Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan ülevaate 2013. aastal toimunud olulistest sündmustest ja suundadest Eesti finantsturul ning finantsjärelevalves. Eesti tuntuimaid lauljaid Georg Ots küsis ühes ammuses palas: "Kust alguse saab meie kodumaa?" Võimalikud vastused pakuti laulus endas. Mina leidsin esitatud küsimusele vastuse 80. aastate alguses, lugedes "Eesti Vabadussõja ajalugu" kahes köites, mille isa oli salaja hankinud ja mille mina omakorda isa teadmata läbi töötasin.
Millest aga saab alguse finantsturg? Minu arvates saab see alguse ja koosneb kolmest komponendist: õigus, matemaatika ja usaldus. Õigus on käitumisraamistik ja alus, millele finantsturu tegevus tugineb, mört, mis liidab eri osad ja tagab nende ettenähtava koostoime. Matemaatika annab finantsteenustele sisu, täpsustab riskide võtmist, üleandmist ja hinnastamist. Usaldus on hästi toimiva finantsturu eeldus. Usalduseta finantsvahendaja vastu ei toimi vabatahtlikku vahendite jaotamist neilt, kellel on üle, neile, kes neid konkreetses ajas ja ruumis enim vajavad, samuti riskide ümberjaotamist.
Esiteks, õigus ehk olulisimad finantsturu seadused aastal 2013. Eesti finantsturu õigustikku suunatakse ja kujundatakse suures osas Euroopa Liidu tasandil. See on vajalik finantsteenuste ühisturu süvendamiseks. Arvestades uute õigusaktide arvu ja mahtu, keskendun eelmise aasta kõige olulisemale teemale Euroopa Liidu finantsturu reguleerimisel ehk pangandusliidule. Pangandusliit on põhjapanevaim muudatus finantsturul pärast euro kasutuselevõttu ning tähendab suurimat suveräänsuse delegeerimist liidule finantsturuga seoses. Pangandusliidu esimese samba moodustab ühtne pankade järelevalve mehhanism ehk SSM. Selle kohaselt annavad osalevad riigid Euroopa Keskpangale üle õiguse otsustada pankade turule lubamine, sealt eemaldamine ning teha järelevalvet pankade oluliste riskide kapitaliga kaetuse üle. Nii et otsustusõigus teatud asjades liigub alates selle aasta novembrist Tallinnast Frankfurti. Samas järelevalvetöö jääb valdavas osas Tallinnasse ja see eelduslikult isegi intensiivistub.
SSM-i tegevuse aluseks olev Euroopa Liidu määrustik koosneb kokku 187 artiklist rohkem kui 100 leheküljel. See on pelgalt konstitutsioon, mida täpsustatakse, sh umbes tuhande lehekülje paksuses järelevalve käsiraamatus. See on ühine kõigile SSM-is osalevatele järelevalveasutustele. SSM ei puuduta finantsteenuste järelevalvet, samuti väiksemate pankade kapitali järelevalvet ega teiste finantsvahendajate kapitali järelevalvet. Finantsjärelevalve tegutseb seaduse alusel ja rakendab seadust. Finantsinspektsioon ja SSM hakkavad rakendama uut pankade kapitalinõuete määrust ja asjaomast liikmesriigi seadusesse üle võetud direktiivi. Selle õigusaktide paketi ehk nn CRD IV toimel tõstetakse pankade kapitali taset ja kvaliteeti. Samuti sätestatakse miinimumnõuded pankade likviidsusele. Pangad peavad looma tuleviku negatiivsete arengute tarbeks täiendavaid puhvreid ja süsteemselt olulised pangad veelgi rohkem puhvreid nende suurusest tulenevate riskide maandamiseks. CRD IV pakett on mahukas: raamdirektiivis on 165 artiklit, millele lisandub otsekohalduv Euroopa Liidu määrus 521 artikliga. Neis on üle saja volitusnormi Euroopa Keskpanga järelevalvele välja töötada üldkohustuslikke otsekohalduvaid määrusi CRD paketi rakendamiseks. Rakendusmäärustest 57 töötati välja 2013. aastal ning neist 30 avaldati samal, 2013. aastal Euroopa Liidu Teatajas.
