Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister! Alustame tänast infotundi. Teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 30 Riigikogu liiget, puudub 71. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Alustame, meil on täna hästi palju küsimusi. Esimene küsimus on kolleeg Tarmo Tammelt peaminister Andrus Ansipile.
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud sportlik peaminister! Viimasel ajal on tõusnud päevakorrale spordiklubide halb finantsolukord. See on seotud sellega, et enamikus spordiklubides makstakse treeneritele palka stipendiumina, mis tähendab seda, et sotsiaalmaks ja teised riigi võetavad maksud jäetakse maksmata. Nüüd on spordiklubid seatud keerulisse olukorda, kuna neil ei jätku finantsvahendeid, ja võib juhtuda, et paljud spordiklubid peavad sel aastal oma tegevuse lõpetama. Millist lahendust teie, härra peaminister, näete, et noored saaksid edasi spordiga tegelda ega satuks tänavale? Kuidas lahendada see keeruline olukord nii, et maksuamet oleks rahul ja spordiklubid saaksid edasi tegutseda?
Aitäh! Muidugi peavad nii valitsus kui ka seadusandja tunnistama siin oma tegematajätmisi ja ka tehtud praaki, sest praegused regulatsioonid ei ole spordiklubide jaoks üheselt mõistetavad. Sellest tulebki see, et umbes 30% juhtudel on treeneritele makstud palka ja ühes palgaga ära makstud ka kõik vajalikud maksud riigi seaduse järgi, aga 70% juhtudel ei ole makse makstud ja treeneritele ei ole makstud palka, vaid on makstud stipendiume. Minu hinnangul ei saa siin päris ühemõtteliselt näidata näpuga spordiklubide peale ja süüdistada neid maksupettuses ning muudes halbades kavatsustes. Kui see asi on nii massiliseks läinud, siis ilmselt on olnud võimalus seadust mitmeti tõlgendada. Ka kontroll pole juba varases staadiumis olnud piisavalt tõhus ega saatnud üheselt mõistetavaid signaale. Kui meie kohtud on mitmes lahendis asunud ühemõttelisele seisukohale, et palka ei saa asendada stipendiumiga, et kui on töösuhe, siis tuleb maksta palka ja palgalt tuleb maksta ka kõik vajalikud maksud, siis tuleb meil kõigil neid otsuseid austada. Aga kuna me mõistame, et siin ei ole süü ühepoolne, siis peab riik spordiklubidele appi tulema, et nemad saaksid maksud ausalt ära maksta. Järgmisest aastast on kavandatud 3,5 miljoni eurone toetus spordiklubidele selleks, et nad saaksid kõik treenerite töötasud palkadena välja maksta.
Palun, kolleeg Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Seda 3,5 miljoni eurost täiendavat toetust hakatakse maksma järgmisel aastal. Kuidas spordiklubid sellel aastal peaksid toimetama? Ma küsin veel, kas selle probleemi põhjus ei peitu mitte aastas 2009, kui negatiivse eelarvega vähendati kohalike omavalitsuste tulubaasi ja neilt võeti ära kohustus tegelda noortega ja noortespordiga. Kas ei peaks kiiresti taastama endise olukorra, eraldama omavalitsustele selle jaoks raha ja panema neile ka kohustuse noorte ja noortespordiga edasi tegelda?
Aitäh! Ei, selle probleemi algus nüüd 2009. aastas küll ei ole, see probleem on märksa vanem. Ma mäletan, kuidas ma Tartu linnapeana täpselt samasuguste probleemidega silmitsi seisin, ja mäletan ka seda, kuidas juba tol ajal olid mõned kohtuvaidlused. Tõsi, pisut hilisemast ajast meenub mulle konkreetne juhtum, kus korvpallurile öeldi leping klubiga üles, korvpallur polnud sellise kiire lepingu lõpetamisega rahul ja pöördus õiguse saamiseks kohtusse. Kohus leidis, et see suhe, mis oli küll vormistatud stipendiumiga tasustatavana, oli sisuliselt töösuhe ja nägi lepingu ülesütlemise puhul ette kõik töösuhtest tulenevad kompensatsioonid. Minu meelest kas või juba toonastest kohtulahenditest tulenevalt oleksid ka kõik klubid pidanud tegema järelduse, et palgasuhte ümbernimetamine stipendiumisuhteks ei muuda selle töösuhte olemust. Juba siis oleks tegelikult tulnud kõikidel klubidel järgida seadust ja maksta palga pealt ka kõik vajalikud riigimaksud.
Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud peaminister! Nagu me teame, kõik omavalitsused ei kaotanud ära spordikoole ja paljud omavalitsused on ka hakanud uuesti spordikoole taastama või looma. See loob olukorra, kus treeneritel on kindlus, nad saavad kindla palga kätte ja riigil ei jää ka maksud saamata. Kuidas teie suhtute spordikoolide taastamisse ja kas omal ajal spordikoolide kaotamine oli viga? Me teame, et paljudes Euroopa riikides, arenenud ja edumeelsetes riikides on spordikoolid olemas. Kuidas te sellesse teemasse suhtute?
