Mister Deputy Speaker, Mister Speaker, most excellent host, Excellencies, parliamentary colleagues, friends of the United Kingdom as I hope I can confidently say – we regard ourselves as friends of Estonia!
It is a huge honour and a privilege to be invited to be amongst your number today and to have the chance to express my goodwill and warmth on the part of my country towards all of you here assembled, the elected representatives of the people of Estonia. Thank you for the generosity on your invitation and the evident warmth of your welcome. It is my pleasure to be here.
As you all know, colleagues, I come as a representative of a very old Parliament, whose 157th speaker I am. We would claim to be the oldest parliament in the entire world, but I rather imagine that our friends in Iceland would probably dispute that, and I think it is fair to say that I am here as a representative of an old parliament but for the explicit purpose of hearing from and learning the lessons to be imparted by a much newer one. Having a long history has many advantages but it can of course make an institution slow, sometimes even sluggish to adapt to change. Estonia, by contrast, as a Parliament, Estonia as a society and Estonia as a national culture has proven to be an early pioneer in the quest to enhance democratic institutions through technological innovation. This is an observation I first made in a speech in New Zealand last summer and the subject has become a considerable personal priority for me as Speaker of the House of Commons. There are many reasons I hasten to emphasize and underline why a person might want to visit Estonia and I am sure that I will enjoy every aspect of this trip but the desire, colleagues, to understand more about your emerging e-democracy ranks without question as my principal objective.
Before I say anything further, Mister Deputy Speaker, colleagues, may I please take this opportunity to offer to you and to your people my personal condolences on the appalling tragedy that occurred yesterday just outside Tallinn. The families and friends of the victims will be in our minds at what must be for them quite the most harrowing imaginable time. It probably comes as no solace or comfort to the relatives of the victims to be told that on behalf of my parliament I emphasize we have experienced such tragedies and ordeals ourselves. But I would want – not the least as a mark of respect – to demonstrate solidarity and empathy with you.
Let me, if I may, before I say something about e-democracy, address the broader security situation and the political crisis that has been triggered in and around Ukraine. I appreciate that this has been a matter of the most enormous concern for parliamentarians here as, colleagues, candidly I must advise you, it is for us in the United Kingdom. Much time has been spent on this subject in the House of Commons. Many senior ministers, including the Prime Minister, the Foreign Secretary and the Secretary of State for Defence have addressed the issue. Parliament in the United Kingdom recently heard and it did welcome an announcement from Philip Hammond, our Secretary of State for Defence, on the deployment of Royal Air Force Typhoon aircraft to reinforce Baltic Air Policing and I am pleased that preparations are now being made for their arrival in Lithuania by the end of the month. It is also very good to note that a large number of British soldiers will be here again in May for Estonia’s main military exercise of the year, Spring Storm. Both of these actions underline our strong commitment to the security of Estonia.
More broadly on defence policy, it is extremely encouraging that our already close bilateral partnership is continuing to deepen. I know that British military commanders have been immensely impressed by the professionalism and by the capability of the Estonian soldiers with whom they have served together in Helmand in Afghanistan. The Defence Agreement which our two countries signed in December commits us to an even closer relationship in the future, including the work which we are doing together on the development of the Joint Expeditionary Force. Furthermore, the visit to Estonia in May by his Royal Highness Prince Harry will be perhaps the most strikingly visible way in which the United Kingdom can thank Estonia for what we have done together to date, and look forward with confidence and anticipation to the future.
