Austatud Riigikogu, algab infotund. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 27 Riigikogu liiget, puudub 74.
Infotunnis osalevad täna valitsusliikmetest peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning kultuuriminister Urve Tiidus. Küsijaid registreerus eile kuus. Selleks, et kõik registreerunud küsijad jõuaksid oma küsimuse esitada, annan iga teema puhul võimaluse saalis küsida ainult kahel rahvasaadikul.

Alustame. Palun, Urmas Reinsalu, küsimus peaminister Taavi Rõivasele!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Ukraina kriis on muutnud kogu julgeolekukeskkonda Euroopas ning see eeldab kõigilt riikidelt kiiret ja paindlikku reageerimist. Vabariigi Valitsus kiitis mõni päev tagasi heaks riigi eelarvestrateegia. Milliseid konkreetseid muudatusi riigi eelarvestrateegias Eesti julgeoleku parendamise huvides tegi Vabariigi Valitsus seoses muutunud julgeolekukeskkonnaga?

Aitäh! Riigi eelarvestrateegia peegeldab üheselt Vabariigi Valitsuse prioriteeti, et kaitsekulud oleksid vähemalt 2% SKT-st, aga lisaks sellele tuleb ka sisejulgeolekule minevaid summasid järk-järgult suurendada. Kuid peale riigi eelarvestrateegia ja selle, et Eesti on järjekindlalt olnud üks neljast NATO liikmesriigist, kes on hoidnud oma kaitsekulutused tasemel 2% SKT-st – selle üle on mul väga hea meel –, on oluline see, et meie liitlased, kellega koos me oleme mõõtmatult palju tugevamad kui üksinda, oleksid siin nähtavalt kohal. Mul on hea meel, et viimase kuu aja jooksul on tuntavalt suurenenud liitlaste kohalolek Eesti territooriumil. See on oluline sõnum, ma usun, nii Eestile kui ka Eestist väljapoole.

Kas Urmas Reinsalul on soov esitada lisaküsimusi? On. Palun, Urmas Reinsalu!

Aitäh! Härra peaminister! Minu konkreetne küsimus oli, milliseid praktilisi samme riigi eelarvestrateegia valguses näeb valitsus ette seoses julgeolekuolukorra muutumisega. Ma rõhutan, et 2% taseme säilitamine ja mitte selle kärpimine on kindlasti samm, mille eest valitsus väärib tunnustust, mitte hukkamõistu, kuid see samm oli kokku lepitud juba varem. Selle kahtluse alla seadmine tähendaks kindlasti suurt ebastabiilsust julgeolekuvaldkonnas. Kuid mul on IRL-i nimel konkreetne ettepanek. Kõik parlamendierakonnad võiksid sõlmida rahvusliku kaitse kokkuleppe, kus pikema sihiga fikseeritaks Eesti riigikaitselised eesmärgid ka muutunud julgeolekukeskkonnas. Milline on valitsuse seisukoht selle kohta?

Aitäh! Kõigepealt vastan küsimuse esimesele poolele, milliseid konkreetseid samme, mis seonduvad riigi eelarvestrateegiaga, valitsus astub või on plaaninud astuda. Viimase kuu aja jooksul on valitsuses juba otsustatud soetada jalaväele soomustatud lahingumasinad. See on Eesti kõigi aegade suurim kaitsehange. Küsija ise teab väga hästi, kui oluline on see Eesti kaitsevõime suurendamiseks. Need masinad on suure tulejõuga ja tugevdavad Eesti kaitsevõimet märkimisväärselt. Aga peale selle on ette nähtud hulk teisi asju, mis moderniseerivad Eesti relvastust ja parandavad kaitseväelaste väljaõpet. Osa nendest tuleneb otseselt strateegiast, osast avalikult rääkida ei saagi, aga võib kindel olla, et me pühendume järjepidevalt sellele, et Eesti kaitsevõime järjest suureneks. Mis puudutab teie ettepanekut Eesti kaitsekulutusi ajutiselt suurendada, siis ma arvan, et seda oleks erakondade vahel kohane arutada veidi teises formaadis, mitte praegu siin. Mulle tundub pisut kohatu või ebamugav sel teemal arutada nii, et mina olen siin puldis ja teie seal pingis, aga arvan, et see ettepanek on samm õiges suunas. Tõsi, sellest protsendist veelgi tähtsam on see, mida me peaksime konkreetselt tegema ja milliseid võimekusi suurendama. Sisu on märksa tähtsam kui protsent või loosung.

Tuletan Riigikogu liikmetele meelde, et teema on riigi eelarvestrateegia. Urmas Reinsalu, palun, teine lisaküsimus!

Aitäh! Kindlasti oleks teil mugavam, kui teie oleksite saalis ja mina vastaksin teie küsimustele. Aga ma tahan öelda, et poliitilistel jõududel on mõistlik otsida konsensust, selleks et ka praegustel keerukatel aegadel ja vastu minnes parlamendivalimistele oleks üks valdkond, just nimelt riiklik julgeolek, mille kohta võiks öelda, et selles on olemas pikaajaline konsensus. See valdkond ei tohiks olla päevapoliitilise kire objektiks ja selle kese peaks olema just nimelt see IRL-i ettepanek. Meie teine ettepanek oli konkreetselt rahastamise kohta. Meie eesmärk oli leida lisavahendeid kaitseotstarbelise varustuse hankimiseks. Mina isiklikult arvan, et seda võiks teha mõningate RKAS-i tsiviilinvesteeringute edasilükkamise teel. Ma pean silmas haldushooneid. Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht selle ettepaneku kohta?

