Lugupeetud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kümnenda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kaia Iva, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel üle anda Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Ma arvan, et tegemist on väga hea eelnõuga. Nimelt on meil kavas teha ettepanek nimetada selle erikomisjoni liikmeks Siim Kiisler ja asendusliikmeks Ken-Marti Vaher. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Enda ja veel viie Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise justiitsminister Andres Anveltile. Selle arupärimise teema on kodanike väljaandmine teistele riikidele. Tuletan põgusalt meelde, et 2011. aasta novembris korraldasid Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitsjad operatsiooni, mille käigus mitu isikut arreteeriti. Nad kõik läksid kohtu alla. Ootamatu oli see, et m.a 20. detsembril mõistis Harju Maakohus kõik kinnipeetud isikud õigeks. See tähendab, et mitte mingit süüd ei tuvastatud. Probleem on aga selles, et mõned neist on juba otsustatud Ameerika Ühendriikidele välja anda. Tahan sellel teemal justiitsministriga natuke arutleda. Miks otsustati eelnimetatud Eesti kodanikud anda Ameerika Ühendriikidele välja enne, kui Harju Maakohus oli oma otsuse teinud? Kas see on tavapärane käitumine? Mõned küsimused on veel. Aitäh!

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Tervist! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan üle kaks eelnõu. Esiteks, Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, millega nimetatakse riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Neeme Suure asemel Tatjana Jaanson ja Tatjana Jaansoni asendusliikmeks Marianne Mikko. Samuti nähakse eelnõus ette nimetada komisjoni liikme Jüri Morozovi asendusliikmeks Urve Palo asemel Maimu Berg. Teiseks annan üle Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, millega nimetatakse julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Heljo Pikhofi asemel Tiit Tammsaar ja asendusliikmeks Karel Rüütli ning Jaan Õunapuu asendusliikme Eiki Nestori asemel nimetatakse asendusliikmeks Heljo Pikhof. Aitäh!

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel on mul au anda üle arupärimine tervise- ja tööminister Urmas Kruusele. Lühidalt kirjeldan selle sisu. Meil on päris palju räägitud töövaidluskomisjonide tööst, ka eile siin saalis oli arutelu sel teemal. Toon ühe näite elust. Inimene töötab ettevõttes, kus kuude viisi ei maksta palka. Enda õiguste kaitseks on tal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni, kus tavaliselt inimene saab ka õiguse. Samas ei ole selle õigusega midagi peale hakata, kui tööandja ikka oma kohustusi ei täida. Selliste olukordade lahendamiseks annab meie seadus töötajale õiguse pöörduda kohtutäituri poole, et algatataks sundtäitmine. Aga ka see pole võluvits, kuna kui ettevõttel raha ei ole, siis ei maksta tõenäoliselt ka sundtäitmise korral palku välja. Eelkirjeldatud sündmuste jada vältab mitu head kuud. Selle aja jooksul puudub inimesel igasugune sissetulek ja tal pole õigust pöörduda ka töötukassasse abi saamiseks. Pankrotimenetluse algatamiseks nõuab kohus tavaliselt aga deposiiti ehk ettemaksu, mis on umbes 650 euro suurune ja käib sellisele inimesele selgelt üle jõu. Tekkinud ebaõiglasele olukorrale on viidanud õiguskantsler, kes on leidnud, et inimestele on ülekohut tehtud ning ministeeriumid peavad välja töötama lahenduse, mis arvestaks avalikku huvi. Seoses sellega esitamegi Urmas Kruusele küsimused. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm seaduseelnõu. Juhatus otsustab nende menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Samuti olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaadile viivitamatult.
Läheme teadete juurde. Esiteks, kolmapäeval, s.a 9. aprillil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser ja välisminister Urmas Paet. Teiseks, seoses Riigikogu liikme Urmas Klaasi tagasiastumisega asus tänasest Riigikogu liikmeks Margus Lepik. Kolmandaks, Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikmed Tatjana Jaansoni ja Maimu Bergi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeteks. Neljandaks, Riigikogu juhatus on kinnitanud järgmised muudatused komisjonide koosseisus: Lauri Vahtre on asunud Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale, Tatjana Jaanson maaelukomisjoni liikme kohale ja Maimu Berg väliskomisjoni liikme kohale.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna toimub riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Universaalsete lapsetoetuste tõstmise teema on olnud siin saalis viimase kolme aasta jooksul, aga ka enne seda väga tõsiselt kõne all. Korduvalt oleme arutanud mitmeid eelnõusid, traditsiooniliselt on need olnud küll sotsiaaldemokraatide või Keskerakonna esitatud, aga otsusteni me jõudnud ei ole. Ma loodan, et täna on see päev, kui me suudame ka midagi otsustada, kuna mulle tundub, et viimase kuu aja jooksul on siia saali siginenud konsensus lapsetoetuste tõstmise suhtes. Ka varem koalitsioonis olnud Reformierakond on selgelt oma meelt muutnud ning otsustanud, et universaalsete lapsetoetuste tõstmine on vajalik. Viimati tõsteti universaalseid lapsetoetusi 2004. aastal, seda tegi Juhan Partsi juhitud valitsus. Toona suurendati lapsetoetust 19,18 euroni ehk lapsetoetused tollal kahekordistati.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitas 2011. aasta 14. aprillil riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu nr 11, mille esimene lugemine lõpetati 2011. aasta 16. juunil. See eelnõu näeb ette maksta universaalseid lapsetoetusi kuuekordses määras ehk suurendada neid toetusi 19,18 eurost 57,54 euroni. Selle eelnõu maksumus algatajate väljakäidud numbrite järgi on 109 miljonit eurot. Aga kuna vahepeal on siin saalis vastu võetud mitmeid pere- ja lapsetoetusi käsitlevaid seadusi (nt suurendatakse kolmanda ja iga järgmise lapse toetust alates 2015. aasta 1. jaanuarist peaaegu 100 euroni ja oleme kehtestanud vajaduspõhiste peretoetuste süsteemi), on selle eelnõu maksumus vähenenud, kuid me räägime siiski suurusjärgus 100 miljonist eurost.
Sotsiaalkomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette oma 2014. aasta 11. märtsi koosolekul. Varem määratud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 4. juulil 2011, ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. 2014. aasta 11. märtsi koosolekul esitasid algatajate esindajad sotsiaalkomisjonile uuemaid andmeid peretoetuste saajate kohta. Esitatud andmete kohaselt saadakse esimese lapse toetust 158 585 peres. Peretoetuste osakaal SKT-s on praegu 0,5%.
Sotsiaalkomisjoni koosolekul toimunud arutelul keskenduti küsimusele, kas on otstarbekas universaalseid lapsetoetusi tõsta või oleks vaja keskenduda üksnes abi vajavatele peredele ning täiustada vajaduspõhiste peretoetuste määramise ja maksmise tingimusi. Samuti olid kõne all eelnõu katteallikad ning seetõttu sooviti saada arvamust Riigikogu rahanduskomisjonilt.
Sotsiaalkomisjon otsustas teha ühe muudatusettepaneku ja muuta eelnõu teksti. See muudatusettepanek oli vajalik nende seaduste tõttu, mida me oleme vahepeal vastu võtnud ja mida ma ka varem nimetasin. Muudatusettepanek on järgmine. Algatajad soovisid muuta riiklike peretoetuste seaduse § 5 lõiget 3 selliselt, et lapsetoetust hakataks maksma iga lapse kohta kuuekordses lapsetoetuse määras. Peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist on aga riiklike peretoetuste seaduse § 5 lõige 3 uuesti sõnastatud. Selle lõike kohaselt tõuseb alates 2015. aasta 1. jaanuarist pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele makstav lapsetoetus. Seda toetust hakatakse maksma kümnekordses lapsetoetuse määras ehk peaaegu 100 eurot kuus. Sotsiaalkomisjoni esitatud muudatusettepanekuga tõuseb pere esimesele ja teisele lapsele makstav lapsetoetus kolm korda ja neile lastele hakatakse maksma lapsetoetust kuuekordses lapsetoetuse määras. Muudatusettepanek arvestab juba kokkulepitud peretoetuste tõusuga ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele makstakse lapsetoetust kümnekordses lapsetoetuse määras.
Muudatusettepanekuga korrastatakse ka seaduse jõustumise aega ning seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuarist. Sotsiaalkomisjon tegi otsuse saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 8. aprilliks. Meil on ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (selle poolt oli 6 sotsiaalkomisjoni liiget). Samuti langetas sotsiaalkomisjon otsuse, et kui teine lugemine täna siin saalis lõpetatakse, siis võiks eelnõu kolmas lugemine toimuda 10. aprillil.
Kui tulla tagasi eelnõu sisu juurde ja küsida, miks me ei ole juba varem universaalseid lapsetoetusi tõstnud, siis põhjuseks on suuresti olnud erinevad arusaamad. Ka endine peaminister ja meie praegune kolleeg Andrus Ansip on siin saalis välja öelnud, et universaalsete lapsetoetuste tõstmine ei ole efektiivne raha jagamise viis, see võrdub peaaegu lennukilt raha külvamisega, ning mõttekas oleks keskenduda just nendele lastele, kes abi vajavad. Samas ei ole universaalseid lapsetoetusi kümme aastat tõstetud ja nüüd on minu arusaama järgi tekkinud poliitiline konsensus, universaalseid lapsetoetusi on nõus tõstma kõik erakonnad, kes siin saalis esindatud on.
Kui vaadata rahalisi võimalusi, siis eile avaldati uus majandusprognoos, mille järgi ootab riik varasema 3,6% asemel tänavu majanduskasvuks vaid 2%. Kui me aga vaatame uut koalitsioonilepingut, siis näeme, et need lubadused, mis seal on antud, nõuavad väga palju raha. Tekib küsimus, kas vastutustundlikult rahanduspoliitikasse suhtudes on üldse võimalik neid lubadusi ellu viia. Sotsiaalkomisjoni esimehena ütlen, et sotsiaalkomisjon tõi selle eelnõu siia saali seetõttu, et on olemas poliitiline tahe lapsetoetusi tõsta. Küsimus on pigem selles, et uus koalitsioon peaks eelarvet tehes vaatama üle kõik teised kohad, kust raha eelarvest välja läheb, näiteks mainin tulumaksu 1%-list langetamist.
Ma soovin sotsiaalkomisjoni esimehena, et me lõpetaksime täna eelnõu teise lugemise ja saaksime juba selle nädala neljapäeval eelnõu kolmandal lugemisel otsustada lapsetoetuste tõstmise üle. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Sven Sester!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Te oma kõne lõpus peatusite rahalistel võimalustel, siit ka minu küsimus. Milline on praegune kalkulatsioon, milline summa on eeldatav rahaline kate, kui see eelnõu seadusena jõustub? Teiseks, kui see eelnõu peaks tõesti täna Riigikogu saalis toetust leidma ja edaspidi seadusena jõustuma, kui suur on siis selle tegelik rahaline kate ja mis allikatest see raha võiks pärineda, kas see tuleks täiendavalt reservidest võtta, tuleks see kate laenu peale üles ehitada või on olemas veel mingi kolmas tee?

