Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 19. märtsil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ja siseminister Ken-Marti Vaher. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Head kolleegid, nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 81 ja puudub 20 Riigikogu liiget.

Me läheme tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene punkt on põhiseaduskomisjoni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 586 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon algatas käesoleva seaduseelnõu 29. jaanuaril seoses õiguskantsleri ettepanekuga nr 21. Kehtiv kodakondsuse seadus näeb ette, et välismaalasel, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab muu hulgas olema pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Lisaks sellele peab isik olema enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt. Ette on nähtud ka pärastine ooteaeg, Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise järel peab isik olema elanud Eestis kuus kuud. Nimetatud praktika vastab igati Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele, kuid õiguskantsler leidis, et nimetatud tingimuste ehk pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse olemasolu kohaldamine isiku suhtes, kes on Eestis nõutud perioodil faktiliselt elanud, kuid kellel ei olnud pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust, riivab põhiseadusest tulenevat võrdsuspõhiõigust. Seega, isikutele, kes küll faktiliselt Eestis elasid, kuid kellel puudus selleks seaduslik alus, peaks tegema erandi.
Komisjon algataski sellega seoses seadusmuudatuse. Erand tehakse isikule, kes taotleb pärast 15-aastaseks saamist Eesti kodakondsust ja on enne 15-aastaseks saamist viibinud Eestis vähemalt kaheksa aastat, sõltumata sellest, kas sel perioodil, kui ta Eestis viibis, oli tal seaduslik alus siin viibimiseks või mitte. See peaks olema isikusõbralik muudatus. Kuid lähtuvalt seaduseelnõust ja kooskõlas õiguskantsleri ettepanekuga peaks see isik vastama järgmistele tingimustele. Esiteks, ta ei ole püsivalt asunud elama teise riiki. Teiseks, ta on kodakondsuse taotlemise ajaks seadustanud oma Eestis viibimise, st kodakondsuse taotlemise ajal peab tal olema kehtiv elamisluba või elamisõigus. Kolmandaks, ta on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamist. Nende isikute arv ei ole väga suur. 14. veebruari seisuga oli rahvastikuregistri andmetel alla 15-aastasi, kellel ei olnud kehtivat elamisluba, 407, kuid nendest 384 olid alla üheaastased. Nii et see probleem ei puuduta väga suurt inimeste hulka.
Eelnõu ettevalmistamise juures viibisid Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Siiri Leskov ja sama osakonna õigusnõunik Julia Koger. Tutvustan ka menetluslikke otsuseid. Kõik otsused võeti vastu üksmeelselt, nii et selles küsimuses valitseb Riigikogu erakondade vahel üksmeel. Me tegime ettepanekud võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsil s.a, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, st ettepanekud tuleb esitada 1. aprilliks 2014. Ettekandjaks määrati minu tagasihoidlik isik. Nagu ma ütlesin, kõik ettepanekud tehti konsensuslikult. Aitäh teile!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Yana Toom!

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on vist asjast väga vale arusaam. Parandage mind, palun, kui see nii on! See probleem ei puuduta ju neid, kes on alla 15 aasta vanad, vaid hoopis vanemaid inimesi. (M. Nutt: "Just!") Kas te oskate nende arvu täpsustada? Kui palju neid inimesi on?

Ma lugesin selle arvu korra juba ette, ma püüan seda korrata. Siiri Leskov vastas sellele küsimusele, et 14. veebruari seisuga oli rahvastikuregistri andmetel alla 15-aastasi, kellel ei olnud kehtivat elamisluba, 407, kuid nendest 384 olid alla üheaastased. Neid see teema ei puuduta, kuna siis, kui neil ei ole ühegi riigi kodakondsust, on neil võimalus saada registreerimise korras Eesti kodakondsus. Nende isikute täpset arvu, keda see küsimus puudutab ja kes on üle 15 aasta vanad, mulle kahjuks hetkel teada ei ole.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Mart Nutt! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 586 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 586 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 1. aprilli kell 17.15.

Meie teine päevakorrapunkt on VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu 606 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra!