Aitäh! Mis puudutab haldushooneid, siis paradoksaalselt kõige rohkem ehitatakse neid just nimelt julgeolekuvaldkonnas. Teie erakonnakaaslane Ken-Marti Vaher seisis ministrina väga kindlalt selle eest, et ehitataks hooneid Päästeametile ja politseile. Kui praegu need ehitused pooleli jätta, siis ei annaks see väga suurt võitu riigi kaitsevõimes, küll aga halvendaks politsei ja Päästeameti olukorda. Me arutame aga päris tõsiselt seda, et jooksva eelarveaasta raames tulla välja täiendava julgeolekupaketiga, mille eesmärk on ühekordselt kõige olulisemaid võimekusi suurendada. See puudutab nii kaitsevõimet kui ka sisejulgeolekut. Kas selleks tuleb riigieelarve seaduse muudatusega parlamendi ette tulla või on võimalik kõigepealt sisus kokku leppida ja aasta lõpus muudatused ära teha, seda näitab aeg. Aga veel kord ütlen, et märksa olulisem kui protsent SKT-st on see, et me ikkagi sisuliselt vaataksime, millistesse kohtadesse tuleb kõige rohkem panustada, ja et me sellega siis tõsiselt ka tegeleksime. Samuti on Eestile väga oluline, et meie liitlased panustaksid kaitsevõimesse 2% SKT-st. Ma olen rääkinud Läti peaministri ja presidendiga ning mul on väga hea meel, et nad on pühendunud sellele, et kaitsekulutusi tunduvalt suurendada. Praegu on Läti kaitsekulutused absoluutarvuna siiski peaaegu poole väiksemad kui Eestis. Mul on hea meel, et need liiguvad suurenemise suunas. Ka Leedust tuleb uudiseid, et nad võtavad strateegilise eesmärgi jõuda samale tasemele, kus Eesti praegu on. See teeb meile kindlasti head meelt. Nagu me teame, kui naabrid on tugevad ja ka nemad panustavad ning kui meie liitlased on tugevad, siis oleme meie selle võrra kindlasti paremas seisus.

Nüüd kaks täpsustavat küsimust. Alustab Marika Tuus-Laul. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kui vaadata riigi rahanduspoliitikat laiemalt, siis me näeme, et me ühe käega justkui anname, aga teisega võtame topelt tagasi. Me suurendame lapsetoetusi, samas tõusevad maagaasiaktsiis ja kerge kütteõli aktsiis, mis tekitab jälle üldise hinnaralli. Tegelikult annab ka alkoholiaktsiisi kiirendatud tõstmine ju signaali, et mida rohkem sa alkoholi tarbid, seda kasulikum on see riigile. Paratamatult jääb selline mulje. Kas me ei peaks nende tohutute kärpimiste ja maksutõusude asemel siiski mõtlema sellele, kuidas inimeste heaolu suurendada, et inimesed jääksid Eestisse ja aktiivses eas inimesed siit ära ei läheks? Kui rohkem inimesi töötaks Eestis, siis laekuksid maksud paremini ja Eesti elu edeneks. Kas me ei peaks rohkem mõtlema töökohtadele? Kas riik ei peaks reguleerima rohkem seda, kuidas inimesed hakkama saavad?

Aitäh! Teil on õigus. Me ühelt poolt anname ja teiselt poolt võtame tagasi. Mitte ükski valitsus ei saa mitte kunagi oma maksumaksjatele, oma kodanikele anda mitte midagi sellist, mida ta ei ole enne maksudena neilt kodanikelt kokku kogunud. Sellest me saame kõik aru. Aga ma arvan, et me võtame õigest kohast. Te ise rõhutasite, et alkoholiaktsiisi tõus on üks oluline katteallikas. Ma arvan, et on väga õige maksustada just nimelt kahjulikke tarbimisharjumusi. Peale alkoholi tarbimise tuleb kõrgemalt maksustada ka tubaka tarbimist. Ma arvan, et see on õige koht, kust maksumaksja rahakoti täitmiseks raha võtta. Me anname, nagu te õigesti rõhutasite, selle raha näiteks lapsetoetuste oluliseks suurendamiseks. Homme on Vabariigi Valitsuse istungil arutelu all eelnõu, mis näeb ette lapsetoetusi mitmekordistada, seda eriti just nendel peredel, kellel on kõige raskem toime tulla. Ma arvan, et on päris õige võtta alkoholilt kõrgemat lõivu ja anda lastega peredele rohkem tuge.

Teine täpsustav küsimus. Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Mul on nagu kahepoolne küsimus eelarvestrateegia kohta. Esiteks küsin selle eelarve kohta, mida me praegu n-ö tarbime. Kas Kevadtormi manöövrite kulud on selle 2% sees? Ma pean silmas kaitse-eelarvet. Või on sinna antud lisa mujalt riigieelarvest? See on küsimuse esimene pool. Teiseks huvitab mind, et kui te nüüd planeerite juba järgmise aasta eelarvet – ja praegu te seda aktiivselt teete –, kas siis uue telekanali, n-ö venelastele mõeldud telekanali kulud on ka sinna sisse planeeritud? Kuidas te üldse suhtute selle kanali loomisesse, mida Ansip nagu ei poolda, aga teised jälle pooldavad?

Aitäh! Kevadtormi on planeeritud pikka aega. Loomulikult on selle kulud käesoleva aasta kaitse-eelarves sees ja mahuvad kenasti nende 2% sisse ära. Sel aastal toimub Kevadtorm veelgi suuremalt kui varasematel aastatel, sellel osaleb ligi 6000 kaitseväelast ja mitte ainult Eestist, vaid ka meie liitlaste poolt. See on märkimisväärne õppus. Mul on hea meel, et see taas kord toimub. Küllap toimuvad need õppused tulevikus veelgi suuremalt, selleks on meil juba plaanid tehtud ja raha eelarvestrateegiaga ette nähtud.
Küsimuse teine pool oli uue telekanali kohta. Selle üle arutelud praegu käivad, neid peetakse valitsuses ja parlamendis, aga teatud sagedusega ka avalikkuse ees. Ma usun, et kõige olulisem on enne seda, kui tšekk välja kirjutada, jõuda arusaamale, kuidas saaks kõige tulemuslikumalt sihtgruppi kõnetada. On vaja selgeks teha, kas aitaks sellest, kui veelgi tugevdada praegu juba väga hästi toimivaid venekeelseid uudistekanaleid nii ERR-is kui miks mitte ka erakanalites, või peab ilmtingimata tegema eraldi kanali. Praegu on kõik need variandid laual. Kui me jõuame kõige parema lahenduseni, siis näeme ette ka rahalise katte.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmisena on sõna Riigikogu liikmel Mailis Repsil. Küsimus hariduspoliitika kohta on haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskile. Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Hariduspoliitikast rääkides võiksime teha eelsoojenduse menetluses oleva koolieelse lasteasutuse seaduse arutamiseks, aga võiksime kõnelda sel teemal veidi laiemalt. Aastatetagune otsus ühtlustada õpetajate kvalifikatsiooninõuded tähendas tuhandetele lasteaiaõpetajatele lisakoolitusi, paljud astusid uuesti kõrgkooli. Seetõttu on õigustatud küsimus, mida on õpetajad selle eest vastu saanud. Kas te toetate palkade ühtlustamist ja riiklike palga alammäärade kehtestamist ka lasteaiaõpetajatele?