Aitäh, hea küsija! Selle eelnõu maksumus on suurusjärgus 100 miljonit eurot aastas. Ma küll väga loodan, et tulevikus laste arv kasvab, aga tegelikult see praegu kahaneb. See summa on arvutatud laste praeguse arvu järgi. Sotsiaalkomisjon ei ole see komisjon, kes suudaks täpselt öelda, kust see raha peaks tulema. Aga poliitikuna võin öelda, et kui poliitiline tahe on olemas – ja seda poliitilist tahet, et universaalseid lapsetoetusi tuleb tõsta, on kõik erakonnad avalikult väljendanud –, siis tuleb ka samme astuda. Me oleme kuulnud, kuidas uus koalitsioon on avalikkuse ees rääkinud oma lubaduste katteallikatest. Ausalt öeldes ei hakka mina neid allikaid siin kaitsma ja õigustama ega neid ka välja ütlema. Aga murelikuks teeb just nimelt eile avalikustatud majandusprognoos, mille järgi on majanduskasvu ootust vähendatud 3,6%-st 2%-ni, kusjuures ei ole arvestatud veel Ukraina sündmusi, mis mõjutavad Venemaa kaudu kindlasti nii Eesti kui ka meid ümbritsevate riikide majandust. See tähendab, et tulevad keerulised ajad. Kui me vaatame neid arve, mida kõik need uue koalitsiooni valimislubadused endas kätkevad, siis on ilmselge, et eelarve tasakaal läheb paigast ära ja riik hakkab elama reservide arvel. See teeb murelikuks mind poliitikuna ja ka sotsiaalkomisjoni esimehena, sest me peame oma kulutusi tegema jätkusuutlikult. Ma arvan, et see arutelu on õige koht selleks, et rääkida teemast natuke laiemalt. Minu arvates ei ole jätkusuutlik alandada järgmisest aastast üksikisiku tulumaksu 1%, me peaksime selle otsuse tühistama ning saadud rahaga toetama lapsi ja lastega peresid. See on kogu aeg olnud siin sotsiaaldemokraatide jutt. See jutt tundub täna mõistlik, kui vaadata majandusprognoosi.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on tõepoolest väga hea meel, et Isamaa ja Res Publica Liit on ka seda meelt, et universaalseid lapsetoetusi tuleb tõsta. Siin saalis on nii mõnedki teie erakonna poliitikud rääkinud hoopis vajaduspõhistest peretoetustest ja mitte kõigile lastele toetuse maksmisest. Aga kahju, et see meelemuutus nii hilja tuli. Me esitasime selle eelnõu esimest korda aastal 2011. Oleme seda hiljem teinud veel mitmeid kordi. Riigieelarve arutelul oleme mitu korda seda teemat tõstatanud, aga meid pigem naeruvääristati selle eest, et me ööistungeid korraldasime, nagu see teema polekski tähtis. Nüüd valitsuskoalitsioonis olles oleme leidnud raha, et lapsetoetusi tõsta. Sa võid ju öelda, et kõik oleneb prioriteetidest. Kui me varem mingeid eelnõusid laste teemal esitasime, siis vastuseks kõlas alati, et tuleb arengukava ja roheline raamat, aga rahast ei rääkinud keegi.

Aitäh! Te esitasite palju väiteid. Ma olen nõus sellega, et viimati tõstis universaalseid lapsetoetusi IRL-i juhitud valitsus. Juhan Parts oli siis peaminister, kui neid kahekordistati. See oli tollel ajal põhimõtteline ja suur samm. Ma tuletan meelde, et seda ei tehtud mitte vahetult enne valimisi, vaid kohe peale võimule saamist. Selles mõttes ei olnud tegu lastega perede meelitamisega, vaid sisulise otsusega. Mul on hea meel, et sotsiaaldemokraadid esitasid kunagi selle eelnõu, mida me täna arutame. Juhin tähelepanu, et selle eelnõu esimene lugemine on lõpetatud, seda eelnõu ei hääletatud menetlusest välja. Nii et täna on see eelnõu siin meie ees. Ma tõesti loodan, et sotsiaaldemokraadid jäävad oma seisukohtade juurde. Mul on ka selle üle hea meel, et uus koalitsioon on seadnud prioriteediks lapsetoetuste tõstmise ja selles omavahel kokku leppinud. Eelmises koalitsioonis me sellistele otsustele ei jõudnud, aga ma pean siiski päris suureks sammuks seda, et me suurendasime kolmanda ja iga järgmise lapse toetuse peaaegu saja euroni ja kehtestasime vajaduspõhise peretoetuse, mida uus koalitsioon kavatseb tõsta. See süsteem on rakendunud ja nüüd on vaja sinna raha juurde panna, et inimesed, kes peale lapse- ja peretoetuste vajavad vajaduspõhist toetust, saaksid sellest reaalselt abi. Kui me vaatame, kust me tuleme, siis on selge, et 2011. aastal olid meil selgelt väga sügavast majanduskriisist läbi tulnud riigi märgid küljes. Praegu on olukord parem. Mind sotsiaalkomisjoni esimehena teeb murelikuks, et uue koalitsiooni ettepanekuid, mis on ühekaupa võetuna kõik väga head (lapsetoetuste tõstmine, tulumaksu langetamine 1%, töötuskindlustusmakse langetamine, palgatõus, matusetoetuse taastamine, gümnaasiumis tasuta toidu pakkumine), on tohutult palju. Me teame tegelikult ka seda, kust see raha võetakse. Toon ühe konkreetse näite. Alguses seda varjati, kuid nüüd on see välja tulnud: loobutakse emapensioni rakendamise kolmandast etapist. Kui te vaatate ise oma dokumente, kus te valitsuse töökava olete kirja pannud, siis te näete, et seda mitte ei lükata edasi, vaid ka 2018. aastal ei eralda te tegelikult selle jaoks raha. 200 000 ema oleksid pidanud 1. jaanuarist 2015 hakkama saama keskeltläbi 120 eurot kuus laste kasvatamise eest emapensioni, aga te võtate selle raha ära. Ma arvan, et need ei ole sotsiaalpoliitilised meetmed ja need ei ole head sõnumid, mida ühiskonnale saata.

Aitäh! Stenogrammi huvides täpsustan, et te olete praegu sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Oi, vabandust! (Naer.)

Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Eelneva diskussiooni täpsustuseks ütlen, et emapensioni võetakse igalt pensionärist emalt ära keskmiselt 120 eurot aasta kohta, nii et kolme aasta peale 360 eurot. Aga nüüd minu küsimus. Sotsiaalkomisjon arutas seda teemat sel ajal, kui oli sündimas uus koalitsioon. Siis öeldi väga tugevalt välja sõnum, et kalkulatsioonide, arvestuste ja prognooside järgi on raha lapsetoetuste oluliseks tõusuks olemas. Selles teadmises sotsiaalkomisjoni arutelu ka toimus. Nüüd on täpsemad katteallikad nimetatud, nii mõnigi neist paneb kulmu kergitama ja mõnele on siin juba tähelepanu juhitud. Ma küsin sinult kui kauaaegselt sotsiaalkomisjoni esimehelt, praeguselt aseesimehelt, kas sa pead eetiliseks ja ausaks, et lubatakse hasartmängude ehk Eesti Loto reklaami ja üritatakse lapsetoetusi tõsta selle abil, et inimesed mängiksid rohkem hasartmänge ning neilt saaks nii rohkem raha ära korjata.

Aitäh, hea küsija! Me oleme ju sotsiaalkomisjonis arutanud, kuidas inimesi igasugusest sõltuvuskäitumisest vabastada. Minu arvates võibki sellist meeleheitlikku raha kokkukraapimise soovi näidata see, et nüüd hakatakse mõnes mõttes ka hasartmängurlust toetama. Kindlasti ei ole see õige suund, kuhu peaks liikuma, ma olen sellega täiesti nõus.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Tänan, proua eesistuja! Hea ettekandja! Seletuskirjas on öeldud, et praegu on peretoetuste osakaal SKT-s 0,5%. Kas sa oskad vastata, milliseks muutub see osatähtsus siis, kui see eelnõu seadusena jõustub? Stenogrammi huvides palun ka seda, et sa ütleksid välja täpsed arvud. Kümne- või kuuekordne määr ei ütle tavakodanikule midagi. Ma olen aru saanud, et koalitsioon lubas suurendada lapsetoetust 45 euroni, aga paistab, et siit tuleb nüüd natuke rohkem raha. Mis see summa on?

Aitäh! Algataja lihtsalt lisas seletuskirja praeguse peretoetuste osakaalu, sest kui eelnõu algatati, oli aasta 2011 ja see osakaal oli teistsugune. Nüüd on see 0,5%. Mul ei ole olemas arvutust, milliseks see muutub. Aga stenogrammi huvides ma juba ütlesin, et selle eelnõu seaduseks saamise korral suureneb lapsetoetus 19,18 eurost 57,54 euroni. Uus koalitsioon on lubanud suurendada lapsetoetust, kui ma ei eksi, 45 euroni.

Aitäh! Palun, Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Tulen tagasi Heljo Pikhofi küsimuse juurde. Ta mainis vajaduspõhiseid peretoetusi ja universaalseid lapsetoetusi. Ka mina, pean tunnistama, olen endiselt seda meelt, et me peaksime pigem lähtuma vajaduspõhisusest, nagu Andrus Ansip on öelnud. Kui tehakse poliitiline otsus ja sellesse sektorisse investeeritakse lisaraha, siis mina tõstaksin hüppeliselt vajaduspõhist toetust. See on minu arusaam. Laine Randjärv on öelnud, et võib-olla keegi maksab saadud toetuse vabatahtlikult tagasi, ja Aivar Sõerd on öelnud, et võib-olla peaksid pangad vabatahtlikult oma kasumilt maksu maksma. See "vabatahtlik" on kahe otsaga asi. Siit tulenebki minu küsimus. Kas selles olukorras, kus me oleme – majandusprognoos ei ole selline, nagu me oleme eeldanud ja lootnud –, oleks äkki vastutustundlik eelnõu teine lugemine täna katkestada ja nentida, et meil ei ole võimalik kehtestada lapsetoetusi sellises mahus, nagu me tahaksime? Ma arvan, et ei ole vastutustundlik nii edasi liikuda.

