Austatud Riigikogu, palun hetkeks tähelepanu, rahunemist, keskendumist!

Seoses Riigikogu liikme Margus Lepiku tagasiastumisega asub tänasest Riigikogu liikmeks Aivar Rosenberg. Meil on nüüd võimalus ära kuulata Riigikogu liikme Aivar Rosenbergi ametivanne. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Nüüd on saabunud aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Soovijaid ei ole.
Te olete sellel ajal alati harjunud kuulama Riigikogu juhatuse teateid. Täna on teade selline, et hommikul oli koos vanematekogu ja Riigikogu juhatus, kes otsustasid alates tänasest loobuda teadete ettelugemisest täiskogu istungi alguses. Edaspidi teavitatakse Riigikogu liikmeid juhatuse otsustest, arupärimiste edastamisest ja muust e-posti teel.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kas Lauri Vahtre kaart hakkas tööle? Kohal on 80 Riigikogu liiget, sh ka kolleeg Lauri Vahtre, puudub 21.
Päevakorra täpsustamine: tänase päevakorra kümnendas punktis, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 612 esimene lugemine, teeb juhtivkomisjoni ettekande keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv. Palun vabandust ja ütlen, et ametivanne oli ka päevakorras. Imre Sooäär, palun! Milles on probleem? Esitada saab protseduurilise küsimuse.

Aitäh! Hea istungi juhataja parandas juba selle vea ära ja selgitas. Me ei leidnud punkti nr 10 oma päevakorrast.

Teie lahkel loal jätkame nüüd eelnõude menetlemist.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 559 teine lugemine. Palun ettekannet tegema rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on kehtestada uued nõuded pankadele, investeerimisühingutele ja alternatiivfondide valitsejatele. Pankadele ja investeerimisühingutele kehtestatakse uued kapitalinõuded, alternatiivfondide valitsejatele kehtestatakse tegutsemise nõuded ja nende tegevus võetakse suurema kontrolli alla. Eelnõu laiem eesmärk on aga suurendada finantsstabiilsust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus. Eelnõu põhineb peamiselt kahel Euroopa Liidu õigusaktil, nn pangandusdirektiivil ja pangandusmäärusel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL 26. juunist 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kohaldatakse usaldatavusnõuete erisused.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks kahel istungil, s.a 24. märtsil ja 7. aprillil. Istungitel osalesid nii Rahandusministeeriumi kui ka Eesti Panga esindajad. Menetluse käigus laekus rahanduskomisjonile Euroopa Keskpanga arvamus. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi õigusaktidega ning Euroopa Keskpanga poliitikaga. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud.
Paar sõna ka teemadest, mis komisjonis arutusel olid. Kõigepealt arutati, milline on võimalus, et depositoorium tugineb omandiõiguse hindamisel teistele välistele tõenditele. Tegemist on sellise olukorraga, kus varafond asub teistes riikides ja mingis teises registris ning sõna "võimalusel" viitab, et head tõendit selle vara tuvastamiseks ei ole.
Küsiti ka, milleks on pankrotiseaduses vaja finantstehingute lõpetamisel tasaarvestuse võimalusi laiendavat sätet. Eelnõu praeguses tekstis on tehingu lõpetamisel toimuva tasaarvestamise võimalused sätestatud kitsamalt, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktidega. Tehingute lõpetamisel toimuv tasaarvestus oleks võimalik vaid pankrotiseaduse §-s 48 nimetatud tuletistehingust tulenevate vastastikuste nõuete puhul. Pangandusmäärusest tulenevalt peab kõikide finantstagatiskokkulepete lõpetamisel ka pärast pankroti väljakuulutamist olema võimalik kohaldada tasaarvestust.
Küsiti, mida tähendab mitmekesisuse põhimõte ja kui täpselt see tuleb seaduses sätestada. Mitmekesisus üldises pangandusdirektiivis on põhimõte, mille kohaselt peab panga juhtkonnas olema erineva pädevuse, kogemuse, hariduse ja muude erinevate omadustega isikuid.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 9. aprilliks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, sa pöörasid just tähelepanu sellele, et panga juhtkonnas peaks olema erineva haridustasemega inimesi. Mis see siis tähendab? Kas kõrgharidusega, algharidusega, keskharidusega, gümnaasiumiharidusega ja kutseharidusega inimesed? Kuidas seda mõista, et juhtkonnas peaks olema erineva haridustasemega inimesed?

Aitäh! Ma võib-olla eksisin oma ... Ei eksinud. Ühesõnaga, pangandusdirektiivist tulenevalt on seatud nõue, et juhtkonnas peavad olema inimesed, kellel on erinev pädevus ja kogemus, kellel on ka erinev haridustasand, kas on erialane ettevalmistus või on kõrgharidus. See annab kindlasti just juhtkonna tasandil võimaluse objektiivsemalt fonde juhtida. Meil oli komisjonis juttu ka sellest, et juhtorganites peaks olema sooline tasakaal. Selle kohta esitas teie erakonnakaaslane Sven Sester mitu küsimust ja ta oli selles osas erisuste vastu.

Kas on veel küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kas Riigikogu liikmetel on soovi selles küsimuses esineda? Läbirääkimissoove ei ole.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 12 on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 13 on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 14 on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 15 on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 16 on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 17 on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 18 on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult.
Komisjoni ettepanek on eelnõu 559 teine lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid ei ole laekunud. Eelnõu 559 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 567 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu arutas sotsiaalkomisjon kahel korral, 24. märtsil ja 7. aprillil. Ettenähtud ajal muudatusettepanekuid ei laekunud, kuid sotsiaalkomisjon otsustas teha ise ühe muudatusettepaneku ja muuta eelnõu punkti 4 sõnastust juriidiliselt täpsemaks.
Komisjon tegi järgmised otsused: kõigepealt ettepanek võtta seaduseelnõu 567 täiskogu 9. aprilli päevakorda; teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada; kolmandaks, saata eelnõu kolmandale lugemisele 16. aprilliks, kui teine lugemine täna siin saalis lõpetatakse; neljandaks, teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik need otsused võeti komisjonis vastu konsensusega. Ma tänan!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paragrahvi 10¹ lõikes 2 on kirjas, et uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi asutab ja põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kas sa oskad öelda, mis kulu see kaasa toob? Kas see on kuludega seotud või ei ole?

