Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! IRL-i fraktsioon algatab Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Vene Föderatsiooni telekanalite mõjutustegevuse vastustamiseks" eelnõu. Vene riigi telekanal Rossija-RTR on praeguse Ukraina kriisi ajal süstemaatiliselt õigustanud agressiooni iseseisva riigi vastu, rõhutanud ...

Vabandust korraks, palun oleme natuke vaiksemalt! Aitäh!

... Vene Föderatsiooni ühepoolset õigust sõjaliselt kaitsta kaasmaalaste kogukonda teistes riikides, edastanud sõjapropagandat ja õhutanud rahvastevahelist vaenu. See on otseses vastuolus Eesti seadustes sätestatud põhimõtetega ja laiemas plaanis on tegemist julgeolekuküsimusega. Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu tõdes viimases kapo aastaraamatus, et Putini režiim üritab Eesti inimesi Vene kaasmaalasteks nimetada ja Eesti riigi vastu häälestada ning see võib ohustada põhiseaduslikku korda. Me peame otstarbekaks, et Riigikogu probleemkomisjonis analüüsitaks Vene telekanalite propagandategevust ja vajaduse korral esitatakse ettepanekud piirangute kohta õigusvastase tegevuse tõkestamiseks. Samuti peame tarvilikuks, et komisjon analüüsiks Eesti venekeelse telepubliku teavituse olukorda ning pakuks lisaettepanekuid, sh ERR-i venekeelse programmi laiendamise ja Euroopa Liidu venekeelse telekanali asutamise kohta. Me peame tähtsaks, et probleemkomisjon, kui Riigikogu otsustab seda toetada, teeks koostööd nii Läti kui ka Leedu rahvaesindusega. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Juhatus otsustab selle menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Austatud Riigikogu liikmed! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis veteranide toetusrühma moodustamine. Rühma kokkukutsuja on Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Peale selle toimub siin täna kell 15 Riigikogu lahtiste uste päeva raames kõnekoosolek "95 aastat rahvaesindust" Riigikogu külalistele. Seetõttu palun teil oma laudadelt ja sahtlitest olulised materjalid kaasa võtta! Mitte kohe, praegu teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 87 ja puudub 14 Riigikogu liiget.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Tere hommikust, lugupeetud juhataja ja head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 tänavu 10. märtsil ja Riigikogu juhatus võttis eelnõu menetlusse 11. märtsil. Eelnõu läbis siin saalis esimese lugemise 9. aprillil ja muudatuste esitamise tähtpäevaks määrati 11. aprill. Eelnõu kohaselt muudetakse paindlikumaks supelranda teenindavate spordi- või puhkerajatiste vette ehitamine. Muudatused mõjuvad positiivselt rannaalade arendamisele ning nende kasutamisele puhkuse, spordi ja turismi eesmärgil. Kui eelnõust saab seadus, siis võimaldatakse supelrandadesse kaldaga ühendamata spordi- ja puhkerajatisi ehitada ka siis, kui sama ala suhtes on algatatud maakonnaplaneering. Väikeste, kaldaga püsivalt ühendamata kuni 60 ruutmeetri suuruste ehitiste hoonestusloa menetlemise algatab Vabariigi Valitsuse asemel edaspidi majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tehtud ja komisjon võttis vastu järgmised menetluslikud otsused: võtta teine lugemine täiskogu päevakorda 22. aprillil, st täna; teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 24. aprilliks 2014. aastal; teha ettepanek eelnõu lõpphääletuseks. Komisjon võttis kõik menetlusotsused vastu ühel häälel. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ehk sa kordad ajaloolise tõe huvides selle eelnõu tähtsuse lühidalt üle, enne kui me teise lugemise lõpetame? Siis kõik teavad, mida me siin täpselt teeme.

Vabandust korraks! Austatud Riigikogu, üldse ei ole kuulda, mida vastaja rääkima hakkab. Aitäh!

Eelnõu käsitleb kaldaga püsivalt ühendamata ehitisi, mis on üsna väikesed, kuni 60 ruutmeetri suuruse pinnaga. See suurus on võetud ehitusseadusest kui väikeehitise suurus ja puudutab konkreetsel juhul supelrandade arendamist. Praegu kehtiva veeseaduse järgi ei saa sellise ehitise püstitamiseks hoonestusluba taotleda, kui selle ala suhtes on algatatud maakonnaplaneering. Kõnealuse eelnõu seadusena jõustumisel saab seda teha. See on nn Pärnu supelranna elevandi eelnõu, mis ühtlasi vähendab bürokraatiat ka teistes Eesti supelrandades, kuhu tahetakse samalaadseid suveatraktsioone paigaldada.

Palun, Andrus Ansip!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Mulle on ikkagi selgusetu, kuidas selle Pärnu elevandiga on. Kas selle vette paigaldamine tuleb Lennuametiga kooskõlastada või mitte? Vana eeskirja järgi kooskõlastati Lennuametiga, aga kuna oli algatatud planeering, siis ka sellest ei piisanud. Kuidas siis nüüd on, kas elevant kooskõlastatakse Lennuametiga või mitte?

Veeseadus Lennuametiga kooskõlastamist ei sätesta. Aga selle eelnõu seaduseks saamisel, isegi kui on algatatud maakonnaplaneering, võib selliste rajatiste ehitamiseks hoonestusloa välja anda. Mina saan sellest aru nii, et kuna selliste väikeste ehitiste paigaldamine ei ole enam maakonnaplaneeringuga seotud, siis ei peaks Lennuameti luba vaja olema. See on viie meetri kõrgune elevant, mis ei tohiks lennuliiklust segada.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Annely Akkermann! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 611 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Teine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 638 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Riigikogu liikme Kalev Kotkase!

Austet istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas otsuse eelnõu 638 tingituna asjaolust, et mõned meie fraktsiooni liikmed on asunud täitevvõimu teenistusse ja fraktsiooniga on liitunud mitmed asendusliikmed. Uuenenud fraktsiooni koosseis sunnib meid uuendama ka sotsiaaldemokraatide esindatust riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Teeme ettepaneku nimetada Neeme Suure asemele Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Tatjana Jaanson, Tatjana Jaansoni asendusliikmeks nimetada Marianne Mikko ja Jüri Morozovi senise asendusliikme Urve Palo asemele Maimu Berg. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Kotkas! Kaasettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Tere, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas 14. aprillil sotsiaaldemokraatide esitatud otsuse eelnõu 638 ja otsustas konsensuse alusel võtta see tänase täiskogu istungi päevakorda, lõpetada esimene lugemine, määrata muudatusettepanekute tähtpäevaks 2. mai kell 16 ning juhul, kui esimene lugemine lõpetatakse, saata eelnõu teisele lugemisele ja lõpphääletusele 7. maiks. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Peep Aru! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 638 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 638 muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 2. mai kell 16.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 639 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nii nagu eelmise otsuse eelnõu on ka selle otsuse eelnõu nr 639 algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tingituna koosseisu uuenemisest ja Riigikogu juhatuse koosseisu muutumisest. Teeme ettepaneku nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Heljo Pikhofi asemele Tiit Tammsaar ja asendusliikmeks Karel Rüütli. Samuti teeme ettepaneku Jaan Õunapuu asendusliikme Eiki Nestori asemele nimetada Heljo Pikhof. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Kõik on selge. Suur tänu, Kalev Kotkas! Palun kaasettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Head kolleegid! Sedagi eelnõu arutas põhiseaduskomisjon 14. aprillil ning otsustas saata otsuse eelnõu 639 suurde saali täiskogule tänaseks, 22. aprilliks ja teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid saab esitada 2. mai kella 16-ni. Juhul, kui me täna eelnõu esimese lugemise lõpetame, võiks teine lugemine toimuda 7. mail. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 639 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 2. mai kell 16.

Neljas päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 640 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Otsuse eelnõu 640 andis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon üle 8. aprillil 2014. Selle eelnõu sisu on lakooniline ja lihtne. Me teeme ettepaneku nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Ülo Tuliku asemele Siim Valmar Kiisler ja tema asendusliikmeks Ken-Marti Vaher, kes oleks seal seni olnud Kaja Kreismani asemel. Ei Ülo Tulik ega ka Kaja Kreisman ei ole enam Riigikogu liikmed, seetõttu on vaja muuta ka julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni koosseisu. Aitäh!

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kaia Iva! Kaasettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Head kolleegid! Seegi eelnõu pälvis põhiseaduskomisjoni tähelepanu 14. aprillil. Võrreldes kahe eelmise eelnõuga on muutunud eelnõu esitaja, seekord on see Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Me otsustasime konsensuse alusel võtta selle eelnõu tänase istungi päevakorda, esimese lugemise lõpetada ja muudatusettepanekute tähtpäevaks määrata 2. mai kell 16. Juhul, kui me selle eelnõu esimese lugemise täna lõpetame, võiks teine lugemine olla 7. mail. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 640 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 2. mai kell 16.