Aitäh! Klubilisele süsteemile üleminek ei olnud kindlasti viga ja väga paljudes riikides on just nimelt spordiklubid olnud väga edukad. Spordiklubid on kindlustanud ka eri põlvkondade koos tegutsemise ja see kokku on andnud väga häid tulemusi. Eesti spordiklubide suurimaks probleemiks pean mina nende väiksust ja ka seda, et vanusegrupid on suhtelised piiritletud. Meil ei ole tekkinud selliseid suuri klubisid, nagu näiteks Saksamaalt võib leida. Saksamaal on küllalt tavaline, kui spordiklubis on 10 000 liiget, isegi 30 000 liiget, ühes linnas ainult. Need spordiklubid ühendavad kõige nooremaid, nelja-, viie- ja kuueaastaseid, noorsportlasi, kes tahavad tippsportlasteks saada, tippsportlasi ja ka veteransportlasi. Ja kui veteransportlased ei suuda enam aktiivselt spordiga tegelda, siis nad tahavad ikkagi klubile midagi anda. Nad teevad kasulikku tööd klubi heaks: värvivad piirdetoru üle või siis koorivad üles äratallatud pinnase jalgpallivärava eest ja panevad sinna uue murumätta. Nad tahavad midagi anda ka siis, kui nad on spordi jaoks juba liiga nõrgaks jäänud. Minu meelest spordiklubide üks suur väärtus peitubki selles, et nende liikmed üksteist toetavad. Veteransportlased, kes on elus rohkem edasi jõudnud, peavad väärikaks teoks asutada stipendiume või annetada oma taskust stipendiume andekatele noorsportlastele. Need kõik on väga head algatused.
Jätkame kohapeal registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Heimar Lenk!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Enne, kui ma küsimuse esitan, tahan tunnistada mõningast nukrust oma hinges, et meie kahekõned varsti siin saalis praegusel kujul ei jätku, kui te enam peaminister ei ole. Need olid väga sisukad ja lustakad ning nii mõnigi väljend, nagu näiteks fooliummütsid, mis meie kahekõnest välja kasvas, lähevad Eesti poliitilise folkloori kullafondi. Nii et aitäh selle eest!
Konkreetne küsimus on aga selline: mis te arvate, kas noor peaminister suudab teie alustatud teed vääriliselt jätkata nii spordialal kui ka üldse? Minul on kerge kahtlus, aga kuidas teie tunnete?
Aitäh komplimendi eest! Mul on loomulikult hea meel, et ka mina olen suutnud midagi folkloori kullafondi anda. Küllap uus peaminister saab oma tööga hakkama, kas ta ka midagi folkloori kullafondi lisab, seda näitab aeg. Teie küsimus ei ole küll üldse spordi rahastamisega seotud, aga las ta olla. Ma loodan, et uus peaminister reageerib totrustele sama resoluutselt, nagu mina seda tegin. Meenutagem, millest see kõik, need seemned ja foolium, lahti põrkas. See oli ju üks konkreetne Õhtulehe artikkel, kus oli ridamisi lauslollusi – räägiti sellest, kuidas põllumehed ei saa enam seemneid külvama hakata, sest kõik patenteeritakse ära ja näe, ongi põllumehega asi ühel pool, me kõik tööta ja leivata. Või siis see, et Eesti ei saa enam olla illegaalsete ravimite transiidimaaks. Tere talv, mida me siis veel peaksime tahtma, kas olla narkootikumide transiidimaa või mis iganes? Meediasse läks üksainus jupp minu kunagisest vastusest ja see kontekstist väljarebitud lõik hakkas iseseisvat elu elama, keegi ei mäletagi, mis kontekstis see kõik öeldud oli. Olgu see õpetuseks nii ütlejatele kui ka vahendajatele. Ma loodan, et uus peaminister suudab alati kõik oma ütlemised vajalikus kontekstis hoida.
Kolleegid, mul on palve hoida ennast praegu ikka teema piires! Teema on spordi rahastamine. Meil jääb pärast aega üle ja siis võime rääkida igasugustest seemnetest ja muudest asjadest. Palun, kolleeg Urbo Vaarmann!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma tulen siiski tagasi spordi rahastamise juurde ja küsin, kuidas teie arvates peaksid edasi käituma need spordiklubid, kes on saanud kätte oma otsused, millest osa on ka kohtus vaidlustatud. Päris palju raha on läinud ja see kivi jahvatab ikka edasi, ei ole oodata, et see praegu peatuks. Või on mingeid liikumisi näha?
Aitäh! Ega ma suures plaanis ei näe ette, et spordi rahastamise proportsioonid peaksid Eestis väga palju muutuma. Me oleme küllalt lähedal nendele proportsioonidele, mis Euroopa Liidu arenenud liikmesriikides on välja kujunenud. Seda, et näiteks riigi või kohaliku omavalitsuse osatähtsus spordi rahastamises võiks kordades suureneda, ma tõenäoliseks ei pea. Maailmas üldiselt on riigi ja kohaliku omavalitsuse osatähtsus spordi rahastamises isegi pisut väiksem, kui ta meil on. Sponsorite osatähtsus on enam-vähem samal tasemel või pisut suurem kui meil. Põhiraskus jääb igal pool maailmas, kaasa arvatud ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, ikkagi leibkondade kanda. Enamasti jääb umbes 80% kogu spordi rahastamisest paratamatult leibkondade kanda. Riigi roll peab tulevikus kindlasti olema samasugune, nagu see praegugi on. Riik peab kindlustama investeeringud spordirajatistesse – staadionid, ujulad, võimlad jne. Samuti peab riik alaliitude kaudu toetama noortesporti ja tippsporti, aga noortesporti rahastatakse enamasti ka Euroopas rohkem kohaliku omavalitsuse tasandilt. Ma usun, et Eestis tegelevad kohalikud omavalitsused ka tulevikus noorte hõlvamise ja hõivamisega, nii nagu seda praegugi tehtud on. Aga tulenevalt meie klubide väiksusest, ühe treeneri kesksusest tuleb treeneritele sotsiaalsed garantiid tagada ja vähemalt see miinimumeesmärk on järgmiseks aastaks praegu seatud.
Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt rahandusminister Jürgen Ligile. Palun!