Aitäh! Kogu seda süsteemi kasutab terve hulk ametkondi, aga kuna Terviseametil on vastav kulu eelarves ette nähtud, siis sellega on süsteemi kulud kaetud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kes soovib läbi rääkida? Läbirääkimissoove ei ole.
Austatud Riigikogu, eelnõu 567 kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle on esitanud sotsiaalkomisjon ja ettepanekut on arvestatud täielikult. Komisjoni ettepanek on eelnõu 567 teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt alustame Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 580 esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalminister Helmen Küti!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 580 tutvustati sotsiaalkomisjonis 10. märtsil. Sellel seadusel on kolm põhilist eesmärki. Esimene eesmärk on võimaldada Tööinspektsiooni klientidele ehk tööandjatele ja töötajatele Tööinspektsiooni kliendiportaali kasutusele võtmisega lihtsamat, kiiremat ja ka odavamat asjaajamist ning parandada Tööinspektsiooni ja klientide vahel liikuvate andmete kvaliteeti. Elektroonilise asjaajamise kasutuselevõtt tagab andmete kvaliteedi paranemise, nende liikumise kiirenemise ja asjaajamise odavnemise nii Tööinspektsioonile kui ka klientidele.
Teine eesmärk on muuta tööõnnetust ja selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramist puudutava arstiteatise liikumise skeemi. Kehtiva korra järgi teatab arst raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamatult tööandjale ja Tööinspektsioonile. Selle seaduse eesmärk ongi muuta tööõnnetusest teavitamise skeemi nii, et edaspidi teatab arst ainult Tööinspektsioonile, kes omakorda teavitab tööandjat. Võib tuua näite, et aastal 2013 oli arstidepoolseid teavitusi üle 3900. Tehtava muudatuse järgi peaksid nad õnnetusest teavitama ühekordselt ja edasi teavitab juba Tööinspektsioon. See vähendab kindlasti arstide töökoormust.
Kolmas eesmärk on kehtestada töökeskkonna andmekogule ja ohutu tööelu andmekogule volitusnormid. Töökeskkonna andmekogule volitusnormi kehtestamine on vajalik andmekogu valideerimiseks riigi infosüsteemide haldussüsteemis (RIHA). Ohutu tööelu andmekogule volitusnormi kehtestamine on vajalik ohutu tööelu töövahendi kasutuselevõtuks. Ohutu tööelu töövahend Tööbik on mõeldud selleks, et ettevõtte töökeskkonnaspetsialistil oleks kergem oma ülesandeid täita. Tööbik ei ole kohustuslik, kuid see abistab kindlasti tööandjat, teavitades riskidest ja ohtudest. On kavandatud ka suur kampaania, et Tööbikut tööandjatele tutvustada ja ennetada küsimusi, kas see toob kaasa kulutusi riigieelarvele ja põhjustab liigseid rahalisi väljaminekuid. Vastus on, et seda rahastatakse lõppevast ESF-i programmist "Tööelu kvaliteedi parandamine 2009–2014". Nii et rahalised vahendid on olemas. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et see on väga hea seadus, aga ma küsin enda jaoks. Selle andmekogu kohta kirjutatakse, et kõik töötajad saavad sealt vaadata, mida nende kohta on kirjutatud, ja samas peaksid seal olema andmed, mille põhjal ettevõtja saaks töid ohutumalt korraldada. Kas seal on kõik tööohutuse paberid ettevõtjatele tasuta kättesaadavad ja kõik tööõnnetusjuhtumid on samasse andmebaasi võetud?

Tegelikult on siin tegemist kahe andmekoguga. Kui me räägime Tööbikust, siis see on tööandjale soovituslik. Tööandja saab õnnetusi vältida sellega, et seda töövahendit kasutades ta näeb juba, millised ohud on. See on selline tutvustav ja selgitav vahend, kust saab teada, mida peab arvestama näiteks siis, kui töötatakse kõrgustes. Kui me räägime nendest andmekogudest, mis sisaldavad tervishoiuandmeid, siis on täpselt nii nagu senigi, et delikaatsetele isikuandmetele pääsevad juurde ainult need, kellel on selleks õigus, ja kasutusest jääb ka jälg.

Aitäh! Aivar Kokk, teine küsimus.

Küsin veel, et õigesti aru saaksin. Paragrahvi 16¹ lõike 4 esimeses pooles kirjutatakse, et veebipõhise ohutu tööelu töövahendi kasutamine on ettevõttele vabatahtlik. Viimane lause on: "Töötajal on juurdepääs tema kohta käivatele andmetele." Siin ei ole kuskil kirjas, et oleks kaks andmebaasi.

Muudatusi on kolm ja Tööbik on nendest ainult üks. Mina rääkisin teie küsimusele vastates teisest muudatusest, mis puudutab tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõime määramiseks vajalike andmete liikumist. Mis puudutab Tööbikut, siis sellega on nii, et kui inimene soovib vaadata enda kohta käivaid andmeid, siis on sisselogimine ikkagi ID-kaardi põhine.

Aitäh, proua minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun sotsiaalkomisjoni ettekandeks kõnepulti Aare Heinvee!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 580 kahel korral, 10. märtsil sisuliselt ja 17. märtsil protseduuriliselt. Eelnõu tutvustasid komisjonis Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Seili Suder ja sama osakonna peaspetsialist Anni Katkosild. Eelnõu eesmärkide kohta võib veel lisada nii palju, et kaks on infotehnoloogilised muudatused, mis kergendavad oluliselt asjaajamist, ja üks on suunatud halduskoormuse vähendamisele. Kuna minister andis eelnõust põhjaliku ülevaate, siis ma ei hakka öeldut üle kordama.
Komisjonis peatuti põhjalikumalt uuel töökeskkonnaalasel töövahendil, ohutu tööelu andmekogul lühinimega Tööbik, andmekogu turvalisusel, selle kasutamisega seonduvatel ja kaasnevatel kuludel.
Nüüd menetlusotsused. 10. märtsi istungil otsustas komisjon eelnõu toetada, saata see esimesele lugemisele 19. märtsiks ettepanekuga esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ja komisjonipoolseks ettekandjaks Aare Heinvee. Otsused olid konsensuslikud. 17. märtsi istungil otsustati seoses valitsuse vahetusega eelnõu saatmine suurde saali edasi lükata 9. aprillile, teha ikka ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamiseks jätta aega kümme tööpäeva, s.o kuni 24. aprilli kella 17.15-ni. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajatel on võimalus sõna võtta. Sõnavõtusoove ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 580 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 580 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. aprilli kell 17.15.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 590 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile lühidalt valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamise tingis Euroopa Komisjoni märkus, et Eesti on Euroopa direktiivi 2005/36/EÜ üle võttes kehtestanud reguleeritud erialadel ajutiselt töötavatele isikutele natuke karmimad tingimused, ja meie seadus palutakse viia direktiiviga kooskõlla. See ongi selle eelnõu sisu. Seadusest võetakse välja nõue registreerida ajutine töötamine 14 tööpäeva jooksul, millega me muudame siis regulatsiooni paindlikumaks. Erilisi sisulisi muutusi seaduse toimimises sellest ei tulene. Nii et loodan konstruktiivset menetlust Riigikogus. Aitäh!

