Austatud Riigikogu! Lugupeetavad, palun hetkeks tähelepanu! Seoses Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Helmen Küti, Sven Mikseri, Jevgeni Ossinovski ja Urve Palo volituste peatumisega nende nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeteks asusid tänasest Riigikogu liikmeteks järgmised asendusliikmed: Barbi-Jenny Pilvre-Storgård, Katrin Saks, Kairit Pihlak, Etti Kagarov ja Tiit Tammsaar.
Meil tuleb kõigepealt ära kuulata uute Riigikogu liikmete ametivanded. Etti Kagarov, palun!
Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)
Barbi-Jenny Pilvre-Storgård, palun!
Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)
Veel on mul teile teatada, et seoses Jaak Aaviksoo, Andrus Ansipi, Siim Valmar Kiisleri, Juhan Partsi, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi ja Ken-Marti Vaheri Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ning nende Riigikogu liikme volituste taastumisega s.a 27. märtsil lõppesid ka 26. märtsil Riigikogu liikmete Ülo Tuliku, Andre Sepa, Kaja Kreismani, Juku-Kalle Raidi, Mart Nuti, Andres Jalaku ja Siim Kabritsa volitused.
Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Karel Rüütli!
Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, millega Andres Anvelti asemel esitatakse komisjoni liikmeks Rein Randver, Helmen Küti asemel Jaak Allik, komisjoni asendusliikmeks Rein Randveri asemel Kalvi Kõva ning Jaak Alliku asendusliikmeks Kalev Kotkas.
Rait Maruste, palun!
Austatud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon algatab eelnõu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kohta. Kehtivas õiguses reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus. See käsitleb üksnes vabaduse võtmisega tekitatud kahju tagajärgi. Muus osas on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine praegu reguleerimata. Riigikohus on teinud selle kohta mitu tähtsat otsust ja sedastanud need süüteomenetluses isikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni puudujäägid, mille tõttu praegune olukord on põhiseadusega vastuolus. Uus seadus, mis käsitleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kui üht riigivastutuse liiki, jätab kõrvale kehtiva riigivastutuse seaduse ja sätestab tervikliku süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra. Mul on au see eelnõu üle anda.
Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. On ka üks teade. Järgmise nädala reedel, 4. aprillil toimub istungisaalis Riigikogu simulatsiooni lõppüritus. Seetõttu palun teil oma laudadelt ja sahtlitest olulised materjalid kaasa võtta.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus on 83 rahvasaadikut, puudub 18.
Meie tänase päevakorra esimene punkt on õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Priit Toobalilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks. Tutvustan teile selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on õiguskantsleri ettekanne, seejärel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 151 lõike 4 alusel võivad läbirääkimistel sõna võtta komisjonide ja fraktsioonide esindajad ning muud Riigikogu liikmed, välja arvatud Priit Toobal. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletamisele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Enne seda toimub kohaloleku kontroll. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 151 lõike 4 kohaselt ei tohi Priit Toobal ise hääletada. Ettepaneku vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Riigikogu otsustus vormistatakse Riigikogu otsusena. Palun, härra õiguskantsler!
Austatud Riigikogu! Kooskõlas põhiseaduse §-ga 76 ja § 139 lõikega 3, õiguskantsleri seaduse § 1 lõikega 3 ning kriminaalmenetluse seadustiku §-ga 379 teen Riigikogule ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikmelt Priit Toobalilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks seoses asjaoludega, mis on kirjeldatud minu esitatud kirjalikule ettepanekule lisatud peaprokuröri taotluses. Ma olen juba varem selgitanud Riigikogu liikme puutumatuse olemust ja õiguskantsleri rolli immuniteedimenetluses. Seetõttu ma sellel pikemalt ei peatu. Olen tutvunud kõigi kriminaaltoimiku materjalidega. Ma ei tuvastanud, et esineksid kriminaalmenetluse seadustiku § 378 lõikes 6 nimetatud alused ("poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu") riigi peaprokuröri taotluse tagastamiseks.
Rõhutan, et täites õiguskantslerile seadusega pandud kohustusi Riigikogule ettepaneku tegemisel, ei ole õiguskantsleri pädevuses anda hinnangut tõendite lubatavusele ega sellele, kas nendest piisab esitatud kahtlustuste põhjendamiseks. Õiguskantsler ei võta seisukohta kahtlustatava süü olemasolu ega selle kohta eelkirjeldatud asjaoludel süüdistusakti koostamise küsimuses. Ka Riigikogu ei otsusta süü küsimust. Põhiseaduse § 22 lõike 1 järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Tänan!
