Head ametikaaslased, austatud peaminister ja valitsusliikmed, tere päevast! Alustame 14. mai infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 38 Riigikogu liiget, puudub 63. Tänases infotunnis on vastamas peaminister Taavi Rõivas, põllumajandusminister Ivari Padar ja minister Urmas Kruuse. Riigikogu liikmed on juba varem esitanud kuus kirjalikku küsimust. Iga teema puhul luban kohapeal lisaks esitada kõige rohkem kaks küsimust.

Esimese küsimuse esitab Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Sellele vastab peaminister Taavi Rõivas ja teema on riigi eelarvestrateegia. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on riigi eelarvestrateegia kohta. IRL on juba varem esitanud seisukohti, et see strateegia on koostatud liiga optimistlikult. Esmaspäeval tulid uudised ka esimese kvartali kehva majandusperspektiivi kohta, meie majandus on languses. Kas Vabariigi Valitsus peab vajalikuks riigi eelarvestrateegia konservatiivsemas suunas üle vaadata?

Aitäh! Nagu te hästi teate, ükski riigi eelarvestrateegia ei ole kivisse raiutud ja kõik need vaadatakse igal aastal üle. Riigi eelarvestrateegias toodud arvud ei pruugi täiesti kattuda sellega, milliseks kujuneb sügisel eelarve lõplik seis. Muretsemiseks siin põhjust ei ole, me oleme riigieelarve koostamiseks valmistunud ja nagu igal aastal ka sel aastal me riigieelarvet tehes teame augustis ilmuvat prognoosi, aga ka seda, mis on toimunud mitte ainult esimeses, vaid ka teises kvartalis. Riigi eelarvestrateegiaid, mis on tehtud neljaks aastaks kevadise seisu põhjal, ei ole põhjust aasta kestel muuta, sest strateegias toodud arve järgmise aasta kohta saab juba sügisel vajaduse korral muuta aastaeelarvega. Kindlasti aga huvitab mind väga teie ettepanek, mida teha siis, kui majanduslangus peaks jätkuma. Ma küll usun, et see ei jätku, märgid näitavad pigem, et järgmine kvartal tuleb parem, aga siiski, kui majanduslangus peaks jätkuma, milline on siis IRL-i ettepanek? Kas tuleks reageerida veelgi suurema struktuurse ülejäägiga või milline peaks eelarvepoliitika teie arvates olema? Meie eelarvepoliitika näeb ette hoida tasakaalu ja seda sõltumata sellest, kas majandus on tõusus või languses. Kindel ja ettehoomatav eelarvepoliitika on Eestile varem edu toonud ja toob ka tulevikus.

Aitäh! Esimene täpsustav küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! IRL-i arusaam on nii valitsuses kui ka opositsioonis olles olnud see, et kui majanduse väljavaated halvenevad, siis ei ole võimalik suurendada riigi kulusid nagu buumiajal ning püüda püsikulusid ja planeeritavaid jooksvaid kulusid katta reservidest. See on tegelikult üle jõu elamine ja tähendab miinuses eelarvet. Härra peaminister! Kui püsikulusid kaetakse reservidest, kas siis eelarve on tasakaalus või mitte?

Aitäh! Minu juhitav valitsus kindlasti ei kavatse püsikulusid reservidest katta. Küll aga riivas mu kõrva see, kui te ütlesite, et IRL on nii valitsuses kui ka opositsioonis olles lähtunud ühtedest põhimõtetest. Mina mäletan ja ma usun, et kõik siin saalis olijad mäletavad, et viimastel kuudel on olnud päris mitu erinevat IRL-i. Ma võin ka teie mälu pisut värskendada. Näiteks, 11. märtsil tegi Margus Tsahkna ettepaneku suurendada lapsetoetusi 60 euroni, ilma et tal oleks olnud selleks katteallikat pakkuda. Selle mõju eelarvele oli 109 miljonit eurot. Samas ütles Sven Sester 23. aprillil, et pigem huvitab teda, kas praeguses olukorras ei tuleks vähendada teatavaid kulusid, mida lähiajal teha plaanitakse, ja uute tulude abil reserve kasvatada. Samuti olete teie, Urmas Reinsalu, korduvalt öelnud, et majanduslanguse ravimine riigi suuremate kuludega tuleb lõpetada ja riigi püsikulude kasvatamisele reservide arvel tuleb panna kiirelt pidurit. Samas võttis teine IRL-i liige Sven Sester 13. märtsil sahtlist välja ühe tulumaksuseaduse muudatuse, mis samuti ilma ühegi katteallikata oleks riigieelarve kulutusi suurendanud. Ma võiksin seda loetelu päris pikalt jätkata. Tähelepanu väärivad ka teie meelemuutused käibemaksudeklaratsiooni osas. Näiteks ütles Sven Sester m.a 12. novembril, et Riigikogu võiks selle eelnõu seadusena vastu võtta järgmisel ehk 2014. aastal. Seesama Sven Sester ütles aga hiljuti, et selle eelnõu menetlemisel tuleks aeg maha võtta. Jne, jne.

Teine täpsustav küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Te andsite ülevaate IRL-i avaldustest ja seisukohtadest, minu küsimus oli aga valitsuse kohta. Eelmisel aastal, kui riigi eelarvestrateegia lähtus palju positiivsemast majanduskasvu perspektiivist, nägi ta lähiaastateks ette nominaalse ülejäägi ja selle, et reserve kogutakse, mitte ei sööda neid ära. Teie valitsus võttis esimestel nädalatel pärast ametisse astumist vastu riigi eelarvestrateegia, mille eesmärk on ühene: nominaalne puudujääk lähiaastatel ning hüppeline püsikulude kasv, mida kaetakse reservide abil. Minu mure on selles, et see ei ole jätkusuutlik. Ka viimaste uudiste valguses tuleb tõdeda, et sellel ei ole reaalmajanduses toimuvaga paraku mingit seost. Küsimus on selles, kas on õige teha suuremaid kulutusi ja katta neid reservidest. See on minu küsimus.

Teie aeg on läbi. Palun, peaminister!