Tänan väga, proua juhataja! Austatud rahandusminister! Vedelkütuse erimärgistamise seadus lubab kasutada erimärgistatud vedelkütust raudteeveol, laevaliikluses, põllumajandusmasinates, kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Uus, sündiv koalitsioon on ühe rahalise katteallikana näinud koalitsioonilepingus ette erimärgistatud vedelkütuse kasutamise piiramist. Millistes valdkondades on plaanis erimärgistatud vedelkütuse kasutamine keelata ning kui palju see võiks maksukulu vähendada?
Aitäh! Mul on hea meel, et ma ei pea arvudega spekuleerima, sest te olete jätnud mulle sellise võimaluse. Küsimuse teema on ju maksud, nii et ettevalmistuse võimalust te mulle ei jätnud. Aga seda, et me tahame erimärgistatud kütuse kasutamist piirata, võin ma kinnitada. Me tahaksime erimärgistatud kütuse tegelikult üldse ära kaotada, aga kuna igas valdkonnas ei ole võimalik kompensatsioonimehhanisme pakkuda, siis näiteks põllumajanduses ja väikekalalaevanduses kavatseme selle süsteemi alles jätta. Toetada kedagi selle põhjal, kui palju tal õnnestub fossiilseid kütuseid ära põletada, ei ole õige ja küllap Euroopa Liit keelabki selle ühel hetkel ära. Minu andmetel on selline direktiiv idee tasandil juba idanemas.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!
Tänan väga, proua juhataja! Härra minister! Te olete nii suur professionaal, et ilmselt teate kõiki numbreid peast, nii et see ei tohiks teile probleemiks olla. Põllumajanduses on erimärgistatud kütusest räägitud päris pikka aega, selle kasutamise süsteemi muutmisest. Kui teie valitsus alustas oma tööd, siis oli see väga aktuaalne teema, nüüd on asi soiku jäänud. Kas te tõesti loodate Euroopast tulevate direktiivide peale, et sellest probleemist vabaneda, või millised plaanid teil on? Või suudate aasta jooksul siiski midagi välja pakkuda?
Aitäh! Ma tunnen tõesti kõiki numbreid nullist üheksani ja nende kombinatsioone ka. Küsimus oli aga põllumajanduse kohta ja selle kohta ma juba ütlesin, et seal ei ole praegu kavas süsteemi muuta. Küll aga hoian ma pöialt, et Euroopa suudaks selles küsimuses kokku leppida. Kogu kliima- ja energiapoliitika kontekstis mõjub ikka hästi kohatult, et fossiilkütuste põletamine on see alus, mille järgi keegi toetust saab.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!
Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Ärme siis põllumajandusest räägime, räägime kodukuludest. Paljud eramajad ja ka osa kortermaju kütavad praegu erimärgistatud kütteõliga. Kerge kütteõli aktsiisimäär on 110,95 eurot tuhande liitri kohta. Kui erimärgistatud kütust ei lubata enam kütmiseks kasutada, kui palju võiksid siis kodukulud selle tagajärjel teie valitsuse lubatud kodukulude allaviimise asemel hoopis kasvada?
Aitäh! Kodukulud alla – see on olnud meie valitsuse ühine poliitika ja on ka järgmise valitsuse oma. Sellepärast olen ma juba mitu aastat taotlenud sellise toetusmehhanismi loomist, mis võimaldaks kodukatlad tõhusamate vastu välja vahetada. Juba praegu on õliküte kallis, aga ilmselt on katla vahetamise hind see, mis koduomanikke piirab. Iseenesest ei ole maja kütmine õliga mingisugune domineeriv kütteviis, aga me võiksime sellest üldse lahti saada, see on koduomanikule lihtsalt liiga kallis. Selleks on Euroopa Liidu uues struktuurivahendite eelarves ka meede planeeritud.
Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tarmo Tamm!
Aitäh! Lugupeetud minister! Uue koalitsiooni plaanide kohaselt suurenevad väga paljud toetused, mida inimesed on oodanud juba aastaid. Te olete rahandusminister praeguses valitsuses ja olete ilmselt rahandusminister ka järgmises valitsuses. Need on head otsused, inimesed on kaua tahtnud nendele küsimustele lahendust saada. Aga miks te ei teinud neid otsuseid eelmises valitsuses? Kes olid eelmises valitsuses need pidurid, kes ei lasknud teil häid otsuseid ellu viia?
Aitäh! Kolleeg paremal käel arvas ka, et ma olen öelnud, et IRL ei lasknud. Tegelikult olid ju sellel praegusel valitsused omad plaanid ja kulud, mis olid ka omamoodi õilsad, aga sinna kõrvale oli muidugi väga raske midagi muud mahutada. Igal juhul on uuel valitsusel suuremad võimalused paindlik olla ja suunata uute kokkulepete pinnalt kulusid ümber ka nende heade plaanide kasuks, mis meil on koalitsioonilepingusse kirja saanud.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab ka erimärgistatud kütust. Me teame, et teie valitsemise ajal on transiidisektor suuresti tagasi läinud. Peaaegu kahekordselt on vähenenud sadamate mahud ja raudtee mahud. Eelmisel aastal võtsime vastu mereseaduse, mis tegi raskemaks laevanduse olukorra. Kui nüüd maksustatakse täiendavalt veel raudteel ja laevadel kasutatavad kütused, kuidas see sektor siis välja nägema hakkab? Kui sügavalt te olete uurinud, millised on selle maksu tagajärjed transiidisektoris?
Aitäh! Transiidi osa on vähenenud eelkõige Putini valitsuse ajal ja see on olnud Venemaa strateegiline hoiak meie suhtes. Ma usun, et me võime pigem kergendatult hingata, et meil jätkus ettenägelikkust mitte liiga palju panustada sellesse riski, mis võib iga hetk väga traagilisel moel realiseeruda või ka lihtsalt majanduslikul moel realiseeruda. Transiit ei ole kunagi olnud mingi kullasoon ühiskonnale tervikuna, vaid üksnes ühele kitsale killule, aga selle nimel ei pea kogu ühiskond liiga palju vaeva nägema. Kuidas need transpordisektorid hakkama saavad, eks see ole pikem jutt, mis jääb siis juba järgmise valitsuse mureks.
