Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud kaitseminister! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kaheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kolleeg Yana Toom, kas soovite koha pealt esineda? Palun vajutage õiget nuppu! Yana Toom, palun!

Austatud kolleegid! Austatud Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsiooni nimel on mul üle anda arupärimine haridus- ja teadusministrile, kelleks hetkel on Jaak Aaviksoo, aga ilmselt tuleb sellele vastama järgmine haridus- ja teadusminister. Arupärimise teema on vajaduspõhised õppetoetused. Samasuguse arupärimise oleme juba korra menetlusse andnud. Meile teeb muret nimelt see, et vajaduspõhist õppetoetust määrates ei võeta arvesse mitte leibkonna, vaid pere ehk bioloogiliste vanemate sissetulekut. Kohalviibijad võib-olla mäletavad, et eelmine kord härra Aaviksoo vastas, et probleemi ei ole. Selle peale saatsin ma talle konkreetse pere dokumendid koos küsimusega, kuidas saaks seda probleemi lahendada. Sain täpselt samasuguse vastuse nagu see, millest kõik paar kuud tagasi algas, kui see pere sai eitava vastuse Haridus- ja Teadusministeeriumist. Ma loodan, et surnud ring saab kuidagi murtud. Seetõttu küsimegi haridus- ja teadusministri käest, kuidas on kavas muuta vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi. Meid huvitab muu hulgas see, kas nende 3000 üliõpilase seas, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma, on palju neid, kes jäid sellest ilma just seetõttu, et arvesse läheb bioloogiliste vanemate sissetulek, mitte leibkonna tegelik sissetulek. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse 17. märtsil algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse 17. märtsil algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse 17. märtsil algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse 17. märtsil algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse 17. märtsil algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kuuendaks, Riigikogu rahanduskomisjoni 17. märtsil esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Kaitseminister Urmas Reinsalu on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega. Riigikogu juhatus on sellega nõustunud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel olen täiendanud Riigikogu tänase istungi päevakorda kaitseminister Urmas Reinsalu poliitilise avaldusega.
Nüüd, kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 ja puudub 18 Riigikogu liiget.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Kõigepealt esitab kaitseminister Urmas Reinsalu poliitilise avalduse. Kolleegid, ma tutvustan teile, mis toimub pärast seda. Pärast kaitseministri ettekannet, mis kestab kuni 20 minutit, on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada ettekandjale üks küsimus. Järgnevad läbirääkimised, kus sõna võivad võtta ainult fraktsioonide esindajad. Palun kõnepulti lugupeetud kaitseministri Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu liikmed! Ametist lahkuva kaitseministrina otsustasin Riigikogu ees esineda poliitilise avaldusega, et peatuda viimastel aastatel kaitsevaldkonnas tehtul, aga ka meie ees seisvatel ülesannetel ja meie eesmärkidel. Sellised avaldused, nagu te hästi teate, pole tavapärased. Kuid tavapärane pole ka Eesti julgeolekukeskkond neil nädalatel ning ilmselt eelseisvatel kuudel ja aastatel. Kuigi Eesti enda sõjalise kaitse arendamine toimub pikaajaliste plaanide järgi, mille aluseks on erakondade konsensus põhilistes riigikaitselistes küsimustes, on meie lähinaabruses toimuv kriis mõjutanud kardinaalselt kogu Euroopa julgeolekut, seda eriti Venemaaga piirnevate riikide jaoks. Praegu pole Eesti riigis pakilisemat küsimust kui julgeolek.
Nagu te teate, täitub neil päevil kümme aastat meie NATO liikmeks saamisest. Eesti kaitsevõime on selle ajaga palju muutunud, aga muutunud on ka allianss ise. Kuigi kriitikuid ja skeptikuid leidub rohkelt, olen veendunud, et praegune NATO on sõjaliselt tugevam kümnenditagusest. Tõsi, kaitsekulutused Euroopas tervikuna valmistavad muret, sest mitmes liitlasriigis on need ikka veel majanduskriisist alguse saanud langustrendis. Kuid tänapäeva NATO on reaalselt kokku harjutanud, sõjaliselt karastunud ja kogenud organisatsioon. Alates Venemaa agressioonist Gruusia vastu 2008. aastal pole meil Brüsselis ega liitlaste juures vaja enam pidevalt müügimehena kollektiivkaitse tähtsust jutlustada. Põhja-Atlandi leppe artiklist 5 lähtuv kollektiivkaitse põhimõte on saanud iseenesestmõistetavaks ka pärast külma sõda ja sellest on taas kord saanud NATO põhiülesanne.
Viimastel nädalatel on mitmed lääne poliitikud mulle kinnitanud, et nad on alles nüüd aru saanud, et kõik need aastad, kui nad pidasid meid paanikategijaks, oli meil tegelikult õigus. Kui Gruusia sõda oli suurele osale läänemaailmast ebameeldiv äratuskell, siis Ukrainas toimuv pole muud kui tuletõrjealarm või geopoliitiline maavärin. Rahvusvaheline kogukond pandi ootamatult fakti ette, et 21. sajandi Euroopas käivadki asjad nii, et üks riik tungib oma sõjaväega naaberriiki, korraldab seal n-ö referendumi ja annekteerib endale meelepärase territooriumi, ilma igasuguse moraalse või rahvusvahelise õiguse katteta.
Eesti riik peab tegema rahvusvahelisel areenil kõik, et ülbitsemine saaks vastuse ja kuritegu karistuse. Ilmselt leidub ka meil küünikuid, kes küsivad, miks Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Krimmis ja Ida-Ukrainas toimuv üleüldse Eestile korda läheb. Ma loodan, et enamik inimesi mõistab, et kui sellist käitumist hakatakse rahvusvahelistes suhetes aktsepteerima, siis ei saa unerahu olla mitte ühegi sellise agressorriigi naabril ja mitte ainult naabril. Kuna Venemaa kodanikke elab kõikides Euroopa riikides, siis lähtuvalt Moskva retoorikast võiks Krimmi-laadne stsenaarium taaslavastamisele tulla ükskõik kus, küll vajaduse korral ka näitlejaid, lavakunstnikke ja kostüüme leiab. Arvestades Kremli senist stoilist reaktsiooni lääne hoiatustele, ei saa selliseid referendumeid tulevikus enam täiesti välistatuks pidada. Vastupidi, sellest võib kujuneda uus muster. Lugege vaid Venemaa presidendi eilset kõnet, kus ta selgitas oma teguviisi õõvastavaid motiive.
Samas kinnitan ma kõigile ja rõhutan veel kord, et Eesti Vabariik ei pea hirmu tundma. Me oleme hästi kaitstud, paremini kui kunagi varem. Kuid Venemaa käitumine peab kaasa tooma põhimõttelise muutuse selles, kuidas me ise oma julgeolekut näeme ja sellesse panustame. Meie kõrval peab seda tegema terve demokraatlik läänemaailm. Ootamatult, kuid vääramatult elame uues julgeolekukeskkonnas. Küsigem endilt, kuidas selles rahvusvahelist õigust jalge alla tallavas keskkonnas endaks ja sõltumatuks jääda, mida peame tegema endistviisi, mida muutma või milles ümber mõtlema.
Tahan toonitada, et minu hinnangul on Eesti riik halvenenud julgeolekuolukorraks riigisiseselt valmistunud. Markeerin peamiseid arengusuundi ja teemasid, mis on meie sõjalist riigikaitset viimastel aastatel iseloomustanud. Esiteks, meie kehtiva riigikaitse arengukava juhtpõhimõte on luua piiratud ressursside tingimustes võimalikult tõhus, toimiv ja tõsiselt võetav kaitsevägi. Oleme hoolega analüüsinud Vene-Gruusia sõja järelmeid. Tänapäeva sõda on kiire, konflikt võib esile kerkida ootamatult ja vastane ei anna pikka aega selleks valmistumiseks. Sellest eeldusest lähtudes oleme kaitseväge reforminud ning jõudsalt liikunud paberarmeest reaalselt kasutatava ja võimalikult hästi varustatud kaitseväe suunas. Me ei saa endale lubada luksust aina planeerida ja ehitada ning arendada unelmateväge, mis võib valmis olla 20 aasta pärast. Meil on vaja kaitseväge, mida saab kohe kasutada. Teiseks, me oleme vastu võtnud otsuseid, mis vähendavad kaitseväes bürokraatiat, ning keskendunud kaitseväe tegeliku kaitsevõime kasvatamisele. Meie eesmärk on täielikult varustatud ja relvastatud kiirreageerimisstruktuur. Oleme otsustanud rajada tänapäevased väljaõppetingimused juba olemasoleva taristu põhjal. Oleme vähendanud staape ning ühtlustanud sõja- ja rahuaegseid juhtimisahelaid. Kolmandaks, Venemaa agressioon Ukrainas, aga ka suuremahulised planeerimata õppused meie idapiiri taga tõestavad luure ja eelhoiatusvõime prioriteetsust. See valdkond peab jääma esmatähtsaks ka tulevikus. Kiirelt on küpsemas meie erioperatsioonide korraldamise võime. Mahukamatest ja olulisematest hangetest mainin veel jalaväe lahingumasinaid, liikursuurtükke ja tankitõrjet. Töö nende hangetega on käimas. Ämari lennuväli on valmis vastu võtma liitlaste lennukeid ja nendega opereerima.
