Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head Eesti inimesed! Ajad on keerulised ning seetõttu on oluline kohe alustuseks üle korrata, et loodava valitsusliidu välis- ja julgeolekupoliitika jätkab senisel kindlal kursil. Me oleme kokku leppinud, et kaitsekulud on 2% Eesti SKT-st. Sellele 2%-le lisanduvad investeeringud ühendustesse, mis samuti meie julgeolekut tagavad, tagades elektri ja gaasi või inimeste ja kaupade transpordi võimalused.
Riigikaitsesse rahalise panustamise säilitamine kõrgel tasemel on ülioluline nii sisuliselt kui ka sümboolselt. Aga 2% ilma selle taga oleva kaitsetahteta, ilma selle alusmüüriks oleva armastuseta meie oma Eesti, meie oma toimiva, demokraatliku ja hingelähedase elukorralduse vastu jääks üksnes pelgalt arvuks. Eesti iseseisvus on hindamatu.
Tahan avaldada tänu kõigile eelnevatele valitsustele, kes on kasutanud Eesti taasiseseisvumisest tänaseni antud ligi 23 aastat selleks, et ehitada üles toimiv riik, toimiv majandus ja, mis kõige tähtsam, toimiv demokraatia ja kodanikuühiskond. Tsiteerin Ühendriikide 35. presidendi John Fitzgerald Kennedy sõnu: "Demokraatia ja riigikaitse ei asenda üksteist. Kumbki ainsana luhtub." Eesti pole kunagi ajaloos olnud nii tugev kui nüüd. Tänu varasematele valitsustele, tänu nende sihikindlusele oleme valmis ka rahvusvaheliselt keerulisemateks aegadeks.
Mitte kõik riigid ei ole aega niisama targalt kasutanud ja sellest tuleneb ka see suur vahe, mis lahutab meid otseses ohus olevatest riikidest. Meil on tugevad liitlassuhted, me oleme vaba maailma kaitsemeeskonna panustavad liikmed.
Eesti demokraatia ja ühiskonna tugevuse märk on ka alanud nädal. Me vahetame põhiseaduslikul moel põhiseaduslikku valitsust, ilma et riigi toimimine hetkekski katkeks. Minu põlvkond võtab teatepulga ja järjepidevuse senistelt valitsustelt üle ning tahab seda edasi viia samasuguse tarkuse, ettenägelikkuse ja vastutustundega, nagu on tehtud siiani.
Mitte ükski valitsus ei saa üle ega ümber Eesti peamisest probleemist: Eesti inimeste sissetulekud, pensionid ja palgad on liiga väikesed. Me oleme oma põhjanaabritega võrreldes ikka veel vaesed. Loodav valitsus tahab kõigiti kaasa aidata hoo kaotanud Eesti majanduse mootorite taas käima jooksmisele ja panna inimeste sissetulekud kiiremini kasvama. Me tahame muuta töökohtade loomise oluliselt odavamaks ja alustada tööjõumaksude vähendamise ambitsioonikat programmi. Selleks tõstame maksuvaba miinimumi ja vähendame töötuskindlustusmakse määra. Nagu te juba teate, langeb uuest aastast tulumaks. Kõik see kokku tähendab Eesti keskmist palka saavale inimesele 170 lisaeurot aastas kätte. Tööjõumaksude langusest võidavad kõik tööinimesed sissetulekust sõltumata. See on raha, mille kasutamise üle otsustab inimene ise. Just inimene ise, mitte riik, on parim otsustaja selle üle, mida teha tema enda teenitud rahaga.
Kasvav majandus ja vähenev tööpuudus on ka pensionitõusu vundament. 2015. aastal tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras ja tagame, et keskmine vanaduspension on tulumaksuvaba. Selleks et tagada pensionide kestlik kasv ka tulevikus, on vaja võrdselt tähelepanu pöörata nii kasvusõbralikule majanduspoliitikale kui ka sammudele tööhõive suurendamiseks.
Jõukus sünnib vaid ettevõtlikkuse kaudu. Pean väga lugu inimestest, kes julgevad suurelt unistada, ette võtta ning riskida. Riigi asi on luua keskkond, mis ärgitaks ettevõtlust alustama ning töökohti looma just Eestis. Seda võiksid teha ka need ettevõtjad, kes soovivad vallutada maailma. Oleme kokku leppinud, kuidas muuta ettevõtja asjaajamist riigiga veelgi lihtsamaks, ning vaatame üle, et ettevõtete ja teaduse toetamisel oleksid esikohal koostöö, innovatsioon ning uued turud.