Aitäh! Lugupeetud küsija! See küsimus on väga asjakohane ja aktuaalne. On selge, et inimesed, kes teevad samaväärset tööd ning vastavad ühtedele ja samadele haridusnõuetele, võiksid olla vähemasti võrreldavalt tasustatud. Praegu on kindlasti probleeme sellega, et õpetaja palga alammäär koolis on 800 eurot, aga koolieelses lasteasutuses on see märkimisväärselt madalam. Eelmise aasta määra ma peast öelda ei oska, aga aasta enne seda oli see üle Eesti umbes 600 eurot. Ma arvan, et on vajalik ka laiem ühiskondlik arutelu selle üle, kes vastutab koolieelsete lasteasutuste toimimise ja seal antava hariduse korralduse eest. See on olnud täielikult kohalike omavalitsuste pädevuses. Seetõttu ei ole mina praegu näinud võimalust, et riik saaks kehtestada alammäära, mida kohalikud omavalitsused peaksid arvestama, ilma et riik koolieelsete lasteasutuste õpetajate palgafondi eraldi maksma hakkaks. Seda võib põhimõtteliselt arutada, aga see tähendaks ka seda, et koolieelsed lasteasutused muutuksid rohkem riiklikuks. Tekib küsimus, mil määral on see mõistlik, arvestades, et koolieelsed lasteasutused on seotud eeskätt ikkagi kohaliku tasandiga ning kohalik omavalitsus on kindlasti kõige pädevam hindama, kus ja kui palju lasteaedu vaja on. Sellel valitsusel ei ole plaanis selles küsimuses otsust teha, aga ma arvan, et koolieelse hariduse kontseptsioon vajab laiemat arutelu, ja loodan, et järgmine valitsus võtab siin selgema seisukoha.

Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te olete kindlasti jõudnud ennast kurssi viia sellega või meelde tuletada, et mõne aasta eest hõlmas üks osa riiklikust programmist koolieelses lasteasutuses kokkulepet kohaliku omavalitsusega. Kohalik omavalitsus sai palgatoetust, kui ta muutis palgad vastavaks alammääradele. Valdav osa, peaaegu 90% kohalikest omavalitsustest seda kasutas, omavalitsus kehtestas sellised palgad ja sai riigilt tuge. See võiks olla lahendus ka selle valitsuse jaoks. Nii et ma loodan, et koalitsioonileppes mainitud riiklik programm võiks tähendada ka palga alammäärasid. Ma küsin ühe täpsustava küsimuse teemal, mis sotsiaaldemokraatidele kindlasti igati südamelähedane on. Kas lasteaiaõpetajad võiksid eeloleval suvel saada puhkust õpetajatele vastava määra alusel?

Aitäh! Ma pean mingil määral kordama oma esimest vastust. Ma arvan, et me ei saa hakata sellel teemal ühest otsast otsuseid vastu võtma, ilma et me oleksime tervikut analüüsinud. Kui me mõne tunni pärast hakkame arutama koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, siis tuleb kindlasti taas kord kõne alla see, et me võiksime koolieelse hariduse kontseptsiooni puhul jõuda kokkuleppele selles, mis osade eest vastutab riik ja mis osade eest kohalik omavalitsus ning kuidas on rahastamine sellel haridustasemel korraldatud. Ma olen kohalike omavalitsustega viimase poolteise kuu jooksul aktiivselt suhelnud nii koolieelsete lasteasutuste kui ka õpetajate palga teemal. Kindlasti on ka kohalikel omavalitsustel soov nende teemadega aktiivsemalt tegelda. Minu hinnangul võiks koolieelses lasteasutuses antavat haridust käsitleda rohkem koos teiste haridustasemetega. See vajadus on minu meelest täiesti selge. Küll aga tähendab see, kui me hakkame tegema ühepoolseid otsuseid, rahalist mõju kohalikele omavalitsustele. Ma arvan, et praegu ei oleks mõistlik ega võimalik, et riik ühepoolselt kehtestaks mingisuguse töötingimuste erisuse või ka palga alammäära, küll aga olen ma valmis neid küsimusi kohalike omavalitsustega arutama. Aga ma kardan, et kui me ei ole kokku leppinud kontseptsioonis tervikuna, siis ei ole tõenäoline, et me sellel aastal otsuseid teeme. Küll aga me koalitsioonilepingu kohaselt analüüsime seda, kas oleks mõistlik muuta lasteaia viimane aasta kõikidele lastele kohustuslikuks. See võiks tähendada ka seda, et raha selle aasta jaoks tuleb riigilt, mis mingil määral hakkaks jagama kohaliku omavalitsuse ja riigi rolli alushariduse andmisel.

Mailis Reps, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kui me omal ajal kehtestasime õpetajatele kõrghariduse nõude, siis anti neile selge signaal, et ühel hetkel jõutakse tingimuste ühtlustamiseni. Varsti on sellest kümme aastat möödas ja me võiksime rääkida mitte ainult palga alammäärast, vaid ka puhkuse kestusest. Lasteaiaõpetajad peavad äärmiselt ebaõiglaseks, et nende puhkus on palju lühem kui nende kolleegidel, näiteks algklassiõpetajatel või klassiõpetajatel. Teine täpsustav küsimus on mul lasteaias töötavate õpetajate tööaja kohta. Kui septembriks kehtestati uus tööajamäärus, siis kaotati siiani kehtinud lasteaiaõpetajate tööaja jaotus: 30 tundi tööd rühmas + 5 lisatundi arenguvestlusteks ja muudeks ettevalmistustöödeks. Kas teil on plaan uuesti täpsustada, kui suur on lasteaiaõpetaja töökoormus rühmas, mitu tundi 35 tunnist ta peab seal töötama?