Suur tänu, lugupeetud rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Kuna meil on veel palju aega, siis on kõikidel võimalus esitada peaministrile ja ministritele küsimusi. Nii et nobedaid näppe, kui keegi tahab küsida. Palun, kolleeg Priit Toobal! Kellele te soovite küsimuse esitada?
Aitäh, lugupeetud esimees! Ma soovin esitada küsimuse peaministrile. Küsimus puudutab teie kunagi siinsamas Riigikogu saalis kasutatud võrdlust, et lausaliste toetuste jagamine on justkui lennukilt raha külvamine. Teatavasti on uus koalitsioon välja käinud ettepaneku, et seesama lausaline lastetoetus, mis on kõikidele mõeldud, suureneb peaaegu 2,5 korda. Eile kiitis Reformierakond oma volikogus selle koalitsioonilepingu heaks. Te olete Reformierakonna esimees, järelikult pidite ka teie sellega päri olema ja koalitsioonilepingu poolt hääletama. Kas te olete muutnud oma seisukohta selles küsimuses ja arvate, et selliste lausaliste toetuste jagamine ei ole enam lennukilt raha külvamine?
Aitäh! Ei mina oma seisukohta muutnud ole. Ma ei pea seda eriti nutikaks tegevuseks, kui kõigilt võrdselt korjatakse raha kokku, pärast lahutatakse sealt maha administreerimise ja haldamise kulud ning siis jagatakse kõigile võrdselt laiali. Minu meelest on võimalik maksumaksja raha märksa efektiivsemalt kulutada. Kui rääkida konkreetselt peretoetustest, lapsetoetusest, siis mina olen kindlasti vajaduspõhise lapsetoetuse toetaja, sest ma olen veendunud, et riik peab osutama abi nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. Iseenesest on muidugi hea, et ühiskonnas on arvamuste paljusus, et ei ole ainult üks arvamus. Kahju on muidugi, et see minu arvamus jääb praegu valdava enamuse arvamusele alla. Aga mul on olnud üheksa aastat aega juhtida valitsust oma arusaamiste ja veendumuste järgi ja nende üheksa aasta eest olen mina eesti rahvale tänulik.
Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!
Aitäh! Mul on küsimus peaminister Andrus Ansipile. Te olete näinud seda võimuvahetust lähemalt kui mina. Mind sinna tuppa ei lubatud, aga teie olite juures. See toimus ju klassikalise riigihankeskeemi järgi – kolm pakkujat. Olgu, üks teie jaoks ei kvalifitseerunud. Tükk aega peeti läbirääkimisi ühe ja teisega, kusjuures pakkumus oli riik, ei rohkem ega vähem. Sisseostetava teenuse hind oleks pidanud selle ajaga langema, aga nüüd tuli välja, et ministrikohti tehti juurde, langetati töötuskindlustusmakset, mida oleks võinud ammu teha, leiti mingisuguseid varjatud reserve, mille kohta Jürgen Ligi oli alati rääkinud, et neid ei ole. Kas sotsid ei saanud pirukast liiga suurt tükki, nii nagu nendel alati on olnud komme saada, rääkimata juba sellest, et selline kooslus – reformierakondlased ja sotsid – näeb välja nagu poliitilise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil?
Aitäh! Selles teie ühiskonnakäsitluses on midagi jäägitult valet. Vale on see lähenemine, mille järgi üks, teine või kolmas erakond peaks saama endale suure tüki. Kui keegi saab suure tüki, siis on see Eesti rahvas. Aga ma saan aru teie küsimuse püstitusest. Keskerakond tahab ise saada maksumaksja rahast tükke. Normaalne on see, kui erakonnad seisavad oma valijate huvide eest ja valitsuses olles või valitsusse püüeldes püüavad neid huvisid maksimaalselt kaitsta. Huvide maksimaalne kaitsmine ei tähenda kindlasti seda, et peaks endale haarama mingisugust tükki.
Mis aga puudutab koalitsiooni moodustamise protsessile lähedal asumist, siis te ilmselt olete ka ajakirjandusest täheldanud minu seisukohta selles küsimuses. Mul on olnud võimalus juhtida koalitsioonide moodustamist, valitsuste formeerumist üheksa aasta jooksul ja ma ei pea kuidagi õigustatuks jätkata sellist tegevust veel kümnendal või kolmeteistkümnendal aastal. Ma olen ennast väga selgelt distantseerinud nendest küsimustest. Ma tahan, et uutel otsustajatel oleks võimalus ise oma veendumuste, oma parimate arusaamiste järgi otsuseid langetada, mis muu hulgas tähendab ka õigust ise oma vigu teha. Ma ise ei ole pidanud langetama otsuseid koalitsioonide moodustamise kohta või programmilistes seisukohtades teise näpunäidetele või suunistele tuginedes.
Head kolleegid, kõigepealt annan küsimuse esitamise võimaluse nüüd nendele, kellel on esimene küsimus. Palun, kolleeg Tarmo Tamm!
Aitäh! Ma küsin lugupeetud rahandusministrilt. Uue koalitsiooni lubadused ja plaanid, kõik need maksumuudatused on seotud põhiliselt ju järgmise, 2015. aastaga. Kuidas teie rahandusministrina hindate, kas uus koalitsioon peaks ka selle aasta riigieelarve ringi tegema või sellega midagi ette võtma? Minu arvestuse järgi selle aasta riigieelarve kavandatud mahus ei täitu. Kas teie arvate vastupidi?