Aitäh! Teie info paistab olevat üksjagu väär. Eelarve on nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal planeeritud struktuursesse tasakaalu ja järgmisel aastal isegi ülejääki. Võimalik, et lisasammudega me suurendame ülejääki veelgi, aga juba praegu tehtud otsuste alusel on eelarve järgmisel aastal struktuurses ülejäägis. Ainsad kaks asja, mis tekitavad nominaalset puudujääki, on seotud ühekordsete teguritega, mitte püsikulude suure kasvuga, nagu teie pidevalt väita püüate. See väide ei vasta tõele. Vaatame siis neid püsikulusid, mida koalitsioon plaanib. Kõikidel nendel on katteallikas olemas. Te viitate kogu aeg lapsetoetuste tõusule ja tööjõu maksukoormuse langetamisele. Öelge otse välja, kummale neist te vastu olete! 11. märtsil ütles teie erakonna liige Margus Tsahkna, et lapsetoetusi tuleks tõsta. Ta ütles, et isegi katteallikat ei ole selleks vaja, peaasi, et need toetused tõusevad. Nüüd, kui me lapsetoetusi tõstame, tõsi, katteallikat ette nähes ja tema pakutust mõnevõrra vähem, sest me oleme reaalselt riigi rahakoti paksust hinnanud, ütlete teie, et ei, seda ei tuleks teha. Kas ma pean loetlema veel mõningaid teie enda ettepanekuid konkreetsete kulutuste suurendamiseks, mida te olete teinud viimase seitsme päeva jooksul? Mulle väga meeldiks opositsiooniga diskussiooni pidada ja teda kuulata, aga ma satun kimbatusse, sest teie seisukohad ei muutu mitte nädalate või kuudega, vaid lausa päevadega. Kumma IRL-iga ma siis dialoogi pidama peaksin?

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustab Heimar Lenk. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Eks te peate eelarvestrateegias arvestama ka majanduslangusega, mis eile teatavaks sai. Majandus on kõigile ootamatult ligi 2% langenud. Ma hämmeldusin teie nõuniku ja nõuandja Maris Lauri selgitustest, et meil oli liiga soe talv, sellepärast tekkiski majanduslangus. See tekitas laiades massides nurinat ja tõi ka muige näole. Inimestel oli hea meel, et nad said talvel natuke vähem soojuse eest maksta, aga nüüd tuleb välja, et nad tegid sellega riigile karuteene. Täna hommikul saatis mulle üks inimene meili, kus ta kirjutas, et Eesti uus valitsus kasutab sama retoorikat, nagu kasutati nõukogude ajal, kui, nagu te teate, nõukogude võimu vastased olid talv, suvi, sügis ja kevad. Kas valitsus ei saa anda tõsisemaid ja sisukamaid selgitusi selliste minu meelest päris põrutavate uudiste kohta?

Aitäh! Tõsi on see, et esimese kvartali esialgsed andmed olid üllatavad, nagu te õigesti ütlesite, ja kindlasti mitte positiivselt üllatavad. Aga ma arvan, et meil kõigil on põhjust püüda mõista, miks see arv just selline oli. Maris Lauri tõi tõepoolest välja, et Eestis toodeti esimeses kvartalis elektrienergiat tervelt 19% vähem kui aasta tagasi, 2013. aasta esimeses kvartalis. Tõsi, elektrit niisama palju vähem ei tarbitud, sest suurenes ka elektri import. Sellest saab täpsemalt lugeda, kui huvi on, Maris Lauri blogist. Loomulikult mõjutas see, et elektrienergia tootmine viiendiku võrra vähenes, majanduse seisu. Me ju teame, kui suur on energeetika tööstusharuna. Samal ajal vähenes enam kui 11% soojusenergia tootmine, kindlasti mõjutas majanduse olukorda ka see. Aga kogu pilti siiski ainult energeetikaga ei selgita. Murelikumaks kui elektrienergia tootmise vähenemine teeb mind hoopis see, et ei Soome, Rootsi ega Venemaa majandusel ei lähe nii hästi, kui oleks oodanud. See mõjutab loomulikult ka Eesti eksporti nendesse riikidesse. Me näeme, et Rootsi eksport on vähenenud. Kuna Eesti eksport on seotud Rootsi ekspordiga, sest me teeme paljuski Rootsi ettevõtetele allhanget, siis see mõjutab ka meie majandusnäitajaid. Ma arvan, et ekspordi käekäiku tuleb märksa tõsisemalt jälgida. See on valdkond, kus meil tuleb väga tähelepanelikult vaadata, mida teine kvartal toob. Aga õnneks on muidugi ka positiivseid sõnumeid.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Ka mulle meeldib, et tänu soojale talvele olid minu kütte- ja elektriarved sel aastal väiksemad. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Maksu- ja Tolliameti ametlikel andmetel on selle aasta esimese nelja kuu jooksul laekunud riigieelarvesse 30,9% aastaks kavandatust. See on viimase kümne aasta kõige suurem laekumine aasta esimese nelja kuu jooksul protsentuaalselt kogu eelarvest. Kas valitsus eelarvestrateegiat kavandades võtab majanduskasvu ja -languse kõrval arvesse ka eelarvelaekumisi, seda väga suurt eelarvemahu kasvu? Teiseks, kas valitsus on nõus Rahvusvahelise Valuutafondi hinnanguga, et Eestis tuleb majanduslanguse korral rakendada automaatseid stabilisaatoreid? (Kellahelin.)

Hea küsija, teie aeg on läbi. Palun peaministril vastata!

