Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Rait Maruste!

Rait Maruste

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti on meie põhiseaduse kohaselt vabadusele rajatud demokraatlik õigusriik, kus kõik on seaduse ees võrdsed, igaühe õigusi ja vabadusi austatakse ning kedagi ei tohi diskrimineerida. Lähtudes sellest üldeeldusest, on meil, 40 rahvasaadikul kolmest eri fraktsioonist, au anda sisse kooseluseaduse eelnõu. Me ei pea põhjendatuks, et praegusaegses isiku vabadusi austavas ühiskonnas on osa inimeste igapäevaelu jäänud vähem kaitstuks kui teistel nende sügavalt isiklike valikute ja eelistuste tõttu. Meie põhiseadus ütleb selgelt, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele ja kõik on seaduse ees võrdsed. Kõikidele klassikalise abielu ja pereväärtuste kaitsjatele olgu siinkohal kinnitatud, et abielu on ja jääb mehe ja naise vaheliseks suhteks. Te ei pea jääma millestki ilma, teilt ei võeta midagi ära. Kooseluseaduse eelnõu reguleerimise ala on laiem kui gei- ja lesbiinimeste probleemide lahendamine. Isegi kui taandada eelnõu sellele temaatikale, mis ei ole õige, mõistkem, et gei- ja lesbiinimesed ei ole saadetud meile kusagilt kosmosest, vaid nad on meie heteroseksuaalsete vanemate lapsed. Kas me tõukame nad ära? Kas peaksime enda hulgast ära tõukama ka punapäised või vasakukäelised kui erinevad? Õiguslikku kaitset vajavad ka heteroseksuaalsed paarid, kes elavad koos, on kihlatud. Nad on mitmes õigussuhtes, kuid ei ole veel astunud formaalsesse abiellu. Eelnõu püüab aidata ka neid. Küpse ja tolerantse demokraatliku ühiskonnana tuleb meil leppida sellega, et ajakohane perekonnaelu mõiste on laiem kui abielu. Sellisele perekonnaelule on õigus meist igaühel, ka neil, kes on mõne oma valiku poolest teistsugused. Eri kooseluvormid vajavad asjakohast õiguslikku regulatsiooni.
Eelnõu ei ole ideaalne, lõpuni valmis ega vaidlusteta, kuid kindlasti on see vajalik lähtekoht edasiliikumiseks, avalikuks aruteluks ja olukorra muutmiseks. Asjakohase revolutsiooni vajalikkusele on juba mitu aastat tagasi osutanud ka õiguskantsler. Lõpuks, eelnõu seaduseks saamisega eemaldume põhimõtteliselt ka erasfääri suhetes ja väärtustes nõukogude õigusruumist ja mentaliteedist. Loodame teie kõigi mõistvale konstruktiivsele vaimule ja suhtumisele. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Vladimir Velman, palun!

Vladimir Velman

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Meie laudadel on täna kiri "Spiikri pöördumine Eesti parlamendi poole". Väga raske on siit välja lugeda, kelle spiikri pöördumine see on.

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ametikaaslane! Ma lihtsalt ei ole veel teadetega nii kaugele jõudnud, et seda tutvustada. Aga kui te küsite, siis ma vastan: tegemist on Suurbritannia Parlamendi Alamkoja esimehe, Tema Ekstsellentsi härra John Bercow' tervituskõnega täna siin täiskogu ees.
Tarmo Tamm, palun teid Riigikogu kõnetooli!

Tarmo Tamm

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon algatab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle peamine eesmärk on ühtlustada Riigikogu komisjonide tööd, mis puudutab istungite protokolle ja kohustust komisjoni istungeid helisalvestada. Eelnõuga määratletakse helisalvestiste staatus ning reguleeritakse nende säilitamine ja neile juurdepääsu võimaldamine. Peale selle täpsustatakse komisjoni istungite protokollide vormi ja sisu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, head ametikaaslased! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Head ametikaaslased, täna on meil suur au kohtuda siin Riigikogu saalis Suurbritannia Parlamendi Alamkoja esimehe, Tema Ekstsellentsi härra John Bercow'ga, kes esineb ka tervituskõnega. Kõne on ingliskeelne ja selle tõlge on jaotatud teie laudadele.
Your Excellence, Mr Bercow, the floor is yours. Please! (Aplaus.)


1. 10:06 Tervituskõne

Tema Ekstsellents härra John Bercow

Mister Deputy Speaker, Mister Speaker, most excellent host, Excellencies, parliamentary colleagues, friends of the United Kingdom as I hope I can confidently say – we regard ourselves as friends of Estonia!
It is a huge honour and a privilege to be invited to be amongst your number today and to have the chance to express my goodwill and warmth on the part of my country towards all of you here assembled, the elected representatives of the people of Estonia. Thank you for the generosity on your invitation and the evident warmth of your welcome. It is my pleasure to be here.
As you all know, colleagues, I come as a representative of a very old Parliament, whose 157th speaker I am. We would claim to be the oldest parliament in the entire world, but I rather imagine that our friends in Iceland would probably dispute that, and I think it is fair to say that I am here as a representative of an old parliament but for the explicit purpose of hearing from and learning the lessons to be imparted by a much newer one. Having a long history has many advantages but it can of course make an institution slow, sometimes even sluggish to adapt to change. Estonia, by contrast, as a Parliament, Estonia as a society and Estonia as a national culture has proven to be an early pioneer in the quest to enhance democratic institutions through technological innovation. This is an observation I first made in a speech in New Zealand last summer and the subject has become a considerable personal priority for me as Speaker of the House of Commons. There are many reasons I hasten to emphasize and underline why a person might want to visit Estonia and I am sure that I will enjoy every aspect of this trip but the desire, colleagues, to understand more about your emerging e-democracy ranks without question as my principal objective.
Before I say anything further, Mister Deputy Speaker, colleagues, may I please take this opportunity to offer to you and to your people my personal condolences on the appalling tragedy that occurred yesterday just outside Tallinn. The families and friends of the victims will be in our minds at what must be for them quite the most harrowing imaginable time. It probably comes as no solace or comfort to the relatives of the victims to be told that on behalf of my parliament I emphasize we have experienced such tragedies and ordeals ourselves. But I would want – not the least as a mark of respect – to demonstrate solidarity and empathy with you.
Let me, if I may, before I say something about e-democracy, address the broader security situation and the political crisis that has been triggered in and around Ukraine. I appreciate that this has been a matter of the most enormous concern for parliamentarians here as, colleagues, candidly I must advise you, it is for us in the United Kingdom. Much time has been spent on this subject in the House of Commons. Many senior ministers, including the Prime Minister, the Foreign Secretary and the Secretary of State for Defence have addressed the issue. Parliament in the United Kingdom recently heard and it did welcome an announcement from Philip Hammond, our Secretary of State for Defence, on the deployment of Royal Air Force Typhoon aircraft to reinforce Baltic Air Policing and I am pleased that preparations are now being made for their arrival in Lithuania by the end of the month. It is also very good to note that a large number of British soldiers will be here again in May for Estonia’s main military exercise of the year, Spring Storm. Both of these actions underline our strong commitment to the security of Estonia.