Viies päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse § 12¹ täiendamise seaduse eelnõu 598 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraatide algatatud erakonnaseaduse § 12¹ täiendamise seaduse eelnõuga piiratakse erakondade iga-aastaseid reklaamikulutusi 500 000 eurole. Piirang võrdsustab parlamendis suurema ja väiksema esindatusega erakondade võimalusi poliitiliste kampaaniate korraldamisel ning sunnib erakondi massiivsete reklaamikampaaniate asemel keskenduma poliitika sisu tutvustamisele. Seadusmuudatuse eesmärk on keelata erakondadel kulutada reklaamile – olgu tegemist tele-, raadio-, interneti-, väli- või ajakirjandusliku reklaami või reklaamtrükistega – rohkem kui pool miljonit eurot kalendriaastas. Piirmäära ületavad kulud loetakse keelatud annetuseks. Massiivsed reklaamikampaaniad, mille käigus põletatakse arutult sadu tuhandeid eurosid, tekitavad inimestes vastuseisu nii poliitika kui ka poliitikute suhtes ja annavad ebaõiglase eelise suurematele parlamendierakondadele.
Muudatuse eesmärk on muuta erakonnaseadust nii, et erakondade kulutused valimiskampaaniale ja reklaamile vastaksid rohkem demokraatia üldtunnustatud reeglitele. Muudatusega vähendatakse erakondade kampaaniate edukuse sõltumist riigieelarvelisest rahastamisest. Praegu kehtiva seaduse järgi on valimiskampaania korraldamise eelis erakondadel, kellel on rohkem Riigikogu liikmeid ja kes saavad seetõttu suuremat riigieelarvelist toetust. Ühtse reklaamikulude piiri määramisega vähendatakse meeletut ülepakkumist välimeediakanalites ning raha tähtsuse vähendamise kaudu Eesti poliitikas luuakse võrdsemad võimalused valimistel osalevatele nimekirjadele oma sõnumite tutvustamiseks. Eelnõu annab tõuke selleks, et erakondade tegemiste prioriteediks saaks poliitiline debatt, mitte uhked reklaamplakatid. Valimiskampaania kulude ülempiiri seadmine aitaks vähendada maksumaksjate raha liigset kulutamist reklaamile ja looks kandidaatidele võrdsemad võimalused.
Lõpetuseks soovin, et meie algatatud seaduseelnõu läbiks edukalt esimese lugemise ja saaks lõpuks seaduse jõu. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sellest võib ju aru saada, kui näiteks on üks valimine aastas. Aga kas te olete arvestanud ka niisuguste juhtudega, kui ühel aastal on kaks valimist? Siis sellest rahast justkui ei jätku. Ja siit teinegi küsimus: kui näiteks ühel aastal ei ole erakond 500 000 eurot ära kulutanud, kas siis võiks järgmisel aastal selle võrra rohkem kulutada?

Sellist situatsiooni me teoreetiliselt läbi ei mänginud, aga ma saan teie murest aru, Keskerakond. Nii et ma taipan, milles on asi.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Selline situatsioon, mida Kalev Kallo kirjeldas, oli 2009. aastal tegelikkus, kuna siis toimusid Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised. Minu küsimus puudutab kohalike omavalitsuste valimisi. Kas te ikka panete selle eelnõuga erakonnad võrdsesse olukorda? Näiteks erakond X paneb kohalikel valimistel välja 50 nimekirja 50 omavalitsuses ja erakond Y paneb välja 215 nimekirja. Mõlemad erakonnad võivad kulutada poliitiliseks tegevuseks, sh valimiskampaaniaks, võrdse summa raha. Kas see ikka on võrdne olukord?

Jah, ma usun küll. Ma arvan, et kõikidel kandidaatidel on suurepärane võimalus kohtuda sadade ja tuhandete inimestega ning pidada sütitavaid debatte.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler!

Aitäh! Austatud ettekandja, ma ei saanud teie positsioonist päris täpselt aru. Kõigepealt te ütlesite oma sõnavõtu alguses, et suured valimiskampaaniad tekitavad inimestes vastumeelsust poliitikute ja kogu poliitika vastu. Pärast rääkisite pikalt, kuidas suure kampaania tegemine on suur eelis. Mis seisukohal te siis õieti olete? Te ju ei arva ometi, et vastumeelsus kui niisugune on mõnele erakonnale suur eelis. Kas kampaania tegemine tekitab vastumeelsust või hoopis vastupidi, positiivseid emotsioone?

Härra Kiisler, ma soovitan teil tähelepanelikumalt jälgida. Minus nii nagu teisteski sotsiaaldemokraatides tekitab vastumeelsust arutu reklaamiraha raiskamine.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Marianne! Energiamajanduses on kvoodikaubandus kaunis levinud. Kui üks ettevõte ei suuda ettenähtud saastekvoote ära kulutada, siis ta võib need edasi müüa. Reformierakond ei ole teinud europarlamendi valimistel välireklaami kampaaniat. Kas teie eelnõu järgi võiks Reformierakond loovutada oma kasutamata reklaamikvoodi teistele erakondadele, loomulikult mõistliku tasu eest?

Ma arvan, et reklaamierakond ... vabandust, Reformierakond ... (Naer saalis.) Alustame uuesti. Reformierakond on oma valijatega kohtumistel more than welcome. Väga hea, et te jätsite ühe etapi vahele, mistõttu ma kujutan ette, et varsti näeme väga palju telereklaami. Ootan huviga, kuidas see täpsemalt välja näeb.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen teiega täiesti nõus, et arutud ja liiga mahukad reklaamikampaaniad ei tee kindlasti valimisaktiivsusele head, vaid mõjuvad pigem vastupidi. Võiks arutada ja kehtestada selliseid piiranguid, mis ka tegelikult toimivad. Näiteks Saksamaal on kehtestatud piirangud eri liiki reklaami mahtudele, näiteks tele- või raadioreklaami sekundid, välireklaami ruutmeetrid jne. Kas ei oleks mõistlik hoopis sel viisil läheneda sellele liigsele kulutamisele teie sõnastuses arutu reklaamikampaania peale?

Ma olen teie mõttekäiguga nõus, härra Toobal. Nii nagu teid erutavad ka mind need tohutud ajupesulaadsed teleklipid. Ma esindan praegu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni. Aga kui oleks minu teha, siis endise teleajakirjanikuna ütlen, et Eesti võiks olla see teedrajav riik, kus ei oleks enne valimisi poliitilisi telereklaame. Võiksid olla Belgia kombel sellised seinad, kus on kõigile võrdsed pinnad. See oleks väga õiglane ja siis oleksid tõesti võrdsed võimalused.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ka mina tulen kohalike valimiste teema juurde. Kui näiteks Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on võimalik kohalike valimiste puhul kasutada 500 000 eurot ja valitsuses olles tekib neil võimalus lisaraha hankida, siis mis takistab neil valimisliite moodustada ja veel 500 000 eurot ära kulutada?

Teie küsimusest kumab läbi teatud rehepaplik alge ja sotsiaaldemokraadina ei saa ma sellega nõus olla.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saanud siiski vastust oma küsimusele, kas kulutamata välireklaami maht on loovutatav mõnele teisele erakonnale. Või kui soovitakse kasutada suuremat reklaamimahtu ja kellelgi on seda üle, kas siis see reklaamimaht on ostetav?

Härra Ansip! Me oleme küll koalitsioonis, aga me ei valda nii hästi sellist poliittehnoloogiat nagu teie. Ilmselt peaksime veel natuke õppima.

Aitäh! Palun, Tatjana Jaanson!

Austatud juhataja ja Marianne! Mitmes Euroopa riigis selliseid piiranguid rakendatakse?

Väga palju võiksime õppida Skandinaavia maadest, kus arutut raiskamist ei salli ei rahvas ega ka poliitikud. Ka Belgias on näiteks jagatud kõigile seintel võrdsed pinnad. Nii et need kaks kohta võin kohe hakatuseks nimetada.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Küsin täpsustava küsimuse. Kuidas saab välistada selle, et erakond kulutab valimisteks rohkem kui 500 000 eurot? Erakonnal ei ole ju keelatud moodustada kõrvale valimisliite ja nende kaudu seda summat veel kahe- või kolmekordistada. Millega te garanteerite, et ei laieneta ega kasutata raha muul moel?

Ma kordan veel kord, et nii nagu teie esimese küsimuse puhul tunnetan ma ka praegu, et teie arvates läheb skeemitamiseks. Mina arvan, et ei lähe skeemitamiseks, sellepärast et me elame demokraatlikus riigis ja ühtlasi õigusriigis. Minu arvates ei pea teile nii tuttavad skeemitamised heaks tavaks muutuma. Meie erakond selliseid skeeme ei tunne.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Ka mina, nagu paljud eelküsijad, ei saanud oma esimesele küsimusele vastust ja üldiselt jääb mulje, et te ei vasta ühelegi küsimusele, seetõttu ei olegi vist mõtet rohkem midagi sisulist küsida.

Aitäh!

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Esiteks ma tahan kolleeg Tarmo Tamme küsimuse peale öelda, et ka praeguste seaduste järgi on keelatud, et erakonnad rahastavad valimisliite. Seda ei ole lubatud teha ja kui mõni erakond seda ikkagi teeb, on see illegaalne tegevus. Nii et kui Tarmo Tamm teab mõnda juhtumit, siis peaks ta sellest märku andma. Erakonnad ei tohi mitte mingil juhul valimisliite rahastada. Aga minu küsimus on järgmine. Hea ettekandja, nagu ma sinust aru sain, on poliitilise soovi korral põhimõtteliselt siiski võimalik piirata üle mõistuse küündivaid reklaamieelarveid ja seda saab teha mahu piirangute kaudu. See ei pea olema ilmtingimata rahaline piirang ja vääriks kindlasti arutamist. Sain ma õigesti aru?

Just, valija ei ole loll, vastupidi. Meie, poliitikud, peaksime oma valijat austama. Seetõttu arvan endise teletöötajana, et kui Eesti oleks eesrindlik riik, kes lõpetaks valimiskampaania eel telereklaamid, siis oleks see väga hea signaal kõigile Euroopa Liidu riikidele.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Mina olen paadunud optimist ja erinevalt Kalev Kallost loodan vastuseid saada, seepärast esitan jätkuküsimuse kolleeg Andrus Ansipi omale. Kas selles sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõus siis on ette nähtud kasutamata limiidi ulatuses vabalt kaubeldavus või mitte?

Me oleme väärtuspõhine erakond ja mingit kauplemise elementi me siin ette ei näinud.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud ettekandja! Ma tulen sulle natukene appi. Kui Reformierakond valutab südant oma rahajääkide pärast, kas siis oleks mõeldav mingisugune fond, kuhu kõik erakonnad saaksid peale valimisi kanda oma ülejäägid? Fondi nõukogu võiks otsustada raha andmise üle ja see võiks minna näiteks lastekodudele, vaesuses elavatele inimestele jne. Tegelikult on see ju väga tänuväärt mõte, mida me võiksime edasi arendada.

