Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Head kolleegid, sündmused Ukrainas on olnud äärmiselt traagilised. Teen teile Riigikogu juhatuse nimel ettepaneku austada hukkunute mälestust leinaseisakuga. (Leinaseisak.)
Nüüd olen juhatuse nimel valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Mailis Reps, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Tutvustan teile põgusalt arupärimist, mille me Keskerakonna fraktsiooni liikmetega esitame haridusminister Jevgeni Ossinovskile. Põhjuseks on arutelu, mis on kestnud Riigikogus enam kui aasta ning mille käigus me oleme sisuliselt ja detailselt lahanud küsimusi, mida ikkagi õpetaja tööaeg 35 tundi endas sisaldab, kui palju on õpetajal garantiisid vaja ning mil määral peaks seaduses kajastuma varasem 18–24 ainetunni andmise põhimõte. Eelmine koalitsioon nimelt otsustas, et piisab, kui seadus räägib 35 ainetunnist, 18–24 tunni andmist ei ole enam põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse vaja. Meil on olnud võimalus pikkade öötundide ajal mõtteid vahetada sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga, kes vähemalt siis oli selgelt arvamusel, et selline ebamäärasus on õpetajatele kahjulik. Kuna eelmisel nädalal sõlmis uus minister riigigümnaasiumide kvaliteedi kokkuleppe, mis hõlmab ka hariduse kvaliteeti ja õpetajate töökoormust, siis meid huvitavadki härra Ossinovski eesmärgid ja soovid, sh see, mil määral tuleks tema arvates õpetajate töökoormuse sätteid muuta. Aitäh!

Rainer Vakra, palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon esitab Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu kolm uut liiget oleksid Riigikogu liikmed härra Kalev Kotkas, härra Rein Randver ja härra Tõnis Kõiv. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda suure hulga IRL-i fraktsiooni liikmete arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniministrile seoses sellega, et ajutine valitsus on asunud ümber korraldama teehoiu rahastamist. Selle kibedaid vilju me maitseme aastate pärast. Kui praegu kohustab seadus 75% kütuseaktsiisist kulutama teede hooldamiseks ja ehitamiseks, siis valitsusel on plaan see kohustus tühistada. See tähendab, et kui praegu on teede ehituse raha mingisuguse maksuga garanteeritud, siis tulevikus hakkab see sõltuma valitsuse tahtest. Teehoolduses kaob vajalik järjepidevus, asemele tulevad asfaldiaugud ning tolmupilved Eestimaa väiksemate teede kõrval elavate inimeste koduaedades.
Rahandusminister esitas 30. aprillil kooskõlastamiseks teeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse loobuda seni teede rahastamisel kehtinud põhimõttest suunata 75% kütuseaktsiisina laekunud summadest teede korrashoiuks. Kuigi eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse nii saavutada paindlikumat riigieelarve planeerimist, on ilmne, et muudatuse tegelik ajend on valitsuse soov võtta koalitsioonileppes antud katteta lubaduste täitmiseks raha teede arvelt. Valitsus kiitis tänavu 29. aprillil heaks riigi eelarvestrateegia, milles on teehoiuks kavandatud 25 miljoni euro võrra vähem raha, kui näeb ette kehtiv seadus. Sellega seoses palume majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palol vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 vastata viiele küsimusele. Aitäh!

Aitäh! Vabariigi Valitsuse esindajana Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja kaks arupärimist. Riigikogu juhatus otsustab nende menetluse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 74 Riigikogu liiget, puudub 27. Järgmisena on ette nähtud kinnitada selle nädala päevakord. Uusi ettepanekuid ei ole, panen selle nädala päevakorra senisel kujul hääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 71 Riigikogu liiget, üks jäi erapooletuks. Päevakord on kinnitatud.