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. Aitäh, härra minister! Komisjonipoolseks ettekandeks palun kõnepulti Andrus Saare!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 590, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on olnud kultuurikomisjoni päevakorras kolmel korral. 17. veebruaril otsustas komisjon eelnõu esindajaks määrata mind ja 10. märtsil oli komisjonis eelnõu sisuline arutelu, kus valitsuse seisukohta selgitasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ning kõrghariduse osakonna nõunik Tiia Raudma. Nii nagu minister selgitas, on eelnõu koostatud seoses Euroopa Komisjoni päringuga, milles osutatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 20 vastuoludele kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga. Esitatud päringu näol ei ole tegemist veel rikkumismenetlusega, vaid rikkumismenetluseelse dialoogiga Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel. See võimaldab Eestil lahendada seaduse vastuolud enne rikkumismenetluse algatamist.
Lühidalt on eelnõu eesmärk lihtsustada ajutisest töötamisest teavitamise menetlust, mille isik peab läbima, kui ta soovib välisriigist tulles asuda Eestis ajutiselt töötama reguleeritud ametikohal või kutsealal. Komisjonis tunti huvi, kui palju Eestis selliseid juhtumeid aasta jooksul ette tuleb. Ministeeriumi esindajate sõnul on seni olnud tegemist üksikjuhtumitega, samas aga tunnistati, et siin võib oodata kasvutrendi.
Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. See otsus oli konsensuslik. Muudatusettepanekute tegemiseks otsustati anda aega kümme tööpäeva. Ma tänan!

Aitäh! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Heljo Pikhof, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kahe nädala piir võetakse nüüd ära. Ma ei pannud tähele, kuhu see piir nüüd tõmmatakse või kas piiri üldse on.

Piiri ei ole üldse.

Aivar Kokk, palun!

Kuidas ei ole piiri? Kui ma vaatan eelnõu punkti 1, siis loen, et peaks teavitama 14 päeva enne töötama asumist, ja kui ma vaatan eelnõu punkti 2, siis seal on, et 14 kalendripäeva pärast töötama asumist. Kas need punktid nüüd tühistatakse?

See kehtis seni, need mõlemad punktid tühistatakse.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajatel on võimalus  sõna võtta. Sõnavõtusoove ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 590 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 590 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. aprilli kell 17.15. Eelnõu 590 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt alustame Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 621 esimest lugemist. Palun esinema põllumajandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Mul on suur au põllumajandusministrina taas teie ees olla ja nii nagu 15 aastat tagasi on esimene seaduseelnõu, mida ma hakkan siin teie ees kaitsma, nüüd samuti veterinaarkorralduse seaduse eelnõu. Ajalugu kordub.
Veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus siduda veterinaarkorralduse seadusest tulenev veterinaararstide tegevusluba lahti majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevast majandustegevuse alustamise õigust andvast tegevusloast. Eelnõu muudatused puudutavad ka väljaspool Eestit veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku võimalusi kutsetegevuse luba saada.
Seadusmuudatused mõjutavad eelkõige Eestis tegutsevaid veterinaararste ja tegutsemist alustavaid veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid. Korrapäraselt ennast erialaselt täiendav veterinaararst pääseb edaspidi korduvast loa uuendamisest ja senine veterinaararsti tegevusluba saab uueks nimetuseks "veterinaararsti kutsetegevuse luba", mis on tähtajatu. Praeguseks on väljastatud ligi 600 tegevusluba, eelnõu mõistes siis kutsetegevuse luba. Seadusmuudatusega antakse põllumajandusministrile volitus asutada veterinaararstide register. Ajakohane liidestumisvõimalustega infosüsteem koondab andmeid kutsetegevuse loa taotlejate ja lubade kohta, tagab veterinaarteenuse tarbijale suurema läbipaistvuse ning vähendab Veterinaar- ja Toiduameti halduskoormust. Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemist ja andmete ajakohastamist lihtsustab võimalus teha seda edaspidi elektrooniliselt, näiteks riigiportaali eesti.ee kaudu.
Väljaspool Eestit veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isikutele kutsetegevuse loa andmisel avardatakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku valikuvõimalusi. Praegu on kaks võimalust – kvalifikatsiooni kas tunnustatakse või sooritab isik sobivustesti. Uue, kolmanda võimalusena nähakse ette kuni ühe aasta pikkuse kohanemisaja läbimist. Muus välisriigis ehk nn kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamisel on võtmeroll Eestis ainsana loomaarstiõpet andval Eesti Maaülikoolil, kes hindab läbitud õppekava vastavust Euroopa Liidus kehtivale õppekavale ning teeb vajaduse korral ettepanekuid täienduskoolituse läbimiseks. Uue asjana sätestatakse väljapoole Eesti Vabariiki tööle siirdumiseks vajaliku kutsetegevustõendi väljaandmise kord ja määratakse riigilõiv. Tänan teid tähelepanu eest!

Aitäh! Kas eelnõu algatajale on küsimusi? Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ütlesite, et 600 inimesel, arstil on tegevusluba käes. Mul on niisugune küsimus. Me teame, et haiglates ei jätku meil arste, ütleme 160–170 arsti on puudu. Huvi pärast küsin nagu linnaelanik, kas meil on ka nende inimeste defitsiit, kellel on luba käes.