Me tahame erilist tähelepanu pöörata ettevõtlikkuse julgustamisele ühiskonnas. Austame ja hindame kõiki, kes proovivad. Neid, kel asi õnnestub, tänab kõige paremini edu ise. Tunnustuseks nii õnnestujatele kui ka tuleviku õnnestujatele kirjutasime valitsusliidu leppesse ettevõtjapäeva.
Olen seda sotsiaalministrina korduvalt öelnud, nüüd kordan peaministrikandidaadina: ka üks puudust kannatav laps on Eesti jaoks liiga palju. Iga inimene, iga laps on Eestile oluline. Meie kindel eesmärk on vähendada laste vaesust. Uuest aastast tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 eurole ja pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad kokku 90 eurot nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 100 eurole kõigil, sissetulekust sõltumata. Lisaks tõstame lastega perede toimetulekutoetuse määra, mis on väga täpselt vaesuse vähendamiseks suunatud maksumaksja raha.
Laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidmine on väärt ühiskonna sügavat hukkamõistu. Ma tõesti ei mõista neid mehi, kes oma lapsed toest ilma jätavad. Elatisvõlgnikud jäävad tulevikus ilma riigi toetustest ja elatisraha hakatakse maha arvama ka tulumaksutagastuselt ning kogumispensioni fondidest. Olla lapsevanem on vastutus, mis pole valikuline.
Aasta alguses möödus kümme aastat vanemahüvitise kehtima hakkamisest. Teadmine, et lapsega kodus oldud aja jooksul pere sissetulek ei vähene, on suurendanud noorte perede kindlustunnet ning aidanud kaasa sündimuse kasvule. Järgmine suur pudelikael sündimuse suurendamise teel on lastehoiukohtade nappus. Plaanime kasutada Euroopa Liidu vahendeid nii lasteaedadesse investeerimisel kui ka paindlike lastehoiuvõimaluste loomisel.
Peaaegu iga täiskasvanu teab isiklikest kogemustest, kuidas trenn või huviring, kus lapsepõlves käidud sai, on tema elu veel kaua mõjutanud. Elektroonikaringis külge jäänud huvi on viinud tehnikaülikooli õppima või jalkatrennis saadud spordiharjumus muutnud ka täiskasvanueas oma füüsise eest hoolitsemise iseenesestmõistetavaks. Seni pole meie riigis kokku lepitud, milliste põhimõtete järgi huviharidust tulemuslikult toetada. Nüüd me teeme seda. Samuti lõpetame olukorra, kus noortetreeneritel puudub ravi- või pensionikindlustus.
Uus valitsus jätkab eelmise valitsuse algatatud oluliste reformide elluviimist: koolivõrgureform ja kõrgharidusreform, töövõimereform ja vajaduspõhiste peretoetuste reform, eestikeelsele aineõppele ülemineku reform jt. Peatun vaid ühel. Töövõimereformil on potentsiaali olla viimase kümnendi suurim sotsiaalvaldkonna reform, aga veel palju tähtsam on, et töövõimereformil on potentsiaali muuta ühiskonda igakülgselt tervemaks. Võrdsed võimalused töötamisel ja ühiskonnaelus osalemisel on selge signaal, et kõik on oodatud Eesti edust osa saama.
Meie eesmärk on muuta riigi juhtimine avatumaks ja paindlikumaks. Nüüd ja edaspidi hakkavad ministrid juhtima valdkondi, mis ei pruugi ilmtingimata täpselt kattuda jäikade ministeeriumipiiridega. Selline täitevvõimu paindlikum korraldamine põhineb Eesti ekspertide ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2011. aastal avaldatud Eesti valitsemiskorralduse raporti soovitustel. Mudel, mis võimaldab ülesandekeskselt valitsuskabinetti korraldada, on kasutusel ka Soomes ja Rootsis. Pean ainuvõimalikuks, et ministrid lähtuvad oma töös avatud valitsemise põhimõtetest. Läbipaistvus ja kodanike kaasamine otsuste tegemisse on saanud uueks normaalsuseks, vajalikuks usaldusliiniks kodanike ja valitsuse vahel. Ma usun, et meie ühiskond tahab pidada avalikku ja konstruktiivset debatti Eesti ees seisvate ülesannete üle.
