Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Olen valmis juhatuse nimel vastu võtma arupärimisi ja eelnõusid. Vabariigi Valitsuse nimel tuleb kõnepulti Heili Tõnisson. Palun!

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Teiseks, toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Ivari Padar. Kolmandaks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Yana Toom, palun!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel on mul au üle anda kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Miks me selle eelnõu esitame? Sellepärast, et me lugesime tähelepanelikult koalitsioonilepet. Meil on väga hea meel koalitsiooni kokkuleppe üle, et teatud nõudeid kodakondsuse seaduses leevendatakse. Kuna meie head kolleegid ja endised opositsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid on seda eelnõu varem toetanud, siis me teeme nüüd teise katse. See eelnõu käsitleb kahte paragrahvi. Me teame, et koalitsioonilepe näeb ette võimaluse anda kodakondsus lihtsustatud korras nendele lastele, kelle mõlemad vanemad on nn halli passi inimesed. Paraku jäi sealt aga välja üks teema, mille üle me vaidlesime siin saalis pikalt eelmisel aastal. Nimelt, meil on ka selliseid peresid, kus ühel vanemal on hall pass ja teine on Venemaa kodanik. See tähendab, et selles peres sündinud laps saab automaatselt sünnijärgseks Vene kodanikuks. Nii me n-ö kingime igal aastal Venemaa Föderatsioonile umbes 300 imikut. Miks me seda teeme, ei ole hästi aru saada. Oleks loogiline anda ka nendele lastele Eesti kodakondsus, kui nad on Eestis sündinud. Eelnõu teine punkt käsitleb seda, et me ikkagi tahame vabastada keeleeksamist need inimesed, kes on vanemad kui 65 aastat. Aitäh!

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda kuue Riigikogu liikme kaks arupärimist. Need arupärimised on samasisulised. Aga kuna vahepeal on Sotsiaalministeeriumis asunud tegutsema kaks ministrit, keda mõlemat arupärimise teema puudutab, siis leidsime, et adekvaatsema vastuse saamiseks on ilmselt õige mitte subjektiivselt valida, kummalt ministrilt aru pärida, vaid me anname mõlemale võimaluse tulla siia ja oma seisukohta väljendada, seda enam, et ministrid esindavad eri erakondi. Teema puudutab väikelapsi, neid, keda vanemad praeguste seaduste kohaselt ei pea kohustuslikus korras arsti juurde viima. Seetõttu on aeg-ajalt tulnud kahetsusväärseid uudiseid selle kohta, et vastsündinu on jäänud arstiabita või saanud seda liiga hilja. Eelnõu, mis nägi ette, et perearstile näitamise kohustus oleks seotud vanemapalga saamisega, on olnud ka siin Riigikogu saalis. See oli arutlusel sel ajal, kui tegutses eelmine valitsus, kes toetas seda eelnõu pigem leigelt, kui üldse. Aga kuna me eeldame, et sotsiaaldemokraadid mõtlesid sel teemal enam kaasa, siis ootame, et arupärimine toob kaasa ka ministri tegutsemise ja probleem lahendatakse ning edaspidi ei peaks enam nii sageli kuulma uudiseid abita jäänud laste kohta. Tänan tähelepanu eest!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu. Juhatus otsustab nende menetlusse võtmise kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Olen vastu võtnud ka kaks arupärimist, mis loodetavasti vastavad kodu- ja töökorra seaduses sätestatule ning edastatakse viivitamatult adressaadile.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Kõigepealt tuleb meil kinnitada nädala päevakord. Juhatusel siin täpsustusi ei ole.
Panen hääletusele nädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 80 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks, vastu ei ole keegi. Päevakord on kinnitatud.

Täna vastatakse arupärimisele. Riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul, Lauri Laasi, Kalev Kallo ja Viktor Vassiljev esitasid 5. märtsil arupärimise raha eraldamise kohta lisakoormusega kohalike teede hoiuks. Sellele vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo. Arupärijate nimel palun kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra esimees! Oleme pöördunud arupärimisega majandus- ja kommunikatsiooniministri poole seoses Vabariigi Valitsuse korralduse "Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotuse kinnitamine omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal" eelnõuga, mis hetkel enam eelnõu ei ole. Eelnõu kohaselt plaaniti Narvale eraldada sihtfinantseeringuna Linda ja Malmi tänava renoveerimiseks 155 550 eurot. Tulenevalt Narva Linnavalitsuse 18. detsembri 2013. aasta vastusest, vajab Narva linn transiiditeedena kasutatavate tänavate korrastamiseks ca 5 miljonit eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud juhendi "Lisakoormusega kohalike teede toetuse taotlemise tingimused ja kord ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele" punkti 2.2 kohaselt võib kavandatav eraldis omavalitsusele olla kuni 600 000 eurot. Narva linn kinnitas 15. jaanuari kirjaga, et on nõus 15%-lise omafinantseerimise osaga, täites sellega kõiki seatud tingimusi. Narva lootis saada riigilt maksimaalset toetust, kuna tegemist on teedega, mis tagavad, et toimib transiit Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni ning teiste meist ida pool asuvate riikide vahel.

Võib jätkata.

Aitäh, härra esimees! Ma pean siiski ootama, kuni tähtsad härrad ja prouad koalitsioonist oma jutud ära lõpetavad, alles siis saan ma jätkata.
Nimetatud eelnõu kohaselt saab Narvast väiksema sihtfinantseeringu, mis on seotud transiitliikluse või muu kohalikele teedele rakenduva lisakoormusega, vaid Hiiu vald – 71 000 eurot. Narva ei sea kahtluse alla teiste omavalitsuste vajadust nende rahaliste vahendite järele (nt saab Võru linn 600 000 eurot, omafinantseering 11%, Jõhvi vald aga 576 900 eurot, omafinantseering 10%). Kuid selline jaotus, et Narvas saab selle raha eest korrastada ainult kaks väikest tänavat, Malmi ja Linda tänava, kusjuures tähelepanuta jääb otse läbi linna kulgev Tallinna maantee, on ebaproportsionaalne, ebaõiglane ning Eesti majandusele kahjulik. Sellest lähtuvalt esitame ministrile kolm küsimust. Loodan, et aja kokkuhoiu mõttes loeb minister ise küsimused ette. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo. Palun!

