Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma palun vabandust, aga ma üritan kõigepealt oma telefoni vaigistada! Minu tänane ülesanne on rääkida teile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõust. See on üks vana ja habemega lugu. Seda eelnõu arutas juba parlamendi eelmine koosseis, täpsemalt öeldes põhiseaduskomisjon. Kuna parlamendi tööaeg sai otsa, valimised tulid peale, siis langes see eelnõu, mille valitsus oli esitanud, menetlusest välja.
Teatavasti on põhiseaduse alusel igal Eestis legaalselt viibival isikul õigus saada talle tekitatud kahju korral, sh moraalse kahju korral, hüvitist. Nii ütleb põhiseaduse § 25. Selle § 25 alusel on Eestis vastu võetud riigivastutuse seadus, mis on üsna üldine ja on tekitanud suuri probleeme. Kuigi kohtud on ka põhiseaduse § 25 alusel kahju välja mõistnud nendelt isikutelt, kes seda kahju on tekitanud, oleks muidugi mõistlik, et riik kehtestaks üheselt arusaadava regulatsiooni, kuidas ta ise hüvitab enda tekitatud kahju, mis on eelkõige seotud kõikvõimalike menetlustega, olgu need süüteomenetlused, teatavatel juhtudel ka tsiviilasjad või, mis on eriti aktuaalne, haldusasjad. Selle üle, kuidas see asi peaks välja nägema, käib mitmete juristikoolkondade ja ametkondade vahel tuline vaidlus.
Selleks, et asjaga edasi liikuda, otsustasid toonased koalitsioonipartnerid Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatada üheskoos riigivastutuse seaduse eelnõu, mis sai Riigikogus numbri 7 SE ja mida asuti menetlema. Esimest korda arutas põhiseaduskomisjon seda küsimust 21. novembril 2011. aastal. Selgus, et kõik need juba neli aastat peetud vaidlused ei olnud endiselt kuskile välja jõudnud, ning otsustati, et Justiitsministeerium peab välja tulema põhjaliku analüüsiga ja vajaduse korral ka eelnõu uue tekstiga. Niisiis jäädi seda teksti ootama. Toonitan, et see kuupäev oli 21. november 2011. Sellest on möödunud peaaegu kolm aastat.
Järgmine kord sai põhiseaduskomisjon teema juurde tagasi tulla 24. märtsil. Siis tõi Justiitsministeerium meile seaduseelnõu uue teksti, mille pealkirjaks ta oli pannud "Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu". Seda eelnõu tutvustas komisjonile Illimar Pärnamägi, kes rääkis põhjalikult, miks Justiitsministeerium on niimoodi käitunud, nagu ta on käitunud, ja miks see kõik on võtnud nii palju aega, ning esitas harda palve, et ehk siiski põhiseaduskomisjon ise võtab selle teksti ja algatab Riigikogus seaduseelnõu. Seda otsustas põhiseaduskomisjon ka teha. Otsus ei olnud konsensuslik: poolt oli 7, vastu 1, erapooletuks jäi 3. Otsustati, et põhiseaduskomisjon algatab selle seaduseelnõu ja vaatab, mis sellest edasi saab, kas õnnestub seda kõike liita menetluses oleva eelnõuga 7 SE.
Eelnõu ongi nüüd algatatud. Peale seda on toimunud üks komisjoni koosolek. See toimus 19. mail 2014 ja seal arutati eelkõige seda, mismoodi Vabariigi Valitsus reageeris meie algatatud eelnõule. Mismoodi Vabariigi Valitsus siis reageeris? Vabariigi Valitsus ütles, et ta põhimõtteliselt toetab põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu, st tegelikult valitsuse enda koostatud eelnõu, ja esitas ka mõningad tähelepanekud, mida olid teinud Rahandusministeerium ja Siseministeerium. Ja oligi kõik.