Aitäh, Inara, abi eest ja selle innovatiivse mõtte eest! Mina kirjutaksin kahe käega alla ja usun, et seda ideed tervitaks kogu meie fraktsioon.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Kuna tundub, et raha jääb väga palju üle, siis see on väga lihtsasti lahendatav. Võiksime menetluse käigus sätestada, et ülejäägid lähevad stabiliseerimisreservi. Aga te olete nüüd Reformierakonnaga ühes koalitsioonis ja ma saan aru, et üheskoos te ka seaduseelnõusid menetlete ja toetate. Kas Reformierakond ka toetab teie algatust ja eelnõu?

Aitäh väga otsekohese küsimuse eest! Sotsiaaldemokraadid on valmis ka selleks, et see seaduseelnõu ei lähe läbi. Olukord on muutunud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 598, erakonnaseaduse § 12¹ täiendamise seaduse eelnõu esmaspäeval, 14. aprillil ning selle arutelu juures olid ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunikud Kristen Kanarik ja Katariina Kärsten. Ette rutates olgu öeldud, et Vabariigi Valitsus on loobunud selle eelnõu kohta arvamuse avaldamisest. Erinevalt tänasest tegi algatajapoolse tutvustuse Riigikogu liige Indrek Saar. See oli võrdlemisi lühike nagu ka eelnõu ise ja seda teemat on Riigikogus varemgi käsitletud. Indrek Saar nimetas eelnõu eesmärgina, et valimiskampaaniatele kuluks vähem raha, kuid oleks selle võrra rohkem sisu. Komisjoni esimees härra Maruste leidis, et reklaamikuludele võib piirmäära kehtestada, kuid raskus seisneb piirmäära nõudest kinnipidamise kontrollimises ning siinesineja tuletas meelde varasemaid arutelusid sellel teemal.
Muide, kõrvalmärkusena olgu öeldud, et ma kogusin mapi vahele kokku kolm analoogse sisuga seaduseelnõu aastatest 2003, 2004 ja 2005, mis kõik on mingil moel üritanud piirata raha kasutamist valimisreklaamis. Minu mäletamist mööda ei ole ükski neist seaduseks saanud.
Küsisin komisjonis ka täpsustuseks ja stenogrammi jaoks, et mis variandid meil on. Mäletan, et juba toona, kui me viimati põhiseaduskomisjonis pikalt erakonnaseaduse eelnõu menetlesime, arutas komisjon mahu piiranguid, mille kohta ka täna Marianne Mikkolt küsiti, kuid lõpuks sellest loobuti. Indrek Saar täpsustas seda, osutades kõigepealt, et kindlasti leidub võimalusi valimiskampaania rahalise mahu piirangust mööda hiilida, kuid kui hiilimine on liiga suur, siis on see liiga silmatorkav ega ole hiilijale lõpuks mitte kuidagi kasulik. Kui on ikkagi tegu 1,5 miljoni euro suuruse kampaaniaga, siis oleks aruandes selle 0,5 miljoniks euroks kokkusurumine silmnähtav petmine ja kindlasti pööraks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon sellele tähelepanu. Algatajate esindaja tõdes, et saab piirata reklaamimahtu (minutites, sekundites, ruutsentimeetrites) ja vähendada kohti, kuhu plakateid välja pannakse. Peale selle leidis ta, et kõige ebamõistlikum on praegune välireklaami piirang, kuna see ei toimi ja lisab pigem politseile mõttetut tööd.
Priit Toobal tõstis üles sama küsimuse, mida tema ja härra Kallo ka täna küsisid. Nimelt, eelnõus sätestatud piirang on esitatud aasta peale, aga võib esineda juhtumeid, kus ühe aasta jooksul tehakse rohkem kui üks valimiskampaania niisugusel kujul. Algataja vastus oli komisjonis mõnevõrra konkreetsem kui siin saalis natuke aega tagasi. Indrek Saar leidis, et piirang on sellisel juhul sama, järelikult tuleb aasta jooksul vähemaga läbi ajada, valmistuda ka kaheks valimispäevaks, juhul kui need on ühele aastale koondunud.
Komisjoni liige Rein Lang esindas ka seisukohta, et välireklaami piirangu kui ebaefektiivse abinõu võiks ära kaotada. Ta tõdes, et reklaami mõiste alla mahub praegu väga palju. Arutleda võiks vabalevi telekanalitesse suunatava raha piirangu üle. Meediateenuste seaduses on nimelt sätestatud põhimõte, et kui televisiooni- ja raadioteenuse osutaja annab erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade selgitamiseks eetriaega, peab ta andma samaväärsetel tingimustel esinemisvõimaluse ka teistele. Niisugune põhimõte kehtib ka näiteks Lätis. Üleüldise rahalise piirangu kehtestamist härra Lang otstarbekaks ei pidanud ja leidis, et sellisel juhul oleks vaja palgata 300 audiitorit.
Komisjoni liige Jaak Aaviksoo tõdes samuti, et valimisreklaami piiramise avalikkuse huvil ja erakondade huvil on teatav ühisosa – ka valijad ei taha saada ülemäära valimisreklaami ning piirangud peaksid olema pigem füüsilised kui rahalised. Eelnõu algataja aga leidis seepeale, et eelnõu menetlemise käigus on võimalik teha kompromisse. Veel kerkis esile küsimus, et kui minna selliselt üldsummaarselt piirangult mahu piirangutele üle, siis muutuks tugevasti ka eelnõu sisu. Kahtlesime, kas sama eelnõu piires on mõistlik selliseid muudatusi teha. Siinesineja tõdes seepeale, et palju tõenäolisemalt hakatakse tegelikke lahendusi otsima siis, kui eelnõu läbib esimese lugemise. Lõpuks mitte keegi seda ei vaidlustanud.
Komisjon otsustas võtta eelnõu tänase, 22. aprilli päevakorda ja teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Otsuse poolt oli 10 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja 1 komisjoni liige jäi erapooletuks. Tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtpäevaks 7. mai kell 17.15 ja esitada siinkõneleja põhiseaduskomisjoni ettekandjaks. Aitäh!

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas selles eelnõus on tõesti ette nähtud valimiskulutuste piirang erakondade nimekirjadele, aga seda piirangut ei ole seatud valimisliitudele?

Aitäh! Minu teada ei saa ka valimisliidud riigi rahastust sellisel moel kui erakonnad. Kuid eelnõu on sisuliselt kolmerealine: erakonnal on keelatud teha § 12¹ lõike 9 punktis 1 nimetatud kulusid rohkem kui 500 000 euro eest kalendriaastas. Piirmäära ületavad kulud loetakse keelatud annetuseks, nagu eespool osutati. Nii et vastus sellele küsimusele on: jah, valimisliitude kulutusi ei puuduta see kuidagi. Muudatus tehakse erakonnaseaduses, mitte mõnes teises seaduses.

Ester Tuiksoo, palun, teine küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas sellest eelnõust võib niimoodi aru saada, et muudest allikatest tuleva raha eest võib ka erakonna nimekiri rohkem reklaami teha, kui riigivahenditest tulnud erakonna toetus välja arvata?

Aitäh! Ei, see sõnastus ei tee minu meelest mingisugust vahet sellel, kust raha pärineb – kas see tuleb riigilt, eraannetustest või liikmemaksudest. Aga kindlasti on teie tõstatatud küsimus üks teema, mida esimese ja teise lugemise vahel arutada.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Andres Herkel! Avame läbirääkimised. Palun, Tarmo Tamm!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mind sundis siia pulti tulema Indrek Saare küsimus, mis ei olnud päris täpne. 500 000 eurot ei käi ju ainult riigieelarvest rahastatavate erakondade kohta. Erakonnad võivad raha saada ka ettevõtete või tuttavate käest, erakonna annetustest jne. Mis siis keelab mõnel ettevõttel toetada paralleelselt erakonda ja valimisliitu, mis on erakonnaliikmete baasil moodustatud? Mis seal vahet on? Meie arvates ei ole mingit vahet. Kohalikel valimistel on teatud olukordades võib-olla isegi kasulikum minna välja valimisliitude nimekirjadega ja selle kaudu valimisi rahastada. Kas me täidame sellega püstitatud eesmärgi?
Kokku võttes võin öelda, et ka Keskerakond toetab valimiskuludele piiri panekut, aga meie arvates peaksid piirid olema seatud nii, et neid saab kontrollida. Kõige paremini saab kontrollida mahu piiranguid ja seda, et erakondadele või valimisliitudele antakse võrdselt eetriaega ja ajaleheruumi. Kui me püüame probleemile lahendust leida 500 000-eurose piiri abil, mis pealegi kehtib ainult erakondadele, mitte valimisliitudele, siis ei täida seaduseelnõu seatud eesmärki.

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 598 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 7. mai kell 17.15.

