Väga austatud peaminister ja ministrid! Austatud Riigikogu! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 38 Riigikogu liiget, puudub 63.
Meie tänases infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Läheme küsimuste juurde. Esimene küsija on Kadri Simson. Küsimus esitatakse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, teemaks on Estonian Airi olukord. Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud minister Parts! Ma tean, et te täidate praegu viimaseid hetki ministri kohustusi, ja mõned kolleegid siin väljendasid eelnevalt arusaamatust, miks ma teie käest üldse enam midagi küsin. Aga küsin Estonian Airi kohta seetõttu, et ettevõtte raske olukord pälvis avalikkuse suuremat tähelepanu jälle siis, kui Reformierakonna peasekretär andis teada, et erakonna juhatuses arutati 21. veebruaril peale uue peaministri kandidaadi ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi küsimust, kuna Estonian Airi ähvardab pankrot. Nii et võib öelda, et mõnes mõttes sai see ka valitsuspartneri vahetuse ajendiks. Milline on teie hinnangul Estonian Airi olukord praegu?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt ma kasutan võimalust, et tänada lugupeetud Riigikogu tehtud koostöö eest. Loodan jätkata juba koos teiega mõne hetke pärast.
Estonian Airi praegust olukorda on ettevõtte juhatus kommenteerinud. Lühidalt võib öelda, et firma on operatiivselt plussis. Kindlasti tuleb uuel valitsusel selles suunas tööd jätkata, et Estonian Air oleks pikka aega jätkusuutlik. See on raske ülesanne. Euroopa lennundusturul toimuvad pidevad muutused. Odavlennufirmad muutuvad tavapärasemateks lennuettevõteteks ja tavapärasemad lennuettevõtted muutuvad rohkem odavlennufirmadeks. Eesti positsioon on mõneti erinev kui Euroopa tsentris paiknevatel riikidel. Meil on vähe elanikke ja selle tõttu on meil väike koduturg. Me oleme valitsuses aga lähtunud sellest, et kvaliteetseid lennuühendusi on ilma koduturul baseeruva lennuettevõtteta üsna keeruline saavutada. Me teame, et kvaliteetsed lennuühendused on oluline osa meie riigi konkurentsivõimest ja ma loodan, et ka uus valitsus tegutseb sihiga saavutada ettevõtte pikaajaline jätkusuutlikkus. See on ka põhiline eeltingimus, et Euroopa Komisjon aktsepteeriks riigiabiloa menetluses Eesti valitsuse antud päästelaenu.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister Parts! Ma jätkan oma teist küsimust esitades sealt, kus te esimesele vastates pooleli jäite. Estonian Airi olukord sõltub kindlasti suurel määral Euroopa Komisjoni otsusest Eesti riigiabi kohta lennufirmale. Teie mantlipärija proua Urve Palo on öelnud, et väga suure tõenäosusega Euroopa Komisjon riigiabiluba ei anna ja selle tõttu võib meie lennufirma pankrotti minna. Te olete kindlasti riigiabiloa menetlusest paremini informeeritud. Meie lähinaabrite lennufirmad on riigiabi saanud. Kui suureks te peate võimalust, et ka Eestile näidatakse riigiabi andmiseks rohelist tuld?

Mis asi on Euroopa Komisjoni nn riigiabiloa menetlus? See ei ole mingi ühepoolne otsus. Riigiabiloa menetlus seisneb ennekõike ettevõttega seotud riigi ehk praegusel juhul Eesti Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vahelistes läbirääkimistes, et hinnata ettevõtte majandusseisu tulevikus. See on keskne ülesanne. Need läbirääkimised on käinud. Ma olen ise korduvalt kohtunud konkurentsivolinikuga, samuti on temaga kohtunud teised majandusministeeriumi inimesed ja ettevõtte juhid. Seda tööd peab loomulikult jätkama ka uus valitsus.
On täiesti ilmselge, et uus valitsus peab selgelt väljendama usku, et lennuettevõte suudab pikemat aega lennundusturul hakkama saada. Minu hinnangul on riigiabiloa menetlus ka varasemate otsuste puhul analüüsi ehk uurimise faasis. On olnud neli juhtumit, mida Euroopa Komisjon on viimase viie aasta jooksul erineval moel uurinud. Kaks juhtumit on juba päevakorralt maha võetud ja ka kahe varasema menetluse puhul on võtmeküsimus olnud, kas valitsus või riik on käitunud turuinvestori põhimõttel. Mis puutub meie riigiabiloa taotlusse, siis oleme selle koos konsultantidega piisavalt hästi argumenteerinud. Oleme veendunud, et jah, me oleme käitunud turuinvestori põhimõttel. Varasemate menetluste puhul on pluss- või miinusotsus sõltunud väga palju tulevikuväljavaatest. Tulevikuväljavaade sõltub omakorda ettevõttest – sellest, mida ta praegu teeb, ja loomulikult omanike soovidest. Ma juhin tähelepanu, et Estonian Airil on endiselt kaks omanikku ehk kaks aktsionäri.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Märtsi alguses kinnitas valitsus riigi äriühingute 2012. aasta koondaruande, millest selgub, et Estonian Air on ainus riigiettevõte, mille tegevus sai hinnangu "mitterahuldav". See on selge hinnang Estonian Airi eelmise juhi Tero Taskila tööle. Kuidas peaks riik muutma riigiettevõtete tippjuhtide palkamist, et selliseid vigu edaspidi enam ei juhtuks?