Tere päevast, lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan Keskerakonna kolmele küsimusele.
Esimene küsimus: "Sihtfinantseeringuna täiendava toetuse saamiseks esitas taotluse 15 omavalitsust. Kes ning mille alusel määras omavalitsustele sihtfinantseeringud seoses transiitliikluse või muu kohalikele teedele rakenduva täiendava koormusega? Kui suurt summat taotlesid eelpool nimetatud omavalitsused?" Vabariigi Valitsusel oli avalikult kasutatavate kohalike teede hoiu toetuseks kokku 28 071 300 eurot. Raha jaotamise määramiseks omavalitsusüksuste kaupa on Vabariigi Valitsusele teeseaduse § 16 lõike 4 alusel antud lai kaalutlusõigus. Suurem osa kohalike teede hoiu toetuseks eraldatud vahenditest jaotatakse omavalitsusüksuste vahel omavalitsusliitudega kokkulepitud põhimõtete järgi. 2014. aastal moodustasid omavalitsusliitudega kokkulepitud põhimõtete järgi jaotatud vahendid 88% riigieelarvest eraldatud summast. Seega, valitsus kasutas oma kaalutlusõigust ligikaudu 10% jagamisel (umbes 3 miljonit eurot). See raha eraldati projektipõhiselt kohalike teede hoiuks omavalitsusüksustele, kellel teatud teelõikudel on lisaks kohalikule liiklusele transiitliiklust või mingit muud sellist liiklust, mis tekitab lisakulutusi. Fondi mahu piiritlemisel lähtuti nii sellel kui ka eelmisel aastal üldpõhimõttest, et Vabariigi Valitsus peab teeseadusega antud laia otsustusõiguse realiseerimisel võimalikult suures ulatuses tuginema omavalitsusliitude ühisettepanekule kohalikele omavalitsustele teehoiu lisatoetuste eraldamise kohta. Võimalusest taotleda projektipõhist toetust informeeriti omavalitsusliite, kellel paluti oma liikmetele teatada, et omavalitsusüksustel, kellel tekib lisakulutusi seoses täiendava liikluskoormusega, on võimalik taotleda sihtfinantseeringut. Omavalitsusliitudele edastati ka 2013. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse koostatud juhend "Lisakoormusega kohalike teede toetuse taotlemise tingimused ja kord ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele". Kohalikud omavalitsused taotlesid projektipõhist toetust 22 teeobjekti rahastamiseks kogusummas 9 107 802 eurot, loodud sihtotstarbelise fondi maht oli piiratud aga ca 3 miljoni euroga. Seega oli võimalik rahuldada ainult üks kolmandik esitatud taotlustest ning rahuldamata jäi taotlusi üle 6 miljoni euro eest. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamisel kaalus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teedetalitus laekunud taotlusi lähtuvalt omavalitsusliitudele saadetud juhendis toodud kriteeriumidest. Kõige olulisem kriteerium oli täiendava liikluse seotus ülejäänud teedevõrguga. Lähtuvalt sellest toetati esmalt objekte, mis on seotud üleeuroopalise teedevõrguga TEN-T või viivad olulise riikliku tähtsusega objektini, näiteks olulisse piiripunkti. Seejärel hinnati objekte järgnevate kriteeriumide koosmõjus: täiendava liikluse seotus ülejäänud teedevõrguga, täiendava liikluse liiklussagedus ja ümbersõiduvõimaluse olemasolu. Otsustati toetada objekte, mis on nende kriteeriumide kohaselt olulisemad, samuti lähtuti toetuse jagamisel põhimõttest, et ühes omavalitsuses antakse toetust ühele objektile. Kui omavalitsusest esitati mitu taotlust, siis tehti objektide hulgast valik. Näiteks esitas Narva mitu taotlust. Toetuste eraldamist on detailsemalt põhjendatud Vabariigi Valitsuse korralduses.
Teine küsimus: "Kuivõrd vastab tõele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist mitteametlikult saadud info, et säärase vahendite jaotuse põhjuseks on järgmise aasta Riigikogu valimised?" Uue valitsuse ministrina on mul raske kommenteerida eelmise valitsuse otsuste tagamaid, kuid projektipõhiseid taotlusi eraldati Vabariigi Valitsuse korraldusega juba eelmisel aastal, see ei ole aasta enne valimisi kehtestatud kord. Lisaks juhin tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse korraldus allub Eesti haldusõiguse reeglitele. See tähendab, et tegemist on motiveeritud haldusotsusega, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus, seda juhul, kui asjasse puutuv osapool leiab, et Vabariigi Valitsuse otsus on ebaõiglane ja vastuolus seadusega. Detailsemad selgitused ja põhjendused selle kohta, kuidas Riigikogu kohalike teede hoiuks eraldatud vahendeid jaotas, on toodud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi s.a korralduses nr 82 "Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotuse kinnitamine omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal".
Viimane küsimus: "Kas Teie peate isiklikult õiglaseks, et Narva linna teed, mis tagavad Eesti Vabariigi transiitmajanduse Vene Föderatsiooniga, saavad väga tagasihoidliku toetuse osaliseks?" Isiklikult olen ma väga rahul, et Narva taotlus vähemalt osaliselt rahuldati, ehkki ei leitud võimalust rahuldada mitmete omavalitsuste taotlusi, mille kogusumma oli üle 6 miljoni euro. Igal juhul mahtus Narva selle ühe kolmandiku hulka, kes sai lisavahendeid. Seetõttu jääb mulle veidi arusaamatuks arupärijate rahulolematus. Kui Vabariigi Valitsus poleks sihtfinantseeringufondi loonud, poleks Narva üldse lisatoetust saanud. Tuletan meelde, et juba varem eraldati Narvale kohalike teede hoiu toetuseks teiste kohalike omavalitsustega võrdsetel alustel, s.o omavalitsusliitude pakutud metoodika alusel, 319 411 eurot ning lisaks otsustas Vabariigi Valitsus eraldada Narvale projektipõhist toetust 155 550 eurot. Kokku on Narva saanud ligi pool miljonit eurot. Nagu eelnevalt öeldud, laekus kohalikelt omavalitsustelt projektitaotlusi kogusummas ligikaudu 9 miljonit eurot. Tuletan meelde, et raha oli ainult 3 miljonit eurot. Seega pidi Vabariigi Valitsus tegema kaalutletud valikuid. Narva objekt oli üks ühe kolmandiku hulka kuuluvatest objektidest, millele toetust eraldati. Narva objekti valides lähtuti muu hulgas eeldusest, et Narva põhitänavatele on uuel Euroopa Liidu finantsperioodil võimalik toetust taotleda ka teistest finantseerimisallikatest, nt Ühtekuuluvusfond, INTERREG ja ERF. Loodan, et riigi toel leitakse Narva põhitänavate korrashoiu lisarahastamiseks juba lähiaastatel sobilikud kaasrahastamisskeemid. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on arupärimisele vastajale küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Ma saan aru, et te olete värskelt ametis ega saa kõike teada. Aga kui te valmistusite sellele arupärimisele vastamiseks, kas teile räägiti sellest, et Narvas lõpetatakse sel aastal vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning 1. augustiks taastatakse seal, kus on tehtud toruremonti, teekate, kulutades selleks 2,5 miljonit eurot? Kokku on Narvas 170 kilomeetrit torustikku. Kui Vabariigi Valitsus oleks eraldanud veidi rohkem raha ja andnud seda ka Tallinna maanteele, siis ei tekiks kahe-kolme aasta pärast vajadust jälle kõike ümber teha. Oleks olnud võimalik nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi raha kokku hoida ja teha kohe valmis sile tee. Praegune koonerdamine ei ole kokkuhoid.