Kuues päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse § 12⁷ muutmise seaduse eelnõu 599 esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli Riigikogu liikme Neeme Suure!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au tutvustada esimesel lugemisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu erakonnaseaduse § 12⁷ muutmiseks. Eelnõuga muudetaks erakondade rahastamise põhimõtteid, erakondade rahastamise süsteem muutuks solidaarsemaks. Muudatus suurendab poliitilist konkurentsi ja vähendab parlamendierakondade võimu liigset kinnistumist. Eelnõuga soovitakse vähendada vahesid Riigikogus esindatud erakondade ja Riigikokku mitte pääsenud erakondade vahel, elavdamaks poliitilist konkurentsi ja vältimaks parlamendierakondade positsioonide liigset kinnistumist.
Kehtiva erakonnaseaduse alusel rahastatakse parlamendis esindatud erakondi parlamendivälistest erakondadest 17 korda kõrgemalt, jagatuna valimistel kogutud hääle kohta. Parlamendierakondade sedavõrd suur eelistamine ei ole mõistlik. Selline süsteem annab valimistel edukalt esinenud erakonnale põhjendamatu eelisseisundi valimiskampaania korraldamisel ja võimaldab riigieelarve toel kunagist valimisvõitu kinnistada. Riigikogus esindatud erakondade eelarvetest moodustab riigieelarveline toetus kuni 94%, selle summa vähendamine aitaks kaasa nende erakondade sõltuvuse vähendamisele riigieelarvelistest vahenditest.
Kehtiva erakonnaseaduse alusel makstakse erakondadele, kes valimiskünnist ei ületanud, kuid kogusid valimistel vähemalt 1% häältest, riigieelarvelist toetust. Selle aasta alguses võtsime vastu erakonnaseaduse muudatuse, mille järgi on järgmise Riigikogu koosseisu volituse alguspäevast võimalik saada toetust ainult nendel erakondadel, kes on kogunud vähemalt 2% vajalikust häälte arvust. Leiame, et nimetatud säte ei aita kaasa toimiva poliitilise konkurentsi soodustamisele, mistõttu näeme eelnõuga ette ka selle muudatuse tühistamise.
Eelnõu kohaselt muudetaks erakondade rahastamise süsteemi, jagades poole eraldisest kõigi erakondade vahel, kes koguvad vähemalt 2% valijate häältest, proportsionaalselt valimistel kogutud häälte järgi. Teine pool eraldisest jagataks kõigi parlamendis esindatud erakondade vahel võrdselt. Muudatus vähendaks parlamendis esindatud erakondade ja parlamenti mitte pääsenud erakondadele makstava toetuse suuruse erinevust ühe hääle kohta. Erakondadel, kes koguvad vähemalt 1% valijate toetusest, säiliks 10 000-eurone toetus. Eelnõu suurendab diskussiooni ja debati võimalust väikeparteidega ning vähendab suurerakondade domineerimist Eesti poliitikas, julgustab uusi tulijaid osalema valimiskampaanias ning ühtlustab suuremate ja väiksemate erakondade võimekust ja ressurssi. See aitab kaotada olukorda, kus valimised kaotanud erakonnad sisuliselt kaovad valimisperioodi järel aktiivsest poliitikast. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Küsimus tõusetus ka põhiseaduskomisjonis, kui me seda seaduseelnõu arutasime, aga ma küsin selle üle. Üks sotsiaaldemokraatide argumentidest oli see, et parlamendivalimistel saadud häälel oleks ka rahastamisel veel suurem osakaal kui praegu. Meile komisjonis tundus, et see on hoopis sellest süsteemist kaugenemine, sest praegu on häälel suurem osakaal, kui oleks uue süsteemi järgi. Kui teie eesmärk on, et häälel oleks suurem osakaal erakondade rahastamisel, siis kas ei oleks mõistlik minna taas Saksamaal kasutatava süsteemi juurde, kus häälel on kindel hind ja kui parlamendivalimised on ära olnud, korrutatakse saadud häälte arv selle kindla hinnaga ja see ongi erakonna raha?

Kas nii, et igal häälel on oma kindel hind? Jah, see on kindlasti üks võimalus. Aga see eelnõu siiski natuke tasandab vahesid, mitte ei suurenda. Kui erakond on jäänud lausa alla valimiskünnise, aga saanud vähemalt 1% häältest, siis see eelnõu aitaks tema rahastamist suurendada. Kui praegu näiteks 1% häältest saanud erakond saab riigieelarvest eraldist 9587 eurot aastas, mis on arvutatud kunagi kehtinud 150 000 krooni alusel, siis meie eelnõu suurendaks seda summat märkimisväärselt, ca kuus korda. Tegelikult ka see muudatus, mille Riigikogu 22. jaanuaril 2014. aastal vastu võttis, liikus samas suunas, aga pigem inkrementaalselt. Ka jaanuaris vastu võetud muudatus suurendas parlamendist välja jäänud erakondade rahastamist, aga siiski vaid veidi. Meie eelnõu on selle poolest kardinaalsem. Ülejäänud ehk parlamenti pääsenud erakondade rahastamise erinevus väheneks, neile riigieelarvest eraldatav rahasumma oleks teistega pigem sarnane kui erinev. See looks erakondadele võrdsemad võimalused – nii neile, kes on parlamenti pääsenud, kui ka neile, kes on välja jäänud.

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Kõigepealt selline märkus, et kui võtta aluseks hääle hind, siis seda on võimalik arvutada ka võrdlemisi väikesena, nii et erakondade üldrahastamine väheneb. Ka see on võimalik. Aga eelmise eelnõuga seotud debati tõttu küsin veel teie kui algataja arvamust. Kas me võiksime liikuda ka sellise süsteemi poole, kus poliitilise tegevuse rahastamisel võetakse arvesse ka kohalikke valimisi? Sellisel juhul saaksid erakondade nimekirjad selle raha kohapeale, mitte kõik ei jookseks Tallinna. Teatud osa rahast saaksid ka valimisliidud, kes praegu on asetatud ebavõrdse konkurentsi tingimusse.

Aitäh huvitava küsimuse eest ja ka huvitava mõttearenduse eest! Kindlasti võiks selline areng erakondade ja üldse poliitilise tegevuse rahastamisel olla arutelu all.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Tänan! Hea ettekandja! Meil on põhiseaduse kohaselt proportsionaalne valimissüsteem, st kohad Riigikogus jagatakse kogutud häälte hulga järgi. Teie ettepaneku kohaselt niisugune proportsionaalsuse põhimõte rahastamisele ei laiene, kui 50% jagatakse kõigi vahel võrdselt ja 50% jaotub proportsionaalselt kogutud häälte arvu järgi. Miks te tahate kitsendada finantseerimise proportsionaalsuse põhimõtet ja kas see on ikka kooskõlas sellega, mis on meie põhiseaduses kirjas?

Aitäh! Proportsionaalsus põhiseaduses räägib eelkõige esindusõigusest ehk sellest, et erakonnal, kes on saanud rahva mandaadi, peab olema ka vastav esindus Riigikogus. Me ei saa tõmmata päris paralleeli või võrdusmärki Riigikogus esindatuse ja rahastamise vahele. Viimase aja poliitiline diskussioon ongi käinud eelkõige selle üle, mil viisil elavdada meie poliitilist maastikku. Praegu olen ma igal juhul veendunud, et riigi tuge poliitilistele erakondadele on vaja selleks, et meie poliitika ei satuks liigsesse sõltuvusse lobigruppidest. Samas on selline olukord, kus näiteks napilt alla künnise jäänud erakond saab riigieelarvest toetust 15 000 eurot, aga üle künnise ulatunud erakond saab miljoni, ikkagi ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Kui olid Riigikogu valimised, said teatud erakonnad 2% hääli, mõni sai 3%. Nüüd, nelja aasta jooksul on neile garanteeritud riigi rahaline toetus. Mis garanteerib selle, et need erakonnad on alles ka nelja aasta pärast ja tulevad uuesti Riigikogu valimistele?

Aitäh! Sellist garantiid ei olegi. Ka see summa, mis neile praegu riigieelarvest toetuseks makstakse, seda garantiid neile ei anna. Isegi vastuvõetud seadusmuudatus, mis hakkab kehtima alates järgmise aasta kevadest, ei garanteeri, et valimistel kandideerivad samad erakonnad. Ega ka meie eelnõu seda ei taga.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Muretsete, et kandideerijad ei satuks lobigruppide meelevalda. Praegu kehtivas seaduses saab erakonda moodustada 500 liikmega, teie vähendate eelnõu kohaselt toetusprotsenti 2%-lt 1%-le, et eelarvest raha saada. Kas ei ole ohtu, et see muutub äriprojektiks või lobigrupi tõepoolest meelevaldseks muutumiseks?

Aitäh! Tegelikult me nüüd ei kaotaks protsenti, vaid taastaks selle. Praegu kehtib riigi rahastamine alates esimesest protsendist ja see kehtib kuni järgmise aasta kevadeni ehk siis järgmise Riigikogu koosseisu töölehakkamiseni. Nii et tegelikult me hoopis taastaksime etteulatuvalt praegu kehtiva olukorra. See, et keegi ehitaks oma äriprojekti üles 10 000 euro peale ja hakkaks selle nimel erakonda moodustama, ei ole tõenäoline.

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsin selle eelnõu teksti kohta. Kui vaadata erakonnaseaduse § 12⁷ lõiget 1 ja 2, mida muudetakse, eelnõu tekstis on see § 1, siis kolmanda lause sõnastus on selline: eraldise suurusest 50% jagatakse võrdselt kõigi Riigikogus valituks osutunud erakondade vahel jne. Kust on võetud see, et valituks osutumine selgub Riigikogus, mitte valijate kaasabil valimispäeval? Mida te mõtlesite selle lause all? Kas siin on mingi teistsugune arusaam või mingi viga?

Aitäh! See koht vajaks tõesti redigeerimist näiteks esimese ja teise lugemise vahel. Eesti keeles oleks loomulikult selgem, kui oleks kirjutatud "Riigikogusse", mitte "Riigikogus".