Täna on meil päevakorras vaba mikrofoni voor. Haamrilöögi järel palun ennast registreerida! Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Me oleme tunnistajaks esimesele tõsisele konfliktile uues valitsuskoalitsioonis. Energiline sotsiaaldemokraadist minister Urve Palo pakkus välja idee hakata ehitama riigi üürikortereid. Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi sai justkui mesilasest nõelatud, kui ta sellest ideest kuulis. Eelmisel valitsuse pressikonverentsil puhkes kahe ministri vahel ehtne sõnasõda, mida Tallinna TV uudistesaade kenasti ka laiale publikule näitas.
Milles on siis asi? Korterid on meil kallid ja kõik perekonnad ei jõua neid osta. Riigikorterite turg aitaks hindu alandada, kuid just seda rahameeste Reformierakond kardabki – nagu vanapagan välku. Miski ei tohi meil odavamaks minna! Las rahvas maksab, las hinnad tõusevad, kasumid peavad olema head ja need peavad minema oravate rahakotti.
Tallinn on munitsipaalkortereid ehitanud ja elu on näidanud, kui väga inimesed neid kortereid ihkavad. 5000 korterit on valmis ehitatud, aga nõudlust jätkub üha. Ei taha kõik omanikud olla! Paljud eelistavad elamispinda üürida, mitte seda päriseks osta, kuid Taavi Rõivase valitsusele see mõte ei sobi, sest hindu alla lasta Eestis ei tohi. See on suurim patt, mida valitsuserakond teha võiks. Las rahvas maksab! Tahame olla eurooplased, kuid Euroopa kombeid meie valitsus kardab. Säärastes suurtes linnades nagu Pariis, London, Stockholm jt on kuni 40% elamufondist riiklikus või munitsipaalomandis. Soomes on järgmisel aastal kavas ehitada 7000 uut sotsiaalkorterit. Nende üürihind on tunduvalt madalam kui üldine turuhind. Kuid Eesti valitsusele selline programm mitte mingil juhul ei sobi. Samas on meie rahva elatustase madal. Nagu kirjutab täna populaarne ajaleht Pealinn, on 2001. ja 2014. aasta vahel Eestis eluasemekulud kasvanud lausa 163%. Reaalpalk on neil aastail aga vaata et langenud.
Ehk aitaksime siis meie noori perekondi, pakkudes neile soodsama hinnaga kortereid. Aga ei, ei tohi! Riiklikud elamispinnad ja riiklikud üüripinnad moonutaksid konkurentsi, kirjutab tänane roosa ajaleht Äripäev. Õigem oleks öelda, et riiklikud elamispinnad ei lubaks rahvast nii palju röövida. Kuid seda röövimist on vaja jätkata, sest rahval on raha justkui liiga palju. Las noored pered virelevad, kuid kinnisvarahaide suured sissetulekud peavad jätkuma. Kõrge korteriüür või 30-aastane pangalaen noorele perele – see sobib Taavi Rõivasele, vist Euroopa noorimale peaministrile, kõige paremini. Aga ta võiks mõelda ka noorele perekonnale, kes vähe teenib. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen Tunne-Väldo Kelamit tundnud 15 aastat. Ma mäletan temast selliseid asju, mis tema arvates oleks parem unustada. Aga Tunne Kelam ei tea minust peaaegu midagi. Ja sellepärast ma siin puldis olen. Tänases Postimehes kirjutas ta minu kohta, oma konkurendi kohta europarlamendi valimistel, et mina olen inimene, kes on selle vastu, et noored inimesed õpiksid eesti keelt.
Räägin Kelamile selle peale üht-teist enda elust. Ma olen diplomeeritud eesti keele õpetaja, filoloog. Alustasin eesti keele õpetamist 1988. aastal Narva Kutsekeskkoolis nr 8. Nelja aasta jooksul oli mul seal 500 õpilast. 1991. aastast jätkasin Narva Keelekeskuses, seal olin metoodik. Mul oli kokku 2600 täiskasvanud õpilast, kellest absoluutne enamik tegi eksami ja sai ka kodakondsuse. Ma ei kiitle ega uhkusta, aga mul oli kuude kaupa järjekord õpilastest, kes tahtsid eesti keelt õppida. Minu seitsmest õpilasest said eesti keele õpetajad – ja nad alustasid nullist.