More broadly on defence policy, it is extremely encouraging that our already close bilateral partnership is continuing to deepen. I know that British military commanders have been immensely impressed by the professionalism and by the capability of the Estonian soldiers with whom they have served together in Helmand in Afghanistan. The Defence Agreement which our two countries signed in December commits us to an even closer relationship in the future, including the work which we are doing together on the development of the Joint Expeditionary Force. Furthermore, the visit to Estonia in May by his Royal Highness Prince Harry will be perhaps the most strikingly visible way in which the United Kingdom can thank Estonia for what we have done together to date, and look forward with confidence and anticipation to the future.
There is, Mister Deputy Speaker, colleagues, also from my vantage point and the vantage point of my parliament, a notable beaconcy about being here today and granted the privilege to address you, for I am conscious of the presentation of your proposed law on gender-neutral cohabitation. Needless to say, and for the avoidance of doubt, the legislation that you pass is you as parliamentarians, for your institution and for your people to decide upon and evaluate. I would simply like to make the point in passing, however, that the United Kingdom has gone down this track and it is something of which I think the majority of my parliamentary colleagues and fellow citizens are very proud of. A speaker of the UK parliament, you will appreciate that I will have to be the referee of the match and not a player for one team or the other. I must oversee in the chamber matters of controversy and I do not opine on same-sex marriage or indeed any other subject of dispute. My responsibility is simply to ensure the free and fair conduct of the match and to maximize the number of different voices and opinions that can be heard. That said, before I was elected as Speaker of the House of Commons, I did have a track record going back over a decade of campaigning for the rights of LGBT people. And for what is this worth, it seems to me that countering discrimination and fostering equality of esteem and equality before the law, equality of recognition are the right things to do. Discrimination against and harassment or ill-treatment of LGBT people frankly is demeaning, it is dehumanizing and it’s a denial of people’s natural and legitimate expectation that they will be treated equally with their fellow citizens before the law. In the United Kingdom we have gone over a period of 50 years, from the criminalization of a type of love to the actuality of equality before the law and it is something about which the bulk of my colleagues, including our Prime Minister and myself, are very proud. So you will pursue your own course but I wish you Godspeed and I would want you to know that you have many friends and admirers, as you seek progressively to move beyond the past to a more enlightened future.
The future for democracies such as our own has to including finding new ways to bond, colleagues, elected representatives more closely to the represented voter. This is a common challenge for legislatures throughout the world. We live in an age of intense media activity but, colleagues, with a media that is restless and a media that demands instant answers to questions which are often too complicated and challenging for an immediate reply. Legislatures are deliberative bodies. Deliberation is not easily reconciled with a 24/7 media schedule. We have to assert the right to think through important issues in the best possible manner while simultaneously reassuring our electorates that we are truly focused on the subjects of most concern to them. If we do not, we risk becoming increasingly irrelevant, mutating into symbolic political institutions, rather than what is required, namely institutions of serious substance and of topical focus. This is an outcome which we must strive to avoid. We must remain relevant. I believe that strong democracies require strong parliaments and that strong parliaments require strong links to citizens.
In this regard, for what it is worth, I am an optimist. I believe that new technology can assist us in our ambition to become ever closer to those whom we seek to serve. I think that the internet in all its manifestations can be the means by which we boost electoral participation and then increase personal participation in the vital work which each of our parliaments undertakes. The British Parliament, for example, has an extensive website and it deploys an array of social media to spread the message about the activities with which we are engaged. Yet we must use new technology to receive messages as well as to broadcast them. We need to listen and not simply to lecture or to appear to lecture. Young voters, in particular, will not be interested in us if we do not communicate with them by the means by which they communicate with each other. We have to be part of the smartphone age and not seemingly stuck in the stone-age.
For that reason, I have established in the UK a Digital Democracy Commission for the United Kingdom. Our objective, colleagues, is to consider how our parliamentary democracy can embrace the opportunities afforded by the digital world to become more effective, to become more effective in representing people, more effective in scrutinising the Government of the day, more effective in formulating law, more effective in encouraging citizens to engage with democracy and more effective in facilitating dialogue and engagement amongst citizens. This Digital Democracy Commission I have established is listening and talking to people, gathering evidence, from within the UK and across the globe. It will publish its recommendations in January 2015 – the 750th anniversary of our Parliament.
It is as part of that enterprise that I so wanted the opportunity, colleagues, to come to Estonia, or as I gather you are increasingly coming to be known, e-Estonia and to see for myself what is happening here. I confess that I am intrigued, as my colleagues increasingly are, by the widespread use of the Internet in voting at your elections. I am fascinated by the way that you use the internet to link people with problems or issues to this parliament and government departments alike, providing a better and more intimate service, frequently at a cost saving. I note the innovative means by which you are integrating crowd sourcing techniques into your civil society. I am also struck, if I may say so with deference and appreciation, by the sheer speed at which in your country to your credit all of this is happening.
Your country should be proud of the reputation which it has achieved for technological leadership in this regard. Estonia is rapidly being seen as E-stonia by all those looking for new ideas in this territory. It also demonstrates your wider, to be candid, astonishing success, astonishing success as a people over the past 25 years, in not just re-establishing your sovereignty but in asserting your identity. This is a place where people, including myself today, go to look for the future. I am so pleased that you have offered me this opportunity to conduct that search on behalf of the House of Commons. An ancient parliament looking to learn from a much less ancient parliament.
In thank you for the warmth of your welcome, and the chance to learn from your best practice, let me conclude by taking this opportunity to wish you and your fellow citizens peace, prosperity and successful partnership with friends and neighbours in Europe and throughout the world.
Colleagues, thank you very much indeed!