Aitäh! Ma pean vabandust paluma, et ma hetkel ei oska vastata nii tehnilisele küsimusele. Küsimuse teema on ju hariduspoliitika. Kui ma oleksin seda teemat natuke täpsemalt ette teadnud, siis ma oskaksin vastata. Ma kindlasti täpsustan seda. Aga koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel toimuvatele palgaläbirääkimistele võiksime kolmepoolselt kokku leppida ka kooliõpetajate töökoormuses, klassijuhatamise tasu suuruses ja kvalifikatsiooni täiendamise motivatsioonis ning teistes sellistes küsimustes. Ma arvan, et seda arutelu on mõistlik laiendada ka koolieelsete lasteasutuste pedagoogidele. Need arutelud kohalike omavalitsustega ja haridustöötajate liiduga seisavad lähiajal ees ning me kindlasti analüüsime ka seda küsimust. Teie konkreetsele küsimusele vastan ma hea meelega hiljem kirjalikult.

Nüüd kaks kohapeal ülestähendatud küsimust. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Minu küsimus on erivajadusega laste hariduspoliitika kohta. Kahjuks on viimastel aastatel või peaaegu kogu meie teise iseseisvusaja vältel erivajadusega laste koolitamise raha pidevalt kokku tõmmatud, seda on tehtud nii riigi tasemel kui kahjuks ka omavalitsustes. Kas te peate sellist poliitikat õigeks? Kas see poliitika teie juhtimise all jätkub või mis teie arvates peaks siin ette võtma riik ja mida omavalitsused?

Aitäh! Väga hea küsimus. Teema on ääretult oluline ja lähiajal on kindlasti kavas teha tähtsaid otsuseid ka selles valdkonnas. See puudutab nii raskema haridusliku erivajadusega ehk HEV-2 laste koolide võrku, mida me järgmisel Euroopa Liidu rahastamisperioodil saame korrastada ja ajakohastada, aga suurel määral ka HEV-1 tüüpi laste hariduse küsimusi. Suund on võetud kaasavale haridusele ehk me ei isoleeri haridusliku erivajadusega lapsi eriklassidesse, vaid püüame neid ühiskonda integreerida. See on minu arvates põhimõtteliselt õige. See kajastub ka rahastusmudelis: pearaha ei sõltu sellest, kas laps õpib eriklassis või tavaklassis. Küll aga väärib täpsemat analüüsi see, kas koolid on võimelised tagama tavaklassis õppivatele haridusliku erivajadusega lastele piisavat tuge. Siin tuleb taas kõne alla ka tugispetsialistide riikliku rahastamise probleem, mis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 eelseisvatel aruteludel valitsuses ja Riigikogus on kindlasti üks võtmeküsimus. Järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodiks nähakse ette vahendid, et hariduslike erivajadustega rohkem arvestada ja haridussüsteemis nendega rohkem tegelda. Tuleb tunnistada, et probleeme on üsna palju, aga uus valitsus on nendega aktiivselt tegelema hakanud. Juba kaks nädalat tagasi kohtusime sotsiaalministriga, et kindlaks teha, kuidas Sotsiaalministeeriumiga koostööd teha. Peagi saab kultuurikomisjon kuulda nendest mõtetest ja ideedest, kuidas võiks selle teemaga edasi minna.

Aivar Kokk, palun!

Hea esimees! Hea minister! Kindlasti on hariduspoliitika üks oluline osa gümnaasiumiharidus. Viimastel aastatel on riik palju rõhku pannud riigigümnaasiumidele. Eelmisel nädalal oli meediast võimalik lugeda teie sõnu, et ka 50 lapsega gümnaasiumid on jätkusuutlikud ja tugevad. Ma loodan, et ma sain teist õigesti aru. Kas see tähendab, et sügisel on loota, et praegused väikesed gümnaasiumid hakkavad kuidagi rohkem raha saama ja omavalitsus saab seda kooli üleval pidada? Praegu tundub, et juba sügisel jääb õpetajate palgarahast puudu.

Aitäh! Esiteks, otsused, mis puudutavad gümnaasiumide rahastamist sellel aastal sellisel viisil, et väikese õpilaste hulgaga gümnaasiumide rahastamine on liikunud rohkem kohaliku omavalitsuse kohustuseks ehk riigi toetus neile on vähenenud, ei ole mitte minu tehtud, vaid need olid teie erakonnakaaslasest ministri otsused. Teiseks, minu sõnu tõlgendati võib-olla natuke meelevaldselt. Ma ei ole põhimõtteliselt nõus ütlema õpilaste arvu, kust alates gümnaasium on jätkusuutlik. Ma arvan, et haridustöötajatel ja -spetsialistidel on konsensus, et alla 50 õpilasega gümnaasiumi on üleval pidada ja seal kvaliteetset haridust anda ääretult raske, kui mitte võimatu. Mõned haridusspetsialistid on öelnud, et see on keeruline juba siis, kui õpilasi on alla 100. Ma arvan, et kui koolis on 50–100 õpilast (või ka natuke rohkem), siis sõltub väga palju sellest, missugune on selle kooli juht ja missugune on kohalik omavalitsus, kui palju ning kui hästi ja aktiivselt gümnaasiumi asju kohapeal aetakse. On väga häid gümnaasiume, kus on 80 õpilast, ja on koole, kus on 100 õpilast, aga olukord on üsna probleemne. Nii et ma kindlasti ei arva, et riik peaks määrama mingi piiri, millest allapoole jääva õpilaste arvuga gümnaasiumid pannakse kinni. Küll aga on selge, et ükski valitsus ei saa ignoreerida Eesti demograafilisi trende, mis jätkuvad. Sellest tulenevalt peab riik vastu võtma otsuseid. Küll aga arvan, et me ei peaks kuidagi jõuga forsseerima gümnaasiumide kinnipanemist, nagu seda varem on tehtud.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse esitab Andrus Saare peaminister Taavi Rõivasele. Küsimus on valitsusliidu koostöö kohta. Andrus Saare, palun!