Aitäh! Lugupeetud rahvasaadik Ida-Virumaalt! Te olete Narva oludega kindlasti palju paremini kursis kui mina, see on tõsi. Ma saan aru, et te väga muretsete oma kodupiirkonna käekäigu pärast, ja seda on hea kuulda. Aga me peame arvestama, et rahalised vahendid on piiratud, ja kui Vabariigi Valitsus ei oleks teinud otsust projektipõhiselt lisaressursse anda, siis poleks Narva ka seda 155 000 eurot saanud. Kui Narva oleks rohkem raha saanud, siis arvestades, et projektipõhist toetust oli kokku üldse 3 miljonit eurot, oleks see tähendanud, et täna oleksid siin teiste piirkondade esindajad ja muretseksid, miks nemad toetust ei saanud. Nii et tehti otsus, mis selles olukorras tundus kõige mõistlikum. Aga ma pean ise väga tähtsaks Narva teede olukorda ja ka Tallinna–Narva maantee on kindlasti oluline. Ma loodan, et lähiaastatel on võimalik koostöös majandusministeeriumiga saada Euroopa Liidu vahenditest lisaressursse.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud proua minister! Ma laiendan mõnevõrra arupärimise teemat ja küsin teede korrashoiu kohta üldiselt. Te ütlesite sellel konkreetsel teemal rääkides, et vahendeid oli piiratud hulk ja vähemalt 6 miljonit eurot jäi puudu. Selge on see, et ega teede olukord lähiaastatel ju üleöö oluliselt paremaks ei muutu, kui sinna rohkem raha ei panustata. Kuidas te ministrina suhtute sellesse, kui Eestis kehtiks teedemaks, mis annaks võimalusi teid paremini remontida ja korras hoida?

Sellest aeg-ajalt ikka räägitakse. Minu meelest tõstis ka Maanteeameti juhataja hiljuti selle küsimuse üles. Mina isiklikult arvan, et Eestis teedemaksu kehtestada ei oleks mõistlik. Eesti on väga väike riik ja meil on olemas alternatiivsed teed, kus teedemaksu ei ole võimalik koguda. See tähendab, et maksu kehtestamise korral põhiteedel koormus väheneks, hakataks sõitma väiksematel teedel, liiklus oleks vähem turvaline ja lõpuks me raha ikka rohkem ei saaks. Ka teede kasutajate hulk on väikeses riigis väga piiratud. Minu arvates meil see maks väga hästi ei toimiks, tingituna isegi mitte niivõrd riigi, kuivõrd elanikkonna väiksusest.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud minister! Ka mina säästan teid lähiajaloo faktidest ja sellistest teemadest, millega te veel jõuate ennast kurssi viia. Aga kuidas te suhtute naastrehvide kasutamise keelustamisse? See on ju ka otseselt seotud teede korrashoiuga.

Pean tunnistama, et ma ei ole veel lugenud teaduslikku põhjendust nende keelustamise kohta. Aga kui vaadata meie kliima eripära, siis tundub ikkagi, et kuigi naastrehvid väidetavalt rohkem teid rikuvad, on liiklusohutuse mõttes oluline, et talvel oleks võimalik neid kasutada. Jää võib tekkida väga ootamatult ja igale poole ei jõua ka linnas hommikuti kiiresti liiva või soola vedada. Ma ei ole selle ala spetsialist, aga ma ei julge kergekäeliselt öelda, et neid rehve ei tohiks Eestis kasutada. See teema vajab põhjalikumat analüüsi just turvalisuskaalutlustest lähtuvalt.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Ma pean täpsustama. Küsimus, mis puudutas Narvat, ei olnud selle kohta, et Narva vajab raha oma tänavate korrashoidmiseks. Küsimus oli selles, et läbi Narva liigub rahvusvaheline liiklus, mille toimimise eest vastutab riik. Linnavalitsus peab saatma signaali Vabariigi Valitsusele, et neid tänavaid – neid on viis, sellest me rääkisime varem ka teie eelkäijaga – on vaja topelt finantseerida. Mul on hea meel, et kahe tänava korrashoiuks eraldati raha. Aga mida teha ülejäänud kolmega? Kas linnavalitsus peab sinna panema sildi "Sissepääs keelatud" või riik ikkagi vaatab seda asja veel kord ja annab oma panuse rahvusvahelise liikluse toimimisse?