Aitäh! Tõepoolest olid maksulaekumised aasta alguses märksa paremad kui aasta varem. Esimese kolme ja ka nelja kuu laekumiste osakaal on päris pika aja rekord. Teine positiivne samm, mis annab põhjust teatavaks optimismiks, on see, et esimeses kvartalis suurenesid oluliselt inimeste sissetulekud: keskmine palk 7,3% ja mediaanpalk 8,9%. See loomulikult mõjutab inimeste toimetulekut, aga annab neile võimaluse ka rohkem tarbida ja küllap seda on järgmiste kvartalite jooksul ka sisetarbimises näha. Samuti on tähtis teada, et tööpuudus esimeses kvartalis tunduvalt vähenes, aasta algusega võrreldes on meil töötuid 15% vähem. See on suur samm edasi. Hea meel on näha, et mitte ainult esimeses kvartalis, vaid ka aprillis tööpuuduse vähenemine jätkus. Kindlasti mõjutab see kõik positiivselt ka eelarvelaekumisi, sest maksutulud on ju otseselt eelarvelaekumistega seotud. Samas ma siiski hoiduksin sellest, et hakata esimese kvartali paremate maksulaekumiste, tööpuuduse vähenemise ja palkade suurenemise põhjal eelarves mingeid positiivseid muudatusi tegema. Kindlasti ka siis, kui eelarvelaekumised osutuvadki aasta lõpus oodatust suuremaks, ei ole meil plaanis positiivset lisaeelarvet teha.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume teise küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Ester Tuiksoo. Sellele vastab põllumajandusminister Ivari Padar. Teema on põllumajanduspoliitika. Ester Tuiksoo, palun! Ka selle teema kohta saab esitada ainult kaks kohapeal registreeritud küsimust.

Tänan väga, härra juhataja! Austatud põllumajandusminister! Olete saanud väga hea Euroopa Parlamendi kogemuse ja tulite väga õigel ajal valitsusse. Teil oli au veel maaelu arengukaval n-ö sabast kinni saada ja otsustada selle lõplik vormimine. Te olete kindlasti väga hästi kursis, et teised riigid panustavad ühtsesse põllumajanduspoliitikasse võimalikult palju. Kokku ei hoia selle pealt ka meie naabrid. Eesti on läbi aegade väga vähe panustanud oma eelarvevahendeid, küll aga on jaganud Euroopa maksumaksja raha. Kas te peate seda normaalseks ja kas te olete selle oma tegevusega valitsuses rahul?

Aitäh! See on tõsi, et maaelu arengukava on lõppviimistlusetapis. Tänaste plaanide järgi läheb see homme valitsusse kooskõlastamisele. Tõsi on ka see, et nii nagu teiste Euroopa Liidu toetuste, nii ka põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste puhul rakendab Eesti riik kaasfinantseerimise minimaalset määra. Me oleme seda teinud juba aastaid, aga see määr on nüüd muutunud. Kui minu eelkäija Helir-Valdor Seeder kaks aastat tagasi maaelu arengukava koostamist alustas, siis seati eelduseks, et kaasfinantseerimise määr on 25%. Miinimummäär muutus tõesti kaheteistkümnendal tunnil ehk möödunud aasta lõpus. Euroopa Parlamendi lõplik pakutud kompromiss on, et 15% võiks olla kõikidele riikidele kohustuslik miinimum. Sellest me olemegi lähtunud. Mul puudub täna analüüs teiste liikmesriikide kohta, milline on nendel kaasfinantseerimise määr. Me ei tea päris täpselt ka seda, milline on teiste riikide maaelu arengukava sisu, milliseid kulutusi on nad kavatsenud sellega katta ja milliseid mitte. Igal juhul tegutseb Eesti oma riigieelarveliste võimaluste piirides.

Esimene täpsustav küsimus, Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Ma oleksin tahtnud kuulda teie isiklikku arvamust. Kas te olete tõesti rahul selle miinimumkaasfinantseerimisega, mille Eesti on valinud? Te olete minuga ilmselt nõus, et kui teised riigid panustavad enam, siis see süvendab veelgi ebavõrdset konkurentsi põllumajandusturul. Aga ma küsin teie käest väga konkreetselt. Maaelu arengukavas on sees ka finantsinstrument. Palun avage, mis on teie mõtted seoses sellega ja milline on protsent, kui tootjad kasutavad seda laenu võtmiseks!

Aitäh! Me tegeleme praegu maaelu arengukava kontekstis suure finantstabeliga ehk minu mäletamist mööda umbes 20 alajaotusega, kuidas me seda raha plaanime kasutada. Üks nendest alajaotustest on tõesti finantsinstrument. Me oleme saavutanud esialgse kokkuleppe, kui suur on finantsinstrumendi üldine maht. Mis puudutab detaile, kuidas finantsinstrumenti kasutada, siis see on tulevase arutelu teema. Igal juhul on finantsinstrument uus nähtus. Ma eeldan, et Maaelu Edendamise Sihtasutus kasutab seda probleemide lahendamiseks, kui on tegemist turutõrkega, aga mitte halbade äriplaanide kinnimaksmiseks.

Teine täpsustav küsimus, Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Käimas on Euroopa Parlamendi valimised ja teie olete üks kandidaat. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis te võib-olla tulitegi siia lühikeseks ajaks ja olete valmis uuesti Euroopa Parlamenti minema. Sel juhul on arusaadav, miks te nii külmalt maaelu arengukavasse suhtute. Aga te hakkate siis ette valmistama uut finantsperioodi, mis algab aastal 2020. Milliseid ettepanekuid te kavatsete esitada või mida plaanite teha, et Eesti põllumajandussektor peale aastat 2020 finantsiliselt rohkem võidaks?

Aitäh! Tõesti on nii, et Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis ei ole meil täna väga palju mõtet rääkida sellest, mis toimub alanud finantsperioodil, aastatel 2014–2020. Mõte peab liikuma ettepoole, me peame mõtlema sellest, mis toimub pärast aastat 2020. Kuidas olukorda muuta? Väga palju sõltub siin ka sellest, kuidas tegelikult hakkab rakenduma alanud finantsperiood. Näiteks on siin selliseid elemente, mis meile on küllalt uudsed, nagu rohestamine. Sellele kulutatakse suuri summasid, esimese samba otsetoetuste mahust läheb selleks 30%. On väga suur küsimärk, kuidas see rakendub ja kui otstarbekas see on näiteks Kesk-Euroopa riikides, aga ka Eestis, kas või bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt. See on üks näide selle kohta, et me aja jooksul näeme, mis on hästi ja mis on valesti, ning saame siis 2020. aastaga algavat eelarveperioodi paremini planeerida. Selge on, et kindlasti tuleb meil ka edaspidi minna seda teed, et hektaripõhised maksed Euroopa Liidu liikmesriikidele jätkuvalt võrdsustuksid.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustab Andrus Ansip. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kas Eesti põllumees peaks rõõmustama selle üle, et hektaripõhiste otsetoetuste maht on kasvanud peaaegu kahekordseks – 500 miljonist eurost miljardi euroni –, või peaks ta hoopis kurvastama selle üle, et maaelu arengukava kaasfinantseeringu maht väheneb umbes 70 miljoni euro võrra? Ehk kas selle pärast, et maale ja põllumajandusse suunatavate vahendite maht kasvab poolteise miljardi euro pealt kahe miljardi euroni, tuleks rõõmustada või kurvastada?