(Tõlge.)
Härra aseesimees, lugupeetud võõrustajad! Ekstsellentsid, parlamendikolleegid ja Ühendkuningriigi sõbrad! Võin kindlustundega öelda: meie peame ennast Eesti sõpradeks!
Mul on suur au ja eesõigus olla täna teie hulgas ning anda edasi head soovid ja soojad tunded kodumaalt teie kõigi vastu, kes on siia kogunenud, Eesti rahva valitud esindajate vastu. Tänan teid lahke kutse ja erakordselt sooja vastuvõtu eest! Mul on hea meel siin olla.
Nagu te teate, kolleegid, olen ma tulnud siia esindama väga vana parlamenti, mille 157. spiiker ma olen. Meie väidame, et oleme kogu maailma vanim parlament, aga ma arvan, et meie Islandi sõbrad vaidleksid sellele siiski vastu. Seega oleks vist õigem öelda, et olen siin kui vana parlamendi esindaja, selge eesmärgiga kuulata palju nooremat parlamenti, kelle õppetundidest on üht-teist õppida. Pikk ajalugu annab kahtlemata eeliseid, kuid loomulikult võib see olla ka põhjus, et institutsioon kohaneb muutustega aeglaselt, isegi väga aeglaselt. Seevastu Eesti kui parlament, Eesti kui ühiskond ja Eesti kui rahvuskultuur on rajanud teed demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks tehniliste uuenduste kaudu. Tegin selle tähelepaneku esimest korda möödunud suvel oma Uus-Meremaal peetud kõnes ja see teema on mulle kui Alamkoja spiikrile äärmiselt tähtsaks saanud. Ma tahan kiiresti esile tõsta neid paljusid põhjusi, miks võiks keegi tahta Eestit külastada ja olen kindel, et naudin igati oma siiatulekut. Kuid, head kolleegid, soov teie kujunemisjärgus e-demokraatiat paremini mõista on kahtlemata minu peamine eesmärk.
Härra aseesimees, head kolleegid, lubage mul kõigepealt teile ja teie rahvale kaastunnet avaldada selle kohutava tragöödia pärast, mis eile Tallinna lähedal aset leidis. Mõtleme ohvrite perede ja sõprade peale ajal, mis nende jaoks on ilmselt nii raske, kui üldse võib ette kujutada. Tõenäoliselt ei tröösti ega lohuta see ohvrite sugulasi, kui ütlen oma parlamendi nimel, et oleme ka ise selliseid tragöödiaid ja katsumusi läbi elanud. Aga tahaksin ka austusavalduse märgina näidata, et olen solidaarne ja tunnen teile kaasa.
Lubage mul, enne kui e-demokraatiast räägin, käsitleda laiemat julgeolekuolukorda ja poliitilist kriisi, mis on puhkenud Ukrainas ja selle ümber. Saan väga hästi aru, et see on siinsete parlamendiliikmete jaoks väga suur mureküsimus, nagu see, head kolleegid, võin kinnitada, on ka meie jaoks Ühendkuningriigis. Sellele on Alamkojas palju aega pühendatud. Mitu tähtsamat ministrit, sh peaminister, välisminister ja kaitseminister, on seda teemat käsitlenud. Hiljuti kuulas parlament ära meie kaitseministri Philip Hammondi info kuninglike õhujõudude Typhoon-tüüpi hävitajate saatmise kohta Balti riikide õhuturbe tugevdamiseks ja avaldas sellele toetust. Mul on hea meel, et praegu valmistatakse ette nende Leedusse saabumist selle kuu lõpus. Samuti on mul hea meel märkida, et mais tuleb Eestisse jälle suurel arvul Briti sõdureid, et osaleda siinsel aasta tähtsaimal sõjalisel õppusel Kevadtorm. Mõlemad aktsioonid rõhutavad meie sügavat huvi tegelda Eesti julgeolekuga.
Kui rääkida kaitsepoliitikast laiemalt, on väga julgustav, et meie juba praegugi tugev kahepoolne partnerlus süveneb tulevikus veelgi. Ma tean, et Briti väejuhtidele on sügavat muljet avaldanud nende Eesti sõjaväelaste professionaalsus ja võimekus, kellega koos nad teenisid Helmandi provintsis Afganistanis. Kaitseleping, millele meie kaks riiki detsembris alla kirjutasid, kohustab meid hoidma tulevikus veelgi tugevamaid sidemeid, see hõlmab ka tööd, mida me koos teeme ühise ekspeditsioonikorpuse arendamiseks. Peale selle, Tema Kuningliku Kõrguse prints Harry maikuine visiit Eestisse on võib-olla Inglismaa väljapaistvaim viis tänada Eestit selle eest, mis me oleme siiani koos teinud, samuti aitab see kindlustundega ja lootusrikkalt tulevikku vaadata.
Härra aseesimees, head kolleegid! Minu ja meie parlamendi seisukohalt on mu tänasel siinviibimisel ja sellel, et sain õiguse teie poole pöörduda, märgiline tähendus, sest ma tean, et olete esitanud seaduseelnõu sooneutraalse kooselu kohta. Ei ole vaja öelda – kinnitan seda, et ära hoida igasugused kahtlused –, et seaduse kohta teete otsuse, annate hinnangu ja võtate selle vastu teie kui parlamendiliikmed, selle otsustab teie institutsioon ja teie rahvas. Tahan siiski mainida, et Ühendkuningriik on selle tee juba läbi käinud ja see on miski, mille üle enamik minu kolleege parlamendis ja kaaskodanikest uhked on. Te mõistate, et parlamendi spiikrina pean ma olema matši vahekohtunik, mitte ühe või teise meeskonna mängija. Istungisaalis pean vastuolulistes küsimustes erapooletult käituma, seetõttu ei avalda ma arvamust samasooliste abielu ega mis tahes muu vaidlusküsimuse kohta. Minu ülesanne on lihtsalt tagada matši vaba ja õiglane kulg ning muuta võimalikult suureks nende häälte ja arvamuste hulk, mida saaks kuulda võtta. Võin öelda veel, et enne kui mind Alamkoja spiikriks valiti, oli mul tõesti rohkem kui kümneaastane kogemus LGBT-inimeste õiguste eest võitlejana. Siinkohal tundub mulle, et diskrimineerimise vastu võitlemine, kõigist lugupidamine ja seaduse ees võrdse tunnustamise toetamine on õige asi. LGBT-inimeste diskrimineerimine ja nende ahistamine või halvasti kohtlemine on ausalt öeldes alandav, see ei ole inimlik ning sellega eitatakse inimeste õigustatud ootust, et neid koheldaks seaduse ees kaaskodanikega võrdselt. Oleme Ühendkuningriigis käinud läbi 50 aasta pikkuse perioodi ühte liiki armastuse kuriteoks pidamisest kuni tegeliku võrdsuseni seaduse ees ning see on asi, mille üle enamik minu kolleege uhked on, ka peaminister ja mina ise. Teie peate järgima oma teed, aga ma soovin teile edu. Teadke, et teie püüdlustes minna minevikust valgustatuma tuleviku poole toetab teid palju sõpru ja austajaid.
Tulevikus peavad demokraatlikud riigid, nagu meiegi, otsima uusi viise, kuidas tihedamalt siduda valitud esindajaid valijaga, keda nad esindavad. See on kogu maailma seadusandlike kogude ees seisev ühine ülesanne. Elame meedia jõulise tegutsemise ajastul, kuid, head kolleegid, meedia on rahutu ja nõuab otsekohe vastuseid küsimustele, mis sageli on kiireks vastamiseks liiga keerulised ja rasked. Seadusandlikud kogud on nõuandvad kogud. Arutelu ei ole kerge meedia 24/7 ajakavaga kokku sobitada. Me peame parimal võimalikul viisil kehtestama õiguse peamised küsimused läbi mõelda, kinnitades oma valijatele, et me tõesti tegeleme neid kõige rohkem puudutavate teemadega. Kui me seda ei tee, siis tekib oht, et meie tähtsus üha väheneb, me muutume sümboolseks poliitiliseks institutsiooniks ega ole enam see, mida vaja – tõsiselt võetava sisuga ja aktuaalsetele küsimustele keskendunud institutsioon. Me peame püüdma sellisest tagajärjest hoiduda. Peame säilitama oma mõjukuse. Olen veendunud, et tugevad demokraatlikud riigid vajavad kindlaid parlamente ja kindlatel parlamentidel peab olema tihe side kodanikega.
Ma olen selle koha pealt optimist. Olen veendunud, et uus tehnoloogia võib toetada meid püüdlustes saada veelgi lähedasemaks nendega, keda me tahame teenida. Arvan, et internet kõikides oma vormides võib olla vahend, mille abil me suurendame valimisosalust ja seejärel kasvatame isiklikku osalust ülimalt tähtsas töös, mida meie mõlema parlamendid teevad. Näiteks Briti parlamendil on laiaulatuslik veebileht ja me kasutame sotsiaalmeedia rikkalikke võimalusi oma tegevuse kohta teabe jagamiseks. Kuid me peame kasutama uut tehnoloogiat nii teabe vastuvõtmiseks kui ka selle levitamiseks. Me peame kuulama ja mitte lihtsalt loenguid pidama või jätma muljet, nagu peaksime loengut. Eelkõige noored valijad ei tunne meie vastu huvi, kui me ei suhtle nendega nende endi keeles. Peame olema osa nutitelefoni ajastust ega tohi jätta muljet, nagu elaksime ikka veel kiviajas.
Sellepärast olen ma loonud Ühendkuningriigi digitaalse demokraatia komisjoni. Meie eesmärk, head kolleegid, on arutada, kuidas meie parlamentaarne demokraatia saaks kasutada digitaalse maailma pakutavaid võimalusi, et olla mõjusam, esindada inimesi paremini, teha tõhusamat järelevalvet võimuloleva valitsuse üle, luua efektiivsemaid seadusi, toetada tugevamalt kodanike kaasamist demokraatiasse ning soodustada paremini kodanikevahelist dialoogi ja kaasatust. Digitaalse demokraatia komisjon, mille ma moodustasin, kuulab inimesi ja vestleb nendega, kogub tõendeid nii Ühendkuningriigist kui ka kogu maailmast. Ta avaldab oma soovitused jaanuaris 2015, meie parlamendi 750. aastapäeval.
Selle ettevõtmise osana, head kolleegid, tahtsingi ma väga tulla Eestisse, või e-Eestisse, millena teid üha enam tuntakse, ja näha oma silmaga, mis siin toimub. Tunnistan, et mind ja ka mu kolleege huvitab aina rohkem, kuidas teie valimistel laialdaselt internetti kasutatakse. Mind paelub viis, kuidas te kasutate internetti, et ühendada inimesed, kellel on probleeme või küsimusi, ühtviisi nii parlamendi kui ka valitsusasutustega, pakkudes paremat ja inimesele lähedasemat teenindust, sageli kulusid kokku hoides. Panin tähele uuenduslikke viise, mille abil te lõimite rahva arvamuse kogumise tehnika oma kodanikuühiskonnaga. Samuti avaldas mulle sügavat muljet – kui ma võin nii öelda kogu austuse ja kõrge hinnangu juures, mille see on ära teeninud – see kiirus, millega see kõik aset leiab, see tõstab lugupidamist teie riigi vastu.
Teie riik peaks olema uhke selles valdkonnas saavutatud tehnoloogialiidri maine üle. Kõigi silmis, kes sellel alal uusi ideid otsivad, on Eesti kiiresti muutumas, nagu ma juba ütlesin, e-Eestiks. Samuti näitab see teie rahva laiemat, ausalt öeldes hämmastavat edukust viimase 25 aasta jooksul mitte ainult iseseisvuse taastamisel, vaid ka oma identiteedi maksmapanekul. See on koht, kuhu tullakse, nagu minagi tulin, selleks, et vaadata, milline on tulevik. Mul on tõeliselt hea meel, et te andsite mulle võimaluse Alamkoja esindajana seda uurida. Igivana parlament tahab õppida mitte kuigi vanalt parlamendilt.
Tänades teid sooja vastuvõtu eest ja võimaluse eest õppida teie parimatest tavadest, lubage mul lõpetuseks kasutada võimalust soovida teile ja teie kaaskodanikele rahu, jõukust ning edukaid partnerlussuhteid sõprade ja naabritega nii Euroopas kui ka kogu maailmas!
Head kolleegid, tänan teid südamest!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu külalisele soojade sõnade eest! Läheme nüüd oma päevakorraga edasi.


