Austatud Riigikogu! Austatud peaminister ja ministrid! Alustame 23. aprilli infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 42 Riigikogu liiget, puudub 59.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalminister Helmen Kütt.
Esimesena esitab küsimuse Riigikogu liige Kaia Iva. Küsimus on peaminister Taavi Rõivasele ja selle teema on eelarve. Palun, Kaia Iva!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ministrid! Mind teeb ikka veel murelikuks uue koalitsioonileppe lubaduste katteallikate iseloom ja see, et on kavas võtta suuremas mahus kasutusele riigi reserve. Kui me kunagi näeme detailset kava, siis oskame ilmselt ka täpsemalt selle teema kohta küsida, aga täna keskendun ma Eesti Lotole ja hasartmängureklaami lubamisele, mida te olete kavandanud selleks, et Eesti Loto abil riigile lisatulu teenida. Teatavasti on loto hasartmäng, küll mõnest teisest leebemas vormis. Aga kas austatud peaminister ei näe eetilist konflikti selles, kui me õhutame inimesi hasartmänge mängima?
Aitäh! Detailsemat kava, kus on kirjas eelarvesammud, nii need, mis tulu toovad, kui ka need, mis riigieelarvele kulu tähendavad, on võimalik näha muu hulgas Vabariigi Valitsuse kodulehel. Olen selle tabeli saatnud ka mõnele teie fraktsiooni liikmele. Ma usun, et nad on valmis seda teiega lahkesti jagama. Tulles küsimuse juurde, kas Eesti Lotol on õigus ennast reklaamida või mitte ja kui suur on siin risk moraalipõhimõtetega vastuollu minna, siis selle konkreetse seaduse teksti koostamisel tuleb kindlasti silmas pidada, millist reklaami ja kuidas loto populaarsuse suurendamiseks teha tohiks ning kuidas tuleks lotovõitudest teavitada. Neid aspekte tuleb kindlasti jälgida. Te viitasite, et igasugune hasartmäng, ka pehmem hasartmäng, võib tekitada teatud määral sõltuvust. Kindlasti tuleb seda jälgida. Aga Rahandusministeeriumi hinnangul on selge, et kui Eesti Lotol lubada oma tooteid reklaamida, siis see toob arvestatavat lisatulu ka riigieelarvesse. Sellise sammu me plaanime teha. Loodetavasti selguvad detailid juba parlamendimenetluses.
Aitäh! Palun, Kaia Iva, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma tahan siiski samal teemal jätkata. Te ise möönate, et siin on omad riskikohad. Me teame, et loto on keelatud alla 16-aastastele just nimelt selsamal põhjusel, et tegemist on hasartmänguga. Need vaidlused on Riigikogus juba peetud. Tuletan meelde, et kaks aastat tagasi Riigikogu majanduskomisjon arutles sellel teemal väga põhjalikult, ta analüüsis seda ja jäi seisukohale, et reklaamiga sõnumi saatmine, et tulge ja mängige lotot ning lootke, et te saate suhteliselt lihtsat raha, ei ole eetiline ega kohane. Te küll märkisite, et on kavas analüüsida, mil määral, kui palju ja mil moel seda reklaami võiks teha. Kas ei tuleks siiski kõne alla seda teemat analüüsida sellelt seisukohalt, et lotomängimise ehk kerge raha saamise soovi reklaamimine ei ole eetiline, ja sellest reklaamiplaanist loobuda?
Aitäh! Ma olen täiesti kindel, et parlamendil on olemas võimalus analüüsi teha. Aga ma siiski rõhutan, et lisaks teie pakutud variandile "Tulge ja mängige lotot!" on võimalikud ka sellised reklaamid, kus teavitatakse võiduvõimalustest ja ka sellest, milline on ühe või teise mängu puhul võidu tõenäosus. Ka sellise informatsiooni jagamine võib seaduse järgi olla reklaam ja selle lubamine ei ole kindlasti automaatselt ebaeetiline. Selleks, et seda teemat käsitlev seadus saaks selline, mis on Eesti avalikkusele meelepärane ja välistab kõikvõimalikud moraaliriskid, tuleb loomulikult nii valitsuses kui ka parlamendis tööd teha. Aga ma usun, et küll me kollektiivse tarkusega sellega hakkama saame ja tulevikus ei ole lotoreklaamid nii vastutustundetud, nagu on praegu nii mõnedki reklaamid, mida tarbijakaitse on sunnitud oma järelevalvemenetluse käigus hindama.
Aitäh! Palun, Kaia Iva, teine täpsustav küsimus!
Ma täpsustan, et ka praegu on Eesti Lotol võimalik anda informatsiooni võitude suuruse kohta. Kui aga tehakse muud reklaami, nagu te kirjeldasite, antakse teada, milline on võitude tõenäosus, ja jagatakse muud sellist informatsiooni, siis selle eesmärk ju ongi, et inimesed kulutaksid lotopiletitele rohkem raha. Aga ma jätkan seonduva teemaga. Teine suur valdkond, kust te loodate raha saada, on aktsiisid – alkoholi- ja tubakaaktsiis. Ma olen väga päri sellega, et alkohol peaks olema raskemini kättesaadav ka selle kaudu, et tema hind võiks olla kõrgem. Minu küsimus on aga alkoholi rohelise raamatu kohta, mille me just valmis saime. Seal on ette nähtud panna alkoholireklaamile piiranguid selleks, et tarbimist vähendada. Kas on ikka kavas nende piirangutega edasi minna, et alkoholi tarbimist vähendada?