Aitäh! Märke, et selle aasta eelarve ei täituks, tegelikult maksulaekumiste poolel ei ole. Kuna me oleme ka selle aasta eelarve rajanud ikka struktuurilisele tasakaalule, siis majandustsükkel iseenesest ei tohi automaatseid kärpeid ette näha. Kärpida võib sel juhul, kui tõesti on kahtluse all pikem jätkusuutlikkus. Ma ikkagi ütleksin veel seda, et ega see majanduskasvu number, mis on nulliga algav, ei näita meie majanduse mahu kasvu, mitte ainult maksulaekumist, vaid mahu kasvu automaatselt õigesti. Ma nägin tänagi ühte sellesisulist pealkirja, artiklit ei jõudnud küll lehest üles otsida. Aga see, et meil on reaalkasv ja nominaalkasv nii suures disproportsioonis – siin võib olla mingi statistiline probleem. Igal juhul deflaator on hästi suur ja deflaator sisaldab näiteks ekspordi- ja impordihinna omavaheliste suhete muutumist, näitab ka tööjõuhinda, palgatõusu, mis on ju kõik majanduse positiivsed pooled. See reaalkasv ei ole asi, mis ütleb midagi automaatselt eelarvepinge kohta.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Minu küsimus on härra siseminister Ken-Marti Vaherile. Hea minister! Umbes paar aastat tagasi tegite ettepaneku, et Sisekaitseakadeemia võiks üle viia Ida-Virumaale, et see oleks sisekaitse koha pealt päris hea ja õige samm. Kas te ei ütleksite mõne sõnaga, kui kaugele selle idee realiseerimisega on jõutud. Mis te arvate, kas vähemalt kolledži osas saab sellest asja?
Tänan küsimuse eest! Nii see on, IRL-i seisukoht on olnud mõnda aega, et üks Eesti julgeolekut suurendav samm oleks viia Sisekaitseakadeemia ühendatud kompleks üle Ida-Virumaale. Meie hinnangul oleks see nii majanduspoliitiliselt kui ka julgeolekupoliitiliselt ja regionaalpoliitiliselt mõistlik samm. Peab möönma, et ega viimase viie aasta jooksul ei ole käidud välja väga palju ideid, kuidas aidata Ida-Virumaal paremini muutuda selliseks maakonnaks, mille kohta me võime tõesti öelda, et see on eestimeelsust ja ka eestikeelsust kandev maakond. See on olnud üks konkreetsem idee ja selle eest me oleme seisnud. Väga avameelselt võib öelda, nii nagu on öelnud ka praegu lahkuv peaminister, et meil on olnud erimeelsused, senises valitsuskoalitsioonis ei ole jõutud üksmeelele, et see otsus teoks teha. Mida me oleme teinud? Oleme väga põhjalikult analüüsinud mitmesuguseid mõjusid ja mõned analüüsid on veel lõpetamisel. Sisekaitseakadeemia üleviimiseks on ka uue finantsperspektiivi perioodil ette nähtud vähemalt 15 miljonit eurot ja tõenäoliselt on võimalik ette näha ka lisavahendeid. Nii et eks see on otsus, mis tuleb riigil langetada. Esiteks võtab tänane Sisekaitseakadeemia enda alla liiga suure territooriumi, seda kooli on võimalik majandada palju mõistlikumalt. Teiseks, minu arust võiksid Sisekaitseakadeemia kadetid ja õppejõud tuua Ida-Virumaale uue hingamise ja uue elu. See on olnud seisukoht, mida ma olen ka siin kaitsnud. Vaatame, kuidas me selle ideega tulevikus edasi liigume.
Palun, kolleeg Helmen Kütt!
Tänan, proua eesistuja! Minu küsimus on ka lugupeetud siseministrile. Nädalavahetus oli Eesti jaoks väga kurb, hukkusid noored inimesed. Sügav kaastunne nende lähedastele! Need ei ole esimesed sellel aastal hukkunud noored ega ka üldse hukkunud ja kindlasti mitte ka viimased. Meedia andmete põhjal oli põhjuseks halvasti hooldatud tee ja kiiresti tekkinud must jää. Ma tean, et teed ei ole teie valdkonnas. Aga kas te olete teinud koostööd teiste ministeeriumidega, mida selle vastu ette võtta, et selliseid õnnetusi ja kaotusi väikses Eesti riigis ei oleks?
Suur tänu küsimuse eest! See, mis toimub liikluses, on loomulikult üks teema, mis puudutab ka teisi ametkondi. Nagu te teate, juhib liikluskomisjoni majandusminister. Politsei ja Maanteeameti vaheline laiem koostöö just liikluskomisjoni kaudu on minu arust üks võtmekohti, et liiklusolukorda parandada. Mul on hea meel, et selle viimase kolme aasta jooksul on liiklusõnnetuste arv, liikluses vigastatute arv ja vigastatutega liiklusõnnetuste arv märgatavalt vähenenud. Aga meil ei ole kaugeltki põhjust rõõmustada. See õnnetus, millele te viitasite, ja eelmise aasta Lihula õnnetus näitavad, et teha on väga palju. Need olid kindlasti väga erinevad õnnetused. Lihulas, Haapsalu lähedal toimunu oli väga selgelt nende liiklejate endi kuritegeliku käitumise tagajärg, eelkõige juhi, aga ka kaassõitjate käitumise tagajärg. Selle nädalavahetuse juhtumis olid need tõesti halvad ilmastikuolud, kiilasjää, mis põhjustasid traagilise tagajärje. Liikluses toimuva paremaks kontrolliks ja liiklusjärelevalve tugevdamiseks, samuti liiklusohutuse suurendamiseks ja ennetustöö tegemiseks on viimase aasta jooksul ka rohkem raha eraldatud. Tulemus on see, et mitme näitaja poolest oleme jõudnud Euroopa keskmiste sekka. Samas lahutab meid Põhjamaadest ikkagi märkimisväärne vahe. Minu hinnangul on kolm olulist asja, kui me räägime liikluses toimuvast. Esiteks, tõhus liiklusjärelevalve, ja ma võin kinnitada, et selle me oleme viimase kahe-kolme aastaga kindlasti ka taganud. Teiseks, ranged karistused neile, kes liikluses kuritegelikult käituvad. Kolmandaks, märkimisväärselt rohkem raha ja tähelepanu ennetustööle ja liiklusohutuse tagamisele eelkõige nähtavuse suurendamise kaudu, pidades silmas kergliiklejaid, st jalakäijaid ja näiteks rattureid.