Mis puutub riigi äriühingute juhtimisse laiemalt, siis te teate, et minu ettepanek on olnud sarnane Erkki Raasukese töörühma ettepanekutega. Lühidalt kokku võttes peaks riik käituma nii, nagu käitub tavapärane eraomanik: turutingimustes tegutsevaid ettevõtteid tuleks hallata professionaalsel tasemel, hoides neid ühes portfellis. Senine juhtimiskord, nagu see meil tulenevalt riigivaraseadusest on – ja siin ei ole küsimus ainult selles, kas Riigikogu liige kuulub nõukogusse või mitte –, on tegelikult ajast ja arust. 1990. aastatel oli see põhjendatud.
Kui me vaatame OECD parimat praktikat, siis riigile kuuluvaid osalusi ennekõike ettevõtetes, mis tegutsevad reaalselt turutingimustes, on riigi käes natuke rohkem kui kümme ja neid tuleks professionaalselt hallata ühtses portfellis. Reformierakond on öelnud, et see tähendab suurt bürokraatiat ja muud säärast. Vastupidi, see tegelikult muudaks äriühingute juhtimise tunduvalt professionaalsemaks. Loomulikult peaks olema tagatud piisav omaniku ehk valitsuse ja Riigikogu kontroll. See on põhiline juhtimisküsimus. Mis aga puutub ettevõtte tegevjuhi palkamisse, siis loomulikult on nii, et kõik äriühingud, kes tegutsevad turul, peavad arvestama tööturu reaalset seisu.

Aitäh! Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh! Austatud minister! Ma julgen väita, et Estonian Airiga seotu on üks teie ministriks oleku aja parimaid näiteid sellest, kuidas omanik ei tohiks firmat juhtida. Juhtimisvigu on olnud piisavalt palju. Lennukipargi kujundamine on olnud väga sumbuurne, sihtkohtade valik kummaline jne. Nüüd, kui te oma ameti kohe maha panete, ma soovin teie käest teada seda, kas te täna julgete ja saate öelda, et juhtkond on teinud ränku vigu. Ja teiseks, kas tulenevalt äriseadustikust peaks vastutust kandma ka nõukogu liikmed?

Hakkan tagantpoolt pihta. Eks nõukogu liikmed vastutavad nii, nagu äriseadustik ette näeb. Kui on langetatud otsuseid, mille tõttu on ettevõttele tekkinud kahju, ja neid on tehtud ebapiisava hoolsusega, siis nõukogu liikmed vastutavad selle kahju eest.
Kui tulla tagasi Estonian Airi juurde, siis ma arvan, et võtmeotsuse langetas eelmine Andrus Ansipi valitsus 2009. aastal. Selle ajani kuulus Eesti riigile firmas vähemusosalus ja sisuliselt riik ei osalenud ettevõtte juhtimises. 2009. aastal tekkis olukord, kus tolleaegsed eraaktsionärid olid valinud uued lennukid. 67% omanikest oli teinud ettemaksu ja nad ei suutnud sellest seisust enam edasi minna. Meie ees seisis valik, kas me ei päästa seda ettevõtet ja läheme n-ö Leedu teed või seostame Estonian Airi Eesti konkurentsivõime ja riigile tähtsa infrastruktuuriga. Me läksime teist teed. Ma arvan, et see otsus oli põhimõtteliselt õige, ükskõik, milliseid arenguid me võime edaspidiseks projekteerida. Eriti kaalukas oli too otsus meie jaoks veel seetõttu, et aastal 2009 valitsesid meil majanduskriisi tingimused.
Lähiajal peaks AS-i Tallinna Lennujaam tellimusel valmima vist Maris Lauri töörühma tehtav täiendav analüüs, mida tähendab üks lennureisija Eesti majandusele n-ö makromajanduslikust vaatevinklist. Üks lennureisija toob riiki keskmiselt 280 eurot. Kui nüüd mõelda sellele kasvuplaanile, mida on väga palju kritiseeritud ja osaliselt ka põhjusega, siis tegelikult reisijate arv kasvas ju 400 000 võrra. 400 000 täiendavat reisijat! Korrutage see 280 euroga, ja te näete, et me räägime ikkagi väga suurest abist majanduse kasvatamisel.

Suur tänu! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud minister! Kas te peate tagantjärele õigeks, et kinnitasite 2011. aasta sügisel äriplaani, mille teile esitas Estonian Airi juht Tero Taskila ja mille tagajärjel lennufirma teenis rekordilise kahju, mis ulatus mõnel päeval 100 000 euroni?

Veel kord: kui me vaatame makromajanduslikku pilti, siis see plaan oli üks vaade ja teine vaade on ettevõtte tegelik kahjum. Jah, ettevõte viis seda plaani ellu teatud vigu tehes. See nõuab eraldi lahtirääkimist. Ma arvan, et tolleaegne ettevõtte nõukogu, kuhu kuulusid paljud lugupeetud Eesti ettevõtjad ja ka peaministri majandusnõunik, tegi oma tööd väga hoolsalt. Takkajärgi targad me oskame ikka olla. Aga ma ütlen järgmisele valitsusele, et kui me räägime Estonian Airi pikaajalisest jätkusuutlikkusest, siis jääb küsimus, kuidas üks väike lennuettevõte leiaks väga kiire tempoga konsolideeruval Euroopa lennundusturul oma niši, alati aktuaalseks. Sellega peab uus valitsus pidevalt tegelema.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister Parts! Avalikkuses ringleb kahesugust infot selle raha kohta, mis Eesti riik on Estonian Airi pannud. Räägitakse 70 miljonist ja 80 miljonist. Kumb arv on õige?

Kumbki ei ole õige.

Aitäh! Seega on esimene teema ammendunud.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Kaia Iva esitab küsimuse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, teemaks on ministeeriumi töövaldkonnad. Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Ma kasutan kõigepealt võimalust ning tänan lugupeetud peaministrit ja kogu valitsust seniste aastate panuse eest, mil minu arust väga koostöövalmilt ja vastutustundlikult on Eesti riiki läbi kõige raskemate aastate juhitud. Samuti tahan IRL-i fraktsiooni nimel tänada meie head koostööpartnerit Reformierakonna fraktsiooni, eriti aga kahte inimest, kellega iga päev kokku puutudes tööd korraldada tuli. Need on Remo ja Jaanus. Nüüd aga küsimus. Hea majandusminister, mis olid viimastel aastatel tegemised, mille kohta sa võid öelda, et need olid kõige vajalikumad tööd ja võib-olla ka kõige suuremad õnnestumised?