Aitäh! Ma tänan teid toetuse eest valitsuse plaanile alkoholiaktsiisi tõsta! On tõepoolest oluline, et alkohol ei muutuks poes teiste kaupadega võrreldes ja ka palkade suurenemist arvestades aasta-aastalt suhteliselt odavamaks, vaid et alkoholi kättesaadavus reaalselt ei paraneks. See võiks olla meie miinimumeesmärk. Loomulikult oleks veel parem, kui alkohol muutuks inimestele mõnevõrra vähem kättesaadavaks. Mis puudutab alkoholireklaami, siis alkoholipoliitika rohelises raamatus on pakutud stsenaariume, mida võib kaaluda. Nagu te hästi teate, roheline raamat ongi ideede väljakäimise koht. See ei tähenda, et kõik seal toodud ideed on lõplikult ära otsustatud. Minul on omad seisukohad päris hästi paigas, kuna mina olin see minister, kes alkoholipoliitika rohelise raamatu eelmise valitsuse ette tõi. Tõsi, minu paremal käel istuv Hanno Pevkur oli see, kes selle raamatu suuresti ette valmistas ja kaasavaid diskussioone pidas. Samuti minu paremal käel istuv Helmen Kütt on aga see minister, kes seda poliitikat kõige rohkem ellu saab viia. Ühes asjas, mulle tundub, on ühiskonnas laiem konsensus juba leitud, nimelt ollakse üsna ühel meelel, et alkoholi välireklaam võiks olla täielikult keelatud. Samuti on arutelu all teisi võimalikke piiranguid. Arutelu nende üle tasub jätkata. Kui te esitate lisaküsimusi, siis ma saan täpsemalt selgitada.
Aitäh! Nüüd saab esitada kaks kohapeal registreeritud küsimust. Me piirdume kahe küsimusega, sest eelnevalt on registreeritud kuus teemat. Palun, Marika Tuus-Laul!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Selge, et eelarvesse on raha vaja. Aga samas laseme pankadel oma kasumi Eestist maksuvabalt välja viia, toetades niiviisi näiteks Rootsi pensionäre. Me teame, et kommertspangad teenisid eelmisel aastal Eesti inimeste vara ja säästude abil umbes 440 miljonit eurot puhaskasumit, samal ajal ei ole kellelegi teadmata, et pangateenused on meil Põhjamaade ühed kõige kallimad. Pankade tulumaksu taastamine tooks hinnanguna eelarvesse umbes 117 miljonit eurot. Selle rahaga saaks lahendada paljusid küsimusi: tõsta palku, rahastada kiirabi jne. Mis takistab teil äriettevõtete, kommertspankade kasumit maksustada?
Aitäh! Eestis kehtivad kõikidele ettevõtetele samad maksureeglid: maksustatud on see osa kasumist, mis dividendina ettevõttest välja võetakse. Kui pangad võtavad dividendi, siis maksavad loomulikult ka nemad Eestis makse. Te tõite välja eelmise aasta kasuminäitajad. Vähemalt mulle teadaolevalt ei ole päris paljud pangad Eestis teinud veel otsust, kas eelmise aasta kasumi pealt dividendi maksta ja osa kasumist välja võtta või investeerida kogu kasum pangandusse edasi. Kui tulevad otsused selle kohta, et osa kasumist võetakse pankadest välja, siis kaasnevad sellega kindlasti märkimisväärsed maksulaekumised Eesti riigieelarvesse.
Aitäh! Palun, Heimar Lenk!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Olukord riigieelarvega on väga pingeline, valitsusliikmete isiklikud laenud on tõusnud taevasse, välispangad veavad oma kasumi Eestist välja. Mul tekib küsimus, kas te noore mehena ei peaks mõtlema sellele, et asutada Eestis uus pangandussüsteem, mis töötaks ühistulise panga põhimõttel. Seda tahab praegu teha Tallinna linnapea Tallinnas. Ühistulise panga loomine võiks teie valitsuse ajal päevakorrale tulla, kui te muidugi teate midagi ühistulise panga n-ö sisust.
Eesti Vabariigi peaministril ei ole kohane kommenteerida kõiki rumalusi, mida üks linnapea suudab ette võtta. Mis puudutab panga loomist, siis Eestis kehtivate reeglite järgi peab pangal olema arvestatav kapital. Ainus kapital, mida kuulduste järgi on sellesse Tallinna munitsipaalmoodustisse (pangaks seda ühegi seaduse järgi kindlasti nimetada ei saa) panna soovitud, on linna juhtiva erakonna poliitiline kapital, millel mingit majanduslikku sisu minu hinnangul küll ei ole. Ei julgeks mina investorina sellele pangale raha anda ega julgeks selle pangaga ka ühtegi muud rahalist suhet tekitada. Veel kord ütlen, et Eestis kehtivad finantsasutustele kindlad seadused, mis on üksjagu ranged. Sellel moodustisel, mida Tallinnas väidetavalt luuakse ja mille kohta siiani on teada vaid see, et mõned poliitikud on seal juba juhtivatele kohtadele määratud, ei ole Eestis kehtivate seaduste järgi mitte mingisuguseid panga tunnuseid. Mina sellist asutust küll tõsiselt ei võtaks. Tallinlasena meeldiks mulle märksa rohkem, kui minu kodulinna linnavalitsus tegeleks ka nende probleemidega, milleks üks linnavalitsus on kokku kutsutud, näiteks linna tänavate remondi ja lastehoiu organiseerimisega. Nende teemadega tegelemiseks linnavalitsus aega ega raha ei leia ja tegeleb mingite imelike teemadega. See ei ole päris õige.
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Aitäh! Järgmisena esitab Ester Tuiksoo küsimuse sotsiaalminister Helmen Kütile, teema on palgalõhe. Palun, Ester Tuiksoo!
Tänan väga, proua juhataja! Austatud sotsiaalminister! Kõigepealt kasutan võimalust ja soovin teile edu selles ametis! Minu küsimused on adresseeritud teile kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühele praegusele liidrile, kes on ministripositsioonil. Palgalõhe on Eestis teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes häbiväärselt suur. Sotsiaaldemokraadid on korraldanud parkides ja tänavatel üritusi, et juhtida tähelepanu palgalõhe vähendamise ja kaotamise vajalikkusele. Te kuulute nüüd valitsuserakonda. Kas teie arvates on läbi ruupori hüüdes tõhusam palgalõhe kaotamise eest võidelda kui valitsuses olles ja meetmeid võttes?