Aitäh! Ühene ja lihtne vastus on see, et loomulikult tuleb selle üle rõõmustada. Vaatame maaelu ja põllumajanduse rahakotti, mida Euroopa Liit meile uuel finantsperioodil võimaldab. Kui eelmisel perioodil oli see suurusjärgus 1,2 miljardit eurot, siis uuel perioodil selle maht suureneb 1,73 miljardi euroni. Lisaks sellele kalandus, kus lõplikud summad ei ole veel paigas. Aga kõikide eelduste kohaselt ka kalanduse valdkonnas rahasummad võrreldes eelmise perioodiga kasvavad. Meil peab olema tarkust seda võimalust hästi kasutada. On selge, et 70 miljonit eurot on suur raha, aga selle ette ärajagamine oli nagu laskmata karu naha jagamine.

Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea ministrihärra! Ma mäletan väga hästi, et kui sa taas põllumajandusministri ametisse astusid, siis ühes oma esimeses sõnavõtus sa ütlesid, et MAK on saanud vist päris hea, sest mitte ükski osapool ei ole sellega rahul. Kas sa ka täna, kui sa oled mõni nädal ametis olnud, oled sama meelt või on sul seoses MAK-iga mingisugused uued tunded tekkinud?

Seda pean küll tunnistama, et olen kusagil ütelnud, et kui laua taga on hästi palju osapooli – maaelu arengukava tegemisel istus ümber laua 21 kodanikuühendust – ja kui keegi neist rahul ei ole, ju see siis tähendab, et see on päris hea plaan. Aga võtke seda kui minu kohatut huumorit. Igal juhul on selge, et ma olen proovinud teha maksimumi, et kuu aja jooksul ära kuulata kõikide osapoolte seisukohad ja võimalikult palju erimeelsusi lahendada. Ma arvan, et enamiku ümber laua istujate seisukohalt on nurkasid ära lihvitud. Ma ei kahtle selleski, et kui minu eelkäija Helir-Valdor Seeder oleks neid nurkasid maikuus veel lihvinud, ka siis oleks arengukava kindlasti veel paremaks saanud. Sellised need läbirääkimised on.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume kolmanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Priit Sibul ja sellele vastab põllumajandusminister Ivari Padar. Teema on maaelu arengukava. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma lähen selle debatiga edasi. Ma vaatasin, et te olete alustanud koalitsioonilepingu täitmist. Ma pean silmas seda, et kuna koalitsioonilepingus mitte midagi põllumajanduse kohta öeldud ei ole, siis ei ole ka teie suurt mitte midagi selle aja jooksul teinud. Nii et kõik läheb nii, nagu lepingus kirjas on. See valdkond tundub olevat see, mille arvel koalitsioonis muid poliitikaid realiseeritakse, ja see situatsioon, kus me oleme, on ka minu meelest veidi lutsulikult kevadine. Kui ma vaatan tehtud otsuseid, siis ma ei saagi täpselt aru, kas te olite siis juba ministeeriumis või ei olnud te veel sinna jõudnud. Need otsused on suhteliselt ebakompetentsed. Kas need tegi teie eelkäija Anvelt? Kui nii, siis ma saan aru.

Aitäh! Kindlasti on Põllumajandusministeeriumis aegade jooksul tehtud erinevaid otsuseid, nii häid kui ka halbu. Aga ma ei tea, missugustele otsustele te konkreetselt viitate. Kas te saaksite küsimust täpsustada?

Esimene täpsustav küsimus, Priit Sibul, palun!

Ma rääkisin maaelu arengukavast ja kaasfinantseerimise vähendamisest. Mul on täiendus ka Andrus Ansipi küsimusele, et see 500 miljoni euro küsimus kuidagi täiendust saaks. Ma saan aru, et te top-up'i ette ei näe. Eelmisel perioodil oli see aga umbes 250 miljonit eurot. Kuna hektarite arv suureneb, siis kui palju põllumehed ikkagi võidavad? Kas see võit, millest te siin rääkisite, on sellises mahus, nagu te püüdsite muljet jätta?

Aitäh! Nüüd on asi märksa selgem. Mis puudutab põllumajanduse ja maaelu rahastamist, siis mina olen rääkinud sellest rahast, mis puudutab Euroopa Liidu finantseerimist. Euroopa Liidu finantseerimine suureneb enam kui 500 miljoni euro võrra. Mis puudutab Eesti riigi kaasfinantseerimist, siis see on minimaalne, see on väiksem, kui see oli eelmisel perioodil. Top-up'i finantseerimist ei ole praegu ette nähtud ka aastaks 2015. Kas top-up'i finantseerimist, mida on uuel eelarveperioodil võimalik teha kogusummas 140 miljonit eurot, hakatakse Eestis rakendama või mitte, see on pigem järgmiste valitsuste teema. Sellest me saame rääkida pärast 2015. aasta märtsivalimisi. Nii et selline vastus.

Teine täpsustav küsimus, Priit Sibul, palun!

Sellesse suurde finantstabelisse, millest te rääkisite, on teie ametiaja jooksul tulnud juurde üks konkreetne meede ja rida – väikeste põllumajandusettevõtete arendamine. Ma saan aru, et lõplikult pannakse asjad paika määrusega. Aga ehk te saate veidike valgustada, kas need väiksed ettevõtted saavad ka üldisest investeeringurahast toetust taotleda või saavad nad ainult väikese põllumajandusettevõtte toetust? Ja kui väikesed need väikesed on? Mis selle meetme täpne mõte on olnud?