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Neeme Suur! Palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soovides head parlamendi sünnipäeva ja Riigikogu lahtiste uste päeva, ütlen, et esmaspäev, 14. aprill oli see tore kevadpäev, mil põhiseaduskomisjon kuuenda päevakorrapunkti all seda eelnõu arutas. Arutelu algas tavapäraselt. Eelnõu esindajana võttis asja toetuseks sõna meie hea kolleeg Indrek Saar. Ta sõnas, et eelnõu on kantud soovist elavdada poliitilist konkurentsi ning eesmärk on jõuda selleni, et valija häälel oleks kaalu ehk valija antud häälest sõltuks see, kui palju raha jagatakse riigieelarvest erakondade tarvis.
Kuulasime ära ka Vabariigi Valitsuse esindaja seisukoha selle eelnõu kohta. See oli suhteliselt lühike, Vabariigi Valitsus loobus selles küsimuses oma arvamuse avaldamisest. Siiski oli meile päris kriitilise arvamuse edastanud üks osa Vabariigi Valitsusest. Nimelt Rahandusministeerium märkis, kuidas hea tahtmise juures saab järeldada, et kui see eelnõu seaduseks saab, võib olla erakondi, kes saavad toetust isegi kõnealuse paragrahvi kahe lõike järgi. Need on sellised erakonnad, kes said 2% või vähemalt 1% häältest, kuna ei ole võimalik täpselt aru saada, kuidas seda vahet teha. See võib olla ka lihtsalt redaktsiooniline küsimus, nagu hea kolleeg Neeme Suur täna juba ühele eelmisele küsimusele vastates ütles. Selliseid kriitilisi märkusi selle eelnõu kohta kostus.
Tegelikult oli kogu komisjon selle eelnõu suhtes, pehmelt öeldes, mõnevõrra kriitiline. Mõisteti küll asja olemust, aga, nagu ka komisjoni esimees Rait Maruste juba ütles, me jõudsime ju tõepoolest juba pool aastat tagasi selleni, et me muutsime seda seadust. Lähtusime tookord rahvakogu ettepanekutest ja jõudsime selleni, et need, kes koguvad valimistel vähemalt 2% häältest, saavad riigieelarvelisi toetusi. Seega ei ole otstarbekas praegu uuesti toetusi vähendada, kuivõrd see pool aastat tagasi vastu võetud seadus, nagu märgitud, jõustub alles pärast XIII Riigikogu valimisi. Mõned kolleegid komisjonis, näiteks kolleeg Aaviksoo, Herkel jt, arvasid, et äsja vastu võetud süsteem peaks siiski töötama. Ehk tasub edaspidi mõelda, kas on tarvis veel kord latti alla lasta või mitte. Komisjonis ei leitud vastust ka teisele probleemile. Nimelt võib selle eelnõu puhul juhtuda nii, et pakutud süsteem viib valija hääle kaalu veelgi alla, nagu täna juba viidati.
Kokku võttes arvestas komisjoni enamus poliitilist tegelikkust ja me olime üksmeelsed selles suhtes, et komisjon teeb ettepaneku täna selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 10 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja üks oli erapooletu. Ettepanek on määrata muudatusettepanekute tähtpäevaks 7. mai 2014 kell 17.15. Sain siiski komisjonist nii aru, et selle eelnõu edasisel menetlusel ei tohiks kiirustada ja kui tuleb väga häid ettepanekuid, siis on komisjon valmis seda kõike eelnõu raames arutama. Viimase mõtte ütles põhiseaduskomisjoni istungil välja meie hea kolleeg Rein Lang ja mul on hea meel temale viidata. Aitäh!

Aitäh! Palun, Andres Herkel, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja, härra Linde! Minul tekkis seda ülevaadet kuulates küsimus: kust te võtate selle, et Andres Herkel on olnud optimistlik äsja vastu võetud süsteemi töökindluse suhtes? Mul endal küll sellist muljet ei ole jäänud. Nimelt esitasin selle menetluse käigus praeguse seaduseelnõu sisuga üsna sarnase muudatusettepaneku. Ma ei ole sugugi optimistlik ei praeguse rahastamissüsteemi ega ka viimaste kosmeetiliste muudatuste suhtes.

Ma ei ole väga jäiselt kinni nii optimistlikus väljendusviisis. Lihtsalt mäletan ja vaatasin ka stenogrammist üle, et Andres Herkeli sõnul pannakse selle uue eelnõuga Riigikogu valimistel saadud häälele hind ja mõnes riigis analoogne süsteem juba eksisteerib. Seetõttu ei suutnud ma väga sügavat kriitikat selle eelnõu suhtes välja lugeda. Aga kui sa väidad, et see oli kriitika, siis ma olen sellega lahkesti nõus ja ütlen, et komisjoni ühine seisukoht (ilma vastuhäälteta) oli selle eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mis on see kaalukas uus teadmine, mis tingis pool aastat tagasi vastu võetud seaduse muutmise vajaduse?

Aitäh! Sellele küsimusele oleks hästi osanud vastata eelkõneleja. Põhiseaduskomisjoni istungil osalenuna võin öelda, et meile ei jäänud sellest kuigi head muljet, sest ei saagi aru, mis siis vahepeal muutunud on pärast eelmise seaduse vastuvõtmist. Ma ei hakka seda niimoodi ehku peale tõlgendama. Arvan, et see võib olla eelnõu esitajate siseveene, lootus teha head asja veelgi paremaks. Aga alati ei pruugi siiski päris nii minna.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Praeguse Riigikogu koosseisu lõpuni ei ole enam väga palju aega jäänud. Te ütlesite, et selle seaduseelnõuga ei ole väga kiire. Kas te täpsustaksite, kui kiiresti see eelnõu edasi liigub ja millal see lõppjärku jõuab?

Aitäh hea küsimuse eest! Ei, ma ei täpsusta seda.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mäletatavasti tunnistati möödunud aasta parimaks seaduseks, mille parlament on vastu võtnud, just see erakonnaseadus, mida me pool aastat tagasi menetlesime ja mille sees oli ka praegu kehtiv rahastamise süsteem. Kas sina oled ka sellega päri, et see pool aastat tagasi vastu võetud seadus on möödunud aasta parim seadus?

Aitäh selle küsimuse eest! Kuidas siis mina üksikisikuna võiksin teistmoodi arvata kui selline tõsiseltvõetav moodustis nagu Rahvakogu?

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Väino Linde! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 599 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 7. mai kell 17.15.

Meie tänane seitsmes päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 604 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Euroopa Komisjoni liige on üks kõrgemaid ametipositsioone Euroopa Liidu juhtimises. Seda ametit pidava isiku pädevusest ja võimekusest sõltub suurel määral Euroopa Liidu kui terviku edukus. Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi esitamine on liikmesriikide pädevuses. Samas on parima võimaliku volinikukandidaadi esitamine nii iga liikmesriigi kui ka kogu Euroopa Liidu huvides. Eestis on volinikukandidaadi esitamine praegu täidesaatva võimu ainupädevuses. Avalikkusel ja Riigikogul puudub sisuline võimalus selles küsimuses kaasa rääkida, mis võimaldab valitsusel lähtuda kandidaadi esitamisel mitte tema kompetentsusest Euroopa asjades, vaid parteilistest huvidest ja eraviisilistest kokkulepetest. Meie, sotsiaaldemokraadid, kui eelnõu algatajad oleme seisukohal, et parlamentaarses riigis peaks volinikukandidaadi nimetamise õigus kuuluma Riigikogule. See tagaks avaliku diskussiooni kandidaadi sobivuse üle ning võimaldaks kandidaadil endal demonstreerida oma pädevust ja pühendumust Euroopa asjadele.
Eelnõu eesmärk on muuta praegu kehtivat volinikukandidaadi esitamise korda, muutes selle läbipaistvaks, nagu parlamentaarsele demokraatiale kohane. Kehtiva korra järgi esitab volinikukandidaadi valitsus, kes ei pea enne otsuse tegemist kandidaati ühegi põhiseadusliku institutsiooniga kooskõlastama. Meie eelnõu vastuvõtmisel saaks Vabariigi Valitsus esitada vaid selle kandidaadi, kelle on heaks kiitnud meie koda, Riigikogu. Praktikas näeb eelnõu ette, et Vabariigi Valitsus esitab oma kandidaadi Riigikogule kooskõlastamiseks. Kandidaadi sobivust hinnatakse tavapärase parlamentaarse debati käigus, võimaldades volinikukandidaadil vastata Riigikogu liikmete küsimustele ning demonstreerida oma pädevust Euroopa asjades. Seejärel nimetaks Riigikogu volinikukandidaadi hääletuse teel. Tagamaks efektiivse suhtluse volinikukandidaadi küsimuses Euroopa Liidu institutsioonidega, jätab eelnõu samas Vabariigi Valitsusele siiski laiad volitused. Nimelt, Riigikogu arutab vaid selle inimese kandidatuuri, kelle on esitanud valitsus, ega saa omalt poolt kandidaate pakkuda.
Selle eelnõu seadusena vastuvõtmisel saab Riigikogu parlamentaarsele demokraatiale kohaselt kaasotsustusõiguse Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi nimetamise protsessis, mis suurendab otsuse läbipaistvust. Euroopa Komisjoni liikme kandidaadil avaneb harukordne võimalus demonstreerida avalikult parlamentaarse debati raames oma kompetentsust Euroopa asjades ning selgitada oma seisukohti Euroopa Liidu kohta. Seeläbi paraneb avalikkuse informeeritus Euroopa Liidust ja suureneb kindlustunne, et esitatud kandidaat on parim Euroopa Liidu, mitte pelgalt parteiliste huvide seisukohast. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun, Priit Toobal, teie küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Te olete ette näinud, et see seadus võiks jõustuda 2015. aasta 1. jaanuaril. Teatavasti tuleb järgmine eurovolinik, Eesti esindaja, nimetada selle aasta lõpus. Mis põhjusel te näete ette, et selle aasta lõpus võib volinikukandidaadi esitada veel valitsus ja alles tulevikus jõuab see teema parlamenti? Miks ei võiks see seadus jõustuda tavapärases korras, nii et ka sügisene protseduur tuleks juba parlamenti?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et kiirustamine ei tule kunagi kasuks. Me tahame põhimõtet muuta, seega 1. jaanuar on päris hea tähtaeg.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Mul on põhimõtteliselt sama küsimus: mis takistab teil enne suvepuhkust seda nii vajalikku seadust vastu võtta? Minu arvates on meil piisavalt aega ja ka jõudu, et tuua uus Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat Riigikogu ette juba sellel sügisel. Mis seda takistab?

Lihtsalt hea parlamentaarne tava, et ühtegi asja  kiirustades vastu ei võeta.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu teada vaid ühes Euroopa Liidu riigis 28-st nimetatakse volinikukandidaat parlamendis. Sa ütlesid, et eelnõuga tahate muuta volinikukandidaadi nimetamise parlamentaarsele demokraatiale kohaselt läbipaistvamaks. Miks 27 Euroopa Liidu riigis ei taheta volinikukandidaati nimetada parlamentaarsele demokraatlikule riigile omaselt läbipaistval moel?

Härra Ansip! Mul on rõõm teile teatada, et esiteks ei ole Euroopa Liidus mitte 27, vaid 28 liikmesriiki. Teiseks, teie andmed on pisut vananenud. Ma tunnistan, et teil on õigus 19 liikmesriigi suhtes, aga on ka selliseid riike, kus parlamendil on õigus kaasa rääkida. Need on põhiliselt Ida-Euroopa riigid, aga mitte ainult. Ma võin ka ette lugeda need riigid, kus on selline komme: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Leedu, Poola ja Austria. Kui ka meie otsustame kõnealuse seaduse vastu võtta, siis lisandub sellesse nimistusse ka Eesti.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite oma sõnavõtus ja ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud seaduseelnõu seletuskirjas on selgesti öeldud, et praegune volinikukandidaadi esitamise meetod ei lähtu mitte kandidaadi Euroopa asjade pädevusest, vaid parteilistest huvidest ja eraviisilistest kokkulepetest. Kas ma saan õigesti aru, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukoha järgi esitatakse aastal 2014 kandidaat parteilistest huvidest lähtudes?

