Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu seitsmenda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kas Rait Maruste soovib midagi öelda?

Jaa.

Selge! Siis oleks pidanud vajutama sinna ülespoole, aga tere tulemast! Palun, Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon algatab Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse ning korrastatakse hääletamise tehnilise läbiviimise korda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel. Seaduse eesmärk on valimisseadused ajaga kooskõlla viia ning hääletamis- ja kandideerimisprotseduure lihtsustada. Ka on viimastel valimistel tekkinud seaduse rakendamisel küsimusi, mis vajaksid täpsustamist. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 12. märtsil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning kultuuriminister Urve Tiidus.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 543 esimene lugemine. Tutvustan teile eelnõu menetlemise korda. Kõigepealt on eelnõu esitaja ettekanne kuni 20 minutit, millele järgnevad küsimused. Siis tuleb juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, millele samuti järgnevad küsimused. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel on läbirääkimised, muudatusettepanekud ja lõpphääletus. Asume Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu esimese lugemise juurde. Ettekandeks palun kõnetooli Riigikogu liikme Olga Sõtniku!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kahjuks esineb Eestis endiselt juhtumeid, kus vastsündinud lapsed jäävad ilma vanemate hoolest. Seda põhjusel, et osa väiksema sissetulekuga perede jaoks on lapse saamine pelgalt sissetulekuallikas. Nii tuleb ette, et lapsed jäävad hooletusse, nad on sunnitud kannatama tühja kõhtu ning taluma halba kohtlemist.
Põhiline tegur, mis ei lase lapsel inimväärset elu elada, on just vaesus. Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal 17% Eesti lastest suhtelises vaesuses ja 9,5% absoluutses vaesuses. Tegu on valusa probleemiga, mis ei puuduta üksnes vaesuses elavaid lapsi, vaid ka nende vanemaid ja teisi ühiskonnaliikmeid, kes laste eest vastutavad.
Tuleb püüda välistada, et vanemad plaanivad laste saamist vaid sotsiaaltoetuste saamise eesmärgil. Eesti laste, eriti väikelaste tervisekontrolli süsteem on üles ehitatud pelgalt vanema vastutustundele. Perearstid peavad küll lähtuma lapse tervise jälgimise juhendist, kus on detailselt kirjas, millistel lapseea etappidel tuleb läbivaatustel käia. Samas ei lasu vanematel kohustust oma lapsi arsti juurde läbivaatusele viia. Perearstide hinnangul on Eestis palju neid lapsi, kelle tervisest ja arengust neil ülevaade puudub. Eesti Perearstide Selts näeb probleemi ühe võimaliku lahendusena seda, et riiklikke ja kohalikke toetusi saavad vaid need vanemad, kes käivad oma lastega regulaarselt arstlikus kontrollis.
Sellest kõigest tulenevalt andis Eesti Keskerakonna fraktsioon möödunud aasta 20. novembril siin saalis üle otsuse eelnõu, millega soovitakse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek luua meetmestik ning algatada seadusmuudatus, mis seoks riikliku vanemahüvitise saamise lapse arstlikus kontrollis käimisega.
Ma toon teile mõned näited teistest riikidest, kus niisuguseid meetmeid rakendatakse. Näiteks Austrias makstakse universaalset lapsetoetust vaid siis, kui tulevane ema käis raseduse ajal ja käib ka pärast lapse sündi kokku kümme korda tervisekontrollis. Ungaris makstakse universaalset sünnitoetust juhul, kui naine on käinud vähemalt neli korda sünnituseelsel arstlikul läbivaatusel. Soomes on universaalne sünnitoetus ja lapsetoetus seotud sünnituseelse meditsiinilise kontrolli nõudega. Naine, kelle rasedus on kestnud vähemalt 154 päeva, saab emadustoetust, kuid selleks peab ta olema arsti juures kontrollis käinud hiljemalt neljanda raseduskuu lõpul. Luksemburgis on lapsetoetus jagatud kolmeks võrdseks osaks, millest üks osa makstakse välja enne lapse sündi ja kaks osa sünnitustoetusena hiljem. Selle toetuse tingimus on, et ema ja laps peavad korduvalt käima arstlikul läbivaatusel: viis korda enne lapse sündi, neist esimene kord kolme esimese raseduskuu jooksul, ja pärast sünnitust veel kuus korda enne lapse teise eluaasta täitumist. Suurbritannias on toetus seotud tingimusega, et ema esitab tunnustatud tervishoiutöötaja allkirjaga tõendi selle kohta, et professionaalne meditsiinitöötaja on tutvustanud talle sünnituseelse arstiabi võimalusi ja nõudeid, mis on seotud vastsündinu tervise ja heaoluga. Prantsusmaal nõutakse vastsündinu kolme meditsiinilist kontrolli: esimesel nädalal pärast lapse sündi, lapse üheksandal elunädalal ja kaheaastaseks saamisel. Kontrolli alusel antav tõend võimaldab saada sissetulekupõhist lapsetoetust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Samasugust tingimusliku lapsetoetuse poliitikat viiakse ellu ka Saksamaal ja Austraalias.