Aeg on näidanud, et partnerite ja kaasamõtlejate toe ja tahtmiseta kaugele ei jõua. Seepärast võtame koos tööandjate ja töötajate esindajatega värske jõuga käsile tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi kokkuleppimise ning hakkame otsima ka mitmete muude oluliste probleemide lahendusi.
Omavalitsuste teenuste reformimine, et need tõuseksid uuele tasemele, ei alga sirkli ja malliga. Me seame paika, millisel riigitasandil tuleb milliseid ülesandeid täita ning kuidas neid rahastada.
Austatud kuulajad! Igal aastal sureb 500 inimest haigustesse, mille diagnoosis on sees sõna "alkohol". Veel tuhat Eesti inimest sureb igal aastal kaudselt alkoholi tõttu. See on 1500 inimest aastas. Et panna see morn arv perspektiivi, ütlen, et vabadussõjas kaotasime 2300 inimest. Seepärast on kevadkoalitsioon siin otsustanud astuda reaalseid samme, mis aitavad meil päästa elusid. Alkoholi puhul on selleks neli reaalselt toimivat võimalust: hinnatõus aktsiisitõusu kaudu, reklaami ja müügikohtade arvu vähendamine ning tõhus ravi. Mõelge, et kui Terve Eesti Sihtasutuse programm "Joome poole vähem" ning riigi sammud õnnestuksid, siis tähendaks see, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks õnnestuks meil säästa vähemalt niisama palju Eesti inimeste elusid, nagu me kaotasime vabadussõjas. See on väga väärikas eesmärk. Eraldi teema on vähendada alkoholi kättesaadavust lastele. Siin tuleb kasutada kõiki toimivaid vahendeid, sest kaine noorus tähendab sageli ka tervet täiskasvanuiga, tervet ja õnnelikku elu.
Loodav koalitsioon tahab kasvatada Eesti sisemist ühtehoidmist. Kui kasvatame siinset heaolu, siis jõuab see kõigini, rahvusest sõltumata. Meenutagem, et Eesti riigi alguseks loeme päeva, mil loeti ette iseseisvusdeklaratsioon "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Mis puudutab kodakondsuspoliitikat, siis aluspõhimõtted jäävad kindlalt paika, kuid meie siht on lõpetada kodakondsuseta inimeste taastootmine ja kodakondsusega seotu inimlikumaks muuta.
Uus valitsus on peale välis- ja kaitsepoliitika järjepidev ka muudes valdkondades, mille töö me eelmiselt koalitsioonilt katkematult üle võtame. Näiteks jätkame kultuuripoliitikas ning keskkonnahoius pooleli olevaga ega muuda suuri paradigmasid. Piltlikult öeldes jätkub ERM-i ehitus ja fosforiidikaevandamist ei tule ka alanud aastal. Vastutustundlik lapsevanem mõtleb pärandile, mille ta jätab oma lastele. Raiskav suhtumine loodusesse ja tulevikku, põletav energiakasutus ei ole tuleviku Eestile vastuvõetav. Alanud aastaajal muutub meid ümbritsev rohelisemaks ning seda teeb selgelt ka kevadkoalitsiooni energiapoliitika. Eesti loodusvaradega vastutustundlikult ümberkäimiseks jätkame aastateks 2016–2030 säästliku põlevkivikasutuse riikliku arengukava koostamist ning analüüsime riigi põlevkiviressursside lahutamist riiklikust energiahiiust. Eestlased on alati olnud loodusrahvas, meie kohus on anda see võimalus ka oma lastele.
Head kuulajad! Mulle väga meeldib, et meie oponendid ei kritiseeri mitte seda, et valitsusliit soovib teha liiga vähe või valesti, vaid ütlevad, et seda kõike on liiga palju. Ambitsiooni meil tõepoolest on. Käed rüpes istuda ning oma oponentidele mugavust pakkuda me ei kavatse.