Aitäh! Sotsiaalkomisjoni aseesimehena (ma tõesti palun vabandust, et ma enne eksisin, aga kui me seda eelnõu menetlesime, siis ma olin veel komisjoni esimees) tahan öelda, et probleem on selles, et laste ja perede toetamiseks on liiga vähe raha. Iga samm, mis seda raha suurendab, on ainult positiivne. Mis puudutab sündimuse parandamise meetmeid, siis ma isiklikult pooldan seda, et me veel rohkem ja veel suuremas summas toetaksime kolme ja enama lapsega peresid. Kõik arvutused näitavad, et pärast kolmanda lapse sündi pere kulutused tuntavalt suurenevad. Isegi kui mõlemad vanemad töötavad, elab see pere vaesuspiiril või lausa sellest allpool, kui vaadata sissetulekut ühe pereliikme kohta. Kõige efektiivsem meede on veel tõsta kolmanda ja iga järgmise lapse universaalset lapsetoetust. See on minu isiklik arvamus. Mis puudutab vajaduspõhist peretoetust, siis see süsteem on rakendunud väga väikeste summadega, aga nagu ma olen aru saanud, on praegusel koalitsioonil plaan sinna raha juurde panna. Suur saavutus oli see, et me jätsime vajaduspõhise toetuse välja sellest arvestusest, mille alusel otsustatakse toimetulekutoetuse maksmine. Toimetulekutoetust saavad just nimelt need lapsed ja pered, kes on väga suures hädas. Mis puudutab aga universaalsete lapsetoetuste tõusu, siis on praegu ajalooline hetk: siin saalis on olemas konsensus, et neid tuleb tõsta. Neid toetusi ei ole tõstetud kümme aastat. See on selline universaalne meede. Minu arvates ei ole see mitte niivõrd sündimust toetav meede, vaid selle eesmärk on, et me aitaksime lapsed vaesusest välja. Kuna konsensus on olemas ja see väljendus ka sotsiaalkomisjonis, siis ma arvan, et täna siin saalis ei tuleks toetada selle eelnõu lugemise katkestamise ettepanekut, kui keegi selle teeb. Sotsiaalkomisjon otsustas teha ettepaneku teine lugemine lõpetada.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, proua juhataja! Hea Margus! Sa oled öelnud, et kui poliitiline tahe on olemas, siis vahendid leitakse. Aga kui poliitiline tahe on tugevam, kas siis on võimalik leida ka enam kui 100 miljonit eurot, ja kui on olemas väga tugev poliitiline tahe, kas siis on võimalik leida lausa miljardeid eurosid? Kui mitu miljardit eurot on võimalik leida ülikõva poliitilise tahte korral? (Naer.)

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel vastata küsimusele, mis on teie esimene küsimus siin saalis Riigikogu liikmena. Me istusime koos krokodillide komisjonis, kui oli majanduskriis. Ma arvan, et kõigil on ühine arusaam, et Eesti riik ei ole see riik, kes saaks lihtsalt raha juurde trükkida. Me oleme nii väike ja avatud majandus, et me peame arvestama reaalsusega, mis on meie ümber, me peame arvestama sellega, milline seis on meie ühiskonnas, milline seis on majanduses ja rahanduses. Eile avaldatud majandusprognoos ei ole julgustav, majanduskasvu prognoosi on alandatud 2%-le, aga see ei ole, ma julgen ennustada, veel kõik. Ma arvan, et augustiprognoos, mille pealt pannakse eelarve reaalselt kokku, tuleb veel karmim. Loomulikult on siis, kui otsustatakse jätkata vastutustundliku eelarve- ja rahanduspoliitikaga, poliitilisel tahtel piirid ees, Eestis vähemalt, võib-olla kuskil mujal ei ole. Mulle tundub, vaadates uue koalitsiooni kõiki lubadusi summaarselt koos ja vaadates ka majandusprognoosi, et on võetud selge suund põletada reserve, mida on seni kogutud. Arvud näitavad, et riigi reservid vähenevad kolme aastaga 327 miljonit eurot ehk me paneme ligi veerandi reservidest järgmise kolme aastaga huugama, kui see koalitsioon sellist suunda jätkab. Ma arvan, et Andrus Ansip peaministrina ei oleks kindlasti lasknud seda juhtuda, aga nüüd on meil teine peaminister ja teine koalitsioon ning kahjuks on selline suund võetud. Mis puudutab lapsetoetuste tõstmist, siis vaadates rahandusministri uljust, kuigi ta oli veel veebruaris kärpeotsustega valitsuskabinetis – ja ma pean ütlema, et ma jätkuvalt usaldan Jürgen Ligi –, arvan ma, et selleks raha leitakse.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Endise valitsuskoalitsiooni lepingus oli kirjas, et sündimuskordaja peaks aastaks 2015 olema 1,71. Praegu on see 1,58, veel mõni aasta tagasi oli 1,64. Sotsiaaldemokraadid on esitanud terve hulga eelnõusid, mis aitaksid laste vaesust ja sotsiaalset tõrjutust vähendada ning aitaksid võib-olla sündimust suurendada. Kuid kahjuks endine valitsuskoalitsioon, kuhu ka teie kuulusite, selleks raha ei leidnud. Alati toodi sotsiaalkomisjonis põhjuseks, et kohe-kohe saab valmis laste ja perede arengukava kuni aastani 2020, tulevad rohelised raamatud ja siis hakatakse tegutsema. Millest siis praegu selline meelemuutus?

Aitäh! Mul on hea uudis, hea küsija: see on sotsiaaldemokraatide eelnõu, mida me siin praegu arutame. See on väga suur ja põhimõtteline otsus. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda, ma loodan, ka praegu. See eelnõu on olnud menetluses pikka aega. Eelmine koalitsioon tegi väga palju selle jaoks, et parandada perede olukorda nii palju, kui vähegi on võimalik olnud. Meil ei ole midagi häbeneda. Nagu ma rääkisin, kolmanda ja iga järgmise lapse toetust on suurendatud peaaegu 100 euroni, ka on kehtestatud vajaduspõhine peretoetus. Me kehtestasime emapensioni, mis kahjuks nüüd ära võetakse 200 000 emalt, kes on lapsed üles kasvatanud ja peaksid hakkama saama seda pensionilisa keskmiselt 120 eurot aastas. Kahjuks võetakse see ära ja see on muidugi väga halb sõnum. Rahvastikuteadlased on öelnud, et võib-olla ei olegi sündimuse mõjutamisel nii tähtsad konkreetsed arvud, vaid pigem just üldine sõnum. Iga asi, mis ära võetakse, tähendab negatiivset ja ebastabiilset sõnumit emadele, kes lapsi kasvatavad. Ma arvan, et see ei ole hea. Tõepoolest, sotsiaaldemokraadid on seisnud laste ja perede eest ning täna on teil suurepärane võimalus iseenda eelnõu poolt hääletada.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Lapsetoetused jagunevad laias laastus nii, et 170 miljonit eurot läheb vanemapalgaks ehk lapse 1,5-aastaseks kasvatamiseks ja ülejäänud 16,5 aasta peale jääb 100 miljonit eurot. Mind huvitab, kui paljud lastevanematest jäävad peale seda, kui nad on vanemapalga kätte saanud, Eestisse. Kas teil on see statistika olemas?

Mul tõesti ei ole seda statistikat, kui paljud vanemad peale vanemapalga kättesaamist Eestisse jäävad ja kui paljud lahkuvad. Te pidasite vist küll silmas vanemahüvitist. Ma ei oska seda öelda ja ma ei tea, kas neid andmeid sellisel kujul kuskil olemas on. Seda tuleb eraldi uurida.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole kindel, et see sotsiaaldemokraatide eelnõu, mida te siin ette kannate ja kus kõigile püütakse ühtviisi läheneda, on kõige parem. Minu meelest on toetused veidi nagu alandavad. Kas sotsiaalkomisjonis on arutatud, et toetuste maksmise asemel võiks riik hakata peredele hoopis soodustusi tegema, et perekonda väärtustada? See oleks hoopis teistsugune hoiak, kui toetamise asemel soodustusi tehtaks.

Aitäh, hea küsija! Ma jäin mõtlema, milliseid soodustusi riik saaks teha, selles mõttes, et milliseid teenuseid riik otse peredele osutab. Avaliku sektori teenuseid osutavad ikkagi omavalitsused. Omavalitsuste ja riigi vahel käib selline pidev mäng: kui riik tahab panna omavalitsustele mingeid ülesandeid juurde, siis omavalitsused viitavad Riigikohtu lahendile, et selleks tuleb neile anda ka täpne rahasumma. Selle taha on see kõik tegelikult jäänud. Siit me jõuame uuesti sisulise haldusreformi teemani. Tuleks vaadata üle kõik osutatavad teenused ja ka omavalitsuste rahaline võimekus. Aga see on juba väga lai teema. Minu arvates tuleb pigem usaldada neid inimesi, kes on otsustanud lapsi saada. Nad teavad ise kõige paremini, kuidas lapsi kasvatada, ja neile tuleb anda vahendid selle jaoks. Loomulikult on eelistatud see, et inimesed oleksid töövõimelised ja hästi haritud, saaksid minna tööle ja oma töö eest piisavalt suurt tasu, et nad saaksid kasvatada vähemalt kolme, nelja või viite last, ilma et nad vaesusesse satuksid. Kindlasti oleks ideaalne mudel, mille poole me peame pürgima, see, et me ei peaks mitte kellelegi toetusi maksma. Aga meie ühiskond ei ole selline, kus ainult tööga hakkama saab, selline ei ole ka ükski teine ühiskond meie ümber. Meie seas on kindlasti nõrgemaid, neid, kes on teistega võrreldes ebavõrdses olukorras, ja neid tuleb toetada. See on solidaarne otsus. Neid inimesi toetatakse maksurahast, mis kogutakse kokku kõikide inimeste käest, kes makse maksavad. Ma tahan öelda, et Eesti riigi kõige keerulisem probleem on ikkagi see, et me peame sündimust suurendama ja oma laste eest hoolitsema. Selleks peame looma tingimused ja seda ei saa teha ilma rahata. Minu enda filosoofia on see, et ma eelkõige usaldaksin lastevanemaid. Ma arvan, et ükski korralik lapsevanem ei eelista mingit enda vaba aja tegevust lapse arengule, pigem vastupidi.

Aitäh! Palun, Jüri Jaanson!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu tutvustades rääkisite, et sellel eelnõul pole katteallikaid, samuti rääkisite poliitilisest tahtest katteallikate leidmisel. Rääkisite, et hoolimata sellest, kas raha leitakse, on eelnõu menetlemise katkestamine vastutustundetu. Aga oma sissejuhatavas jutus ütlesite, et komisjoni istungil otsustati rahalise katte osas konsulteerida rahanduskomisjoniga. Mis seisukoha võttis rahanduskomisjon ja mida ta sotsiaalkomisjonile vastas?

Aitäh, hea küsija! Me rääkisime ka sotsiaalkomisjonis sellest, et sotsiaalkomisjon ei ole see komisjon, kes võtab vastu riigieelarvet ja teeb otsuseid riigieelarve kohta. See ei ole lihtsalt meie komisjoni pädevuses. Aga praegu ongi õige aeg panna paika seaduste baas, mille põhjal järgmise aasta riigieelarvet tehakse. Riigieelarve koostamine on ju algusfaasis või poole peal. Ma konsulteerisin rahanduskomisjoni esimehega. Selgus, et ei olnud mitte mingit prognoosi ega mingeid arve, mille põhjal tegelikult oleks saanud rahalist seisu öelda. Selle eelnõu maksumust me teame. Meile ei tulnud ametlikku vastust rahanduskomisjonilt, sest ka nendel puuduvad ju andmed ja võimalused, et täna täpselt seda seisu öelda. Selline on eelarve menetlemise protsess. Kui seadus on vastu võetud, siis tuleb leida katteallikad, teist varianti ei ole. Ma tuletan meelde, et aprillikuine majandusprognoos tuli alles eile. Kui teile tundub, et mul on nende arvude üle hea meel, siis ei ole nii. Vastupidi, need teevad pigem murelikuks. Veel rohkem murelikuks teevad need sündmused, mis kahjuks Ukrainas, nii tundub, jätkuvad. Mitte mingid sanktsioonid, mida, ma loodan, Venemaa vastu poliitilistel põhjustel rakendatakse, ei too raha juurde. Need kindlasti mõjutavad Venemaa käitumist, aga need mõjutavad ka meid, Euroopa Liidu liikmeid, kui Euroopa Liit otsustab näiteks mingeid sanktsioone rakendada. Vaatame oma häid sõpru soomlasi. Nende majandusseis on praegu veel keerulisem, kuna nad ei ole teinud võib-olla nii karme otsuseid kui meie siin. Nende laenukoormus on läinud päris suureks. Samamoodi ei ole Rootsi seis kõige parem. Sellised andmed järjest tulevad. Aga kuulates eile rahandusminister Ligi kommentaare, sain ma aru, et uus koalitsioon on mõelnud meetmete peale, kust seda raha siis võtta. Ma kindlasti toetan paremat maksukogumist, mis on väga positiivne. Aga ma ei saa sotsiaalkomisjoni aseesimehena toetada seda, ma ütlen veel kord, et 23 miljonit eurot järgmiseks aastaks leitakse emapensioni arvel ehk lapsi kasvatanud emade arvel.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Margus! Ega sa mulle ikka täpselt ei öelnud, kust ja kui palju raha leitakse. Kas sellest võib järeldada, et sa südames siiski nõustud Sven Sesteri küsimuses olnud mõttega, et kuni rahaasjad selged ei ole, võiks selle eelnõu menetlemise katkestada?