Tuleb tõdeda, et vana vaidlus selle üle, milline kohus peaks ikkagi kahjuhüvitamisi arutama – kas halduskohus või üldkohus –, on endiselt üleval. Kogu selle vaidluse sisu ongi olnud see, et Riigikohtus on selles küsimuses kaks seisukohta. Halduskohtunikud väidavad, et need asjad peaksid olema üldkohtumenetluses, aga on mitmeid kohtunikke, kes leiavad, et need võiksid olla ka halduskohtumenetluses. Kogu see asi ongi veninud põhjusel, et kardetakse, et kui seadusandja mingisuguse regulatsiooni kehtestab, siis lõppastmes võib see põhiseaduslikkuse järelevalve korras Riigikohtus tühiseks muutuda. Tundub, et nüüd on jõutud arusaamale, et need kohtud, kes neid kahjuhüvitamise asju süüteomenetluses peaksid lahendama, on üldkohtud. Halduskohtud neid asju enda peale võtta ei saa. Aga järgmine vaidlus ongi see, kus punktis tavaline korrakaitseline tegevus kasvab üle süüteomenetluseks. Tavaline korrakaitseline tegevus ei tähenda meil ju põhimõtteliselt süüteomenetlust. Seetõttu peaks see kohtuvaidlus alluma halduskohtule. Aga kui see tegevus läheb üle süüteomenetluseks, siis on loogiline, et see allub üldkohtule. Nüüd on tarvis vaadata, et ei tekiks mingisuguseid konflikte. Tundub, et lõpliku lahenduse leidmiseni on meil veel natukene maad käia.
Valitsuse esindajad rääkisid üsna selget juttu. Rahandusministeeriumi esindaja püstitas ka selle küsimuse, et nende arvates on kehtiv kord natukene keeruline. Põhiseaduskomisjonis jäi üldiselt peale seisukoht, et kui kohtuotsus on käes ja jõustunud, siis inimene võiks saata selle näiteks Rahandusministeeriumile, kes maksab hüvitise välja. Inimest ei peaks see enam rohkem huvitama, tal ei peaks olema vaja kaasata teisi ametkondi või joosta ametkondade vahel või, mis oleks eriti küüniline, veel kohtutäiturit sellesse menetlusse kaasata.
Aga meil on laua peal ettepanekud Riigiprokuratuurilt, Rahandusministeeriumilt ja ka omavalitsuste liidult. Eesti Maaomavalitsuste Liit esindab minu arvates veidikene kummalist seisukohta, et kui riik kehtestab korra, kuidas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitatakse, siis ta peaks ka eelarves omavalitsusele selleks summad ette nägema. Juhin tähelepanu, et siin on tegemist ju süüteomenetlusega, kui omavalitsus ise on midagi valesti teinud. Kas siis ikka tõesti peaks riik need kulud kinni maksma? Selle üle käis väike arutelu ka komisjonis. Siinkõneleja ise küsis Siseministeeriumi esindaja käest, ega Siseministeerium ometi ei esinda sellist mõtteviisi, et ebaseadusliku tegevuse kulude katteks peab riigieelarves omavalitsustele summad ette nägema. Siseministeeriumi esindaja ütles, et nii ei ole küll tõesti mitte kunagi mõeldud.
Peep Aru esitas komisjonis väga konkreetse küsimuse. Kas see eelnõu on hoolimata kõigist nendest vaidlustest, mis ikkagi akadeemiliselt üleval on, sedavõrd küps, et selle võiks esitada Riigikogule esimeseks lugemiseks? Kõik, kes komisjonis kohal olid, ütlesid, et seda võiks teha küll.
Komisjon otsustaski konsensuslikult teha ettepanekud saata eelnõu täiskogu päevakorda 3. juuniks, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. juuni kell 17.15. Ettekandjaks määrati põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang, ka see oli konsensuslik asjade tulemus. Nüüd me peame need ettepanekud läbi vaatama ja loodetavasti saab Riigikogu süüteomenetluses tekitatud kahju regulatsiooni veel selle aastanumbri sees vastu võetud. Aitäh!