Aitäh küsimuse eest! Ma usun, et majandusministri põhiülesanne on mõelda kõike läbi Eesti inimeste heaolu ja sissetulekute kasvu vaatevinklist. Ükskõik milline valdkond alates ettevõtlusest, innovatsioonist, meie välissuhetest, energeetikast, transpordist, IT-st, elamumajandusest, ehitusest ja telekommunikatsioonist ning lõpetades Euroopa Liidu siseturuga – kõike seda tuleb ikkagi arendada sihiga, et Eesti majandus kasvaks niimoodi, et ka Eesti inimeste sissetulekud kasvavad. Arvestades seda, mida me oleme seitsme aastaga saavutanud, julgen tunnistada, et eks me lootused olid 2007. aastal natuke suuremad, aga meie lootusi kärpis väga sügav majanduskriis. Aga mul on hea meel, et me suutsime Eesti kriisist välja viia niimoodi, et nüüd on majanduse aluspõhi kvaliteedilt – ma ei mõtle mitte ainult makromajanduslikku keskkonda, vaid ka seda, millised on meie ettevõtted – palju parem. Ka ettevõtluse struktuur on praegu tunduvalt parem kui vahetult enne kriisi. Võib konkreetselt kinnitada, et meie inimeste ettevõtlusaktiivsus on kasvanud ja tootlikkus samuti. Eksportivate ettevõtete arv on vähemalt kaks korda suurem kui kriisieelsel ajal. Eesti majandus on hakanud sisenema ajajärku, kus innovatsioon mängib edasisel arengul väga tähtsat rolli. Seitse aastat tagasi mitte midagi sellist ei olnud. Ma usun, et me oleme kvalitatiivses mõttes päris tugeval vundamendil.

Aitäh! Palun, Kaia Iva, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Aga teise külje pealt, kas sa võiksid nimetada neid valdkondi või neid probleeme, mille puhul tuleb tunnistada, et need on jäänud pooliku lahendusega ja nõuavad veel tõhusat tööd? Millised kitsaskohad vajavad järgmistel aastatel erilist tähelepanu?

Oleneb, kui pika perspektiiviga me vaatame. Siin on olnud juttu lühiajalistest küsimustest. Mõneti on ka Estonian Airi jätkusuutlikkus suhteliselt väike ja lühiajaline küsimus. Aga uus valitsus on ka ajutine, eks ta peabki tegelema ajutiste probleemidega. Sama võib öelda parvlaevaühenduste kohta, mille tagamiseks Tallinna Sadam on otsustanud hanke välja kuulutada. Ma loodan, et uus valitsus teostab selle hanke. Need on lühiajalised küsimused.
Pikemaks ajaks aga jääb põhiliseks väljakutseks saavutada eesmärk tõeliselt rahvusvahelistuda. Sellest sihist peab lähtuma meie ettevõtlus ja üldse kõik, mida me siin oma riigis teeme. Ja meil ei tule mitte lihtsalt rahvusvahelistuda, vaid niimoodi rahvusvahelistuda, et kallimad töökohad jääksid Eestisse ja kasum jääks Eestisse. See on minu arvates meie majandusarengu võti. Me ei tohiks olla lihtsalt alltarnijad – mis ei tähenda, et alltarnimine oleks halb –, me ei tohiks piirduda mõtlemisega oma koduturule, vaid meie ettevõtted peaksid suutma tegutseda lisaks regionaalsele ja Euroopa Liidu siseturule ka maailmaturul. Peakorterid jääksid siia, kallimad töökohad jääksid siia ja kasum võetaks siin välja. See on väljakutse, mis kujutab endast üht meie tuumküsimust 50 aasta jooksul. Kui me sellele suudame vastata, siis meie jõukus kasvab. Ja meil on inimesi, meil on investeerijaid, meil on kapitaliste ehk ettevõtjaid, kes suudavad sellisel tasandil mõelda. Kui me suudame neid inimesi aidata, siis me saavutame oma eesmärgi.

Aitäh! Palun, Kaia Iva, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Mulle on ühe pikaajalise juhi tööst räägitud sellist lugu, et kui ta lahkus ametist, andis ta oma järeltulijale kolm ümbrikku õpetussõnadega ja ütles, et kui sul läheb raskeks, siis ava esimene ümbrik ja vaata, mida ma sulle soovitan. Kui sest soovitusest on kasu, siis järgmisel raskel hetkel saad kasutada järgmist ümbrikku, jne. Üsna pea tekkiski järeltulijal mure ja ta tegi esimese ümbriku lahti. Seal oli soovitus, et aja kõik eelkäija kaela. Nii ta tegigi ja olukord lahenes. Ega teinegi kord tulemata jäänud. Mees tegi teise ümbriku lahti ja nägi, et selleski oli kiri: aja kõik eelkäija kaela. Nii ta tegigi ja kõik tundus lihtsamaks minevat. Kui aga kolmas väga raske hetk oli käes, siis oli ümbrikus kiri, et nüüd on aeg ametist lahkuda. Kas sina oled oma õpetussõnadega ümbrikud järeltulijatele valmis pannud?

Aitäh! Sa ütlesid need õpetussõnad minu eest! Aga mulle väga sümpatiseerib meie lahkuva valitsuse juhi ehk  peaministri seisukoht. Olud muutuvad väga kiiresti ja minagi hoidun kindlasti oma kahele järeltulijale andmast mingeid soovitusi, juhtnööre – mida iganes. Samas olen öelnud, et ma olen valmis neid igatepidi toetama, selgitama ühe või teise otsuse tagamaid. See on minu põhiline lähtekoht ja ma siiralt soovin kahele väga veetlevale daamile jõudu, pealehakkamist ja vastupidamist. Olgugi neid kaks, aga see amet ei ole ikkagi kerge mitte kellelegi.