Aitäh! Austatud õiguskantsler, teile on ka küsimusi. Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! 2012. aasta sügisel pöördus riigi peaprokurör teie poole taotlusega teha Riigikogule ettepanek Riigikogu liikmelt Priit Toobalilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Toona olite seisukohal, et niisugune olukord on põhiseadusega vastuolus. Kuidas te kommenteerite seda, et saadikupuutumatuse koha pealt on teie seisukoht võrreldes kahe aasta taguse ajaga muutunud? Täpsustan, et Eesti sellekohastes õigusaktides ei ole vahepeal midagi muutunud. Ka Riigikohtu otsus saadikupuutumatuse kohta ei võtnud teilt võimalust varasemaga sarnaselt otsustada. Millest seesugune meelemuutus?
Tänan! Ma olen samasugusel arvamusel ja tagastasin ka taotluse riigi peaprokurörile. Põhiseaduse § 15 põhjal ma leidsin, et läbiotsimine on põhiseadusega vastuolus, aga kuna kohus arvas teistmoodi, siis ma pean ka seadust järgima. See on ainus asi.
Kalev Kallo, palun!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Kuna praegune ettepanek on tehtud prokuratuuri läbiotsimiste põhjal, siis palun täpsustage, kes ja mille alusel hindas opositsioonierakonda kuuluva Riigikogu liikme läbiotsimise aluseid? Kas tõesti üksnes täitevvõim ehk prokuratuur?
Jah, praegusel juhul otsustas Riigikohus, et eeltoodud põhjustel ei tulene põhiseaduse § 76 esimesest lausest seadusandjale kohustust näha ette erikord. Nagu ma olen ennegi nentinud, on kõigis Riigikogu liikmega seotud paikades toimuvateks läbiotsimisteks vajalik erapooletu otsustaja eelkontroll ja see peaks ka tuginema seadusele.
Viktor Vassiljev, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud õiguskantsler! Euroopa Inimõiguste Kohus on öelnud, et kohtuliku kontrolli puudumine läbiotsimiseks lubade andmisel kannab endas soodumust läbiotsimise võimalusi kuritarvitada. Seejuures on täpsustatud, et ei menetleja ega süüdistusfunktsiooni täitev prokuratuur ei ole sõltumatu ametkond. Kuidas teie kommenteerite Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohta ja kehtivat kriminaalmenetluse seadustikku, kus prokuratuurile on antud võimalus korraldada läbiotsimisi ilma sõltumatu osapoole nõusolekuta?
See on natukene teistsugune olukord. Nagu ma juba rõhutasin, kõnealusel juhtumil kohus otsustas nii. Ma järgin seda otsust. Ma ei saa mitte midagi teha. Kuigi ma ise olen, nagu ma juba ütlesin, teisel arvamusel.
Marika Tuus-Laul, palun!
Austatud härra õiguskantsler! Puudutan veel kord prokuratuuri väljastatud läbiotsimislubasid. Kuidas teie hindate sellist olukorda, kus vaid kuus päeva peale seda, kui hakkas kehtima õigusnorm, tänu millele prokuratuuril tekkis võimalus läbiotsimislube anda, otsiti läbi opositsioonis oleva Keskerakonna büroo? Kas ei või jääda mulje, et prokuratuur ootas selle aja ära, kuna kohtust ta seesugust luba ei saanud?
Tänan! Kriminaalmenetluse seadustik ütleb, et ma ei ole selles mõttes subjekt. Õiguskantsler otsustab 14. peatüki järgi. Tavaliselt on subjektid prokurör, kohus ja advokaat. Ja praegu ma mõtlen, kuidas ma taotluse tagasi saadaksin. Kriminaalmenetluse seadustiku § 378 lõike 6 järgi on selleks kaks argumenti: esiteks, et süüdistuse esitamine on poliitiliselt erapoolik – see on küllaltki lai formuleering –, või teiseks, süüdistuse esitamine on muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Tegelikult ma ei dubleeri kriminaalmenetlust. Juhul kui süüdistuse esitamine oleks ilmselgelt põhjendamatu, saadaksin ma taotluse tagasi. Praegusel juhul nii ei olnud.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh, härra juhataja! Härra õiguskantsler! Nagu te teate, eelnes sellele läbiotsimisele üks otsitud põhjus, justkui oleks keegi kellelegi 500 eurot altkäemaksu andnud. Alles pärast seda toimus läbiotsimine. Kas ka tulevikus võib nii juhtuda, et enne fabritseeritakse mingi põhjus ja siis minnakse järgmiste sammudega edasi? Praeguseks on see 500-eurose altkäemaksu küsimus päevakorralt maha võetud. Kuidas ikkagi nii saab juhtuda, et alustatakse ühe ja lõpetatakse hoopis teise asjaga?