Me ei saa aga rääkida kaitsevõimest ilma vabatahtliku kaitsetahteta. Kõigi näitajate järgi on see Eestis arvestatav. Eriliselt teeb rõõmu noorte teotahe. Kutsun kõiki kodanikke üles liituma Kaitseliiduga, aga samuti ühiskondlikult tänu avaldama välisoperatsioonidel teeninud veteranidele. Ma olen uhke selle üle, et meie ühiskond pole muutunud halvas mõttes euroopalikuks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab moraalne maharelvastumine ja julgeoleku enesestmõistetavaks pidamine. Esmaspäeval kinnitasin ma uue kava, et vabatahtlikke rohkem Eesti riigikaitsesse kaasata. Kõigil inimestel peab olema võimalik oma huvide ja võimete kohaselt oma panus anda.
Palju on tehtud, kuid uus reaalsus nõuab meilt rohkem. Eesti riik ei tohi sõjalise või muu kriisi tingimustes lakata funktsioneerimast. Me peame sisuga täitma riigikaitse laia käsitluse. Esmakordselt võttis valitsus läinud kuul vastu riigikaitse laiapinnalise arengukava. Sõjaline kaitse on riigikaitse peamisi sambaid, kuid mitte ainus. Peaaegu kõigil ministeeriumidel on kohustus mõelda riigikaitselistest vajadustest lähtuvalt ning ministeeriumideüleselt peab Riigikantseleis hakkama toimima riigikaitse koordinatsioonifunktsioon. Selleks tuleb läbi mõelda seadusraamistik. Kaitseministeeriumis käib töö riigikaitseseaduse eelnõuga, mis peaks ilmavalgust nägema käesoleva aasta lõpuks. Samuti vajab uuendamist kehtiv, nelja aasta tagune riigikaitse strateegia.
Sõjalise kaitsevõime seisukohalt ei ole küsimus praegu vaid 2%-s kui arvus. Küsimus on selles, et meil on vaja senisest kiiremas tempos oma iseseisev sõjaline kaitsevõime välja arendada. Me vajame reaalse kaitsevõime rakendamise huvides kahte brigaadi. Ühe brigaadi tegutsemisvõime saavutame aastaga. Praeguse rahastamistaseme korral on teise brigaadi täielik relvastamine ja varustamine ette nähtud peale 2018. aastat. Peame pingutama ja saavutama selle varustatuse taseme varem, koos esimese brigaadi täielikult soomusmanöövervõimega varustamisega. Mul on hea meel parlamendile teatada, et meie läbirääkimised Hollandi Kuningriigi kaitseministeeriumiga lubavad juba sel aastal sõlmida lepingu, et Eesti saaks endale järgmisel aastal esimesed jalaväe lahingumasinad.
Kõike seda arvestades kutsun parlamendis esindatud erakondi üles arutama ja sõlmima parteideülest riikliku kaitse kokkulepet. Selle eesmärk on saata Eesti ühiskonnale ning meie avalikule ja erasektorile selge signaal kaitsevaldkonna tähtsuse kohta, aga samuti leppida kokku lähiaastate peamistes eesmärkides, lähtudes põhimõtteliselt muutunud julgeolekuolukorrast.
Head kohalviibijad! Tahan veel kord tulla tagasi rahvusvahelise mõõtme juurde. Septembris toimub Walesis NATO tippkohtumine. Meie huvi on, et tippkohtumise keskne sõnum oleks see, et NATO põhiülesanne muutunud oludes on kollektiivkaitse. See tuleb sisustada konkreetse tegevusega, selleks et NATO säilitaks pärast Afganistani operatsiooni koostegutsemisvõime suuremahuliste sõjaliste operatsioonide tarbeks kollektiivkaitse huvides. Selleks on ennekõike vaja liitlassuhteid Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel. Selleks on vaja tõsiselt võetavat Euroopa panust ühisesse kaitsesse, ei tohi pidevalt Ameerikale lootma jääda. Selleks on vaja ka kiiret, tarka ja sihikindlat tegutsemist kollektiivkaitse tugevdamise nimel. Eesti pakkus esimese riigina Euroopas NATO-le välja konkreetsed ettepanekud alliansi heidutusvõime suurendamiseks. Suurem arv õhuturbelennukeid Balti regioonis on selle esimene tulemus. Ühendriigid saatsid oma lennukid meie regiooni vaid mõni päev pärast palvet. Otsusest saata siia oma sõjalennukid teatas esmaspäeval ka Suurbritannia valitsus.
Olen kahe aasta jooksul ise näinud, kuulnud ja mõistnud, milline on Eesti julgeolekukuvand rahvusvaheliselt. See pole ääremaa kuvand, vaid tõsiselt võetava liitlase oma, riigi oma, kes teeb, mida ütleb, ning kes ei lase liugu teiste turjal. Sisul põhinev kuvand on väikeriigi väärtuslikumaid valuutasid.
Tänast kõnet ette valmistades meenus mulle, kuidas paari kuu eest ironiseeriti minu Ühendriikides väljaöeldud mõtte üle, et me igatseme Euroopast lahkunud Ühendriikide tanke ja vajame Eestis liitlaste sõjalist kohalolekut. Mul on hea meel öelda, et mõni nädal tagasi tõid Ühendriigid Euroopasse tagasi 30 tanki. Debatid, mis praegu Washingtoni koridorides käivad, annavad tunnistust palju rohkemast kui Ühendriikide valmisolekust toetada Euroopat vaid ühe tankipataljoniga. Euroopa julgeolek on praeguse seisuga Ühendriikide otsustajate mõttelistel kaartidel tagasi ja see on meie julgeoleku üks kesksemaid tagatisi. Me peame töötama selle nimel, et see nii ka jääks. Eile andis Ühendriikide asepresident Joe Biden Varssavis teada, et Ühendriigid on valmis kaaluma roteeruvate väeüksuste toomist meie regiooni. See on äärmiselt tähtis ja teretulnud signaal. Mul on hea meel teatada, et saavutasin eile põhimõttelise kokkuleppe Poola kaitseministriga selles, et lähitulevikus osaleksid Eestis õppustel Poola õhutõrjeüksused. Meil on julgeoleku defitsiit, mida tuleb kompenseerida kiiresti ja mõjusalt. Me vajame liitlaste kohalolekut ja peame siin regioonis näitama üles valmisolekut ise rohkem panustada.
Palju enam peame muutunud oludes julgeoleku vallas koostööd tegema Põhjala ja Balti regioonis. Balti koostöös on tõusud ja mõõnad. Regulaarselt kohtume Põhjala riikidega, tihti on koos Balti ja Põhjala riigid, kuid nii kaua, kuni Soome ega Rootsi ei kuulu NATO-sse, on täiemahuline regionaalse koostöö potentsiaal saavutamata. Kogu regiooni julgeoleku huvides on Rootsi ja Soome liikmesus NATO-s. Muutunud julgeolekusituatsioon näitab, et sellises kriisis nagu praegu on pealtvaatajaks jääda ülimalt ohtlik. NATO lepingu artikkel 5 rakendub vaid NATO territooriumil.
Teine, tõsiselt pärssiv tegur on Läti ja Leedu väikesed kaitsekulutused. See ei tohi olla ettekääne ega vabandus meile, vaid see on probleem. Kirjutasin täna kirja oma Läti ja Leedu kolleegile palvega kaaluda tõsiselt kaitsekulutuste suurendamist. Mõistagi on see nende riikide sisepoliitiline otsus, kuid paratamatult vaadatakse meid kolme tihti ühe regioonina, nii ka NATO kaitseplaanides. Meil on sarnased probleemid, mistõttu peaksid vastused nendele olema võrreldavad, need ei tohiks mitu korda erineda.
Täna, homme ja lähitulevikus peame tegema kõik, et Ukraina kriis saaks võimalikult rahumeelse lahenduse ja Venemaa käitumisele antaks rahvusvahelisel areenil adekvaatne vastus. Peame ausalt tunnistama, et läänemaailma vastus ei ole olnud piisav ja kriis on eskaleerunud. Läänemaailm ei sanktsioneerinud Gruusia agressiooni järel Venemaad küllaldaselt ja see julgustas agressiooni kordama. Kui praegu ei suudeta lääne survel agressorit taanduma sundida, siis jääb Euroopas julgeolekukriis kestma. Rahvusvahelise kogukonna võime oma väärtusi kaitsta on Eesti otsene julgeolekuhuvi. Praegu on väärtuspoliitika ja huvipoliitika Eesti Vabariigile täiesti kattuvad mõisted.
Meie ühiskond peab olema tugev. Ma tunnustan siiralt Ukraina rahva südikust selle kriisi ajal. Nad pole allunud massiivsele infosõjale ega provokatsioonidele. Ühiskonna sidusus kriisisituatsioonis on kõige otsustavama kaaluga. Peame ka Eestis mõtestama õiges kontekstis Venemaa agressiooni käekirja: sisemise kriisi pinnalt tekitatakse riikidevaheline kriis, mis läheb üle julgeolekukriisiks, kus kasutatakse jõudu. See on reaalsus, mille põhjal peame tegema määrava tähtsusega järeldusi ka Eesti sisejulgeoleku vallas. Kuid kõige alus on ühiskonna sidusus. Seega, agressor teeb esmalt katse rahva kokkuhoidmistunnet hävitada. Psühholoogiline kaitse, üksteise märkamine ja kokkukuuluvustunne on meie julgeoleku vundament.
Kordan oma kõne alul toodud mõtet: me ei pea hirmu tundma. Ainus, mida peame kartma, on hirm ise. Me peame muutunud oludes oma tegevust kiretult muutma, seades keskmesse julgeoleku. Maailm on täna ohtlikum, kui ta oli sõna otseses mõttes eile. Kuid me pole selles maailmas üksi ja me ei istu, käed rüpes.
Austatud Riigikogu! Kaitseministrina tänan teid asjaliku koostöö eest! Aitäh teile!