Nüüd tulen aga tagasi konkreetse otsuse eelnõu juurde. Sotsiaalministeerium on andnud hinnangu, et laste tervisekontroll on tõesti väga oluline, kuid laste tervisliku heaolu seisukohast tuleks seda teemat käsitleda osana laiemast, nn varasema sekkumise süsteemist. Teisisõnu, nad ei toeta seda seaduseelnõu ja arvavad, et ka juba olemasoleva süsteemi raames on võimalik tagada varajane sekkumine, seda kohalike omavalitsuste sotsiaalametnike abil.
Paraku me teame väga hästi, et kuna meil ei ole kohustuslikku elukoha registreerimist, siis teinekord  sotsiaalametnikud ei teagi, et nende territooriumil elavad pered, kelle lapsed vajaksid eritähelepanu. Eestis on päris tihti avastatud hooletusse jäetud lapsi. Pered on rännanud ühest kohalikust omavalitsusest teise ning ei perearstid ega sotsiaalametnikud tea nende probleemidest mitte midagi. Meie pakutud rahaline stiimul paneks niisuguseid vanemaid rohkem muretsema oma laste tervise ja heaolu pärast.
Head kolleegid! Ma loodan südamest, et meil kõigil jagub tahet seda otsuse eelnõu konstruktiivselt arutada. Ka loodan ma, et te seda toetate. Eesti väikelaste hea käekäik peaks olema meie kõigi südameasi. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas te eelnõu ette valmistades ja tulevast Vabariigi Valitsuse seisukohta ette kujutades olete mõelnud ka sellele, et vahest peaks toetuse lisaks arsti juures kontrollis käimisele kuidagi siduma ka vaktsineerimisega?

Tänan küsimuse eest! Ei, me ei ole mõelnud sellele, et siduda vaktsineerimine vanemahüvitise saamisega. Mina isiklikult olen küll oma lapsi vaktsineerinud, ma pean seda õigeks ja vajalikuks. Ning vaktsineerimisel on laiem mõju ainult siis, kui suurem osa inimesi on vaktsineeritud. Aga kuna see praegu on vabatahtlik, siis me ei ole soovitanud seda siduda vanemahüvitise saamisega.

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Järgmisena palun kõnetooli kaasettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head töökaaslased! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas otsuse eelnõu 543 kahel komisjoni istungil: 28. jaanuaril ja 10. veebruaril. 10. veebruariks esitas Vabariigi Valitsus omapoolse seisukoha eelnõu suhtes. Ütlen juba ette ära, et komisjon otsustas teha ettepaneku viia saalis läbi eelnõu lõpphääletus. Kuna tegu on 51 hääle eelnõuga, siis saali otsus ongi, kas Vabariigi Valitsusele teha ettepanek või mitte.
Kui me räägime asja sisust, siis tõepoolest, üks põhilisi Eesti sotsiaalsüsteemi nõrkusi on see, et me tegelikult ei tea, millises olukorras meie lapsed on. Me teame nende sünnist, aga pärast seda kaob laps väga tihti meie vaateväljast. Seetõttu me peame silmas just neid peresid, kellel on toimetulekuga suuremad raskused – kas siis majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel, vanemate käitumishäirete tõttu. Viimased mõjuvad võib-olla isegi rohkem kui majanduslikud põhjused, sest arstiabi on meil ju tasuta. Perearsti juures saab ikka käia.
Tõepoolest on praegu nii, et päris paljud lapsed jäävad pärast sündi perearsti juurde registreerimata. See tähendab seda, et nad pole kantud ühtegi perearstinimistusse ja ühelgi perearstil pole alust konkreetse lapse kohta uurida, kuidas tema tervis on või mis olukorras ta on.