Palun, kolleeg Inara Luigas!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on küsimus siseminister Ken-Marti Vaherile. Küsimus on ootealatasude kohta. Te olete nüüd varsti juba lahkuv minister. Selle ootealatasu üle oleme teiega pikalt arutanud, aga lõppkokkuvõttes ei ole me ju kuhugi jõudnud. Ootealatasu võetakse sõiduautode omanikelt ikka edasi, olenemata sellest, kas nad ooteala teenust üldse kasutavad või mitte. Kas te olete ise rahul, kuigi ei lahendanud probleemi? Kui te oleksite ministrina jätkanud, mida te oleksite siis teinud, et inimeste olukorda parandada? Ja kui te jääte opositsiooni, ega te ei hakka siis ometi tegema kriitikat, et nüüd tuleb just ootealade probleemi lahendama hakata?
Tänan küsimuse eest! Ma ei saa kindlasti võtta endale seda au, et mina siseministrina oleksin ooteala küsimuse lahendanud, kuna otsus, mis märkimisväärselt aitas kaasa, et kaotada ära piirijärjekorrad, järjekorrad Eesti piiripunktide ees, langetati enne mind. Minu arust oli see üks väga õige otsus. Selle tulemus on, et me elame nüüd hoopis teises ajastus kui kõigest 3–4 aastat tagasi. Kilomeetritepikkused järjekorrad piiripunktides oli tavapärane nähtus, sellega kaasnev kahju Eesti ühiskonnale ja kindlasti kohalikele elanikele oli märkimisväärne. Praegu me Eestis neid järjekordi ei näe. Me näeme, et Eestis on piiriületus sujuv ja mugav.
Need vaidlused, mis me oleme pidanud teiega, lugupeetud küsija, puudutavad ootealatasu. Minu hinnang on endine: ootealatasu sees on ka tasu mitmesuguste teenuste eest, mida osutatakse piiriületajatele, ja piiriületuse peab minu hinnangul kinni maksma see inimene, kes piiri ületab ja seda teenust kasutab, mitte kogu ühiskond maksumaksjatena. Selle otsuse on langetanud samuti parlament, see tehti aastal 2010 riigipiiriseaduse muudatusega ja ma arvan, et see oli õige otsus. Kui me tahame seda muuta, siis seda on võimalik teha, aga see tähendab maksumaksja oluliselt suuremat investeeringut, see tähendab selget, põhimõttelist valikut. Minu hinnangul on praegune süsteem mõistlik, see on euroopalik e-piiriületussüsteem. Eesti on esimene riik, kes on selle kasutusele võtnud. Seda tahavad meie eeskujul kasutusele võtta ka mitmed teised riigid, kaasa arvatud Soome, kellest meie tavaliselt eeskuju võtame, aga nüüd on olukord vastupidine. Nii et andke andeks, kuid minu meelest on piiriületuse küsimused Eestis lahendatud viimastel aastatel väga hästi.
Palun, kolleeg Valeri Korb!
Aitäh! Minu küsimus on lugupeetud peaministrile. Kuulsin eile raadiost, et mõned targad pead pakuvad välja tulevikus Vene Gazpromist maagaasi mitte osta või vähendada ostmist. Ma tahaksin kuulda teie arvamust. Kuidas te suhtute niisugusesse üleskutsesse?
Aitäh! Mina olen liberaalse turumajanduse pooldaja ja üheksa aasta jooksul olen ma tegutsenud selle nimel, et Eesti ei oleks energia mõttes isoleeritud saar, vaid et Eestil oleksid energiaühendused ka naabermaadega. Elektrituru arendamine on edenenud päris hästi. Meil on nüüdseks olemas kaks Estlinki kaablit, kokku ühendab Eesti ja Soome võrke 1000 megavatti, mis on väga suur maht. See on meie tavatarbimise tase. Tarbimine ei ole meil kunagi ületanud 1600 megavatti ja miinimumtarbimine on soojal suvel 400 megavatti. Niisiis on meie energiajulgeolek elektrienergia tarbimise mõttes praegu hoopis midagi muud, kui ta oli aastaid tagasi. Täpselt samasuguse efekti annab meile ka Balticconnectori, Eesti ja Soome vahelise gaasitoru ehitamine. Kui me turud ühendame, on tarnekindlus hoopis midagi muud, kui see on praegu. Ka LNG kättesaadavus tähendab Eesti jaoks tarnekindluse suurenemist. Kui on võimalik valida mitme tarnija vahel, küllap siis on ka kauba eest makstav hind kõige odavam. Me peaksime tulevikuski seisma just selle eest, et paljudel tarnijatel oleks võimalik oma tooteid Eesti turule müüa, ehk me peaksime just energiaküsimustes pöörama veelgi enam tähelepanu ühenduste rajamisele.
Palun, kolleeg Priit Toobal!
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud siseminister! Praegu töötab teiega ühes majas veel üks minister, portfellita regionaalminister. Oleme kuulda saanud, et uus koalitsioon kaotab selle portfellita ministri ametikoha ära ja loob asemele kaks uut: üks neist sotsiaalse sidususe minister ja teine oli vist transpordiga seotud minister. Kui õigeks te peate seda, et regionaalministri ametikoht kaotatakse ära olukorras, kus maal on pigem taandareng? Kas see otsus, mille uus koalitsioon on teinud, on teie arvates tark otsus?