Suur tänu, härra kaitseminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme edasi. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud protokolli nr 15 "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu 581 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Head kolleegid! Protokolli nr 15 "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu 581 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule 20. jaanuaril. Põhiseaduskomisjonis oli see esimest korda arutelul 28. jaanuaril. Eelnõu esimene lugemine oli 19. veebruaril. Esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. märts kell 17.15 ehk kümme tööpäeva nagu ikka. Muudatusettepanekuid ei laekunud, tehti ainult mõned keelelised märkused. Komisjonis oli eelnõu teist korda arutelul 10. märtsil. Komisjon otsustas üksmeelselt saata eelnõu teisele lugemisele 19. märtsiks ja teeb ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna muudatusettepanekuid ei ole laekunud, siis võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud protokolli nr 15 "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta" ratifitseerimise seaduse eelnõu 581. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 576 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 576 näeb ette, et Eesti liitub rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ning Eestist saab Rahvusvahelise Energiaagentuuri täieõiguslik liige. Minu arvates on väga oluline, et sellisel keerulisel ajal, kui Euroopa ja kogu maailma energiaturge võivad Venemaa olukorra tõttu ees oodata suured muudatused, avaneb Eestil võimalus ligi pääseda põhjalikele turuanalüüsidele ja andmetele, mida saame kasutada riigisiseste energeetikat puudutavate küsimuste lahendamisel ja poliitika kujundamisel. Samuti annab osalemine energiaagentuuri töögruppides Eestile rohkem võimalusi kaasa rääkida ülemaailmse energiapoliitika kujundamisel. Seaduseelnõu algatas Vabariigi Valitsus 13. jaanuaril ja esimene lugemine toimus 19. veebruaril. Muudatusettepanekuid oli võimalik esitada 27. veebruarini, aga ühtegi ei laekunud. Teist korda arutasime seda seaduseelnõu majanduskomisjonis 10. märtsil. Erilist arutelu komisjonis ei olnud, kuna muudatusettepanekuid ei olnud. Majanduskomisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele 19. märtsiks ja teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Need otsused olid konsensuslikud. Palun teid kõiki seda eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Olga Sõtnik! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Kuna ei olnud ka muudatusettepanekuid, võime minna lõpphääletuse juurde.
Kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 576. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu 423 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kristen Michali!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Liikluskindlustuse seaduse eelnõu 423 algatas Vabariigi Valitsus 2013. aasta 22. aprillil ehk varsti peaaegu aasta tagasi. Eelnõu esimene lugemine toimus 22. mail, teine lugemine 3. detsembril. Juhtivkomisjon esitas tollal täiskogule 40 muudatusettepanekut. Nüüd on muudatusettepanekuid, mis tuleb täiskogus läbi vaadata, 13. Märgatav osa neist on normitehnilised, aga osa on sisulised.
Oleme seda eelnõu menetlenud hea õigusloome põhimõtete vaimus põhjalikult ja kaasavalt. Mul on hea meel, et saime ettevõtjatelt tagasisidet, mis on meid edasi aidanud. Töörühm kutsus kokku ümarlaua ning me arutasime liikluskindlustuse, liiklusregistri ja autoromudega seonduva läbi autolammutussektori esindajate ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu ehk AMTEL-iga. Menetluse jooksul korraldasime hulga kohtumisi töörühma vormis. Tänan hea koostöö eest Siiri Tõnistet ja Linda Lelumeest Rahandusministeeriumist, Mart Jesset Eesti Liikluskindlustuse Fondist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maanteeameti esindajat Lauri Lugnat, loomulikult ka majanduskomisjoni nõunikku Marin Danieli! Samuti tänan kõiki teisi, kes selle eelnõu paremaks saamisele kaasa aitasid! Osa neist on mainitud ka seletuskirjas.
Ümarlaudadel ja töörühmas olid peamised arutlusteemad liikluskindlustuse eelnõule lisandunud punktid, mis käsitlevad seda, kuidas tagada Eestis ka tulevikus, et kasutamata, juba kasutuskõlbmatute või poolikute sõidukite utiliseerimine toimuks korralikes ja keskkonnanõudeid täitvates lammutuskodades. Arutasime seda teemat. Ministeeriumid jätkavad tööd nii järelevalve tõhustamisel kui ka registris olevate passiivsete sõidukite probleemiga. Näiteks on Maanteeamet juba alustanud sõidukiomanikele info jagamist. Arutelu ja kontaktide tulemusel asus AMTEL seisukohale, et uus seadus on vajalik ning nad toetavad selle sündi. Mul on selle üle hea meel, sest see näitab, et hea õigusloome põhimõtteid järgides on võimalik vajaduse korral asju ka pikemalt arutades heale tulemusele jõuda. Lisaks, nagu juba öeldud, on arutelude tulemusel ministeeriumidel selgem, mida ettevõtjad ootavad ja mis suunas tuleb edasi minna.
Meenutan mõne märksõnaga, mis on selle ligi aasta menetletud eelnõu olulisemad põhimõtted. Eelnõu eesmärk on muuta liiklusõnnetuses kannatanule asjaajamine mugavamaks ning liikluskindlustuse leping sarnaseks ja võrreldavaks teiste kindlustuslepingutega.
Lisaks liikluskindlustusele arutasime, nagu öeldud, seda, kuidas liiklusregistris korda luua ja samas tagada, et keegi ei jätaks oma romu vedelema. Selleks on ette nähtud järgmised meetmed. Esiteks, liiklusregistrikande peatamine. See juhtub siis, kui on täidetud järgmised tingimused. Esiteks, tehnilisest ülevaatusest on möödunud vähemalt kaks aastat ja viimase liikluskindlustuspoliisi kehtivus on samuti lõppenud kaks aastat tagasi. Kanne taastub automaatselt, kui tehakse ära tehniline ülevaatus. Teiseks, sõiduk kustutatakse registrist pärast seda, kui politsei, Päästeamet või Keskkonnainspektsioon on väljastanud tõendi sõiduki hävitamise kohta. Kolmandaks, sõiduki saab registrist kustutada, kui sõiduk on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid. Sõidukid, millele ei ole alates 1. maist 2004 tehtud tehnoülevaatust, saab registrist kustutada lihtsustatud korras avalduse alusel ilma lammutustõendita. Lisaks meenutan, et hooajaliselt kasutatava sõiduki saab jätta 12 kuuks kindlustamata tingimusel, et sellega liikluses ei osaleta. Sõiduki kahjustumise korral eelistatakse taastusremonti, see pole absoluutne, vaid seda tehakse siis, kui see on mõistlik.
Lisaks muutub kahjude käsitlemine kannatanule kiiremaks. Kindlustusandja peab alustama hüvitamist 30 päeva jooksul ja ta peab selgitama põhjust, kui hüvitamine miskipärast edasi lükkub. Töörühmas ja komisjonis võtsime eelnõust menetluse käigus välja kindlustusandja tagasinõuete ülempiiri. See oli ka minu isiklik veendumus, mida toetasid töörühm ja komisjon. 3000 euro suurune tagasinõude piirmäär kaitseks reegleid rikkunud süüdlasest juhti, kuid oleks mõnevõrra ebaõiglane korralike juhtide vastu, kes peaksid selle kahju katma. Näiteks oleks olnud tagasinõude piirmäär ette nähtud joobes juhtimise, ärandamise ja sündmuskohalt põgenemise puhul. Komisjon asus, nagu öeldud, seisukohale, et sellist piirmäära seadusesse vaja ei ole.
Uus on eelnõus ka mittevaralise kahju, kui soovite, siis moraalse kahju käsitlemine. Moraalne ehk mittevaraline kahju on eelduslik, seda ei ole vaja taotleda. Varem oli eelnõus põhimõte, et kehavigastuse või mittevaralise kahju puhul on hüvitise ülempiir 3200 eurot. Seoses Euroopa Kohtu otsustega algab eelduslik mittevaraline kahju kerge tervisekahjustuse puhul 100 eurost ja eriti raske tervisekahjustuse korral ulatub 3200 euroni. Sellist kahju eeldatakse. Kui tegelik kahju on sellest suurem, siis peab inimene lisahüvitist ise taotlema. See muudatus tähendab inimesele seda, et ta saab kohe lisaks muudele hüvitistele ka mittevaralise kahju hüvitise ehk tema üleelamised hüvitatakse.
Kui sõiduki põhiasukoht on välisriigis, peavad sõiduki juhil olema Eestis kindlustuskohustuse täitmist näitavad dokumendid kaasas. Lisasime selle selguse mõttes, et tulevikus ei oleks enam juhtumeid, kus kohustuse täitmist kontrollida ei saa. Eesti inimestel ei muutu sellest midagi, meil on elektrooniline register ja poliisi kaasas vedada ei ole vaja, see puudutab teiste riikide sõidukeid.
Uus põhimõte on sõiduki väärtuse vähenemise hüvitamine. Sõiduki väärtuse vähenemine hüvitatakse juhul, kui sõiduk saab raskelt kahjustada ja isik nõuab taastamise eest hüvitist. Siin peetakse raske kahjustuse piiriks seda, kui kulud ületavad 50% sõiduki turuhinnast ja taastusremont hõlmab kandevkere või raami kuju taastamist olulises ulatuses. Maakeeli öeldes on siis, kui on toimunud raske õnnetus ja sõiduk seejärel taastatakse, võimalik küsida sõiduki tulevase väärtuse vähenemise eest hüvitist. See kaitseb inimeste materiaalseid huve. Võib juhtuda, et peale õnnetust sõiduk küll taastatakse, kuid tema turuhind on madalam. Selle vahe peaks hinnanguliselt hüvitama. Sellist praktikat praegu ei ole, aga ilmselt see aja jooksul tekib.
Vanasõidukid jäävad automaatse kindlustuskohustuse alt välja. Selle teema üle debateerisime pikemalt ja tegime siis sellise otsuse.
Mida me veel pärast teise lugemise katkestamist täpsustasime? Üks selline teema oli seotud töö- ja puhkeaja nõuetega. Kõne all oli see, kas ja kuidas saab esitada tagasinõude tööandjale. Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täpsustasid seda muudatusettepanekus nr 4. Sellega sätestatakse, et töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise põhjuslikku seost õnnetusega eeldatakse vaid raskete üleastumiste korral. Seega, tagasinõude esitamise puhul eeldatakse rikkumise ja õnnetuse põhjustamise omavahelist seost, kui juht on ületanud nädalast või päevast sõiduaega 25% või rohkem. Tööandjale jääb alati võimalus ka töö- ja puhkeaja nõuete raskete rikkumiste korral tõendada, et rikkumise ja õnnetuse vahel puudub põhjuslik seos. Tegemist võib olla juba ligikaudu 15-tunnise sõiduajaga ööpäevas, lühendatud puhkeaja korral ligikaudu 20-tunnise sõiduajaga ööpäevas. See mõjutab ilmselgelt liiklusohutust ja suurendab liiklusõnnetuste toimumise tõenäosust. Sel sättel on ka kaudne ehk preventiivne mõju, et väsinuna rooli ei istutaks või kedagi seda tegema ei sunnitaks.
Lõpetuseks räägin menetluslikest otsustest. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu 423 Riigikogu täiskogusse teise lugemise jätkamiseks 2014. aasta 19. märtsiks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek suunata eelnõu kolmandale lugemisele 26. märtsiks ja panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Kristen Michal! Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Mõnda autot vaadates on niisugune tunne, et ta on täielikult läbi roostetanud, aga sõidab siiski tänavatel ringi. Võib-olla pole ta tehnilist ülevaatust kunagi läbi teinud, aga ma usun, et kui ta ringi sõidab, siis on tal kindlustus olemas. Miks see nii on? Tuleb välja, et need süsteemid ei taga, et meie teedel liiguksid tehniliselt korras sõidukid.