Aitäh! Ma arvan, et teksti võib teinegi kord läbi lugeda, siis on see selgemini arusaadav. Pigem on tahetud sellist olukorda ära hoida. Nii et ei, ma ei ole teiega nõus. Te lugesite tekstist välja rohkem, kui seal oli.

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Küsin, kas täna takistab miski Riigikogul ära kuulamast seda eurovoliniku kandidaati kas või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise vormis. See ei pea ju sugugi päädima lõpphääletusega, mis võib kõige halvemal juhul (kunagi ei ole see välistatud) ühe liikmesriigi parlamendi otsuse ja näiteks Euroopa Parlamendi otsuse omavahel vastuollu viia. Seda ei soovi kindlasti keegi. Me ei tea aga kunagi, kuidas Brüsseli mail meie volinikukandidaati lõppkokkuvõttes suhtutakse, enne kui need hääletused seal tehtud on. Kas olete siiski ka n-ö kergemaid võimalusi kaalunud, et seda arutada ja saada laiemat kõlapinda volinikukandidaadi küsimuses?

Härra Väino Linde, te ju ise nimetasite ühe võimaluse ja see on tervitatav. Teisest küljest ei ole tõesti tavapärane, et Euroopa Parlament lükkaks liikmesriigi esitatud kandidaadi tagasi. Aga seda on siiski juhtunud, nimelt härra Buttiglionega aastal 2004. Itaalia nimetas mehe, kes ei läbinud Euroopa Parlamendis küsimuste vooru, ja oli sunnitud esitama Rocco Buttiglione asemele Franco Frattini. Nii et see on küll harukordne, aga võimalik praktika. Seega, kui me oleme üheskoos Euroopa Komisjoni voliniku küsimuse üle otsustanud ja kõik läbi arutanud, siis on selle taga ka suurem rahva tahe ning me tunneme end eestlastena kindlamalt. Ehkki Euroopa Komisjoni volinik ei esinda Eestit, vastupidi, tema ametivanne ütleb, et ta peab teenima Euroopa Liidu, mitte ühegi konkreetse rahvusriigi huve.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Enamikus teie loetletud riikides kuulatakse volinikukandidaat ära parlamendikomisjonis ja vaid ühes Euroopa Liidu riigis, Leedus, tõepoolest hääletatakse kandidaadi sobivuse üle parlamendis. Rohkem selliseid riike ei ole. Aga minu küsimus on, kuidas teie lahendaksite konflikti rahvusparlamendi ja Euroopa Parlamendi vahel juhul, kui rahvusparlament toetab ühel häälel oma volinikukandidaati, aga Euroopa Parlament lükkab selle tagasi. Kuidas te lahendaksite konflikti kandidaati toetava rahvusparlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendi vahel, kes võib ainuisikuliselt selle kandidaadi tagasi lükata?

Ma tänan intellektuaalselt huvitava küsimuse eest, härra Ansip! Aga julgen väita, nagu ma ennist ka ütlesin, et selliseid juhtumeid, kus Euroopa Parlament lükkaks tagasi rahvusriigi valitsuse esitatud kandidaadi, esineb väga harva. Ma ei sooviks laskuda spekulatsiooni, mis siis juhtuks, kuna see on kaduvväike võimalus. Inimese poliitilises karjääris peab olema väga selgelt midagi, mis talle varju heidab, et Euroopa Parlament hääletaks maha Euroopa Komisjoni voliniku kandidatuuri.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Idee tasandil olen ma päri teie ettepanekuga kaasata rohkem rahvusparlamenti selles tähtsas nimetamises. Kuid siiski, kas me ei räägi praegu mitte kahest asjast korraga? Üks asi on see, et rahvusparlament otsustab, ja teine asi on see, et rahvusparlamendiga konsulteeritakse.

Jah, ma ju nimetasin ka, et tegemist oleks kaasotsustusõigusega. Meie, st Riigikogu ei esita omalt poolt kandidaati. Nii et see on just kaasotsustamine.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Mulle isiklikult meeldib, et sotsiaaldemokraadid on valinud uue tee Riigikogus seaduseelnõude menetlemisel. Selline pikk aeg ongi tegelikult õige, nii tulekski eelnõusid menetleda ja seadusi vastu võtta. Kas see põhimõte kehtib ka näiteks selle kohta, et tahetakse tõsta sõiduautode käibemaksu ja selleks on juba ka raha eelarvesse kavandatud? Samuti küsin tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmise, erimärgistatud kütuse kodukütteks kasutamise jms kohta. Kas see põhimõte kehtib ka nende seaduste puhul?

Aitäh, härra Tamm! Üks samm korraga! Me arutame praegu Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi küsimust.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Marianne Mikko! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 604 oli Riigikogu põhiseaduskomisjonis arutelul esmaspäeval, 14. aprillil s.a. Eelkõneleja võttis eelnõu sisu juba lühidalt kokku ja ma ei hakkaks seda teile üle rääkima ega tutvustama. Eelnõu näeb muu hulgas ette ka seda, millest vähem juttu oli, et otsuse eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega Euroopa Komisjoni liikme kandidaat ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Pärast peetakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel pannakse otsuse eelnõu lõpphääletusele.
Vabariigi Valitsus võttis selle seaduseelnõu suhtes vaoshoitud või reserveeritud hoiaku. Leiti, et Riigikogu kaasamist Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi nimetamisse saaks Eestis juurutada, mööndi selle võimalikkust ja vajalikkust, kuid konkreetse protseduuri suhtes seisukohta ei võetud. Komisjonis tekkis pikem arutelu selle üle, mida see võiks kaasa tuua, kui läheksime seda teed, nagu eelnõus on pakutud. Otsuse eelnõu pannakse ka lõpphääletusele, mis tähendab, et Riigikogu kas kiidab volinikukandidaadi heaks või lükkab tagasi. Komisjoni liikmed tõstatasid väga selgelt küsimuse, kas on mõistlik ja otstarbekas siduda ennast sellise otsustamisega, sest ei saa välistada juba eelnevalt jutuks olnud konflikti rahvusparlamendi ja Euroopa Liidu parlamendi vahel või siis Euroopa Liidu komisjoni presidendi ja rahvusparlamendi vahel. Seetõttu mõned komisjoniliikmed, nimeliselt Jaak Aaviksoo, Rein Lang ja siinkõneleja, seadsid pakutud lahenduse kahtluse alla.
Siiski oldi üksmeelel selles, et rahvusparlamenti tuleks rohkem kaasata ja ehk oleks mõistlik leida kompromiss, mis aitaks vältida potentsiaalset konflikti. Indrek Saar sõnas lõpus, et eelnõu algataja on nõus otsima kompromissi, mis ei paneks Euroopa Parlamenti halba olukorda ega tekitaks konflikti. Võimalik, et eelnõu menetlemise käigus me leiame kompromissi, mis lahendaks Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi suurema avalikustamise ja parlamendi laiema kaasatuse probleemi, ning väldiksime ka võimalikku konflikti edasises menetluses.
Komisjon otsustas võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. aprilliks, teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, st 7. mai. Kõik otsused olid konsensuslikud ja üksmeelselt otsustati ka määrata eelnõu ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rait Maruste! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Priit Toobal!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kallid sotsiaaldemokraadid, erinevalt mõnest teisest nn demokraatiapaketti kuuluvast seaduseelnõust on sellel eelnõul jumet. Mõnes mõttes peame seda eelnõu ka enda seaduseelnõuks. Tuletan meelde, et s.a 18. jaanuaril käis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar esimesena välja idee, et eurovolinikku võiks valitsuse asemel valida või nimetada seadusandlik kogu ehk parlament. Alles pärast seda, 21. jaanuaril arutas seda küsimust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus ja 19. veebruaril esitasite sellekohase seaduseelnõu. Nii et mõnevõrra peame seda seaduseelnõu enda ideeks, mis on teie vormistatud. Aga nagu tihtipeale juhtub, on eelnõus mõned üsna põhimõttelised või ka tehnilised apsud ja probleemid. Annan juba ette teada, et me esitame selle eelnõu kohta vähemalt kaks parandusettepanekut. Esimene puudutab seaduse jõustumise aega. Me leiame, et see võiks jõustuda tavapärases korras, mitte alles järgmise aasta jaanuaris, sest kui aega on piisavalt, siis tuleks juba ka selle sügise protseduur tuua meie ette parlamenti. Leiame ka, et volinikukandidaadi nimetamisel ei tohiks parlamendis piisata ainult 51 häälest, vaid volinikukandidaat peaks saama mõnevõrra laiema toetuse kui 51 häält. Toetus võiks olla samasugune nagu siin saalis valitava presidendi puhul, vähemalt kaks kolmandikku. Nii et kaks seesugust ettepanekut me selle seaduseelnõu kohta kindlasti esitame. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 604 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. mai kell 17.15.

Meie tänane kaheksas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu 603 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kalev Kotkase!