Aitäh, hea küsija! Ma ei nõustu teie väitega selles mõttes, et ma olen usaldanud rahandusminister Jürgen Ligi kõik need aastad ja usaldan teda ka praegu. Tema on öelnud palju suuremate kulutuste kohta, mis on nüüd koalitsioonilepingus kirjas, et katteallikad nendele leitakse. Kui te küsite minult isiklikult, kust tegelikult seda raha võiks leida, siis ma ka ütlen, hea küsija, kust seda võiks leida. Tulumaksu alandamine 1% maksab suurusjärgus 70 miljonit eurot. Ma arvan, et seda lastega pered praegu ei nõua, seda ei nõua ka kogu Eesti ühiskond. Eesti ühiskond nõuab pigem seda, et tõstetaks lapse- ja peretoetusi. Kui minu käest küsida, kumba teha, kas tõsta lapsetoetusi või alandada tulumaksu 1%, siis mina kindlasti valin lapsetoetuste tõusu. See on konkreetne vastus küsimusele, kust raha võtta. Ma arvan, et uus koalitsioon peab vaatama majandusprognoosi, see läheb sügise poole natuke veel karmimaks. Minu arvates tuleb teil nii mõnedki lubadused maha tõmmata, kui te ikka tahate ellu viia vastutustundlikku rahanduspoliitikat, mida Andrus Ansipi valitsus aastaid rakendas.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Te tundsite ühele eelmisele küsijale vastates muret, et uus koalitsioon tahab minna riigi reservide kallale. Aga mul on siin riigikassa aruanne 2013. aasta rahavoogudest ehk selle aja kohta, kui IRL oli valitsuses. See näitab seda, et 2013. aastal oli riigi rahavoog 37 miljoni euroga miinuses. Ma mäletan, et ka 2012. aastal oli riigi rahavoog negatiivne. Kui IRL oli valitsuses, millistest allikatest te siis seda miinust katsite? Või tahate väita, et te hoopis kogusite reserve?

Aitäh, hea küsija! Minust ei ole teile kindlasti mitte mingisugust vastast, kuna ma ei ole kunagi olnud Euroopa parim rahandusminister ja arvatavasti ka ei saa selleks. Aga ma tahan öelda, et me tulime ju läbi 2009. ja 2010. aasta majanduskriisist, kui me tegime tohutu suuri kärpeid. Selle mõju jätkus. Eelmise valitsuse eesmärk oli struktuurne ülejääk ja selles mõttes ka reservide kogumine tulevikuks. Sellest eesmärgist on uus koalitsioon selgelt loobunud. Ma arvan, et hea küsija teab minust palju paremini, et need arvud on tegelikult miinuses. Reserve selles mõttes ei koguta.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austet ettekandja! Vahel on vaja tõesti kolme aastat ja ööistungeid selleks, et mõni sõnum kohale jõuaks. Ma täpsustan lugupeetud ettekandjat selles, et meie eelnõu ei ole mitte menetletud kolm aastat, vaid see on kolm aastat riiulil seisnud. Kuna sinu fraktsiooni ridadest kostab erinevaid signaale, mistõttu mulle tundub, et kannapööre ei ole absoluutne, siis ma tahan teada, kas meie eelnõu taasavastamine ja edasi menetlemine on IRL-i siiras soov või me viljeleme siin lihtsalt poliittehnoloogiat.

Aitäh, hea küsija! Ma ei tea, kuidas teie, aga mina Riigikogu saali ette kindlasti poliittehnoloogiat viljelema ei tule. Ma tuletan meelde, et tegu on Riigikoguga ja kui me midagi otsustame, siis see on seadus, see ei ole poliittehnoloogia. Seda esiteks. Teiseks, poliitiline tahe, ma tulen selle juurde tagasi, on väga tähtis. Kui seda ei ole, siis on väga raske seadusi vastu võtta. Kui poliitiline tahe on olemas, siis me saame siin seadusi vastu võtta, ja kui see poliitiline tahe on vastutustundlik, siis on võimalik vastu võtta ka häid seadusi. Nagu te näete, sotsiaalkomisjonist tuli see eelnõu siia saali otsusega teine lugemine lõpetada, poliitiline tahe on tekkinud. Mina võtan seda eelnõu väga tõsiselt ja loodan, et ka sotsiaaldemokraadid eesotsas hea küsijaga võtavad oma ettepanekuid tõsiselt. See ei ole poliittehnoloogia.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kuulates seda arutelu siin, tekib mul küll arusaam, et mitmed saalis viibijad on vist ära unustanud, et vahepeal oli päris suur majanduskriis ja üsna paljud pidid roosad prillid, tahtsid nad seda või mitte, eest ära võtma. Mul tekkis küsimus, kas sotsiaalkomisjon oma arutelul puudutas ka seda teemat, miks varem ei olnud võimalik peretoetusi tõsta. Seda ei olnud võimalik teha just selle kriisi tõttu. Teiseks on mulle jäänud arusaamatuks, mida sotsiaaldemokraadid tegelikult tahavad. Kas nad tahavad toetada oma eelnõu või nad ei taha seda ja ööistungid olid lihtsalt üks suur show avalikkusega manipuleerimiseks?

Aitäh! Me oleme sotsiaalkomisjonis korduvalt arutanud Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide esitatud lapsetoetuste tõstmise eelnõusid. Tõepoolest, nende toetamata jätmise põhiargument on olnud see, et meil ei ole olnud nende toetuste tõstmiseks vahendeid. Teiseks, tuleb tunnistada, et eelmine koalitsioon ei näinud oma koalitsioonilepingus ette universaalsete lapsetoetuste tõstmist, vaid meil oli kavas kehtestada vajaduspõhiste peretoetuste süsteem. Lisaks sellele me tõstsime kolmanda ja iga järgmise lapse toetusi. See on selle probleemi taust. Kui rääkida sotsiaaldemokraatidest, siis tänane hääletus näitab, kas nad võtavad seda teemat tõsiselt ja kas nad tegelevad poliittehnoloogiaga või mitte. Ma tean, et veel mõni nädal tagasi kogusid sotsiaaldemokraadid rahva käest allkirju, et just nimelt see eelnõu sellisel kujul seadusena vastu võetaks. Seda tehti pika aja jooksul, tänava peal küsiti inimeste käest allkirju. Te ise teate seda paremini kui mina. Ka meie inimeste käest Tallinna Linnavolikogus küsiti sellele avaldusele allkirju. Mina ei saa sotsiaaldemokraatide eest vastata, sest ma ei tea, mida nad tahavad. Ma loodan, et nad tahavad lapsetoetuste tõusu, ja ma loodan, et nad tahavad, et nende eelnõu seadusena vastu võetakse. See oleks minu arvates loogiline. Aga kindlasti saavad nad ise enda eest kõnelda.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei tea, kas sa panid ise tähele, aga vastates hea kolleegi Andrus Ansipi küsimusele ja temaga mitte nõustudes sa sisuliselt umbusaldasid oma head erakonnakaaslast Sven Sesterit, kauaaegset rahanduskomisjoni esimeest, kes äsja siin saalis avaldas arvamust, et eelnõu menetlemine tuleks katkestada. Muidugi teeb sulle au, et sa endiselt oled lojaalne rahandusministrile, aga ma arvan, et ka Sven Sester tegi rahanduskomisjoni esimehena väga hästi oma tööd siin tundide kaupa käesoleva aasta riigieelarvet kaitstes. Kas teil on eri arvamused ainult lapsetoetuste kohta või on IRL-is mingi lõhe tekkimas?

Need on sellised märjad unenäod. Ma võin öelda, et need unenäod jäävad unenägudeks ja IRL-is ei ole mingeid lõhesid. Võib-olla vastupidi sellele mõttemaailmale, mida sina esindad, on meie erakonnas arvamuste paljusus olnud traditsiooniline ja see on olnud ka avalik. Teiseks, Sven Sester küsis, mis ma arvan, kas eelnõu lugemine tuleks katkestada, ta ei teinud ettepanekut lugemine katkestada. Ma vastasin, et minu arvates ei ole hea mõte täna selle eelnõu menetlemist katkestada. Kui teil on soovi näha kuskil mingit lõhet või mida iganes, siis pean ütlema, et seda lõhet ei ole. Aga minu arvates ei tule üllatusena, et vastupidi mõnele teisele erakonnale on IRL-is lubatud rääkida seda, mis kellelgi mõttes on.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Hea ettekandja! Kuna ilmselt oli juba ette määratud, et see arutelu väljub komisjonis toimunud diskussiooni raamidest, siis ma luban endale ühe natuke laiema küsimuse, millele sa võid muidugi vastamata jätta. Reformierakond on viimasel ajal andnud väga selge signaali, et nemad olid algusest peale sellised helded ja oleksid kõigile raha andnud, aga Isamaa ja Res Publica Liit nagu takistas neid. Jürgen Ligi on rääkinud sellest, et oli väga raske teiega koostööd teha, kuna te ise ei teadnud, mida te tahate. Seleta, palun, miks te siis olite raha jagamisele nii vastu ja miks alles nüüd, kui te olete koalitsioonist lahkunud, on Reformierakonnal lõpuks võimalik hakata raha lennukist alla loopima!

Teate, hea küsija, ma arvan, et see põhjus on ... Ma ei teagi, kuidas seda öelda. Mis on siis vahepeal muutunud? On muutunud peaminister. Müts maha endise peaministri ees, kellest on saanud Riigikogu liige. Ta on jäänud oma seisukohtade juurde. Ta on öelnud, et universaalsete lapsetoetuste tõstmine ei ole tema arvates mõttekas tegevus. Peaministril on valitsuses teatud kaal, ma arvan, et isegi päris suur kaal.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen järjekordselt veidi segaduses. Palun täpsusta, kas sotsiaalkomisjonis Reformierakond toetas selle eelnõu teisele lugemisele saatmist ja selle lõpetamist! Kui need komisjoni liikmed seda toetasid, siis kas seal erakonnas on ka lõhe ja tüli majas?