Jah, minu küsimus on valitsusliidu koostöö kohta ettevõtjatega. Küsimus on tingitud siirast murest, mida on väljendanud ettevõtjad ja nende organisatsioonide esindajad. Nimelt, valitsus on Riigikokku saatnud mitmeid eelnõusid, mis ettevõtjate maksukoormust ja kohustusi oluliselt suurendavad. Ka esindusorganisatsioonid on saatnud mitmeid pöördumisi ja kirju, milles nad väljendavad niisama õilsaid soove nagu valitsus: maksuauku tuleb vähendada ja on vaja luua õiglane ettevõtluskeskkond. Kuid nagu nad väidavad, nende ettepanekutega tegelikult sisuliselt ei arvestata, kui jätta välja mõned tehnilised küsimused. Mis kõige kurvem, nad tunnistavad, et dialoog valitsusega sisuliselt puudub. On korraldatud mõningaid koosolekuid, kuid ettevõtjate hinnangul on need olnud pigem ühepoolsed, kahepoolset suhtlemist ei ole olnud. Kas lähiajal on valitsusel kavas tulla välja mõne sellise eelnõuga, mis ei pane ettevõtlikele inimestele ebaproportsionaalselt suuri kohustusi, vaid, vastupidi, seal on kirjas ettevõtlust toetavad ettepanekud?

Aitäh! Jah, valitsusel on plaanis välja tulla tööjõumaksude langetamise ettepanekuga. See teema on ettevõtjaid väga huvitanud ja huvitab praegugi. Valitsusel on plaanis aktiivselt tegelda sellega, et Eesti maksukeskkond ja majanduskeskkond laiemalt ei oleks mitte ainult niisama atraktiivne, kui see seni on olnud, vaid areneks veelgi atraktiivsemaks. Olen kohtunud mitmete ettevõtjatega paljudest riikidest. Nad on öelnud, et on väga vähe riike, kus majanduskeskkond on nii läbipaistev ja maksukeskkond nii soodne, nagu on Eestis. Aga kindlasti ei peaks valitsus seda suurt kiitust võtma nii, et enam pole vaja midagi teha. Vastupidi, ma arvan, et see kiitus peaks meid innustama veel rohkem pingutama ja veelgi enam majanduskeskkonna hüvanguks panustama. Mis puudutab teie väidet, et maksuauku vähendavad eelnõud, mille me oleme koos IRL-iga välja töötanud ja mis valitsus koos IRL-i ministritega parlamenti on saatnud, kellegi maksukoormust suurendavad, siis pean ütlema, et maksuauku vähendavad eelnõud saavad suurendada üksnes nende maksukoormust, kes enne maksude maksmisest kõrvale hoidsid. Ühegi ausa ettevõtja maksukoormust maksupettustega võitlevad eelnõud juba teoreetiliselt võttes suurendada ei saa, veelgi enam, ausad ettevõtjad võidavad väga palju sellest, kui kõik turuosalised käituvad samade reeglite järgi ja kõigil on võrdsed võimalused. Mitte keegi ei pea saama teiste arvel endale ebaausat konkurentsieelist. Aus ettevõtluskeskkond sellest kindlasti võidab.

Andrus Saare, esimene täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma tsiteerin kaubandus-tööstuskoja peadirektori sõnu: "Oma kümne aasta pikkuse praktika jooksul ei mäleta ma ühtegi sellist eelnõu, mis oleks nii laia mõjuga ja põhjustanud kogu sihtgrupi vastuseisu. Ma ei tea ühtegi ettevõtjaid esindavat organisatsiooni, kes ütleks, et see eelnõu on hea ja põhjendatud." Ta räägib konkreetselt eelnõust 493, mis täna siin saalis ilmselt jõupositsioonilt ka seadusena vastu võetakse. Kuidas siis ikkagi maksukoormus ei suurene, kui ettevõtjad on väitnud, et 1000 euro suuruste arvete deklareerimine läheb ikkagi päris kulukaks (hinnangud, kui suured need summad on, on erinevad), ja ka sõiduautode käibemaksuga seotu, mis siin saalis arutlusel on, suurendab ju maksukoormust?

Aitäh! See, kui kõik turuosalised deklareerivad käibemaksu korrektselt, ei muuda kuidagi nende ettevõtete maksukoormust, kes on seni kõik oma kohustused korrektselt deklareerinud. Maksusumma, mida nad iga kuu 20. kuupäeval deklareeritud käibedeklaratsiooni järel esitama peavad, sellest küll kindlasti suureneda ei saa. Mis aga puudutab ettevõtlusorganisatsioonide kaasamist selles faasis, kui eelnõu on juba parlamendis, siis siin, head Riigikogu liikmed, on pall suuresti teie käes. Lõviosa sellest ajast, kui eelnõu on olnud parlamendis arutelul, juhtis rahanduskomisjoni IRL-i liige Sven Sester. Tal oli korduvalt võimalusi ettevõtjatega suhelda ja lahendusi otsida. Juhin tähelepanu, et seda eelnõu on toetanud kaks valitsust ja kolm erakonda. Põhimõtteliselt samasuguse eelnõu – nüüdseks on seda koostöös ettevõtjatega mõnevõrra paremaks muudetud – esitas eelmine valitsus juba eelmise aasta septembris. Kevadeni menetles seda rahanduskomisjon Sven Sesteri juhtimisel. Kevadest alates on see eelnõu ettevõtjate seisukohast pigem paremaks läinud. Seetõttu mind mõnevõrra hämmastab see, et te teete etteheiteid praegusele valitsusele. Ma usun, et neidsamu otsuseid ja seisukohti, mida te kaitsesite valitsusse kuuludes, peaksite esindama ka opositsioonis olles. Ma arvan, et aus maksukeskkond on selline väärtus, mida kõik neli parlamendierakonda võiksid õigeks pidada.

Andrus Saare, teine täpsustav küsimus.

Teie märkus ei olnud kohane. Ma olen igati ausa maksukeskkonna poolt. Teie jutt selle kohta, et kõik võiksid ausalt deklareerida, on täiesti õige. Kuid mina pidasin silmas neid kulusid, mis ettevõtjatele selle kõigega kaasnevad. Kasvavad ju kulutused bürokraatiale ja on vaja teha ka investeeringuid. Mina ei rääkinud sellest, et kõik peaksid ühtemoodi deklareerima. Te ju ilmselt tunnistate, et kui ettevõtlusorganisatsioonid saadavad meile kümnete kaupa meile, siis on suhtluses olnud vajakajäämisi ja uus valitsus võiks koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega tõhustada. See oli minu ettepanek.