Kui ma 1980-ndate lõpus alustasin, siis oli Eestis kasutada põhiliselt üksainus Leberechti õpik. Selle abil oli väga raske eesti keelt õpetada ja ma panin kokku oma õppematerjalid. Edastasime projekti Soome saatkonda, õpiku trükkimine maksti kinni ja aastail 1994–1996 ilmus seda peaaegu 40 000 eksemplari. Paar aastat tagasi anti välja selle õpiku kolmas trükk ja see on praegugi poodides. See tähendab, et õpik on populaarne seniajani.
Kas Tunne Kelam saab meile rääkida, kuidas tema kaitseb eesti keelt – peale selle, et ta esitab retooriliselt idiootlikke süüdistusi? Kaks aastat tagasi tegi seesama kirjastus mulle ettepaneku vaadata üle ka sõnaraamatud. Vaatasin läbi 38 vene-eesti õppesõnastikku, mis olid viimasel 33 aastal välja antud. Selgus, et nende hulgas ei ole ühtegi, mille järgi saaks normaalselt eesti keelt õpetada, sest ei käänd- ega pöördvorme neis sõnastikes ei ole. Tähendab, see on makulatuur, selle abil ei saa venelasele eesti keelt õpetada. Ma koostasin sõnastiku, mis on ainulaadne. See on ainulaadne selle poolest, et selles on kõik vormid olemas. Igal inimesel, kes eesti keelt õpib, peaks see sõnastik olemas olema – ma ei kujuta ette, kuidas ilma selleta eesti keelt õpetada ja õppida saab.
Omal ajal, 1990-ndate keskel, pakkusin välja niisuguse idee. Me tegelesime Narva vanuritega, keda oli 8700 inimest. Enamik nendest pensionäridest, kes meie kursustel käisid, läksid pärast eksamile. Tollased eksamid olid neile jõukohased ning absoluutne enamik neist sai lojaalseteks Eesti kodanikeks.
Ma olen Narva Keelekeskuse töötajana välja õpetanud pedagooge, kes pärast läksid kooli tööle. Kui ma 1989. aastal alustasin, siis oli Narvas 13 600 õpilast ja ainult kaks eesti keele õpetajat terve linna peale. Kui me Narva Keelekeskuses lõpetasime, siis oli neid õpetajaid üle 100. Kogu vajadus sai kaetud ja selle taga oli meie suur töö.
Ja viimane asi, mis ma tahan öelda: sellised inimesed nagu Tunne Kelam võivad mulle sisse sõita suvaliste süüdistustega, see mind ei solva. Aga selline asi on ette tulnud ka seoses kapoga – sulle sõidetakse sisse ja sind süüdistatakse milleski, mis on otse vastupidine sellele, mida sa oled teinud. Ma olen õpetanud eesti keelt ja õpetanud inimesi seda armastama, sest see on väga ilus. Ja europarlamendi liikme kandidaadina ma ütlen teile, et kui ma olen europarlamendis, siis minu töökeel seal on eesti keel, mitte vigane inglise või prantsuse keel nagu Kelamil. See on see, mida Eesti oma saadikutelt europarlamendis ootab: propageerida ilusat, äärmiselt meloodilist eesti keelt. Ja seda ma teile luban. Aitäh!

Priit Toobal, palun!

Lugupeetud esimees, head kolleegid! Veidi rohkem kui aasta tagasi, nimelt möödunud aasta 11. aprillil lükati siinsamas saalis tagasi Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, mis nägi ette põhiseaduse muutmise, minemaks üle presidendi otsevalimisele. Ma tuletan teile seda eelnõu lühidalt meelde.