Suur aitäh, hea küsija! Mul on väga hea meel sellele küsimusele vastata, sest tõepoolest on sotsiaaldemokraadid palgalõhet väga oluliseks pidanud. Mul on väga hea meel ka selle üle, et uues koalitsioonilepingus on lausa punktide kaupa kirja pandud selle probleemiga tegelemine. Ma usun, et siit saalist me leiame sellele toetajaid igast erakonnast. Arvan aga, et mõlemad variandid väärivad kasutamist. Läbi ruupori tuleb hüüda ja inimesi teavitada, aga ka valitsuses tuleb samme astuda. Nõukogu, mis seaduse järgi oleks pidanud olema juba ammu moodustatud, on nüüdseks moodustatud. Aga nõukogu töökorda tuleb veidikene muuta. 75% on väga kõrge määr otsuste vastuvõtmiseks, seda tuleb muuta, et kohaletulnud inimesed saaksid otsuse vastu võtta ka näiteks siis, kui osalus on 51%. Ma pean väga oluliseks, et nelja aasta jooksul, mil sotsiaaldemokraadid selle teemaga on tegelnud, on ühiskonnas järjest rohkem sellel teemal väideldud. Ainult nii on võimalik muudatusi läbi viia. See ei ole kindlasti kiire protsess, sest Eestis on palgalõhe 30%, Euroopa keskmine aga 16%. See on probleem. Ma lugesin Järva Teatajast, et seda nimetatakse pseudoprobleemiks, tegelikult ei ole see pseudoprobleem. Sellel probleemil on sügavad tagajärjed, eriti puudutab see neid, kes tulevikus väga väikest pensioni hakkavad saama. Need, kes praegu väikest palka saavad, saavad tulevikus ju ka väikest pensioni.
Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!
Tänan väga, proua juhataja! Aitäh, hea minister, selle lubaduse eest! Minu teine küsimus ongi see, millisele tasemele te tahate jõuda märtsiks 2015. Milline peaks palgalõhe Eesti töövõtjate hulgas siis olema? Võib-olla on peale selle, et on see nõukogu moodustatud, teil ka mingi tegevuskava, millest te saaksite ülevaate anda?
Suur aitäh! Kui olla päris täpne, siis nõukogu moodustas minu kõrval istuv endine sotsiaalminister ja praegune peaminister. Meie üritame natukene muuta komisjoni töökorda, et selle töö oleks paindlikum. Tõepoolest, me oleme plaani paika pannud ja järgmisel komisjoni istungil me arutame tegevuskava. Ei oleks vastutustundlik öelda, et see on hästi kiirelt lahendatav probleem. Kui me saaksime selle lõhe kas või 2% väiksemaks, siis see oleks suurepärane. Aga ma väga kahtlen, et see 11 kuuga nii juhtub. Vaadake, vahepeal oli see protsent väiksem, aga eelmisel aastal see uuesti suurenes. Nii et kolm-neli nädalat ministriametis olnuna ma veel töövõitudest raporteerida ei saa. Küll aga saan lubada, et selle probleemiga tegeldakse ja seda tehakse väga tõsiselt. Üks võimalus, mis siiski olukorda leevendab, on ka miinimumpalga tõus, sest üldjuhul töötavad alampalga või miinimumpalga eest just naised. Aga see muidugi palgalõhet märkimisväärselt ei vähenda.
Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!
Tänan väga, proua juhataja! Aitäh, austatud minister, selle vastuse eest! 2% on tõesti väga vähe. Kui te nii väiksed eesmärgid püstitate, siis olukord tõesti väga kiiresti ei parane. Aga ma soovitan teile, et mõelge siis tõhusamad meetmed välja. Siin on veel üks probleem. Nimelt on näiteks oskustöölise tunnitasu vahe Põlvamaal ja Harjumaal umbes 23%. Kas sellega saaks tegelda see nõukogu või on teil mõni plaan ka selleks, et vähendada oskustööliste regionaalse tunnitasu lõhet või palgavahet? Nad teevad ju üle Eesti sama tööd, aga töötasu on erinev. Te ütlesite väga õigesti, et väike töötasu mõjub ka pensionile.
Aitäh selle küsimuse eest! Kui me suudaksime 11 kuuga seda lõhet 2% vähendada, siis oleks see väga hästi. Edaspidi on kindlasti võimalik ka suuremaid arve öelda. Aga mis puudutab erinevat palka eri paigus, siis eks palgalõhega võitlemise võti ole ju suuresti tööandjate taskus. Eraettevõtjatelt ilmselt ei ole võimalik nõuda, et nad üle Eesti ühte ja sama palka maksaksid, sellist nõuet ei saa kehtestada. Küll aga oleme vaadanud, et palganumbrid on üle Eesti tõesti erinevad, see on õige. Sama töö eest võib väiksemas kohas, kus tööandjaid on vähem, kuid siiski piisavalt, tunduvalt väiksemat tunnitasu saada. Tõsi, see tasu ei jää alla alammäära ehk miinimumtunnitasu, aga need tasud on väga erinevad. Kuid ma ei usu, et siin saab valitsuse tasemel sekkuda. Mida me saame teha selleks, et palgalõhet vähendada? Ühest küljest on muidugi vaja sellest rääkida, teisest küljest aga on vaja inimesi motiveerida ja ka tööandjaid üles kutsuda muudatusi tegema. Öeldakse, et mehed julgevad suuremat palka küsida, naised mitte. Ka teavitamine on üpris oluline.
Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt Jaak Allik, palun!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister! Ka mina tahan teile edu soovida! Juhin tähelepanu, et praegu on ajalooline hetk, sest valitsuse loožis on kolm sotsiaalministrit. Teil on ilmselt väga julge tunne olla sellises valitsuses, kus on nii palju asjatundlikke kolleege. Aga ma hästi ei taipa, millised reaalsed hoovad on valitsuse käes just soolise palgalõhe vähendamiseks. Ei saa ju määrata meestele ühte ja naistele teist palka. Asi on lihtsalt selles, et teatud elualadel on palk väiksem ja seal töötavad valdavalt naised. Kuidas seda üldse muuta saab? Propagandast ja lärmist jääb siin minu meelest väheks. Ma ise neid hoobi isegi ei näe. Kuidas siiski propagandast jõuda mingi reaalse tegevuseni valitsuse tasemel, see on minu arvates tõesti keeruline küsimus.
