Aitäh! Esiteks, otsused, mis puudutavad gümnaasiumide rahastamist sellel aastal sellisel viisil, et väikese õpilaste hulgaga gümnaasiumide rahastamine on liikunud rohkem kohaliku omavalitsuse kohustuseks ehk riigi toetus neile on vähenenud, ei ole mitte minu tehtud, vaid need olid teie erakonnakaaslasest ministri otsused. Teiseks, minu sõnu tõlgendati võib-olla natuke meelevaldselt. Ma ei ole põhimõtteliselt nõus ütlema õpilaste arvu, kust alates gümnaasium on jätkusuutlik. Ma arvan, et haridustöötajatel ja -spetsialistidel on konsensus, et alla 50 õpilasega gümnaasiumi on üleval pidada ja seal kvaliteetset haridust anda ääretult raske, kui mitte võimatu. Mõned haridusspetsialistid on öelnud, et see on keeruline juba siis, kui õpilasi on alla 100. Ma arvan, et kui koolis on 50–100 õpilast (või ka natuke rohkem), siis sõltub väga palju sellest, missugune on selle kooli juht ja missugune on kohalik omavalitsus, kui palju ning kui hästi ja aktiivselt gümnaasiumi asju kohapeal aetakse. On väga häid gümnaasiume, kus on 80 õpilast, ja on koole, kus on 100 õpilast, aga olukord on üsna probleemne. Nii et ma kindlasti ei arva, et riik peaks määrama mingi piiri, millest allapoole jääva õpilaste arvuga gümnaasiumid pannakse kinni. Küll aga on selge, et ükski valitsus ei saa ignoreerida Eesti demograafilisi trende, mis jätkuvad. Sellest tulenevalt peab riik vastu võtma otsuseid. Küll aga arvan, et me ei peaks kuidagi jõuga forsseerima gümnaasiumide kinnipanemist, nagu seda varem on tehtud.