Aitäh! See oli pisut filosoofiline küsimus. Kui sõiduk ei vasta tehnilistele nõuetele, siis tekib küsimus, kuidas on tehniline ülevaatus ära tehtud. Ma meenutan Justiitsministeeriumi ülevaateid. Ma ei tea täpselt praegust seisu, aga aastaid varem on tehtud uuringuid, kus on inimeste käest küsitud, kus nad on korruptsiooniga kokku puutunud. On selgunud, et eeskätt puututakse korruptsiooniga kokku just tehnoülevaatuse tegemisel. Ma tean, et nüüd on meetmeid võetud ja ka ettevõtjad ise on pingutanud selle nimel, et see enam nii ei oleks. Ma loodan, et me näeme seda üha vähem. Liikluskindlustusleping peab loomulikult olemas olema kõigil, kes teedel sõidavad. Kui seda ei ole, siis esitatakse nende suhtes tagasinõue või saadetakse neile arve või meeldetuletus, kui vahepeal on liikluskindlustusleping sõlmimata jäetud. See on seaduses täpsemalt kirjas, millise perioodi järel ja millisel viisil see käib. See oli lühike vastus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kristen Michal! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta oli tehtud 13 muudatusettepanekut. Alustame. Esimese, teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda ja seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, kaheksanda, üheksanda, kümnenda, üheteistkümnenda, kaheteistkümnenda ja kolmeteistkümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, st need on täielikult arvestatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 423 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Austatud kolleegid! Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2013. aasta 9. detsembril. Seaduseelnõu peamine eesmärk on viia seadus vastavusse maagaasituru eurodirektiiviga, et seadus vastaks peensusteni, ka kõige väiksemates detailides, direktiivi nõuetele. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus s.a 12. veebruaril ja esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. veebruaril ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Eelnõu algataja esitas ise komisjonile kaalumiseks kokku 14 muudatusettepanekut, mis valdavalt olid välja koorunud Euroopa Komisjoniga peetud läbirääkimiste ja konsultatsioonide põhjal. Tegime nende ettepanekute arutamiseks ka töörühma ja majanduskomisjon arutas neid ettepanekuid oma istungil 13. märtsil. Eelnõu algataja esindajana osales istungil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Rein Vaks. Komisjon toetas kõiki esitatud muudatusettepanekuid konsensuslikult. Eelnõu on läbi vaadanud Riigikogu Kantselei keeletoimetajad ja nende tehtud parandusi on eelnõu tekstis arvestatud. Kokku oli, nagu öeldud, 14 muudatusettepanekut. Enamik neist olid normitehnilised, üks oli seotud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumise edasilükkamisega poole aasta võrra, mistõttu tuleb maagaasiseaduses ajutiselt teatud muudatusi teha. Aga üldiselt ühtegi poliitilist ega sisulist muudatust eelnõus esimese ja teise lugemise vahel ei tehtud.
Lõpetuseks räägin juhtivkomisjoni menetluslikest otsustest. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu Riigikogu täiskogusse teiseks lugemiseks 19. märtsiks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek suunata see kolmandale lugemisele 26. märtsiks ja panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused langetati komisjonis konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Arto Aas! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta, nagu öeldi, on 14 muudatusettepanekut. Esimese, teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda ja seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, mis on ka juhtivkomisjon. Kaheksanda, üheksanda, kümnenda ja üheteistkümnenda muudatusettepaneku on jällegi esitanud juhtivkomisjon. 12., 13. ja 14. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kõik need ettepanekud on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 556 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu 584 teine lugemine. Palun veel kord ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Austatud Riigikogu! Räägin reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõust. Selle seaduseelnõu algatas Vabariigi Valitsus 27. jaanuaril. Olgu meenutuseks öeldud, et valitsus algatas selle eelnõu majanduskomisjoni soovitusel. Seaduseelnõu eesmärk on reklaamiseaduse täiendamise kaudu lisada nende asjade loetellu, mida ei loeta tervishoiuteenuse reklaamiks, teave osutatava tervishoiuteenuse hinna kohta. Lihtsamalt öeldes on edaspidi tervishoiuteenusest teavitades võimalik öelda ka, kui palju see teenus maksab.
Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 19. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märtsil ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Majanduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist oma istungil 13. märtsil. Kuna muudatusettepanekuid ei olnud ja sisulisi muudatusi komisjon ka ise ei teinud, siis on eelnõu samasugune nagu esimesel lugemisel.
Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata algatatud eelnõu Riigikogu täiskogusse teisele lugemisele 19. märtsiks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis teeme ettepaneku suunata eelnõu kolmandale lugemisele 26. märtsiks ja panna lõpphääletusele. Kõik otsused langetati konsensuse alusel. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Arto Aas! Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta ei tehtud.
Seaduseelnõu 584 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 579 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Proua esimees! Head kolleegid! Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 579 esimene lugemine lõpetati 11. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 26. veebruaril kella 17.15-ks, ei esitatud eelnõu kohta väljastpoolt juhtivkomisjoni ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon esitas kolm muudatusettepanekut. Komisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu enne teist lugemist kolmel istungil. Kõik riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud tehti konsensuse alusel. Kaitseministeerium toetab kõiki komisjoni pakutud muudatusi.
Nüüd räägin lähemalt muudatusettepanekutest. Nende eesmärk on selguse huvides ja mitmeti tõlgendamise võimaluse välistamiseks täpsustada Kaitseväe korralduse seaduse sõnastust. Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse eelnõu pealkirja, sest muudetavate seaduste loetellu lisandub Kaitseväe korralduse seadus. Muudatusettepanekuga nr 2 lisatakse eelnõusse uus § 3, millega täpsustatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 36 sõnastust. Muudatusettepanekuga nr 3 muudetakse seaduse jõustumise aega. Kaitseväe korralduse seaduse muudatus jõustub ülejäänud eelnõust varem, kuid seaduse ülejäänud osa jõustumise aeg ei muutu. Seda seetõttu, et Kaitseväe korralduse seaduse muudatus peaks jõustuma samal ajal 29. jaanuaril 2014 Kaitseväe korralduse seaduses tehtud muudatustega.
Riigikaitsekomisjon otsustas 10. märtsi istungil esitada eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 19. märtsiks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Aivar Riisalu! Ka teile ei ole ühtegi küsimust. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu kolleeg Riisalu juba ütles, seaduseelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut. Need kõik on esitanud riigikaitsekomisjon ehk juhtivkomisjon ning neid on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 579 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 519 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esimene lugemine lõpetati siin saalis 18. detsembril m.a ja parandusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 7. jaanuar s.a.
Esimesel lugemisel tõstatus probleem. Kui isik on kaotanud töövõime kas kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel ja on saanud hüvitist, aga tema tööandja on likvideeritud, siis senise korra kohaselt võttis need kulud enda kanda riik. Eelnõu algse variandi kohaselt see olukord tulevikus säilinuks, aga kui peale 1. juunit 2014 juhtunuks midagi analoogilist, siis jäänuksid need inimesed kaitseta. Sellest tulenevalt esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon parandusettepaneku, et senine olukord jätkuks ka tulevikus. Õiguskomisjon arutas seda eelnõu kahel korral: 28. jaanuaril ja 11. märtsil. Istungitel osalesid Eesti Kutsehaiguste Liidu tegevjuht ja juhatuse liikmed, samuti Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi spetsialistid. Nende arutelude tulemusena jõudis õiguskomisjon järeldusele, et sisuliselt on õige sotsiaaldemokraatide ettepanekut toetada. Kuid komisjon formuleeris siiski oma ettepaneku. Lühidalt öeldes on nende kahe ettepaneku vahe selles, et sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi peaks riik tulevikus kompenseerima igasuguse kahju, ka mittevaralise, õiguskomisjoni redaktsiooni kohaselt hüvitab riik või Sotsiaalkindlustusamet tulevikus otsese varalise kahju. See tähendab sisuliselt seda, et kui inimene on saanud tööandjalt hüvitist töövõime kaotuse eest ja tööandja likvideeritakse, siis riik tulevikus kompenseerib seda ja inimene saab hüvitist edasi. Küll aga ei teki tal võimalust riigi käest nõuda näiteks moraalse kahju hüvitamist. Ma olen seda teemat uurinud ja võin öelda, et praktikas mõni väga üksik näide selle kohta on. Komisjon leidis, et see ei ole ju tegelikult riigi kohustus, riik lihtsalt täidab praegu ühte seaduselünka. Ilmselt lähitulevikus veel ei kehtestata sundkindlustust selliste juhtumite puhuks, ehkki selliseid diskussioone on ka varasematel aastatel toimunud. Paljudes riikides on see probleem lahendatud nõndaviisi, et ettevõtjad maksavad teatud summa kindlustusfondi ja tekkivad kahjud hüvitab kindlustus.
Lisaks tegi komisjon veel kaks muudatusettepanekut. Üks neist on jõustumistähtaja kohta. Enamik eelnõu sätteid jõustub üldises korras. Tehti ka ettepanek muuta vangistusseadust: sõnad "Vabariigi Valitsus" asendatakse sõnaga "justiitsminister". Kõik need muudatused tehti konsensuslikult. Samuti otsustas komisjon saata eelnõu täiskogu päevakorda 19. märtsiks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 26. märtsiks ja panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik need otsused tehti konsensuslikult.