Austet istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid algatasid Riigikogu liikme staatuse seaduse ja riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu nr 603, lähtudes arusaamast, et tuleb välistada võimude lahususe printsiibist tulenev huvide konflikt Riigikogu liikmete kuulumisel riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudesse. Samuti tuleb riigivaraseaduses nimetatud juriidiliste isikute nõukogude liikmete nimetamise protsessis kandidaatide sobivuse ja pädevuse hindamine muuta laiapõhjalisemaks ja läbipaistvamaks. Nende eesmärkide saavutamiseks teeme ettepaneku täiendada kahte eelnõu pealkirjas nimetatud seadust. Esiteks, kehtiva Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt ei või Riigikogu liige olla oma volituste ajal riigi osalusega äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige. Kõnealuse eelnõuga laiendatakse keeldude nimistut nende organisatsioonide nõukogudele. Selleks tuleb Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 sõnastust ja pealkirja täiendada sõnaga "nõukogu". Teiseks teeme ettepaneku täiendada riigivaraseaduse § 81 lõikega 5, millega antakse osaluse valitsejale ning asutaja- või liikmeõiguste teostajale õigus nimetada nõukogu liikmeks vaid isik, kelle nimetamiseks on andnud nõusoleku Riigikogu asjaomane komisjon. Asjaomase komisjoni nimetab Riigikogu juhatus.
Need kaks siinkirjeldatud väikest vormilist muudatust annavad eelnõu algataja hinnangul kordades suurema sisulise efekti. Esimese muudatusega välistame sellise huvide konflikti, et Riigikogu komisjonides peavad Riigikogu liikmed otsustama küsimusi, mis puudutavad neid endid või nende fraktsioonikaaslasi. Me välistame võimude lahususe printsiibi rikkumise, kus riigivara valitseja määrab nõukogusse Riigikogu liikmeid ehk seadusandja saab volitused täitevvõimult – kannab ministri ees vastutust, täidab ministri antud ülesandeid ja saab selle eest ministri määratud tasu. Eelmine õiguskantsler Allar Jõks viitas juba 2008. aastal, et selline olukord on ametite ühitamatuse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega vastuolus. Teise muudatusega muudame riigivaraseaduses nimetatud juriidiliste isikute nõukogude liikmete nimetamise protsessis kandidaatide sobivuse ja pädevuse hindamise läbipaistvamaks ja laiapõhjalisemaks ning vähendame poliitilist survet. Kõik need asjaolud parandavad nõukogude kvaliteeti, mistõttu riigivara valitsemine on edaspidi eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik ja heaperemehelik, nagu nõuab riigivaraseaduse § 8 lõige 1. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Rein Lang!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite siin hingestatult vajadusest tagada võimude lahusus. Kehtiv riigivaraseadus näeb ette, et riigi asutatud sihtasutuse nõukogusse nimetatakse seaduse alusel üks Rahandusministeeriumi esindaja ja rahandusministri kohustus on enda esindaja sinna nõukokku määrata. Nüüd te soovite, et Riigikogu annaks sellele oma õnnistuse. Kuidas käib see kokku võimude lahususega?

Tänan küsimuse eest! Täpselt samale asjaolule juhtisid sa tähelepanu ka komisjoni arutelul ja me möönsime, et edasise menetlemise käigus tuleb eelnõu selle ettepanekuga kooskõlla viia.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti  võib parlamendisaadik väga paljudes Euroopa Liidu riikides olla samal ajal ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Mõnes riigis võib parlamendiliige pidada samal ajal ka linnapea või vallavanema ametit. Samuti võib parlamendisaadik osaleda riigile kuuluvate äriühingute nõukogu töös. Miks teie kui eelnõu algataja peate Eesti parlamendisaadikut vähem usaldusväärseks kui väga paljude teiste Euroopa Liidu riikide parlamentide saadikuid?

Tänan! Kindlasti ei jaga ma küsija arusaama, nagu me peaksime oma kolleege kuidagi vähem usaldusväärseks. Me lähtume piltlikult öeldes printsiibist, et Riigikogu liige ei pea olema igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunukene. Juba 2008. aastal juhtis toonane õiguskantsler tähelepanu probleemile, et siin võib olla vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega ja seda eelnõu koostades lähtusimegi lugupeetud Allar Jõksi arusaamadest.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ega minagi täpselt aru ei saa, kas selle eelnõuga peaks ettevõtete juhtimine paranema või mitte. Praeguseks on juba piisavalt palju näiteid ajakirjandusest läbi käinud EAS-i juhtumi kohta, kus nõukogu liikmed, kes on kas omanikud või osanikud mingites äriühingutes ja samal ajal riigi sihtasutuse või ettevõtte nõukogus, on tikkunud olukorda ära kasutama n-ö oma firmade huvides. Ma ei ole kuulnud, et Riigikogu liikmetega seda probleemi oleks olnud. Mulle tundub küll, et Riigikogu liige esindab ikkagi riigi ja tema äriühingu huve piisavalt hästi. Aga ettevõtjatel tekib kindlasti kiusatus oma ettevõtte heaks kasutada riigi äriühinguid. Mis te sellest arvate?

Mis puudutab Riigikogu liikmete osalemist riigi osalusega äriühingute nõukogus, siis sellele küsimusele ma juba vastasin. Mis puudutab aga seda, et minister nimetab riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmeid, siis senine praktika annab küll alust igasugusteks vandenõuteooriateks. Selleks, et nimetamine oleks läbipaistvam, olemegi välja pakkunud muudatuse, mis aitab ära hoida selliseid probleeme, nagu näiteks EAS-iga on tekkinud.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Tänan, proua juhataja! Mis puudutab seda Riigikogu liikmele laienevat keeldu, väidetavat keeldu kuuluda riigi äriühingute nõukogudesse, siis selle alus on õiguskantsleri omaaegses arvamuses põhiseaduse § 63 kohta, mis ütleb, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Kas teie oskate öelda, kas nõukogu liikmeks olek on riigiametis olek? Mina niimoodi ei arva. Kas teie arvate nii? Ja teine küsimus on mul sama nagu härra Kallolgi. Kas Riigikogu liikmed on tõesti vähem usaldusväärsed kui eksperdid ja äriinimesed nõukogudes, kellel on oma täiesti legitiimsed huvid, mis ei ole aga avalikkuse pilgu all ega läbipaistvad?

Aitäh küsimuse eest! Minust oleks praegu väga ettevaatamatu asuda n-ö põhiseaduslikku vaidlusse põhiseaduskomisjoni esimehega. Seda eelnõu koostades me lähtusime eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi arusaamast, kes oma analüüsis jõudis järeldusele, et Riigikogu liikme riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmeks olemine vastab mõneti muus riigiametis olemise tunnustele. Mis puudutab teie küsimuse teist poolt, siis kordan üle, et eelnõu algatajatena me ei alaväärista ega kahtlusta mitte kuidagi oma kolleege. Me ei arva sugugi, et nad ei suuda riigiasutuste nõukogudes hästi oma ülesandeid täita. Seaduse muutmise motiiv on pigem võimalik vastuolu põhiseadusega.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Seaduseelnõu esimest paragrahvi ma kindlasti toetan ja kuulun nende hulka, kes arvavad, et praeguse põhiseaduse valguses need kaks ametit – Riigikogu liige ja riigile kuuluva äriettevõtte nõukogu liige – ei ole ühildatavad ametid. Minu jaoks on probleem hoopis selle seaduseelnõu §-s 2, mis puudutab parlamendi komisjoni rolli nõukogu liikmete määramisel. Kas see kuidagi kentsakas ei ole, et minister ehk üldkoosolek ei või nõukogu liikmeid ilma komisjoni seisukohata või heakskiiduta nõukogusse nimetada, samas kõiki muid üldkoosoleku ülesandeid ta saab hiljem selle nõukogu liikmena täita? Ja kas ka tagasikutsumisel on tal siis komisjoni seisukohta vaja või ei ole? Seda siin eelnõus ka kirjas pole. Kas võiks edasi minna selle seaduseelnõuga nii, et esimene paragrahv sisse jätta ja teine ära võtta? Siis me kindlasti toetaksime seda eelnõu.

Tõenäoliselt jäävad algatajad esitatud eelnõu juurde ega jaga sinu ettepanekut. Kuid see ei võta kindlasti sinult võimalust selline muudatusettepanek teha.

Aitäh! Palun, Rein Lang, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma pean ausalt ütlema, et ma olen nüüd veidikene kimbatuses. Kultuuriministrina nimetasin ma Teater NO99 nõukokku (tegemist on riigi asutatud sihtasutusega) Indrek Saare, kes on minu arvates alates 1991. aastast üks tugevamaid Eesti teatrijuhte üldse. Teie ütlesite nüüd, et selline olukord on teie hinnangul põhiseadusvastane. Miks ei ole sotsiaaldemokraadid siis nõudnud, et Indrek Saar sellest nõukogust tagasi astuks?

Selle eelnõu seadusena jõustudes tuleb ilmselt Indrekul selline käik ette võtta.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler!

Aitäh! Esialgu ei ole see eelnõu tõesti veel seaduseks saanud ja täpselt ei tea ka, millal see jõustub. Aga mis plaanid algatajal on? Tõenäoliselt seisab lähiajal ees mitme riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmete väljavahetamine. Samas teame, et kõige suurema hulga riigi osalusega äriühingute üldkoosolekuks on just sotsiaaldemokraadist majandusminister. Kas olete arutanud, kas sotsiaaldemokraadid võiksid selle eelnõu põhimõtteid ellu rakendada ka enne, kui see seadus jõustub? Kas võiks siis ette näha, et tegelikult võib ju näiteks majandusminister tuua kõik need nõukogu liikmete määramised aruteluks Riigikogu majanduskomisjoni ja samamoodi keelduda näiteks Riigikogu liikmete nimetamisest riigi osalusega äriühingute nõukogudesse?

Mis puudutab selle eelnõu jõustumist, siis tuleb möönda, et eelnõu edasisel menetlemisel tuleb siin väiksed korrektiivid sisse viia. Eelnõu esimest paragrahvi, mis puudutab Riigikogu liikmete osalemist riigi osalusega äriühingute nõukogudes, ei ole võimalik tavalises korras rakendada ja mõistlik oleks rakendussätetes lükata selle paragrahvi jõustumine edasi sügise poole, näiteks 1. novembriks. Aga mis puudutab eelnõu § 2, kus on nähtud ette küsida ministri poolt riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamisel asjaomase Riigikogu komisjoni nõusolekut, siis selle tavalises korras rakendamise juures ma mingit probleemi ei näe, see võiks rakenduda tavalises korras. Esitatud kujul ei tähenda eelnõu seda, et kõik nõukogud tuleb laiali saata, vaid see puudutab ainult neid juhtumeid, kui kedagi hakatakse välja vahetama.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Äriühingu nõukogu tegevust reguleerib äriseadustik ja seetõttu ma leian, et nõukogu liige ei saa olla ükski teine riigiamet, milles Riigikogu liikmel on keelatud olla. Minu küsimus puudutab seda, mida Kalev Kallo juba nimetas. Kas selle eelnõu eesmärk on kõrvaldada riigile kuuluvate äriühingute nõukogudest need liikmed, kellega pole seotud skandaale, ja panna asemele isikud, kellel ei ole vastutust valijate eest? Meenutagem, et viimased suuremad nõukogude liikmetega seotud skandaalid on seotud EAS-i ja Estonian Airiga. Estonian Airis teadupärast Riigikogu liige ei toetanud Tero Taskilale 33 000-eurose palga maksmist.