Aitäh! See teema on, nagu ma olen aru saanud, olnud arutusel kogu maaelu arengukava planeerimise paariaastase protsessi jooksul, nimelt see, kas põllumajandusinvesteeringud peaksid olema kahel real: väiksemate tootjate investeeringud ja suuremate tootjate investeeringud. Kunagi on see meede olemas olnud ja siis on see arengukavast välja jäänud. Praegu oleme selle tagasi toonud. Me oleme selles versioonis, mis läheb valitsusse kooskõlastamisele, öelnud, et väikeste põllumajandustootjate rühmas on meie arvates põllumajandustootjad müügikäibega 4000 – 14 000 eurot aastas. Need on väiketootjad, kelle puhul on võimalik sada toetust väiketootja investeeringute toetamise meetmest. Kui müügikäive kasvab üle 14 000 euro, siis on tootjal loomulikult võimalik kasutada ka ülejäänud põllumajandusinvesteeringute raha.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Minu meelest oli see summa, mida nimetati möödunudaastase top-up'ina, suurusjärgu võrra vale. 240 miljonit eurot ei saanud see kuidagimoodi olla, minu mälu järgi oli see pigem 24 miljonit eurot. Ma juhin tähelepanu ka sellele, et kolleeg Sibula jutt on teravas kontrastis ja lausa risti vastuolus Urmas Reinsalu jutuga, et eelarvekulusid tuleb kärpida. Ma küsin aga rahulolu kohta. Kas rahulolematus mõlemas leeris on nii suur, et lubatud 15%-list vahendite ümbertõstmist otsetoetuste summadest maaelu arengu toetuste summadesse või vastupidi ei ole võimalik rakendada?

Ma võin natuke rääkida sellest eelnõust, mis ilmselt homme Põllumajandusministeeriumist välja saadetakse. Me tõstame eeldatavasti 10% ulatuses esimesest sambast vahendeid teise sambasse, et põllumajandustoetused oleksid enam fookustatud ja investeeringukesksed. Mis puudutab 140 miljonit ja 240 miljonit, siis ma pidasin 140 miljonist eurost rääkides silmas võimalust järgmise seitsme aasta jooksul otsetoetustele peale maksta. Juttu oli seitsmest, mitte ühest aastast.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma tahan täpsustada neid arve, mida siin on öeldud, muidu tekib suur segadus. Mul on need arvud veel väga hästi meeles. Tõepoolest, me saame järgmisel perioodil Euroopa Liidust otsetoetusteks 500 miljonit eurot rohkem kui sellel perioodil. Samas, eelmisel perioodil maksti 250 miljonit eurot riigisiseseid täiendavaid otsetoetusi, mida järgmiseks perioodiks ei ole planeeritud. Lisaks on 60 miljonit eurot otsetoetuste summasid kavas tõsta maaelu arengukava summadesse ja hektarite arv ei ole enam 840, vaid läheneb miljonile. Nii et kui me arvutuse teeme, siis saame aru, et Euroopast tuleb küll rohkem raha, aga põllumehed saavad hektari kohta umbes endise summa, see peaaegu ei suurene. Kuid nüüd minu küsimus. Te ütlesite, et järgmiseks aastaks ei ole otsetoetusi planeeritud, aga tulevikus võivad need toetused tulla. Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018, kus ei ole kavandatud otsetoetuste maksmist. Kas ma olen õigesti aru saanud?

Teie aeg on läbi, hea küsija. Ma palun ministril vastata!

Täiesti loomulik, et sinna ei ole praegu otsetoetusi kavandatud. Keegi ei ole keelanud neid keskpikki strateegiaid täiendada pärast seda, kui võimule on tulnud uus valitsus ja uued poliitilised jõud, kõik need võimalused on olemas. Praegune riigi eelarvestrateegia lähtub ikkagi nendest eesmärkidest ja perspektiividest, mida praegune valitsus oluliseks peab. Aga mis puudutab teie väidet, et toetused lõppkokkuvõttes ei pruugigi suureneda, siis teil on õigus. Kõik see, mis te rääkisite, on täiesti õige. Jah, praegu ei ole top-up´i planeeritud ja hektarite arv oluliselt kasvab. See kõik on tõsi. See on niimoodi, siin ei ole ühtegi teist positsiooni. Nii see kipub minema.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Yana Toom. Sellele vastab peaminister Taavi Rõivas. Teema on venekeelne inforuum. Ka selle teema kohta saab esitada kõige rohkem kaks kohapeal registreeritud küsimust. Yana Toom, palun!

Härra eesistuja! Austatud minister! Ma lugesin koalitsioonileppe täna hommikul taas tähelepanelikult läbi ega näinud seal ühtegi sõna venekeelsest infokanalist ega inforuumist. Kas te saate öelda, millest on tingitud vajadus just praegu see teema üles võtta? Kas ei ole seda ohtu, et me oleme taas samas situatsioonis nagu aastal 2007, kui me arutasime pikalt venekeelse telekanali loomist, siis tegime ETV2 ja tulemus on see, et venekeelset kanalit meil ikka ei ole?

Aitäh! Ma usun, et kõigil Eesti elanikel on põhjust osa saada sellest, mis Eestis toimub, ja need uudised peavad olema kallutamata, vaba ajakirjanduse edastatud. Loomulikult mulle meeldiks, kui kõik inimesed, kes Eestis elavad, saaksid aru eesti keelest ja jälgiksid eestikeelseid uudiseid, aga realistina ma tean, et siin elab suur hulk inimesi, kes eesti keelt ei mõista. Kuniks nad ei ole eesti keelt omandanud, on küllap põhjust ka Eesti elu kajastavaid uudiseid vene keeles edastada, et need inimesed uudistest aru saaksid. Küsimus, kuidas seda kõige paremini teha, vajab minu meelest aga analüüsi. Meil on selleks kokku kutsutud väga väärikas eksperdikomisjon. Ma loodan, et see komisjon pakub lahendusi, kuidas tagada, et mitte keegi Eestis ei tunneks ennast kohalikust infost kõrvalejäetuna. Kas selleks on vaja uut telekanalit või tuleks mõnda olemasolevat kanalit tugevdada, seda näitab aeg.