Aitäh! Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Kõigepealt naasen eelmise küsimuse juurde. Kui tahetakse inimesi kritiseerida, siis ei maksa kedagi ette kritiseerida. See, mis sa, Kaia, välja käisid, ei olnud päris asjakohane. Ministrile on mul aga selline küsimus: kas te tunnete isiklikku vastutust EAS-is kujunenud pikaajalise juhtimiskriisi eest?

Aitäh! Lugege Enn Veskimäe viimast intervjuud mõni päev tagasi. Enn Veskimägi on Eesti Tööandjate Keskliidu endine esimees ja EAS-i nõukogu liige. Ma usun, et ta on üsna erapooletu inimene, hindamaks asjade seisu, ja tema kinnitusel ei ole EAS-is mingisugust juhtimiskriisi.
Kindlasti on oluline, et EAS saab professionaalse juhi. Jah, nõukogus on olnud lahkarvamusi, osaliselt on nende taga erakondade esindajad, kes on nõukogus vastavalt meie koalitsioonikokkuleppele. Mõnel määral on nõukogus tunda olnud umbusaldamist ja selle tõttu on tekkinud säärased tavapärased probleemid nagu mingid lekitamised ja kõik muu taoline.
Laias laastus aga tehakse EAS-i juhtimiskriisist rääkides suur viga, sest see tähendab vale diagnoosi. Õige on see – toetan kindlasti uue ministri proua Sullingu väljaütlemisi sel teemal –, et EAS peab ajaga kaasa minema. Olen nõukogule korduvalt öelnud, et EAS peab kiiresti ja kõvasti muutuma, et mängida samaväärset rolli, nagu mängivad analoogsed agentuurid Soomes, Singapuris, Rootsis, Saksamaal ja väga paljudes muudes riikides. See on täiesti absurdne, kui me anname EAS-ile ülesande olla makseasutus ja võrdleme seda PRIA-ga. See on täiesti absurdne lähenemine! Sellisel juhul me teeksime makseasutusest mingisuguse osakonna, kes maksaks toetusi välja. Minu arvates on tegu strateegilise ülesandega, mille lahendamist, ma väga loodan, uus minister jätkab. Muudatusi kindlasti EAS vajab ja väga paljud muudatused on ka ette valmistatud, et need ellu viia.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister, ka mina tänan sind töö eest, mis sa oled pikkade aastate jooksul Eesti majandust juhtides teinud! Oled vist kõige pikema staažiga majandusminister. On olnud päris tublisid edusamme ja nende eest aitäh! Ning aitäh ka nende kümnete vastuste eest, mis sa oled mulle andnud, valgustades ministeeriumi ettevõtmisi ja plaane! Aga minu küsimus on selline: kuidas sa suhtud mõttesse, et mäetööstusettevõtete strateegia koostamine oleks edaspidi majandusministeeriumi töö? Rootsis see nii on. See ongi tegelikult rohkem majandusküsimus. Keskkonnaministeerium peaks saama selles osas kaasa rääkida, aga mitte seda protsessi juhtima.

Jah, kui ma mõtlen sellele seitsme aasta pikkusele tööle, siis üks oluline strateegiline probleem on see, mida te nimetasite. Minu arvates seisneb huvide konflikt selles, et Keskkonnaministeerium peaks kehtestama keskkonnanõuded ja tegema järelevalvet, mitte aga koordineerima oluliste loodusressursside kasutamist Eesti majanduse kasvatamise huvides. See puudutab ressurssi, millest me ikka ja alati räägime, ehk meie metsa, samamoodi põlevkivi, aga ka mitmeid muid maavarasid. Minu arvates me peaksime oma loodusressursside kaardistamist, nende kasutuse planeerimist ja sidumist strateegiliste majanduse võimalustega põhimõtteliselt muutma. See võiks kindlasti olla järgmiste valimiste teema ja miks mitte valimiste järel tekkiva valitsuskoalitsiooni teema. Toonitan, et see ei tähendaks mitte mingil juhul järeleandmisi keskkonnaküsimustes. Praegu on minu hea kolleeg mõnes mõttes huvide konflikti ohver – ühtpidi ta peab planeerima majandusele vajalike ressursside kasutamist, teistpidi aga selle üle järelevalvet tegema. Kalavarude üle otsustamisel kehtis meil Euroopa Liidu surve, aga teiste loodusressursside osas peaksime suutma kõik oma peaga läbi mõelda ja natuke olukorda parandada.

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitluse.

Läheme tänase kolmanda küsimuse juurde. Ester Tuiksoo esitab küsimuse keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele ja teemaks on veeseaduse muudatused. Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud keskkonnaminister, ka mina soovin mõnevõrra etteruttavalt teile edu järgmise valitsuse liikmeks olekuks! Kui veeseadusest rääkida, siis tundub, et see on ajale jalgu jäänud. Kehtivast veeseadusest tulenevalt ei tohi põllumehed laotada orgaanilisi ja mineraalväetisi 1. detsembrist 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud. Loodus käitub meiega vahel teisiti ja kuivatab põllud enne kalendritähtaega. Et saagikus ei kannataks, vajaks veeseadus korrigeerimist. Kuidas te lähtuvalt sellest olete valmis meie põllumehi aitama?