Austatud kolleegid! Austatud juhataja! See Riigikogu otsuse eelnõu näeb ette, et komisjon esitab oma töö tulemuse lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 18. juuniks aastal 2014, mille järel komisjoni volitused lõpevad. Põhiseaduskomisjonis oli see punkt arutlusel ja põhiseaduskomisjon toetas seda. Tõepoolest, ajaloo huvides olgu öeldud, et VEB Fondi uurimise komisjon seadis üksmeelselt esimeseks tähtajaks 2014. aasta septembri, aga põhiseaduskomisjon muutis seda konsensuslikult.
Kuus põhjust, miks komisjoni tööaega tuleks pikendada, on järgmised. Esiteks, VEB Fondi uurimiskomisjon on endist viisi kontaktis ühe võtmetunnistajaga ehk TSL Internationali juhatuse endise esimehe Aleksandr Matiga, kellega meil on kokkulepe, et ta tuleb ikkagi komisjonile selgitusi andma. Teiseks on vaja dokumente veel analüüsida. Mida sügavamalt on komisjon koos Riigikontrolliga kaevanud, seda rohkem on materjale leitud. Hea näide on kuu aega tagasi SEB-st leitud 20 toimikut, igaühes 500 lehekülge. Kõik väitsid, et need on hävitatud, aga ei olnud, tegelikult olid need säilitatud. Kolmandaks, seoses sellega, et on tulnud välja uusi versioone, oleme sunnitud mitut inimest, näiteks endise Põhja-Eesti Panga ja Eesti Panga juhtorganite liikmeid, teist korda üle kuulama. Neljandaks, Riigikontroll peab läbirääkimisi Venemaa Föderatsiooni kontrollikojaga. Nende tulemusel loodame Venemaalt saada selgitamist vajavate asjaolude kohta uusi, seni käsitlemata dokumente. Viiendaks, oleme konsulteerinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga. Instituut on pakkunud võimalusi, kuidas ekspertiisi tulemusel selgitada välja valeandmetega kirja koostajad. Kuuendaks, VEB Fondi uurimiskomisjon on selle loomisest peale pidevalt rõhutanud, et me teeme koostööd Riigikontrolliga ja komisjon peaks saama Riigikontrolli samal ajal tehtava auditi tulemusi kasutada, mitte vastupidi. Ehk siis, kui komisjon lõpparuande esitab, peaks Riigikontroll olema kõik oma väited juba välja käinud, et meie saaksime nende väidetele tugineda. Siis ei saa tekkida sellist rumalat olukorda, kus Riigikogu uurimiskomisjon teeb järeldused andmete põhjal, mille Riigikontrolli audit näiteks kaks nädalat hiljem ümber lükkab. See on üks oluline aspekt tööaja pikendamise puhul. Aitäh!

Suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ütlesid õigesti, et me korra oleme selle komisjoni töö lõpptähtaega juba pikendanud. Ma mäletan, et põhiseaduskomisjonis oli tol ajal arutelul ainult üks argument: Riigikontroll ei ole oma aruandega lõpule jõudnud ja on oma töö tähtaega pikendanud. Nüüd on lisaks sellele tekkinud üsna mitu kaalukat argumenti. Kas ei või juhtuda nii, et 18. juuniks, mis on eelnõu järgi uus tähtaeg, need ülejäänud argumendid ei ole ära langenud ning komisjon tuleb uuesti põhiseaduskomisjoni ja parlamendi ette ettepanekuga nende kolme-nelja argumendi tõttu VEB Fondi tööd pikendada?

Aitäh! Tõepoolest, ka seekordne pikendamine sai alguse sellest, et 25. veebruaril saatis Riigikontroll meile kirja, kus nad teatasid, et nemad oma tähtaega pikendavad. Aga kui ma teile ausalt vastan, siis ma ei saa uut pikendamist kindlasti välistada. Võivad ju selguda asjaolud, mis sõna otseses mõttes muudavad kogu meie tegevust või meie seniseid põhimõtteid. Need võivad selguda selle põhjal, mida räägib Aleksandr Matt, aga ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiiside põhjal. Uut pikendamist ei saa välistada, aga ma pean seda ebatõenäoliseks. Kordan veel, et kõik need pikendamisotsused on uurimiskomisjonis tehtud üksmeelselt ja me hoiame seda joont ka edaspidi.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Olles ise komisjoni liige, tean ma päris selgesti, et kõik arusaamad, mis meil tekivad, on selles mõttes tühjad, et nende baasil me maailma muuta ei saa, sest isegi kui keegi on midagi valesti teinud, on see kõik aegunud. Kas sulle ei tundu, et komisjoni töö ühel hetkel, eelkõige räägin ma esimehe isikust, võib välja näha nagu showbisnis, mida kasutatakse poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, kuid selle töö tegelik sisu jääb suhteliselt tagasihoidlikuks?