Aitäh küsimuse eest! Sotsiaaldemokraadid on sellise seadusmuudatusega välja tulnud mitmel korral ja juba palju varem, kui olid EAS-i skandaalid. Me oleme alati lähtunud arusaamast, et see ei ole normaalne olukord, kui seadusandja saab volitused täitevvõimult, kannab ministri ees vastutust, täidab ministri antud ülesandeid ja saab selle eest ministri määratud tasu. Me jagame Allar Jõksi arusaama, et siin on vastuolu põhiseadusega.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin ikkagi § 2 kohta, mis puudutab komisjoni rolli tulevikus nõukogu liikme nimetamisel. Praegune redaktsioon ütleb, et osaluse valitsejal ning asutaja- või liikmeõiguste teostajal on õigus nimetada nõukogu liikmeks vaid isik, kelle nimetamiseks on andnud nõusoleku Riigikogu asjaomane komisjon. Asjaomase komisjoni nimetab Riigikogu juhatus. Kuidas on nõukogu liikme tagasikutsumisega? Kas siin on ministril ainupädevus või peab ta sel juhul ka konsulteerima asjaomase komisjoniga? Või kuidas on kõigi muude üldkoosoleku õigustega? Näiteks kui minister tahab üldkoosolekuna anda nõukogu liikmele suunist või lausa ülesannet (sellised õigused tal praegu äriseadustiku järgi on), siis kas ta peab ka selle läbi arutama asjaomases komisjonis?

Tuleb tunnistada, et eelnõu praeguses sõnastuses on sätestatud olukord, kus reguleeritakse ainult ministri algatusel nõukogu liikme nimetamist, mitte tagasikutsumist. Kuigi teatud loogika siin on, et selles torus peaks vesi voolama kahtepidi: kui on õigus nimetada, siis peaks ka olema kohustus tagasikutsumisel võtta seisukoht asjakohaselt komisjonilt.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Te küll pidevalt viitate endisele õiguskantslerile Allar Jõksile, aga mida ütleb praegune koalitsioonileping selle temaatika kohta?

Ma ei julge praegu peast koalitsioonilepingut tsiteerida. Minu mälu järgi on seal sellele teemale leitud mingisugune kompromissimaiguline lahendus.

Aitäh! Palun, Rait Maruste, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Selle nõukogu liikme nimetamise protseduuri koha pealt olen ma teiega peaaegu ühel nõul, et seal on võimude lahususe seisukohalt küsitavusi. Kuid siin ilmselt ei ole must-valget lahendust ja tuleb teha teatud valikuid. Aga teine osa minu küsimusest on see, millele viitas Andrus Ansip, et nõukogu toimib äriseadustiku alusel, mis ei saa laieneda riigiametile, ja see on juba minu jaoks ületamatu takistus. Riigiamet on üks asi ja äriühingu nõukogu on teine asi. Need alluvad erinevatele õiguslikele regulatsioonidele ja kuuluvad riigivalitsemise doktriini eri valdkondadesse.

Aitäh küsimuse või pigem märkuse eest! Eelnõu algatajad ei ole seda eelnõu kirjutades täheldanud vastuolu äriseadustikuga. Kui põhiseaduskomisjoni edasisel arutelul selgub, et selline vastuolu on olemas, oleme alati avatud kompromissidele.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu jaoks tekitab põhiküsimuse Riigikogu liikme kinnitamine komisjonis enne tema asumist nõukogu liikmeks, sest teatud juhtudel on ju hästi kiiresti vaja nõukogu liikmeid vahetada ja muuta. Kujutame ette, kui Riigikogu on suvepuhkusel ja ministril tekib soov nõukogu liige välja vahetada. Kuidas siis talitada? Kas kutsutakse Riigikogu kokku või kutsutakse komisjon kokku? Kuidas see kiire lahendus leitakse?

Aitäh küsimuse eest! Möönan, et meie väljapakutud lahendus ei tööta just kiirete lahenduste heaks, aga midagi ei ole teha – demokraatia läbipaistvus ja laiapõhjalisus on sellised kriteeriumid, kus ei tohi järeleandmisi teha.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen aru saanud teie jutust ja ka põhiseaduskomisjonis olles, et sotsiaaldemokraatide eelnõu esitamine põhineb endise õiguskantsleri arvamusel. Kas lugupeetud eelnõu esitajatel on teada ka see, mida on öelnud ja mida arvab teie praegu esile toodud vastuolust praegune ametisolev õiguskantsler?

Aitäh! Ma ei saa vastata kõigi eelnõu algatajate nimel, aga minule teadaolevalt ei ole praegune õiguskantsler teinud avaldusi, mis oleksid Allar Jõksi seniseid arusaamu ühemõtteliselt ümber lükanud.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Kalev Kotkas! Palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Tarmo Tamme!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu liikme staatuse seaduse ja riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu 603 oli põhiseaduskomisjoni istungil arutelul esmaspäeval, 14. aprillil 2014. aastal. Komisjoni olid kutsutud Kristen Kanarik ja Katariina Kärsten, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunikud; Arne Koitmäe, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna õigusnõunik, ja Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja. Ettekande tegi komisjonis lugupeetud kolleeg Kalev Kotkas, kes seda eelnõu ka meile siin saalis tutvustas. Vabariigi Valitsus loobus eelnõu kohta arvamuse andmisest, kuid edastas Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi märkused eelnõu kohta.
Justiitsministeerium leidis, et nõukogu liikmete nimetamise korraldust võiks riigi osalusega juriidiliste isikute puhul muuta, kuid seda võiks teha leebemate vahenditega. Selline meede võiks olla näiteks Riigikogu komisjonilt nõusoleku või arvamuse küsimine. Rahandusministeerium leidis, et riigivaraseadus reguleerib nõukogudesse liikmete nimetamise põhimõtet juba piisava täpsusega ja nõukogudes on tagatud pädevad liikmed. Tarmo Porgand lisas, et Eesti riigil on praegu 31 äriühingu osalus ja ta on ligi 70 sihtasutuse kaas- või ainuasutaja. Kui nõukogus on keskmiselt viis liiget, siis puudutab see regulatsioon kokku ligi 500 inimest. Praktilise poole pealt vaadates võib Riigikogu asjaomaselt komisjonilt nõusoleku küsimine muuta nõukogu liikmete nimetamise protseduuri väga pikaks ja mõnel juhul ka äriühingu või sihtasutuse töökorraldust takistada. Põhiseaduskomisjoni esimees Maruste märkis, et riigi asutatud sihtasutused ja riigi osalusega äriühingud on kindlasti erineva kaaluga.
Oli väga palju mõtteavaldusi komisjoni liikmetelt ja toon mõne neist esile. Urmas Reinsalu leidis, et eelnõuga seondub kaks probleemi. Eelnõu esimene paragrahv on seotud võimude lahususega, see on mõistlik täiendus ja tuleb seadusse sisse viia. Reinsalu tegi ka ettepaneku lahendada eelnõu kaks teemaderingi eraldi. Kolleeg Rein Lang sõnas, et eelnõu kaks paragrahvi ei mõju koos vaadatuna hästi. Esimese paragrahviga soovitakse Riigikogu liikmeid nõukogudest välistada ja see on aruteluküsimus. Teise paragrahviga hakkaks Riigikogu liikmetest koosnev komisjon arutama ministri esitatud spetsialistide sobivust nõukokku. See on sada protsenti nõukogude politiseerimine.
Komisjon tegi järgmised otsused: ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. aprilliks 2014. aastal oli konsensuslik; ettepanek esimene lugemine lõpetada oli samuti konsensuslik; ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 7. mai 2014. aastal kell 17.15, oli ka konsensuslik. Ühel häälel otsustati määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni aseesimees. See on lühidalt kõik.

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Priit Toobal! Kas repliik kohapealt? Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna seisukoht on, et Riigikogu liikme amet ja riigile kuuluva äriühingu nõukogu liikme amet on omavahel ühitamatud ja praegu on siin vastuolu põhiseadusega. Selles mõttes Keskerakond toetab sotsiaaldemokraatide eelnõu. Üsna küsitav on aga selle eelnõu § 2, mis räägib parlamendikomisjoni rollist tulevikus nõukogu liikme nimetamisel. Meile näib, et §-d 1 ja 2 on justkui alternatiivid, st kui jõustada § 1, siis §-l 2 justkui enam suurt mõtet ei ole. Ma olin komisjonis nõus Jaak Aaviksooga, kes ütles, et kui keelatakse Riigikogu liikmetel kuuluda ettevõtete nõukogudesse, siis jäävad sinna üksnes eksperdid ja tulevikus ei ole enam põhjust üldkoosolekul ehk ministril tulla nende nimetamisega poliitikute ja parlamendikomisjoni ette, et saada poliitilist seisukohta nende ekspertide suhtes.
Keskerakond toetab eelnõu esimest osa ja suure tõenäosusega teeme parandusettepaneku võtta § 2 niisugusel kujul sellest seaduseelnõust välja. Minu meelest on tekkinud parlamendis olukord, kus neljast parlamendierakonnast kolm toetavad põhimõtet, et Riigikogu liige ei peaks kuuluma ettevõtete nõukogudesse. Seega enamus toetab seda eelnõu ja me võiksime selle kiiremas korras vastu võtta.

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 603 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 7. mai kell 17.15. Tänase istungi päevakord on ammendunud. Tänan kõiki kohalviibijaid ja soovin kena päeva jätku! Ilusat Riigikogu lahtiste uste päeva! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.54.