Suur tänu, kolleeg Kalle Jents! Ka teile ei ole küsimusi. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Tere, head kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Eelnõu 519 valguses on hea näha, et Riigikogul on oma roll õigusloome kujundamisel, hoolimata sellest, millise eelnõu Vabariigi Valitsus Riigikogule üle annab. Ma arvan, et peale seda, kui me selle eelnõu seadusena vastu võtame, oleme kaotanud ühe probleemi, mis kutsehaigete ja tööõnnetuses kannatada saanud inimeste elus muidu võiks ette tulla. Seda esiteks. Teiseks, maailm on iseenesest väga imelik, aga tegelikult on tore see, et aastal 2014 muudetakse kehtetuks ENSV tsiviilkoodeks ja me saame kenasti edasi minna Eesti Vabariigi seadustega. Aitäh kõigile, kes panustasid selle muudatuse tegemisse, mis puudutab tööõnnetusi ja kutsehaigusi!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Nagu öeldud, on seaduseelnõu kohta tehtud neli muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. Teise, kolmanda ja neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon õiguskomisjon ning neid ettepanekuid on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 519 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 575 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõuga luuakse töötamise register ja selle tulemusel saavad isikute sotsiaalsed õigused paremini kaitstud, väheneb nii tööandjate kui ka ametiasutuste halduskoormus ja toimiv sotsiaaltagatiste süsteem tervikuna muutub lihtsamaks.
Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 13. jaanuaril ja esimene lugemine toimus 29. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu teist lugemist ette valmistav rahanduskomisjoni istung toimus 10. märtsil. Juhtivkomisjon otsustas esitada eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut. Juhin Riigikogu täiskogu tähelepanu sellele, et üks lehekülg on vormistatud uuesti, kuna ekslikult oli muudatusettepaneku nr 4 tekstist välja jäänud rohkem teksti, kui oleks muudatuse eesmärgist tulenevalt vajalik olnud. Teile väljajagatud eelnõude juures on see vahetusleht kenasti olemas.
Nüüd räägin muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekud nr 1 ja 2 on täpsustava loomuga. Õigusselguse huvides täpsustatakse töötamise registri volitatud töötlejate pädevust kannete tegemisel ja töötamise mõistet. Muudatusettepanekuga nr 3 jäetakse välja lauseosa "lapsendaja puhkusel, rasedus- ja sünnituspuhkusel või". Töötamise nimetatud juhtudel peatumise korral saadakse andmed haigekassast. Muudatusettepanekuga nr 4 otsustas rahanduskomisjon jätta eelnõust välja erandi, mille kohaselt ei oleks pidanud töötamise registrisse kandma isikut, kelle osutatava teenuse maht kalendripäevas on väiksem kui neli tundi ning kalendrikuus mitte suurem kui 24 tundi. See erand nähti eelnõus algselt ette selleks, et lühiajalist töötamist ei peaks registreerima. Kuigi sätte eesmärk oli võimaldada jätta registreerimata lühiajaline töötamine, oleks tol hetkel uudne säte võimaldanud jätta registreerimata ka pikaajalise lepingulise töösuhte, näiteks juhul, kui leping teenuse osutamiseks mahuga 24 tundi igas kalendrikuus on sõlmitud tähtajatult. Rahanduskomisjon leidis, et kavandatud kujul säte oma eesmärki ei täida ja erandi kehtestamine ei ole põhjendatud. Erand võimaldaks pahatahtlikkuse korral registreerimiskohustusest mööda minna, tekitaks töötamise registrisse n-ö musta augu ega oleks töötamise registri loomise eesmärgiga kooskõlas. Muudatusettepanekuga nr 5 täiendatakse viiteid, et oleks selge, et tööd võimaldav isik on kohustatud registreerima töötamise registris ka töötegemise vabatahtlikkuse alusel, mille eest tasu ei maksta. Kuues muudatusettepanek on tingitud sellest, et Maksu- ja Tolliameti IT-analüüsi käigus on selgunud, et puudub reaalne vajadus märkida väljamakse tegija töötamise registrisse, kuna andmed on niigi kättesaadavad TSD-deklaratsioonil ehk tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Sellepärast jäetakse ka eelnõu tekstist välja lauseosa "kui tööd võimaldav isik on erinev tööd tegevale isikule väljamakse tegijast või maksudeklaratsiooni esitajast, siis ka selle isiku registrikood ja nimi".
Kõiki muudatusettepanekuid toetas rahanduskomisjon konsensuslikult. Ühtlasi otsustas rahanduskomisjon saata eelnõu Riigikogu päevakorda 19. märtsiks ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Remo Holsmer! Küsimus on kolleeg Valeri Korbil.