Kogu põllumajandusvaldkond on 22 aasta jooksul väga suure muutuse läbi teinud. Võib öelda, et nende muutuste alguses, 20 aastat tagasi oli meil Eestis märkimisväärselt suur arv koolitatud veterinaararste. Peale selle oli tollal veel selline amet nagu veterinaarvelsker. Niisiis oli veterinaaralase koolituse saanud inimeste arv päris suur. Eks me oleme tegelikult päris palju elanud sellest vanast rasvast. Aga julgen küll ütelda, et pigem on probleem selles, et veterinaararstidel ei jätku koormust, sest loomade arv on oluliselt vähenenud. Hästi palju on veterinaararste, kellest on saanud järelevalveametnikud ja kellel enam volitatud veterinaararsti kutsetunnistust ei ole. Igal juhul on aga nii, et meie tubli maaülikool õpetab jätkuvalt spetsialiste välja. Julgen ütelda, et kõik Eesti vajadused on kaetud.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti saatis Keeleinspektsioon karistussalga Ida-Virumaa meedikuid kontrollima ning seal siis möllati, karistati ja hoiatati, tehti mida iganes. Ega ei ole kuulda olnud, kas Keeleinspektsioon kavatseb ka kontrollida, kuidas veterinaararstidel riigikeeleoskusega lood on?

Väga huvitav küsimus. Ma kindlasti tunnen huvi, kas Veterinaar- ja Toiduametil on ka selliseid kokkupuuteid olnud, aga minule teadaolevalt meil neid probleeme ei ole.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Küsin veel üks kord huvi pärast. Kas meie veterinaararstid sõidavad ka tööle Soome või Rootsi või kuskile mujale?

Mul ei ole küll väga täpset statistikat selle kohta, kui palju näiteks Eesti Maaülikooli lõpetanud veterinaararstidest jääb Eestisse ja kui palju läheb mujale tööle. Kindlasti seda juhtub, et meie väga tublid arstid lähevad tööle ka väljapoole Eestit. Teiselt poolt ma tean ka selliseid meeldivaid fakte, et välismaal veterinaarkoolituse, väga hea veterinaartunnistuse saanud arstid on tulnud Eestisse tööle. Eesti tööturg on väike ja tihtipeale on üks-kaks väga spetsiifilise erialaga veterinaararsti, kes on väljastpoolt siia tulnud, olulised tegijad sellel maastikul.

Aitäh, Ivari Padar! Riigikogu liikmetel eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Palun komisjoni nimel esinema maaelukomisjoni liikme Terje Trei!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 621 oma istungil 25. märtsil s.a. Komisjoni istungil osalesid Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi ja sama osakonna loomatervise büroo peaspetsialist Kairi Hüüdma. Ministeeriumi esindajad andsid eelnõust põhjaliku ülevaate ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Ütlen kokkuvõtlikult veel kord, et eelnõuga viiakse veterinaarkorralduse seadus kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega. Senine veterinaararsti tegevusluba saab uueks nimeks veterinaararsti kutsetegevuse luba. Luuakse alus veterinaararstide registri asutamiseks ja ühtlustatakse terminoloogiat ning täpsustatakse välisriikides veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isikutele Eestis töötamiseks kutsetegevuse loa väljastamise menetlust. Muudatused mõjutavad eelkõige Eestis juba tegutsevaid veterinaararste ja tegutsema hakkavaid veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid, kellel väheneb halduskoormus ning riigilõivu tuleb tasuda üks kord. Loodav veterinaararstide register asendab senise loendi, tagab veterinaarteenuste tarbijale suurema läbipaistvuse ning vähendab Veterinaar- ja Toiduameti halduskoormust. Registri loomisega kaasnevate kuludega on 2014. aasta eelarve koostamisel arvestatud.
Maaelukomisjon tegi oma istungil konsensuslikult järgmised otsused: esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu 621 täiskogu päevakorda 9. aprillil 2014; teiseks, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada; kolmandaks, määrata eelnõu 621 ettekandjaks Terje Trei ja neljandaks, teha ettepanek määrata eelnõu 621 muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. Tänan!