Kõigepealt tänan heade soovide eest! Ka mina kasutan võimalust ja tänan häid IRL-i fraktsiooni liikmeid, kellega viimase kolme aasta jooksul on keskkonna valdkonnas õige mitu olulist asja ära tehtud. See koostöö on olnud igati meeldiv ja ma loodan, et koostöö samas vaimus ka jätkub.
Kui tulla veeseaduse juurde, siis tõepoolest, seadus on selles osas, mida te mainisite, kaunis jäik. Kuna tänavu on kohati tundunud, et kevad saabub päris vara ja tuleb pisut teisiti kui mõnel varasemal aastal, siis on ka Keskkonnaministeeriumi poole pöördunud hulk põllumeeste esindajaid palvega, et ehk me saaksime kõnealuse piirangu juba sel aastal üle vaadata ja lubada väetisi varem kasutada. Aga praegune olukord on selline, et seadus ei võimalda siin mingisugust paindlikku lähenemist, ja seadusest me peame lähtuma. Miks see säte on sellisel kujul üldse seadusesse kirja saanud? Eks põhjuseks on eelkõige ikkagi teadlaste pikaajaliste uuringute tulemusel tehtud ettepanek. Eesmärk on ju igati mõistlik: kaitsta meie põhjavett. Uuringud on tõepoolest näidanud, et kõige rohkem jõuab väetistest pärit ühendeid vette just nimelt oktoobrist kuni märtsini, ja sellepärast ongi niisugune piirang seadusesse saanud. Kas seda on põhjust uuesti läbi vaadata, selle üle võib arutleda. Me oleme igal juhul valmis valdkonnas tegutsejaid ja eksperte kokku võtma ning selle üle natukene mõtteid vahetama.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Proua juhataja! Proua minister! Siit tulenevalt mul ongi küsimus, mida peaksid põllumeeste esindused tegema, et viia seadus kooskõlla looduse käitumisega, nii et saagikus ei kannataks ja põllumehed saaksid nii sügisel kui ka kevadel põllule minna olenevalt olukorrast. Millist abi te põllumeeste esindustelt ootate?

Aitäh! Vaatame kõigepealt seda praegust aastat. Olukord on selline, et korraks tulnud soe ilm päriselt pidama ei jäänud ja me ei oleks selle lühikese soojaperioodi tõttu ju ajapiiri väga palju ettepoole tuua saanud, ilmaolud ei oleks lihtsalt võimaldanud. Mida peaks tegema? Peaks kaasa lööma selles töös, mida Keskkonnaministeerium koos Põllumajandusministeeriumiga ette võtab. Tuleb analüüsida eelkõige seda, et võib-olla on tõesti mõistlik luua seaduses pisut paindlikum mehhanism. Me ei tooks seaduses kuupäeva ettepoole, vaid näeksime näiteks ette, et soodsate ilmaolude ja varajase kevade puhul võib seda kuupäeva nihutada. See on üks võimalik lahendus, aga see tuleb igal juhul läbi kaaluda ka põhjavee kaitse seisukohast. Sellist riski me võtta ei saa, et me põhjavee kuidagi ohtu seaksime.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister, ma tänan ja olen teie seisukohtadega nõus! Aga seadusmuudatused võtavad tavaliselt aega. Kas te oskate arvata, kas uus valitsus suudaks 11 kuu jooksul need muudatused läbi vaadata ja ellu viia? Meie kliima on muutlik, nagu te näete. Tõsi, sel aastal lahendas loodus ise olukorra ära, kuigi probleem oli olemas. Selliseid kevadeid võib meil veelgi tulla ja ei tahaks siis jälle ärgata ning avastada, et seadus n-ö ei luba saagikust tõsta. Mis te arvate, millise aja jooksul saab veeseadus selles suhtes muudetud?

Aitäh! Eks seaduse muutmise tempo sõltub väga suuresti parlamendist, sest lõpuks teete ju teie siin muudatused ja võtate seaduse vastu. Meie saame igakülgset abi pakkuda. Ma oleksin selliste väga jäikade aegade või konkreetsete daatumite nimetamisega üpris ettevaatlik. Kindlasti ei ole see eelnõu ega eelnev analüüs sellised asjad, mida võiks teha paari nädalaga. Küllap see ikka õige mitu kuud aega võtab, just nimelt eelnev analüüs ja veenäitajate läbivaatamine. Aga ma ei näe ka põhjust, miks see peaks ülemäära kauaks venima jääma. Ma arvan küll, et selle aasta jooksul on võimalik teha vähemalt otsus, kas me hakkame seadust muutma või on see tarbetu. See on igal juhul võimalik, et 11 kuu jooksul see otsus tehakse.

Aitäh! Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, Marko Pomerants!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea keskkonnaminister! Veeseaduse ajakohastamisest kõneldes võiks muidugi küsida, millal tuleb pidu, kus me tähistame veeseaduse 100. muutmist. Ma arvan, et umbes sealkandis selle seaduse muutmise kordade arv on. Mu küsimus puudutab aga koalitsioonilepet ja seondub ka põhjaveega. Nimelt on siin üks punkt, kus on kirjas, et lähtudes ettevaatuspõhimõttest ja elukeskkonda oluliselt halvendava tegevuse keelust ei lubata põhjavett ohustavat uurimistegevust. Kas teie keskkonnaministriks oleku ajal võib see tähendada seda, et ühtegi geoloogilise uuringu puurauku üldse ei rajata? Või kui siiski mõni rajatakse, millised on sel juhul kriteeriumid, kust alates oht põhjaveele ilmselgelt algab?

Aitäh! Endise keskkonnakomisjoni esimehena olete kindlasti täpsemalt järge pidanud, mitu korda veeseadust tõepoolest muudetud on, kas sada korda on juba täis või on veel pisut minna. Samas on ka see tõsi, et kui üks või teine säte on ajale jalgu jäänud, nagu näiteks siin konkreetselt jutuks olnud väetamispiirangud, siis mõistlik on need üle vaadata, ega meil kivisse raiutud seadusi ju pole.
See põhimõte, et uuringuid, mis võivad seada ohtu Eesti inimeste põhjaveega varustatuse või üldse Eesti põhjaveevarud, lubada ei või, pole kehtinud mitte ainult minu keskkonnaministriks oleku ajal, vaid on olnud läbiv põhimõte kõikide keskkonnaministrite ajal. Ma küll väga loodan, õigemini olen päris kindel, et nii jääb see ka edaspidi. Põhjaveevaru on asi, millega tõenäoliselt ükski keskkonnaminister kuidagi mängida ei saa ega tohi, ja see on ka põhjus, miks toosama punkt meie uue valitsusliidu leppesse kirja sai. Õigupoolest on asi ju selles, et mingil põhjusel on Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal, kogu Virumaal uuesti kuhjumas pinged või keegi käib ja kruvib kogu aeg  pinget üles, et kohe-kohe algab seal fosforiidi kaevandamine. Valitsus ei saa käituda kuidagi teistmoodi, kui me peame need pinged veel kord maha võtma ja üle kordama selle, mis on praegugi teada, et põhjavett kahjustavaid uuringuid ja muidugi mitte ka niisugust kaevandustegevust Eestis lubada ei tohi. Nii et otsus, millal üks uuring põhjavett kahjustada võib, ei ole mitte poliitiline otsus. Selle otsuse peavad tegema eksperdid ja ka nemad lähtuvad sellest, et ettevaatuspõhimõte on keskkonna valdkonnas läbiv põhimõte.