Tänan küsimuse eest! Selles küsimuses on meil olnud erimeelsusi ka eelmistel aastatel. Minu hinnangul see ei ole mõistlik otsus. Regionaalministri portfell on õigustatud, me oleme teinud selle kohta erandi Eesti Vabariigi seadustes. See on tõesti olnud siiamaani ainuke ministeerium, kus on kaks ministrit. Regionaalse sidususega tegelemine ja see töö, mida regionaalminister on teinud kodanikuühiskonna ja näiteks usuküsimuste käsitlemisel, on olnud minu arust igati põhjendatud. Loomulikult oleks haldusreform, mis on meie hinnangul üks selgeid reforme, võinud hoida kokku riigi kulusid, muuta riiki mõistlikumaks, paremini juhitavaks ka omavalitsuse tasandil. Kahjuks ei ole senine koalitsioon seda ära teinud ja sellest on kindlasti kahju.
Mis puudutab neid otsuseid üldiselt, siis seda me peame tõesti bürokraatia suurenemiseks, et järgmises, ajutises valitsuses saab olema rohkem ministreid kui praeguses valitsuses. Ma julgen kahelda sellise otsuse õigsuses olukorras, kus meil on sisuliselt majandusseisak, mis tuleneb eelkõige raskest majanduskliimast meie ümbruskonna riikides ja üldisemalt Euroopas. Ma arvan, et me peaksime olema rahanduspoliitikas vägagi konservatiivsed ja vastutustundlikud, aga ametisse astuvalt ajutiselt valitsuselt me kuuleme pigem katteta lubadusi. Minu arust see on väga tõsine murekoht, arvestades veel julgeolekuolukorda, mis võib eskaleeruda loomulikult ka majanduse negatiivsemasse poolde. Ma arvan, et meil tuleb väga raske aeg. Ma ei ole kindel, kas ametisse astuv valitsus on selleks valmis. Me kuuleme pigem vastupidist: antakse lubadusi, mis on iseloomulikud aastale 2008, kui samuti tehti suurte lubaduste paraad, mis lõppes aga palkade kärpimisega.
Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!
Aitäh, proua juhataja! Mul on küsimus rahandusministrile. Härra Ligi, praegune ja tulevane rahandusminister! Ma olen alati imetlenud teid kui suurepärast spetsialisti, kes valdab kõrgpilotaaži tasemel eelarvetehnoloogiaid. Mul on kogu aeg olnud selline tunne, et iga euro, mis on riigieelarves, on teie näppude vahelt läbi käinud, tallele pandud, te tunnete teda nägupidi ja ei anna opositsiooni nõuete katteks mitte ühtegi senti, sest neid sente lihtsalt ei ole. Nüüd järsku tuleb Taavi Rõivas – no kes on teie kõrval Taavi Rõivas – ja ütleb, et näe, ma leidsin mitu kohta, kust saab viis kuni kümme miljonit, me saame kõik uute partnerite nõudmised ära täita. Mida see siis tähendab? Kas teil oli tõesti niisugune varjatud ülejääk, mille te olite peitnud kuskile sahtlipõhja, ja kas Taavi Rõivas ei leia sealt veel samasuguseid suuri, varjatud varusid?
Aitäh! Ma olen nüüd selle kiituse uimas ja ei pannud päriselt vist küsimustki tähele. See oli suurepärane! Ma mõtlesin muidugi ka eelmisele vastusele, mille kolleeg andis. Meil ei ole plaanis kuidagi suurendada tegevuskulusid selle tõttu, et üks minister valitsusest ära tuleb. Küll aga oleme märganud, et üks ilma portfellita minister on aastate jooksul oma meeskonda väga paisutanud. Ma arvan, et seal on raha selleks, et maksta kinni ühe lisaministri palk ja kirjutuslaud, rohkem kui küll. Ma olen lõputult vastanud küsimustele, kust see raha leiti. Eks me eelarve koostamise käigus paneme kõik numbrid täpsemini kirja ja avalikustame need. Aga läbirääkimistel, ütlen veel kord, lähtusime rangelt struktuursest kattest – kui kusagil on struktuurne kulu, siis tuleb see katta struktuurse kokkuhoiu või struktuurse tuluga. Uue valitsuse paindlikkus eelarvekuludes muudatusi teha on märksa suurem. Vana valitsus kippus olema seniste eelarvete kasvatamisel liiga jäik. Ma ei arva, et see on paratamatu, aga see on tegelikkus. Ja mis seal salata, erakond, kus ei olnud rahandus- ega peaministrit, oli alati lisataotlustes märksa pretensioonikam, kui on olnud praegu uus koalitsioonipartner. See summa tundub väga suur, aga võrreldes sellega, millega me oleme maadelnud kõigi eelarvemenetluste käigus, ei ole see summa suur.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!
Tänan väga, proua juhataja! Härra rahandusminister! Kuna te tõesti räägite, et te olete leidnud viimasel ajal kõik eelarve varud ja reservid üles, siis ma küsin teie käest konkreetselt. Kas te leidsite nüüd ka raha uue maaelu arengukava omapoolseks finantseerimiseks maksimaalses mahus, millest oli alguses juttu?
