda elektriliini ehitamine Läti suunal. Ühelt poolt tähendab see lätlastele suuremat energiajulgeolekut ja teisalt võimalust saada odavamat elektrienergiat, kolmandaks aga tähendab see ka seda, et Eesti elektritootjad saavad senisest rohkem elektrit Läti suunal müüa. Nii et järgmine samm saab olema elektriliini ehitamine Läti suunal.
Priit Toobal, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab maagaasi aktsiisi tõusu. Kui üks majapidamine kasutab tänavu kütmiseks maagaasi ja kasutab seda samas koguses ka järgmisel aastal, kas siis pärast valitsuse otsustatud aktsiisitõusu tema kodukulud järgmisel aastal suurenevad või vähenevad?
Aitäh! Aktsiis moodustab maagaasi puhul kogu arvest väga väikese osa. Kavandatud aktsiisitõus mõjutab kodutarbija gaasiarvet umbes 1% võrra, mis on vähem kui prognoositav elukalliduse tõus tervikuna. Ka gaasiaktsiisil on oma majanduslik loogika ja oma tarbimise suunamise loogika. Ühelt poolt me teame, et kogu gaas, mida Eestis kasutatakse, tuleb ühest allikast. Ja mis tahes energia tarbimisel on 100% sõltuvus ühest allikast alati probleem. Teiseks, gaasi puhul on tegemist fossiilse kütusega. Olen veendunud, et igas riigis, seega ka Eestis peab nii maksupoliitika kui ka valitsuse üldine poliitika soosima seda, et fossiilsete kütuste kõrval võetaks kasutusele rohkem taastuvenergia allikaid, selliseid energiaallikaid, mis jätavad keskkonnale väiksema ökoloogilise jalajälje.
Kordan, et gaasiaktsiisi tõstmise mõju gaasiarvele on väga väike, aga selle sõnumi see muudatus ehk siiski saadab, et pered, kes endale kodu rajades alles valivad kütteallikat, tõsiselt mõtleks, kas ikka valida mõni fossiilne kütus, olgu selleks gaas või diisliõli. Vahest on ka alternatiive, mis on keskkonnasõbralikumad.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Infotunni lõpuni on jäänud neli minutit. See eeldab, et Tõnis Palts peab oskama kiiresti küsida ja Jürgen Ligi kiiresti vastata. Tõnis Palts, palun!
Lugupeetud Riigikogu esimees! Jürgen Ligi, palun vastake konkreetselt, kuna aega on vähe! Koalitsioon on menetlusse andnud kolm märkimisväärset eelnõu. Kaks seaduseelnõu puudutavad juriidiliste isikute autode kasutamise täiendavat maksustamist, kolmas aga maksumuudatusi seoses erimärgistatud kütusega. Ka seisab ees gaasiaktsiisi tõstmine. Nende seletuskirjade järgi suureneb ettevõtjate maksukoormus vähemalt 70 miljoni euro võrra. Kas teie hinnangul need tulevased seadused vähendavad Eesti ettevõtluse konkurentsivõimet, jätavad selle samaks või suurendavad seda? Palun konkreetset vastust, mitte Tallinna lollide kuninga moodi vastust!
Mis on konkurentsivõimele parem, kas ebamõistlike kulude maksusoodustus või paranev maksustruktuur? Mina väidan, et tulumaksu alandamine, millest sündiv võit on ettevõtte jaoks suurem, on positiivne samm. Ebamõistlike kulude ja kunagi lõppevate fossiilsete kütuste kasutamise soodustamine, kui aktsiisist rääkida, on aga halb. Te ütlesite, et ettevõtluse maksukoormus kasvab näiteks auto erakasutuse maksustamise tõttu. See ei ole ettevõtluse maksustamine, see on erakasutamise maksustamine. See pärsib kindlasti ebamõistlikke autooste, mille põhiline stiimul on olnud see, et nii on kaks korda odavam, arvestades kõiki kulusid kokku. Nii et see ei ole digitaalne küsimus – maksustruktuur on keerulisem asi ja kulude jätkusuutlikkus samuti.
Vabandust, Tõnis Palts! Riigikogu infotunni aeg on otsas. Infotund on lõppenud.