Aitäh selle küsimuse eest! Mul on tõesti turvaline istuda kahe endise sotsiaalministri vahel. Kui täna juhataks Riigikogu istungit Eiki Nestor, siis oleks siin koguni neli inimest, kes on kas varem sotsiaalminister olnud või on seda praegu. Aga nüüd vastuse juurde. Soopõhiste tööalaste statistiliste andmete kogumise kord ja 2004. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus näevad ette, et neid andmeid peab olema võimalik avalikustada ja jälgida. Andmete avaliku jälgimise võimalus võib-olla motiveerib ka teatud tööandjaid, kes ei taha halvad välja paista ja maksavad seetõttu paremat palka. See on üks võimalus. Teiseks, kindlasti on järgmiste valimiste teema see, kui nimekirjades ja hiljem ka otsustajate hulgas tekib suurem naiste osakaal. Ma ei taha aga tekitada muljet, nagu see oleks ainult naiste probleem. See on kindlasti ka meeste probleem, teatud sektorites, näiteks koolides või lasteaedades, peaks töötama rohkem mehi. Seda ei saa vaadata ainult naiste probleemina, teatud valdkondades võib see teravalt olla ka meeste probleem.
Aitäh! Head endised ja praegused sotsiaalministrid, peate praegu leppima endise kultuuriministriga. Palun, Inara Luigas!
Aitäh! Austatud minister! Ma käisin kevadel Pärnus toimunud palgalõheteemalisel konverentsil, mis oli väga sisukas ja hariv. Ma olen ka ise käinud tänavatel kampaaniaid tegemas, kui läbi ruupori seda teemat justkui rohkem teadvustatakse. Ma ei ütleks üldse, et see teema lärmi tekitab, pigem peavad väga paljud seda pseudoteemaks. See on tegelikult vale, sest paljudel puhkudel saavad sama kvalifikatsiooniga inimesed väga erinevat palka, naised saavad vähem ja mehed rohkem. Näiteks on ärisektoris välja toodud, et naised saavad 40% vähem palka kui mehed. See teema on väga tõsine. Kuidas murda seda pseudoprobleemi müüti, et seda probleemi hakataks palju tõsisemalt võtma?
Aitäh! Palgalõheteemalisi foorumeid ja kokkusaamisi on olnud üle Eesti, ka minu kodulinnas Viljandis. Aga Pärnus sai sel teemal tõesti avatult ja ausalt räägitud. Kõige paremini mõistab seda teemat minu meelest siis, kui vaadata seda perekonna tasandil. Kui peres kasvavad poeg ja tütar, siis vanemad kindlasti ei taha, et juba ette oleks teada, et tütre võimalused tulevikus on halvemad kui pojal. Minnes nüüd tööandjate juurde, arvan ma, et mida rohkem on otsustusprotsessidesse kaasatud naisi, mida rohkem on nõukogudes naisliikmeid, seda tasakaalustatumalt ja õiglasemalt valikuid tehakse. Ma arvan, et sellest tuleb võimalikult palju rääkida. Küllap siis uus põlvkond kasvab teadmisega, et võrdse töö eest saab võrdset palka, sõltumata soost. Ma siiski arvan, et palga juurdeküsimine ei saa olla ainus alus palga tõstmiseks, tuleks vaadata ka seda, kuidas tööd tehakse, ja sellele, kes töötab hästi, tuleks maksta lisatasu, jällegi sõltumata soost.
Aitäh! Lõpetan selle teema arutelu, sest kaks kohapeal registreerunud küsijat on oma küsimuse esitanud.
Kolmas küsimus on Sven Sesterilt peaminister Taavi Rõivasele. Taas on kõne all riigieelarve. Palun, Sven Sester!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma tulen tagasi riigieelarve ja peaasjalikult reservide juurde. See teema, ma arvan, huvitab kõiki, kes peavad lugu konservatiivsest rahapoliitikast ja teadmisest, et me saame teha kulutusi vaid nendest tuludest, mis on ette näha ja mida me prognoosime. Mind ajendasid küsima rahandusministri sõnad, et lähiaastatel, kuni aastani 2017 kaasa arvatud, on ette näha, et vähenevad reservid kuni 569 miljonit eurot. See arv on tema suust tulnud. Vaadates aga viimaste nädalate ja viimase kuu tegevusi, on näha, et ta on nagu mustkunstnik leidnud kuskilt 170 miljonit lisatulusid. Ma jätan kõrvale nende tulude legitiimsuse küsimuse. Pigem huvitab mind, kas praeguses olukorras ei peaks vähendama teatavaid kulusid, mida tahetakse lähiajal teha, ja reserve nende uute tulude abil kasvatada.
Aitäh! Hea küsija! See väide, mille te omistasite rahandusministrile, pärineb tegelikult Rahandusministeeriumi koostatud majandusprognoosist, mis põhineb eeldusel, et valitsus ei tee eelarvepositsiooni parandavaid ja puudujääki vähendavaid samme. Täna me aga juba teame (ma olen ka siit puldist seda teile eelmistel nädalatel öelnud), et valitsus on päris mitmeks aastaks ette otsustanud positsioone parandavaid samme teha, mis tähendab, et valitsussektori eelarve tasakaal ja ka keskvalitsuse eelarve tasakaal kindlasti paranevad ning see prognoosis toodud arv ei vasta peale neid otsuseid tõele. Kui me edaspidi vaatame suvel tehtavat majandusprognoosi, lootuses, et selleks ajaks on valitsus jõudnud, mõistagi parlamendi kaasabil ja otsustaval osalusel, seadustada mitmed sammud, mis eelarvepositsiooni parandavad, siis näeme, et seal avaneb meile juba märksa parem pilt. Me töötame selle nimel, et me ei peaks reserve nii palju kasutama, nagu prognoos seda ette nägi. Me parandame tasakaalu, võrreldes prognoosiga.
Aitäh! Sven Sester, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh teile, proua juhataja! On hea kuulda, et teil on vähemalt olemas tahe n-ö prognoositasemeid parandada. Aga te loote samal ajal, st prognoositasemete parandamise ajal, tegelikult võimaluse uute võimalike kulude tekkeks. Ma jätan siinkohal pidamata diskussiooni, kas neid on vaja teha või mitte. Pigem huvitab mind, kas te arvate, et lähiaastatel reservid kahanevad, küll enam mitte 569 miljoni euro ulatuses, aga mingi muu suuruse võrra. Kas me oleme endiselt olukorras, kus meie tulud on nüüd ja lähiaastatel väiksemad kui meie kulud? Sel juhul on ikkagi küsimus, kas me peaksime eelarvepositsioonide parandamise kontekstis teatavaid kululiike vähendama.