10:21 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Meil on tänases päevakorras ka üks täpsustus: kolmanda punkti juures, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 592 esimesel lugemisel teeb eelnõu juhtivkomisjoni ettekande majanduskomisjoni liige Kalle Palling.


2. 10:22 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Meie esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 567 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, seega asume eelnõu 567 lõpphääletuse ettevalmistuse juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 567. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
HääletustulemusedPoolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 567 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 10:23 Elektrituruseaduse, korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse ning maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse ning maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 557 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, seega võime minna eelnõu 557 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 557. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
HääletustulemusedPoolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse ning maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 557 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 10:25 Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (592 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Asume kolmanda päevakorrapunkti juurde, see on Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 592 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Eldar Efendijevi! Head ametikaaslased, saalis tuleb igast reast väga suur lärm. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad eelnõu menetlemist kuulata! Aitäh!

Eldar Efendijev

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Keskerakonna fraktsioon esitas reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 12. veebruaril s.a. Nüüd on eelnõu 592 teie ees ja meil on käsil esimene lugemine. Eelnõu algatajatel oli kaks põhieesmärki. Esiteks, keelata tarbijakrediidi reklaamimist, välja arvatud tarbijakrediidi teenuse pakkuja asukohas, tarbijakrediidi vahendaja asukohas, tarbijakrediidi teenuse pakkuja veebilehel. Keelamise põhjus on tarbijakrediidi teenuse pakkujate väga agressiivne väli-, tele- ja raadioreklaam. Ilmselt ei tarvitse mul teile meenutada, kui tihti ja mis vormis selline reklaam meid ümbritseb. Võiks öelda, et koos selle reklaamiga me ärkame ja ka uinume. Kui sul juhtub elus probleeme olema, siis ainult sellepärast, et sa ei võtnud õigel ajal tarbijakrediiti. Teatud hooaegadel kasvab reklaami agressiivsus geomeetrilises progressioonis. Jõuluaeg on möödas, aga ees on puhkuste aeg ja kui sa lähed ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, palun vabandust! Võtan ühe minuti juhataja vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja vaheaeg on lõppenud. Austatud ettekandja, palun veel kord vabandust ja läheme edasi! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, eesistuja! Ma kordan: teatud hooaegadel kasvab reklaami agressiivsus geomeetrilises progressioonis, jõulud on küll möödas, aga ees on puhkuste aeg. Kui lähed kuhugi reisile ilma tarbijakrediiti võtmata, siis sa justkui ei kuulu õnnelike seltskonda. Leidsime, et nii agressiivsele reklaamile tuleb lõpp teha. Teine eesmärk on seotud reklaami sisu ja vormiga. Võtsime aluseks Euroopa Komisjoni märkused ja tarbijakrediidi direktiivi nõuded reklaami teabe tarbijakrediidi võtjale arusaadavas vormis esitamise kohta. On selge, et tarbijakrediidi võtja on nõrgem pool ja on väga tähtis, et ta oleks teadlik kõikidest tingimustest ja kohustustest, mida ta endale võtab. Igas reklaamis tuleb esitada tüüpilise näite kujul kokkuvõtlikult ja selgelt järgmine teave: intressimäär (on väga tähtis, kas see on piiratud või vaba); kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir; krediidi kulukuse määr; kohaldataval juhul tarbijakrediidilepingu kestus; tarbijakrediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, lepinguesemeks olev asi või teenus ja selle hind kohe tasudes (mõeldud on netohinda) ja kohaldataval juhul ettemaksu summa; kohaldataval juhul tarbija poolt makstav kogusumma ja tagasimaksete summa. Sellega peab reklaam sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ja vajaduse korral tuleb konsulteerida asjatundjatega. Juhul kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmida kõrvalleping, eelkõige kindlustusleping, ja kõrvallepinguga seotud kulud ei ole eelnevalt kindlaksmääratavad, tuleb kõrvallepingu sõlmimise kohustusest teada anda selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil koos krediidi kulukuse määraga. Tähtis on ka, et reklaam, millega teavitatakse valmisolekut anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, võib sisaldada üksnes krediidiandja või krediidivahendaja nime, teavet tema tööaja, tegevuskoha, veebilehe aadressi, töötajate nime ja kontaktandmete ning osutatava teenuse kohta. Ka varem on arutatud ja otsustatud, et reklaam peab olema vastutustundlik ja tasakaalustatud. Reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijat läbimõtlematule laenuvõtmisele. Paljud näited pööravad tähelepanu sellele, et teabe esitamiseks tuleb valida selline kirjatüüp ja suurus, mis muudab selle tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks ja muust teabest selgesti eristatavaks. On arusaadav, et tarbijakrediidi valdkond on laiem. Meie alustasime reklaamivaldkonnas sellepärast, et aasta tagasi lükati meie laiema mõjuga eelnõu tagasi ja komisjon piirdus reklaami kosmeetiliste parandustega. Aga niisugused kosmeetilised parandused ei parandanud eriti seda valdkonda. Oma eelnõuga me tahame parandada reklaami osa suures valdkonnas.
Ja lõpetuseks, eelmise aasta jooksul toimusid nõupidamised tarbijakrediidi teemadel. Selle aasta veebruari teises pooles ilmusid kiirlaenuturu analüüsi ettepanekud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel võib sellega tutvuda, see on väga huvitav dokument, mis märtsis andis eelmisele valitsusele aluse seda teravat küsimust arutada. Vabariigi Valitsus arutas tookord ka kiirlaenureklaamide täielikku keelamist. Selline positsioon oli palju karmim kui meie eelnõus. Natuke hiljem laekus info, et tuleb välja töötada terve pakett. Jõudsime jälle tagasi meie eelneva aasta ettepaneku juurde ja liberaalne majandus seda ei takista. Meie leidsime, et väga tähtis on hoida aktuaalsust, et see küsimus koos Vabariigi Valitsuse vahetusega kuhugi ei kaoks. Ma tänan ka majanduskomisjoni liikmeid heade küsimuste ja kasuliku vestluse eest! Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Mul on palve grupijuhile üleval, et üks noormees sealt alla ei kukuks. Ehk ta saab natuke rõdu ääre juurest eemale minna. Aitäh! Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas on teada, kui palju täitemenetlusi on käimas ja kui suur on nõutav summa, mida kiirlaenuvõtjate käest praegu tagasi nõutakse?

Eldar Efendijev

Kui vaadata kiirlaenuturu analüüsi ja ettepanekuid, siis seal on see osa ka toodud. Eelmise aasta detsembri andmetel on menetluses 23 275 kiirlaenude sissenõuet ja summa on 65,9 miljonit eurot. Samas näiteks inkassofirmade nõudeid see analüüs ei kajasta, nendega koos on sissenõudeid juba üle 65 000 inimeselt. See on väga suur arv ja seda ei saa märkamata jätta.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Hea kolleeg! Päris lihtne küsimus: kas teistes riikides on kiirlaenureklaam keelustatud või ei?

Eldar Efendijev

See on jälle üks kiirlaenuturu analüüsi ettepanekutest. Seal on väga põhjalikult analüüsitud, milline olukord on Euroopa riikides. Aga ma tahan rääkida hoopis sellest, et meie ettepanek on karmim kui teiste Euroopa riikide praktika, kuna Eestit ja teisi riike ei saa eriti võrrelda kahel põhjusel. Esiteks, neil ei ole see nii suur sektor, see nõuab normatiivset ja võib-olla ka eetilist korrastust ja sellega riigid ka tegelevad. Näiteks meie põhjapoolne naaberriik, keda me endale eeskujuks võtame, kehtestas eelmisel aastal piirangud. Teiseks, nagu endine peaminister ja endine majandusminister ütlesid intervjuus peale Vabariigi Valitsuse istungit, ei ole see ainult majandusprobleem, laenuprobleem ega õigusprobleem, vaid suur sotsiaalne probleem. Selle eest on vaja kaitsta väga suurt arvu inimesi meie ühiskonnas. Nagu ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, on see väga suur samm, ja ma olen täiesti nõus sellega, mida ütlesid eelmine peaminister ja majandusminister.

Aseesimees Jüri Ratas

Urbo Vaarmann, palun!

Urbo Vaarmann

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleeg! Kui palju on Eestis kiirlaenufirmasid ja kui suur on nende turu maht? Äkki oskate öelda?

Eldar Efendijev

Selles kiirlaenuturu analüüsi ja ettepanekute uuringus on märgitud, et Eesti turul tegutseb 123 firmat, kes pakuvad tarbijakrediidilaenu, nn kiirlaenu. Väga huvitav on ka lisainformatsioon, et näiteks neli firmat ei ole juba 2010. aastast mingeid aruandeid esitanud, 23 ettevõtet ei ole terve eelmise aasta jooksul aruannet esitanud ja veel kümme ettevõtet on aruande võlgu. Seega selles sektoris tegutsevatel firmadel on riigi ees olevate kohustustega suured probleemid. Kui nende käibest rääkida, siis see on küllaltki suur, ligi 720 miljonit eurot.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oskad sa öelda, kui suur on see summa, mida inkassofirmad või kohus praegu välja nõuavad?

Eldar Efendijev

Eelmise aasta andmetel, kui jälle detsembrist rääkida, oli kiirlaenude võlgade sissenõudmisega seotud ligi 23 000 inimest ja sissenõutav summa oli ligi 70 miljonit eurot. Aga seda on vaja täpsustada, sest selles näites ei ole toodud inkassofirmade nõudeid ja koos nendega on sissenõudeid juba üle 65 000, see on väga suur arv.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, härra juhataja! Hea kolleeg! Palun kirjelda, kas komisjoni liikmed olid pigem kiirlaenu reklaami avalikus meedias keelustamise vastu või jäid neutraalseks?

Eldar Efendijev

Mina võin viidata sellele, et aasta tagasi, kui me arutasime seda piirangut või õigemini keelustamist, siis olid mõned õiguskomisjoni liikmed vastu. Nende põhiargument oli, et selline keeld läheb vastuollu liberaalse majanduse põhimõtetega. Aga sel nädalal, kui me majanduskomisjonis arutasime, ei öelnud peaaegu mitte keegi, et meie ettepanek on vale või et see ei ole õigeaegne, seega on mul tõesti põhjust tänada komisjoni liikmeid hea vestluse eest.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui viimane küsimus kõrvale jätta, siis kõik eelmised tekitavad minus lihtsalt hämmingut. Kas eelnõu esitaja siis ise ei tea, mida ta on esitanud, et mingi omavaheline pingpong käib. Küsitakse, kui palju on üks, teine või kolmas asi ja te suudategi kohe väga täpseid arvulisi näitajaid nimetada. Eelnõu algataja, nagu ma aru saan, oli kogu Keskerakond. Aga see selleks. Ma tahan küsida ühte konkreetsemat asja. Tarbijakrediiditeenuse pakkuja veebilehel on võimalik avaldada oma reklaami. Te loetlesite kohad, kus on üldse võimalik reklaami avaldada, ja üks neist kolmest on veebileht. Kas te ei karda, et kui reklaam täielikult ära keelata, siis võib juhtuda nii, et ilmuvad suured reklaamid näiteks tekstiga: "Vaata omaraha.ee, sa ei kahetse!" või "Vaata kredit24.ee ja kõik teed on sinu jaoks lahti!". Kuna raha nõuab ikkagi endale väljundit, siis tulevad hoopis sellised reklaamid, mis suunavad vastavate firmade veebilehele?

Eldar Efendijev

Ma mõtlen, et selle kohta, kuidas on, ütleme, filoloogiliselt õige reklaami sõnastada, on hea näide Soomest. Nad panid kirja laused, mida ei tohi reklaamis kasutada, niisuguseid oli terve hulk. Otsustati, et selliseid lauseid või sõnastust ei tohi kasutada sellepärast, et see mitte ei kaitse tarbijakrediidi võtjat, vaid tekitab kahemõttelise arusaama.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! See seadus mõjutab kindlasti laenuturgu ja ka uute tulijate turuletulekut. On teada, et Tallinna tuleb munitsipaalpank. Inimesed pöörduvad nende kiirlaenufirmade poole sellepärast, et nad on sattunud sotsiaalselt väga raskesse, isegi majanduslikult väljapääsmatusse olukorda. Te olete seda olukorda analüüsinud ja teil on ülevaade. Kas Tallinna munitsipaalpangal oleks põhjust või äkki on isegi plaanis hakata pakkuma sotsiaalse suunitlusega kiirlaenu hädas olevatele inimestele?