Aitäh! Hea kolleeg! Ma saan aru, et lühiajaline töö kestab kuni 24 tundi. Kui sa töötad rohkem, siis see juba sinna hulka ei kuulu. Kas jah?

Selle muudatusettepanekuga, mida ma kirjeldasin, me võtsime selle sätte, mis käsitles nelja tundi päevas ja 24 tundi kuus, eelnõust välja, et ei jääks võimalust seda töötamise registris registreerimata jätmist pahatahtlikult ära kasutada.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna on esitatud kuus muudatusettepanekut, siis vaatame need kõik läbi. Esimese, teise ja kolmanda muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, neid on täielikult arvestatud. Neljas, viies ja kuues muudatusettepanek on samuti rahanduskomisjoni esitatud ja on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 575 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 566 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti!

Tere, head kolleegid ja austatud juhataja! Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 566 oli esimesel lugemisel 29. jaanuaril. Esimene lugemine lõpetati. Natukene meenutan teile eelnõu eesmärki, sest esimesest lugemisest on möödas rohkem kui kuu. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust järgmiselt. Esiteks võrreldakse ja korrastatakse perearstinimistuid, et arvata sealt välja ravikindlustamata isikud, kes ei tarbi Eestis perearstiteenust ja kes on rahvastikuregistri objektid, kuid kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis. Teiseks, rohkem vaidlusi ja arutelusid tekitas sotsiaalkomisjonis punkt, mis reguleerib iseseisvalt osutatavat ämmaemandusabi ja kodusünnitusabi.
Nüüd räägin eelnõu menetlusest. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 29. jaanuaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12. veebruar. Nimetatud tähtajaks laekus viis muudatusettepanekut, kõik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist kolmel istungil: 10., 11. ja 17. märtsil.
Komisjoni esimees Margus Tsahkna suhtus selle eelnõu menetlemisse väga tõsiselt. Selle tõttu olid esimesel istungil kohal ka huvigruppide esindajad Lembe Allik, Kadri Aua ja Inge Bachaus MTÜ-st Sünni Vägi, Eesti Ämmaemandate Ühingu esindaja Ingrid Kaoküla, Eesti Naistearstide Seltsi esindaja Lee Tammemäe, Sirje Vaask Eesti Haigekassast ja Heli Paluste Sotsiaalministeeriumist. Kõik istungile kutsutud ja istungil osalenud toetasid väga kodusünnituse ametlikku reguleerimist, sest sünnitusabi peab olema turvaline nii emale kui ka lapsele. Arvamused erinesid selles, mis puudutas kodus ja haiglas sünnitajate võrdset kohtlemist, teenuse rahastamist ja omaosalust. MTÜ Sünni Vägi esindajad väljendasid seisukohta, et haiglas sünnitajaid ning kodusünnituse valinud naisi ja peresid ei kohelda finantsiliselt võrdselt, kuna ravikindlustatud sünnitajale on haiglas sünnitamine tasuta, aga perele, kes on valinud kodusünnituse, on teenus tasuline. Osaliselt toetas seda ka Eesti Ämmaemandate Ühingu esindaja. Ämmaemandate ühingu esindaja arvates peaks haigekassa hüvitama vähemalt sünnitusel instrumentide kasutamist. Ämmaemandate esindaja tõi välja, et ka praegu on individuaalse spetsialisti kutsumine sünnituse juurde tasuline ja päris omavastutuseta kodusünnitus olla ei saaks.
Teise teemana puudutas ämmaemandate esindaja ämmaemanda pädevuse hindamist. Ta pidas väga oluliseks kvalifikatsiooni hindamise süsteemi. Ka naistearstide esindaja pidas oluliseks kodusünnitust vastu võtva ämmaemanda kompetentsust. Samuti selgitas ta vajadust fikseerida alamaktides sünnitaja elukoha kaugus lähimast sünnitusosakonnast.
Haigekassa esindaja selgitas, millised protseduurireeglid kehtivad teenuse lisamisel haigekassa hüvitatavate teenuste nimekirja. Selgituse kohaselt saaks haigekassa hüvitada kodusünnituse fikseeritud maksumust kõige varem alates 2016. aastast, seda juhul, kui on järgitud eelnevaid protseduurireegleid. Kui teenus oleks lisatud Eesti Haigekassa hüvitatavate teenuste loetellu, siis oleks kodusünnitusabi hind kindlasti madalam kui haiglasünnituse hind.
Arutelu käigus pöörati veel tähelepanu kodusünnituse riskidele ja kodus sündinud lapse sünni registreerimise võimalusele.
Järgmisel komisjoni arutelul tegi sotsiaalkomisjon menetluslikud otsused saata nimetatud eelnõu tänaseks teisele lugemisele. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek, et eelnõu kolmas lugemine toimuks 26. märtsil. Muudatusettepanekud, mis esitas Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kahjuks komisjonis toetust ei leidnud. Lõpetuseks ütlen, et on tore, et see eelnõu meie laudadel on. Loodame, et haigekassa võtab kodusünnituse oma rahastatavate teenuste nimekirja. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh! Hea tulevane tervishoiuminister! Küsimus on selle kohta, et kodusünnitamisel puudub ju legaalne protseduur vastsündinu registreerimiseks. Kuidas see probleem lahendatakse? See ei ole mitte mingi teoreetiline küsimus, vaid isegi piiblist on teada üks juhtum, kui kaks naist sünnitasid, ühel suri laps ära, teisel ei surnud ja siis mindi kuningas Saalomoni juurde seda küsimust lahendama. Kui laps sünnib sünnitusmajas, siis on protseduurid selged ja on olemas isikud, kes selle eest vastutavad. Aga kodusünnituse puhul tuleb võtta DNA-proovid ja minna kohtusse, selleks et saada lapsele sünnitunnistus.