Aitäh! Veel kord ütlen, hea küsija, et see eelnõu on olnud menetluses üle poole aasta, praegune valitsus on olnud ametis aga pisut üle kuu. Suurema osa sellest ajast, kui see eelnõu on olnud parlamendi menetluses, juhtis parlamendi rahanduskomisjoni ehk selle eelnõu eest vastutavat komisjoni teie erakonnakaaslane Sven Sester. Kui teie tema erakonnakaaslasena mulle kui pisut üle kuu aja peaministri ametit pidanud inimesele ette heidate, et ei ole olnud piisavalt kooskõlastamisi ega arutelusid näiteks parlamendi rahanduskomisjonis, siis mulle tundub, et see on hoopis peeglisse vaatamise koht. Rahanduskomisjoni juhtis teie erakonnakaaslane. Kus need arutelud oleksid pidanud siis toimuma? Aga nüüd räägin halduskoormusest. Olgu ääremärkusena öeldud, et valitsuskabineti nõupidamisel soovitasid teie erakonnakaaslased tol hetkel tuua selle piiri allapoole, 500 euro peale, millega rahandusminister ei nõustunud, öeldes, et see ei anna maksulaekumises lisaefekti, küll aga tekitab täiendavat halduskoormust. Mis puudutab halduskoormust vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimisel, siis kõige arvestatavam maksukoormus saab tekkida nendel ettevõtetel, kes ei kasuta raamatupidamisprogramme, vaid teevad raamatupidamist käsitsi. Käsitsi või Exceli tabelis teevad raamatupidamist eeskätt mikroettevõtted, kus vähemalt 1000-euroseid arveid kindlasti ette tuleb, aga arvatavasti mitte ülemäära tihti. Nende arvete käsitsi sisestamine tähendab võib-olla kümmet, võib-olla kahtekümmet lisasekundit iga arve kohta. Aga ma usun, et see võit, mida ettevõtluskeskkond saab sellest, et kõik turuosalised – kõik lillemüüjad, juuksurisalongid, majutusettevõtted – maksavad ausalt makse, on märksa suurem kui see väike lisanduv halduskoormus.

Austatud küsijad ja vastajad! Katsume küsimusega hakkama saada ühe minuti ja vastusega kahe minuti jooksul, siis me täidame täpselt seadust. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma küsin selle segaduse kohta, mis valitseb ministrite ja nende volituste ümber. Ettevõtlus- ja väliskaubandusminister Sulling määras hiljaaegu ametisse EAS-i nõukogu. Nüüd on selgunud, et selleks, et see otsus oleks legitiimne või juriidiliselt korrektne, pidi ta käima ja võtma allkirja majandus- ja taristuminister Palolt. Kuidas saab valitsuses olla minister, kellel ei ole allkirjaõigust, ning kuidas saavad minister ja allkiri lahus olla?

Aitäh! Väga hea küsimus. Kehtiv Vabariigi Valitsuse seadus, mida ametisolev valitsus on pannud ette muuta ja mille muudetud versioon on parlamendi põhiseaduskomisjoni laual, näeb tõepoolest ette, et meil on ministrid, kes juhivad ministeeriumi, ja ministrid, kes ministeeriume üldse mitte ei juhi ja keda nimetatakse n-ö portfellita ministriteks. Senikaua, kuni portfellita ministri institutsioon või roll olemas on, on tõepoolest selline olukord, kus minister ei saa teatud küsimustes dokumentidele allkirja anda, veelgi enam, ta ei saa parlamendi ees alati eelnõu kaitsta ega saa otseselt vastutada kõikide eelnõude väljatöötamise eest. Just sellel põhjusel, et kõik ministrid oleksid võrdsed ja neil oleks võimalus oma valdkonda sisuliselt juhtida, oleme otsustanud valitsuse töökorraldust reformida. Me tahame esiteks üle minna paindlikumale mudelile, mis on kasutusel ka näiteks Soomes, ja anda võimaluse juhtida valdkondi, mitte ministeeriumimajasid. Teiseks tahame kaotada ministrite ebavõrdse rolli, et ühed on portfelliga ja teised portfellita ministrid. Ma väga loodan, et ka Keskerakond toetab neid muudatusi. Seda, et IRL-i ridadest on nendele mõtetele toetust avaldatud, on juba kuulda olnud. Selle üle on mul hea meel, sest ma pean väga oluliseks, et valitsuse seadust muudetaks laiema koosmeele baasil. Ma loodan, et kui te mõtlete tõsiselt seda, mis te küsimust esitades ütlesite, siis ka teie leiate endas jõudu seda valitsuse esitatud eelnõu toetada.

Teine täpsustav küsimus. Aivar Kokk, palun!

Hea esimees! Hea peaminister! Ma tulen tagasi ettevõtlusteema juurde. Tahan kõigepealt rõhutada, et ma kindlasti toetan maksupetturite väljaselgitamist ja ausat ettevõtlust. Siin oli juttu sellest, kas Riigikogu komisjonid on ettevõtjatega läbirääkimisi pidanud. Tuletan meelde, et eelmise aasta sügisel tuli Riigikokku sõiduautode käibemaksu käsitlev seadus, mis tagasi lükati ja lugemisele ei tulnudki. Riigikogu komisjonid on ettevõtjatega väga palju neid teemasid arutanud. Kindlasti pean rõhutama seda, et mina ei ole 1000 euro teemal hääletanud. Aga te ütlesite minu esimese küsimuse peale, et ainult ebaausad ettevõtjad ei soovi neid seadusi. Kuid praegu teatavad kõik ettevõtjad, et nad ei toeta nende kolme seaduse vastuvõtmist. Kas kõik Eesti ettevõtjad on siis ebaausad?