Meie otsuste rahaline mõju 2015. aasta eelarvele on Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 172,1 miljonit eurot ning täpselt niisama suured on ka katteallikad. Teisisõnu, need otsused ei muuda valitsussektori tasakaalupositsiooni. Riigi rahaasjade korrasolek on ka edaspidi kõige alus, see valitsus jätkab tasakaalus eelarvepoliitikat. Eesti riiki peab juhtima nii, et siin poleks kunagi põhjust öelda varem tsiteeritud John Fitzgerald Kennedy ühe eelkäija Herbert Hooveri sõnu: "Õnnistatud olgu noored, sest nemad pärivad riigivõla." Meie oma lastele võlgu ei päranda.
Head inimesed! Täna loomisel oleva valitsusega seoses kõneldakse ka põlvkonnavahetusest. Kuigi see põlvkonnavahetus poliitikas, mida sõnades on pikalt oodatud ja mida sõjaeelses Eestis ei jõutudki ära oodata, kipub nüüd kätte tulema, tundub korraga, et selle tulekuks ei oldagi valmis. Näib, et iseseisvas Eestis täiskasvanuks saanud eestimaalaste põlvkond, minu põlvkond, meie sihid, mured ja Eestile suunatud ootused on paljudele, kes seni meie ja Eesti tuleviku nimel kõnelnud, üsna tundmatu maa. Teadmatus sünnitab teadagi kõhklusi, ka hirme. Seetõttu pean oma kohuseks tutvustada meie arusaamu.
Me usume, et Eestil ei ole vaja "suurt narratiivi". Ainus narratiiv, mida me vajame, mida Eesti vajab, on saatus meie eneste kätes ehk lootus paremale homsele, mida igaühel on ise võimalik ehitada. See on Šveitsi, Põhjamaade, iga õnnestunud riigi narratiiv. Seda ei ole võimalik "välja mõelda". See on tahtmine teostada oma elu ja riiki iga päev, loominguliselt ja lustiga.
Me usume, et Eesti riigi suur eesmärk on julgustada oma kodanikke õnnestuma. Me tahame riiki, mis on valmis oma kodanike õnnestumisteks, märkab õnnestumisi ja rakendab neid kõigi kasuks.
Me soovime, et Eesti Vabariik oleks jätkuvalt lootuste riik. Eesti riik ei pruugi olla täiuslik – milline riik oleks? –, aga siin on alati lootust. Me soovime riiki, kus inimestel on lootus, et nende tegemised õnnestuvad, et nende töö on vajalik ja selle eest saab väärikat tasu, et nende lapsed on terved ja kasvavad turvalises keskkonnas, et nende tervise eest kantakse hoolt ja nende vanaduspõlv on väärikas.
Me usume omaenda põlvkonda, noortesse pereinimestesse, kelle käes on Eesti saatus juba nüüd: lapsi kasvatades, vanemaid ja vanavanemaid aidates, riiki ehitades ja kaitstes. Me tahame ise teha, ise vastutada ja oma töö vilju näha. Me tunneme vastutust.
Meie arvates on loomulik elada avatud piiridega maailmajaos, kus kõigil on õigus töötada seal, kus nad näevad oma töö tulemusi. See vabadus paneb meile kohustuse ja vastutuse vaadata maailma avatud silmadega ja teha iga päev otsuseid, et just Eesti oleks see, kus iga Eesti inimene tahaks ja saaks oma töö vilju maitsta.
Teile hindamiseks antud valitsuslepe kannab olulisel määral neid uue põlvkonna sihte ja seda vaimu. Tühjale kohale ei teki midagi, seepärast teen siiralt lugupidava kummarduse meist vanemate ees. Me austame ja hindame teie tehtut. Eesti ühiskond on tugev, kui otsime omanäoliste põlvkondade vahel sidet, mitte vastandumist.
Head kuulajad! Lõpetuseks tänan sotsiaaldemokraate väga konstruktiivse töö eest, mille tulemus on kirjas kevade alguspäeval sõlmitud koalitsioonileppes! Selgete seisukohtadega partnerite arvamustes ühisosa leida ei olnud lihtne, ent tulemust vaadates tuleb nentida, et me saime päris hästi hakkama.
Julgen öelda kõigi koalitsioonileppele allakirjutanute nimel, et me anname endale aru, kui lühike on selle valitsuse tööaeg. Aga see ei takista meid seadmast kaugemaid sihte. Juba täna tahame panna maha märgid, et näidata, millest me hoolime, ja kui järgmise aasta märtsis Eesti kodanikud nii otsustavad, siis me jätkame nende sihtide suunas tegutsemist. Kevad on käes. Elagu Eesti! (Aplaus.)