Esimene täpsustav küsimus, Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Te mainisite seda komisjoni. Eile vist kirjutas minister selle moodustamise käskkirjale alla. Selles komisjonis on 16 inimest, kellest seitse on seotud meediaga ja ainult kaks on vene päritolu. Kuidas te hindate seda signaali, mida sellise komisjoni moodustamine annab venekeelsele inimesele Eestis, kui vene meediavälja hakkavad arutama kaks venelast ja 14 eestlast?

Aitäh! Kui ma vaatan seda nimekirja, siis vastupidi teile ei näe ma siin ühtegi inimest, kes ei oleks meediaga seotud. Tõsi, kui te loete kokku need inimesed, kes praegu ajakirjanduses töötavad, siis see hulk on tõepoolest mõnevõrra väiksem. Samas ei ole ma nõus ütlema, et näiteks Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ei oleks meediaga seotud inimene või ka mõni teine väga tuntud ja tunnustatud meediaekspert, kes parajasti konkreetselt mõnes kanalis ei tööta, ei oleks meediaga seotud. Ma usun, et see eksperdikomisjon, kuhu kuuluvad nii eesti rahvusest kui ka teistest rahvustest inimesed, on asjatundlik ja koostatud laiapõhjaliselt. Ma usun, et komisjonil on kõik eeldused anda valitsusele ja laiemalt kogu ühiskonnale head nõu, kuidas saavutada see, et mitte keegi ei tunneks ennast Eestis infost kõrvalejäetuna.

Teine täpsustav küsimus, Yana Toom.

Tänan, härra eesistuja! Ma loen nüüd ette kapo ülesanded: teabe kogumine ja töötlemine põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse ning riigi vastu suunatud luuretegevuse ja terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse ning julgeolekukontroll, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, korruptsioonivastane võitlus, teiste ameti uurimisalluvuses olevate süütegude menetlemine. Öelge, palun, millise ülesande alla kuulub tegelemine venekeelse inforuumiga ja miks on selles komisjonis Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo? Või on teie arvates kapo aastaraamat meediaväljaanne?

Aitäh! Selle komisjoni on kokku pannud kultuuriminister ja komisjoni liikmed valiti asjatundjate hulgast. Ma ei pea kohaseks hakata peaministrina iga liiget konkreetselt kommenteerima. Küll aga ütlen, et komisjon tervikuna on mitmekülgne. Võib eeldada, et ta annab nii valitsusele kui ka ühiskonnale laiemalt head nõu, kuidas inforuumi tugevdada.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Minu hinnangul on venekeelne Raadio 4 väga objektiivne infokanal ja seal töötavad ajakirjanikud teevad väga head tööd. Minu arvates on ka venekeelne Delfi portaal, venekeelne Postimehe võrguväljaanne ja venekeelne Postimees, mida trükitakse 14 000 eksemplaris, väga head infokanalid. Kas sa jagad minu arvamust? Kas sa peaksid võimalikuks tulevikus riigieelarve vahenditega toetada neid erakätes olevaid kanaleid, kes praegu majanduslikus mõttes päris hästi toime ei tule?

Aitäh! Kuna eksperdikomisjon alles alustab oma tööd ja tema ülesanne on välja selgitada, millised võimalused on kõige tõhusamad, siis võib-olla ei oleks kohane, kui ma mõne konkreetse võimaluse esile tõstaksin. Aga sellega nõustun ma küll, et Raadio 4 ja mitmed teised kanalid, ka näiteks rahvusringhäälingu venekeelne portaal, on head tööd teinud. Minu laual on ka konkreetsed ettepanekud, kuidas oleks võimalik nende tööd parandada. On soovitud luua uusi korrespondendipunkte ja parandada tehnilist võimekust. Ma usun, et on väga tõsiselt põhjust kaaluda nende taotluste rahuldamist. Need kulud on suurusjärgu, kui mitte mitme suurusjärgu võrra väiksemad, kui oleks vaja kulutada uue telekanali loomiseks. Ma usun, et üks ei sega ka teist. Ka juhul, kui me teeme eksperdikomisjoni töö tulemusena otsuse, et on vaja uut telekanalit või teleprogrammi, ei välista see seda, et olemasolevad tugevad kanalid võiks riigi toel paremini toimima saada ja riigi toetust neile suurendada.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Siit saalist kostis küsimus, miks on sellesse komisjoni kaasatud nii vähe vene taustaga inimesi. Komisjonis on justkui ülekaalus eestlased, kes peaksid venekeelset inforuumi korrastama hakkama. See komisjon koosneb ekspertidest, aga kas tal on õigus kaasata oma töösse inimesi ka laiemalt ja püüda seda probleemi lahendada suurema kogukonna abil? Kas komisjonil on see õigus piiratud või on see õigus tal täiesti olemas?

Aitäh! Küllap on sellel komisjonil vajaduse korral võimalik ka lisaekspertiisi kaasata. Aga vaadates seda väga esinduslikku nimekirja, on minul küll kindlustunne, et need inimesed teavad päris hästi nii seda, millist inforuumi tarbivad eesti keelt kõnelevad eestimaalased, kui ka seda, millist inforuumi tarbivad kodus emakeelena vene keelt kõnelevad eestimaalased. Ma usun küll, et see pädevus, mida on vaja selleks, et pakkuda kvaliteetsemat inforuumi emakeelena vene keelt kõnelevatele eestimaalastele, on selles komisjonis täiesti olemas. Aga kui nad peavad seda vajalikuks, siis küllap nad saavad ka abijõudu kaasata.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume viienda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Jaak Aaviksoo ja sellele vastab peaminister Taavi Rõivas. Teema puudutab jälle riigi eelarvestrateegiat. Jaak Aaviksoo, palun!