Reglemendi järgi, hea kolleeg Marko Pomerants, on kohapealt võimalik esitada üks küsimus. Aga ma annan sõna Lembit Kaljuveele. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Ma püüan Markot aidata. Ma ei tea, kas ma sain pihta, aga Marko tahtis ilmselt öelda seda, et tegelikult on Eesti Vabariik nende 22 aasta jooksul uuringutesse äärmiselt pealiskaudselt suhtunud. Meil puudub konkreetne uurimistööde läbiviimise süsteem ja isegi organisatsiooni selleks ei ole. Põhimõtteliselt me ei teegi oma maavarade baasuuringuid ja geoloogide, teadlaste jutu järgi on asi väga laokil. Selline umbmäärane lause koalitsioonilepingus lisas segadust veel juurde. Võib-olla selgitate mõne sõnaga, kuidas need asjad teil planeeritud on?

Aitäh, hea küsija! Põgusalt sain selgitust anda ka juba eelmisele küsimusele vastates. Geoloogidest saan ma täiesti aru, nende huvi uurida on loomulikult mõistetav. See on nende elukutse, amet, nad on sellele pühendunud ja kuidagi teistmoodi ei saagi see olla. Küll aga ei ole ka geoloogide huvi kindlasti see, et uuringute käigus võiks ühe piirkonna põhjaveevaru rikutud saada või, veel hullem, muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks. Nii et veel kord: põhimõte, et põhjavett kahjustada või ohustada võivaid uuringuid Eestis ei lubata, on läbiv põhimõte. See ei ole mingi uus põhimõte, sellest tuleb lähtuda ja lähtub kindlasti ka see valitsus, kes täna teie ees ametisse asub.

Suur tänu! Lõpetan selle teema käsitluse.

Kuna rohkem küsimusi ei ole ette registreeritud, siis on võimalik esitada küsimusi kohapealt. Palun nimetage, kellele ministritest on teie küsimus suunatud! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Minu küsimus on suunatud lugupeetud peaministrile. Kõigepealt, härra peaminister, ma tänan teid vastamise eest Riigikogus esitatud küsimustele! Esialgu mõtlesin, et küsin teie käest täna, kuidas maksustada välisfirmasid ja kuidas saada kätte raha, mis Eesti riigist minema läheb. Aga ma ei küsi, sest koalitsioonilepingus on kirjas, et te alles analüüsite seda. Küsin hoopis väga lihtsa küsimuse: kas teil, härra peaminister, on kerge tunne, et te ei pea enam Riigikogu ees vastama, et teid ei saada enam turvamehed ja võite ennast vabana tunda?

Minu otsus ametist tagasi astuda oli väga põhjalikult läbi kaalutud ja ma olen veendunud, et see oli õige otsus. Langetasin selle ilma igasuguse välise surveta. Aga kui see aeg kätte on jõudnud, siis loomulikult on kurbus hinges ja mingit rõõmu ma ei tunne, et enam pole vaja sellest kõnepuldist teie küsimustele vastata.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Minu küsimus on ka peaministrile. Lugupeetud härra peaminister, teil on täna oma töö viimane päev. Enne lahkumist ei suutnud te kahjuks loobuda sappi pritsimast Edgar Savisaare peale, öeldes, et pronksiööl te kaotasite usalduse tema vastu. Kui meenutada, siis minu teada oli Savisaarel tol korral juba kokku lepitud, et pronkssõdur viiakse ära rahumeelselt ja koos kirikutegelastega. Seda vastupidi teie telkidele ja ümbermatmise valedele. Kas te üldse mäletate, et just tänu Edgar Savisaarele me saime veretult iseseisvaks? Suveräänsusdeklaratsioon, Rahvarinne, Balti kett – need algatas ju tema, samuti turumajanduse taastamise. Kas te ikka seda kõike täpselt mäletate? Ja mida te ise tol ajal tegite?

Küllap ma ikka mäletan. Paraku, jah, olen sunnitud ütlema, et teil on küll mäluga probleeme. 2007. aastal või ka 2006. aastal ei olnud Edgar Savisaarel mitte mingisugust valmidust tolle pingeid tekitanud pronkssõduri teisaldamiseks surnuaiale. Absoluutselt igasugune valmisolek selleks puudus. Tõsi, mõned kõrged kirikutegelased, teiste hulgas patriarh Aleksius, üritasid ilma Edgar Savisaareta rahumeelset lahendust leida, kuid lõpuks olid ka nemad sunnitud tunnistama, et nad pole selleks suutelised. Edgar Savisaar ei väljendanud mitte ühelgi hetkel kindlal moel oma valmisolekut pingekolde likvideerimiseks. Vastupidi, kogu tema kehahoiak ja ka sõnapruuk kõnelesid ainult sellest, et ta on huvitatud pinge süvenemisest.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Minu küsimus on härra majandusministrile. Üheks teie järglaseks saab minister, kelle ametinimetus algab sõnaga "väliskaubandus", ja teine pool on sel ametinimetusel ka. Kui palju teie oma töös otseselt väliskaubandusega pidite tegelema – umbes mahuliselt? Ja kas te peate õigeks, et just nimelt selline ministrikoht luuakse teie ministeeriumi baasil?