Ei, reformierakondlased ei hääletanud sotsiaalkomisjonis lõpetamise poolt, nad lihtsalt ei hääletanud.

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Suur tänu! Kuulates Margus Tsahknat, jääb mulje, et IRL-ile ei ole lapsed mitte eesmärk, vaid vahend. Tsahkna räägib küll lastest, aga rõhutab, et on veel midagi tähtsamat, näiteks julgeolek. Nii et raha nõudvad lapsed on ühel pool ja Ukrainas tõrkuv julgeolekusituatsioon teisel pool. Veelgi enam, Margus Tsahkna suu räägib üht, aga kehakeel on hoopis teistsugune. Seetõttu tahan teada, mida härra Tsahkna tegelikult tahab meile kõigile kõnepuldist ütelda.

Hea küsija! Mulle jäi natuke segaseks teie küsimuse sisu. Mida mu keha hetkel teeb? Seisab teie ees. Tegu on sotsiaaldemokraatide eelnõuga. Ma loodan, et hea küsija teab, mida sotsiaaldemokraadid on enne valimisi lubanud ja mida nad tegelikult teevad, ma loodan, et teie peas ei valitse segadus, ükspuha siis, mida see keha teeb. Ilmselgelt esindan ma siin sotsiaalkomisjoni seisukohta, et see eelnõu tuleks seadusena vastu võtta, selleks tuleks täna teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele juba selle nädala neljapäevaks. Kui rääkida sellest, mida me siin enne arutasime, siis ma olen ka praegu seisukohal ja olen siit puldist kogu aeg sellest rääkinud, et lapsi ja lastega peresid tuleb rohkem toetada. Selles suhtes ei pea ma ühtegi oma sõna sööma. Teistpidi võttes olin ma Riigikogu eelmise perioodi jooksul see paha krokodill, kes teadis, mida tähendab üks euro ja kust see euro tuleb ehk kuidas saab kommi sisse moos või kust tekib tolm. Me peame silmas pidama ka majandusprognoosi. Marianne Mikko rahvusvahelise poliitika spetsialistina kindlasti teab, et maailmamajandus mõjutab meid, Ukrainas toimuvad sündmused ja Venemaa majandus mõjutavad meid, ka võimalikud sanktsioonid mõjutavad meid ja meid ümbritsevaid riike ning kõigi riikide majandust. Seetõttu peavad otsused olema jätkusuutlikud. Aga olles kuulnud uue koalitsiooni rahandusministri väljaütlemisi, arvan ma, et lapsetoetuste tõstmine on Eesti riigile jõukohane. Küsimus on selles, kas muud otsused seda toetavad või ei, kas näiteks tulumaksu langetamine 1% tegelikult toetab jätkusuutlikku riigirahandust või mitte. Selles suhtes on mul küsimusi tekkinud.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Austatud komisjoni ettekandja! Mul endal on kolm last ja ma tean täpselt, mida laste kasvatamine tähendab. Ma tean, et iga euro, mida me saame anda juurde lapsi kasvatavale perele, on ülimalt oluline. Tõepoolest, nii nagu sa ise siit kõnepuldist ütlesid, vajavad lastega pered eelkõige kindlustunnet, mille lapsetoetuste tõus endaga kaasa toob. Stenogrammi huvides tahan lihtsalt märkida, et kevadkollektsioon on kokku leppinud ka vajaduspõhiste peretoetuste suurenemise 45 euroni ning lisaks esimese ja teise lapse toetuse suurenemisele 45 euroni suureneb toetus alates kolmandast lapsest 100 euroni. Aga kas sa Riigikogu ja sotsiaalkomisjoni liikmena oled ka valmis toetama kevadkollektsiooni ettepanekuid, kui lapsetoetus suureneb senisest 19 eurost näiteks ainult 45 euroni?

Aitäh! Ma ei tea, mis asi on kevadkollektsioon või -koalitsioon, aga ma tean, et Eesti Vabariik on saanud endale uue valitsuse ja uue valitsuskoalitsiooni. Igat senti, mis läheb lastele ja peredele, olen mina alati toetanud ja kindlasti toetab seda ka IRL, aga ma loodan, et seadusena võetakse vastu ka see eelnõu. Ma tahan öelda, et meil ei ole mõtet mängida kassi ja hiire mängu. Me oleme esimest korda üle kümne aasta täna sellises olukorras, kus kõik erakonnad on välja öelnud, et lapsetoetusi tuleb tõsta. Nüüd käib siin aga nagu mingi mäng. Sotsiaaldemokraadid on andnud menetlusse eelnõu ja nad on võidelnud selle eest, et lapsetoetused tõuseksid. Nad on teinud kampaaniat ja investeerinud sellesse kampaaniasse, ma arvan, sadu tuhandeid eurosid, et oma valijaid veenda. Nad on olnud tundide kaupa õues, et rääkida, et just nimelt see eelnõu tuleb seadusena vastu võtta. Nad on teinud seda täiesti siiralt ja müts maha nende ees. See on olnud üks sotsiaaldemokraatide põhimõttelisi teemasid. Täna siin saalis on aga selline kummaline olukord, et mina peaksin nagu sotsiaaldemokraate veenma, et see on nende eelnõu ja nad võiksid selle seadusena vastu võtta. See on skisofreeniline hetk. Kõigis küsimustes on läbi lillede öeldud, et see ei ole sotsiaaldemokraatidel vist ikka päris hea ettepanek. Tegelikult ei tahaks ma selles olukorras olla. IRL-il on oma perepoliitika, mis on võib-olla natuke teistsugune. Tõesti, Sven Sester on selle kohta küsinud ja me oleme seda arutanud. Tõepoolest, kõige raskemas olukorras on kolme ja enama lapsega pered ning üksinda last kasvatavad vanemad. Need on faktid, mida te kõik teate. Täna me arutame sotsiaaldemokraatide eelnõu. Sotsiaalkomisjoni endise esimehena on mul tunne, et kui on selline konsensuspoliitiline hetk, kui kõik erakonnad siin saalis ütlevad, et jah, universaalseid lapsetoetusi on üle kümne aasta võimalik tõsta, me kõik tahame seda, siis see, mis siin saalis täna toimub, on mingisugune ümber nuka tegemine. Siin on eelnõu, konkreetne eelnõu, see on sotsiaaldemokraatide tehtud. Olge julged, ärge kartke, ärge värisege, hääletage oma eelnõu poolt! (Naer.) Miks pean mina seda siin teie asemel kaitsma?

Aitäh! Palun, Jüri Jaanson, teine küsimus!

Hea ettekandja! Teil on praegu ilus pateetiline jutt küll, aga ma tulen tagasi selle juurde, kuidas reformierakondlased hääletasid sotsiaalkomisjonis ja miks nad nii hääletasid. Teiseks huvitab mind, mis siis ikkagi on vastutustundlik seadusloome. Igal väga vajalikul seaduseelnõul peaks olema ju finantskate. Seetõttu küsin, kas on vastutustundlik minna eelnõuga edasi, ära ootamata augustikuist majandusprognoosi ja sügisest eelarve eelnõu menetlust, mille jooksul me saaksime võimaluse korral leida sellele seaduseelnõule katte.

Aitäh! Ma mõtlen nii, et järgmise aasta eelarvet on lihtsam teha, kui on teada, millised on kindlad kulutused. Ega Riigikogu sotsiaalkomisjon seda eelnõu seadusena vastu ei võta, see on kogu Riigikogu otsus. Kui Riigikogu seda eelnõu seadusena vastu ei võta, siis see on Riigikogu otsus ja Riigikogu kaudu on see Eesti rahva otsus. Kui me otsustame täna lapsetoetusi oluliselt tõsta, siis pigem on eelarvet kergem koostada kui siis, kui me hakkaksime selle tõstmisega tegelema millalgi septembrikuus. Ma olen ise olnud riigieelarve koostamise juures ja tean, et tegelikult pannakse suured klotsid paika just nimelt selle prognoosi pealt, mis nüüd tuli. Töö on käinud ju tegelikult juba varem. Jürgen Ligi oli 20. veebruaril valitsuskabinetis hoopis kärpeettepanekutega. Tegelikult paneb valitsus praegu eelarvet kokku. Meie kätte jõuab see küll sügisel, aga siis on sisuliselt võimatu teha selliseid 100 miljoni euro suuruseid muudatusi, olgem ausad. Ööistungid, mida sotsiaaldemokraadid korraldasid, olid suurepärased sammud, mis aitasid pöörata sellele teemale tähelepanu. Kuid novembri alguses siin saalis nii suuri pöördeid teha on väga keeruline. Seetõttu on väga mõistlik menetleda seda eelnõu praegu, aprilli alguses.

Aitäh! Palun, Jüri Morozov!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite oma ettekandes ja küsimustele vastates sellest, et majanduskasv kahaneb ja eelarvekulude katteks vahendeid ei ole. Samas tahate, et see eelnõu seadusena vastu võetaks. Mis see on, mida te praegu teete? Te ütlesite, et see ei ole poliittehnoloogia. Mis see siis olla võiks? Kas ootamatu kiindumus sotsiaaldemokraatide vastu on ähmastanud teie ratsionaalset mõtlemist ja te ei saa päris hästi aru, millest te räägite?

Aitäh! Ma räägin esiteks sellest, et lapsetoetusi tuleb tõsta. Teiseks, eelnõu on siin täna teie ees – see on sotsiaaldemokraatide eelnõu, muuseas – ja sotsiaalkomisjon otsustas selle saata teisele lugemisele ning teise lugemise lõpetada. Ma arvan, et see on õige otsus, kui mõelda lastele ja peredele. Aga ma olen vastutustundlik inimene ja tunnen ka numbreid. Ma tahan öelda, et lapsetoetuste tõus tuleb ära teha. Pigem on probleem selles, et uus koalitsioon on lubanud teha väga palju kulutusi ja võtta mitmeid meetmeid, mis viivad eelarvest raha välja. Kui panna kaalukausile, kas tõsta lapsetoetusi või näiteks langetada üksikisiku tulumaksu 1% – need summad on samas kaalukategoorias –, siis mina valiksin lapsetoetuste tõusu ja tulumaksu langetuse kas lükkaksin edasi või võtaksin üldse päevakorralt maha. See on see sõnum, mida ma teile siin annan. Kui küsitakse, kas ma tegelen poliittehnoloogiaga, tuues teile siia otsustamiseks teie enda eelnõu, et te saaksite olla rõõmsad ja oma valijatele antud lubadusi täita, siis juhin tähelepanu, et mina tahan anda ka vastuse, kust see raha tegelikult tuleb. Praegune koalitsioon oma lubadustega seda vastust ei anna. Selles on probleem.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austet ettekandja! Me jäime ennist eri arvamustele poliittehnoloogia asjus. Siit minu küsimus. Kui valitsuskoalitsioon ei oleks muutunud, kas ka siis oleks sinu juhitud sotsiaalkomisjonil jagunud tarmukust meie kolm aastat riiulis seisnud eelnõult tolm ära pühkida ja see saali tuua?