Elame-näeme. Eks ma siis analüüsin seda ka. Tegemist on küllaltki laia õigusruumiga, õiguskantsleril on praeguse 14. peatüki järgi väga palju otsustusõigust.
Peeter Võsa, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud õiguskantsler! Ma olen natukene plindris ja küllap on peale minu veel mõned Riigikogu liikmed samamoodi plindris. Teie ettepanekul algatas Riigikogu eelnõu, sisustamaks saadikupuutumatuse mõistet, mida kehtivas seaduses ei ole. Soovin teie kui õiguskantsleri hinnangut tekkinud olukorrale, kus saadikupuutumatuse mõiste on praeguste seadustega sisustamata, kuid Riigikohus ja seadusandlik võim on eri seisukohal. Pean silmas seda, et meie siin parlamendis oleme teie seisukohale hääletamise teel toetust avaldanud, kuid Riigikohus teie seisukohta ei jaganud. Kuidas peaks sellises olukorras käituma need Riigikogu liikmed, kes ei kanna endas poliitviha?
Tänan! Riigikohus otsustas, et põhiseaduse § 76 on sisult väga lai ja seda on ka praegune parlamendiliikme kaitsmise kord. See on lihtsalt menetluslik takistus, mis on loodud selleks, et kaitsta Riigikogu liikmeid, eeskätt neid, kes opositsiooni kuuluvad, täitevvõimu kuritahtlike meetodite eest. Selleks, et teha teatud toiminguid, on vaja enne läbida kindel menetlus. Näiteks Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks on põhiseaduse § 76 järgi vaja saada Riigikogu nõusolek. Saadikupuutumatuse mõte on selles, et pärast menetlustakistuse kõrvaldamist, näiteks pärast nõusoleku andmist, saab kontrollida, kas on mingeid kahtlusi, asjaolusid, mis viitavad sellele, et täitevvõimu on kuritarvitatud. See on teatud juhtudel väga lai küsimus.
Aivar Riisalu, palun!
Aitäh, hea eesistuja! Hea õiguskantsler! Minu küsimus on pigem isiklikku laadi. Te olete lugenud kogu selle kriminaalmenetluse materjale. Ilmselt teate ka seda, kui palju selle menetluse käigus jälitustoiminguid tehti. Sellel ajal, kui see 500 euro lugu hargnes, suhtlesin mina vabalt nii Jüri Luige kui ka Priit Toobaliga. Tõenäoliselt kuulati neid mõlemaid pealt, et materjali kokku saada. Ma ei ole siiani saanud mitte ühtegi teadet selle kohta, et jälitustoimingu raames oleks ka minu telefoni pealt kuulatud. Mind huvitab, kust ma siis saan kaitset, et saada aru, kas kõik kriminaalasja menetlustoimingud on tehtud korrektselt. Olen seda küsinud ka otse kaitsepolitseilt, aga pole vastust saanud. Kust peaks kodanik selliste juhtumite puhul kaitset otsima?
Esiteks, jah, ma olen lugenud seda kriminaaltoimikut. Muude asjade kohta ütlen: elame-näeme, kuidas see toimuma hakkab.
Mihhail Stalnuhhin, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra õiguskantsler, ma palun teie hinnangut! See huvitab mind ka seoses kodukandi probleemidega. Kogu see lugu, mille tagajärgi me praegu arutame, sai alguse 2011. aasta suvel, mil ettevõtja Jüri Luik püüdis tõugata mitut keskerakondlast seadusvastasele tegevusele. Hiljem selgus, et ta tegi seda kaitsepolitsei ülesandel, töötas provokaatorina. See tal ei õnnestunud. Kas teie peate normaalseks sellist olukorda, kus riigi jõustruktuuris sünnib idee oma agendi kaudu Riigikogu liikmeid seadusrikkumisele õhutada ja niimoodi neid lõksu püüda? Kas seesugune käitumine on õigusriigile kohane?
Niisugusel juhul on kaks asja: süüdistuse esitamine on kas poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Kui olekski tegu selliste konkreetsete faktidega, siis ma saadaksin taotluse tagasi. Praegusel juhul aga nii ei olnud. Mina ei ole prokurör ja ma ei ole ka kohtunik. Kohtunik otsustab.
Ester Tuiksoo, palun!