Aitäh! Komisjon ja komisjoni esimees on teinud oma tööd lähtuvalt Riigikogu ehk meie enda 2013. aasta märtsi otsusest, millega see komisjon moodustati. Oli püstitatud neli eesmärki ja meie soov on need täielikult saavutada. Kui me oleme selle tee üheskoos siin saalis valinud, siis ma ei näe mitte mingit põhjust nüüd poole pealt otsustada, et ei, me jätame töö poolikuks ega tee seda korralikult. Vastupidi, me uurime kõiki võimalusi ja versioone ning paneme selle töö tulemuse raportiks kokku, et Eesti ühiskonnal oleks võimalik toonaseid tegusid hinnata. Kui me vaatame meie töö tulemeid, siis ei saa ju öelda, et midagi ei ole juhtunud, kui on algatatud kriminaalmenetlus. Ühiskonnas on ka teada, et tihti on rahatrahvist või mingist muust määratud karistusest olulisem see, et sinu hea nimi on määritud. Nii et ma ei saa kolleeg Aivar Riisaluga nõustuda selles, et komisjon on teinud tühja tööd või see on kellegi showbisnis. Kindlasti mitte.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Minu teine küsimus on ühe konkreetse isiku kohta, keda te ootate ütlusi andma. Mind huvitab Aleksandr Matt. Teatavasti on komisjon ligi aasta oma tööd teinud ja seda härrasmeest olete ütlusi andma oodanud umbes niisama kaua. Te märkisite ühe olulise argumendina, miks oleks tarvis VEB Fondi komisjoni tööd pikendada, just selle, et te soovite tema ütlusi kuulda. Mis annab teile aluse arvata, et 18. juunini jäänud aja jooksul see tunnistaja ütlusi andma tuleb, kui ta seda aasta jooksul teinud ei ole?

Aitäh! Kõigepealt peab ütlema, et ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui keegi komisjoni ütlusi andma ei tule, siis saab teda trahvida 300 trahviühikuga. Meie komisjonis tekkis esmakordselt vajadus seda sätet rakendada, aga siis selgus, et selleks puudub kohtuväline menetleja. Me oleme asja kohta vastava ettepaneku teinud. Konkreetsele küsimusele on vastus hästi lihtne. Komisjon on teinud head tööd ja meile on selge, et see inimene meie komisjoni tuleb. Me oleme nüüd temaga kontaktis. Me otsisime seda kontakti kõikvõimalikke kanaleid pidi, tegime seda jõustruktuuride abil, kirjutasime talle tähitud ja tavalisi kirju. Täna saan öelda, et me oleme temaga kontaktis. See on selge märk, et ta komisjoni tuleb.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen natuke segaduses. Te väljendasite seisukohta, et kõik teie komisjoni liikmed olid konsensuslikult nõus tähtaja pikendamisega. Väino Linde arvas, et ega see vist ikka niimoodi ei olnud. Ma kuulasin ka kolleeg Aivar Riisalu küsimust ja mul tekkis omakorda küsimus, kus see konsensus teil siis on. Aga minu küsimus lähtub sellest loogikast, et selle komisjoni esimehe koht peaks kuuluma opositsiooni esindajale. Kas te jagate seda seisukohta? Kas selle komisjoni esimehe koht läheb uuesti jagamisele?