Aitäh! Just tänu sellele, et Narvat läbib transiitliiklus ja piir on lähedal, saigi Narva kahe tänava korrashoiuks toetust. Muidu ei oleks ta seda saanud. Neid teid, mis suunduvad piirile, on ka teistes Eesti piirkondades. On oluline, et ka need teised piirkonnad saaksid raha. Aga kui rääkida Narvast, siis raha saigi taotleda ainult ühe objekti jaoks, teised objektid ei oleks kvalifitseerunud. Kuidas toimida tulevikus? Nagu ma ütlesin, tuleb riigi toel taotleda vahendeid Euroopa Liidust. Fondides neid võimalusi on, ennist ma lugesin need fondid ka ette. Ma arvan, et Narva ja majandusministeerium võiksid siin koostööd teha. Me kindlasti aitame.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud proua minister! Nagu me iga päev näeme, Eesti teede olukord on hull ja järjest hullemaks läheb, eriti käib see kohalikele omavalitsustele kuuluvate teede kohta. Minu meelest on lausrumalus jätta õigel ajal teed remontimata ja kate parandamata, sest hilisem remont läheb mitu korda kallimaks. Kuidas kommenteerite olukorda, kus uus koalitsioon on otsustanud teehoiurahast võtta 25 miljonit eurot vähemaks?

Aitäh! Mis puudutab kohalikke teid, siis koalitsioonilepingus on kirjas, et nende rahastust absoluutsummas ei vähendata. Ma usun ja loodan, et see nii ka jääb. Kindlasti seisan mina ministrina selle eest, et Eesti maanteid saaks edaspidi korras hoida nii, nagu planeeritud on. Ka teehoiukavaga võiks ikkagi edasi minna sel kombel, nagu plaanitud. Eelarveprotsess praegu käib. Kui on vaja teha aasta jooksul mingeid muudatusi, siis me räägime selle üle. Aga teedeehitus ei ole üheaastane projekt, siin tuleb vaadata ikkagi kaugemat perspektiivi. Ma seisan kindlasti selle eest, et tulevikus need vahendid, mida Eesti riik teehoidu suunab, mitte ei kahaneks, vaid need suureneksid.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teatavasti on kohalike teede korrashoid ikkagi kohaliku omavalitsuse kohustus. Riik annab ainult lisavahendeid, n-ö abivahendeid, põhiosa rahast peaks tulema kohalikult omavalitsuselt. Siin räägiti koonerdamisest. Koonerdanud on ju ikka eelkõige kohalik omavalitsus. Minu küsimus jätkab härra Tamme küsimust. Te vastasite, et absoluutsummas kohalike teede täiendav teehoiuraha ei vähene, samas te planeerite, et aktsiisilaekumine suureneb. Kas ma saan õigesti aru, et protsentuaalselt võttes hakkab aktsiisilaekumistest kohalike teede hoiule minev raha vähenema?

Ei, see ei pruugi nii olla, see võib olla ka hoopis vastupidi. Kõik sõltub sellest, kui suur on järgmisel aastal kogu teede eelarve. Sealt omakorda võetakse see protsent. Kuna see on kinnitamata, siis ma ei oska seda protsenti öelda, aga fakt on, et koalitsioon on kokku leppinud absoluutsummat mitte vähendada. See on see, mida ma saan koalitsioonilepingule toetudes kindlalt öelda.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui uus koalitsioon leppis kokku kuluküsimustes, siis tulude saamist pidi seletama rahandusminister Jürgen Ligi. Ta kinnitas, et teil on kokku lepitud seadusmuudatus, mille alusel edaspidi ei lähe aktsiisist enam nii suur osa teehoidu kui seni. Kas te majandusministrina oskate põhjendada, miks esimene kärpekoht pidi olema just teedele minev raha? Teisi kohti, kus võiks nii palju raha kokku hoida, rahandusminister välja käia ei osanud.

Eks eelarvet kokku pannes on alati mitmeid valikukohti. Mis puudutab aktsiisi suunamist teehoiu rahastamisse, siis koalitsioonilepingus on kirjas, et vähendatakse tulude sidumist konkreetsete kuludega. See säte, et kindlasti peab 75% aktsiisist minema teehoiu rahastamiseks, võetakse seadusest välja, aga see ei tähenda, et mõni aasta ei võiks teehoiule eraldada isegi rohkem kui 75%, mõni aasta tuleb muidugi eraldada ka vähem. Kõik sõltub võimalustest ja vajadustest.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Me räägime siin teehoiust, milleks nagu eraldatakse 75% kütuseaktsiisist. Tegelikult pole juba ammu enam teede rahastamisse läinud 75% kütuseaktsiisist, vaid selle summa hulka on arvestatud ka Euroopa Liidult tulnud toetusraha. Kas sa julged täna öelda, et omavalitsused kindlasti ei kaota teede toetusrahas? Ma pean silmas rahalist plaani, olgu selle protsendiga siis, kuidas on. Võib juhtuda ka hoopis nii, et aktsiisiprotsenti vähendatakse 67 peale ja Euroopa Liidu raha kaob üldse sealt hulgast ära. Mis summa siis tegelikult alles jääb? Võib juhtuda nii, et ei ole enam raha suurte maanteede remontimiseks ja omavalitsuste toetus kohalikele teedele kaob päris ära.