Tänan väga, härra juhataja! Austatud õiguskantsler! Kas teie käes olevatest juhtumiga seotud materjalidest on näha, et peale ühe opositsioonierakonna kontori läbiotsimise on tõendite kogumiseks kasutatud ka ruumides toimuva pealtkuulamist või vaatlemist või varjatud jälgimist? Ja kui seda on tehtud, siis kui mahukas on selline jälgimine olnud? Kas seda on tehtud päevi, tunde või veel kauem?
Jah, ma olen ka selle kohta lugenud ja hindasin ka seda.
Head ametikaaslased, palun vaikust! Saalis on lärm. Valeri Korb, palun!
Aitäh! Lugupeetud härra õiguskantsler! Tahan küsida eelnõu kohta. Kas kehtiva seaduse järgi peab keegi andma nõusoleku näiteks Riigikogu serverist Riigikogu liikme kirjavahetuse väljaandmiseks?
Olen seisukohal, et see ei ole põhiseaduslik. See on minu seisukoht.
Austatud õiguskantsler, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, kas soovite läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased, enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Panen hääletusele õiguskantsleri ettepaneku. Kes on ettepaneku poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 ja vastu 16 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Asume teise päevakorrapunkti juurde. Arutlusele tuleb õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks. Ettekandja on õiguskantsler Indrek Teder. Lubage mul lühidalt tutvustada ka selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on õiguskantsleri ettekanne, mis kestab kuni 15 minutit. Seejärel saavad Riigikogu liikmed küsimusi esitada, igaüks võib esitada ühe suulise küsimuse. Peale seda toimuvad läbirääkimised. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja õiguskantsleri ettepaneku hääletamisele. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi!
Austatud Riigikogu! Kooskõlas põhiseaduse §-ga 76 ja § 139 lõikega 3, õiguskantsleri seaduse § 1 lõikega 3 ning kriminaalmenetluse seadustiku §-ga 379 teen Riigikogule ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikmelt Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks seoses ettepanekule lisatud riigi peaprokuröri taotluses kirjeldatud asjaoludega. Olen kriminaalmenetluse seadustiku § 378 lõike 5 nõuete kohaselt tutvunud kõigi kriminaaltoimiku materjalidega. Ma ei tuvastanud, et esineksid kriminaalmenetluse § 378 lõikes 6 nimetatud alused ("poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu") riigi peaprokuröri taotluse tagastamiseks.
Rõhutan veel kord, et täites õiguskantslerile seadusega pandud kohustusi Riigikogule ettepaneku tegemisel, ei ole õiguskantsleri pädevuses anda hinnangut tõendite lubatavusele ega sellele, kas neist piisab esitatud kahtlustuse põhjendamiseks. Õiguskantsleri pädevuses ei ole esitada seisukohta kahtlustatava süü olemasolu ega selle tõendatuse kohta. Nõusoleku andmisel Riigikogu liikme Lauri Laasi kohta eelnimetatud asjaoludel süüdistusakti koostamiseks ei otsusta ka Riigikogu süü küsimust. Põhiseaduse § 22 lõike 1 järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Tänan!
Austatud õiguskantsler, teile on ka küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra õiguskantsler! Õiguskantsleri seaduse järgi on õiguskantsleril kohustus kontrollida, kas saadikupuutumatuse äravõtmise alused on poliitiliselt erapoolikud. Samas ütlete oma ettepanekus, et kriminaalmenetluse seadustiku § 378 lõike 5 kohaselt tutvub õiguskantsler vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. Siit ka minu küsimus. Kuidas te saate ilma tõendeid hindamata otsustada, kas saadikupuutumatuse äravõtmisel on poliitiline alus või mitte?
Jah, nii ma ka ütlesin, et ma ei tuvastanud, et esineksid kriminaalmenetluse seadustiku § 378 lõikes 6 nimetatud alused: taotlus on poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Selline alus peaks olema ilmselge, kuid ma ei tuvastanud seda.
Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Ma küsin eelmise küsimuse veel kord üle teises sõnastuses, sest te ei vastanud sellele küsimusele. Oma ettepanekut koostades ei olnud teil võimalik hinnata kriminaalmenetluse kogu käiku ehk kõnealuse juhtumi puhul kriminaalasja algust, selle põhjuseid ja ajendeid, sest see osa menetlusest on lõpetatud. Nüüdseks on selge, et see kõik oli nn kalastamine ehk provokatsioon. See aga tekitab olukorra, kus kriminaalasi saab alguse poliitiliselt motiveeritud põhjustel. Kuidas te siis ikkagi kommenteerite olukorda, kus teil ei olnud ju võimalik hinnata kogu asjade käiku, eriti menetluse algatamise põhjusi ja motivatsiooni? Ja kas te olete nõus, et see on üldse kriminaalasja ja ka edasise menetluse juures ülioluline?