Keskerakond soovis presidendikandidaadi ülesseadmise õiguse anda erakonnale või siis vähemalt 10 000 hääleõiguslikule kodanikule. Võidaks see kandidaat, kes saab rohkem hääli. Mingit presidendivõimu suurendamist Keskerakonna fraktsiooni eelnõu ette ei näinud. Nii lihtne see oligi. Muide, presidendi otsevalimise eelnõu on parlamendis arutatud juba 11 korral. Viimane oligi see Keskerakonna esitatud eelnõu, kui see teema oli siin saalis 11. korda.
Tuletan teile meelde ka Lennart Meri algatust. Ametist lahkudes andis ta presidendi otsevalimise eelnõu üle sõnadega: "Riigipea lahkumine poliitikast annab talle ainulaadse võimaluse. Võimaluse ja ka kohustuse kõnelda erapooletult ja ka astuda samme, mille erapooletus on väljaspool kahtlust. / ... / Teie käes on hetke pärast seaduseelnõu, mis annab Eesti rahvale õiguse, mis on enamusel demokraatlikest Euroopa rahvastest." See tähendas presidendi otsevalimise korda.
Presidendi otsevalimist on oma sõnavõttudes toetanud ka Riigikohtu endine esimees, reformierakondlasest kunagine justiitsminister Märt Rask, kes on öelnud järgmist: "Ainult nõrgad erakonnad, kellel puudub rahva usaldus, pooldavad riigipea valimist parlamendis." Päris kõnekas mõte! Kahjuks Reformierakond, kuhu Märt Rask kuulus, presidendi otsevalimist ei toeta.  Presidendi otsevalimist on toetanud ka Toomas Hendrik Ilves, tõsi küll, mitte oma praeguses ametis. Aga olles välisminister, on Toomas Hendrik Ilves öelnud, et presidendi otsevalimise ideel on jumet. Hiljem on ta hakanud seda tagasi ajama.
Neile, kes pelgavad, et presidendi otsevalimine on midagi Euroopale võõrast, kinnitan, et nii see pole. Presidenti valitakse otse Austrias, Leedus, Portugalis, Prantsusmaal, Slovakkias, Sloveenias, Soomes ja Tšehhis. Presidendi otsevalimine on euroopalik poliitiline traditsioon, mis on omane suurele osale Euroopa Liidu maadest. Keskerakond on kindlal seisukohal, et presidendi otsevalimine rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning lähendab rahvast riigile, andes täiendava võimaluse osaleda oluliste riiklike otsuste langetamisel. Ei maksa karta, et rahva poolt otse, parlamendi vahenduseta valitud presidendil on äkki suurem autoriteet ja võib-olla ta on siis vähem aldis parlamendiga koostööd tegema – tema tagasivalimine ei sõltu ju enam parlamendi fraktsioonide tahtest. Kui rahva mandaadiga president manitseb Riigikogu rohkem ja paremini tööle ning distsiplineerib seadusandjat ehk meid siin, siis on see meie riigi tervisele loomulikult hoopis hea.
Eile toimus Keskerakonna eestvedamisel Kadrioru lossi ees meeldetuletusmiiting, kus me tähistasime aasta möödumist sellesama eelnõu menetlusest väljahääletamisest. Meie ettepanek Eesti Vabariigi presidendile Toomas Hendrik Ilvesele on see, et ta kasutaks aega, mis tal on ametis jäänud, ning seda mõju, mis presidendil on, et valitsusele ja erakondadele meelde tuletada nii Keskerakonna fraktsiooni kui ka president Lennart Meri algatatud eelnõu. On oluline, et parlament sellesse tõsiselt suhtuks. Ja miks ei võiks Ilves käituda samamoodi kui president Meri ja anda oma ametisoleku viimasel päeval siin saalis parlamendile arutluseks sama sisuga eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Vaba mikrofoni voor on lõppenud ja tänane päevakord ammendunud. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 15.24.