Eldar Efendijev

Tallinna munitsipaalpanga kohta jään praegu vastuse võlgu, sest ma ei ole selle teema arutamisse kaasatud. Kuid sotsiaalse valdkonna kohta, mida me aasta tagasi arutasime, on mul, nagu ma ka Sven Sesterile vastates ütlesin, praegu käes kiirlaenu analüüs, kus on need arvud kirjas. Selles on ka mainitud, et Eestis on väga suur sotsiaalne probleem. Tegelikult on näha, et kui keegi juba võtab kiirlaenu, siis ta ei tule sellest ringist enam välja. Kuidagi peab seda piirama. Ja küsimus ei ole ainult vastutustundlikus krediidiandjas, kes täidab lepingutingimusi ja seadusnõudeid, vaid teema on palju laiem. Nagu te väga hästi teate, saab nn SMS-krediiti või -laenu võtta väga lihtsalt telefoni teel. Selliseid kiirlaene võtavad meil juba noored inimesed, gümnasistid, ja laenuvõtjaid on küllaltki palju. Paljudel pole isegi mitte mingit sissetulekut. Krediidiandja peaks siiski arvestama, kui suur on krediidivõtja sissetulek, kas ta on üldse võimeline krediiti ja sellega kaasnevaid kulusid tagasi maksma. Suuremad pangad määravad laenulepingus alati ka teatava toimetulekupiiri, st summa, mis peab inimesele pärast laenu tagastamist jääma ja see on siiski garantii, et teda ei tehta päris paljaks.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaan Õunapuu, palun!

Jaan Õunapuu

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! On selge, et kiirlaenudega on palju probleeme ja selle valdkonna normimine on hädavajalik. Paraku ei ole esitatud seaduseelnõu ja selle seletuskiri omavahel kooskõlas. Nimelt on seletuskirjas suurel määral laiendatud neid kohti, kus reklaam on lubatud ja on veel muidki vasturääkivusi, nagu selgus majanduskomisjoni arutelul. Kuidas te seda põhjendate ja kas näete selles probleemi eelnõu edaspidisel menetlusel?

Eldar Efendijev

Mina ei ütleks, et siin on vastuolu. Tõesti, me oleme rääkinud asukohast, aga teisalt on olemas ka tegevuskoht, me rääkisime sellest ka komisjonis. Selle märkuse oli teinud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma kirjas. Meie tõesti ei kasutanud oma eelnõus terminit "tegevuskoht", aga me teame väga hästi, et kõik need firmad võivad tegutseda mitte ainult seal, kus on nende juriidiline aadress, vaid ka kusagil mujal, tegevuskohas. Me jätsime selle küsimuse lahtiseks, et koos komisjoniga seda arutada. Me oleme avatud arutelule, et leida koos kolleegidega õige ja parem vorm eelnõu menetluseks.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea Eldar! Vabariigi Valitsus on rääkinud mingisugusest kiirlaenu andmist reguleerivast paketist. Kas komisjonis tutvustati seda paketti ja mis selle sisu täpsemalt on?

Eldar Efendijev

Tõesti, mõni aeg tagasi, täpsustan, eelmise Vabariigi Valitsuse ajal, saime teada, et on kavas selline pakett koostada. Ja nagu ma ka oma sõnavõtus mainisin, tulime me umbes aasta eest selle juurde tagasi ja koostasime laiema eelnõu. Ja kui me komisjoni arutelu käigus küsisime seda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatelt, siis öeldi, et ettevalmistus käib, aga ei osata öelda, millal see pakett võib meieni jõuda. On räägitud, et võib-olla mais saab pakett valmis, aga pärast on kooskõlastamisring, mis võib aega võtta ligi kolm kuud. Seega selle ilmumisest või Riigikogu saali jõudmisest võiks rääkida alles sügisel. Me kartsime tõesti, et see võtab liiga palju aega, võib minna isegi tuleva aastani ja võib-olla jääb üldse tulevase Riigikogu koosseisu arutada.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud ettekandja! Just sellest paketist ma rääkida tahtsingi. Rahandusministeeriumi eestvedamisel on valminud ja tuleb ilmselt maikuus ka Riigikogu saali dokument "Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020", millega arendatakse üldist finantskirjaoskust. Siin saalis juba kõlas, et inimesed võtavad kiirlaenu siis, kui nad satuvad sotsiaalselt raskustesse, mõtlemata, kas nad suudavad seda laenu tagasi maksta või mitte. Nii võetakse kiirlaenu ja jäädakse hätta. Mis te arvate, kas peaks veel rohkem finantskirjaoskuse teemat käsitlema? Kas Eesti riik peaks pöörama rohkem tähelepanu sellele, et meie lapsed saaksid juba koolis õpetust selle kohta, kuidas oma rahaasju kontrolli all hoida, et neil oleks tulevikus kergem finantsasjades kaasa rääkida?

Eldar Efendijev

Aasta tagasi tehtud statistika järgi on küllaltki suur hulk kiirlaenu võtjatest lapsed, põhimõtteliselt alles kooliõpilased. See näitab, et probleem on Eestis küllaltki suur. Ma ei tea, mil moel, aga tõesti oleks kasulik juba kooli gümnaasiumiastmes vähemalt tutvustada seda teemat. Tuleb õpetada inimesi selles valdkonnas õigesti käituma, et ei tekiks probleemi, mitte ainult lastel, vaid ka nende vanematel ja võib-olla veel laiemalt.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Natuke aega tagasi käidi siin saalis välja mõte, et sotsiaalsete probleemide lahendus on kiirlaenufirmad. See väärib minu arvates aasta mõtte tiitlit, kuna see on niivõrd unikaalne tähelepanek. Ma küsin, et kas teie arusaama mahub mõte, et sotsiaalseid probleeme saab lahendada kallilt laenatud raha eest.

Eldar Efendijev

Me natuke puudutasime ka seda küsimust. Loomulikult see tegelikult probleeme ei lahenda. Kui inimene, kellel on väike sissetulek, võtab näiteks tarbimislaenu ja tarbijakrediidi andja ei uuri välja, milline on tema majanduslik olukord ja tegelik sissetulek, siis on tal permanentse laenu tulevik. Ta refinantseerib ühest laenust teist laenu ega tulegi toime, sest tema sissetulek ei võimalda laenu kustutada. Siis ei saa ka enam muude kulutustega hakkama ja nii ta ongi selle situatsiooni pantvang. Nii võib kaotada ka kodu ja pere – kõik, mis tal üldse on. See on tõesti suur sotsiaalne tragöödia. Ma ütlen veel kord, et ma olen täiesti nõus sellega, mida ütlesid märtsis härra Ansip ja majandusminister sel puhul: see on väga suur sotsiaalne probleem.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Me räägime kiirlaenu reklaamist. Kuid kas teie arvates kiirlaen kui selline, nagu see praegu turul on, peaks üldse säilima?

Eldar Efendijev

Sellisel moel, nagu see Eestis on, vist ei peaks. Aga mingil piiratumal moel ta võib olla. Päris 100% majandustegevust selles valdkonnas ära keelata ei saa. Turumajanduse tingimustes võib püsida igasugune tegevus, mis on seadusega lubatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Kalle Palling

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 592 esimesele lugemisele saatmist teisipäeval, 8. aprillil 2014. aastal. Komisjoni istungile olid kutsutud eelnõu algataja esindaja Eldar Efendijev, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaubandustalituse juhataja Anne Laar ja peaspetsialist Doris Teiv, kes esitasid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust ning vastasid täiendavatele küsimustele. Eelnõu algataja Eldar Efendijev andis ülevaate eelnõu eesmärkidest ja mainis, et nõustub peamiselt Vabariigi Valitsuse arvamuses esitatud märkustega ja arvas, et vajalikke täpsustusi ja parandusi saab eelnõu teksti teha menetluse käigus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad tutvustasid Vabariigi Valitsuse arvamuses esitatud seisukohti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja märkis, et teema on tähtis. Probleeme pole mitte ainult reklaamiga, vaid ka näiteks tarbijakrediidi intressimääradega jne. Seega tuleks neid teemasid pikemalt arutada. Rahandus-, Justiits-, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valmib laenutoodete turul avaldunud probleemidega toimetuleku meetmete pakett, mis sisaldab ka ettepanekuid tarbijakrediidi reklaami kohta. Käsitletavat eelnõu pole mõistlik muudatustega täiendada, kuna see tähendaks eelnõu teksti asendamist uuega. Seega on mõistlik lahendada probleem valitsuses ettevalmistamisel oleva paketi raames.
Riigikogu majanduskomisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, see oli konsensuslik otsus. Majanduskomisjon otsustas teha ettepaneku Vabariigi Valitsuse liikme Juhan Partsi algatatud seisukohale tuginedes eelnõu tagasi lükata. Juhul kui täiskogul esimene lugemine lõpetatakse, määrata muudatusettepanekute tähtpäevaks 30. aprill s.a kell 17. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie ütlesite oma sõnavõtus, et ei ole mõistlik seaduseelnõu muudatustega paremaks teha, umbes nii see kõlas. Kuidas sellega siis on ja milline reegel õieti kehtib? Kui võetakse vastu näiteks mingi maamaksu reguleeriv seadus, siis justkui võib seda pärast muuta, praegu vist ongi muudetud juba kolmandat korda järjest. Kuidas siis nii, et ühel juhul võib seaduse vastu võtta ja pärast muuta, teisel juhul ei või. Öelge palun, millest see sõltub!