Aitäh! Praeguste teadmiste põhjal (loomulikult peab arvestama, et majandusprognoosid ja olud võivad muutuda) on meil võimalik jõuda lähiaastatel nominaalsesse tasakaalu. See tähendab, et reservid ei peaks vähenema. Samas tuleb alati arvestada, et sellel asjal on ka teine pool – võlakoormus. Näiteks, järgmisel aastal meie reservid praeguste plaanide järgi küll pisut vähenevad, aga samal ajal väheneb ka võlakoormus. Seetõttu ei saa netopositsiooni seisu sugugi ainult ühe poolega iseloomustada. Kui on vaja katta puudujääki, siis on igal valitsusel valik, kas teha seda reservide arvel või suurendada võlakoormust. Minu seisukoht on, et kõige jätkusuutlikum plaan on ikkagi viia eelarve tasakaalu, nii et ei peaks ei reserve vähendama ega võlakoormust suurendama.
Aitäh! Palun, Sven Sester, teine lisaküsimus!
Aitäh, proua juhataja! Väga õige. Tõsilugu, kui meie kulud ületavad tulusid, siis on kaks võimalust: kas võtta kasutusele reservid või võtta kelleltki kolmandalt laenu. Rohkem võimalusi meil tõesti ei ole. Minu küsimus oligi selles, kas me siis, kui me oma katteallikate positsioone parandame ehk teeme seadusmuudatusi, mis toovad tulusid juurde, võiksime ja peaksime paralleelselt astuma ka samme, mis meie võimalikke kulusid vähendaksid. Kas me peaksime vaatama asjale selles kontekstis konservatiivselt? Me tahame praegu teha kahte asja: positsioone parandada, rohkem tulusid saada ja paralleelselt ka teatavaid kulusid suurendada. Äkki peaksime kulude poole selle perioodi jooksul üle vaatama? Kui teil on kohe võimalik rääkida meile, Riigikogu liikmetele, meetmetest, mis lähiaastatel selgelt hakkavad positsioone parandama, siis olge kena. Aga kas võiks äkki kulud üle vaadata?
Aitäh! Kui parlamendil on ettepanekuid, kust võiks kulusid koomale tõmmata, siis ma hea meelega kuulan neid. Ma siiski rõhutan, et järgmisel aastal on eelarve juba praegu tehtud otsuste alusel struktuurses ülejäägis. Kui vastata otse küsimusele, millised on need positsioone parandavad meetmed, mida on võimalik parlamendil võtta veel enne, kui me otsustame tõsta lapsetoetust ja langetada töötuskindlustusmakset, siis tuleb öelda, et jah, ka need meetmed on olemas. Lapsetoetusi tõstev eelnõu on küll parlamendi poole teel, parlamendi menetluses on aga juba eelnõu, mis vähendab maksupettusi ja suurendab käibemaksu laekumist. Me oleme selle koos IRL-iga algatanud. Nüüd on meil võimalik ühiselt seda edasi viia ja seaduseks teha. Eelmised küsijad juhtisid tähelepanu, et eelarvepositsiooni parandavad meetmed on ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus. Ka need on pikaajalise mõjuga ja toovad riigieelarvesse raha juurde. Et pilt oleks kõigile üheselt selge, oleme need positsiooni parandavad meetmed tabelina välja pannud valitsuse kodulehele. Ma saatsin selle tabeli meili teel ka teie pinginaabrile, kes, ma usun, hea meelega seda teiega jagab, et te saaksite ridade kaupa vaadata, milliseid meetmeid saaks siia juurde panna ja kas on võimalik struktuurset ülejääki, mis meil järgmiseks aastaks on kavandatud, veelgi suurendada. Kui teil neid ettepanekuid on, siis olen nende eest tänulik.
Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Marika Tuus-Laul!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan pankade teemal. Pangakasumite maksustamise kohta on sõna võtnud Tartu Ülikooli meediateadur Maarja Lõhmus. Ma loen tema kommentaari ette: "Reformierakond on oma algusest peale ja jätkuvalt olnud Eesti kodanikelt väliskapitalile e. pankadele kasumiteenimise edukas projekt." Ta küsib: "Kuidas saab olla, et lisaväärtuse transformeerimine väliskapitali kasumiks on partei üks peamisi programmilisi eesmärke olnud 20 aastat ning partei ise pole suunda problematiseerinud?" Mida te vastate lugupeetud õppejõule? Kas te sellepärast ei salligi ühistupanku ja nii kiivalt kaitsete kommertspanku? Ma toon näite, et Soomes on üle poole elanikest ühistupanga liikmed.
Aitäh! Ei, kindlasti ei ole mul midagi ühistupanga kui sellise vastu, küll aga olen ma selle vastu, kui Tallinna linnavõim selle asemel, et tegelda teeaukude ja lasteaedade probleemidega, tegeleb asendustegevusega ja mängib pangajuhte, milleks ei linnapea, abilinnapea ega need teised inimesed, kes sinna n-ö panga nõukokku kuuluvad, tegelikult ei sobi. Aga vastuseks teie küsimusele pankade kasumi kohta ütlen, et eri aastatel on seda väga erinevalt kasutatud. On olnud aastaid, mil kogu kasum on Eestis reinvesteeritud ja Eestis on võetud väga palju laene. Kogu see raha on jäänud Eestisse ja see on Eesti majanduses nähtavalt olemas. See on loomulikult pankade enda otsus. Kui nad tunnetavad, et neil on piisavalt akumuleeritud kasumit ja on aeg võtta osa raha ettevõtlusest välja, mitte seda enam Eesti turul hoida, siis minu hinnangul tuleb neil selle pealt tulumaksu maksta. Ma olen üsna kindel, et see aeg, mil Eestis tegutsevad pangad kasumi kas või osaliselt välja võtavad ja sellelt maksu maksavad, ei ole kaugel.
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mul on kahju, et te ei ole saanud munitsipaalpoliitikast välja ega saa aru, et te juhite riiki. Mujal maailmas on vist mõeldamatu, et peaminister parlamendi ees siunab ühte omavalitsust, aga Eestis on see tavaks saanud. Nüüd minu küsimus. Uus koalitsioon on otsustanud asfaldiaukude asemel lappida riigieelarvet. Nimelt vähendati teehoiuks minevaid vahendeid 25 miljoni euro võrra. See on minu arvates majanduslik rumalus, sest õigel ajal tegemata jäänud teeremont läheb tulevikus maksma mitu korda rohkem. Miks te nii talitate ja jätate päranduseks lagunenud teed?