Sellel aastal on omavalitsustele eraldatud 28 013 000 eurot. Koalitsioonilepingus on öeldud, et seda summat ei vähendata.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Teie vastuseid kuulates tundub, et teile peaks ilmselt korraldama väikese geograafia kiirkursuse, aga jätame selle seekord ära. Küsimus tekkis just Narvas. Mina sain teie vastustest aru nii, et on aktsepteeritud sellist arusaama, et me anname igal aastal natukene. Ma sain teie jutu järgi aru, et Tallinna maantee remontimiseks, mis läheb läbi Narva piirile, tuleb muudkui esitada taotlusi, et saaks igal aastal remontida natukese teed ühest valgusfoorist teiseni. Me peaksime suutma läheneda niimoodi, et transiidikoridorid ja teised sellised teed saaksid ikkagi ühe hoobiga valmis. Või ongi teie sõnum narvalastele see, et esitage neid taotlusi edasi ja siis võib-olla viie aasta pärast saate oma tee valmis ka?

2. aprillil kohtusid majanduskomisjoni ametnikud Euroopa Komisjoni esindajatega ja arutati võimalusi finantseerida Ühtekuuluvusfondist Narvas korraga kahte läbisõiduteed: Rahu ja Kerese tänavat ning Tallinna maanteed (Rahu ja Kerese tänava kaudu saab teha ringi ümber linna ning Tallinna maantee läheb linnast otse läbi). Selge seisukoht oli, et kahte teed Ühtekuuluvusfondist finantseerida ei saa, üleeuroopalise TEN-T teena peab olema fikseeritud vaid üks piiripunktini viiv tee. Kuna linna arengu seisukohalt ei ole ilmselt mõistlik raskeliiklust kesklinna suunata, siis praegu tundub loogiline määrata abikõlblikuks just Narvast lõuna pool asuvad Rahu ja Kerese tänav, mida kasutavad raskeveokid. See on vastus küsimusele, kas on olemas mingi strateegia. Seda peab loomulikult linnaga arutama, aga tundub loogiline, et raskeveokid ei sõida läbi südalinna. Need vahendid võiksid tulla Ühtekuuluvusfondist. Mis puudutab aga Tallinna maantee rahastamist, siis selleks oleks võimalik taotleda raha mitmest finantseerimisallikast, nt INTERREG-i programmi raames, ERF-ist (selle fondi toetuste jagamine on Siseministeeriumi hallata) või täiendavalt riigieelarvest. Nii et üks tee on transiiditee, mille korrashoidu saab rahastada Ühtekuuluvusfondist, ja teine tee on see, mis läheb läbi linna ning mille korrashoiu rahastamiseks on mitmeid võimalusi. See sõltub ka Narvast endast, milliseid võimalusi ta tahab kasutada, aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu saab kindlasti abi ja tuge ning teadmisi.

Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Kuulates mõne eksministri küsimusi, tundub niimoodi, et vahel vist ikkagi ei teata, mis seal külavahel toimub. Praktika on selline, et tihtipeale on riigiteede rahastamise kaasfinantseerimisel vald kohustatud rajama küll kergliiklusteid, küll valgustust, küll igasuguseid taskuid, kusjuures see raha tuleb valla rahakotist, kuigi vald ei peaks neid töid tegelikult tegema. Aga konkreetne küsimus on selline. Võib-olla tõesti juhtub ime ja me hakkame Rail Balticut ehitama. Siis on kõrvalteed ja kohalikud teed väga suures ohus. Kas ministeerium ei ole mõelnud selle peale, et äkki oleks aeg hakata trassi lähedale jäävaid teid mingisuguse eraldi projekti abil vaikselt korda tegema?

Aitäh! Mulle jäi küsimus natuke arusaamatuks. Kas te mõtlesite seda, et Rail Balticu kõrval olevad trassid peaksid saama kuidagi eraldi rahastuse? Mis loogika seal taga on? Võib-olla saate hiljem täpsustada, siis ma saan täpselt vastata. Mul läks küsimuse mõte kaotsi.

Täpsusta lühidalt!

Aitäh! Teatavasti ei teki see raudtee ise, vaid selleks on vaja hirmsasti teha ehitustöid. Need tööd aga hakkavad toimuma just trassi äärde jäävate valdade ja külade territooriumil. Uskuge mind, kui preventiivseid meetmeid ei võeta, siis muutuvad sealsed teed mülkaks. Minu ettepanek on see, et tuleks katsuda preventiivselt asjaga tegelda.

Aitäh! Nüüd sain ma küsimusest aru. Kõigepealt tuleb kokku leppida trassi täpne asukoht, siis saab ka selgeks, millised teed selle kõrvale jäävad. Aga jah, kindlasti tuleb mõelda sellele, et raskeveokid, mis hakkavad ehitusmaterjali kohale vedama, teid ei lõhuks. Seda kõike tuleb loomulikult vaadata ühe paketina.

Yana Toom, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud proua minister! Ma jäin sügavalt mõttesse, kuidas on võimalik jõuda Narva piiripunkti nii, et välditakse Narva kesklinna. Minu pinginaaber, kes on juhtumisi Narvast pärit, väidab, et see ei ole võimalik. Aga see selleks. Teie eelkäija härra Parts lubas, et mais tuleb siia saali transpordi arengukava realiseerimise plaan. Kas see lubadus on jõus? See on esimene osa minu küsimusest. Teine osa on järgmine. Kui palju arvestatakse selles plaanis nende kohalike omavalitsustega, kelle territooriumil toimuvad rahvusvahelised raskeveod või bussiliiklus? Millise valemi järgi üldse arvestatakse selle kohaliku tee koormust, kus on suur liiklusvoog?