Aitäh! Hea küsija! Andrus Saare ütles, et seda teemat ei ole ettevõtjatega piisavalt arutatud, ja teie ütlesite, et seda on parlamendis arutatud piisavalt. Ma usun, et kuldne kesktee on see, et seda teemat on arutatud ja need eelnõud on muutunud paremaks. Lõpuks saate ju teie kui parlamendiliikmed otsustada, millal on arutelud parlamendis olnud piisavad ja millal mitte. Ma ei ole kordagi öelnud seda, mida te mulle omistada püüdsite. Ma ütlesin, et maksuaugu lappimine ja maksupettuste vastu võitlemine ei suurenda ühegi ausa ettevõtja maksukoormust. Need olid minu sõnad ja nende juurde ma kindlasti jään. Kui me kogume kõikidelt ettevõtjatelt ausalt kõik maksud kokku, siis nende ettevõtjate huvid, kes on ka seni ausalt makse maksnud – uskuge, see on lõviosa ettevõtjatest –, on kindlasti kaitstud. Nimelt, need ettevõtjad, kes seni said kasutada turul ebaausaid võtteid, n-ö maksudopingut, jättes mõned maksud maksmata ja mõned arved deklareerimata, ei saa enam ebaausaid võtteid kasutada. Ausad ettevõtjad, keda, nagu ma ütlesin, on lõviosa kõigist ettevõtjatest, sellest kindlasti võidavad. See, kui keskkond on võrdne, aus ja läbipaistev, on meie kõigi huvides.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmisena peaksin andma küsimise võimaluse Yana Toomile, aga ma ei saa seda teha, kuna teda ei ole saalis. Siis peaksin andma küsimuse esitamise võimaluse Jaak Aaviksoole, aga ma ei saa ka seda teha, kuna tedagi ei ole saalis. Mõlemad on teatanud, et nad hilinevad, ja nad on selle eest ka vabandust palunud. Kui palju hiljem nad tulevad, seda ei oska ma öelda. Kui nad kohale jõuavad, siis nad küsimise võimaluse saavad.

Seetõttu, palun, Priit Toobal! Küsimus on peaminister Taavi Rõivasele õpilasmalevate kohta.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Malevasuvi on Eestis taas algamas, registreerimine ongi juba alanud. Tuleb jälle tõdeda, et kohti on vähem kui tahtjaid. Selleks et motiveerida tööandjaid malevlastele rohkem töökohti pakkuma, algatas Keskerakonna fraktsioon juba 2011. aastal eelnõu, mis oleks tööandjad vabastanud õpilasmalevlaste eest sotsiaalmaksu maksmisest. See eelnõu seisab paraku aga tänaseni kultuurikomisjoni sahtlis. Milline on teie kui peaministri seisukoht selle eelnõu kohta? Kui te olete toetaval seisukohal, kas siis teie kui koalitsiooni juht võiksite kultuurikomisjoni esimehele märku anda, et oleks tark tegu see eelnõu sahtlist välja võtta?

Aitäh! Kõigepealt, minu suhtumine õpilasmalevatesse ja üldse sellesse, et noored inimesed juba kooliajal tööharjumust saaksid kujundada, on väga positiivne. Ma arvan, et kõik need, kes juba põhikooli või gümnaasiumi ajal saavad esimese tööpraktika, on hiljem tööturul kindlasti paremas seisus. Küllap on see noorte tööpraktika tava üks põhjuseid, miks Eestis on noorte tööpuudust märgatavalt vähem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides. Ma olen seda meelt, et riik, aga ka kohalikud omavalitsused peaksid õpilasmalevaid rahaliselt toetama. Seda ka tehakse, aga omavalitsused, tõsi, teevad seda üsna erinevalt. Riik on aastast aastasse näiteks Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu rahalist tuge andnud. Need summad on olnud pigem kasvutrendis, viimasel aastal eraldati ligi 120 000 eurot. Kui küsida, kas lisaks otsesele rahalisele toetusele võiks kasutada ka maksusoodustusi, siis julgen ma olla skeptiline. Maksusoodustused on alati üks väga kulukas ettevõtmine, mis tekitab väga palju halduskoormust. Iga maksuerand teeb maksusüsteemi keerulisemaks. Tuleb väga kriitiliselt hinnata, kas kuuks ajaks või mõneks nädalaks mõnele tuhandele inimesele maksusoodustuse tegemisest tulenev rahaline võit kaalub üles halduskoormuse, mis me sellega tekitame. Mulle tundub, et märksa parema tulemuse saame siis, kui omavalitsused ja riik senisest veelgi enam panustavad rahaliselt otse õpilasmalevate toetamisse.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! 2012. aastal teatas tollane haridus- ja teadusminister, kes oli teiega samas valitsuskoalitsioonis (peaminister oli siis küll teine), valitsuskabineti nõupidamisel, et teeb noortemalevates töökohtade arvu suurendamiseks ettepaneku kehtestada tööandjatele sotsiaalmaksusoodustus. Tegelikult oleks justkui valitsuskabinetis kokku lepitud, et seesugune soodustus tehakse. Kas praegune valitsuskabinet on teisiti otsustanud? Teie vastusest eelmisele küsimusele see mulje mulle jäi.

Aitäh! 2011. aastal ei olnud ma Vabariigi Valitsuse liige ega viibinud seetõttu valitsuskabineti nõupidamistel. Kui ma õigesti mäletan, siis ei olnud ka teie sel ajal Vabariigi Valitsuse liige ega saanud nendel nõupidamistel viibida. Ma arvan, et üsna tulutu oleks meil kahel siin spekuleerida, mida toonane haridus- ja teadusminister, kes kõigele lisaks praegu saalis ei viibi, seal ütles või ütlemata jättis. Aga on selge, et kui me tahame õpilasmalevaid toetada, siis on võimalusi teha seda nii riigieelarve kaudu kui ka omavalitsuste eelarvete kaudu. See on märksa tõhusam ja tuntavam abi kui väga kulukalt hallatava ja kogu maksusüsteemi muutva erandi loomine. Kui me vaatame õpilasmalevate arengut, siis ma märkan üksjagu ebaühtlast regionaalset katvust. Seega, küllap on nii mõneski maakonnas potentsiaali malevate tegevust laiendada. Ma kutsun üles neid omavalitsusi, kes seni veel õpilasmalevate tegevusse ei ole panustanud, seda tõsiselt kaaluma. Ma usun, et kõikides Eesti piirkondades võiksid noored suvel saada oma esimesed töökogemused, et nad oleksid tänu sellele hiljem tööturul konkurentsivõimelisemad.