Tänan! Ma juba selgitasin, et ma olen teistsugusel arvamusel. Nagu ma ka peaprokurörile taotluse tagastamisel kirjutasin – see oli artikkel 15 –, ma leidsin, et läbiotsimine on vastuolus põhiseaduse §-ga 76. Aga Riigikohus otsustas, et see on seaduslik ja ka mina pean seadust järgima. Ja ma seda ka kontrollisin.
Kalev Kallo, palun!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Käesoleva juhtumi raames on prokuratuur saanud Riigikogu serverist Lauri Laasi ja Priit Toobali e-kirjad. Kelle ülesandel ja korraldusel see kirjavahetus väljastati ja kas see on teie arvates seaduslik tegevus?
Antud juhul ma ka kaalusin, kas see on ilmselgelt põhjendamatu samm või ei ole. Aga ma ei ole kohtunik. Nagu ma juba rõhutasin, põhiseaduse § 22 lõike 1 järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seda ma ka hindan, see on laiem küsimus.
Peeter Võsa, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud õiguskantsler! Mõni aeg tagasi pöördusid Priit Toobal ja Lauri Laasi prokuratuuri poole avaldusega, et lõpetataks nende suhtes algatatud kriminaalmenetlus oportuniteedi põhimõttest lähtudes. Saadikud tõid välja analoogse juhtumi lähiajaloost ning palusid võrdset kohtlemist. Priit Toobali ja Lauri Laasi avaldus jäeti rahuldamata põhjendusega, et tegemist on poliitikute ja Riigikogu liikmetega. Kas teie kui õiguskantsleri hinnangul kohtles prokuratuur nendel kahel juhul inimesi võrdselt, st võrdsetel alustel? Kas ametikoht võib tõepoolest olla erineva õigusemõistmise alus?
Jah, praegusel juhul ma ei tuvastanud kahte väga laia asja.
Viktor Vassiljev, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Läbiotsimine on isiku õigusi eriti intensiivselt riivav menetlustoiming. Ega meile kellelegi ei meeldi turvakontrollis sokiväel paterdada. Aga kui juba kodus sahtlid pahupidi pööratakse, on see ikka eriti solvav. Euroopaliku praktika kohaselt on läbiotsimine võimalik viimase meetmena ja sõltumatu ametkonna, tavaliselt kohtu põhjendatud kaalutlustel. Kas teie hinnangul prokuratuur – mitte kohus, vaid just prokuratuur – on sõltumatu ametiasutus, kes võib anda loa opositsioonipoliitiku, opositsioonis oleva Riigikogu liikme kodu ja opositsioonierakonna büroo läbi otsida?
Jah, nagu ma oma taotluses, s.o 8. oktoobril 2012 leidsin, on igasugune läbiotsimine väga intensiivne toiming ja see rikub põhiseaduse § 76. Aga kohus ütles teistmoodi. Mul ei ole mitte midagi teha, kui kohus on teisel arvamusel. Alati tuleb kohtuotsust järgida. Mitte midagi ei ole teha.
Valeri Korb.
Aitäh! Lugupeetud härra õiguskantsler! Ma tulen küsimuse juurde, mis on seotud kriminaalasja korrektsusega. Kolleegid rääkisid, et te põhiseaduskomisjonis väitsite, et te ei saa kinnitada, et kõik selle kriminaalasja toimingud on tehtud korrektselt, kuna kõiki toiminguid pole kontrollitud. Minu küsimus on sellega seotud. Kas te olete jätkuvalt seda meelt?
Ma lugesin kõiki kriminaaltoimikuid – kõiki! – ja hindasin ka seda. Lõplikult otsustab siiski kohus. Ja mina kaalun seda, kas ma saadan taotluse prokurörile tagasi või mitte. Aga kohus otsustab, see on ka oluline.
Heimar Lenk, palun!
Aitäh! Kuidas te õiguskantslerina hindate sellist olukorda, kus Priit Toobali ja Lauri Laasi asja ümber on olnud pikka aega, mitu kuud, suur meediakära? On mitmesuguseid arvamusi siia-sinna – kas võtta saadikupuutumatus ära või mitte. See mõjub ju ka poliitiku reputatsioonile. Kas õiguskaitseorganid seda ka arutavad, et niisuguse venitamisega kahjustatakse inimese mainet? Mõned toimingud on olnud ka seaduslikkuse piiri peal. Milleks selline kära? Kuidas teie suhtute sellesse, et ühe suhteliselt tühise asja pärast, mis ühiskonna silmis ei ole kuigi tõsine, on selline kära tekitatud?