Sellele küsimusele, kas mais toimub siin teehoiukava arutelu, ei oska ma tõesti vastata. Ma pean täpsustama, kas see oli eelmise ministri lubadus. Küll aga ma tean, et valitsuskabinetis on plaanis lähiaegadel arutada teehoiukava perspektiivi. Millise valemi alusel arvutatakse koormust, seda ei oska ma öelda. Küll aga on väga täpselt kirjeldatud, millise valemi alusel on võimalik transiiditeedele rahastust saada. Need tingimused on kõik ära kirjeldatud. Ma ei hakka neid praegu ette lugema, sest need on kõigile kättesaadavad.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kas ma sain teist õigesti aru, et te toetate seadusmuudatust, millega tühistatakse kehtiv kord, et 75% laekuvast kütuseaktsiisist peaks minema teede korrashoiuks? Selle muudatuse kohaselt tuleks tulevikus igal eelarveaastal valitsuskabinetis suvaliselt otsustada, kas eraldatakse 57% või 77%. Minul on seda natukene kummaline kuulda ministri suust, kes peaks vastutama teede korrashoiu eest. Kas tulevikus hakkabki see siis nii välja nägema, et alustame mõne tee ehitust, aga kui järgmisel aastal enam raha ei ole või eraldatakse seda vähem, siis katkestame töö ja ülejärgmisel aastal ehitame jälle edasi? Seni on olnud see 75% just tagatiseks, et oleks võimalik töid planeerida. On olemas arengukava, mille valitsus läbi vaatab ja mis kinnitatakse ning mis töötatakse välja ministeeriumis. See annab kindlustunde, et on võimalik midagi planeerida ja ellu viia. Kas ma sain õigesti aru, et teie toetate seda muudatust, milles te olete ka juba kokku leppinud?

Mis puudutab selle 75% lahtisidumist eelarvest, siis see on ju koalitsioonileppe punkt ja sellel leppel on kõigi koalitsioonipartnerite allkirjad all. Ma veel kord ütlen, et see ei tähenda, et see protsent peaks igal aastal vähenema, see võib ka suureneda. Aga ma olen teiega täiesti nõus selles, et teedeehituses on vaja asju pikalt planeerida, ühe aasta jooksul saab väga vähe ära toimetatud. Planeerimine ja ettevalmistused võtavad ju aega. Loomulikult tuleb ka edaspidi töötada teehoiukava alusel. Praeguseks on kinnitatud teehoiukava kuni aastani 2020. Miski ei ole ju elus kivisse raiutud, on paremaid ja halvemaid aegu. Sellepärast on täiesti mõistlik, et igal aastal vaadatakse teehoiukava üle ja arvestatakse ka seda, kui palju on meil välisvahendeid. Välisvahendite suurus on kavas hinnanguline, igal aastal need summad täpsustuvad. Ka praegune valitsus plaanib teehoiukava kaugemas perspektiivis uuesti üle vaadata ja kinnitada, et selle järgi saaks töötada. Igal juhul tuleb vaadata kaugemat perspektiivi. Mina seisan kindlasti selle eest, et võimalikult palju riigieelarve vahendeid ja ka välisvahendeid läheks meie teede arengusse.

Austatud Riigikogu liikmed! Kodu- ja töökorra seaduse § 68 lõike 3 alusel on küsimuse esitamiseks aega üks minut. Katsume küsimused selle aja sisse mahutada! Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ütlesite, et raha eraldati kokkulepete põhjal. See on huvitav, missugused kokkulepped eksisteerivad. Minu küsimus on seotud tulevikuga. Ma sain aru, et järgmisel aastal saab 22 taotlejast riigi toetust ainult kuus-seitse. Kui kohalik omavalitsus kirjutab järgmisel aastal taotlust, siis mis põhjus selleks peaks olema? Kas see, et tema territooriumil liiguvad raskeveokid? Kas on oluline see, kas kohalik omavalitsus sai möödunud aastal raha või ei? Võin öelda, et nende kuue-seitsme hulgas on ka neid, kes saavad raha igal aastal.

Aitäh! Kaks viimast aastat on ligikaudu 10% kogu teerahast jagatud omavalitsustele projektitaotluste alusel. Varasemalt jagati kogu raha omavalitsusliitude ettepanekul. Praegu ei ole otsustatud, et ka järgmisel aastal jagatakse 10% rahast projektipõhiselt, sellist otsust veel ei ole. Ma veel kord toonitan, et kui seda otsust selle aasta kohta poleks olnud, siis oleks ka see arupärimine ära jäänud, poleks olnud põhjust küsida, miks Narva nii vähe raha sai, sest ta poleks sedagi saanud. Aga kui see otsus tuleb, siis loomulikult on ka väga konkreetsed kriteeriumid, mille alusel neid taotlusi hinnatakse.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud minister! IRL-i poliitikud on asunud teid kritiseerima. Nad ütlevad, et teedele minevat raha peab pikalt planeerima ja kõike peab kaua aega ette teadma. Aga meie kandis on juhtunud üks kurioosne lugu. 2012. aastal pandi Värska–Saatse maanteele uus kruusakate, aga kui vihma sajab, siis autod seal sõita ei saa, sest see kate on libe. Kohalikud inimesed ütlevad, et sinna on lausa savi veetud. Selline hooletus toob kaasa ju lisaraha vajaduse. Kuidas teie ministrina arvate, kas tulevikus võiks teha pigem vähem, aga kvaliteetsemalt, või võib tõesti teha ülepeakaela, et paari aasta pärast jälle raha otsida ja viriseda, et teede jaoks on vähe raha?

Loomulikult tuleb enne mõelda ja alles siis teha. Teede puhul on kõige olulisem liiklusohutus. Kui me midagi muudame, siis ikka selleks, et asi läheks paremaks, mitte hullemaks. Iga inimelu on hindamatu väärtusega.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ministrile! Avan läbirääkimised. Arupärijatest võtab sõna Tarmo Tamm.