Kalle Palling

Ma olen siin kõnepuldis majanduskomisjoni ettekandjana, arutelu puudutab eelnõu 592 ja teie küsimus ei puuduta kuidagiviisi selle eelnõu sisu. Majanduskomisjon toetas 7 poolt- ja 3 vastuhäälega Vabariigi Valitsuse seisukohta, mille järgi eelnõu on tervikuna ettevalmistamisel nelja ministeeriumi koostöös.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea ettekandja! Tegelikult on juba aastaid selle küsimusega tegeldud ja õiguskomisjonis on käinud kümnete kaupa igasuguseid inimesi ja mitte midagi ei ole paremaks läinud, ainult hullemaks. Miks me ei taha ükskord tõsiselt selle teemaga tegelda? Ja see meetmete pakett, mida praegu välja pakutakse, on järjekordne soovituslik asi, mida on ennegi küll ja küll olnud, aga need pole ju mõjunud. Miks ei võiks praegu seda eelnõu läbi lasta? Me võime ju need pärast ühendada, teha koostööd ja näidata, et me oleme suutelised olukorda parandama.

Kalle Palling

Ma olen teiega täiesti nõus, et selles valdkonnas on probleeme, kuid majanduskomisjon, kelle ettekandja ma praegu olen, on otsustanud 7 poolt- ja 3 vastuhäälega toetada Vabariigi Valitsuse seisukohta, et eelnõu jõuab tervikuna Riigikokku 2014. aasta sügisel. See eelnõu, mida me praegu arutame, ei lahenda kõiki probleeme, mis praegu selles valdkonnas on.

Aseesimees Jüri Ratas

Andrus Ansip, palun!

Andrus Ansip

Aitäh, austatud juhataja! Hea Kalle! Ma olen veendunud selles, et praegune kiirlaenuturg on Eestis halvasti reguleeritud. Kiirlaenud, jah, aitavad teatud juhtudel inimeste probleeme lahendada, kuid praegu tekitavad kiirlaenud riigile pigem suuri sotsiaalseid probleeme. Seetõttu oli Vabariigi Valitsus minu peaministriks oleku ajal seisukohal, et tuleb välja töötada täiesti uus regulatsioon selleks, et positiivne domineeriks negatiivse üle. Missugune on majanduskomisjoni seisukoht selles küsimuses?

Kalle Palling

Aitäh, austatud küsija! Nii majanduskomisjoni kui ka minu isiklik seisukoht on see, et probleem tuleb lahendada terviklikult.

Aseesimees Jüri Ratas

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Kõik tõdevad, et probleem on ja probleem on suur, aga ma küsin ikkagi täpsemalt. Kui te ütlesite, et 2014. aasta sügiseks on valitsusel plaanis tervikpakett koostada ja komisjon pidas seda mõistlikumaks lahenduseks, siis kas see 2014. aasta sügis oli valitsuse konkreetne lubadus või komisjoni soov? Kuidas see fikseerunud on? Millal me võime üldse eeldada selle jõustumist ja muutusi selles valdkonnas? Me kõik näeme, et probleem on, aga kuidagi kole kaugele jääb see muudatuste jõustumise aeg.

Kalle Palling

Aitäh! Selle kuupäeva saatis koos oma seisukohaga majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Nagu te Riigikogu liikmena hästi teate, tuleb pärast seda, kui Vabariigi Valitsus esitab eelnõu Riigikogule, läbida kolm lugemist ja nende vahel suhelda eri osapooltega. Ma usun, et kui me saame lugemist alustada sügisel, näiteks septembrikuus, siis me suudame seaduse veel enne aasta lõppu vastu võtta ja üldises korras jõustada.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ei soovinud vastata minu esimesele küsimusele, võib-olla leiate siiski võimaluse vastata teisele. Paar minutit tagasi, kui vastasite kolleeg Marika küsimusele, kõlas selline lause: see eelnõu ei lahenda kõiki probleeme, seetõttu ei ole mõistlik sellega tegelda. Palun nimetage majandusvaldkonnast paar seaduseelnõu, mis on lahendanud kõik probleemid. Kui te ei suuda ühtki sellist nimetada, siis kuidas te valite neid, mille puhul see põhimõte töötab? Ühel juhul ei lahenda kõiki probleeme, aga me siiski arutame seda, teisel juhul ei lahenda kõiki probleeme ja see on põhjus sellega mitte tegelda.

Kalle Palling

Aitäh, austatud küsija! Ma vastasin küsija Marika Tuus-Laulile, et probleemid ei eksisteeri ainult reklaami valdkonnas, mida see eelnõu proovib lahendada, vaid ka näiteks tarbijakrediidi ja intressimäärade valdkonnas. Seega küsimus ei ole mingite näidete toomises, mis lahendaks kogu olukorra, vaid konkreetses eelnõus, mille ettekandja ma olen kui majanduskomisjoni esindaja. Me otsustasime tugineda Vabariigi Valitsuse seisukohale ja arvestada nende lubadusega, et tervikpakett, mis lahendab nii reklaami, tarbijakrediidi kui ka intressimäärade küsimuse, jõuab Riigikokku selle aasta sügiseks.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Kalle! Ka mina arvan, et see teema, mida me täna arutame, on ühiskonnas aktuaalne, mitte ainult viimastel päevadel, vaid tegelikult päris pika aja vältel. Väga hea, et alates rahanduskomisjoni sellesisulistest koosolekutest kuni praeguseks juba vastu võetud otsuste või seaduseelnõudeni, on asjad hakanud liikuma. Ma saan aru, et sul on praegu üpris ebamugav, kuna komisjoni esindajana pead sa rääkima komisjoni seisukohti. Aga mulle jääb natuke arusaamatuks üks asi. Sa räägid nimelt komplekssest lahendusest ja üldülevaatest. Kas me ei anna sellega mitte ühiskonnale vale signaali, kui me ütleme, et ei, ärme täna seda eelnõu menetleme? Pigem on mul tunne, et me võiksime selle eelnõuga esimese lugemise lõpetada ja siis edasi vaadata, kas saaks neid kunagi ühildada ja seejärel kas ühe või teise eelnõuga edasi minna. Miks ei taheta nii toimida?

Kalle Palling

Aitäh! Hea Sven, ma tunnustan kõigepealt sinu pikaajalist tööd rahanduskomisjoni esimehena ja tänan, et sa oled niisuguse arutelu Riigikokku toonud ja selle teemaga tegelenud. Tõepoolest, nagu ma ka Siim Kiisleri küsimusele vastates ütlesin, ma saan tugineda Juhan Partsi allkirjastatud seisukohale, milles on öeldud, et eelnõu jõuab Riigikokku sügisel. Ma luban, et majanduskomisjoni liikme ja selle eelnõu ettekandjana võtan ma esimesel võimalusel ühendust minister Urve Paloga ja proovime leida võimaluse tuua terviklik eelnõu Riigikogu ette veel varem. Ma arvan, et see on suur probleem ühiskonnas, millega tuleb tegeleda. Samas leian, et õigusselguse huvides ei ole mõtet poolikuid lahendusi pakkuda.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud hea kolleeg! Meie kolleeg Eldar Efendijev rääkis sellest, et kümned ja kümned firmad ei täida riigi seadusi, ei too pabereid oma töötamise kohta jne. Ma mõtlen, et enamik neist, kes tegelevad kiirlaenu reklaamiga ja üldse kiirlaenuga, on ju riigile võlgu. Ja siit ka minu küsimus: kas komisjonis on arutatud niisuguste firmade olukorda? Miks riik ei reageeri nii, et tõesti täidetaks Eesti seadusi?

Kalle Palling

Aitäh, austatud küsija! Kui ma proovin meenutada Riigikogu komisjonide varasemaid selleteemalisi arutelusid, siis kunagine Riigikogu liige ja praegune peaminister Taavi Rõivas on selle teemaga tegelenud ka varem, juba aastast 2007. Tegelikult peaks Tarbijakaitseamet tegema järelevalvet nende kiirlaenufirmade üle, kes seadust ei täida. Tarbijakaitseamet on väitnud, et nad tegelevad sellega, aga nende võimekusest ei piisa selliste firmade ohjamiseks. Ja kui te küsite, kas komisjonis seda teemat ka sel korral arutati, siis küsitigi täpselt sedasama, kas Tarbijakaitseametil on piisav võimekus teha järelevalvet nende firmade üle, kes kas täidavad või ei täida seadust. Vastati, et jah on. Kuid minu isiklik seisukoht on see, et järelevalve võiks olla parem ja neid seadusi, mis praegu Eesti Vabariigis kehtivad, tuleb kõigil firmadel täita. Ka reklaami üle peaks järelevalvet tegema eelkõige Tarbijakaitseamet.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma tahaks jälle meelde tuletada, et aasta tagasi meie esitasime eelnõu, mis pakkus lahendust kogu kõnealusele valdkonnale. See hõlmas ka reklaami. Tol ajal Riigikogu ja vastav komisjon piirdusid ainult eelnõu reklaamiosaga. Öeldi, et mujal probleemi ei ole, probleem on ainult reklaamis. Aasta on möödunud ja me tahame parandada seda valdkonda, sest need parandused, mis aasta tagasi vastu võeti, ei toimi ikkagi. Nüüd te räägite juba laiemast valdkonnast ja leiate, et pole vaja ainult reklaamiga tegelda. Te teate väga hästi, et analüüsis on tehtud peaaegu analoogne ettepanek, nagu meie tegime. Tõesti, ma olen Sesteriga nõus. Miks ei võiks komisjon aluseks võtta meie eelnõu? Edaspidi võiks arutada ja olla valmis valitsuse ettepanekuks.