Tänan! Austatud peaminister! Riigi eelarvestrateegia hõlmab aega aastani 2018 ja nominaalselt kasvab riigieelarve selle aja jooksul 29%. Eelarvestrateegias on keskmise palga kasvuks prognoositud 28,4%. See kõik on hea ja kui majandusel hästi läheb, siis tõenäoliselt niisugune kasv meid ka ees ootab. Samal ajal on ministeeriumide ja põhiseaduslike asutuste eelarve kasv planeeritud oluliselt tagasihoidlikumana. 18 ministeeriumist ja põhiseaduslikust institutsioonist pooltel eelarve nominaalselt väheneb, nende hulka kuuluvad Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium. Kuidas te kavatsete tagada nende ministeeriumide toimimise, kui hoolimata 30%-lisest majanduskasvust nende eelarve ei kasva?

Aitäh! Tõepoolest vastab tõele, et valitsussektori kulud tervikuna on planeeritud vähenema, aga see ei tähenda, et meil tuleks vähem avalikke teenuseid osutada. See tähendab hoopis seda, et me peame pidevalt otsima, kuidas neid teenuseid osutada efektiivsemalt ja maksumaksjat maksudega mitte üle koormata. Kui ma ütlesin, et need kulud on plaanitud vähenema, siis ma pidasin mõistagi silmas suhet SKT-sse. Absoluutarvudes, nagu te isegi õigesti ütlesite, eelarvekulud lähiaastatel prognoosi järgi tunduvalt kasvavad. Nagu te ise niisama hästi teate kui mina, eks aeg annab arutust, milline see arv 2018. aastal täpselt on. Kindlasti, mida lähemale see reaalne päev tuleb, seda targemad me selles oleme. Nagu juba varem küsimustele vastates sai öeldud, ei ole eelarvestrateegia kuidagi kivisse raiutud, vaid küllap ikkagi arvestatakse ka tulevikus igal aastal muudatusi tehes seda, milline on majanduse reaalne käekäik. Aga kindlasti tasub ministeeriumide tulu- ja kuluridasid kõrvutades arvestada ühekordseid mõjureid. Mõne ministeeriumi eelarvet mõjutavad suuresti Euroopa Liidu tehtavad väga suured investeeringud, näiteks mõjutas ERM-i investeering käesoleval aastal väga tugevalt Kultuuriministeeriumi eelarve kasvu.

Head ametikaaslased, nagu me infotunni alguses kokku leppisime, ka selle teema puhul saab esitada ainult kaks kohapeal registreeritud küsimust. Esimene täpsustav küsimus, Jaak Aaviksoo, palun!

Aitäh! Kahjuks ei vähene riigi eelarvestrateegia tabelites mitte üheksa ministeeriumi eelarve suhtarv, vaid vähenevad absoluutsummad, sh haridusministeeriumil aastatel 2015–2018 viie miljoni euro võrra ehk 1%. Sellises olukorras haridussüsteemi ülal pidada kindlasti võimalik ei ole. Ma loodan, et valitsus võtab seda arvesse. Täpsustav küsimus on mul aga selline. Teatavasti on aastal 2018 plaanis tähistada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja sel aastal on Eesti ka Euroopa Liidu eesistuja. Selle hinnanguline maksumus on umbes 100 miljonit eurot. Kas need summad on riigi eelarvestrateegiasse planeeritud? Kui on, siis millises mahus ja missuguse riigiasutuse eelarve ridadelt neid leida võib?

Aitäh! Teie küsimused on üksjagu detailsed. Te olete võib-olla nõus neid kirjalikult esitama. Tegelikult pole seda isegi vaja, ma saan neile täpsustavalt vastata ka siis, kui te neid kirjalikult ei esita. Neile vastamine eeldab täpsemat küsimuse sõnastust kui see, et juttu tuleb riigi eelarvestrateegiast. Ma hea meelega vastaksin teile täpselt. Ma olen üsna kindel, et teie viidatud arvud on suuresti mõjutatud sellest, millised Euroopa Liidu investeeringud on aastate jooksul konkreetsetesse valdkondadesse planeeritud. Te olete ise mitmel aastal haridus- ja teadusvaldkonna eelarvet teinud, me oleme valitsuse laua taga pinginaabritena koos vaadanud haridusvaldkonna tulevikku COFOG-i jaotuse järgi. Küllap te teate üsna täpselt, et on ühekordseid mõjureid, mis üldpilti mõjutavad. Kindlasti oleme arvestanud sellega, et nii järgmisel, ülejärgmisel kui ka üleülejärgmisel aastal oleks võimalik õpetajatel, aga ka mitmetel teistel väga olulist tööd tegevatel inimestel, kes saavad palka riigieelarvest, palka suurendada. Loodetavasti saame suurendada ka tegevuskulusid. Mis puudutab Eesti 100. sünnipäeva, siis vastab tõele, et selle ettevalmistamisega me juba tegeleme. Kulude suurusjärk peaks minu teada olema planeeritud mitme haldusala eelarvesse. Minule teadaolevalt ei ole seda summat ühe reana riigi eelarvestrateegias, aga ka seda võin ma kontrollida ja täpse summa teile edastada.

Teine täpsustav küsimus, Jaak Aaviksoo, palun!

Aitäh! Teatavasti sai hiljuti vastu võetud uus riigieelarve seadus, mis näeb ette võimaluse eelarvet planeerida mitte kulupõhiselt, nagu siiamaani on tehtud, vaid tänapäevasel tegevuspõhisuse printsiibil. Eelmisel valitsusel oli kavas sellele üle minna. Haridus- ja Teadusministeerium valmistas 2015. aasta eelarvet ette, lähtudes arusaamast, et see eelarve on võimalik üles ehitada tegevuspõhisuse printsiipi järgides. Kas ajutine valitsus jätkab seda lähenemist ja missugused ministeeriumid lähevad eelseisvatel aastatel, sh järgmisel aastal, üle tänapäevasele eelarve tegevuspõhisele planeerimisele?