Aitäh! Seda tuleb küsida meie koalitsioonipartneri käest.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Margus! Nagu paljudel teistel siin saalis, on minulgi raske sinu kehakeelt ja juttu tõlgendada. Ma ei saa aru, mis sind rohkem ajendab, kas rõõm halvenenud majandusprognoosi üle või siiras mure laste olukorra pärast. Ma arvan pigem, et siirust on vähem. Aga sa ei pea sellele vastama. Mul on ka konkreetne küsimus. Margus, millal sa valetasid, kas siis, kui sa toetasid üksikisiku tulumaksu langetamist käsitlevat seadust, või nüüd, kui sa nõuad sellest langetamisest loobumist?

Hea küsija! Ma arvan, et see on niisama hea küsimus, kui mina küsiksin sinult, millal sa valetasid, kas siis, kui sa ütlesid, et lapsetoetusi ei ole vaja tõsta, või nädal tagasi, kui sa ütlesid, et neid on vaja tõsta.

Aitäh! Palun, Barbi Pilvre!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen päris uus Riigikogu liige ja võib-olla ei tunne veel kõiki poliittehnoloogilisi skeeme. Ma arvan, et teie esinemist vaatavad paljud ka interneti vahendusel. Võib-olla te siiski täpsustate ja võtate detailideks lahti selle poliittehnoloogilise skeemi, mille alusel on võimalik, et ühele IRL-i liikmele hakkab äkki üks sotsiaaldemokraatide eelnõu nii väga meeldima, et te saate nii veenvalt seda siin kaitsta.

Aitäh! Võib-olla ongi teil aeg atra seada ja vaadata, kuidas Riigikogu töötab. Ma tuletan meelde, et Riigikogu liikmed ei ole siin mitte parteisõdurid, vaid nad on Riigikogu liikmed, nad on saanud mandaadi oma valijatelt ja on oma otsustes vabad. Seda esiteks. See on minu soovitus Riigikogu liikmele ja võib-olla tulevikus ka valitsusliikmele, ma räägin päris siiralt. Teiseks, vaadake ajalukku. Ma ei pea siin midagi põhjendama. Viimati tõsteti universaalseid lapsetoetusi Juhan Partsi valitsuse ajal. IRL on see erakond, kes viimati universaalseid lapsetoetusi tõstis, neid kahekordistades. See on fakt. Meil ei ole siin mingisugust ootamatut poliittehnoloogiat. Me räägime asjadest nii, nagu nad on.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Siin on väga palju olnud juttu poliitilisest tahtest. Tegelikult seisnebki Riigikogu töö poliitilises tahtes. See on ka ilmselt poliitiline tahe, kui näiteks osa kulutusi kaetakse teederahast ja Eesti Loto lisatuludest. Eesti Loto tulud täienevad ka lapsetoetuste saajate arvel, sest need pered on ilmselt kõige suuremad lotomängijad, kuna nemad on kõige suuremates rahalistes raskustes. Tegelikult on ka need poliitilised valikud, kui ei tehta maksureformi, haldusreformi või riigireformi, sest ka sealt oleks võimalik toetuste katteks raha saada. Kellel puudub tänasel päeval Riigikogus poliitiline tahe lastele toetusraha leida?

Aitäh! Siin oli juttu kehakeelest. Ma olen aru saanud, et kõik erakonnad on siin lubanud, et lapsetoetusi tuleb tõsta, aga kui sõrmed hääletavad teistmoodi, siis sealt ongi näha see poliitiline tahe, kui suu räägib üht, aga sõrmed teevad teist. Vähemalt sõnades on täna esimest korda tõesti üle kümne aasta tekkinud Riigikogu saalis olukord, kus neli Riigikogus esindatud erakonda on öelnud, et universaalseid lapsetoetusi peab tõstma. Ma arvan, et 2003. aastal, kui viimati otsustati siin saalis lapsetoetuste tõusu üle (see otsus hakkas kehtima 2004. aasta 1. jaanuarist), samamoodi keegi sellele vastu ei hääletanud. Ma seda täpselt küll ei tea, aga ma arvan, et see oli nii.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma sind vaatan ja kuulan, siis millegipärast meenub mulle Jan Uuspõld, kes on andnud väga ilmekaid ja sisukaid monoetendusi, rõõmustamaks Eesti rahvast. Ma saan aru, et see on sul täna viimane etendus ja sa saad sellega väga hästi hakkama. Sul on nagu kolmas silm avanenud, sa püüad meeleheitlikult, aga see ei muuda enam olukorda. Kümme aastat ei ole te lapsetoetuste tõstmisega hakkama saanud, kümme aastat on lapsetoetused olnud täpselt samal tasandil. No te ei ole hakkama saanud! Tahan sulle lõpetuseks öelda, et ära valuta südant, sest sotsiaaldemokraatidel on kindel plaan, kuidas seda teha. Sa võid julgelt täna selle monoetenduse lõpetada. Usu, me aplodeerime sulle.

Aitäh! Ma kindlasti ei küüni mitte kunagi nii suurtesse kõrgustesse kui Jan Uuspõld. Teiseks, ma ei anna siin mingit etendust, vaid ma tutvustan sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu. Kui see on teie kirjutatud stsenaarium etenduse jaoks, siis on sellest väga kahju, sest laste ja peredega mängida ei ole väga viisakas tegevus. Te olete selle ettepaneku teinud ja olete selle eest seisnud. See, et see eelnõu menetlusse jäi, oli ka otsus. Mina olen siit puldist korduvalt rääkinud vajadusest lapsetoetusi tõsta. Hiljuti oli isegi üks pahandus, kui ma, vastates Eiki Nestori küsimusele, kunas lapsetoetused tõusevad, olin võib-olla liiga optimistlik ja ütlesin, et peale 2015. aasta märtsikuud, võib-olla aprillis teeme selle otsuse. Aga nüüd on poliitiline olukord teistsugune ja seda otsust on võimalik teha veel aasta varem. Ma arvan, et peredele on see kindlasti suureks abiks. Kui teie käite siin nalja tegemas ja etendusi nautimas, siis minu arvates ei ole see selleks õige koht. Inara, see nupulevajutus tähendab konkreetset seaduseelnõu ja nendele peredele konkreetset abi. See ei ole Monoteater või mingi muu teater. Mina ei tee siin nalja.

Palun, Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Olen juba üle tunni kuulanud seda küsimusterahet. Siin küsiti teatri kohta. Mulle tundub, et sotsiaaldemokraadid on kolm aastat teatrit teinud, korjanud allkirju ja andnud lubadusi. Ma loodan, et see teatrietendus lõpeb täna sellega, et kõik toetavad lapsetoetuste tõstmist. Kas sa oled sama meelt?

Ma jään oma arvamuse juurde, et ma ei pea seda teatriks. Parlament tähendab rääkimise kohta ja me tõesti räägime siin. See ongi see koht, kus me läbi räägime. Ma näen lihtsalt sellist väikest paanikahetke. Mõnikord võib sattuda kimbatusse, kui sa oled midagi väga soovinud, nagu sotsiaaldemokraadid on soovinud lapsetoetuste tõusu, ja siis järsku ongi see kõik võimalik, kui sa teed otsuse ja vajutad nuppu. Ma arvan, et sellises kimbatuses sotsiaaldemokraadid praegu ongi. Mina soovitan endale kindlaks jääda, sest valijad jälgivad seda, kas poliitikud täidavad oma lubadusi või mitte. Minu meelest on naeruväärne mind süüdistada selle pärast, et ma sotsiaalkomisjoni tolleaegse esimehena, nähes poliitilist tahet, tõin selle eelnõu siia saali. Kui see on minu süüdistamise põhjus, siis ma olen väga õnnelik selle süüdistuse üle. Aitäh teile! Aga räägime asja sisust. Ma ei pea seda teatriks. Need on konkreetsed otsused, mis on mõeldud täitmiseks.

Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Iga etendus on hea, kui rahvas saalist enne etenduse lõppu ei lahku. Ma vaatan, et sinu erakonnakaaslasi on jäänud vaatajate hulka ainult kolm. Aga minu küsimus on ajendatud hea kolleegi Kalev Kotkase küsimuse sõnastusest. Sellel hetkel, kui sa selle eelnõu n-ö tolmu alt üles leidsid, pidi sul komisjoni esimehena olema väga selge arusaam, kus need katteallikad on. Sa oled täna rääkinud siin pensionide äravõtmisest jne. Kust, mille arvelt oleks sinu arusaama kohaselt pidanud tulema raha katteallikate jaoks?

Aitäh! Ma olen siin korduvalt öelnud, kust see raha võiks tulla: tuleks lõpetada üksikisiku tulumaksu langetamine. Need summad on samas suurusjärgus.

Aitäh! Palun, Marianne Mikko, teine küsimus!

Aitäh! Margus Tsahkna, ma olen keerulise dilemma ees, võiks öelda, et täiesti skisofreenilises olukorras. Mis on mängult ja mis on päris? Aga muidugi ei ole ülemäära tähtis minu tunne, vaid tähtis on küsimus, miks Eesti lapsed on prominentse IRL-i poliitika jaoks pelk vahend.

Aitäh! Selles küsimuses oli nii palju selliseid väljendeid, mille kohta ma ei taha midagi öelda. IRL-i poliitika ja perepoliitika ei ole kindlasti prominentne.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere, teine küsimus!

Aitäh! Kõigepealt ma täpsustan. Margus, kui sa mu eelmisele küsimusele vastasid, et ka mina valetasin, kui ma eelmisel aastal ei toetanud universaalsete lapsetoetuste tõusu, aga eelmisel nädalal toetasin, siis sa eksisid või valetasid jälle. Ma ei toetanud ei varem ega toeta ka praegu nende toetuste tõstmist. Ma leian, et see on vale meede ning suunatud ja vajaduspõhine toetamine oleks mõistlikum. Aga see selleks. Minu küsimus sulle on ikkagi sellesama üksikisiku tulumaksu kohta. Sa eelmisel aastal toetasid selle langetamist, aga praegu ütled, et see tuleb lõpetada. Kui IRL-i ja Reformierakonna koalitsioon oleks tööd jätkanud, kas sa oleksid ka siis olnud valmis vastupidi koalitsioonilepingus kirjapandule nõudma, et üksikisiku tulumaksu langetamine tuleks lõpetada?

Aitäh, hea Valdo! Esiteks, ma ei väitnud, et ka mina valetan. Ma ütlesin, et see küsimus, mis sa esitasid, on umbes niisama hea, kui ma küsiksin sinu käest seda, mida ma sinu käest küsisin. Vastupidi Reformierakonnale oleme meie oma sõna pidanud. Meie seda koalitsiooni ei lõhkunud, meie oleme pidanud kinni nendest kokkulepetest, milles me koalitsioonilepingus kokku leppisime. Aga koalitsioonileping on tahes-tahtmata kahe või kolme poole – koalitsioonis võib olla erineval hulgal osapooli – kokkulepe ja selles kokkuleppes ei saa kõik seda, mida nad tahavad, vaid kõik saavad natuke vähem. Kõik on natuke ebarahul. Aga meie pidasime koos vastu seitse aastat, mis on minu arvates suur saavutus. Eelmise koalitsiooni ülesanded olid tõesti väga keerulised. Ma olen Reformierakonnale selle aja eest tänulik, kuna me sõime koos ära mitte puudade, vaid tonnide kaupa soola ja tegime põhimõtteliselt õigeid otsuseid. Nende otsuste tõttu on meil üldse võimalik täna tõsiselt arutada lapsetoetuste tõstmist. Aga poliitiline olukord on muutunud ja ka Reformierakond on öelnud, et universaalseid lapsetoetusi oleks nüüd mõttekas tõsta. Ma ei tea, kuidas te koalitsioonis omavahel tegelikult läbi saate. Endine peaminister ütleb, et ta ei toeta nende toetuste tõstmist, sina majandus- ja rahandusinimesena ütled, et sa ei toeta universaalsete lapsetoetuste tõstmist ja teie erakonnas on veel sellisel arvamusel olevaid inimesi. Ma ei tea, kui kaua tegelikult sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioon kestab, kui te juba paar nädalat peale koalitsioonilepingu sõlmimist ühe põhilubaduse kohta ütlete, et te seda ei toeta. Ei ole minu asi seda siin arutada, see on juba teie koostöö küsimus. Aga poliitilise otsuse tegemise koht on siin ja täna. Ma tahan öelda, et kui IRL on midagi lubanud, siis me täidame seda. Praegu me käitume nii, nagu meie arvates oleks lastele ja peredele kõige parem.