Pangandusliidu teine sammas harmoneerib pankade saneerimise. Pankade saneerimist hakkavad rahastama esmajoones pankade aktsionärid ja teatud klasside kaupa kreeditorid. See ei puuduta tagatisfondi tagatud hoiuseid. Alles viimases järjekorras astub mängu ühtne saneerimisfond, mis moodustub pankade endi tehtud osamaksetest. Ühtne saneerimise mehhanism ehk SRM hõlmab vähemalt SSM-i järelevalve alla kuuluvaid krediidiasutusi. Institutsioonina hakkab SRM paiknema Euroopa Komisjoni juures Brüsselis ja sisuliselt hakkavad SRM-i kuuluvad pädevad asutused seal otsustama pankade saneerimise küsimusi. Saneerimise raske ja nüansirikas töö jääb kohapeale, meie puhul siis Tallinnasse. Ka Eestil tuleb saneerimisasutus luua, sellegagi tegeleb Finantsinspektsioon intensiivselt. SRM-i tegevuse aluseks on harmoneeritud pankade saneerimise reeglistik. SRM-i õigustik saab koosnema 220 artiklist, õigusaktidest rohkem kui 500 leheküljel, lisaks kümneid volitusnorme Euroopa Keskpanga järelevalvele välja töötada üldkohustuslikke otsekohalduvaid määrusi. Piltlikult öeldes on SSM treener, kes hoiab ja tugevdab pankade tervist, ja SRM on kiirabiarst, kes turgutab elule või tuvastab surma. Järjest enam valdkondi finantsturul reguleerib Euroopa Komisjon. Eesti finantsturu õigus on ca 95% pärit direktiividest, millele lisanduvad otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid.
Kokkuvõtteks kaks järeldust. Esiteks, regulatsioonide mass ja detailsus ühelt poolt võimaldab tarbijate paremat kaitset, kuid on teiselt poolt tõsiseks koormaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelleks on Euroopa Liidu perspektiivis kõik Eesti finantsvahendajad. Meie huvides on mõistlikult leebem regulatsioon väikeettevõtetele kui ettevõtluse mootorile ja töökohtade loojale. Finantsturu reguleerimise valdkonnas tuleb rõhutada, et Euroopa Parlamendil on siin suur roll. Enamik olulisi finantsturu õigusakte võetakse vastu parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kaasotsustusmenetluses. Euroopa ja meie huvides on Eesti saadikute aktiivne tegutsemine Euroopa Parlamendis.
Teiseks, matemaatika ehk Eesti reguleeritud finantsturu olulisimad arengud aastal 2013. Eesti reguleeritud finantsturgu valdavad vara mahu arvestuses panganduskontsernid. Olulised segmendid on ka vara valitsemine ja kindlustus. Eesti turul tegutses 2013. aastal 20 krediidiasutust, neist 8 Eesti tegevusloa alusel, ja 12 filiaali, millest 5 oli likvideerimisel. Filiaalide puhul teostab kapitali järelevalvet peamiselt nende päritoluriigi järelevalveasutus. Finantsinspektsioonil on siin ülesanded, mis keskenduvad eelkõige teenuste osutamise järelevalvele. Krediidiasutus tegeleb peamiselt raha laenamise ja hoiuste kaasamisega.
Pankade laenuportfell kasvas möödunud aastal 2,5% võrreldes 2012. aastaga. 2009. aastast toimunud laenuportfellide kahanemine on pidurdunud, alates 2012. aastast saab märkida marginaalset kasvu. Järelevalvele valmistab heameelt, et laenuportfelli kvaliteet paranes. Üle 90-päevaste viivislaenude osakaal äriühingute puhul langes 1,84%-ni ja eraisikute puhul 2,6%-ni kogu laenuportfellist. Näiteks 2010. aastal kippus see ärisegmendis lähenema 10%-le ja eraisikute puhul sai kõneleda 5%-st. Kaasatavate hoiuste maht kasvas, seeläbi tasakaalustus pankade finantseerimine. Hoiuste maht kokku oli 2013. aastal 13,7 miljardit eurot. Nõudmiseni hoiuste osakaal on aasta-aastalt kasvanud, moodustades ca 50% kõigist hoiustest. Intressid on hoiustel endiselt madalad, seda tingib muu hulgas üldine intressikeskkond, kus Euroopa Keskpank on juba kehtestanud isegi negatiivse intressi. Negatiivne intress tähendab, et pangale tuleb peale maksta raha hoiustamise eest. Reeglite kohaselt meie pangad inimeste hoiuselt negatiivset intressi võtta ei saa.
Pangandusturul võis 2013. aastal täheldada suunda, kus väiksemad pangad otsisid uusi turge ning võimalusi kasvuks. Suuremad pangad olid riskide võtmisel pigem ettevaatlikud. Ka suuremate pankade puhul võis täheldada survet kulude kokkuhoiuks, mis aeg-ajalt realiseerus maineriskina ja operatsioonilise riskina. Kulude kokkuhoiul on siiski selge piir ja selleks on seadusele vastavuse tagamise kulu. Üldjoontes on pangad hästi kapitaliseeritud, omavad riskide katteks piisavaid puhvreid ja usaldatavuse normatiivid on varuga täidetud.