Kalle Palling

Aitäh, austatud küsija! Mina saan esindada ainult komisjoni seisukohta ja olen ka juba valgustanud meie hääletamistulemust 7 : 3. Eks ajad ja olukorrad muutuvad. Kui aasta tagasi oli probleem ainult reklaamis, siis nüüdseks on aktuaalne ka tarbijakrediidi ja intressimäärade küsimus. Nii et lahendame selle terviklikult, nagu ma enne ütlesin. Ma loodan, et on võimalik korraldada nii, et eelnõu jõuab Riigikokku varem kui selle aasta sügisel ja leiame üheskoos probleemile kiire lahenduse siin, Riigikogu saalis.

Aseesimees Jüri Ratas

Andrus Ansip, palun!

Andrus Ansip

Aitäh, austatud juhataja! Kui Vabariigi Valitsus arutas kiirlaenu temaatikat, siis reklaamiküsimuses oldi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist radikaalsem. Valitsus asus pigem seisukohale, et kiirlaenude reklaam tuleks täielikult keelustada. Kuid vaatame laiemalt. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esitas valitsuse istungile kompleksse seaduse muutmise ettepaneku. Minu meelest oli lõviosa uue seaduse ettevalmistamise tööst selleks ajaks juba tehtud. Kas oleks võimalik kiirendada selle seaduse Riigikogule esitamise protsessi? Ma ei näe mingit põhjust oodata sügiseni.

Kalle Palling

Aitäh! Ma nõustun teie küsimuse lõpuosaga. Tõepoolest võiks kiirendada selle seaduseelnõu jõudmist Riigikogusse. Ja nagu ma enne vastasin vist Sven Sesteri küsimusele, siis kohe siit puldist lahkudes helistan ma minister Urve Palole ja palun selle eelnõu Riigikogu ette toomist kiirendada.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Enne on ka hääletus. Yana Toom, palun!

Yana Toom

Ma tänan! Väga armas oli kuulda, et te helistate ministrile ja siis ta hakkab tööd tegema. Ma ütleks, et see kõlas kuidagi brežnevlikult, aga see selleks. Tegelikult ma küsin, et miks ei saaks ikkagi ettenähtud kümne päeva jooksul kõrvaldada neid puudujääke, millele siin osutati, ja minna just sellesama eelnõu juurde tagasi, seda enam, et eeltöö on juba tehtud.

Kalle Palling

Ma olen juba mitu korda öelnud, et edastan siin majanduskomisjoni seisukohta, nimelt seda, et oodatakse ära tervikeelnõu Vabariigi Valitsuselt ja lahendatakse probleem kompleksselt.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Palling! Kui me kunagi arutasime alkoholireklaami keelustamise või piiramise seaduse ettepanekut, siis ütles rahandusminister Jürgen Ligi sealtsamast puldist, kus te praegu seisate, et alkoholireklaami ei saa ära keelata, sest sellega me ahistaksime Eesti ettevõtjat ja piiraksime majandusvabadust. Eesti jaoks on ju väga tähtis, et majandus areneks. Kas nende kahe asja vahele võib tõmmata paralleeli? Kas ka kiirlaenuandjad edendavad Eesti majandust? Kas teie kui ettevõtjate huvide eest seisva erakonna esindaja olete samal seisukohal? On teil samasugused sihid ja plaanid? Kas te olete neid arutanud? Kuidas teie erakond suhtub kiirlaenuandjatesse?

Aseesimees Jüri Ratas

Ma pean siin juhatajana sekkuma. Me peame jääma siiski juhtivkomisjoni arutelu piiridesse. Aga loomulikult, kui vastaja tahab, siis ta võib sellele vastata.

Kalle Palling

Ma ei oska kommenteerida ega saa vastutada Jürgen Ligi sõnade eest, mis ta ütles, pealegi hoopis teist eelnõu tutvustades. Mina arvan, et ei ole kohane alkoholireklaami ja kiirlaenureklaami kõrvutada. Kui, siis ainult selles mõttes, et vastutustundetult ei saa ühtegi toodet reklaamida. Ka teie erakond on leidnud, et kiirlaenufirmad teevad reklaami vastutustundetult.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuus-Lauli!

Marika Tuus-Laul

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Selge see, et kiirlaenude andmine on Eestis liiga vaba ja kiirlaenukontorite tegevust reguleerivad õigusaktid on meil Euroopa kõige liberaalsemad. Miks see nii on? Eks ikka sellepärast, et liigkasuvõtmist ja võlaorjusesse viivat laenuäri peetakse meil täiesti ausaks ettevõtluseks ja ettevõtlusvabadus omakorda on meil ju nagu püha lehm. On küll justkui tahetud seda probleemi ohjeldada, peetud tõesti kümneid istungeid, aga tulemuseks on ikka vaid mõned pisiparandused, millest kiirlaenuäri ajajad lihtsalt mööda vaatavad. Kui Euroopa Komisjon algatas Eesti vastu ametliku rikkumismenetluse, sest Eestis kehtivad tarbijakrediidi reklaamile hoopis lõdvemad nõuded, kui Euroopa direktiiv nõuab, siis tehti mõningaid parandusi. Sellegipoolest on olukord laenuturul endine või isegi hullem. Makseraskustes ja end lõhki laenanud inimeste arv aina kasvab ning reguleerimata laenuturg laieneb aastas umbes 30% võrra. Ministeeriumi andmetel on kiirlaenu võtnud umbes 140 000 inimest ehk iga kümnes, kui lapsed ja raugad kaasa arvata. Pankade andmetel on laenu võtnute arv isegi 180 000. Makseraskustes on umbes 50 000 inimest, neil on juba kohtutäitur ukse taga ja rakendab sundtäitmist. Kohtud kaitsevad meil rohkem kiirlaenufirmasid kui võlgnikke.
Kui te arvate, et inimesed on ennast lõhki laenanud suurest lõbust ja mängutuhinast või millest tahes, siis oh ei, nii see ei ole. Kiirlaenu sunnib võtma eelkõige vaesus – sõna, mida meie parempoolsed parteid tunnistada ei taha, kuna Eestis vaesust ei olevat. Ka töötud võtavad selliseid laene. Üks võlg ajab teist taga, nii võetaksegi uus laen peale ja jäädakse võlaorjusesse. Võla korral aga rakenduvad juba viivised ja muud tasud. Nii võib näiteks 200-eurosest laenust saada 2000-eurone võlg või suuremgi.
Keskerakonna fraktsioon on toonud siia saali mitu uut eelnõu ja teinud parandusettepanekuid senistele seadustele, et keelustada finantsteenuste väli-, tele- ja raadioreklaam ning lähtuda üldse vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kõik meie ettepanekud on menetlusest välja hääletatud. Me oleme teinud koostööd sotsiaaldemokraatidega ja Andres Anveltiga õiguskomisjonis neid asju ajanud. Ma küsin: mis siis nüüd on juhtunud? Miks me ei võiks neid asju koos lõpule viia? Täna öeldi, et ministeeriumil ongi kavas mingi eelnõuga sügisel välja tulla, õigemini, terve meetmete paketiga. Miks me ei võiks neid eelnõusid ühendada? Me võime ju oodata, sellepärast ongi kolm lugemist, et me saaksime neid eelnõusid täiendada, see on täiesti normaalne. Aga nagu eelkõneleja ütles, selle asjaga tegeldakse juba alates 2007. aastast ja ma arvan küll, et ega see sügis ka ei aita. Hakkame kohe peale, teeme juba ükskord midagi ära! Näitame rahvale, et Eesti parlamendis on võimalik opositsiooni ja koalitsiooni koostöö ühiste lähtekohadega. Teate ju küll, mida meile igal pool ette heidetakse: miks te seal Toompeal kaklete ja kisute, parem tehke midagi koos ära! Me võiksimegi teha, ma kutsun teid üles seda juba tavaks saanud poliitikat muutma. Ajame koos neid asju ja peatame ükskord selle tanki, need põhimõtted, mis hakkavad juba isadelt poegadele üle kanduma. Kutsun teid üles selle eelnõu poolt hääletama, panema piiri kiirlaenu väli-, tele- ja raadioreklaamile, täpselt nii, nagu me koos toimisime kasiinode ja tubakatoodete reklaami puhul. Loomulikult tuleb lähtuda ka vastutustundliku laenamise põhimõttest, millest meie eelnõus ka juttu on. Lisan veel sellise näite, et Soomes on liigkasuvõtmise mõiste seadustatud. Eesti õigusruumis sellist terminit ei ole. Paljudes Euroopa riikides on liigkasuvõtmine kuritegu ja kriminaalkorras karistatav. Lõpetuseks kutsun teid üles mitte toetama sulisid, kes meilt tuhandetes protsentides liigkasu võtavad! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraadid peavad äärmiselt tähtsaks laenutoodete turul kerkinud probleemide lahendamist, ennetamaks inimeste, sh noorte maksuraskustesse sattumist. Üks lahendusmeede on kindlasti ka tarbijakrediidi reklaami reeglite muutmine. Paraku peab tõdema, et esitatud eelnõu ja selle seletuskiri ei ole omavahel kooskõlas, mistõttu jääb arusaamatuks, mida selle eelnõuga õieti reguleerida tahetakse. Seletuskirja kohaselt keelustatakse eelnõuga finantsteenuste väli-, tele- ja raadioreklaam, samas eelnõu enda tekst käsitleb tarbijakrediidi reklaami keelustamist. Peale selle võib eelnõu seletuskirjast välja lugeda eesmärgi keelustada nn kiirlaenudega seotud reklaamid. Erisugune sõnastus tekitab õiguslikku ebaselgust, kuna ei ole aru saada, mille reklaami tegelikult keelata soovitakse. Samuti ei ole võimalik eelnõu ja selle seletuskirja järgi üheselt mõista, mida täpselt soovitakse reklaami keelu alt välja jätta. Eelnõus on nimetatud tarbijakrediidi teenuse pakkuja asukohta, tarbijakrediidi vahendaja asukohta ja tarbijakrediidi teenuse pakkuja veebilehte. Samal ajal seletuskirjas on mainitud, et reklaami keeld ei kehti laenukontoris või vahendaja asukohas, rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal, rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja või sadama reisiterminali hoones ega laenuandja või vahendaja veebilehel. Seega julgen öelda, et seletuskirjas on suurel määral laiendatud neid kohti, kus reklaam on lubatud. Nende vasturääkivustega nõustus komisjonis paljuski ka algataja esindaja. Majanduskomisjoni koosolekul olnud ministeeriumi esindajad tõdesid, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandus-, Justiits- ja Sotsiaalministeeriumiga töötavad välja seaduste paketi laenutoodete turul avaldunud probleemidega toimetulekuks. See pakett sisaldab ettepanekuid ka tarbijakrediidi reklaami kohta. Ma ei ole ühestki majandusministeeriumi kirjast välja lugenud, et nad lubavad selle eelnõuga välja tulla sügisel. Olen kindel, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb kõik selleks, et veel sellel kevadel selle paketiga Riigikogu ette jõuda. Arvestades eelöeldut, ei saa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon sellises sõnastuses eelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Sven Sesteri! Kaheksa minutit, palun!