There is, Mister Deputy Speaker, colleagues, also from my vantage point and the vantage point of my parliament, a notable beaconcy about being here today and granted the privilege to address you, for I am conscious of the presentation of your proposed law on gender-neutral cohabitation. Needless to say, and for the avoidance of doubt, the legislation that you pass is you as parliamentarians, for your institution and for your people to decide upon and evaluate. I would simply like to make the point in passing, however, that the United Kingdom has gone down this track and it is something of which I think the majority of my parliamentary colleagues and fellow citizens are very proud of. A speaker of the UK parliament, you will appreciate that I will have to be the referee of the match and not a player for one team or the other. I must oversee in the chamber matters of controversy and I do not opine on same-sex marriage or indeed any other subject of dispute. My responsibility is simply to ensure the free and fair conduct of the match and to maximize the number of different voices and opinions that can be heard. That said, before I was elected as Speaker of the House of Commons, I did have a track record going back over a decade of campaigning for the rights of LGBT people. And for what is this worth, it seems to me that countering discrimination and fostering equality of esteem and equality before the law, equality of recognition are the right things to do. Discrimination against and harassment or ill-treatment of LGBT people frankly is demeaning, it is dehumanizing and it’s a denial of people’s natural and legitimate expectation that they will be treated equally with their fellow citizens before the law. In the United Kingdom we have gone over a period of 50 years, from the criminalization of a type of love to the actuality of equality before the law and it is something about which the bulk of my colleagues, including our Prime Minister and myself, are very proud. So you will pursue your own course but I wish you Godspeed and I would want you to know that you have many friends and admirers, as you seek progressively to move beyond the past to a more enlightened future.
The future for democracies such as our own has to including finding new ways to bond, colleagues, elected representatives more closely to the represented voter. This is a common challenge for legislatures throughout the world. We live in an age of intense media activity but, colleagues, with a media that is restless and a media that demands instant answers to questions which are often too complicated and challenging for an immediate reply. Legislatures are deliberative bodies. Deliberation is not easily reconciled with a 24/7 media schedule. We have to assert the right to think through important issues in the best possible manner while simultaneously reassuring our electorates that we are truly focused on the subjects of most concern to them. If we do not, we risk becoming increasingly irrelevant, mutating into symbolic political institutions, rather than what is required, namely institutions of serious substance and of topical focus. This is an outcome which we must strive to avoid. We must remain relevant. I believe that strong democracies require strong parliaments and that strong parliaments require strong links to citizens.
In this regard, for what it is worth, I am an optimist. I believe that new technology can assist us in our ambition to become ever closer to those whom we seek to serve. I think that the internet in all its manifestations can be the means by which we boost electoral participation and then increase personal participation in the vital work which each of our parliaments undertakes. The British Parliament, for example, has an extensive website and it deploys an array of social media to spread the message about the activities with which we are engaged. Yet we must use new technology to receive messages as well as to broadcast them. We need to listen and not simply to lecture or to appear to lecture. Young voters, in particular, will not be interested in us if we do not communicate with them by the means by which they communicate with each other. We have to be part of the smartphone age and not seemingly stuck in the stone-age.
For that reason, I have established in the UK a Digital Democracy Commission for the United Kingdom. Our objective, colleagues, is to consider how our parliamentary democracy can embrace the opportunities afforded by the digital world to become more effective, to become more effective in representing people, more effective in scrutinising the Government of the day, more effective in formulating law, more effective in encouraging citizens to engage with democracy and more effective in facilitating dialogue and engagement amongst citizens. This Digital Democracy Commission I have established is listening and talking to people, gathering evidence, from within the UK and across the globe. It will publish its recommendations in January 2015 – the 750th anniversary of our Parliament.
It is as part of that enterprise that I so wanted the opportunity, colleagues, to come to Estonia, or as I gather you are increasingly coming to be known, e-Estonia and to see for myself what is happening here. I confess that I am intrigued, as my colleagues increasingly are, by the widespread use of the Internet in voting at your elections. I am fascinated by the way that you use the internet to link people with problems or issues to this parliament and government departments alike, providing a better and more intimate service, frequently at a cost saving. I note the innovative means by which you are integrating crowd sourcing techniques into your civil society. I am also struck, if I may say so with deference and appreciation, by the sheer speed at which in your country to your credit all of this is happening.
Your country should be proud of the reputation which it has achieved for technological leadership in this regard. Estonia is rapidly being seen as E-stonia by all those looking for new ideas in this territory. It also demonstrates your wider, to be candid, astonishing success, astonishing success as a people over the past 25 years, in not just re-establishing your sovereignty but in asserting your identity. This is a place where people, including myself today, go to look for the future. I am so pleased that you have offered me this opportunity to conduct that search on behalf of the House of Commons. An ancient parliament looking to learn from a much less ancient parliament.
In thank you for the warmth of your welcome, and the chance to learn from your best practice, let me conclude by taking this opportunity to wish you and your fellow citizens peace, prosperity and successful partnership with friends and neighbours in Europe and throughout the world.
Colleagues, thank you very much indeed!
(Tõlge.)
Härra aseesimees, lugupeetud võõrustajad! Ekstsellentsid, parlamendikolleegid ja Ühendkuningriigi sõbrad! Võin kindlustundega öelda: meie peame ennast Eesti sõpradeks!
Mul on suur au ja eesõigus olla täna teie hulgas ning anda edasi head soovid ja soojad tunded kodumaalt teie kõigi vastu, kes on siia kogunenud, Eesti rahva valitud esindajate vastu. Tänan teid lahke kutse ja erakordselt sooja vastuvõtu eest! Mul on hea meel siin olla.
Nagu te teate, kolleegid, olen ma tulnud siia esindama väga vana parlamenti, mille 157. spiiker ma olen. Meie väidame, et oleme kogu maailma vanim parlament, aga ma arvan, et meie Islandi sõbrad vaidleksid sellele siiski vastu. Seega oleks vist õigem öelda, et olen siin kui vana parlamendi esindaja, selge eesmärgiga kuulata palju nooremat parlamenti, kelle õppetundidest on üht-teist õppida. Pikk ajalugu annab kahtlemata eeliseid, kuid loomulikult võib see olla ka põhjus, et institutsioon kohaneb muutustega aeglaselt, isegi väga aeglaselt. Seevastu Eesti kui parlament, Eesti kui ühiskond ja Eesti kui rahvuskultuur on rajanud teed demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks tehniliste uuenduste kaudu. Tegin selle tähelepaneku esimest korda möödunud suvel oma Uus-Meremaal peetud kõnes ja see teema on mulle kui Alamkoja spiikrile äärmiselt tähtsaks saanud. Ma tahan kiiresti esile tõsta neid paljusid põhjusi, miks võiks keegi tahta Eestit külastada ja olen kindel, et naudin igati oma siiatulekut. Kuid, head kolleegid, soov teie kujunemisjärgus e-demokraatiat paremini mõista on kahtlemata minu peamine eesmärk.
Härra aseesimees, head kolleegid, lubage mul kõigepealt teile ja teie rahvale kaastunnet avaldada selle kohutava tragöödia pärast, mis eile Tallinna lähedal aset leidis. Mõtleme ohvrite perede ja sõprade peale ajal, mis nende jaoks on ilmselt nii raske, kui üldse võib ette kujutada. Tõenäoliselt ei tröösti ega lohuta see ohvrite sugulasi, kui ütlen oma parlamendi nimel, et oleme ka ise selliseid tragöödiaid ja katsumusi läbi elanud. Aga tahaksin ka austusavalduse märgina näidata, et olen solidaarne ja tunnen teile kaasa.
Lubage mul, enne kui e-demokraatiast räägin, käsitleda laiemat julgeolekuolukorda ja poliitilist kriisi, mis on puhkenud Ukrainas ja selle ümber. Saan väga hästi aru, et see on siinsete parlamendiliikmete jaoks väga suur mureküsimus, nagu see, head kolleegid, võin kinnitada, on ka meie jaoks Ühendkuningriigis. Sellele on Alamkojas palju aega pühendatud. Mitu tähtsamat ministrit, sh peaminister, välisminister ja kaitseminister, on seda teemat käsitlenud. Hiljuti kuulas parlament ära meie kaitseministri Philip Hammondi info kuninglike õhujõudude Typhoon-tüüpi hävitajate saatmise kohta Balti riikide õhuturbe tugevdamiseks ja avaldas sellele toetust. Mul on hea meel, et praegu valmistatakse ette nende Leedusse saabumist selle kuu lõpus. Samuti on mul hea meel märkida, et mais tuleb Eestisse jälle suurel arvul Briti sõdureid, et osaleda siinsel aasta tähtsaimal sõjalisel õppusel Kevadtorm. Mõlemad aktsioonid rõhutavad meie sügavat huvi tegelda Eesti julgeolekuga.
Kui rääkida kaitsepoliitikast laiemalt, on väga julgustav, et meie juba praegugi tugev kahepoolne partnerlus süveneb tulevikus veelgi. Ma tean, et Briti väejuhtidele on sügavat muljet avaldanud nende Eesti sõjaväelaste professionaalsus ja võimekus, kellega koos nad teenisid Helmandi provintsis Afganistanis. Kaitseleping, millele meie kaks riiki detsembris alla kirjutasid, kohustab meid hoidma tulevikus veelgi tugevamaid sidemeid, see hõlmab ka tööd, mida me koos teeme ühise ekspeditsioonikorpuse arendamiseks. Peale selle, Tema Kuningliku Kõrguse prints Harry maikuine visiit Eestisse on võib-olla Inglismaa väljapaistvaim viis tänada Eestit selle eest, mis me oleme siiani koos teinud, samuti aitab see kindlustundega ja lootusrikkalt tulevikku vaadata.
Härra aseesimees, head kolleegid! Minu ja meie parlamendi seisukohalt on mu tänasel siinviibimisel ja sellel, et sain õiguse teie poole pöörduda, märgiline tähendus, sest ma tean, et olete esitanud seaduseelnõu sooneutraalse kooselu kohta. Ei ole vaja öelda – kinnitan seda, et ära hoida igasugused kahtlused –, et seaduse kohta teete otsuse, annate hinnangu ja võtate selle vastu teie kui parlamendiliikmed, selle otsustab teie institutsioon ja teie rahvas. Tahan siiski mainida, et Ühendkuningriik on selle tee juba läbi käinud ja see on miski, mille üle enamik minu kolleege parlamendis ja kaaskodanikest uhked on. Te mõistate, et parlamendi spiikrina pean ma olema matši vahekohtunik, mitte ühe või teise meeskonna mängija. Istungisaalis pean vastuolulistes küsimustes erapooletult käituma, seetõttu ei avalda ma arvamust samasooliste abielu ega mis tahes muu vaidlusküsimuse kohta. Minu ülesanne on lihtsalt tagada matši vaba ja õiglane kulg ning muuta võimalikult suureks nende häälte ja arvamuste hulk, mida saaks kuulda võtta. Võin öelda veel, et enne kui mind Alamkoja spiikriks valiti, oli mul tõesti rohkem kui kümneaastane kogemus LGBT-inimeste õiguste eest võitlejana. Siinkohal tundub mulle, et diskrimineerimise vastu võitlemine, kõigist lugupidamine ja seaduse ees võrdse tunnustamise toetamine on õige asi. LGBT-inimeste diskrimineerimine ja nende ahistamine või halvasti kohtlemine on ausalt öeldes alandav, see ei ole inimlik ning sellega eitatakse inimeste õigustatud ootust, et neid koheldaks seaduse ees kaaskodanikega võrdselt. Oleme Ühendkuningriigis käinud läbi 50 aasta pikkuse perioodi ühte liiki armastuse kuriteoks pidamisest kuni tegeliku võrdsuseni seaduse ees ning see on asi, mille üle enamik minu kolleege uhked on, ka peaminister ja mina ise. Teie peate järgima oma teed, aga ma soovin teile edu. Teadke, et teie püüdlustes minna minevikust valgustatuma tuleviku poole toetab teid palju sõpru ja austajaid.
Tulevikus peavad demokraatlikud riigid, nagu meiegi, otsima uusi viise, kuidas tihedamalt siduda valitud esindajaid valijaga, keda nad esindavad. See on kogu maailma seadusandlike kogude ees seisev ühine ülesanne. Elame meedia jõulise tegutsemise ajastul, kuid, head kolleegid, meedia on rahutu ja nõuab otsekohe vastuseid küsimustele, mis sageli on kiireks vastamiseks liiga keerulised ja rasked. Seadusandlikud kogud on nõuandvad kogud. Arutelu ei ole kerge meedia 24/7 ajakavaga kokku sobitada. Me peame parimal võimalikul viisil kehtestama õiguse peamised küsimused läbi mõelda, kinnitades oma valijatele, et me tõesti tegeleme neid kõige rohkem puudutavate teemadega. Kui me seda ei tee, siis tekib oht, et meie tähtsus üha väheneb, me muutume sümboolseks poliitiliseks institutsiooniks ega ole enam see, mida vaja – tõsiselt võetava sisuga ja aktuaalsetele küsimustele keskendunud institutsioon. Me peame püüdma sellisest tagajärjest hoiduda. Peame säilitama oma mõjukuse. Olen veendunud, et tugevad demokraatlikud riigid vajavad kindlaid parlamente ja kindlatel parlamentidel peab olema tihe side kodanikega.
Ma olen selle koha pealt optimist. Olen veendunud, et uus tehnoloogia võib toetada meid püüdlustes saada veelgi lähedasemaks nendega, keda me tahame teenida. Arvan, et internet kõikides oma vormides võib olla vahend, mille abil me suurendame valimisosalust ja seejärel kasvatame isiklikku osalust ülimalt tähtsas töös, mida meie mõlema parlamendid teevad. Näiteks Briti parlamendil on laiaulatuslik veebileht ja me kasutame sotsiaalmeedia rikkalikke võimalusi oma tegevuse kohta teabe jagamiseks. Kuid me peame kasutama uut tehnoloogiat nii teabe vastuvõtmiseks kui ka selle levitamiseks. Me peame kuulama ja mitte lihtsalt loenguid pidama või jätma muljet, nagu peaksime loengut. Eelkõige noored valijad ei tunne meie vastu huvi, kui me ei suhtle nendega nende endi keeles. Peame olema osa nutitelefoni ajastust ega tohi jätta muljet, nagu elaksime ikka veel kiviajas.
Sellepärast olen ma loonud Ühendkuningriigi digitaalse demokraatia komisjoni. Meie eesmärk, head kolleegid, on arutada, kuidas meie parlamentaarne demokraatia saaks kasutada digitaalse maailma pakutavaid võimalusi, et olla mõjusam, esindada inimesi paremini, teha tõhusamat järelevalvet võimuloleva valitsuse üle, luua efektiivsemaid seadusi, toetada tugevamalt kodanike kaasamist demokraatiasse ning soodustada paremini kodanikevahelist dialoogi ja kaasatust. Digitaalse demokraatia komisjon, mille ma moodustasin, kuulab inimesi ja vestleb nendega, kogub tõendeid nii Ühendkuningriigist kui ka kogu maailmast. Ta avaldab oma soovitused jaanuaris 2015, meie parlamendi 750. aastapäeval.
Selle ettevõtmise osana, head kolleegid, tahtsingi ma väga tulla Eestisse, või e-Eestisse, millena teid üha enam tuntakse, ja näha oma silmaga, mis siin toimub. Tunnistan, et mind ja ka mu kolleege huvitab aina rohkem, kuidas teie valimistel laialdaselt internetti kasutatakse. Mind paelub viis, kuidas te kasutate internetti, et ühendada inimesed, kellel on probleeme või küsimusi, ühtviisi nii parlamendi kui ka valitsusasutustega, pakkudes paremat ja inimesele lähedasemat teenindust, sageli kulusid kokku hoides. Panin tähele uuenduslikke viise, mille abil te lõimite rahva arvamuse kogumise tehnika oma kodanikuühiskonnaga. Samuti avaldas mulle sügavat muljet – kui ma võin nii öelda kogu austuse ja kõrge hinnangu juures, mille see on ära teeninud – see kiirus, millega see kõik aset leiab, see tõstab lugupidamist teie riigi vastu.
Teie riik peaks olema uhke selles valdkonnas saavutatud tehnoloogialiidri maine üle. Kõigi silmis, kes sellel alal uusi ideid otsivad, on Eesti kiiresti muutumas, nagu ma juba ütlesin, e-Eestiks. Samuti näitab see teie rahva laiemat, ausalt öeldes hämmastavat edukust viimase 25 aasta jooksul mitte ainult iseseisvuse taastamisel, vaid ka oma identiteedi maksmapanekul. See on koht, kuhu tullakse, nagu minagi tulin, selleks, et vaadata, milline on tulevik. Mul on tõeliselt hea meel, et te andsite mulle võimaluse Alamkoja esindajana seda uurida. Igivana parlament tahab õppida mitte kuigi vanalt parlamendilt.
Tänades teid sooja vastuvõtu eest ja võimaluse eest õppida teie parimatest tavadest, lubage mul lõpetuseks kasutada võimalust soovida teile ja teie kaaskodanikele rahu, jõukust ning edukaid partnerlussuhteid sõprade ja naabritega nii Euroopas kui ka kogu maailmas!
Head kolleegid, tänan teid südamest!