Mis puutub ministrikohaga kaasnevasse töömahtu, siis selles vallas on mul pikaajalised kogemused. Üldiselt arvan, et Eesti-sugusel riigil on targem hoida ministrite hulk valitsuskabinetis võimalikult väike. See on pikem jutt, ma võin oma väite kinnituseks esitada ka peaaegu teaduslikke tõestusi. Aga kui tahetakse luua uudne ametikoht, siis miks mitte. Eks elu näitab. Kui uued ministrid pooleks löödud ministeeriumis selle vastu huvi tunnevad, siis ma aitan hea meelega nende tööle kaasa.
Kui rääkida väliskaubandusest, siis selle arendamisel langeb suur vastutus välisministrile. Väliskaubanduspoliitika, väliskaubanduslepingud, rääkimata kahepoolsetest investeeringute kaitse, maksustamise ja muudest majandustegevust raamistavatest ning eksporti toetavatest lepingutest on välisministri rida. Kui väliskaubanduse arendamise all mõeldakse ettevõtete tegutsemisele kaasaaitamist erinevatel turgudel, siis sellega tegelevad peale majandusministri ka Vabariigi President, peaminister ja kindlasti välisminister.
Mina püstitasin endale ülesande, et aastas tuleb teha vähemalt kuus kuni kaheksa ärireisi Eesti ettevõtjatele huvi pakkuvatele sihtturgudele. Mõni aasta on neid isegi rohkem olnud. Samas oleks kindlasti vale ettevõtjatele öelda, et minister hakkab nüüd nende eest müüma, tegema tööd turule sisenemiseks ja palju muid asju. Aga miks mitte seda proovida? Kõik sõltub väga palju isikust ja ma arvan, et proua Sullingul on kõik eeldused selles vallas suurt kasu tuua. Natuke ma võtaksin küll ootusi vähemaks, praegu valitseb kuidagi väga elevil õhkkond.

Suur tänu! Möönan, et täna lubasin teil 15 sekundit kauem rääkida. Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Küsimus on härra peaministrile Andrus Ansipile. Härra peaminister Ansip, ma olen teist kui inimesest ja isiksusest alati lugu pidanud. Ma ei unusta iialgi meie kohtumist Haaberstis, kui ma võõrustasin teid linnaosa vanemana. Siiamaani on väike videoklipp sellest kuskil internetis üleval. Ma olen imetlenud teie suurepärast loosungit "Eesti viie rikkaima riigi hulka!" – suurepärane idee! Kristuse ülestõusmist on ka 2000 aastat lubatud, rahvas siiamaani usub ja käib kirikus, samasuguses härdas usus nagu teie valijad valimiskastide juures. Kui te nüüd lahkute, kas ka see loosung lahkub koos teiega poliitikaareenilt või teie mantlipärija kannab seda koos oma jüngritega edasi? Või peab ta leiutama mingi uue konfessiooni ja teie valijad peavad usku vahetama?

Usuküsimus see nüüd küll ei ole. Mina loodan, et kõik järgmised valitsused – mitte ainult ametisse astuv kabinet, vaid ka kõik järgmised – töötavad ikka selle nimel, et Eesti inimeste elujärg paraneks ja meie rikkus kasvaks. See rikkus on viimastel aegadel – pean silmas viimast 20 aastat – väga kiiresti kasvanud. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti majanduskasv olnud üks Euroopa Liidu kõige kiiremaid, viimase 15 aasta keskmisena isegi kõige kiirem. Kel pole unistusi, see lendab madalalt. Kui me ei sea endale kõrgeid eesmärke, siis vaevalt meist kunagi tõeliselt arenenud ja jõukas riik saab. Minu meelest jõukaimate riikide hulka pürgimine on üks nendest eesmärkidest, mille poole võiksid püüelda ka tulevased valitsused.

Suur tänu! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Ma küsin härra peaministrilt veel kord üle, kuna ma oma küsimusele enne vastust ei saanud. Kas te mäletate, et tänu Edgar Savisaarele me saime rahumeelselt iseseisvaks, ja tunnistate, et Savisaare toonane panus on täiesti hindamatu? Ja ka hiljem – tema ju ei teinud Tallinna volikogus koostööd Jevgeni Koganiga, nagu tegid paljud teised erakonnad, sh Reformierakond. Kas te mäletate seda ja mida tegite teie sel ajal, kui Eesti iseseisvuse veretult taastas?

Küllap ma muidugi mäletan. Ma tegelesin sellal aktiivselt ettevõtlusega. Ma mäletan ka Edgar Savisaare rolli tol ajal ja ma küll ei ületähtsustaks seda rolli. Minu arvates on kohatu omistada Eesti rahva teeneid ainult ühele isikule. Jah, tal oli mingi roll, aga see polnud ülimalt suur.
Selge see, et Rahvarinne mängis oma osa ja mängisid ka toonased Ülemnõukogu tegelased. Arnold Rüütlil oli väga selge ja kindel roll, aga kindlasti oli väga kaalukas ka Eesti kodanike komiteede, ERSP ja teiste ühiskondlikus elus väga aktiivselt kaasalöönute panus. Samuti oli väga märkimisväärne ja võib-olla isegi määrav roll inimestel väljaspool Eestit, näiteks Rooma paavstil ja Solidaarsuse liikumisel.
Aga minu meelest kõige kaalukam osa oli Ronald Reaganil, kes ütles, et kurjuse impeerium tuleb hävitada. Teatavasti oli nafta hind 1982. aastal 47 dollarit barrel. Nõukogude Liit ei pööranud vähimatki tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, kuid varsti avastati, et ameeriklased kasutavad seda tehnoloogiat juba relvastuses. Nõukogude Liidus käivitati oma relvaprogrammid, investeeriti sinna tohutul hulgal naftadollareid, kuid 1987. aastal kukkus nafta barrelihind maailmaturul kümne dollarini. See oli suures osas Ronald Reagani teene. Nõukogude Liit jäi ilma naftadollaritest, millega toita oma militaarprogramme ja ka oma inimesi.
Minu arvates põhjustas idabloki majanduse kokkuvarisemise just nimelt eelkõige nafta odavnemine. Kõige olulisem ja kõige murrangulisemat rolli mänginud inimene sellel ajalooetapil oli president Ronald Reagan, mitte Edgar Savisaar.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Täna on siin mitu küsimust puudutanud ministeeriumide haldusala. Juhan Parts juba vastas mulle, aga tahaksin kuulda ka teie arvamust. Mis te arvate, kas meie mäetööstuse planeerimine peaks käima nii, nagu see käib, Keskkonnaministeeriumi juhtimisel või peaks see olema majandusministeeriumi haldusalas? Rootsis on näiteks niimoodi, et need strateegiad kinnitab valitsus majandusministeeriumi ettepanekul ja mäetööde mahud kasvavad lähiaastatel kaks korda. Põhjendus on see, et rahva sotsiaalse heaolu pikaajaliseks tagamiseks tuleb kaevandusmahtu suurendada. Keskkonnaministeerium seda Eestis kindlasti ei teeks, majandusministeerium võib-olla küll.