Sven Sester

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ausalt öeldes kutsus mind siia pulti sotsiaaldemokraatide jutt eelkõneleja suust. Kuna ma olen IRL-i fraktsiooni esindaja, siis püüan anda edasi neid mõtteid, mida meie fraktsioonis on arutatud. Hea sotsiaaldemokraatide nimel rääkinud eelkõneleja! Teie tänased ei ütlemise põhjendused tundusid üsna pastakast välja imetud. Ausalt öeldes näis, et teil endal oli ka ebamugav neid sellelt paberilt mehaaniliselt ette lugeda ja meile kuuldavaks teha. Mina arvan, et see teema, millest me täna räägime, on poliitikaülene. Ei ole tähtis, kelle algatatud see eelnõu on. Toon siinkohal näiteks analoogse sotsiaaldemokraatide algatatud otsuse Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks samas valdkonnas ehk krediidi kulukuse määra kohta. Selle te andsite ühel hetkel Riigikogule üle ja võtsite mõne nädala eest jälle tagasi. Arvata võib, et selle põhjus on teie vahepealne valitsusse minek. Nüüd oleks see eelnõu osutunud teie vaatevinklist ebakorrektseks.
Ma ütlen veel kord: tegemist on poliitikaülese teemaga. Kui komisjoni esindaja ütles sellise repliigi, et tegemist on pooliku lahendusega, siis jah, ongi, ma olen nõus. Nõustun ka sellega, et Keskerakonna eelnõu ei tohiks sellises sõnastuses seaduseks saada. Ma arvan, et selles peaks tegema muudatusi. Aga muudatusi ei saa enne teha, kui see eelnõu on menetluses. Samas, visata välja eelnõu ainult seetõttu, et selles on tehnilisi ebatäpsusi, ei ole minu meelest korrektne. See ei saa kindlasti olla ainus põhjus.
Ma juhin tähelepanu sellele, et eelmise aasta sügisel, täpsemalt oktoobris, kutsus rahanduskomisjon kokku nelja parlamendikomisjoni ühiskoosoleku, olles ise juhtivkomisjon. Selle laua taha kutsuti ka neli ministeeriumi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium. Peale ministeeriumide kutsuti sinna ka Tarbijakaitseameti, Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga esindajad – sellised organisatsioonid, kes on suuremal või vähemal määral tarbijakrediidi temaatikaga seotud, eelkõige reklaaminduses, intressides, võlakaitses jne. Siis, eelmise aasta oktoobris, anti esimene tõsine signaal, et selle teemaga tuleb tegeleda. Peale seda oktoobrikuist nelja komisjoni ühiskoosolekut andsime selgesti märku, et paari-kolme kuu pärast tahab rahanduskomisjon näha, mis toimub. Tegemist on ju selles mõttes spetsiifilise olukorraga, kus eri seaduseelnõud langevad eri ministeeriumidele. Järgmine kohtumine oli kohe aasta alguses. Siis me juba teadsime, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valitsuse korraldusega võtnud endale pädeva rolli juhtida ministeeriumide tööd. Tookord andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meile ülevaate, mida on kolme kuu jooksul tehtud. Viimane kohtumine oli alles mõni nädal tagasi rahanduskomisjonis. Seekord anti meile juba ülevaade, milline on kabineti istungile ehk Vabariigi Valitsusele läinud lõplik materjal. Ja reklaamiseadus on üks nendest teemadest, mis on selles memorandumis praeguse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel heakskiitu või, ütleme, tähelepanu leidnud.
Ma toon teile näite tarbijareklaamide kohta ja annan infot, milline olukord praegu on. Tarbijakaitseamet vaatas 2013. aasta lõpu seisuga üle 112 tarbijakrediidiga seonduvat reklaami. Kas te teate, milline osa 112-st reklaamist oli mõningate seadustega vastuolus? Kui paljude reklaamide kohta tegi Tarbijakaitseamet märkuse? See arv on 70! 112-st reklaamist 70 puhul tegi Tarbijakaitseamet märkuse. See näitab, et sellel turul on kõik täiesti ebanormaalne, ebaloogiline, selgelt seadusvastane. Selline on praegune tegelikkus. Te olete täna siin saalis mitu korda öelnud nii komisjoni esindajana kui ka varasematele küsimustele vastates: Juhan Parts ütles, et tegemist peaks olema kompleksse lähenemisega. Ma käisin korra koridoris Juhan Partsiga rääkimas. Kuna ainult üks inimene erakonnast saab tulla siia pulti rääkima, siis ta ei saa rohkem oma arvamust avaldada, aga Juhan Parts ütles, et kindlasti tuleks selle eelnõuga praegu edasi minna. Kompleksne lähenemine tähendabki seda, et tasub edasi minna kõigi mõtetega, mida parlamendisaadikud on tarbijakrediidi kohta välja öelnud ja mis on väärt arutamist.
Nüüd mõningatest ettepanekutest, mis on Vabariigi Valitsuse töölaual ja mis minu andmetel peaksid kunagi ka seaduseelnõudena toetust leidma. Meie ministeeriumidevaheline töögrupp jõudis arusaamale, et piirata tuleb finantsteenuse, teenuseosutaja, teenusekoha reklaami ja neis peaks  sõnaline kujunduslik lisandus ära jääma. Andrus Ansip ütles täna väga selgelt, et see töögrupp tõi valitsuse lauale konkreetse ettepaneku keelata tele- ja raadioreklaam.
Head kolleegid! Kuna me oleme praegu sellises olukorras, kus kõik osapooled saavad aru selle teema tähtsusest, siis ma arvan, et ei ole mõtet jätta ühiskonnale muljet, et kunagi tulevikus vaatame, äkki tuleb kompleksne arutelu. Jätame selle eelnõu sisse, arutleme sellel teemal juba järgmisel nädalal ja järgmisel kuul. Ma arvan, et kuigi Keskerakonna eelnõus on tõesti puudusi, annab selle eelnõu arutelu võimaluse edasi minna kunagi sügisel tuleva valitsuse eelnõuga. Siis saame vaadata, kas me ühildame need eelnõud või valime neist ühe. Niisiis, head kolleegid, ma soovitan lähtuda sellest, mida te olete täna öelnud – teema on aktuaalne, sellega peaks tegelema. Head kolleegid, jätkame selle eelnõu menetlemist ja puuduste kõrvaldamist ning loodame, et asi paraneb. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, rohkem kõnesoove ei ole, sulen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 592 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistust.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 592 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
HääletustulemusedPoolt hääletas 43 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Seaduseelnõu 592 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 11.34.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee