Austatud Riigikogu, alustame infotundi. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 37 Riigikogu liiget. Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo ning rahandusminister Jürgen Ligi. Soovi esitada küsimus on avaldanud seitse Riigikogu liiget, seetõttu ütlen kohe alguses, et peale registreerunud Riigikogu liikme küsimusi annan võimaluse esitada veel kaks küsimust.
Esimene küsimus on Kadri Simsonilt peaminister Taavi Rõivasele. Palun!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Väljaränne on viimastel aastatel olnud Eesti jaoks tõsine probleem ja isegi vastavalt ametlikule statistikale on üle-eelmisel ja sellele eelnenud aastatel väljarände saldo olnud tugevas miinuses, 2010. aastal –2500, 2012. aastal üle –3600 inimese. Ma tean, et teil on olnud ametisse sisseelamiseks napilt aega. Seetõttu keskendun oma küsimuses kitsamale valdkonnale, millega te tegelesite varem – need on Eesti meditsiinitöötajad. Eestis on praegu 12 400 meditsiiniõde ja kahjuks öeldakse, et meil on puudu 4000 meditsiiniõde. Samas võtavad Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkool käesoleval aastal esimesele kursusele vastu kõigest 350 uut õpilast. Teine probleem on see, et väljaõpetatud meditsiiniõed lahkuvad Eestist. Mida valitsusel on plaanis teha, et pidurdada õdede, aga ka üldse meditsiinitöötajate väljarännet Eestist?
Aitäh! Kui me vaatame alustuseks suurt pilti, siis viimastel aastatel võib täheldada ka positiivseid trende. Meil on tehtud kaks suurt uuringut tööealiste inimeste väljarände kohta – 2010. aastal ja 2013. aastal. Nende kahe võrdluses näeme, et Eestist välja rännata soovijaid on kolmandiku võrra vähem, kui oli veel kolm aastat tagasi. See on kahtlemata positiivne uudis. On ka mitu teist näitajat, nagu näiteks see, et eestlasi, kes välismaal töötavad, kuid elavad Eestis, on jäänud mõne tuhande võrra vähemaks. Positiivseid trende on nende kolme aasta jooksul olnud teisigi. Ja kui me kõrvutame ennast oma lähinaabritega, siis väljarände arvus on vahe nendega mäekõrgune, Eestist rändab kordi ja kordi vähem inimesi välja kui näiteks meie lõunanaabrite juurest. Aga tervishoiutöötajate puhul tuleb tunnistada, et probleeme õdede Eestis tööl hoidmisega on ja nii välismaal kui ka sektorist väljaspool töötamine on need põhjused, miks õdesid Eesti tervishoiu jaoks napib.
Kui rääkida konkreetsetest meetmetest, kuidas õdesid tervishoidu tagasi tuua, siis oleme koostöös kogu sektoriga valmis teinud terve plaani, kus on näiteks projekt "Õed tagasi tervishoidu", nii nagu arstidelgi täienduskoolitused, taaskaasamised. Lõppkokkuvõttes pidurdab välismaale rändamist ikkagi see, kui palgatasemed Eestis ja lähinaabrite juures ühtlustuvad.
Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma sain aru, et teie arvates väljaränne Eestist ei ole nii tõsine probleem, nagu mulle kui küsijale tundub, aga samas on sektoreid, kus väljarännet ei saa eirata. Meditsiinisektor on kindlasti üks selliseid. Terviseameti andmetel on meditsiiniõdede väljavool praegu isegi suurem kui arstide väljavool. Seejuures on meie lähiriik, meie põhjanaaber Soome prognoosinud, et aastaks 2020 on neil veel vaja juurde 20 000 meditsiiniõde. Millised peaksid ikkagi olema konkreetsed sammud, mida Eesti saab astuda, et õdesid siin hoida, sest palga poolest ei ole me Soomega lähiaastatel ilmselt veel konkurentsivõimelised?
Aitäh! Teie hinnang selles osas, et õdede leidmine on tervishoiusektoris suurem probleem kui arstide leidmine, ühtib ka minu tunnetusega. Kui me vaatame rahvusvahelist võrdlust kas või OECD riikidega, siis arstide arv 100 000 inimese kohta on Eestis ja nendes riikides täiesti sarnane, aga õdede arv on tõepoolest väiksem. Seetõttu ma jagan teie seisukohta, et õdede leidmine tervishoidu on selle võrra tundlikum probleem. Ma ei ole päris nõus sellega, et palgateema saaks täiesti kõrvale heita. Ei ole sugugi juhus, et viimastel aastatel, ka käesoleval aastal on just Eestis olnud mitmesuguste õekutsetega inimeste palgatõus meie regiooni kõige kiirem ja küllap üks kiiremaid, kui mitte kõige kiirem kogu Euroopas. Minu seisukoht on, et seda suunda tuleb jätkata. Kindlasti on nii valitsusel kui ka konkreetsetel tervishoiuteenuse osutajatel võimalik astuda samme selleks, et õendustöötajatel ei oleks sedavõrd suurt survet Eestist väljapoole tööle minna. Aga ma rõhutan, et paralleelse probleemina on samavõrd oluline ka see, et õendustöötajad ei läheks Eestis tööle väljapoole tervishoiusektorit.
Kadri Simson, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Üks väga konkreetne küsimus. Kui hinnanguliselt on Eestis puudu 4000 õde ja õekoolituse alustajaid on aastas 350, siis see miinus jääbki kestma. Kas te toetate seda, et peaks suurendama õenduserialale vastuvõetavate arvu, ja kas te olete kaalunud, et koolitatud meditsiinitöötajaid võiks kuidagi riiklikult veenda pärast õpinguid Eestisse jääma?
Aitäh! Olen seda meelt, et õenduseriala vastuvõttu tuleb nii Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kui ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis suurendada. Sotsiaalministrina astusin selleks konkreetseid samme. Sotsiaalministrina sain küll mitte õdede, vaid arstide riikliku koolitustellimuse suurendamise eest teie erakonnakaaslastelt ka siitsamast puldist riielda, aga sellegipoolest ma arvan, et nii õdede kui ka arstide väljaõppe suurendamine Eestis on põhjendatud. Samas on lisaks sellele, et koolipinki läheb rohkem neid, kellest aastate pärast saab tervishoiutöötaja, ka märksa kiirem ja riigi seisukohast kindlasti kuluefektiivsem võimalus: kutsuda sektorist väljapoole tööle läinud arste ja õdesid tagasi tervishoiusektorisse. Selleks on vaja taastada erialane kompetentsus. Arstide puhul on see projekt juba töös, esimesed kursuslased on oma kvalifikatsiooni taastanud ja kokku on mõnikümmend arsti tervishoidu tagasi tulnud. Ma usun, et samasugune programm tasuks teha ka õdedele. Neil inimestel, kellel on õeharidus juba olemas, aga kes praegu töötavad väljaspool tervishoidu, oleks siis võimalik mõne kuuga, suhteliselt lühikese ajaga oma kutsepädevus taastada, sooritada eksam ja asuda taas tööle tervishoiutöötajana. See on veel kiirem tee kui õppekavade laiendamine või õppemahu suurendamine.
Viktor Vassiljev, palun!
Aitäh, härra Riigikogu esimees! Härra peaminister! Jah, tõepoolest, taastada oma kutse, saada vajalikud paberid ja tõmmata uttu välismaale, sest seal on palk ikka mitu korda suurem. Kui palgavahe oleks 20%, siis paneks mõtlema, kas ma tahan siin või seal olla. Kui palgavahe on mitmekordne, siis läheb inimene loomulikult sinna, kus rohkem makstakse. Jah, teil on õigus, et sektoris on palk kasvanud kiiresti, tunduvalt kiiremini kui Saksamaal või Prantsusmaal, sellepärast et näiteks näljane inimene sööb ka kiiremini kui täis kõhuga inimene. Aga selleks, et palgad oleksid mingilgi määral võrreldavad, ütleme, oleks poolteisekordne vahe, peab suurenema kogu sektori rahastamine, selleks peab riik muutuma jõukamaks, peab olema korralik majandus taga. Mida te peaministrina kavatsete selleks ette võtta, kas teil on mingi kindel plaan selles suhtes?
Aitäh! Jah, minul ja minu juhitaval valitsusel on kindel plaan, kuidas Eesti riik ja Eesti inimesed saaksid jõukamaks, ja seda me oleme siinsamas Riigikogu ees teilegi esitlenud. Majanduskasv sõltub suuresti sellest, kui hästi läheb Eesti ekspordil, ja see ei ole sugugi juhuslik, et valitsus keskendub ekspordi edendamisele veel enam kui seni. Aga veel enam keskendume ka sellele, et Eesti ettevõtluskliima oleks konkurentsivõimeline. Kõike seda head ja olulist, mida me oleme viimaste aastakümnete jooksul teinud, ei tule mitte ainult jätkata, vaid seda on vaja edasi arendada – sealt tuleb majanduskasv. Teine aspekt, mis majanduskasvu soodustab ja inimeste sissetulekuid otseselt suurendab, on seotud valitsuse plaanidega langetada tööjõumakse. Mida madalamad on tööjõumaksud Eesti keskmisega võrreldes ikkagi suhteliselt head palka saavatel tervishoiutöötajatel, seda suurem on rahasumma, mis nad kätte saavad. Kuigi aasta jooksul me jõuame teha võib-olla vähem, kui me tervikuna sooviksime, on tööjõumaksude langetamine meie valitsuse selge siht, sest see aitab suurendada nii tervishoiutöötajate kui ka kõigi Eesti inimeste sissetulekut.
Lembit Kaljuvee, palun!
Aitäh, härra esimees! Hea peaminister! Oma esimeses vastuses Kadri Simsonile ütlesite, et 2010. ja 2013. aasta arvude võrdluses olid teatud positiivsed ilmingud. Kas teil kui valitsusjuhil on oma usk, arusaam või plaan, millal väljaränne võiks Eestis olla selline, et väljarändajate tõttu inimeste arv Eestis ei väheneks?
Aitäh! See on väga hea küsimus, sest kindlasti on väljarändajate hulgas puhtstatistiliselt võttes päris palju ka neid, kelle väljarännet me ei taha sugugi takistada. Mõneks aastaks lähevad ülikooli õppima meie lapsed, mõneks aastaks rändavad välja ehk lähevad lähiajal, peale 25. mai valimisi kuus Eesti inimest Euroopa Parlamenti. Nende kõigi väljarändamist me kindlasti ei soovi piirata. Seega, kui me oleme Euroopa Liidu liikmed ja naudime inimeste vaba liikumist – ma olen täiesti kindel, et me naudime seda, meenutades aega, kui me pidime ka Soome minekuks kaks nädalat viisat ootama ja Liivalaia tänaval järjekorras seisma –, siis teatud väljaränne ja ka teatud sisseränne jääb alati. Meile ei meeldi selline väljaränne, kui välja rännatakse puhtmajanduslikel põhjustel, selle pärast, et Eestis kas ei ole töökohta või ei ole piisavalt tasuvat töökohta. Mul on väga hea meel, et kui võrrelda just 2010. ja 2013. aasta seisu nendesamade väga esinduslike küsitluste ja uuringute pinnalt, siis on nende inimeste hulk, kes rändavad välja puhtalt selle tõttu, et neil ei ole Eestis töökohta või ei ole tasuvat töökohta, oluliselt vähenenud. Selle nimel, et Eestis ei oleks rohkem mitte ainult töökohti, vaid oleks ka tasuvaid töökohti, peame loomulikult valitsuse ja parlamendina tööd tegema. Kindlasti see on see, mis mõjutab Eesti inimeste käitumist elu- ja töökoha valikul.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Infotunni algul ma ütlesin, et luban kohapealt esitada vaid kaks küsimust, nii et palun Andrus Ansipilt vabandust.
Järgmine küsimus on Riigikogu liikmelt Toomas Tõnistelt majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palole. Palun!
Hea juhataja! Hea minister! Peab tunnistama, et ajutise võimuliidu energiaplaanid on väga segased ja kahjuks teevad elektri hinna tarbijale ka kallimaks. Koalitsioonilepe näeb ette vähendada Eesti Energia, 100%-liselt Eesti inimestele kuuluva ettevõtte väärtust mitmesaja miljoni euro võrra. Ma pean eelkõige silmas ajutise koalitsiooni soovi võtta Eesti Energialt võimalus kasutada tulevikus elektrijaamas 50% põlevkivi asemel keskkonnasõbralikku biokütust. Ükski eraomanik tegelikult ei soovi oma ettevõtte väärtust oluliselt vähendada. Mu küsimus on, miks te seda teete või kelle huvides seda teete.
Aitäh küsimuse eest! Esiteks pean ütlema, et elektri hinda ei saa valitsus kuidagi mõjutada, elektri hind kujuneb börsil. Viimasel ajal näiteks on elektri hind olnud just soodsam tänu sellele, et meil on olemas korralikud ühendused Euroopaga ja me saame muu hulgas ka Norra soodsat hüdroelektrit. Nii et elektri hind kujuneb börsil, mitte tulenevalt sellest, milline see täpselt on Narva Elektrijaamades.
Loomulikult ei tohi ükski valitsus teha otsuseid, mis on kahjulikud tema ettevõtetele ja ka lõpptarbijale ehk siis meile kõigile, maksumaksjatele. Selliseid plaane ei ole ka praegusel valitsusel. Vastupidi, me tahame teha omalt poolt kõik, et energia hind oleks soodsam ja tagatud oleks ka kättesaadavus ja julgeolek. Mis puudutab Eesti Energia süüdistust, justkui ütleks üks koalitsioonileppe punkt, et taastuvenergia tasu Narva Elektrijaamadel põlevkivi ja biomassi koospõletamisel ei taastata, siis siin ei ole päris selget juttu räägitud. Nimelt, kui me räägime Auvere elektrijaamast, siis kehtiva toetusskeemi järgi saab biomassist toodetud elektrienergia eest toetust vaid sel juhul, kui tootmisprotsessi jooksul toodetud soojus kasutatakse ära kaugküttevõrgus või tööstuslikus tarbimises. Auveres seda võimalust ei ole, seal läheb soe piltlikult öeldes korstnast välja ja sellele toetusele ei ole kunagi pretendeeritudki. Samal ajal ei keela keegi muidugi ei Auveres ega Narva Elektrijaamades biomassi kütusena kasutada, nad ei kvalifitseeru siis lihtsalt toetusele.
Toomas Tõniste, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Sellepärast ma juhtisingi tähelepanu, et te võtate ära võimaluse tulevikus toetust saada. Aga mis saab juba teist aastat menetluses olevast taastuvenergia tasude vähendamise eelnõust, mis lõpetaks praeguse ebaseadusliku taastuvenergia tootjate ülekompenseerimise ja alandaks tarbijatele elektri hinda aastas ca 3–5 miljoni euro võrra? Majanduskomisjonis soovisid sotsiaaldemokraadid ülekompenseerimise lõpetamise asemel hoopis suurendada taastuvenergia tasu elektrijaama oma tarbeks toodetud elektrienergia toetamise kaudu 6 miljoni euro võrra. Samas on Reformierakonna initsiatiivil muudatusettepanekuna juba sisse hääletatud erandlik 4 miljoni eurone taastuvenergia toetus erakonna toetajale. Millised on uue valitsuse tegelikud plaanid taastuvenergia tasudega, mille lõpuks peavad kinni maksma kõik need vaesed tarbijad, Eesti inimesed ja ka ettevõtted?
Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab taastuvenergia tasusid, siis eelmise ministri ajal saadeti aasta või rohkem tagasi Euroopa Komisjonile riigiabi andmise taotlus. Me ei tea, kas see skeem, mida me taotleme, on Euroopa Liidu silmis ka kõlblik riigiabi. Me ootame pikisilmi taotlusele kinnitust ja loodame, et mai jooksul see saabub. Selles mõttes mingeid muudatusi plaanis ei ole.
Aga kui rääkida laiemalt, siis sügiseks on valmimas uus energiamajanduse arengukava. Selles on uuringutest tulenevalt võetud suund rajada üle Eesti koostootmisjaamad, kus elektrit ja sooja koos toodetakse. Selle tulemusena väheneb tarbijatele sooja hind ja ka elektri hind, kui on kohalik ühistu. Mis puudutab sooja hinda, siis pärast seda, kui praegused gaasi- või ka õlikatlamajad ümber seadistada biokütusele, väheneb sooja hind tarbija jaoks kohe vähemalt 20%. Nii et see on see tulevikusuund. Peale selle, kui koostootmisjaamu on üle Eesti, siis see annab ka majanduslikku efekti, sest biokütust ei pea transportima üksnes ühte kindlasse Eestimaa punkti, Lõuna-Eestist näiteks Ida-Virumaale, vaid seda saabki kohalikul moel tarbida. Transpordikulud on väiksemad, metsamehed ehk metsandussektor saab tööd ja lõpuks tarbija maksab vähem. Igal juhul on praeguse koalitsiooni eesmärk töötada selles suunas, et energiajulgeolek suureneks ja hind läheks tarbijatele soodsamaks.
Toomas Tõniste, palun teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Kahjuks ei saanud vastust küsimusele, kui palju te kavatsete taastuvenergia tasusid suurendada. Küsin edasi. Tavaliselt tehakse kõigepealt analüüs ja seejärel otsus hakata midagi tegema. Tundub, et ajutine valitsus käitub teistpidi, kõigepealt hakatakse lammutama ja siis alles analüüsima. Millistele analüüsidele tuginedes on koalitsioonil tekkinud soov eraldada Elektrilevi OÜ ehk jaotusvõrk Eesti Energiast, mis jällegi vähendab ettevõtte väärtust ja suurendab hinda tarbijatele?
Aitäh küsimuse eest! Eelmiste küsimuste jätkuks ütlen veel, et teie esimene küsimus on natuke vastuolus teise küsimusega. Esimeses te heitsite koalitsioonile ette seda, et me ei luba Narva Elektrijaamades biokütuse kasutamise korral enam toetust maksta. Kui me seda lubaksime, siis kasvaksid inimeste elektriarved taastuvenergia tasu võrra oluliselt, sest seal on mahud väga suured. Seda me nägime ka mõni aasta tagasi, kui Narva Elektrijaamades puitu põletati ja inimesed selle eest peale maksid. Nii et koalitsiooni eesmärk ei ole kindlasti mitte tasusid suurendada, vaid alandada inimeste jaoks lõpphinda. Eriti soojuse puhul on see ka väga reaalselt tehtav, kui me biokütust rohkem kasutame.
Mis puudutab Elektrilevi eraldamist, siis omal ajal lahutati põhivõrgu ettevõte, tänane Elering, ja nüüd me võime öelda, et see oli õige otsus. Elering on väga edukas ettevõte, toimetab kenasti ja tulemusrikkalt. Loomulikult ei ole mõttekas midagi liita ega lahutada enne, kui on tehtud analüüsid, millele tuginedes võib väita, et selle tegevuse tulemusena üks pluss üks ei võrdu mitte kaks, vaid kolm. Seesama käib Elektrilevi kohta, mingil juhul ei tehta midagi enne, kui analüüsid ei ole näidanud, et see on mõttekas. Mis puudutab Eesti Energia enda hinnangut sellele, siis minu teada on Sandor Liive öelnud, et tema arvates võiks see olla mõttekas aastast 2019. Võib-olla see ongi nii. Tuleb analüüsida ja siis otsustada.
Lembit Kaljuvee, palun!
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Teadaolevalt käis täna ka ajakirjandusest läbi, et Eesti Energia müüb põlevkivi enda elektrijaamadele ja õlitööstusele 15-16 eurot tonn, samal ajal Viru Keemia Grupile aga 31 eurot tonn. Kas te peate seda normaalseks? Kui te ei pea, mida kavatsete siis ette võtta?
Ma ei ole kursis, kas need väited vastavad tegelikkusele. Ma lugesin seda hommikul küll ka ajakirjandusest, aga tahaksin siiski kontrollida. Kui see vastab tõele, siis loomulikult ei saa seda pidada võrdseks kohtlemiseks turul. Me ju räägime, et elame turumajanduses. Kui heidetakse ette koalitsioonilepingu ühte punkti, et tuleks analüüsida põlevkivivarude eraldamist Eesti Energiast, välja arvatud julgeolekuvaru, mis on elektri tootmiseks oluline, siis see käib nüüd täpselt selle juurde, et juhul kui põlevkivivarud oleksid eraldi ettevõtte all, mida riik haldab, siis ei saaks ka tekkida sellist huvide konflikti, et ettevõte, kes ise õli toodab, müüb oma konkurendile toorainet. Nii et see on ka üks valdkond, mis vajab põhjalikumat analüüsi.
Annely Akkermann, palun!
Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Te olete kindlasti nõus, et Euroopa Liidus on keskkonnavaldkonna maksustamisel üldtunnustatud põhimõte, et saastaja maksab. Praegu tuuakse Iru soojus- ja elektrijaama küttena kasutamiseks prügi Soomest ja Inglismaalt. Nendest jäätmetest tõhusa koostootmise teel saadud elektrienergia eest maksab koostootmise tasu Eesti elektritarbija. Kas te peate sellise tasu kogumist Eesti elektritarbijalt õiglaseks või peaks toodetud jäätmete põletamise eest tasuma piisavalt suure summa saastaja ehk siis Briti ja Soome jäätmetekitaja?
Aitäh! Mis puudutab Iru elektrijaamas prügi põletamist, siis minu teada on selle prügi maht, mida tuuakse sisse Soomest ja Suurbritanniast, hinnanguliselt 10% kandis. Põhjus on eeldatavasti see, et kohalikust toorainest ei piisa. Siin tekib ka küsimus, et võib-olla on elektrijaam ehitatud mõnevõrra liiga suur, pidades silmas just prügi hulka. Aga see on ka teema, mis vajab analüüsimist. Ma ei saa seda praegu kindlalt väita. Tekib küsimus, miks siis on vaja prügi importida. Aga kui me räägime sellest laiemalt, siis iseenesest ma ei pea õigeks, et selle prügi pealt, mida imporditakse, me peaksime maksma oma elektriarvete kaudu taastuvenergia tasu. Need on küll väga väikesed summad, aga asi on põhimõttes. Nii et ma arvan, et seda teemat tuleb lähemalt vaadata ja analüüsida. Kui aga veel Iru elektrijaamast rääkida, siis keskkonnaminister on ka öelnud, et üks probleem on meie jaoks see, et me sorteerime praegu ainult umbes 26% prügist, aga eesmärk aastaks 2020 on sorteerida 50%. Iru elektrijaama käivitamise tõttu on sorteeritava prügi protsent tõenäoliselt veelgi langenud. Nii et ka selles valguses peab seda teemat laiemalt arutama ja analüüsima, kas me oleme õigel teel ning kas siin peaks midagi muutma.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine on Tarmo Tamme küsimus rahandusminister Jürgen Ligile.
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Uue koalitsioonilepingu lubaduste ühe katteallikana olete ette näinud kütuseaktsiisi lahtisidumise teehoiurahast. See toob kaasa teehoiuvahendite vähendamise 25 miljoni euro võrra. Kas olukorras, kus teede seisukord ei ole eriti kiita, on vastutustundlik teehoiuvahendeid vähendada?
Aitäh! Ma tahaksin hirmsasti teie suust kuulda, millises valdkonnas on Eestis olukord selline, et seda võiks eriti kiita. Siis me saaksime võrrelda. Iseenesest ei ole vastutustundlik siduda mingit aktsiisi mõne kindla kuluga. Mõelge veidike analoogia peale. Kas te oleksite nõus alkoholiaktsiisi kasutamist siduma mingil moel näiteks joodikutega või tubakaaktsiisi kasutamist tubaka tarbijatega? Tõenäoliselt mitte. Tegelikult on vastus teie küsimusele olemas ju aktsiisi eesmärgis. Kas aktsiis on kehtestatud nende kahjulike kõrvalmõjude tekitajate huvides või on sellel mingisugune muu mõte? Aktsiisil on muu mõte. Selle esimene eesmärk on kahjulike kõrvalmõjudega tarbimist piirata ja teine, aga võib-olla oleks õigem öelda, et isegi esimene eesmärk on koguda eelarvesse õiglast maksutulu. Autokütuseaktsiis ei ole selles mõttes erand. Me ei pea kulutama kütuseaktsiisi ainult asfaldipanekuks, vaid peame olema selle kulutamises paindlikud, sh selle aktsiisi teede heaks kulutamises. See, et me oleme pidanud täpselt 75% aktsiisist aastas teedesse toppima, on tekitanud väga selgeid probleeme. See ärakulutamise kohustus ei ole kooskõlas teede vajadustega ja sellest tulenevad probleemid ka projektide ettevalmistamisel. Eelarve selline jäikus on tekitanud ilmselt ka neid superprojekte, mis on liiga suured.
Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Seda on küll kummaline kuulda, et teede jaoks ei ole raha vaja, aga see selleks. Teatavasti jõuab kütuseaktsiisina kogutavast rahast praegu teehoidu alla 50%, ülejäänud raha läheb riigi muude kulutuste katteks. Kas valitsus leiab, et kütuseaktsiisi eesmärk ei ole mitte teehoidu tagada, vaid katta riigi muid kulutusi?
Aitäh! Me ilmselt kuuleme erinevaid hääli. Ma ei öelnud seda, mida te väitsite, ja ma ei saanud ka aru, mis 50%-st te rääkisite. See on jälle mingi väljamõeldis. Ma jätkan siis oma vastust. Me panime selle aasta eelarvesse poolvägisi väga priske summa, kuigi oli näha, et teeprojektid ei ole 2014. aastaks ette valmistatud. On alanud uus Euroopa Liidu eelarveperiood, aga raha ei ole tulnud, sest projektid ei ole ette valmistatud. Ometi nõudis seadus sellise summa eelarvesse kirjutamist. On võimatu arvata, et raha selline kasutamine või vägisi ärakulutamine oleks ökonoomne. Samas, eelarves hakkab teede rahastamine alates 2016. aastast kasvama, hoolimata sellest, et Euroopa Liidu osa teede rahastamises väheneb. Ma olen täiesti kindel, et selles valdkonnas on võimalik teha mõistlikumaid valikuid, ja jään selle juurde, et kütuseaktsiisi ei pea kasutama ainult kütuse põletajate huvides. Seda enam, et meil puudub nii mõnigi maks, mis teistes riikides on autokasutajatele ette nähtud.
Tarmo Tamm, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Mina tuginen Riigikontrolli auditile, kust võib välja lugeda, et kütuseaktsiisist kasutatakse Eesti teede heaks praegu alla 50%. Riigikontrolli auditit tasub minu arvates uskuda. Te olete andnud mõista, et kohalike omavalitsuste teede rahastus ei vähene. Kas see rahastus ei vähene aastal 2013 või 2014? Minu teada vähenes 2014. aastal teede rahastus 1,2 miljoni euro võrra. Millise aasta te olete aluseks võtnud, kui te väidate, et kohalike omavalitsuste teede rahastus ei vähene?
Aitäh! Me kuuleme jälle erinevaid hääli. Ma ei rääkinud kohalikest teedest, aga ma võin öelda, et koalitsiooniläbirääkimistel lepiti kokku, et nende teede rahastamine ei vähene. Kuid ma pole seda seni siin veel öelnud. Mis puutub Riigikontrolli auditisse, siis nad kajastavad seal jällegi oma ettekujutust seadusest. Ei ole ette nähtud, et teedesse peab minema just aktsiisist kogunenud raha, vaid raha sellises ulatuses. Aga siin suurt vahet ei ole, sest me oleme ikka sama probleemi ees: kui sõidetakse rohkem ringi ja aktsiisi laekub rohkem, siis me kindlasti ei suuda seda raha samas tempos kulutada. Igal juhul ei ole aktsiisi ja teehoiukulutuste sidumine mõistlik ega ka võimalik. Mõni aasta kulutame rohkem, mõni aasta vähem. Ilmselgelt on teed olnud üks kõige kiiremini arenevaid valdkondi. Teede kvaliteet on viimase 10–15 aastaga väga kiiresti paranenud, seda tuleb tunnistada. Igal juhul paraneb meie teede olukord edasi ja teede rahastamine kasvab.
Kaia Iva, palun!
Aitäh! Minul oli pisut üllatav kuulda sinu väidet, et kui 75% aktsiisist kasutatakse teehoiuks, siis see pole kooskõlas teede vajadustega. Maanteeamet vist alles paar nädalat tagasi tutvustas oma analüüsi ja kirjeldas olukorda. Analüüsis toodi välja, et rahavajadus on endiselt suur ja teede olukord ei ole nii kiiresti paranenud, kui oleks vaja. Aga võib-olla ei olegi tähtis see, mis protsent seaduses kirjas on, sest teede olukorda on vaja igal juhul parandada. Kas ei ole tulnud mõtet, et kui näiteks mingite vaidluste tõttu ei ole riik ühe või teise aasta lõpus seda raha teede heaks ära kasutanud, siis võiks olla mõttekas anda mõnel aastal suuremad summad kohalikele omavalitsustele? Kohalikud teed, mis on kohalike omavalitsuste hallata, väga ootavad raha.
Aitäh! See, et teede rahastamine ei ole kooskõlas vajadustega, oli teil väga täpne formuleering. Kui meil on käsil mõni suur teeprojekt, siis kindlasti ei sunni me inimesi rohkem ringi sõitma. Kui me ehitame näiteks Mäo ristmikku, siis see ei toimu niimoodi, et rahvas kohustub rohkem kütust põletama. Siin ei tohi olla jäika seost. See ei oleks kooskõlas meie eesmärkidega, teede ehitamise tsükliga ega teeprojektide realiseerumisega, need summad kõiguvad eri rütmis ja nii ongi loomulik. Sellest tulenebki maksupoliitiline loogika. Teine loogika on see, et aktsiisi eesmärk ei saa olla lihtsalt asfaldipaneku rahastamine, riik peab raha kasutama paindlikumalt. Teede eelarvete kasvust ma juba rääkisin. Kohalike teede rahastamine on tõepoolest olnud seoses europrojektidega suhteliselt kehvemas seisus. Me kavatseme jälgida, et kohalikud teed saaksid edaspidi proportsionaalselt suurema osa, kui nad seni on saanud.
Aivar Kokk, palun!
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sa väitsid, et võib-olla ei kasutata igal aastal kogu raha teede heaks ära. Teehoiukavas ei ole aga kirjas ühtegi aastat, kui ei lükata mõne objekti valmimist järgmisele aastale, kusjuures seda tehakse põhjusel, et ei ole piisanud raha nende tööde tegemiseks. Kust tuleb arvamus, et see 75% aktsiisist on liiga suur summa?
Aitäh! Ma ei ole isegi öelnud, et see summa on liiga suur. Ma ütlesin, et teede olukord on meil muu eluga võrreldes paranenud pigem kiiremini kui aeglasemalt. See on tõsiasi, et teede olukorra areng on olnud päris kiire. Mis puudutab teehoiukavu, siis seal on muudatused loomulikud, sest teehoiukavad ei ole määratud jumalast, vaid need on meie endi koostatud. Muudatuste üks allikas on alati see, et teatud tööd lähevad kallimaks, mõned hanked vaidlustatakse ja tekivad tehnilised probleemid. Nende kavade muutmine on loomulik tegevus. Nagu kõik muudki kavad ei seisa ka teehoiukavad eraldi ühiskonna üldisest jõukusest ja riigieelarvest tulenevatest võimalustest. Nad peavad igal juhul arvestama riigieelarve olukorda ja teiste valdkondade rahastamise vajadust.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmisena esitab Margus Tsahkna küsimuse peaminister Taavi Rõivasele.
Suur tänu! Lugupeetud peaminister! Teie valitsus on otsustanud järgmisest aastast langetada pensioni 200 000 emal, kes on juba oma lapsed üles kasvatanud. Igaühe pension väheneb keskmiselt 120 eurot aastas. Nimelt, 2012. aastal võtsime koos teiega vastu seadusmuudatuse, millega me kehtestasime vanemapensioni. Aga nüüd on uus valitsuskoalitsioon otsustanud oma lubaduste täitmiseks ja eelarveaukude lappimiseks nendelt 200 000 emalt, kes on oma lapsed juba üles kasvatanud ja kes seaduse järgi peaksid alates 1. jaanuarist 2015 emapensioni saama hakkama, selle ära võtta. Miks te otsustasite just nende 200 000 ema pensioni langetada ning kas neil on veel lootust teie halastusele ja sellele, et te emapensioni alles jätate?
Aitäh! Hea kolleeg! See jutt, et me järgmisel aastal kellegi pensioni langetame, on minu hinnangul vastutustundetu hirmutamine. Järgmisel aastal pensionid Eestis päris kindlasti tõusevad, praeguse prognoosi järgi keskmiselt 23 euro võrra kuus. Me oleme otsustanud, et keskmine pension on ka järgmisel aastal tulumaksuvaba, see on pensionitõusu oluline osa. See otsus nõuab riigieelarvest ka katteallikaid. Nende katteallikate olemasolu kohta on IRL varem väga palju küsinud ja nüüd te asusite ühte võimalikku katteallikat kohe eos ründama. Ma tegelikult vastasin enamikule nendest küsimustest juba eelmise nädala infotunnis ära, aga ma hea meelega kordan. Jutt sellest, et kellelgi juba kehtivat vanemapensioni vähendatakse, ei vasta tõele. Vanemapension koosneb kolmest osast, millest kaks kehtivad ja kolmas veel ei kehti. Kaks kehtivat osa on meil plaanis täpselt endisel kujul kehtima jätta. Esiteks, 2003. aastal ja hiljem sündinud lapse eest tehakse ühe vanema teise pensionisambasse 4%-line sissemakse. See teeb kolme aasta jooksul keskmiselt 1134 eurot, kusjuures see vanem, kelle pensionisambasse lisamakse tehakse, võib olla nii ema kui ka isa. Ka vanemapensioni teine osa, mis puudutab lapsi, kes on sündinud aastatel 1981–2012, ja tähendab nende vanematele kahe aastahinde võrra täiendavat pensioni, juba kehtib ning sedagi me jätkame.
Margus Tsahkna, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Hea peaminister! Ma loodan, et ma ei pea teile hakkama meelde tuletama õigusriigi põhimõtteid. Kehtivad ju kõik vanemapensioni osad. Me võtsime selle seaduse vastu aastal 2012. Kui te võtate 200 000 emalt ära nende emapensioni, mida nad peaksid hakkama saama keskmiselt 120 eurot aastas, siis te peate muutma seadust ehk muutma kehtiva seaduse selles osas kehtetuks. Te olete öelnud, et 2018. aastal te emapensioni selle osa taastate. Nendel 200 000 emal jääb selle ajani saamata keskmiselt 360 eurot. Me oleme majanduskriisi tõttu natukene aeglustanud pensionitõusu ja riik maksab seda raha tagantjärele. Kas te käitute samamoodi ka emapensioni puhul ehk maksate 2018. aastast emapensioni neile 200 000 emale nende aastate eest tagantjärele?
Aitäh! Järgmise aasta aprillis, nii nagu ka selle aasta aprillis kasvab mitte 200 000 pensionäri, vaid umbes 400 000 pensionäri pension. Pensionid kasvavad praeguste prognooside järgi rohkem kui eelmisel või üle-eelmisel aastal või ka mitmel aastal enne seda. Selleks, et nende 400 000 inimese pensionitõus oleks täielik, oleme otsustanud, et me jätkame tulumaksuvabastuse suurendamist ja kogu keskmine vanaduspension on Eestis ka järgmisel aastal tulumaksuvaba. Ei vasta tõele jutt sellest, et me kuulutame vanemapensioni veel mittejõustunud või mitterakendunud osa kehtetuks. Me ei kuuluta seda kehtetuks. Me lükkame selle jõustumise edasi aastasse 2018 ja seda sel põhjusel, et kuni 2017. aastani peab Eesti riik oma eelarvest tegema kümnete miljonite eurode võrra kulutusi, et teha lisamakseid Eesti inimeste teise pensionisambasse. Järgmisel aastal on see erakorraline kulu üle 62 miljoni euro, 2017. aastaks tõuseb see üle 70 miljoni euro taseme. Me oleme ühiselt otsustanud, et me neid lisamakseid teeme. Selleks, et Eesti riigile oleks jõukohane neid lisamakseid teha, oleme otsustanud, et me ei rakenda samaaegselt mitut soodusskeemi. See oleks eelarve suhtes vastutustundetu ega oleks Eesti riigile jõukohane.
Margus Tsahkna, teine täpsustav küsimus.
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu arvates on vastutustundetu see, kui te hakkate muutma juba kehtivat seadust. Need 200 000 ema, kes on oma lapsed juba üles kasvatanud, teavad, et neil on laste kasvatamise eest oodata keskmiselt 120 eurot aastas emapensioni. Minu arvates on just nimelt see, kui te seadust muudate, vastutustundetu käitumine, kuna ka riigi eelarvestrateegia dokumentides on juba paar aastat see summa sees olnud, nende kuludega on arvestatud. Tegelikult te võtate selle raha nendelt inimestelt ära, see on selge, siin ei ole mõtet keerutada. Te võtate 200 000 emalt ära kokku 23 miljonit eurot. Aga minu küsimus on hoopis teise asja kohta. Minu käsutuses on informatsioon, et Rahandusministeerium ei ole eelarvestrateegia dokumentidesse tegelikult ka aastaks 2018 arvestanud sisse kulutusi emapensionile. Kas te jälle vassite nende 200 000 ema pensioniga?
Jürgen Ligi minu paremal käel ütleb, et on küll arvestatud. Enne kui midagi väita, tasub alati algallikatega tutvuda. Mina mäletan valitsuskabineti nõupidamiselt üpris hästi, et tabelis olid just nimelt 2018. aastaks kirjas vanemapensioni veel jõustumata osa käivitamise kulud. Riigi eelarvestrateegias peab arvesse võtma nii neid otsuseid, mis on juba tehtud, kui ka neid, mida on plaanis teha. Praeguseks oleme võtnud vastu otsuse – mitte küll veel seaduse tasemel, aga poliitilise otsusena –, et see punkt jõustub 2018. aasta alguses. Öelda, et kehtiva seaduse muutmine on ilmtingimata vastutustundetu, on ka üksjagu vastutustundetu, sest kehtivat seadust me peame muutma sellekski, et suurendada tulumaksuvabastust, mida hakkavad saama umbes 400 000 pensionäri. See tähendab, et umbes 400 000 pensionäri saavad järgmisest aastast kõrgemat pensioni. Ma ei ole kindel, et see on vale samm, vastupidi, ma arvan, et see on väga õige samm. Öelda, et kehtiva seaduse muutmine on alati vastutustundetu, ei pruugi olla täpne ega õige hinnang toimuvale.
Marko Pomerants, palun!
Aitüma, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Palju on räägitud teist kui palju lugenud ja hästi õppinud mehest. Mul on samuti selle üle hea meel. Te kindlasti tunnete eesti kirjandusklassikast "Pisuhänna" lugu, kus kord oli Vestmann peal ja Piibeleht all ning siis jälle vastupidi. Selles loos oli ka selline seik, kui Vestmann avaldas imestust, kuidas küll Piibeleht tuleb tema tütrele tema enda rahaga kosja. Põhjus oli aga väga lihtne: Piibelehel ju oma raha polnud. Nüüd on ka vanemapensioniga selline lugu, et te võtate nendeltsamadelt pensionäridelt raha ära, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba. Kas see on ikka väga aktsepteeritud ja eetiline samm?
Aitäh! Lisaks eesti kirjandusklassika lugemisele tasub aeg-ajalt jälgida ka seda, mida on öelnud riigijuhid. Üks väga vastutustundlik, muuseas, konservatiivne Ameerika Ühendriikide poliitik on öelnud, et ükski valitsus ei saa inimestele mitte kunagi anda midagi, mida ta ei ole nendeltsamadelt inimestelt enne maksurahana kokku kogunud. Täiesti õige on see, et iga kulutust, mida valitsus teeb, iga kulutust, mida riigieelarvest tehakse, peavad needsamad inimesed, needsamad Eesti riigi maksumaksjad kompenseerima, makstes makse riigi kaukasse ja tehes teisi kulutusi. Teie ütlete selle kohta, et me läheme riigieelarvet tehes Eesti maksumaksjatele nende oma rahaga kosja. Seda võib ju ka nii nimetada. Aga kust mujalt kui maksumaksja käest ongi valitsusel vahendeid riigieelarvesse võtta? Valitsuse roll on teha õiglasi otsuseid, mis ühiskonda tugevdavad, ja neid me kavatseme kindlasti teha. Ma olen ise väga paljude eakate inimestega suhelnud. Minu hinnangul on küll Eesti pensionäride seas valdav see arusaam, et sõltumata sellest, kas pensionäril on lapsi, ja sõltumata sellest, kas tema abikaasa on elus, peaks tema pension kasvama ning see pension peaks vähemasti Eesti keskmise pensioni ulatuses olema tulumaksuvaba. Sellist tagasisidet olen mina Eesti pensionäridelt saanud.
Kaia Iva, palun!
Aitäh! Mind pani natuke imestama üks mõttekonstruktsioon. Sa ütlesid, et emapensioni kolmas osa tuleb ära võtta sellepärast, et kui hakata emapensioni seda osa maksma, siis kannatab riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Aga samas te eraldate need 23 miljonit eurot, mis te emadelt ära võtate, ju kusagile mujale ehk see raha tegelikult kulutatakse ära. Seega ei ole see seotud jätkusuutlikkusega, vaid sellega, milliseid valikuid tehakse. Aga minu küsimus on tingitud sellest, et sa ei vastanud Margusele, kas need 360 eurot pere kohta makstakse tagantjärele, 2018. aastal, emadele välja. Eelmisel kolmapäeval sa ütlesid, et seda ei tehta, küll aga eelmise nädala "Foorumis" jättis minister Pevkur selle vastuse õhku ja praegu ka sina sellele küsimusele ei vastanud. Ma küsin lootusrikkalt ikkagi seda, kas see kolme aasta jooksul maksmata jääv emapension makstakse 2018. aastal tagantjärele välja. Ehk on see nii?
Aitäh! On päris huvitav praktika küsida peaministri käest igal nädalal uuesti sama küsimust ja siis vaadata, kas ta ikka vastab täpselt samamoodi. Minu puhul ei ole põhjust oodata, et ma nädala jooksul oma seisukohta muudan. Küll aga olen ma nõus sellega, mis te ütlesite, et riigieelarve kohta tehtavad otsused on valikute küsimus. Lapsetoetuste tõus on valikute küsimus, pensionide tulumaksuvabastus on valikute küsimus, tööjõumaksude langetamine on valikute küsimus, ka Eesti julgeolekusse rohkem panustamine on valikute küsimus. Need on valikud, mida valitsusliit soovib teha. Mul on hea meel, kui opositsioon nõuab meilt – kuigi ei oleks vajagi nõuda – nende valikute jaoks katteallikaid. Me ise kavatseme väga hoolega jälgida, et kõikidel meie valikutel oleks kate olemas. Tõepoolest on vaja valida, kas parandada 400 000 pensionäri toimetulekut, sõltumata sellest, kas neil on lapsi, kas neil on üldse lähedasi, tehes seda sel teel, et nad ei pea pensioni pealt tulumaksu maksma, või alustada juba 2015. aastal lisaskeemi rakendamist. On küsimus, kas seda lisaskeemi ehk vanemapensioni veel jõustumata kolmandikku – ma rõhutan, et kaks kolmandikku vanemapensionist kehtib ja jääb kehtima – on võimalik hakata rakendama samal ajal, kui me teeme lisamakseid inimeste teise pensionisambasse. Ka see on valik. Kui te leiate 23 miljoni euro ulatuses katteallika, siis me oleme kindlasti valmis seda arutama. Ma tean, et IRL-i liikmed pooldavad oma südames tasakaalu ja vastutustunnet. Ma loodan, et ka selle ettepaneku juures me näeme reaalseid katteallikaid, me näeme, mida tuleks koalitsiooni plaanidest tegemata jätta või mida rohkem teha, et katteallikaid oleks. Ootan ka seda ettepanekut.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd jõuab Olga Sõtnik viie minuti jooksul esitada küsimusi peaminister Taavi Rõivasele ja tema jõuab lühidalt ka vastata. Palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Euroopa Kohus tegi 8. aprillil otsuse, millega tunnistas kehtetuks andmete säilitamist käsitleva direktiivi. Direktiiv nõudis, et sideettevõtted säilitaksid nn metaandmeid kuus kuud kuni kaks aastat. Metaandmete hulka kuulub näiteks info, kellele, kus, mis kell ja kui pikalt inimene mobiil- või tavatelefoniga helistab ning millal on tal ühendus internetiga või kasutab ta e-posti. Neid andmeid iga kasutaja kohta olid kohustatud säilitama kõik sideteenuste pakkujad, nii telefonioperaatorid kui ka internetiteenuse pakkujad. Kohtu hinnangul riivab see direktiiv raskelt põhiõigusi – eraelu austamist ja isikuandmete kaitset – ning see riive pole vältimatult võimalik ega vajalik. Te teate, et Eesti on selle direktiivi üle võtnud, tehes seda elektroonilise side seaduse kaudu. Siit tulenebki minu küsimus. Kas Eesti Vabariigi valitsus kavatseb selle kohtuotsuse valguses midagi ette võtta, näiteks tellida analüüsi, või äkki juba tegeldakse seaduse muutmise ettevalmistamisega? Millised on teie plaanid?
Aitäh! Kindlasti tuleb ametkondadel analüüsida selle kohtuotsuse mõju riigisisesele õigusele. Me peame arvestama, et lisaks sellele direktiivile on mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes Euroopa Liidu riikides riigisiseseid õigusakte, mis sama teemat reguleerivad. Kas üldse ja kui suures ulatuses neid muuta tuleb, on kindlasti edasise analüüsi küsimus. See kohtuotsus on nädal aega vana ja täna lõplikult öelda, millise mõju see toob kaasa Eesti õigusloomele ning ka parlamendi tööle, on veel natuke vara, aga me kavatseme kindlasti seda otsust analüüsida. Pole kahtlust, et kohtuotsused, ka Euroopa Kohtu otsused, on täitmiseks.
Üks lühike täpsustav küsimus.
Aitäh! Kas teil on andmeid selle kohta, et Euroopa Komisjon võib siiski algatada mingisuguse muu direktiivi sellel teemal ja mingisugusel kujul võib see andmete säilitamise nõue jõusse jääda? Kas teil on mingeid luureandmeid selle kohta?
Aitäh! Ma olen viimaste päevade jooksul küll väga tihedalt suhelnud paljude Euroopa Komisjoni inimestega, sh komisjoni presidendiga, aga meie jututeemad on olnud teised. Need on olnud seotud julgeoleku, energeetika, transpordi ja Euroopa siseturuga. Selle direktiivi muutmisest ei ole me viimastel päevadel rääkinud. Kui see initsiatiiv komisjonist peaks tulema, küllap me siis rahulikult seda teemat vaatame. Ma arvan, et see küsimus leiab mõistliku lahenduse. See teema on praegu lihtsalt veel nii uus, et on vaja natuke analüüsida, milline see õige lahendus peaks täpselt olema.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Infotund on lõppenud. Aitäh valitsusliikmetele!