Aitäh! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajad soovivad esineda? Ei soovi. Austatud Riigikogu, maaelukomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 621 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 621 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. aprilli kell 17.15. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 573 esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Andres Anvelti!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Käesoleva aasta alguses edastas Vabariigi Valitsus Riigikogule majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on jätkuks Riigikogus juba menetletud ja parlamendi eelmise koosseisu tööaja lõpus, 2011. aastal vastu võetud majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele. Nii nagu algse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse on ka selle muutmise seaduse eelnõu eesmärk soodustada ettevõtlusvabadust ja parandada ettevõtluskeskkonda. Kui see seadus vastu võetakse, siis on majandustegevuse valdkonnas tagatud selgem ja ühtsem regulatsioon. Seaduseelnõu eesmärk on ühtlustada eriseaduste regulatsioone majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse omadega ning kõrvaldada ja parandada mõningad ebatäpsused majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses endas. Osaliselt on eriseaduste muudatused vajalikud aja jooksul muutunud regulatsioonide tõttu ja mõningad muudatused on ajendatud peatselt jõustuva korrakaitseseaduse rakendamisest.
Seadusandja oli majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse vastuvõtmise ja käesoleva seaduseelnõu esitamise vahelisel ajal positiivselt aktiivne. See andis Justiitsministeeriumile ajendi üle vaadata üldosa seaduse sobivus õigussüsteemi ja uuenenud sisendid, et üldosa mõnel määral ümber korraldada. Seadusandja andis üldosa rakendamiseks piisavalt pika aja, et me saaksime parandusettepanekud veel enne seaduse lõplikku jõustumist arutelule esitada.
Eelnõu on päris mahukas, suurem osa sellest piirdub majandustegevuse seadustiku üldosa rakendusliku poole korrastamisega. Toon esile mõningad olulisemad eelnõus pakutud muudatused. Eelnõuga nähakse ette, et 1. juulist 2016 läheb kaubanduse valdkonnas teatamiskohustuse menetlemine üle Eesti teabevärava kaudu töötavale täiselektroonilisele süsteemile. Selline aeg on tingitud üleminekust täiselektroonilisele teatamiskohustusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas alates eelnimetatud kuupäevast. Üleminekuperioodil võib ettevõtja majandustegevusteate esitada ka kohaliku omavalitsuse üksusele, nii nagu see on lubatud praegugi. Ettevõtjal tuleb teate esitamisel kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu tasuda riigilõiv 10 eurot, teate esitamine teabevärava kaudu on riigilõivuvaba. Selle põhjendus on lihtne: teabevärava kaudu teate esitamisel ei teki haldusasutusele lisakulutusi.
Teiseks, eelnõus loobutakse elektriohutusseaduses, küttegaasi ohutuse seaduses, lifti ja köistee ohutuse seaduses, masina ohutuse seaduses ning surveseadme ohutuse seaduses ettenähtud tegevusloast ja ka teatamiskohustusest. See tähendab, et edaspidi reguleerivad nimetatud valdkondi praegugi kehtivad kvalifikatsioonipõhised nõuded. Näiteks, kui praegu peab elektriohutusega seotud teenuseid osutav ettevõtja taotlema registreeringut ja uue korra kohaselt on planeeritud, et tal peab olema tegevusluba, siis eelnõu kohaselt ei ole tal edaspidi vaja kumbagi. Tegevusloal ei oleks kõnealustes valdkondades iseseisvat lisaväärtust ja sellesse võib suhtuda kui üksnes administratiivsesse turutõkkesse. Tegevusloanõude kaotamine ei tähenda järeleandmist sisulistes nõuetes, piisab vaid sellest, kui värvatakse asjatundlikku personali. Endiselt peab tööd tegema pädev isik, kelle pädevust on tõendanud personali sertifitseerimise asutus. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel antavate tegevuslubade taotlusi hakkab edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel menetlema keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et see tegevus on juba oma olemuselt seotud rahapesu andmebüroo pädevusega ning suur osa vajalikust teabest on praegugi sealt hõlpsasti kättesaadav. Rahapesu andmebüroo pädevust täiendatakse, nii et tal on edaspidi võimalik majandustegevust peatada või keelata või tegevusluba peatada või kehtetuks tunnistada.
Eelnõuga välistatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaldamisalast strateegilise kauba kontrolli süsteem strateegilise kauba seaduse tähenduses, kuna tegemist ei ole majandustegevusega, vaid riigi lisakontrolliga kauba üle.
Oluliseks tuleb pidada ka seda, et eelnõuga võimaldatakse notarilt saada õigusalaseid selgitusi. See nähakse ette ametiteenusena, mis annab notarile õiguse otsustada, kas ta soovib seda teenust osutada või mitte. Kui esialgu oli majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses plaanis rakendada teenuse eest seaduses sätestatud tasu, siis eelnõu kohaselt on tasu õigusalaste selgituste andmise eest kokkuleppeline. Kui notar ettevõtjaga kokkulepet ei saavuta, edastab notar selgitustaotluse viie tööpäeva jooksul majandushaldusasutusele vastamiseks ja sellele vastatakse tasuta. Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes väljastab ka tegevuslubasid.
Vedelkütuse seaduses asendatakse teatamiskohustus tegevusloa regulatsiooniga. Vedelkütuse seaduse 1. aprillist 2011 jõustunud muudatustega sätestati kütusemüüjatele registreeringu tegemise otsuse tingimusena kohustus omada tagatist. Selle tulemusel muutus olemasoleva registreeringu nõue oma olemuselt ja sisult majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tegevusloa nõuetele vastavaks.
Viimaseks räägin jõustumiskuupäevast. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumise aeg on 1. juuli 2014. Eelnõus ei ole eraldi märgitud jõustumiskuupäeva, kuid meie lootus on, et eelnõu saab lõpliku kuju ja võetakse seadusena vastu enne majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumist. Kui parlament jõuab seaduse enne seda vastu võtta, siis võime kõik kindlad olla, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumise ajal on kogu majandustegevuse valdkonnas tagatud üheselt arusaadav ja ettevõtlusvabadust toetav keskkond. Aitäh!