Aitäh! Kui ma ütlen, et ma valitsusliikmena ja tallinlasena ei ole nõus sellega, mida Tallinna poliitiline juhtkond teeb, siis see ei tähenda, et ma omavalitsust siunaksin. Ma olen väga mitmendat põlve tallinlane ja armastan oma kodulinna. Aga oma kodulinna võimu tegevust, mille kohta teie erakonnakaaslane minu käest küsis, pean ma asendustegevuseks, selmet tegelda just nimelt selle teemaga, millele te õigesti tähelepanu juhtisite, asfaldiaukudega Tallinna tänavatel – me kõik ju tunnetame, kui suur probleem see on –, aga ka lasteaiakohtade nappusega. Teie Põlva elanikuna seda võib-olla nii otseselt ei tunneta, aga küllap tallinlastega suheldes näete teiegi, kui suur probleem on Tallinna noorte perede arvates lasteaiakohtade puudus. Loomulikult on kohatu, kui selle asemel, et tegelda nende põletavate munitsipaalprobleemidega, tegeleb linnavõim propagandaga, sh väljamõeldud asutuste loomisega.
Aitäh! Me oleme selle küsimuse käsitlemise lõpetanud.
Järgmine on Marika Tuus-Lauli küsimus sotsiaalminister Helmen Kütile. Teema on puudega inimesed. Palun!
Aitäh! Väga austatud hea kolleeg ja praegune minister! Minu küsimus puudutab eelseisvat töövõimereformi. Üleeile võttis selle vastu teravalt sõna Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, kuhu kuulub ligi 43 000 inimest. Nad ütlesid, et selleks reformiks kulutatakse palju raha, mis läheb ümberkorraldusteks, nõustamiseks jne. Need on hiigelsummad. Aga samas ei tegelda põhilise probleemiga, sellega, kuidas töölkäimiseks vajalikke teenuseid luua. Kõik see on jäetud omavalitsuste õlgadele. Samuti on küsimus rahas, millega kompenseerida puudest tulenevaid lisakulutusi, mis on eriti terav probleem. Kuidas sa seda küsimust kommenteerid?
Suur aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tähistas oma 25. sünnipäeva ja ma osalesin sellel üritusel koos hea kolleegi Urmas Kruusega, kes otseselt selle reformiga tegeleb. Mina sotsiaalministrina tegelen eriti just teenustega. Need probleemid, mis ELIL tõstatas, on tõepoolest olemas. Me oleme 25. aprilliks kokku kutsunud ümarlaua, kus me sellest kõigest räägime. 100 000 tööealist puudega inimest võiksid tööle minna ja oluline on neile selleks võimalusi luua ka Euroopa Liidu raha kasutades. Meie ja ilmselt ka erivajadusega inimesed ise ei ole nõus sellega, et neil puudub võimalus tööle pääseda. Teenused on äärmiselt olulised, sest kui inimesi nõustatakse ja neile pakutakse aktiivseid tööturumeetmeid, aga nad ei pääse tööle transpordivõimaluse puudumise tõttu, siis on see raha nagu maha visatud. See reform peab käima koos sotsiaalteenuste arenguga. Kindlasti ei tohi suruda kogu seda koormat omavalitsuste peale, kuigi paljudes kohtades, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja paljudes teistes omavalitsustes, kus on olemas haldussuutlikkus ja ilmselt ka raha ning prioriteetide valikul on erivajadusega inimestega arvestatud, on paljud teenused olemas. Meil ei ole mõtet neid Euroopa Liidu vahendeid, mis on mõeldud teenuste ja juurdepääsuvõimaluste tagamiseks, lihtsalt ära kasutada, nii et aastal 2020 jääks see väga suur kulu kohalikele omavalitsustele. Kuid ma väidan, et riigieelarve peab arvestama, et ka peale Euroopa Liidu vahendite lõppemist vajavad need inimesed toetust ja paremaid teenuseid ning ainult kohalikud omavalitsused seda tagada ei suuda.
Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Hea minister! Liikumispuudega inimeste liit ja kindlasti kõik puudega inimesed on seisukohal, et nad ei toeta töövõimetuspensioni asendamist töövõimetoetusega, mida hakatakse sõltuvalt sissetulekust vähendama. Praegu kulub pension töölkäimisega seotud kuludele (transport, abistajad jms), aga nüüd peavad nad hakkama täies mahus tasuma teenuse eest, mille kasutamine on puudest tulenevalt vältimatu. Sisuliselt on mul sama küsimus nagu eelminegi. Aga ma küsin ikkagi. Kui töövõimereform peab käima koos teenuste arendamisega, kuidas te mõtlete seda siis läbi viia, kust tuleb raha ja kuidas see toimuma hakkab?
Suur aitäh! Seda reformi on tõepoolest pikalt ette valmistatud, on kaasatud huvigruppe, nt puuetega inimeste koda jt. Aga ma lugesin nende pöördumisest, et nende väitel on kaasatus jäänud väheseks ning inimestel on teatud hirmud ja küsimused. Võib-olla tuleks siin avalikustamise huvides öelda, et tegelikult kaob ära ju nn töövõimetuspension. Me ei räägi puudetoetusest, see ei kao ära. See on aga tõesti väga väike, see on kümneid aastaid olnud ühesuurune. Aga juhul, kui inimene teenib enam kui 1004 eurot, kaob tal edaspidi ära töövõimetoetus. Praeguse kava järgi hakkaks alates 640 euro suurusest sissetulekust see toetus vähenema, aga ei kaoks siis veel ära. Kui arvestada, kui paljud inimesed töötavad Eestis alampalga eest, siis juhul kui töövõimetoetus hakkab vähenema alles alates 640 eurost ja sellele toetusele lisanduvad teenused, arvan ma, et paljude erivajadusega ja praegu töövõimetuspensioni saavate inimeste elu läheb edaspidi paremaks, nende sissetulek pigem suureneb. On väga oluline, et teenuste arendamine ja reform käiksid käsikäes. Uus süsteem ei rakendu kohe. Selle tõttu on õige reformi kitsaskohtadele tähelepanu juhtida praegu, kui me saame veel teha muudatusi, ja siis, kui reform käivitub, saab hästi kiiresti reageerida. Aga jah, teil on jumala õigus selles, et reform ja teenuste arendamine peavad käima käsikäes.
Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Hea minister! Ma loodan ka väga, et see reform õnnestub. Meenutame eelmisi reforme. 2004. aastal, kui oli ka kõne all individuaalne lähenemine ja igaühega arvestamine, siis kukkus see kõik sisuliselt läbi. Maret Maripuu ajal loodud süsteem, kui inimese enda täidetud paberite järgi määrati puudeastet, põrus ju üsna täiega. Tegelikult on põhiküsimus, kust tulevad need töökohad. Kindlasti ei saa osa neid inimesi ju täiskohaga tööl käia, nad saavad töötada ainult poole kohaga. Kus on need ettevõtjad, kes neile inimestele vastu tulevad? See on põhiküsimus, sellest sõltub, kas see reform õnnestub või mitte. Väga kena, kui puudega inimesed saavad tööd, aga ma ei näe, et neid töökohti kuskil oleks. Lisaks küsin, kas puudetoetust on ka kavas tõsta.
Suur aitäh küsimuse eest! Täna hommikul oli just töötukassa nõukogu koosolek. Me oleme sama meelt, et võtmeküsimus selle reformi käivitamisel on töökohad. Nagu ma esimeses vastuses ütlesin, kui inimesi nõustatakse ja neile osutatakse teenuseid, aga puuduvad töökohad, siis on see reform läbi kukkunud. See töö, mida tehakse tööandjatega, on äärmiselt oluline. Meelis Paavel andis täna ülevaate aktiivsetest tööturumeetmetest ja tööandjate koolitamisest ning informeerimisest, selleks on loodud osakond. Selliste heade praktikate loomine on üks nende prioriteetne tegevus sellel aastal ja seda kuni järgmise aasta keskpaigani, kui reform rakendub. On täiesti õige, et ilma töökohtade ja teenusteta see reform ei õnnestu.
Suur tänu! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Heljo Pikhof!
Aitäh! Austatud minister! Kas riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ei peaks eeskuju näitama ning võtma tööle osalise töövõimega inimesi? Mul on hea näide Rootsist. Kui ma olin enam kui kümme aastat tagasi sotsiaalministri nõunik, olid Rootsis kaks selle valdkonna ministri nõunikku sügava nägemispuudega ja said oma tööga väga hästi hakkama, nad tegid kahekesi ühte tööd. Ma tean, et Sotsiaalministeeriumis on võetud tööle liikumispuudega inimesi. Kas ministeeriumid kavatsevad siin eeskuju näidata? Ma sain eile kokku pimedate liidu juhatusega ja nad pakkusid välja väga paljusid töid, mida võiksid teha vaegnägijad ja pimedad.
Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et heade näidete toomine selle kohta, et erivajadusega inimesed on väga kohusetundlikud ja väga head töötegijad, julgustab teisigi tööandjaid erivajadusega inimesi tööle võtma. Puuetega inimeste koda on tunnustanud tööandjaid, kes neile inimestele tööd pakuvad. Ma arvan, et avalik sektor peaks olema ja võiks olla siin eeskujuks ning just nimelt sedakaudu, et need inimesed ise sellest kirjutaksid ja räägiksid, mitte sel kombel, et ministeeriumid raporteerivad. Aga teisest küljest tuleb arvestada, et kindlasti paljud erivajadusega inimesed töötavad ja nende diagnoos on siiski nende isiklik asi. Me ju ei tea, kui palju neid on, me teame ainult seda, et ligi 40% tööeas olevaid töövõimetuspensioni saavaid inimesi töötavad. Ma väga austan inimeste privaatsust, sest erivajadus ei ole mitte ainult haige käsi või jalg, vaid see võib olla tingitud hoopis mõnest muust haigusest, näiteks diabeedist.
Aitäh! Palun, Mailis Reps!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Lisaks puudega inimeste töövõimereformile on viimase kolme aasta jooksul nii teie kui ka paljude teiste siin saalis olijate südant puudutanud see, kuidas me märkame erivajadusega lapsi enne nende täiskasvanuks saamist, alustame sellega lasteaiast ja teeme seda läbi kogu kooliea. Kahjuks ei ole märgata, et Vabariigi Valitsuse koosseisu osaline muutumine oleks siin kaasa toonud mingeid konkreetseid positiivseid samme. Koalitsioonilepingus on küll üsna huvitavaid lauseid, kuid kahjuks dokumendid siiani mingit lootust ei ole andnud. Ma tean, et te olete selle teemaga kursis. Kas te võite oma valdkonna kohta kinnitada, et lasteaiast algav ja kogu kooliaja kestev erivajadusega laste märkamine ja toetamine ei ole teie prioriteetide hulgast kadunud?
Ma väga tänan selle küsimuse eest! Ma kohtusin esmaspäeval haridus- ja teadusministriga erivajadusega laste hariduse ja samuti nende lasteaedade teemal. See on hästi oluline. Ma kinnitan teile, et see teema ei ole meie prioriteetide hulgast kuskile kadunud ja õige varsti on meil võib-olla juba võimalik tulemusi ette näidata. See teema on hästi oluline ja hästi vajalik on siin lahendus leida. Me igal juhul tegeleme sellega.
Ma väga tänan Riigikogu liikmeid küsimuste eest! Ma kardan, et ma Margus Tsahknale enam vastata ei jõua, aga väga tore on olla ka vastaja rollis, kui oled seni kogu aeg olnud küsija rollis. Siis saad aru, mis tunne see on. Ma kinnitan, et see on väga tervendav.
Aitäh! Me lõpetame selle teema arutelu.