Mitte ainult mäetööstuses, vaid üleüldse peab ühiskond loodusressursse kasutades hästi ettevaatlik olema. Neid otsuseid tuleb langetada kaalutletult. Vastuolud jäävad igaveseks. Need, kes tahavad ressursse kasutada, tahavad neid kasutada võimalikult ulatuslikult ja nende eest võimalikult vähe maksta. Samas tuleks ühiskonna kui terviku huvides ressursse ka tulevastele põlvedele säilitada. Ja loomulikult tuleb loodusvarade kasutamise eest maksta õiglast tasu – vähemalt nii suurt tasu, et see korvaks keskkonnale tekitatud kahju. Seega peavad mäeressurssidega, kaevandatavate maavaradega tegelema mõlemad ministeeriumid, nii Keskkonnaministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Huvid on erinevad, huvid on vastandlikud, kuid alati on võimalik neid vastanduvaid huve arvestades leida rahva ja riigi jaoks hea ja õiglane lahendus. Ma soovin, et ka tulevikus tegeleksid loodusressursside kasutamisega põhjalikult ja süvenenult mõlemad ministeeriumid.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Minu küsimus on härra peaministrile. Kolleeg Lembit Kaljuvee puudutas probleemi, mis on seotud mäetööstusega. Ka minu küsimus teile, härra peaminister, on sel teemal. Paar nädalat tagasi viis Eesti Energia läbi suure kohtumise rahvaga Sillamäel ja üks ettepanek oli selle kohta, et Eesti Energia peakorter asuks Ida-Virumaal. Sellega ongi seotud mu küsimus teile: kuidas te hindate seda ettepanekut?

Aitäh! Mina ei ole väga agar struktuuride muutja, kastide joonistaja, korterite-peakorterite ümberpaigutaja. Pigem ma lähtun torumehe reeglist, et ei ole mõtet näppida toru, mis ei leki. Kui lähed igaks juhuks pingutama kontramutreid torul, mis ei leki, läheb toru lõhki ja tuleb suur uputus. Kahju, mis seeläbi tekkida võib, ei jõua pärast kokku rehkendadagi. Minu silmis on Eesti Energia edukas ettevõte, seda kajastavad ka tema majandusnäitajad. Ma ei pea ilmtingimata vajalikuks sääraseid radikaalseid muudatusi ellu viia. Eesti Energia ei hõlma endas ainult energia tootmist, vaid ka energia müüki ning tema tarbijad ei asu mitte ainult Ida-Virumaal, vaid üle terve Eesti laiali. Ja enamgi veel: küllalt arvestatava osa oma tootmismahust müüb Eesti Energia väljapoole Eesti piire ja väljaspool Eesti piire teenib ettevõte ka oma põhilise kasumi. Otsustamine selle üle, kus geograafilises punktis hoida mingi konkreetse valdkonnaga tegelevaid ametnikke, ei ole üldse mitte maitseasi, vaid puhtalt optimeerimise ülesanne. Jäägu see äriühingu enda juhtide otsustada.

Aitäh! Võtame nüüd tänase infotunni viimase küsimuse. Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Mul on samuti küsimus härra peaministrile. Eelkõige soovin teda tänada tehtud töö eest, kuigi me väga paljudes küsimustes ei olnud ühel meelel, vaid erinevatel seisukohtadel. Aga üheksa aastat peaministrina, see on väga pikk aeg ja selle aja jooksul sai langetatud ka mõni otsus, mille Keskerakondki on heaks kiitnud. Aga mul pole teile õieti mitte küsimus, vaid palve. Nüüd on viimased minutid, kui te saate infotunnis peaministrina vastata meie küsimustele ja remarkidele. Äkki soovite millegi eest Eesti rahvalt vabandust paluda – jah, mitte Riigikogu liikmetelt, vaid Eesti rahvalt? Meil on üks saade olemas, kus poliitikud paluvad vabandust. Äkki te ka soovite vabandust paluda millegi eest?

Seda viimast hetke peaministrina siin infotunni kõnetoolis seistes ma kasutaksin selleks, et tänada austatud Riigikogu, tänada kõiki oma valitsusi, nende liikmeid pühendunud töö eest ja tänada ka Eesti rahvast. Need üheksa aastat on olnud minu jaoks väga töised ja vastutusrikkad aastad. Samas on see minu jaoks olnud ka erakordselt suur au töötada üheksa aasta jooksul Eesti Vabariigi peaministrina ja ma olen ülimalt tänulik Eesti rahvale viimase üheksa aasta jooksul üheskoos tehtu eest!

Suur tänu! Ma võtan volituse tänada ka Riigikogu juhatuse nimel härra peaministrit meie koostöö eest, valitsuse kindlakäelise juhtimise eest rasketel ja natukene vähem rasketel aegadel, mis on selle üheksa aasta sisse jäänud, aga kindlasti ka paljude uudsete, innovatiivsete ideede, algatuste ja julgete otsuste eest. Suur tänu, peaminister Andrus Ansip! Meie infotund on lõppenud. (Aplaus.)