Kõige lihtsam on just läbiotsimine. Selles probleem oligi. Aga praegu on see põhimõtteliselt seaduslik tegevus. Jah, nii see on.
Ester Tuiksoo, palun!
Tänan väga, härra juhataja! Austatud õiguskantsler! Ma tulen tagasi oma küsimuse juurde, kuna te ei vastanud mulle. Kas materjalidest nähtub peale selle ühe opositsioonierakonna kontori läbiotsimise ka see, et toimus jälitustegevus, pealtkuulamine või midagi analoogset? Kas teie materjalidest on seda näha?
Jah, nagu ma ütlesin, ma olen seda ka täielikult lugenud. Seda ma ka otsustasin. Ma kaalusin seda.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Riigikogu liikme kodu läbiotsimine ilma kohtu loata on tänapäeval teadupärast seaduspärane. Aga sellele läbiotsimisele eelnes ju valeväidetele tuginev süüdistus. Kas Eesti riigi praktikas hakkab ka tulevikus nii olema?
Väga palju sõltub ka parlamendi otsustustest, sellest, milline on kriminaalmenetlus. Nagu öeldakse, see on diskretsiooni küsimus ja kõik sõltub sellest, kas see on laiem või kitsam. Praegu on see tõesti väga lai. Kuidas õiguskantsler tulevikus otsustama hakkab, on diskretsiooni küsimus, teie küsimus.
Mailis Reps, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Ma tulen põhiseaduse § 76 ehk Riigikogu liikme puutumatuse juurde, millest ka teie olete üsna palju rääkinud. Norm on ju põhimõtteliselt absoluutne, ilma igasuguste klausliteta, ja oma eesmärgilt on immuniteet ka konstitutsioonilises mõttes kaitseabinõu, kui tegu on näiteks opositsiooni kuuluvate või teiste nn vähem mugavate poliitikutega. See kehtib ka täitevvõimu põhjendamatu sekkumise kohta. Kui me aga analüüsime Riigikohtu värsket otsust, siis minule jääb küll mulje, et saadikupuutumatus on selle otsusega täiesti sisutühjaks mõisteks muudetud. Saadikupuutumatusel ei ole Riigikohtu otsusest tulenevalt enam üldse sisu. Saadikut tohib läbi otsida, pealt kuulata, jälitada, kinni pidada jne. Milline on teie seisukoht?
Jah, põhiseaduse § 76 järgi, mida ma ka tsiteerisin, puutumatus ei laiene. Samas on Riigikohus otsustanud ja punktis 22 selge sõnaga öelnud, et Riigikogu liikme puutumatus ei piirdu üksnes sellega, et teda võib õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu enamuse nõusolekul kriminaalvastutusele võtta. Vastasel korral muutuks põhiseaduse § 76 esimene lause sisutühjaks. See ütleb, et puutumatus on väga lai.
Lembit Kaljuvee, palun!
Aitäh, härra juhataja! Hea õiguskantsler! Te lugesite siin ette hulga seaduste paragrahve ja lõike. Täna esitasite eraldi ettepanekud kolmelt Riigikogu liikmelt saadikupuutumatuse äravõtmise kohta. Mõni aeg tagasi vaatasite asja teisiti ja arvasite, et pole õige kõigilt kolmelt saadikupuutumatust ära võtta. Kui eriti mitte süveneda, siis on tunne, et te suhtute asja kuidagi üheülbaliselt – võtame kolmelt ära, ei võta kolmelt ära. Nende teod on ju erineva kaaluga. Kas te läksite nende seaduste hindamisel lihtsalt teatud kaugusele ja siis otsustasite, et ah, võtame kõigilt puutumatuse ära või ei võta kõigilt ära? Kui te esitasite kolm eraldi ettepanekut, siis võiks arvata, et mees on ikka tööd teinud ja asja uurinud. Nüüd tahate aga saadikupuutumatuse kõigilt ära võtta. Miks?
Ma selgitan veel kord. Ma olin arvamusel, et see teguviis rikub otseselt põhiseadust ja saatsin ka taotluse Riigikohtusse, aga kohus arvas teistmoodi. Ja ma pean seda otsust järgima, selles on probleem. Mul on ka oma arvamus, aga mitte midagi ei ole teha. See on samamoodi nagu seadusega – seda tuleb järgida, meeldib või ei meeldi. Nii on.
Rein Lang, palun!
Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Mul on selline küsimus. Kas sinu arvates praegune Eesti õigusruum võimaldab õiguskaitseorganitel n-ö tõendeid kalastada? See on nähtus, mida tuntakse ingliskeelse termini all evidence fishing.
See ei ole võib-olla üks ja sama asi, aga ma ei välista seda.
Austatud õiguskantsler, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Seega võime minna lõpphääletuse juurde.
Kuna see hääletus nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Panen lõpphääletusele õiguskantsleri ettepaneku. Kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 ja vastu 17 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Arutlusele tuleb õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema osas kohtumenetluse jätkamiseks. Ettekandja on õiguskantsler Indrek Teder. Lubage mul lühidalt tutvustada ka selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on õiguskantsleri ettekanne, mis kestab kuni 15 minutit. Seejärel saavad Riigikogu liikmed küsimusi esitada, iga rahvasaadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Peale seda toimuvad läbirääkimised. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi!
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kooskõlas põhiseaduse §-ga 76 ja § 139 lõikega 3, õiguskantsleri seaduse § 1 lõikega 3 ning kriminaalmenetluse seadustiku §-ga 379 teen Riigikogule ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikmelt Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema vastu kohtumenetluse jätkamiseks seoses ettepanekule lisatud riigi peaprokuröri taotluses kirjeldatud asjaoludega.
Riigi peaprokuröri 20. veebruaril 2014 õiguskantslerile esitatud taotlusest nähtub, et Urbo Vaarmanni kohta koostati süüdistusakt juba 7. veebruaril 2013, seega enne tema Riigikogu liikmeks asumist. 26. juuni 2013. aasta määrusega andis Tartu Maakohus Urbo Vaarmanni kohtu alla, kuna kohus leidis, et esineb küllaldane alus kriminaalasja arutamiseks kohtuistungil üldmenetluse korras. Eeltoodust tulenevalt ei saa Urbo Vaarmanni puhul olla juttu süüdistusakti menetlemisest ja Riigikogule ettepaneku esitamisest süüdistusakti koostamiseks, vaid kriminaalmenetluse jätkamisest. Ma ei tuvastanud, et esineksid kriminaalmenetluse seadustiku § 378 lõikes 6 nimetatud alused ("poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu") riigi peaprokuröri taotluse tagastamiseks ning Riigikogule Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemisest keeldumiseks. Tänan!
Austatud õiguskantsler, teile on küsimusi. Valeri Korb, palun!
Aitäh! Lugupeetud härra õiguskantsler! Teie ettepanekust võime lugeda, et härra Vaarmanni, meie kolleegi vastu alustas Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalasja menetlust 30. jaanuaril 2012. Sellest on möödunud 25–26 kuud. Kuna ma olen ise pidanud käima kohtuteed, siis on mul teile järgmine küsimus. Mis te olete teinud selleks, et kriminaalasjade menetlused, toimingud, mida tehakse enne kohut, ja kohtuprotsessid ei kestaks Eestis nii pikalt?
Jah, ma olen lugenud kogu toimikut. Kriminaalmenetluse seadustiku § 378 lõike 6 alusel pidin ma otsustama, kas süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Aga otsustab ju ka kohus. Kohus otsustab, mina ei ole kohus.
Viktor Vassiljev, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud õiguskantsler! (Sumin.)
Ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Ma palun austada ettekandjat ja neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad arutelu kuulata! Palun, Viktor Vassiljev!
Kui kohus menetleb Riigikogu liikme asja, kas ja kuivõrd peab ta siis arvestama Riigikogu liikme töögraafikut? Probleem on nimelt selles, et kui kohtuistungid on nendel päevadel, kui Riigikogus toimuvad olulised hääletused, siis see, kui üks hääl on puudu, võib mõjutada hääletamise tulemust. Riigikogus on ju istungivabad nädalad, ka reedeti ei toimu istungeid, aga nagu väidab kolleeg Urbo Vaarmann, seda ei arvestata ja kohtuistungid toimuvad ikka Riigikogu istungite ajal.
Üks variant oleks sätestada kriminaalmenetlus, mis oleks parlamendi diskretsioon.
Kalev Kallo, palun!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Urbo Vaarmanni sõnul algas menetlus tema vastu tegelikult sellest, et uuriti Riigikogu liikme valimiskampaaniat, see asi aga lõpetati. Kas see oli nii? Kas õiguskantsler pööras sellele erilist tähelepanu, sest ilmselgelt on menetluse üks põhjus olnud poliitiline tegevus?
Jah, ma uurisin neid kahte asja väga põhjalikult. Praegu ma ikkagi seda ei tuvastanud.
Heimar Lenk, palun!
Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Kuna te Valeri Korbi küsimusele ei vastanud, siis ma küsin selle üle. Kuidas saavad Eestis kohtuprotsessid nii pikad olla? Vaarmanni lugu on kestnud 26 kuud, aga kolleegid meenutavad, et meil on kohtuprotsesse, mis on alanud 2006. aastal. Kas teie õiguskantslerina olete samme astunud, et õigusemõistmine võiks natukene mõistlikuma ajaga toimuda? Teie küll seda ei tuvastanud, aga kui seda asja, mida me arutame, vaadata, siis vähegi normaalse mõtlemisega inimene näeb selle juures ju n-ö poliitilisi varjundeid.
Jah, esiteks, kõik menetlused võiksid olla kiiremad. Samas, nagu ma rõhutasin, parlamendil on õigus sätestada kriminaalmenetlus. Teiseks, seda olen ma ka analüüsinud, aga see on teine teema.
Rait Maruste, palun!
Härra õiguskantsler! Riigikogule tehtud ettepaneku teise lehekülje esimese lõigu lõpus on lause, mille ma ette loen: "Seega on sellise toimingu tegemiseks vaja ka õiguskantsleri ettepanekul antud Riigikogu nõusolekut." Millist toimingut te silmas peate?
Just selle tõttu, et Riigikohus on otsuse teinud, peaks seda Riigikogus otsustama. Ma enne mainisin põhiseaduse § 12, mis sätestab võrdsuspõhimõtte. Urbo Vaarmannil oli ka juba varem süüdistus. Mina otsustasin ratsionaalselt, aga kuna Riigikohus ikkagi nii otsustas, siis tuleb jälle Riigikogus hääletada.
Peeter Võsa, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud õiguskantsler! Ma ei saanud teie vastusest sugugi aru. Äkki kordate üle? Kui kohtuprotsess langeb Riigikogu istungiga samale ajale, kuhu peab siis minema kohtu alla antud Riigikogu liige? Kas ta peab tulema siia oma põhitööd tegema või minema kohtusse?
Urbo Vaarmanni juhtumil lõppes kohtueelne menetlus enne, kui temast sai Riigikogu liige. Minu arvates põhiseaduse § 76 teda ei puuduta. Järelikult ei saanud menetlust kuidagi mõjutada asjaolu, et ta on Riigikogu liige. Kõigest hoolimata leidis Riigikohus, et immuniteet tuleb võtta ka inimeselt, kes sai Riigikogu liikmeks pärast kohtueelse menetluse lõppu.
Mihhail Stalnuhhin, palun!
Aitäh, härra juhataja! Eelmise päevakorrapunkti arutelul mainisite, et te ise poleks tulnud siia ettepanekuga saadikupuutumatus ära võtta, aga Riigikohus otsustas nii ja teil pole valikut. Me saime nii teie positsioonist aru. Mina ja mu kolleegid siin kuulame teie vastuseid ning meile tundub, et umbes pool vastustest ei ole mingiski loogilises ega semantilises seoses esitatud küsimustega. Kas te teete seda meelega, et toimuva absurdsus oleks kõigile näha, või juhtub see teil täiesti juhuslikult?
Absoluutselt mitte! Just kohtuotsust pead sa järgima, nii nagu seadustki. Mitte midagi ei ole teha. Ma arvasin, et nii oleks loogilisem, lihtsam, aga nii ei ole. Sa peadki just hääletama. Nii see on.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Ma küsin teie isiklikku arvamust. Kas te peate seda normaalseks, kui endised riigiprokurörid asuvad tööle Riigikohtu juurde?
Ma pean natuke analüüsima ja mõtlema, kas nii on õige või mitte. See on natuke teistsugune olukord, natuke teistsugune.
Austatud õiguskantsler, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
See hääletus nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele õiguskantsleri ettepaneku. Kes on ettepaneku poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 ja vastu 13 Riigikogu liiget, 2 jäid erapooletuks. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 521 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 521. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 521 on seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Algab VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu 606 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu teisele ja ühtlasi viimasele lugemisele saatmist oma 25. märtsi istungil. Võtsime teadmiseks, et ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Komisjon tegi ise ühe normitehnilise täpsustuse. Me jäime oma 11. märtsil tehtud otsuse juurde, et eelnõu tuleks panna täna lõpphääletusele. Aitäh!
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Ei soovita. Eelnõu 606 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et täna, teisel lugemisel, tuleks eelnõu 606 panna lõpphääletusele.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 606. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Otsuse eelnõu 606 leidis toetust. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud ja tänane istung on lõppenud.
Istungi lõpp kell 11.07.