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuulasin küsimusi ja vastuseid nendele. Minus tekitab teatud hämmastust, et endine regionaalminister oskab küll hästi seadust lugeda, aga ei mäleta seda, kui palju on riik kohalikele omavalitsustele ülesannete täitmiseks raha andnud. Vahepeal oli aastaid, kui kohalikud omavalitsused said kütuseaktsiisist ainult 6,5%. Kui võrrelda näiteks 2013. ja 2014. aastat, siis on näha, et sellel aastal on kohalikele omavalitsustele teehoiuks eraldatav summa vähenenud 1,2 miljonit eurot. Mul ongi küsimus, et kui valitsuse esindaja on öelnud, et järgmise aasta summat ei vähendata, siis kumma aasta summat ei vähendata, kas eelmise või selle aasta summat.
See summa, mis kohalike omavalitsuste teedele läheb, on nii väike. Kui räägitakse, et kohalikud omavalitsused on süüdi ega saa oma ülesannetega hakkama, siis mina küsin, kus on Eestis see linn, mille tänavad on korras. Ärge näidake mulle neid linnu, mida läbivad riigiteed, mille riik on korda teinud, näiteks Otepää ja Tõrva, ärge näidake linnu, kus on riigimaanteed! Näidake mulle ühte kohalikku omavalitsust, kus kohalikud teed on korras! See on eelmise valitsuse tegemata töö. Aga kurb on see, et ka uus koalitsioon jätkab seda suunda ja isegi süvendab teeraha defitsiiti. Võtta selles olukorras teedelt veel 25 miljonit eurot vähemaks on minu meelest selle valitsuskoalitsiooni üks suuremaid majanduslikke rumalusi. Kui teid õigel ajal ei remondita, siis tulevikus läheb remont mitu korda kallimaks. Kui valitsuse esindajad sellest aru ei saa, siis minu arvates on see väga kurb.
75% kütuseaktsiisist peaks seaduse kohaselt minema teede remondiks. Viimastel aastatel on Eestis teede remondiks läinud aga alla 50% kütuseaktsiisist. Nii et 25%-ga kaetakse juba isegi riigi muid kulutusi ja nüüd selgub, et ka sellest 25%-st on vähe, uus koalitsioon tahab veel raha juurde napsata. See on tegelikult aus vastus ja nii tuleks ka öelda.
Kui me niimoodi jätkame, siis ma ei tea, kuhu kohalike omavalitsuste teedega lõpuks välja jõutakse. Ma lootsin, et uus koalitsioon on teisel seisukohal ja püüab tasandada neid auke, mis vahepeal on tekkinud. Ma loodan, et ta toetab meie seaduseelnõu, mis näeb ette, et kohalikele omavalitsustele laekuks vähemalt 10% kütuseaktsiisina kogutavast rahast. See annaks kohalikele omavalitsustele mingi kindluse ja nad ei peaks siis sõltuma sellest, milline on kevadel riigi rahaline seis ning millise arvu majandus- ja kommunikatsiooniminister tabelisse kirjutab. Ma loodan, et selline toetus koalitsioonilt tuleb. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Proua minister! Lugupeetud kolleegid! Selle koosseisu kolme aasta jooksul on see mulle täiesti uus olukord, esimest korda on täna selline asi. Te vist nägite, et ma vajutasin kohe alguses nuppu ja esitasin oma küsimuse ära. Ma olen harjunud siin nägema teist inimest ja enam-vähem ette aimama, mida majandusminister mulle kui Narva esindajale räägib. Sellepärast oli mul kavatsus rääkida natuke ajaloost, sellest, mis toimus 1990. aastatel, kuidas me piiril järjekordadest ja maffiast lahti saime, või sellest, et kui need 3 miljonit eurot jagada 15 omavalitsuse vahel, kes toetust taotlesid, siis saaks igaüks 200 000 eurot, mida on siiski rohkem kui need 155 000, mis meie saime. Kui koostada kaks nimekirja, üks nendest omavalitsustest, kes said raha, ja teine nendest, kes ei saanud raha, ning vaadata, kui paljudes neist on võimul Keskerakond, siis ilmneks, et nende kahe nimekirja vahel on tohutu vahe. Aga ma ei hakka seda praegu tegema, sest imelikul kombel sain ma esimest korda kolme aasta jooksul tänu arupärimisele huvitavat infot. Ma viin selle Narva volikogusse. Ma olen volikogu teedekomisjoni liige ja kindlasti jutustan seal sellest, kuidas siin arutelu käis. Ma panen lauale stenogrammi, tõlgin mõned lõigud sellest ära. Kõige ebameeldivamalt võib, proua minister, teile kõlada see, et me ei lase teil unustada seda, mida te siit puldist rääkisite nendest taotlustest ja fondidest. Aga igal juhul kõlas see jutt täna ja siin minu arvates täiesti positiivselt. Nii et aitäh, proua minister!

Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Päevakorrapunkt on ammendatud.