Läheme järgmise teema juurde. Viies küsija on Mailis Reps, kes küsib peaminister Taavi Rõivaselt rongiliikluse kohta. Palun, Mailis Reps!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Prooviks võib-olla vastastikku tulla munitsipaalpoliitikast peaministri tasandile tagasi. Pühapäeva õhtul pidid paljud Viljandi–Tallinna rongiga Lellest pealinna poole sõita soovijad jääma ootama järgmist rongi, kuna puupüsti täis rongi lihtsalt rohkem inimesi peale ei mahtunud. On korratud, et rongijuht ja klienditeenindaja võtsid selles olukorras vastu tõenäoliselt kõige õigema otsuse. Paraku ei saa aga kuidagi nõustuda riigile kuuluva ettevõtte Elroni juhi sõnadega, et inimestel tuleb hakata leppima teadmisega, et iga kord ei pruugigi rongile pääseda. Kas teie meelest on sellised sõnad tõepoolest kohased ja kooskõlas transpordi arengukavaga ning inimesed võiksidki näiteks Viljandist Tallinna sõita soovides arvestada, et tihti tuleb järgmist rongi ootama jääda? Millise sõnumi teie talle edasi andsite?
Aitäh! Need konkreetsed sõnad tekitasid kummastust ka minus. Samas on oluline vaadata konteksti. Uute rongide tulek on oluliselt kasvatanud rongisõidu populaarsust Eesti inimeste seas. Me teame hästi, et mõni kuu tagasi ilmnes uuenenud rongiliikluses üsna tõsiseid lastehaigusi. Samas, kõik need inimesed, kes iga päev ronge kasutavad ja kellega ma olen rääkinud, on öelnud, et vahe on nagu öö ja päev, olukord on muutunud palju paremaks. Olen huvi pärast vaadanud statistikat, kui palju rongisõitjate arv on kasvanud. Näiteks Tallinna kinnimakstud ühistranspordi kasutamine kasvas eri hinnangutel 1–2%, aga uued rongid ehk parem kvaliteet rongiliikluses on toonud rongidesse üle kolmandiku võrra inimesi juurde. See on märkimisväärne kasv ja küllap on ka need n-ö lastehaigused uute rongide käimasaamisel paratamatult sellega seotud olnud. Aga veel kord ütlen, et enamik rongisõitjaid on avaldanud rahulolu, kvaliteet on nende hinnangul oluliselt paranenud. Ma väga loodan, et ka nendest juhtumitest, kui inimesed on pidanud järgmist rongi ootama jääma, võetakse õppust ja tehakse tõsised järeldused.
Aitäh! Palun, Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Peaministri ametis olles ei ole teil kindlasti olnud võimalust ühissõidukitega sõita, aga soovitan siiralt teil seda teha. Lihtsalt teile teadmiseks ütlen – te võib-olla ei ole veel sellega kursis –, et Tallinna piires on võimalik ka rongiga tasuta sõita. See on üks põhjus, miks näiteks Nõmme elanikud kasutavad väga hea meelega ronge. Aga te ütlesite, et teis tekitasid Elroni juhi sõnad kummastust. Ma loodan, et lisaks kummastusele tekib peaministril tulevikus ka soov sel teemal Elroni juhiga rääkida või konkreetseid samme astuda. Kindlasti tekitas paljudes teisteski kummastust intervjuu teine osa. Seal räägiti küll sellest, et Elron saab kaks uut rongi, mis peaksid veeremipuudust veidike leevendama. Teiselt poolt aga rõhutati, et ega vaguneid juurde ja lahti haakida ei olegi nii lihtne ning kui ühes või teises kohas toimub mingi muusikasündmus, siis see ei pruugi tähendada, et kavatsetakse vaguneid juurde panna. Kas see on teie meelest õigustatud?
Aitäh! Küllap on ühistranspordi korraldajatel põhjust arvestada ka suurürituste toimumisega. Aga olen minagi oma elu jooksul väga palju ühissõidukeid kasutanud ning olen jäänud maha täistuubitud trollidest ja bussidest. Rongist ei ole ma Eestis maha jäänud, Eestis oli rongiliiklus kuni viimase ajani üsna kehvakeses seisus, küll aga välismaal olen jäänud ka rongist maha seetõttu, et see on olnud puupüsti täis. Londoni metroos tipptunni ajal esimese rongi peale saada on sisuliselt võimatu. Ma ei ütle, et see peaks Eestis nii olema, kindlasti mitte. Aga on ka minul tulnud ette selliseid juhtumeid ühissõidukitega. Mida sellest järeldada? Ma usun, et uute rongide soetamine on olnud riigil kindlasti õige samm. See on toonud rahvast rongidesse juurde ning muutnud rongiliikluse kiiremaks ja mugavamaks. Kui kevadhooaeg toob kaasa reisijate arvu lisakasvu, kas siis peab tegema järeldusi sõidugraafiku kohta? Jah, loomulikult. Kindlasti tuleb arvestada, et kui rohkem inimesi rongiga sõidab, siis on vaja täpsemat graafikut ja vajaduse korral tuleb selles muudatusi teha. Kas seda graafikut peaks hakkama koostama ja rongifirma juhte noomima peaminister isiklikult, selles ma kahtlen. Küllap on selleks tööle võetud teised inimesed, kes sellega päris hästi hakkama saavad.
Nüüd on võimalik esitada üks lühike küsimus ja saada sellele lühike vastus. Mailis Reps, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Seoses Raasikul toimunud õnnetusega on avalikkusel tekkinud küsimus, milline on ülesõidukohtade turvalisus. Kas olete riigiettevõtte juhtidega seda arutades teinud siin järeldusi ja kui, siis milliseid?
Aitäh! See oli äärmiselt kahetsusväärne õnnetus, seda enam, et sellele ülesõidukohale plaaniti tõkkepuu paigaldada suve teisel poolel. Seda, kas tõkkepuu oleks saanud selle õnnetuse ära hoida, on praegu vara öelda. Uurimine käib ja kindlasti saame õnnetuse põhjused täpsemalt teada. Aga kiire järeldus on see, et sellele ülesõidukohale tuleb tõkkepuu paigaldada esimesel võimalusel. Seda on võimalik teha jaanipäevaks, nii on Eesti Raudtee mulle kinnitanud. Kõik teised ülesõidukohad, mis on Raasiku ülesõidukohaga sarnased – Tallinna–Tapa raudteel on neid mälu järgi öeldes kuus –, peaksid selle suve jooksul tõkkepuu saama. Kas tõkkepuu kõik õnnetused ära hoiab, on väga raske öelda, aga turvalisemaks teeb see olukorra kindlasti.
Suur tänu! Tänane infotund on lõppenud.