Kas Riigikogu liikmetel on eelnõu algatajale küsimusi? Ei ole. Aitäh, härra minister! Komisjoni ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Tiina Lokk-Trambergi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda küsimust üks kord sisuliselt, üks kord lükkas arutelu edasi ja üks kord tegi protseduurilisi otsuseid. Sisuline arutelu toimus 13. märtsil majanduskomisjoni aseesimehe Urve Palo juhatusel. Komisjoni istungile olid kutsutud justiitsminister Hanno Pevkur, ministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja sama üksuse nõunik Sander Põllumäe. Minister esitas ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Ta märkis, et enne seaduse jõustumist 2014. aasta juulis oleks otstarbekas korrigeerida seaduse mõnda osa, näiteks neid osi, mis on seotud strateegilise kauba kontrolli, notariaaltoimingute, elektroonilise side kasutamise praktika, elektriohutusseaduse, vedelkütuse seaduse ja muude kodifitseerimisega seonduvate muudatustega. Enne seda komisjoni istungit oli neli korda koos käinud töögrupp, kuhu kuuluvad Riigikogu majanduskomisjoni nõunik Piia Schults, Justiitsministeeriumi esindajad Illimar Pärnamägi ja Sander Põllumäe ning teie ees seisja, kes on eelnõu juhtivmenetleja. Tollel komisjoni 13. märtsi istungil andsin ma juhtivkomisjoni ettekandjana ülevaate eelnõu menetlemisest töörühma aruteludel.
Et tegemist on äärmiselt keerulise ja juba nüüd suhteliselt vastuolulise eelnõuga, mille kohta on laekunud müriaad muudatusettepanekuid, siis annan lühikese ülevaate tehtud tööst. Töörühmal oli valida kahe variandi vahel: kas lähtuda eelnõu tekstist ja vormistada vajaduse korral ainult tehniliste vigade parandused või minna rohkem sisulist teed mööda. Kuna eelnõu muudab veel jõustumata seadust, siis oli võimalik vaadata majandustegevuse seadustiku üldosa seadus tervikuna üle selle pilguga, mida uues aegruumis oleks vaja ja võimalik muuta või parandada. Seda eelkõige eesmärgiga, et seaduse rakendamisel tekkivate õiguslike vaidluste hulk oleks tulevikus väiksem. Mõistagi ei ole kõikvõimalikke rakendusprobleeme seda laadi seaduse puhul võimalik täielikult vältida, küll aga saab neid suurel määral vähendada, mis oligi meie eesmärk. Töörühm lähtus eelnõu ettevalmistamisel pigem teisest variandist ning ka komisjoni liikmed, samuti minister, pidasid seda majanduskomisjoni istungil asjakohaseks.
Komisjonile anti teada, et on toimunud produktiivsed kohtumised Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega mitmes töögrupis. Juba tolleks hetkeks oli laekunud hulgaliselt ettepanekuid eelnõu teksti täiendamiseks ja parandamiseks, sh Eesti Ehitusettevõtjate Liidult, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidult, Muinsuskaitseametilt, Siseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Põllumajandusministeeriumist ja teistelt asutustelt. Komisjoni istungi ajaks ei olnud töögrupp veel tegelnud rakendusega, kuna majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendusosa puudutavad korrakaitseseaduse rakendamise seaduse muudatused olid veel elektroonilisse Riigi Teatajasse kandmata. Töögrupp on üldosa läbi töötanud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajatega koostöös kokku leppinud ka muudatused, mis peaksid tagama suurema õigusselguse.
Toon teile mõne näite nende teemade kohta, mis üles kerkisid. Kõne all oli ettevõtja ja ettevõtluse mõiste majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, mis omakorda haakub äriseadustikuga. Näiteks, mis hetkest on tegemist ettevõtlusega, kes on ja kes ei ole ettevõtja, millised on tema õigused, millised on FIE-de õigused jne. Kõne all oli ka äriregistri ja majandustegevuse registri ühendatavus. Näiteks, kas ja kuidas peaks äriregistris kajastuma majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevalt äriühingu juhatuse liikmetele kehtestatud majandustegevuse keeld. Kuigi äriregistriteema on seotud ka majandustegevuse registriga, ei ole nende omavaheline seos majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel piisavalt selge. Näiteks, vajadus pädeva isiku nõusoleku järele majandustegevuse registrisse kande tegemisel. Nende teemade hulka kuulub ka praeguse ministri väljatoodud tegevuslubade küsimus, mille kohta meie tegime ettepaneku, et seda nimekirja tuleks täiendada või see üldse välja võtta, sest ka seaduseelnõus ei ole see nimekiri täiuslik. Etteruttavalt tuleb ütelda, et ilmselt kõige suuremad lahingud seisavadki töörühmal ees nende tegevuslubade pärast või, õigemini, nende kehtetuks tunnistamise pärast.
Komisjon arutas eelnõu edasise menetlemise ajakava. Justiitsminister Hanno Pevkur tegi ettepaneku, et kuna eelnõuga on enne esimest lugemist nii põhjalikult tegeldud, siis võiks eelnõu täiskogule esimesele lugemisele esitada eelnõu algataja nõusolekul muudetud kujul. Kuna minister viibis järgmisel istunginädalal puhkusel, siis arvati, et eelnõu esimene lugemine oleks võinud toimuda ülejärgmise töönädala kolmapäeval ehk 26. märtsil. Aga juhtus nii, et muudatusi komisjonile ja töörühmale ei esitatud (ma pean silmas puhast varianti) ja nii tegi komisjon 24. märtsil protseduurilise otsuse teha konsensuslik ettepanek esimene lugemine tänasel istungil lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 16. aprill kell 17. Aitäh!

Aitäh! Kas majanduskomisjoni ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ka kõnesoove ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 573 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 573 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. aprilli kell 17. Eelnõu 573 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 610 esimene lugemine. Palun algataja ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogu menetlusse Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 610. Ülemaailmne Postiliit ehk UPU on 192 liikmega ÜRO eriorganisatsioon. UPU on asutatud 1874. aastal ja Eesti Vabariik on UPU liige alates 7. juulist 1922, kusjuures meie liikmesus taastati 30. aprillil 1992. Nii et tegemist on vanade traditsioonidega. UPU koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamise reegleid ning annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arenguks ja nende kvaliteedi parandamiseks. 2012. aasta sügisel toimus UPU 25. kongress. Seaduseelnõu eesmärk on ratifitseerida kongressil allakirjutatud üldeeskirjad ja postikonventsioon. Sellised kongressid toimuvad regulaarselt iga nelja aasta tagant.
Kongress on UPU otsustusprotsessis kõrgeim organ, kes määrab kindlaks UPU peamise poliitika, võtab vastu nelja aasta strateegilise ja finantsilise kava ning valib kõrgemad ametiisikud. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele sellega lisakohustusi ei kaasne. Postikonventsioon sisaldab aga kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid peavad tagama, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi. Enamjaolt täpsustati ja muudeti kongressil olemasolevaid sätteid, näiteks muudeti liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele kohustuslikuks tagada kasutajate isikuandmete konfidentsiaalsuse parem kaitse ja turvalisus riiklikest õigusaktidest lähtudes. Tänu sellele paraneb postiteenuse kasutajate isikuandmete kaitse ja kasutajate õiguskindlus. Konventsiooniga reguleeriti selgemalt ka postisaadetiste turvalisuse nõudeid ja riikidevahelist koostööd sel teemal. Kuna lennunduses on ohutuse ja julgeoleku teema väga tundlik, töötati välja lennupostisaadetiste uued tänapäevased nõuded ja regulatsioonid. Samuti võeti kongressil vastu e-kaubandust soodustavad täpsustavad sätted, mis võtavad arvesse selle kaubandusliigi populaarsuse suurt kasvu ning arengupotentsiaali.
Üldeeskirjade ja konventsiooni ratifitseerimisega ei kaasne Eestile lisakulutusi ega ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Eesti liikmemaks 34 107 eurot on ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves. UPU üldeeskirjad ja postikonventsioon jõustusid UPU liikmesriikide suhtes 1. jaanuaril 2014. aastal. Varasemad UPU üldeeskirjade ja postikonventsiooni ratifitseerimise seadused tunnistatakse kehtetuks, sest õiguskorra selguse huvides peab välislepingu kehtivuse lõppemise korral kehtetuks muutuma ka asjaomane ühinemise, heakskiitmise, ratifitseerimise või muu seadus. Aitäh!