Aitäh! Palun, Tatjana Jaanson!

Lugupeetud eesistuja ja sõnavõtja! Mul on selline küsimus. On olemas varasemad ja praegused poliitilised kokkulepped. Kas teie mure on see, et uued kokkulepped ei kehti ja uus koalitsioon lapsetoetusi ei tõsta?

Aitäh! Ma ei oska öelda, mida uus koalitsioon teeb või ei tee. See on uue koalitsiooni otsustada. Ma tean, et meil on siin eelnõu, ja ma tean, et kõik erakonnad on öelnud, et universaalseid lapsetoetusi tuleb tõsta. Ausalt öeldes on Riigikogu rahva järel kõige kõrgem organ ja meil on vaba tahe otsustada. Ma kutsun teid üles otsuseid tegema. Sotsiaaldemokraate kutsun ma üles muidugi ka oma lubadusi täitma.

Aitäh! Palun, Tatjana Jaanson, teine küsimus!

Ma ei saanud oma küsimusele vastust. Kas te arvate, et eelmise ja praeguse koalitsiooni poliitilised kokkulepped ei kehti? Kas need on lihtsalt õhumullid?

Ma sain teist nüüd täpsemalt aru. Mina olen näinud ja te kõik olete näinud, et poliitikas asjad muutuvad. Me kehtestasime näiteks emapensioni, aastal 2012 me võtsime siin saalis selle otsuse koos meie koalitsioonipartneriga vastu. Nüüd on plaan emapension tühistada. 200 000 ema, kes on lapsed üles kasvatanud, jäävad 1. jaanuarist 2015 emapensionist ilma, kui uus koalitsioon niimoodi otsustab. Tegemist ei ole eelmise koalitsiooni mingisuguse plaaniga, vaid siin saalis vastu võetud seadusega. 2012. aastal ei hääletanud minu teada mitte keegi sellele siin vastu. Kui uus koalitsioon ei võta mõistust pähe ega mõtle nende 200 000 ema peale, tuleb seesama eelnõu siia koos riigieelarve seaduse eelnõuga ja siis te hääletate juba teistmoodi. Nii et küsimus oli selles mõttes väga õigesti püstitatud: kas lubadused peavad või mitte. Kui ma vaatan prominentsete ja juhtivate Reformierakonna poliitikute seisukohavõtte, siis ma tõesti ei tea, kas uus koalitsioon peab üldse sügiseni vastu. Aga täna tean ma seda, et meil on olemas konkreetne eelnõu ja sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku selle teine lugemine lõpetada. Kui te otsustate teise lugemise täna lõpetada, siis neljapäeval tuleb see eelnõu kolmandale lugemisele ja lapsetoetused on tõstetud. Teie koalitsioon võib täiesti rahulikult edasi valitseda, aga see lubadus on täidetud ja te võite oma valijatele öelda aitäh toetuse eest.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teisel lugemisel võivad kõik Riigikogu liikmed esineda. Ma kasutan võimalust, eriti arvestades tänast debatti, ja annan edasi mõningaid mõtteid selle eelnõu kohta.
Minu meelest on kaks teemat, millest me peaksime rääkima. Esiteks, universaalsed lapsetoetused versus vajaduspõhised lapsetoetused, ja teiseks, võimalikud katteallikad. Ma püüan neil kahel teemal peatuda. Olles veel viimaseid minuteid rahanduskomisjoni esimees ja juba kolm aastat siitsamast puldist kaitsnud riigieelarvet, on mul nendel teemadel mõtted tekkinud, kuigi olen ka varem need välja öelnud.
Ma toetan täielikult ekspeaminister Andrus Ansipi nädal-poolteist tagasi välja öeldud mõtet. Olen endiselt arvamusel, et universaalsed lapsetoetused on lihtsalt raha külvamine. Kui on tehtud poliitiline otsus panna sellesse sotsiaalsesse valdkonda raha juurde ja selleks on katteallikad, siis, head kolleegid, ma arvan, et sel juhul me peaksime vajaduspõhiseid toetusi veelgi suurendama. Nagu ma aru saan, siis praegune koalitsioon, st ajutine valitsus on kokku leppinud, et tuleb tõsta 45 eurot universaalseid toetusi ja 45 eurot vajaduspõhiseid toetusi ja see läheb maksma peaaegu 80 miljonit eurot. Kui lähtuda vajaduspõhisusest, saaks perede lastetoetust suurendada mitte 45 + 45 eurot, vaid tunduvalt rohkem. On põhimõtteline seisukoht, kas me külvame raha kõigile või nendele, kellel seda tegelikult vaja on. Ma olen endiselt seda meelt, et mina Riigikogu liikmena annaksin raha pigem neile, kes seda tõesti vajavad. Põhjus on väga lihtne: meil on vähe raha, seda ei tule lõputult riigieelarvesse juurde. Me peame kogu aeg arvestama, kas me saame Tallinna–Tartu maantee ühe aastaga korda teha või teeme igal aastal 10 kilomeetrit, see on paratamatu. Analoogne situatsioon on ka lastetoetustega. Tänase diskussiooni puhul panin tähele, et ka hea kolleeg Valdo Randpere ütles, et ta ei toeta seda. Eks see olukord on natuke skisofreeniline tõesti, kui te peate oma südametunnistusega vastuollu minema. Ühel hetkel mõtlete ühtemoodi, aga reaalelu on paraku hoopis teistsugune.
Paar mõtet veel. Aivar Sõerd ütles tänases debatis, et varasematel aastatel on eelarve võimaldanud teha otsuseid, mille koalitsioon on siiski vastu võtnud, olgugi et majandusprognoos ei olnud enam nii hea. Aivar Sõerdil on õigus. Tõesti, majandusprognoos, mis oli riigieelarve tegemise eeldus, näitas ühte ja hilisem reaalsus oli teine. Ka eelmisel aastal tegelikkus ei vastanud nendele tingimustele, millega sügisel oli arvestatud. Analoogne situatsioon on nüüdseks juba tekkinud. Siiski tookord oli nominaalne rahalaekumine vastavuses sellega, mida oli eeldatud. See andis võimaluse mitte teha riigieelarves järske muudatusi eelarveaasta jooksul. Nüüd peame nentima, et juba 2014. aastal näeme suure tõenäosusega 32 miljonit eurot miinust tegelikes laekumistes. Järgmisel aastal näeme üle 50 miljoni euro reaalset laekumismiinust, kui lähtume nendest lubadustest, mis on praeguseks üle antud. Ma arvan, et niisugustes olukordades me peaksime sügavalt järele mõtlema, mis otsuseid me vastu võtame.
Palun kolm minutit juurde!

Palun, kolm minutit!

Ka täna arutatav eelnõu on tegelikult osa nendest otsustest, mida me lähitulevikus peaksime tegema. Mulle tundub, et see käekiri, mis on omane peaasjalikult ajutisele koalitsioonile, on selline, et lubadusi jagatakse nagu buumiajal, aga reserve kulutatakse nii nagu kriisiajal. See on tähtis nüanss. Kui me tunneme, et me tahame seda eelnõu toetada, siis peame mõtlema, kust tulevad katteallikad. See on miski, mille kohta me peame endale täpselt aru andma. Mõtleme, mis võimalus meil praegu on, arvestades, et prognoosi järgi väheneb raha peaaegu kaks korda, s.o 3,6%-lt 2%-le. Peame silmas ka seda, et praeguse prognoosi järgi ei ole arvesse võetud viimatisi Ukraina sündmusi ja ilmselt ka mitte lähiaja võimalikke riskistsenaariumeid, näiteks et see 2% väheneb veelgi. Seega me ei saa teha otsuseid ilma võimalike katteallikateta. Me oleme diskuteerinud selle üle ja ka sotsid on esitanud ühe eelnõu tulumaksu 1% vähendamise kohta, mis jõustub 2015. Ma ei välista, et see võib olla üks alternatiividest, aga võib olla ka muid alternatiive. Head kolleegid, üks on selge: kui tahetakse vastu võtta poliitilist otsust, olgu see siis praeguse ajutise koalitsiooni taotletav 45-eurone toetus või mingi suurem summa, siis peavad selleks olema katteallikad. Praegu ei ole tegelikke katteallikaid ei 45-le ega ka 90-le eurole. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Heljo Pikhof!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Parem pool muna kui tühi koor. Vähem kui üheksa kuu pärast kasvab pere esimesele ja teisele lapsele makstav toetus 19 eurost 45 euroni kuus ehk pea 2,5 korda. See on väga suur asi, mis pakub täiendavat tuge kümnetele tuhandetele peredele, kus sirguvad lapsed. Paljudele lastele tähendab see võimalust minna viiuli- või klaveritundi või trenni, paljudele avaneb võimalus käia sagedamini kinos või teatris. Pole kahtlustki, et osa peresid saab täiendava summa abil katta oma lastele parema ja täisväärtuslikuma toidulaua. Lõviosa meie lastest, ümmarguselt 250 000 last kasvab ühe- ja kahelapselistes peredes. Sotsiaaldemokraadid on aastate jooksul esitanud korduvalt Riigikogus taotlusi kolmekordistada esimese ja teise lapse toetus, kuid tulutult. Nüüd, valitsuskoalitsioonis olles saame laste heaks käegakatsutavalt ja kiiresti mõndagi ära teha. Peale esimese ja teise lapse toetuse suurendame ka pere kolmanda ja iga järgneva lapse toetusraha 100 euroni kuus. Kõige suuremas kitsikuses olevate perede toetus, teisisõnu, vajaduspõhine peretoetus, kasvab 45 euroni kuus. Kui pere on sõna otseses mõttes toimetulekuraskustes, siis tõstame lapsetoetuse määra 90 euroni kuus. Euroraha toel avardame lastehoiuvõimalusi ja loome juurde lasteaiakohti. Nii nagu sotsiaaldemokraadid on alati õigeks pidanud ja veennud kolleege nii päeva- kui ka ööistungitel, hakkavad ka gümnaasiuminoored lõpuks ometi saama tasuta lõunat.
Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel tõdeda, et IRL-ist on saanud universaalse lapsetoetuse kirglik pooldaja. Võib-olla mäletate, kuidas kinnitas IRL-i juhtpoliitik Sven Sester riigieelarve arutelul 2013. aasta novembris ja ka täna siin saalis: universaalsete lastetoetuste mitmekordistamine ei ole tõhus mudel, ei saa eraldada raha kõigile ja kogu aeg. Ühiskonna käsutuses olevate ressursside piires on tähtis vaadata pigem vajaduspõhisust. Aga nende toetuste puhul, mille hulka kuulub ka koolitoidutoetus, arvas Sven Sester, et riik peab muutuma rohkem vajaduspõhiseks. Rahanduskomisjoni esimees ütles ka "Foorumi" saates tasuta koolitoidust rääkides, et varem või hiljem peame ka selles jõudma vajaduspõhisuseni. Kas kõik vajavad koolitoitu? Toonane IRL-i fraktsiooni esimees leidis, et sotsiaaldemokraadid pelgalt tembutavad, kui peavad ööistungeid lastetoetuste suurendamiseks. Ometi näitavad kõik Euroopa uuringud ja Põhjamaade kogemused, et sündimus on kõrgem ja lastega perede vaesus madalam just nendes riikides, kus makstakse kõigile ühtviisi ja tuntavaid peretoetusi ning riik teeb omalt poolt kõik mis suudab, et pakkuda lastele vajalikke teenuseid. Pean silmas lastehoidu, tasuta huviharidust, koolitoitu jne. Kõik see oleks abiks lastevanematele töö- ja pereelus.