Aitäh! Mulle teadaolevalt ei ole selles kursis muudatusi planeeritud. Küllap te saate selle eelarvetehnilise küsimuse esitada rahandusministrile, kes konkreetselt selle asja eest vastutab. Küll aga soovin ma tähelepanu juhtida sellele, et äkki aitab juba teie ja teie erakonna kõnepruugis ning ilmselt mitmetes jutupunktides palju ekspluateeritud terminist "ajutine valitsus". Eks aeg näitab, kui ajutiseks see valitsus jääb. Ma usun, et mitte ühelgi Riigikogu liikmel ei ole põhjust mitte ühtegi valitsusliiget ajutiseks nimetada. Eestis on põhiseaduse järgi ja parlamendi mandaadiga paika pandud valitsus, kellel on kindel mandaat. Ma usun, et kui te nimetate Eesti valitsust ajutiseks, siis te tunnetate väga hästi, kui sarnane on see Edgar Savisaare avaldusega, kes kahtles ühe teise riigi valitsuse mandaadi paikapidavuses. Teil ega ühelgi teie erakonnakaaslasel ei ole põhjust kahelda Eesti Vabariigi parlamendi poolt ametisse nimetatud Eesti Vabariigi valitsuse mandaadis. See mandaat on olemas.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Esiteks Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Meil oleks olnud võimalik saada riigieelarvesse tunduvalt rohkem raha, kui me ei oleks andnud Euroopale n-ö valeandmeid meie vaeste inimeste kohta. See avalikustati eile ajalehtedes. Me muutsime selle arvu palju väiksemaks ja saame nüüd seitse aastat Brüsselist Euroopa abifondist vaeste jaoks raha tunduvalt-tunduvalt vähem. Valitsus edastas Euroopa Komisjonile vaeste arvuna 45 000, ent absoluutses vaesuses elab meil Statistikaameti andmete järgi 115 500 inimest ja suhtelises vaesuses 232 600 inimest. Miks me tahame jätta endast paremat muljet? Miks me ei ütle neid arve välja ausalt, nii, nagu need tegelikult on? Milline minister need arvud Brüsselisse saatis, kes siis sotsiaalminister oli?

Aitäh! Me alustasime vist juba järgmise küsimuse arutelu, aga omamoodi on see ka eelarvestrateegiaga seotud. Seetõttu ei ole mul midagi selle vastu, et teie küsimusele juba selle teema raames vastata. Kõigepealt ei vasta tõele, nagu oleks Eesti saatnud Euroopasse mingeid valeandmeid. Ma usun, et teil on võimalik saada Sotsiaalministeeriumist väga täpsed vastused, millised arvud Eesti sinna saatis. Eestis ei tee statistikat ministeeriumid, selleks on meil Statistikaamet. Tema avaldatud arve saate kasutada teie parlamendiliikmena ja neid saavad kasutada riigi ametkonnad. Mis puudutab inimeste toimetulekut ja vaesuse vähendamist, siis see on ametisse astunud valitsuse üks suuremaid prioriteete. Me astume väga selgeid samme just lastega perede toimetuleku parandamiseks. Lapsetoetuse tõus, eriti kiirem tõus nendel peredel, kes riigi tuge rohkem vajavad, on otseselt seotud vaesuse vähendamise ja toimetuleku parandamisega. Need summad on mitu suurusjärku suuremad kui see konkreetne toiduabieraldis, mida võib mõõta natuke rohkem kui miljoni euroga ühes aastas. Me räägime siin sada korda suurematest summadest, mida valitsus on juba otsustanud vaesuse vähendamiseks eraldada.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite kolleeg Reinsalule vastates, et Eestile on edu toonud hea majanduspoliitika. Kui teie arvates on hea majanduspoliitika see, et Eesti majandus kahanes 1,9%, siis edu teile. Ma võin teile lihtsalt öelda, et Lätis kasvas majandus 2,8%, Leedus 2,9% ja Rootsis 3,0%. Nii et põhjuseks ei olnud siin kindlasti soe talv või müümata jäänud elekter, siin on tegemist ebaõnnestunud majanduspoliitikaga, mida tuleks korrigeerida. Ma olen lugupeetud rahandusministrilt kahel korral küsinud, millal selle aasta riigieelarve tasakaalu viiakse, selles mõttes, et me ei kulutaks rohkem, kui meil tulusid on, ja millal koalitsioonilepe realistlikuks muudetakse.

Aitäh! Kui ma näeksin teie või teie fraktsiooni ettepanekuid riigieelarve kulutuste vähendamiseks, siis ma kindlasti oleksin valmis neid arutama. Seni selliseid ettepanekuid paraku tulnud ei ole. Valdavalt on opositsioonilt tulnud ka kehtiva eelarve kohta ettepanekuid, mis kulutusi suurendavad ja tasakaalu halvendavad. Nii oli ka eelmisel korral. Me oleme siin neid arutelusid koos mitmel korral pidanud, aga kahjuks selliseid ettepanekuid, mis riigieelarve seisu parandaksid, just liiga palju tulnud ei ole. Kuid mis puudutab majanduse seisu esimeses kvartalis, siis te ei olnud vist saalis sel hetkel, kui me seda teemat arutasime ja majanduslanguse põhjustest rääkisime. Ma sel teemal liiga palju ei ironiseeriks. Ma arvan, et majandusseisu on kõigil põhjust tähelepanelikult jälgida, aga ei ole vaja vaadata ainult seda ühte arvu, vaid on põhjust ikkagi uurida, mis selle taga on. Soe talv on fakt, see mõjutas, kindlasti mõjutas, aga sellest ei tulene kogu mõju. Mõjutas ka see – see on palju olulisem ja tekitab palju rohkem muret –, et Soome, Rootsi ja ka Venemaale on märksa raskem eksportida. Kuigi mitmel Eesti majandussektoril läks esimeses kvartalis väga hästi, tööpuudus oluliselt vähenes ja palgad väga kiiresti kasvasid, teeb mind murelikuks see, et mõnel sektoril, näiteks energeetikal ja osal transiidist, läks esimeses kvartalis halvasti, kusjuures nii halvasti, et see mõjutas kogu pilti. Samas ütlen veel kord, et ärge ironiseerige selle üle ja proovige näha selle arvu taga sisu.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Austatud peaminister ja ministrid, ma tänan teid vastamast! Head ametikaaslased, ma tänan teid küsimast! Infotund on lõppenud.