Aitäh! Ma ei tea, mis see maksimum on – kas lõputu rida nulle, mis ulatub silmapiiri taha? Ma ei ole öelnud, et kuskil on avastatud mingid suured reservid. Võin öelda kiiresti, et 15 miljonit reservi leidsime tõepoolest parema, efektiivsema finantsjuhtimise kaudu. Maaelu arengukavaga on küll nii, et alates sellest valitsusest, kus me teiega koos olime, alates 2006. aastast kehtib valitsuses põhimõte – hiljem on seda kinnitanud ka praktika –, et Euroopa raha kaasfinantseerimise suhtes võtab eelarve minimaalse võimaliku kohustuse. Üks ministeerium üritas tõepoolest seda põhimõtet rikkuda. Mina ei saa sellega nõustuda, küll aga saab valitsus alati teha teistsuguseid otsuseid. Kuni neid ei ole tehtud, ei saa mina aktsepteerida mingit muud numbrit, kui on olnud mitme järjestikuse valitsuse poliitikas. Praegu laua taga arutades me kaalume ka, millised on need tegelikud põllumajanduskulud. Kindlasti ei ole nii, et keegi jätab lihtsalt raha endale, kui vajadus on väiksem, kui on kokku lepitud. Seda aktsepteerida ei saa.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea rahandusminister! Ma usun, et uus valitsus saab olema värskem ja elavam. Aga nii nagu meie peaminister Ansipki arvan, et see laustoetuste asi ei ole õige. Miks minu neli lapselast peavad saama toetust, kui nende isad-emad saavad oma lastega hakkama? Palju on räägitud, et n-ö vajaduspõhine rahajagamine on väga keeruline ja kulukas. Mina ei saa aru, mis seal nii väga keerulist on? Tehke see süsteem valmis ja pakkuge välja! Ma arvan, et õigem oleks ikkagi toetada neid, kes tuge vajavad.
Aitäh! Õnneks on see toetuste süsteem loodud, vajaduspõhine element on olemas ja see element ka kasvab. Mina toetan samuti eelkõige vajaduspõhist elementi, kuigi ma mõistan väikse universaaltoetuse kohta tehtavat kriitikat. Mina oleksin kindlasti kirjutanud teistsuguse koalitsioonilepingu, aga see poleks mitte kuhugi jõudnud. Kodus võid sa kirjutada igasuguseid asju. Inimestel, kes leiavad, et nemad universaaltoetust ei vaja, on kõik võimalused jätta avaldus kirjutamata. Ja ka nende vanaisadel on võimalus riigieelarve kokkuhoid teoks teha. Nii ta on.
Palun, kolleeg Priit Toobal!
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Küsin tulevase eurovoliniku persooni kohta. Erinevalt meist olete teie uut koalitsioonilepingut näinud. Teatavasti eile Reformierakonna volikogu kinnitas selle. Kas uus koalitsioonileping jagab ka uue eurovoliniku koha ära kahe erakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel? Kummale erakonnale see positsioon lepingu järgi kuulub ja kes võiks olla Reformierakonnast või Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast see persoon, kes uue eurovoliniku kohta täitma hakkab? Kas Reformierakonna sees on olnud kõneks, et teie võiksite pärast Siim Kallast minna Eestit Euroopa Komisjoni esindama?
Aitäh! Mulle teadaolevalt ei ole eurovoliniku koht koalitsiooniläbirääkimiste objekt.
Palun, kolleeg Tarmo Tamm!
Mul on küsimus lugupeetud peaministrile, kuna ta on viimast korda infotunnis. Kas härra peaminister jäi Riigikogu opositsiooni tööga rahule?
Esiteks, ma ei ole veendunud, et ma olen infotunnis peaministrina viimast korda. Ülimalt suure tõenäosusega me kohtume siin selle raames vähemalt ühe korra veel. Seda ma aga endale küll ei luba, et hakkaksin peaministrina andma hinnangut opositsioonile, koalitsioonile või Riigikogule tervikuna. Olgu see ikka vastupidi, et koalitsioon, opositsioon ja Riigikogu tervikuna annavad hinnangu valitsusele ja peaministrile.
Täna on Priit Toobalil väga hea päev – juba neljas küsimus. Palun!
Aitäh, lugupeetud esimees! Kuna peaminister oli oma vastuses eurovoliniku kohta üsna napisõnaline, siis ma küsin niimoodi. Kui tulevane peaminister Taavi Rõivas teeks teile kui Reformierakonna esimehele ettepaneku asuda eurovoliniku kohale ja kinnitaks teile, et selleks on olemas kokkulepe ja valitsuse toetus, kas te oleksite siis nõus sellele ametikohale minema?
Aitäh! Kõigepealt tuleb Riigikogul uus peaminister ametisse saada, siis on mõtet rääkida sellest, kellele tema võiks mingeid ettepanekuid teha. Aga ma saan ju aru küll, mida te mu käest küsite, ja vastuse olen ma ka siitsamast kõnepuldist juba varem andnud. Jah, ma olen hakanud seda kohta enda jaoks ahvatlevaks pidama ja ma oleksin sellest kohast huvitatud küll.
Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Ei, siiski on. Palun siis kiiremini! Kolleeg Imre Sooäär, palun!
Aitäh, hea juhataja! See küsimus on ajendatud eelmisest küsimusest. Peaminister on avalikkusele teada andnud, et ta tuleb pärast tagasiastumist Riigikogusse. Järelikult peaksime siin infotunnis teda veel nägema, sest komisjoni kohti jagatakse hulk aega hiljem, mitu kuud hiljem. Kas peaminister on meelt muutnud või näeme teda Riigikogus?
Praegu on ju kõik volinikukohad täidetud, sinna ei ole mõtet kellelgi kandideerida, vakantseid kohti pole. Kui uus valitsus ametisse astub, siis asun mina tööle Riigikogusse ja mul on tunne, hea Imre, et ma hakkan istuma seal sinu taga, kohe otse sinu selja taga. Ma loodan, et see saab mulle meeldiv kogemus olema.
Lõpetame infotunni. Suur tänu, kolleegid, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, ministrid ja peaminister, vastuste eest! Infotund on lõppenud.