Varavalitsemise turul tegutseb arvukalt meie järelevalvesubjekte, eriti fondivalitsejaid. Eestist on tegevusloa saanud 18 fondivalitsejat. Fondivalitsejad valitsevad investeerimisfonde. Viimaste mahud on pidevalt kasvanud. 2013. aasta lõpuks oli fondidel 2,5 miljardi euro väärtuses vara, mahuliselt ligilähedane seis oli viimati 2007. aasta lõpus. Küll aga on võrreldes selle ajaga muutunud fondide struktuur. 2013. aastal valitsesid teise samba kohustuslikud pensionifondid 1,77 miljardit eurot, näiteks 2006. aastal poolt miljardit eurot. Investeerimisfondide tootlus oli 2013. aastal üldiselt positiivne. Turuosaliste arvukuse baasilt saab järeldada konkurentsi olemasolu, seda vast vähem teise samba fondide puhul. Viimast iseloomustab väga põhjalik reguleeritus, mis ühelt poolt tagab osakuomanikest tulevaste pensionäride suurema kaitstuse, aga mõistagi mitte turuhindade kõikumise eest. Teisalt tähendab see aga barjääri vastavale turule sisenemiseks ehk väiksemat konkurentsi. Teise samba fondide optimaalsete tasude küsimus peab jääma analüüsi teemaks, kuna fondide mahud on pigem kasvava trendiga.
Kindlustus seondub meil eelkõige kohustusliku liikluskindlustusega ning krediidiga kaasneva tagatisvara kindlustamise nõudega. Eesti turul tegutseb 14 kahjukindlustuse andjat ja 5 elukindlustusandjat, neist 6 on filiaalid. Märkimist väärib ka 35 kindlustusmaaklerist ettevõtet, neile lisandub 6 välismaa kindlustusmaaklerite filiaali. Kogutud kahjukindlustuse ja elukindlustuse maksed võrreldes 2012. aastaga kasvasid. Kahjukindlustusest moodustasid valdava osa endiselt liikluskindlustus ja kaskokindlustus. Samas on märgata sõidukitega seotud kindlustuse suhtelise osakaalu vähenemist, kahju ja kulu suhted on tõusnud. Kindlustusturul rõhuga kahjukindlustusel võis 2013. aastal täheldada, et kasumlikkuse vähenemine ja välisfiliaalide poolt turu hõivamine tekitasid teatavaid pingeid Eesti kindlustusandjate ja kindlustusmaaklerite vahel. Viimased on loonud tarbijasõbralikud lahendid, mis võimaldavad välismaiste kindlustusandjate filiaalidel suhteliselt hõlpsasti siseneda Eesti turule, samuti tarbijatel osta kindlustust küllaltki soodsalt. See suurendab konkurentsi, mis omakorda avaldab mõju Eesti kindlustusandjate majandustulemustele. Teisalt, kindlustusmaaklerite turul on märgata teatavat kontsentreerumist, mis kaugemas perspektiivis võib hakata töötama vastu konkurentsi plussidele.
Kokkuvõtteks kolm järeldust. Esiteks, Eesti panganduses olid aasta 2013 märksõnadeks "stabiilsus" ja "stabiliseerumine". Teiseks, varavalitsemises oli kasvuaasta, mida vedasid teise samba kohustuslikud pensionifondid. Kolmandaks, kindlustuses pingestasid 2013. aastal turgu kahanevad marginaalid ja suurenev konkurents.
Kolmandaks, usaldus ehk riikliku finantsjärelevalve tegevus aastal 2013. Finantsinspektsioon on Eesti riigi ja keskpanga ühisasutus. Finantsinspektsiooni otsuseid langetab vähemalt kolmeliikmeline juhatus kollegiaalselt. Finantsjärelevalve otsustav ja nähtav tegevus on usalduse loomiseks ja hoidmiseks vältimatult vajalik. 2013. aastal otsustasime 52 koosolekul 62 haldusakti üle, sh andsime kolm tegevusluba. Võrdluseks, et sellel aastal on juba rakendunud kolm tegevusloa menetlust, mis ei tähenda ilmtingimata seda, et tegevusluba antakse. Need menetlused on keerukad ja ajamahukad, kus hinnatakse taotleja finantsvõimekust, organisatsiooni ja ka isikuid. Me ei taha finantsturul näha madala kvaliteediga finantsvahendajaid. Finantsvahendaja organisatsioonid võivad olla suuremad ja väiksemad, tegevused keerukad ja lihtsad, nende problemaatika avaneb täielikult just kohapeal. Kohapealseid kontrolle tegime 2013. aastal 11 järelevalvesubjektis. Oleme hakanud kohapealsele tööle rohkem rõhku asetama, kuna turuosalisele on see selge märk meie kohalolust. Näiteks sellel aastal on juba lõppenud, käimas või ettevalmistamisel 22 kohapealset kontrolli. Kindlasti on meie tähelepanu all rahapesu tõkestamine ja muu finantsteenuste pakkumisega seonduv.