Tänan, austatud kolleeg! Kõigepealt tahan ma teha täpsustuse: kindlasti ei saa minust kunagi tervishoiuministrit. Teiseks, te osalesite sotsiaalkomisjoni istungil, kus te selle teema tõstatasite. Nagu ma ettekandes ütlesin, meil olid arutelul ka lapse sünni registreerimise võimalused. Me kumbki ei jäänud rahule selle selgitusega, mis meile anti, kuid sotsiaalkomisjonis ja selle seaduseelnõu raames seda küsimust reguleerida ei saa. See on vaja selgeks vaielda järgmistes eelnõudes, mis kuuluvad kas Justiitsministeeriumi või Siseministeeriumi valdkonda.

Aitäh! Palun, Margus Tsahkna!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin nende muudatusettepanekute kohta, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajad. Me arutasime komisjonis, nagu sa mäletad, seda, et need ei ole tegelikult korrektselt esitatud. Teie idee oli kõigile arusaadav, te soovisite, et haigekassa hakkaks seda teenust seaduse järgi rahastama. Aga kui need muudatusettepanekud täna saalis eelnõusse sisse hääletatakse, siis ei ole Vabariigi Presidendil võimalik seadust sellisel kujul välja kuulutada. Mis te nendest muudatusettepanekutest arvate?

Aitäh! Me jäime ka komisjonis sellel teemal arutledes erinevatele arvamustele. Mõte, et inimestele on tagatud võrdsed põhiseaduslikud õigused, ei muudaks seda seaduseelnõu kindlasti halvemaks, küll aga võib-olla paremaks. Ma nõustun sellega, et uue meditsiiniteenuse haigekassa finantseeritavate teenuste loetellu registreerimine toimub teisiti. Aga meie muudatusettepanekud on üle vaadanud ka jurist, kes ei arvanud, et need ei sobi. Ma olen seisukohal, et meie esitatud muudatusettepanekud ei teeks kindlasti seda seadust halvemaks. Me hääletasime neid ka komisjonis.

Suur tänu! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea Helmen! Mul on küsimus selle seaduseelnõu esimese poole kohta. Kui inimesed arvatakse perearstinimistust välja, siis Terviseamet peab neid teavitama, juhul kui neid inimesi on alla 100. Kui neid on üle 100, siis Terviseamet neid ei teavita, vaid nad peavad lugema Ametlikke Teadaandeid. Me saame aru, et tavaliselt normaalsed inimesed Ametlikke Teadaandeid ei loe. Kui mind arvatakse perearstinimistust välja, siis minu arvates ei ole mingit vahet, kas ma olen üks 99-st või 101-st. Miks selline vahetegemine ja kas sellega inimestele liiga ei tehta?

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks komisjonis seda küsimust niimoodi ei tõstatatud, seda ei teinud ka hea komisjoni liige Viktor Vassiljev. Ma olen seda meelt, et inimese jaoks on olukord erinev, sõltuvalt sellest, kas ta on 99. või 101. patsient, kes nimistust välja arvatakse. Aga me tegime muudatuse seaduse § 8 lõikes 4⁴, kus on toodud siiski regulatsioon, kuidas teavitamine toimub. Kui inimene, kes on nimistust välja arvatud, pöördub oma perearsti poole, siis on võimalik talle vältimatut abi anda ja vajaduse korral ta ka tagasi nimistusse võtta. Ma arvan, et me saame kolmanda lugemise eel selle teemaga komisjonis veel tegelda.

Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi kodusünnituse juurde. Kas ma saan õigesti aru, et praegu on olukord selline, kus kodusünnitus on teatud mõttes luksusteenus, mida saavad kasutada need inimesed, kellel on rohkem raha, ja need inimesed, kellel raha ei ole, ei saa seda teenust valida, vaid nad saavad haiglas tasuta teenust? Kas te peate seda õigeks ja kuidas seda argumenteerida? Äkki kommenteerite lähemalt.

Ma saan väljendada komisjoni seisukohta. Muudatusettepanekute hääletamisel ettepanek hakata seda teenust rahastama toetust ei leidnud. Isegi kui see oleks toetust leidnud, siis haigekassa rahastatavate teenuste nimistusse jõuaks see teenus alles aastast 2016. Nii selgitas haigekassa esindaja. Ma isiklikult arvan – sellele juhtisid tähelepanu ka mitmed komisjoni istungil olnud inimesed –, et praegu valitseb meil siiski siin ebavõrdsus. Eesti riigis oli 2013. aastal vaid 66 kodus sünnitajat. Kui nad oleksid sünnitanud haiglas, siis oleks see olnud neile tasuta, kodus sünnitades tasusid nad neile osutatud ämmaemandusabi eest. See oli nende valik ja ilmselt oli neil võimalik seda teha. Aga võib-olla nii mõnigi naine jättis selle tõttu, et tema majanduslikud võimalused ei luba selle eest tasuda, kodus sünnitamata ja tegi seda haiglas. Ka MTÜ Sünni Vägi esindajad juhtisid tähelepanu, et praegu siiski koheldakse haiglas ja kodus sünnitajaid erinevalt, just nimelt finantsilises mõttes. Kui vaadata laste ja perede arengukava, kus on öeldud, et eesmärk on õnnelikud pered ja õnnelikud lapsed, siis on siin vastuolu. Aga ma väga loodan, et haigekassa menetleb kiiresti neid dokumente, mis esitatakse peale selle seaduse vastuvõtmist, ja vähemalt aastal 2016 on see vastuolu kadunud.

Aitäh! Palun, Margus Tsahkna, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Komisjonis oli päris põnev arutelu selle teema üle, et põhiseaduse mõttes koheldakse ebavõrdselt neid inimesi, kes otsustavad hakata kodus sünnitama ja kellele haigekassa ämmaemandusabi ei hüvita. See on seotud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekutega. Kuidas te hindate praegust olukorda? Kui inimene läheb haiglasse sünnitama, siis on tal võimalik tellida tasulist ämmaemandateenust, mida haigekassa samamoodi ei hüvita. Kas olemasolevas süsteemis on juba olemas selline põhiseaduse mõttes ebavõrdne kohtlemine, nagu te olete kirjeldanud, ja nüüd te tahate viite sellele ka seadusesse sisse kirjutada?

Aitäh! Ma arvan, et kui haigekassa hakkab rahastama kodusünnitusteenust, siis kindlasti peaks sel juhul, kui haiglas sünnitaja on endale välja valinud individuaalse ämmaemanda, ka sel juhul samasugune kord kehtima. Praegu on nii, et kui haiglas soovitakse just kindlat ämmaemandat, siis tuleb inimesel selle eest tasuda. Aga tasutakse ainult ämmaemandateenuse, mitte instrumentide kasutamise ega muu eest. Ma leian, et ka praegu on siin tõepoolest ebavõrdne kohtlemine, aga see on inimese valik. Iga laps, kes Eesti riigis sünnib, on suur väärtus. Ka kodusünnitusel sünnib laps. See summa, mis tuleb maksta selle eest, et kodus on ämmaemand abiks, käib kindlasti mõnele perele üle jõu.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Helmen Kütt! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Margus Tsahkna!