Järgneb vaba mikrofon. Palun esinemiseks registreeruda peale haamrilööki! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Tavaliselt, kui ma tulen vaba mikrofoni ajal teile siit puldist midagi rääkima, siis ma räägin konkreetsest projektist või kaasusest, näiteks mõnest kohtuasjast. Ma pole kunagi siin rääkinud konkreetsest inimesest. Täna aga tahan ma rääkida ühest inimesest. See inimene on Eesti Vabariigi rahandusminister Jürgen Ligi. Te võite muidugi selle peale öelda, et mis temast ikka rääkida, ehtne mats ja ongi kõik. Ma tuletan meelde, et ta on seesama inimene, kes naisterahvale ütles, et ärgu see kaagutagu, kusjuures tegi seda mõnuga Eesti Televisiooni otse-eetris. Ta on seesama inimene, kes siit puldist on korra soovitanud üksikutel pensionäridel hästi kiiresti ära surra, sest elu on nii raske ja igav, kui üksi elama jääda. Mats ta on ja käitub nagu paadunud külajoodik, aga samas on ta ka nähtus. Ta on muutunud nähtuseks.
Sellest ma tahangi täna rääkida. Me peame tunnistama, et Eesti on täis nõdrameelseid, absoluutselt nõdrameelseid. Keegi alustab hüsteerikat ja hakkab mingit jama ajama, näiteks, et kuskil Narvas on vaja NATO baasi, nii ja naa. Ainus, mis sellest tuleneb, on see, et USA saadik sõidab Tallinnast hästi kiiresti Narva, kutsub kokku kohalike lehtede ja raadiojaamade peatoimetajad ning palub neil seda teemat mitte võimendada: "Aitab juba sellest, kui üks on sellise lolluse öelnud, sellest ei ole vaja kirjutada, sest selline lollus on väga ebameeldiv." Või mõned teised nõdrameelsed hakkavad kaalutlema, et kui tuleb sõda, siis kas kõik see mees läheb Eesti Vabariiki kaitsma või ei lähe. Kusjuures tavaliselt need, kes sellel teemal arutlevad, hüppavad esimesena praamile, kui häda käes on, ja põgenevad siit riigist sinna, kuhu neil on raha peidetud ja kus neil on kinnisvara.
Miks me kannatame neid nõdrameelseid? Eelmisel nädalal andsin Delfile intervjuu, minult küsiti Ukraina kohta. Ma olen Ukraina põhiseadust lugenud, olen lugenud ka valimisseadusi ja presidendi tagandamise reegleid. Janukovõtš mulle ei istu, ta ei meeldi mulle sugugi, aga ta tagandati täiesti ebaseaduslikult. Reeglites on ära toodud, et 75% raada liikmeid peab tagandamise otsust toetama, aga toetajaid oli vähem kui 75%. Kui räägitakse sellist lolli juttu nagu Ligi, et seda valitsust tunnustatakse, sest nad meeldivad meile, aga need endised ei meeldinud, siis see on idiootsus, mis näitab täiesti haiget aju. Ma tean, millest ma räägin. IX Riigikogus oli selline liige nagu Anti Liiv. Ma arvan, et sa mäletad teda, Vladimir. Esimesel päeval, kui me siin vannet andsime, vaatas ta saali ja ütles, et saalis on kolm tema patsienti. Ta küll ei öelnud meile, kes need olid, aga kui üks arst, üks psühhiaater tuleb ja ütleb midagi sellist, siis tekib küsimus, kas, jumal hoidku, on Eesti tõesti väärt sellist parlamenti.
Mina avaldasin oma arvamust, see on minu põhiseaduslik õigus. See mats Ligi teatas, et ma ei ole Riigikogu vääriline – jumal tänatud, nagu selgus, ta ei ole minu valija –, ja pani mind ühte ritta Stalini ja Hitleriga. Mina paneksin ta ühte ritta suvalise skisofreenikuga, kes vajab ravi. Minu arvates on vaja ta saata tervisekontrolli. Kui me siin veel valimisseadusi muudame, siis teen ma ettepaneku, et tuleks kandideerijate psüühilist tervist kontrollida. Kui kaua võib kannatada selliseid matslikke ja haigeid inimesi nagu Jürgen Ligi? Aitäh!

Inara Luigas, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuna täna juba teedest juttu on, siis räägin paar sõna ka meie piirkonna teedest. IRL-i liikmed võtsid siin aktiivselt sõna ja küsisid majandusministrilt, kuidas teed saaksid paremaks muutuda. Tuletan meelde, kuidas IRL-i ministri juhtimisel on meie piirkonnas teid korda tehtud või tegemata jäetud.
Nimelt oli 3. aprillil Saatse külakeskuses üks suuremat sorti koosolek, kus arutati Värska–Saatse maantee olukorda. Tuleb välja, et juba 2012. aastal tehti Värska–Saatse maanteel remonti ja pandi sinna uus kruusakate. Aga tuleb välja, et see kate on selline, et kui vihma sajab, siis see ollus, milleks see kruusakate muutub, on niivõrd kleepuv ja määriv, et määrib kõik autod ära. Kui te ütlete, et pesku liikleja siis oma auto puhtaks, siis arvestage, et esimene pesula on 60 kilomeetri kaugusel ja pesulad ei taha neid autosid isegi vastu võtta. Rääkimata sellest, et selline tee muutub ohtlikuks, sest kate on väga libe ja liiklejatel on mööda sellist teed väga raske sõita. Hea, et pole veel juhtunud liiklusõnnetusi. Aga selge on, et see kruusatee vajab juba lähiajal korrastamist ja see nõuab ka Eesti riigi käest lisaraha.
Sellele koosolekule olid tulnud esindajad Maanteeametist, Kagu Teede AS-ist, Värska Vallavalitsusest, Põlva Maavalitsusest ja Riigikogu Setomaa toetusrühmast. Kõik said aru, et seda teed on vaja parandada. Nii et kuigi praegusel majandusministril Urve Palol on palju tööd, tuleb tal tegelda ka Värska–Saatse maanteega. Mida näiteks vastavad piiriäärsed elanikud küsimusele, kuidas kasvatada Eesti riigis inimeste lojaalsust ja kuidas kaitsta Eesti riiki? Nad ütlevad, et neile pole vaja anda püsse, vaid tuleks maanteed korda teha. Ma usun, et seoses piirilepinguga pööratakse rohkem tähelepanu ka kõikidele nendele maanteedele, mis asuvad piiri ääres. Ma usun ka seda, et suurendatakse summasid, mida eraldatakse maanteekilomeetri kohta teede parandamiseks ja ehitamiseks. Ma soovin Urve Palole jõudu! Minu arvates ei tohiks IRL küll teede olukorra kohta kolm aastat siin saalis sõna võtta. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, istung on lõppenud. Kohtume homme.

Istungi lõpp kell 16.00.