Pangajärelevalve keskne menetlus on järelevalveasutuse hinnangu andmine pankade riskide võtmisele, juhtimisele, kapitaliga kaetusele ja organisatsioonile – see on nn järelevalvelise hinnangu protsess SREP. See kestab peaaegu aasta ringi ja eeldab väga mahuka dokumentatsiooni läbitöötamist, intensiivset suhtlust pankade ja eri tasemete töötajatega jmt. SREP-ide raames andsime 2013. aastal hinnangud kõigile krediidiasutustele, millega fikseerisime 159 miljonit eurot lisakapitali riskide katteks. Mõnikord juhtub, et finantsjärelevalve tegevuse osas eksisteerib erimeelsust ning lõplik tõde ja õigus tuleb selgitada kohtus. Finantsinspektsioonil on halduskohtus menetlusi, millest osa käsitleb põhimõttelisi finantsjärelevalve küsimusi, mil määral ja kas üldse on isikul õigus teada kolmanda isiku suhtes rakendatud finantsjärelevalve menetlusest, või näiteks, kas finantsjärelevalve tegutseb avalikes huvides või hoopis erahuvides.
Riigikohus tegi järjekordse lahendi heade kommete vastase laenuintressi kohta. Lõpliku lahendi sai turukuritarvituse, täpsemalt turumanipulatsiooni kriminaalasi ning rahaline karistus mõisteti seal kaunis suur. Sellel aastal tegi esimese astme kohus otsuse investeerimiskelmuse asjas ja mõistis vabaduskaotuslikud karistused. Finantsjärelevalvaja vaatevinklist tuleb karistusõiguse rakendamise puhul positiivsena täheldada, et rasked rahalised karistused ja/või reaalne vabaduskaotuslik karistus hakkavad normaalseks muutuma.
Need on sammud, mille eest olen ma isiklikult juba üle kümne aasta seisnud ja mis minu hinnangul reeglite eirajate omavastutust finantssektoris selgelt suurendavad. Finantsturul toimetatakse ju märkimisväärsete teistele kuuluvate ressurssidega. Rikkumistega kahjustatakse teiste isikute vara. Ja mis kõige hullem, kuritarvitatakse usaldust finantsturu aususe ja läbipaistvuse vastu. Suunda sellele nn uuele normaalsusele toetavad ka Euroopa Liidu viimase aja õigusaktid.
Finantsinspektsioon on üks kõige enam Euroopa Liiduga integreeritud Eesti riigiasutus. Vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele hääletame koos teiste liikmesriikide finantsjärelevalve asutustega Euroopa pangajärelevalve, Euroopa väärtpaberijärelevalve ning Euroopa kindlustuse ja tööandja pensionide järelevalve kõrgeimates otsustusorganites. Need Euroopa Liidu asutused töötavad välja direktiive ja määrusi, rakenduvate otsekohalduvate õigusaktide kavandeid. Need asutused asukohtadega Londonis, Pariisis ja Frankfurdis hoolitsevad ühtsete reeglite ühetaolise ja õige kohaldamise eest ning lahendavad järelevalveasutuste omavahelisi lahkarvamusi. See töö toimub paljuski liikmesriikide järelevalveasutuste kaudu ja toel. Finantsinspektsioon on osa ka SSM-ist. Ühena teiste seas otsustame Frankfurdis SSM-i pädevusse kuuluvaid küsimusi pangandusturul. Sõltuvalt tulevikus tehtavatest otsustest võib Finantsinspektsioon saneerimisasutusena hakata osalema SRM-i töös.
Kokkuvõtteks. Esiteks, Finantsinspektsioon täitis 2013. aastal talle seadusega püstitatud ülesanded. Aktsenteerime oma töös edaspidi enam teatud momente, näiteks paneme suuremat rõhku kohapealsele tööle, kuna soovime, et finantsturg oleks pisut nähtavam. Teiseks, tervitatav suund Finantsinspektsiooni arengus on karistusõiguse elluärkamine, kuna see suurendab finantsvahendajate omavastutust ning üldist usaldust turu vastu. Kolmandaks, Finantsinspektsiooni integreerumine Euroopa Liidu järelevalvesüsteemiga süveneb ja hõlmab üha uusi valdkondi, kuna Euroopa Komisjon soovib tegelikku ühist finantsturgu.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Finantsinspektsiooni keskne ülesanne on säilitada finantsstabiilsus, hoolitseda tervikuna finantsturgude ausa ja läbipaistva toimimise eest. Teile kättesaadavaks tehtud Finantsinspektsiooni 2013. aasta aastaraamat nende kesksete ülesannete täitmist mullusel aruandeaastal ehk Finantsinspektsiooni tegutsemise 11. aastal kirjeldabki. Tänan tähelepanu eest!