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab otsuse konsensuslikkust, siis me saame protokollist järele vaadata, et tegemist oli konsensusliku otsusega, mida toetasid kõik komisjoni liikmed: Aivar Riisalu, Väino Linde, Marko Pomerants, Rainer Vakra ja ka Andres Anvelt. Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis ma arvan, et see on komisjoni otsustada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rainer Vakra! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me arutasime põhiseaduskomisjonis Riigikogu uurimiskomisjoni töö tähtaja pikendamist 11. märtsil. Arutelu juurde olid kutsutud uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra ja Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo. Ma ei hakka kordama põhjendusi, miks uurimiskomisjon soovib tähtaega pikendada, küll räägin sellest, mida arvas Riigikontroll ja milline oli arutelu komisjonis.
Tarmo Olgo sõnas, et Riigikontroll hindab peamiselt seda, kas Riigikogu otsust VEB Fondi moodustamise kohta täideti nii, nagu Riigikogu oli otsustanud, ja selle raames selgitatakse välja, kas Riigikogule esitati otsustamise hetkel õiget informatsiooni. Samuti teeb Riigikontroll kindlaks, kas VEB Fondi register moodustati nii, nagu Riigikogu otsustas, ja kas seda peeti nende reeglite kohaselt, mis Riigikogu oma otsuses ette nägi. Üks auditi põhiküsimusi on see, kas avalikkusele on TSL Internationali tehingute kohta esitatud igakülgset ja õiget informatsiooni.
Olgo selgitas, et alguses arvas Riigikontroll, et audit valmib 2014. aasta märtsi lõpuks. Kuid nüüd on selgunud, et see valmib juuni alguseks. Selle põhjuseks on asjaolu, et esialgu alahinnati seda, kui palju informatsiooni on säilinud SEB-s. Nüüd on selgunud, et SEB on säilitanud väga palju informatsiooni, 20–25 toimikut, lisaks kontokaardid, päevabilansid jms. Nimetatud informatsioon võimaldab üsna hästi taastada seda, kuidas üldse Vnešekonombanki nõuded tekkisid ja millised isikud on nende nõuetega seotud. Riigikontroll taastab kogu Vnešekonombankis olnud kahe panga raha liikumise alates 1992. aasta algusest. Kuna informatsioon ei ole väga hästi arhiveeritud, siis võtab nende andmete läbitöötamine üksjagu aega. Olgo märkis, et Riigikontroll peab informatsiooni mitu korda üle kontrollima, et avalikkusele esitatavas infos saaks olla absoluutselt kindel.
Põhiseaduskomisjoni liikmetel oli hulgaliselt küsimusi. Mainin mõnda neist. Küsimusele, millal täpselt Riigikontroll avastas SEB-s olevad materjalid, vastas Tarmo Olgo, et umbes kolm nädalat tagasi. Küsimusele, millised konkreetsed dokumendid vajaksid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis uurimist ja hindamist, vastas uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra, et prokuratuuri algatatud kriminaalmenetlus puudutab neid dokumente, mille Vahur Kraft ise tõi 16. septembril 2013. aastal lisamaterjalina uurimiskomisjonile. Lisaks on Vahur Krafti poolt 5. aprillil 1995. aastal allkirjastatud kirja ülemises osas käsitsi kirjutatud numbritega kuupäev. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi seisukoht on, et teoreetiliselt on võimalik välistamise teel kindlaks teha, kes selle kuupäeva sinna kirjutas. Küsimusele, miks peaks Riigikogu uurimiskomisjon edasi töötama, kui samal ajal töötab Riigikontroll ja ka prokuratuur on asja menetlema asunud, vastas uurimiskomisjoni esimees, et põhjuseks on Riigikogu 12. märtsi 2013. aasta otsus, mille alusel uurimiskomisjon moodustati. Uurimiskomisjon on teinud tööd selle nimel, et see otsus, mille Riigikogu vastu võttis, edukalt täide viidaks, tõde saaks võimalikult suurel määral välja selgitatud ja ühiskonnale arusaadavaks tehtud. Vakra leidis, et ta ei näe mingit põhjust, miks peaks nimetatud Riigikogu otsust täitma mittetäielikul määral. Ta selgitas, et uurimiskomisjoni hirm on, et kui komisjon esitab lõpparuande ja Riigikontroll lükkab komisjoni tulemuse hiljem põhimõtteliselt ümber, siis jääb uurimiskomisjon ja ka Riigikogu tervikuna ühiskonnas rumalasse valgusesse. Riigikontrolli materjal on uurimiskomisjoni lõppraporti alusmaterjal, sest Riigikontrollil on ilmselgelt mitu korda suurem võimekus dokumente läbi töötada kui Riigikogu uurimiskomisjonil. Tarmo Olgo lisas, et uurimiskomisjon eelduslikult ei sea kahtluse alla, kas VEB Fondi register on õige. Uurimiskomisjon eeldab, et see on õige. Riigikontroll uurib, kas konkreetsed isikud ikkagi olid VEB Fondi registris ja kas neil oli selline nõue, nagu nad väidavad, ning kas see nõue oli ka õiges suuruses. Riigikontroll tahab lisaaega, et kõik väited mitu korda üle kontrollida. Täna on alust arvata, et VEB Fondi register ei olnud täielikult õige, aga et seda avalikult välja öelda, peab olema selles täiesti veendunud. Küsimusele, kas Riigikontroll saab minna oma uurimisega edasi sõltumata sellest, kas Riigikogu uurimiskomisjon edasi töötab või mitte, vastas Olgo, et Riigikontroll läheb oma tööga igal juhul edasi.
Pärast pikka arutelu saavutati komisjonis konsensus, et uurimiskomisjoni töö tähtaega tuleks pikendada, aga mitte nii pikalt, kui uurimiskomisjon esialgu taotles. Üksmeelselt peeti õigeks kuupäevaks 18. juunit 2014. Lisaks otsustas komisjon saata eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsiks ehk tänaseks ning teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. märts 2014 kell 17.15. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis me teeme ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele 27. märtsiks 2014 ja teha siis ka lõpphääletus. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Peep Aru! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek oli, et eelnõu 606 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 606 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. märtsi kell 17.15.
Head kolleegid! Tänane päevakord on ammendatud ja istung lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.26.