Ma arvan, et see, et Riigikogu praegu seadustab ehk seadustega reguleerib kodusünnitusteenuse, on väga õige samm. Tänaseni on kodus sünnitamine olnud tegelikult reguleerimata. Ämmaemandad on käinud kodus sünnitustel abiks, aga õiguslik regulatsioon on puudunud. Seaduse mõttes on nende tegevus olnud hallis tsoonis, nad on senimaani võtnud endale isikliku vastutuse. Kui midagi valesti läheb, siis on ämmaemand tegelikult kaitseta. Vastutus on muidugi ühtepidi sünnitajal, aga meditsiinitöötaja on läinud talle appi. Õnneks ei ole siin seni väga palju traagilisi hetki olnud.
Nüüd räägin selle seaduseelnõu menetlusest. Sotsiaaldemokraadid on esitanud mõne muudatusettepaneku, mille suund iseenesest on õige. Nimelt soovivad nad, et ka ämmaemandusteenus võetaks kohe haigekassa finantseeritavate teenuste nimistusse. Ma tuletan meelde vastutust, mida sotsiaaldemokraadid hakkavad suure tõenäosusega järgmisest nädalast sotsiaalvaldkonnas kandma. Me ei saa seaduses teha muudatusi, mille mõte on õige, aga lahendus on juriidiliselt vildakas ja vale. Me ei saa selle seadusega muuta haigekassa finantseeritavate teenuste nimistu täiendamise korda. Ma kutsun üles siin saalis käituma mitte nagu "Riigimeeste" kolmandal hooajal, vaid sisuliselt riigimehelikult. Muudatusettepanekud on esitatud ja teie tahe on teada, kuid ärgem hääletagem neid muudatusi siia seadusesse sisse. Kui me need sisse hääletame, siis ei saa president seadust välja kuulutada. Mõelge korraks selle peale. Te olete päris varsti valitsusvastutust kandev erakond. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud Riigikogu sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda ettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 2. Indrek Saar, palun!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut nr 2 hääletada!

Kas nr 2, mitte nr 1? Ma ei jõudnud veel seda nr 2 ...

Te ütlesite, et muudatusettepanek nr 1 on täielikult arvestatud. Number 2, jah!

Ma ei jõudnud veel lauset lõpuni öelda. Ma mõtlesin, et teil on protseduuriline küsimus. Ma loen veel korra ette. Teine muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks arvestamata jätta. Indrek Saar soovib selle muudatusettepaneku hääletusele panna. Selge. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele seaduseelnõu 566 muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 ja vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Indrek Saar!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata.
Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 11 ja vastu 26 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 8. Ettepanek ei leidnud  toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun, Indrek Saar!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Asume selle ettepaneku hääletamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks arvestamata jätta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 ja vastu 29 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 5. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 5. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see muudatusettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 ja vastu 22 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 6. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun, Indrek Saar!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Asume selle ettepaneku hääletamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see muudatusettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 ja vastu 28 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 5. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Kõik kuus muudatusettepanekut on läbi vaadatud ja teine lugemine lõpetatud.

11. päevakorrapunkt on maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 574 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Head vabad Riigikogu liikmed! Ärge laske ennast heidutada sellest poliitilisest vaakumist! Teeme ikkagi kvaliteetset tööd ja ärme hääletame mingit jama seadustesse sisse!
Aga nüüd räägin Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 574. Esimene lugemine lõpetati 29. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12. veebruar kell 17.15. Riigikogu fraktsioonid ega komisjonide liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga esitas komisjon eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon valmistas maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist ette kahel istungil: 11. ja 17. märtsil. 11. märtsil arutati komisjoni muudatusettepanekuid ja tehti menetluslikud otsused. Komisjoni istungile oli kutsutud ka Sotsiaalministeeriumi esindaja. Otsused olid järgmised: sotsiaalkomisjon otsustas konsensuse alusel saata eelnõu 574 teisele lugemisele 19. märtsiks ning teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Samuti langetas sotsiaalkomisjon otsuse, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis tuleks eelnõu saata kolmandale lugemisele 26. märtsiks ning panna eelnõu lõpphääletusele. Esitatud muudatusettepanekud olid tehnilist laadi. Nagu ma ütlesin, komisjon toetas neid konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Margus Tsahkna! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjonil oli kaks muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on sotsiaalkomisjonilt. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud samuti sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja seaduseelnõu 574 teine lugemine lõpetatud.

12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 551 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse 2. detsembril m.a algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 551 esimene lugemine lõpetati 15. jaanuaril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. jaanuar kell 17.15. Nimetatud tähtajaks esitati üks muudatusettepanek. Lisaks esitas komisjon koostöös Sotsiaalministeeriumiga kaks muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon valmistas ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 551 teist lugemist ette neljal istungil: 10. ja 11. veebruaril ning 11. ja 17. märtsil. Sotsiaalkomisjon otsustas konsensuse alusel saata eelnõu teisele lugemisele 19. veebruariks ning teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 26. märtsiks.
Selle eelnõuga me tegime ühe väga sisulise muudatuse. Tahangi siit puldist tänada Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi ja Eesti Puuetega Inimeste Koda ning eraldi Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, kes on aastaid tegelnud selle probleemi lahendamisega, et kaasasündinud ja geneetiliste haigustega inimesed vajavad sisuliselt ellujäämiseks salve ja muid abivahendeid. Kuni selle seadusmuudatuse jõustumiseni ei ole neil olnud võimalik saada haigekassast hüvitist ning nad on pidanud kõige selle eest ise tasuma. Selle muudatusega me anname võimaluse, et haigekassa hüvitab salvide ja abivahendite maksumuse. Ma tänan kõiki meie partnereid!
Eraldi väga tõsine arutelu oli Ravimitootjate Liidu esindajatega. Meile on saadetud mitmeid arvamusi ja analüüse. Käesolev seadusmuudatus puudutab hinnakokkuleppeid ja võimalikke läbirääkimisi nende üle. Ravimitootjad on esitanud mitmeid väiteid, alates sellest, et see muudatus on põhiseadusvastane, ja lõpetades sellega, et see on kindlustatud isikutele kahjulik, kuna erinevatel teoreetilistel juhtudel võib teatud ravimite hankimine jääda hinnakokkulepete sõlmimise taha ja need ravimid võivad üldse meie turult eemale jääda. Aga Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on seda eelnõu analüüsinud ning leidnud, et vastuolu põhiseadusega siin ei ole.
Komisjoni otsused olen ma teile juba ette lugenud. Me teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Margus Tsahkna! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On esitatud kolm muudatusettepanekut. Esimese on esitanud Heljo Pikhof. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see muudatusettepanek arvestamata. Teine muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt. Juhtivkomisjon on seda muudatusettepanekut täielikult arvestanud. Kolmas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt. Juhtivkomisjon on seda muudatusettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 551 teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud.

Meie tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu 562 teine lugemine. Ma palun taas kord ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu 562 esimene lugemine lõpetati Riigikogu saalis 29. jaanuaril 2014. Eelnõuga uuendatakse meditsiiniseadmete andmekogu regulatsiooni seoses vajadusega laiendada andmekogusse kogutavate andmete koosseisu. Praegu Terviseametile turujärelevalve käigus laekuvad andmed koondatakse kokku andmekogusse, et muuta andmed paremini ligipääsetavaks nii pädevale asutusele kui ka avalikkusele. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades 11. ja 17. märtsil. Komisjon otsustas teha muudatusettepaneku ja muuta seaduse jõustumise aega – 1. aprilli 2014 asemel on nüüd 1. mai 2014 –, et me jõuaksime menetluslike toimingutega õigel ajal valmis. Sotsiaalkomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 19. märtsiks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, Margus Tsahkna! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjon ettepanek on arvestada seda muudatusettepanekut täielikult. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 562 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Tänane päevakord on ammendatud. Suur tänu kõikidele, kes debattides osalesid! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 15.35.