Kolm minutit juurde!

Tõsi, meil on olemas laste ja perede arengukava aastani 2020, kus on sõnaselgelt öeldud, et iga sent, mis me täna lastesse panustame, toob meile hiljem küllaga tagasi. Ma räägin nii rahvastiku tervisest, haridusest kui ka lõppkokkuvõttes majandusarengust ja riigist üldse. Head kolleegid, täna teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku katkestada eelnõu 11 teine lugemine. Siinjuures tahan märkida, et sotsiaaldemokraadid ei ole loobunud oma sihist tõsta esimese ja teise lapse toetust 60 euroni kuus. Loodetavasti teeb selle teoks valitsus, kes asub tööle peale järgmise Riigikogu valimisi. Oleme rohkem kui valmis selle nimel koostööks kõigi poliitiliste jõududega. Aitäh!

Aitäh! Aivar Riisalu, palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Paberi liikumine Riigikogu aseesimehe kätte oli justkui sümboolse luulekogu üleandmine Eesti Vabariigi parlamendi asespiikrile, sest sotside eespool esitatu kõlas kena luuletusena. Vanajumalal on teinekord kummalised kombed ehk sisekaemust otsiva Keskerakonnaga on tal ilmselt omad plaanid, sest ta on hoidnud meid eemale sellest, et me peaksime minetama oma tegeliku kursi ja oma näo. Praegu on Eestis välja kujunenud kummaline olukord, kus uue vahevalitsuse (nimetame teda kuidas tahes) koalitsioonileping on ju tegelikult väga hea. Tunnistan ausalt ja otse, et sotsiaaldemokraadid on suutnud ära kasutada praegu kujunenud olukorda, kus Reformierakonna poliittehnoloogid otsustasid järjekordselt natukene koalitsioonipartneriga püherdada. Sotsid on suutnud koalitsioonileppesse sisse kirjutada asju, mis ei ole vaieldamatult mitte täistõde, vaid on pooltõde, aga igal juhul samm edasi, nagu öeldakse, inimnäolisema Eesti poole. Naljakas on tegelikkuses see, et sotsid oleksid ju võinud kasutada juhust ja minna Reformierakonnaga abieluvoodisse mitte praegu, vaid 2015. aastal. Selle koalitsioonilepingu miinused seisnevad selles, et kõikide nende unistuste täitmiseks raha kas ei ole või kui on, siis selle kasutamine hakkab valusasti lööma ka just nende mõistlike valijate pihta, kes võib-olla tulevikus oleksid isegi tahtnud sotsiaaldemokraate toetada. Üks kindel sihtgrupp on sellised normaalsed intelligentsed haritud Eesti inimesed, kes on suutnud oma esivanemate maja alles jätta, elavad kas mõnusas eestimaises aedlinnas, maakonnalinnas või kus tahes, on kõrgharidusega ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaks!

On päevselge, et nende inimeste küttearved hakkavad kõvasti suurenema, sest neil ei ole parajasti raha oma õpetlasetöö palgast renoveerida enda kodukatlamaja pelletile, mis tegelikult kipub ka juba õliga samasse hinda minema. Tegelikkuses saavad nad üsna korraliku küttehinna tõusu ja nii lihtne see ongi. Täna koos meiega siin saalis istuv peaminister Andrus Ansip on ju selgelt öelnud, et see ei ole väga mõistlik. Eelmises valitsuses ei olnud ta kindlasti seda meelt.
Järgmine asi, mis mind ja tegelikult meid kõiki opositsioonis selgelt erutab, on see, et Jürgen Ligi ütles täna hommikul välja, et ülejärgmisel aastal peaks ilmselt laenu võtma. Ma ei tea, sotsid, te olete fantastilised! Astu või teie erakonda. Jürgen Ligi, kes on kogu aeg olnud laenuvõtmise vastu, on nagu ümber sündinud. Mulle see ühest küljest justkui meeldib, kui see toob kaasa inimnäolise ühiskonna. Aga teisest küljest on see tragöödia, kui see toob kaasa riigi fiskaalpoliitilistest põhimõtetest taganemise.
Ütleme nii, et need sotside potentsiaalsed valijad – intelligentsed kõrgharidusega inimesed, kes tegelevad reeglina teadustööga, on koolis õpetajad või väikeettevõtjad – kaaluvad tõsiselt, kas ikka osta endale praegu uut sõiduautot. Sel lihtsal põhjusel, et sotside unistatud automaks on käibemaksu mittetagastamise tõttu ka kohale jõudnud. See tähendab, et jälle on sotsid tublid. Reformierakond muidugi muheleb ja mõtleb, et me oleme teinud õudselt hea diili – saime IRL-i valitsusest välja ja nüüd meil on täitsa tore olla. Järgmisteks valimisteks tõuseb meie reiting nii kõrgele, et siis me alles ehitame kõigile. Sotsid, 11 kuu pärast ei taha Reformierakond teist enam mitte midagi teada, sest neil ei ole teid enam vaja.
Aga kõige hullem lugu selle asja juures on see kõik kokku. Kui mõistlikud inimesed, kes on ka võib-olla väga aktiivsed valijad, vaatavad, kuidas meie siin omavahel püherdame, siis neile see lõpuks enam ei meeldi. Ma arvan, et mõistlik valija pöörab selja kogu selle jama peale, mida me siin kokku keedame, tegelikult ju ühiselt – ka Keskerakond, kes praegu on sunnitud kõike rahulikult pealt vaatama, on igal juhul kaasvastutaja, eks meilgi on omad hädad. Ütleme siis nii, et kogu poliitilisele süsteemile see au ei tee.
Ma tunnistan ausalt ja otse – see on küll fraktsiooni sõnavõtt, aga ma räägin rohkem siiski oma mõtteid –, mul on siiralt hea meel, et Andrus Ansip on täna koos meiega siin. Mul on võimalus temaga elus esimest korda inimlikult tuttavaks saada. Nüüd tagantjärele mõeldes, ma olin küll mõnes mõttes tema oponent, aga ma ei ole kunagi teda infotunnis rünnanud ega ole küsinud mitte ühtegi küsimust peaminister Andrus Ansipilt. Mul on võimalik temaga isiklikult tuttavaks saada, ta toob mulle minu rahu tagasi, sest ta on meiega ja ta on olemas. (Naer.) See, et noored poisid nüüd sotsidega koos valitsusse said, minusse küll kindlust ei sisenda. Tunnistan ausalt ja otse, et ma olen tegelikult väga mures selle pärast, mis edasi saab. Praegu on kevadkülviaeg ja sotsid võiksid aru saada, et külviajal on inimestel alati hea tuju, sest külv on justkui millegi uue algus. Aga kui sügisel koristada ei saa, kuna külvati nõgeseid, mida ei saa lõigata ega süüa, siis on küll nutt kurgus. Aga vaat sügisel ei ole selle nutuga enam midagi teha. Siis tuleb jälle uus talv üle elada ja järgmisel kevadel tuleb uuesti kevadkülv, mis teeb tuju heaks. 2015. aasta kevadkülv on ootamatusi täis. Need neli erakonda, kes on tsementeerinud ennast siia parlamenti, teavad väga selgelt, et ega neile asendust mitte kusagilt paistmas ei ole. See ei ole lihtsalt puhttehniliselt võimalik ja võib-olla sõltub natukene isegi valija tahtest, sest selget alternatiivi ei paista kusagilt. Milline on 2015. aasta kevadkülv, seda ootame me kõik huviga, sel lihtsal põhjusel, et siin on nii palju tundmatuid. 2015. aasta kevadel külvame me uue põllu, sellel kasvavad aga nii kummalised viljad, mida keegi ei ole kunagi näinud, söönud ega salve pannud. Igal juhul, poliittehnoloogilisele vahevalitsusele soovin palju edu! Ja sotsidele ütlen: ärge andke alla, sest te olete õigel teel ja see 11 kuud on teie võimalus. Kui te selle kasutamata jätate, siis seda rahvas teile ei andesta. Aitäh!

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kui see elu oleks nii lihtne, nagu Margus äsja ütles, et vajutad nuppu ja sinu tahe saab teoks, mis siis viga oleks. Küll meil siis tahet jätkuks. Eesti riigi rahandus on tõepoolest väga heas korras. Ka maksulaekumised kolmel esimesel kuul on olnud päris head – 22,9% aastaks kavandatust on juba käes, vaatamata sellele, et on tagastatud üksikisiku tulumaksu. Kuid siiski kutsun teid üles vastutustundlikule käitumisele. Ei ole nii, et piisab ainult poliitilisest tahtest ja raha tekib kui imeväel. Seetõttu ma toetan Heljo Pikhofi ettepanekut katkestada menetluses oleva eelnõu teine lugemine seniks, kui rahaasjad on selged. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kõnealuse eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. See on tulnud sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Kuna eelnõu algataja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada, siis on teine lugemine katkestatud ja seda ei hääletata. Määran eelnõu 11 muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 23. aprilli kell 17.15. Esimese päevakorrapunkti arutamine on lõpetatud.

Tänane teine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise ..." Head Riigikogu liikmed, istung ei ole lõppenud, üks päevakorrapunkt on veel. Tänan tähelepanu eest! Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 624 esimene lugemine. Palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 4 järgi moodustab Riigikogu hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja. Sotsiaalministri 2014. aasta 3. märtsi kirjaliku ettepaneku peale algatas rahanduskomisjon s.a 17. märtsil eelnõu, mille järgi arvatakse hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseisust välja endine kantsler Marelle Erlenheim ning nimetatakse uueks Sotsiaalministeeriumi esindajaks nõukogus sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Komisjon menetles eelnõu 17. ja 24. märtsi istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks, 21. märtsiks ettepanekuid ei laekunud ja rahanduskomisjon tegi üksmeelse ettepaneku panna eelnõu täiskogus lõpphääletusele 8. aprillil, st täna. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Inara Luigas! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 624 lõpphääletus. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 624. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on otsusena vastu võetud. Tänane istung on lõppenud. Suur tänu kõigile! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.48.