Priit Toobal, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea peaminister! See tsitaat, mille ma ette lugesin, oli pärit küll 2012. aastast ja see avaldati tollase ministri avalikus teates kabinetiistungi kohta, see ei olnud miski kuskil kabinetivaikuses öeldu. Aga ravikindlustuse seaduse kohaselt on kindlustatud isikuga võrdsustatud kõik kuni 19-aastased noored. Seega maksustatakse malevlasi sotsiaalmaksuga tegelikult topelt. Riik tagab neile ravikindlustuse, aga tööandjalt kasseeritakse sisse ikkagi kogu sotsiaalmaks. Miks on selline noorte diskrimineerimine seadusesse sisse kirjutatud ja kas te peate seda otstarbekaks?

Aitäh! Ei, seda ei saa küll nimetada diskrimineerimiseks, kui kõigile kehtib ühtemoodi maksusüsteem. Aga mis puudutab noorte töötamist, siis küllap te teate isegi, et praegu käivad kultuurikomisjonis Lauri Luige juhtimisel sellel teemal päris tõsised arutelud. Neil aruteludel ei käsitleta ainult õpilasmalevaid, vaid ka seda, milline on tööõigus, mis reguleerib noorte ja laste töötamise võimalusi. Ma väga loodan, et kõik parlamendierakonnad süvenevad sellesse teemasse ning arutavad seda üksmeelselt ja tõsiselt. Mulle väga meeldiks, kui kõik noored saaksid oma esimesed töökogemused juba enne seda päeva, kui nad keskkooli lõpetavad. Mina teenisin esimese oma raha ajalehti müües ja enne keskkooli lõpetamist oli mul olnud vähemalt viis töökogemust. Tagantjärele võin öelda, et nendest suvistest praktikakogemustest võitsin ma väga palju. Mul on selle üle ainult hea meel. Seetõttu julgen seda ka praegusele noorte põlvkonnale soovitada.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Te viitasite kultuurikomisjoni aruteludele. Ütlen teile teadmiseks, et on välja kujunenud päris mitu seisukohta, mida mitmed osapooled toetavad. Üks selline seisukoht on kujunenud just nende noorte sotsiaalmaksuga maksustamise asjas. Siin muudatuse tegemine ei oleks kuidagi erandlik. Kindlasti ei suurendaks see meie e-riigis ka kohutavalt halduskoormust ega oleks haldussüsteemile väga kulukas. Seetõttu olen küll väga kurb, et te täna seda õigeks argumendiks ei pidanud. Kultuurikomisjoni aruteludel jäi kõlama just see kui üks võimalikke viise olukorda lahendada.

Aitäh! Kui kultuurikomisjonis jõuavad need arutelud sellisesse faasi, et on võimalik ka otsuseid vormistada, siis küllap me jõuame seda teemat arutada. Aga ma panen teile südamele, et kui te neid arutelusid seal peate, siis analüüsige ikkagi ka seda, kumb on efektiivsem meede, kas otsene rahaline toetus, mille saab kirjutada konkreetse summana kas riigieelarvesse või kohalike omavalitsuste eelarvetesse või mõlemasse, või maksusoodustus, mille puhul jääb maks kokku kogumata. Ka maksusoodustustel on alati hind. Kui te kultuurikomisjonis teete rehkendusi ja näete, et maksusoodustuse mõju on tõhusam, siis küllap oleme valmis ka neid variante arutama. Tavaliselt kipub olema nii, et otse ja sihitatult toetades on efekt suurem. Aga veel kord ütlen, et arutage neid teemasid kultuurikomisjonis. Ma olen täiesti kindel, et Lauri Luik juhib neid arutelusid targalt ja küllap te leiate mõistlikud lahendused.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Kuna Yana Toom ega Jaak Aaviksoo ei ole saali jõudnud, siis tuleb küsida, ega kellelgi saalis ei ole loominguline ind tärganud. Kui ta vajutab ruttu nuppu ja ütleb ka ministri nime, kellelt soovib küsida, siis ta saab seda teha. Üks küsimus ja üks vastus ning tuleb öelda ministri nimi. Eldar Efendijev, palun!

Austatud kultuuriminister proua Tiidus! Eelmise nädala lõpus ilmus uudis, et uus integratsiooniprogramm on valmis ja see on koostatud uute eesmärkide alusel. Uudises oli öeldud, et kui eelmises programmis oli aktsent eesti keele õppimisel, siis uue programmi rõhuasetus on kultuuril. Mul on kahe poolega küsimus: millised eesmärgid on uue programmi aluseks ja kas te oskate täpsustada, mida võiks tähendada kultuuriline kümblus?

Suur tänu, härra Efendijev! Kõigepealt ütlen, et uus lõimumiskava on avalikustatud. Kõik, kes tahavad teha ettepanekuid ja sõna sekka öelda, saavad seda teha internetis leheküljel osale.ee. Selleks on aega mai lõpuni. Seda kava kooskõlastavad praegu ka teised ministeeriumid. Mis puudutab lõimumiskava eesmärke, siis tõepoolest on see Eestis järjekorras kolmas lõimumiskava. Igal kaval on olnud väga selged alaeesmärgid ja seekord on täpselt samamoodi. Neid alaeesmärke on kolm. Esiteks, lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused peavad olema Eesti ühiskonnas kinnistunud. See puudutab ühist inforuumi, kultuurilise mitmekesisuse ja teadlikkuse toetamist, aga ka igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamist ühiskonnas. Teine alaeesmärk on erineva keele- ja kultuuritaustaga püsielanike lõimimine ühiskonnas. Kolmas eesmärk on see, et uussisserändajad oleksid Eestis kohanenud. Nii et kõige uuem teema on uussisserändajaid puudutav alaeesmärk. Ma arvan, et kõik need eesmärgid on olulised. Lõimumiskavas on arvestatud eelnevaid positiivseid kogemusi ja silmas on peetud ka seda, mida saaks nüüd paremini teha. Suur tänu!

Aitäh! Infotunni lõpuni on jäänud vähem kui kaks minutit, küsida jõuaks, aga vastata mitte. Infotund on lõppenud. Aitäh ministritele!