Kas eelnõu algatajale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, proua minister! Palun majanduskomisjoni ettekandeks kõnepulti Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud proua minister! Riigikogu majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma koosolekul esmaspäeval, 24. märtsil. Kohal oli ka Elena Reilent Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, kes andis ülevaate seaduseelnõu eesmärkidest. Komisjoni istungil tekkis väikene diskussioon. Riigikogu liikmed tundsid huvi, mida Eesti eelnõuga võidab. Elena Reilenti vastus oli, et UPU konventsioon sisaldab kõiki rahvusvahelise postiteenuse osutamise reegleid. Iga nelja aasta järel toimub kongress, kus sätted uuesti üle vaadatakse ning vajaduse korral täpsustusi tehakse. Kui Eesti ei oleks Ülemaailmse Postiliidu liige, siis post sisuliselt ei liiguks. Küsiti ka seda, et kui Doha kongress, kus need muudatused tehti, toimus juba 2012. aastal, siis miks Eesti ei ratifitseerinud lõppakte varem. Vastus oli, et UPU-l kulus pool aastat aktide lõpliku valmimiseni, tõlkimist alustati alles 2013. aastal, samuti kulus aega kooskõlastamisteks. Küsiti ka seda, kas eelnõu ratifitseerimisega kaasnevad hinnatõusud. Vastus oli eitav. Samuti taheti teada, kas eelnõuga lahendatakse see probleem, et kõiki internetis pakutavaid kaupu ei tooda praegu Eestisse. Kui näiteks Amazoni keskkonnast tellida, siis mõni asi Eestisse ei jõua. Vastus oli, et UPU tegeleb rahvusvahelise e-kaubanduse toimimisega ning loodetavasti lahenevad nimetatud probleemid lähiajal.
Seejärel tegi komisjon mõne otsuse. Esiteks määrati ettekandjaks mind, Olga Sõtnikut. Teiseks otsustati saata see eelnõu täiskogu päevakorda 9. aprilliks ehk tänaseks. Kolmandaks on meil ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja neljandaks teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. aprill kell 17. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Olga Sõtnik! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 610 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 610 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. aprilli kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo!

Tere taas, lugupeetud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Eelnõu eesmärk on muuta paindlikumaks avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamise regulatsiooni. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega koormamiseks peab veeseaduse kohaselt olema väljastatud asjakohane hoonestusluba. Kehtiva seaduse kohaselt ei saa aga kahte hoonestusloa taotlust samal ajal menetleda. Samuti ei saa hoonestusloa taotlust menetleda siis, kui sama ala suhtes on pooleli maakonnaplaneering. Eelnõuga muudetakse hoonestusloa menetluse algatamise keeldu paindlikumaks ja kehtestatakse sätted, mille kohaselt võib hoonestusloa menetluse algatada teatud juhtudel ka siis, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering.
Täpsemalt öeldes võimaldab muudatus hoonestusluba teatud lihtsamate ehitiste puhul menetleda ka siis, kui sama veeala suhtes käib planeerimismenetlus. Sellised ehitised on supelranda teenindavad kaldaga püsivalt ühendamata kuni 60 ruutmeetri suurused spordi- ja puhkerajatised. Muudatus on ajendatud tekkinud takistusest Pärnusse n-ö kuurordielevandi rajamisel, sest hoonestusluba ei saa menetlusse võtta, kui sama ala suhtes on algatatud maakonnaplaneering, mis praegu käib Rail Balticu tõttu. Eelnõu ongi vaja kiiresti menetleda eelkõige Pärnu kuurordielevandi kaasuse tõttu, et enne suve saaks anda asjakohase hoonestusloa. Paindlikkuse eesmärgil läheb punktis 1 nimetatud ehitisele hoonestusloa andmise otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile. Muudatus võimaldab sama veeala suhtes ka mitut hoonestusluba paralleelselt menetleda, kui ehitiste olemusest tulenevalt on mitme ehitise rajamine samale alale võimalik (nt ristuvad torujuhtmed). Sisuliselt antakse hoonestusloa andjale kaalutlusruum, ehitiste olemusest tulenevalt on võimalik kaaluda mitme ehitise rajamist samale alale. Nagu öeldud, kehtiva seaduse kohaselt saab korraga menetleda ainult ühte hoonestusloa taotlust. Aitäh!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Aga siiski! Andrus Ansip, palun!

Austatud juhataja! Hea minister! Ma tahan teada, kas uue regulatsiooni järgi on Pärnu randa elevandi paigutamiseks vaja ka Lennuameti kooskõlastust. (Naer.)

Hea küsija! Minu teada ei ole Lennuameti kooskõlastust tarvis.

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Tere päevast, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 algatas Vabariigi Valitsus 10. märtsil. Riigikogu juhatus võttis selle menetlusse 11. märtsil. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu kahel korral: 17. ja 24. märtsil. 17. märtsi istungil tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Hindrek Allvee veeseaduse muutmise seaduse eelnõu ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Eelnõu kohaselt muudetakse paindlikumaks supelranda teenindavate spordi- ja puhkerajatiste vette ehitamine. Muudatustel on positiivne mõju rannaalade arendamisele ja kasutamisele puhkuse, turismi ja spordi eesmärgil. Eelnõu vähendab bürokraatiat avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata spordi, turismi ja vaba aja veetmise ehitiste rajamisel. Ma ei hakka ministrit rohkem kordama.
17. märtsil otsustati teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 26. märtsiks. 24. märtsil seda otsust muudeti ja tehti ettepanek saata eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda tänaseks, 9. aprilliks. 17. märtsil otsustati teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. 17. märtsil otsustati teha ka ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. aprill 2014 kell 17.15, aga 24. märtsil seda otsust muudeti ja tehti ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. aprill kell 16. Samuti otsustati 17. märtsil, et eelnõu menetlemisel on juhtivkomisjoni ettekandjaks siin praegu kõnelev keskkonnakomisjoni liige. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. See on kõik.

Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Annely Akkermann! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 611 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 611 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. aprilli kell 16.

Tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 612 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud parlamendi aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on praegu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt kokku võttes on eelnõu eesmärk parandada keskkonnainfo kättesaadavust, õigem oleks öelda, et panna täpselt paika selle info kättesaadavuse reeglid. Teave keskkonna kohta on ka praegu Eestis kaunis lihtsalt kättesaadav. Aga on mõni nüanss, mille poolest meie seadused detailselt veel ei vasta Euroopa Liidu keskkonnainfo direktiivi nõuetele. Need väikesed puudused me soovimegi teie ees oleva seaduseelnõuga kaotada.
Näiteks on meil soov täiendada selle teabe loetelu, mille väljastamisest ei tohi keelduda. Loetellu lisandub info keskkonda jõudvate heitmete kohta. Täpsustuseks olgu öeldud, et see info on ka praegu kõigile küsijatele ilusasti kättesaadav, aga seadused on vaja päriseluga kooskõlla viia. Samuti täpsustatakse keskkonnateabe asutusesiseseks teabeks tunnistamise tingimusi. Näiteks võib keskkonnateabe tunnistada asutusesiseseks teabeks siis, kui avalikustamisega võidaks tekitada kahju intellektuaalomandi õigustele, ja ka siis, kui teave on esitatud riigile vabatahtlikult, kuid teabe esitaja ei ole selle avalikustamisega nõus. Nende klauslite eesmärk on eelkõige kaitsta inimesi, keda keskkonnateabe avalikustamine võib puudutada või kelle huvisid võidaks sellega kuidagi kahjustada. Eelnõu alusel on olukord selline, et ka juhul, kui avaliku võimu kandja võib teabe väljastamisest keelduda, peab ta iga kord kaaluma, kas väljastamisest keeldumisega seotud huvi kaalub üles väljastamisega kaasneva avaliku huvi. Nii et edaspidi peab riik oma otsuseid rohkem selgitama. Juurdepääsupiiranguga teabe korral on tulevikus vaja põhjendada nii teabe väljastamise kui ka väljastamisest keeldumise otsust.
Austatud Riigikogu liikmed! Tegu on igati hea eelnõuga. Palun teil seda eelnõu toetada!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Seletuskirjas on kirjutatud, et Euroopa Komisjon kaebab Eesti Euroopa Liidu Kohtusse. Kui me eelnõu seadusena vastu võtame, kas siis seda ei toimu või läheb see lugu siiski edasi?

Aitäh! Tõepoolest on komisjon meie tähelepanu juhtinud sellele, et too direktiiv tuleb kiiremas korras meie seadusesse detailselt üle võtta. Me oleme komisjoni informeerinud, et valitsus on parlamendile selle eelnõu esitanud ja parlament seda arutab. Kõigi selliste olukordade puhul on nii, et kui parlament eelnõu seadusena vastu võtab, siis loomulikult ei ole komisjonil enam mingit põhjust meiega edasi vaielda, sest siis me oleme kõik kohustused ja nõuded täitnud.

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 24. märtsi istungil. Istungist võttis peale komisjoni liikmete osa Keskkonnaministeeriumi jurist Triin Nymann, kes seaduseelnõu ka tutvustas.
Räägin lisaks sellele, millest minister siin rääkis, mõne sõnaga sellest, mis komisjonis toimus. Teatavasti peavad liikmesriigid Euroopa Liidu õiguse kohaselt tagama kodanikele hõlpsa juurdepääsu avalike asutuste valduses olevale keskkonnainfole. Nagu juba mainitud, on Euroopa Komisjoni arvates Eesti õiguses siin mõningaid puudujääke. Neid me selle seaduseelnõuga ka likvideerime. Siht on avalikustada võimalikult palju keskkonnainformatsiooni, et inimesed, kes selle teema vastu huvi tunnevad, saaksid teada, mida üks või teine ettevõte heidab keskkonda, kas õhku või näiteks vette. Samas püütakse selleks, et säilitada nende ettevõtete suurem huvi vabatahtlikult oma keskkonnateavet ametiasutustele esitada, õiguslikult kaitsta vabatahtlikult või ilma kohustuseta esitatud teabe esitajat, seda teavet mitte alati avalikustades. Ametiasutustele antakse kaalutlusõigus, nad peavad arvestama nii keskkonnateabe intellektuaalomandi õigusi kui ka avalikku huvi, mis võib olla seotud tervisekaitsega, vahel lausa inimelude kaitsega. Kui avalik huvi on olemas, siis teave igal juhul avalikustatakse.
Keskkonnakomisjoni liikmetele pakkus arutelu käigus huvi, millised võiksid olla kaalutlused, millal ei saa keskkonnateavet avalikustada ja see tuleb jätta ametkondlikuks kasutamiseks. Vastuseks kuulsime, et kui tegemist on näiteks mingi tootmisprotsessi kirjeldusega, mis on seotud ärisaladusega, siis see on argument, miks seda teavet mitte avalikustada, aga tuleb arvestada ka seda, kas on olemas avalik huvi, mis on seotud inimese tervise kaitsega või ohuga inimese tervisele. Eks elus ole tihtipeale nii, et ühe või teise ettevõtmise keskkonnamõju võib olla normi piires ja normi täitmise mõttes on kõik korras, aga inimestele, kes seda mõju ei hinda mitte normi järgi, vaid selle põhjal, mida nina tunneb või silm näeb, võib olla tegemist murekohaga. Eelnõu abistab inimesi neid häirivate tegevuste vastu võitlemisel, aidates neil informatsiooni saada ja seetõttu seda võitlust ka edukamalt pidada.
Keskkonnakomisjon tegi hulga konsensuslikke otsuseid. Esiteks otsustasime saata eelnõu 612 täiskogu päevakorda 9. aprilliks ehk tänaseks, teiseks otsustasime teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks on meil ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. aprill kell 17.15. 24. märtsi istungil määrati konsensuslikult eelnõu ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling, aga see otsus muudeti samamoodi konsensuslikult keskkonnakomisjoni 8. aprilli istungil siinkõneleja kasuks, tulenevalt sellest, et Kalle Palling on lahkunud keskkonnakomisjoni koosseisust ja siirdunud majanduskomisjoni liikmeks. Aitäh!

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Kõik on selge. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 612 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 612 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. aprilli kell 17.15.
Tänane päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.20.