Sotsiaalkomisjoni arutelul tõdeti, et me põhimõtteliselt mõistame seda muret. Otsuse ettepaneku tegijatel on selles mõttes õigus, et kui siduda vanemahüvitise või mõne teise peretoetuse saamine kohustusega käia lapsega teatud perioodi jooksul arstlikus kontrollis, siis see motiveeriks vanemaid oma last arstile näitama. Teistpidi aga on tänapäeva meetmed sellised, et perearst ja pereõde on võimelised teatud küsimuste esitamisel ja välise vaatluse tulemusel aru saama, milline sotsiaalne olukord ühes või teises kodus võiks valitseda. Mina isiklikult sisuliselt toetan seda ettepanekut. Kas see regulatsioon just selline saab olema, eks seda näe. Tegu on ettepanekuga Vabariigi Valitsusele, et teatud meetmed välja töötataks.
Kui me vaatame Vabariigi Valitsuse enda seisukohti, siis Sotsiaalministeerium nendib, et tõepoolest, probleem on olemas. Samas avaldatakse arvamust, et võib-olla oleks tegu liiga radikaalse sammuga, kui siduda vanemahüvitise saamine selle kohustusega. Ministeerium pakub välja natuke leebemaid variante, mis minu arvates on miinimum, mida me peame tegema. Tegu oleks kohustusega laps kas juba sünnitusmajas või lihtsalt pärast sündi registreerida mõne perearsti nimistusse. Perearst teaks siis selle lapse olemasolust ja kui vanem ei ilmu lapsega tema juurde, siis saaks perearst ta ise kohale kutsuda. Ma arvan, et see on miinimum, mida me peame tegema.
Tegelikult on juba olemasolevate õigusaktide baasil võimalik piirata eri peretoetuste väljamaksmist, kui lapsevanem ei kasuta seda raha lapse eest hoolitsemiseks. Kui on kindlalt teada, et vanemad oma lapse eest ei hoolitse, siis saab juba praegu piirata lapse- ja muude peretoetuste väljamaksmist.
Samas me räägime väga väikesest osast lapsevanematest ja lastest. Enamik vanemaid käib oma lastega arsti juures ja nad hoolitsevad nende eest. Konks on selles, et tegelikult pole lastekaitsjatel või sotsiaaltöötajatel informatsiooni, mille alusel teha olemasolevas seadustikus võimaldatud otsus piirata kellelegi toetuste väljamaksmist. Neil lihtsalt ei ole ülevaadet kõigi laste eluolust.
Seepärast tasub Keskerakonna tehtud ettepanekut väga tõsiselt kaaluda. Kas just toetada vaid sellisel juhul, nagu on pakutud siin Vabariigi Valitsusele tehtavas ettepanekus, see on teie otsustada. Aga ma loodan, et uus valitsus võtab selle teema käsile. Mulle tundub, et nendele inimestele, kellest me räägime, ja nende lastele on iga peretoetustest saadav euro väga tähtis ja võib-olla tänu sellele me saame laste olukorrast parema ülevaate.
Vahest veel üks mõte, mis on sotsiaalkomisjonist teiste teemade arutelul läbi käinud. Ja nimelt: me peaksime uuesti kehtestama perearstide või vähemalt pereõdede kohustuslikud koduvisiidid väikelaste juurde. Nii tagataks laste tervise kontroll ja nähtaks vahetult, milline olukord kodudes valitseb. Tänapäeva metoodika on arenenud nii kaugele, et kui pereõed ja perearstid on koolitatud, siis saab nende esitatavate suhteliselt lihtsate küsimuste abil kogu Eesti sotsiaalsüsteem päris adekvaatse pildi sellest, milline olukord meie kodudes valitseb.
Kui me vaatame, millele meie sotsiaalsüsteem on üles ehitatud, siis näeme, et väga tihti me reageerime tagajärgedele, mitte ei tee ennetavat ehk preventiivset tööd. Ma arvan, et kui see idee rakenduks, aitaks see meil päris paljudel juhtudel leevendada laste vaesust või nende sotsiaalselt kehva olukorda. Samuti võiks see aidata avastada pealtnäha täiesti normaalsetes perekondades valitsevat perevägivalda – koduvisiitidel kodudes ringi vaadates ja pereliikmeid küsitledes on võimalik hulgaliselt informatsiooni koguda.
Otsus, mis sellest konkreetsest ettepanekust saab, on teie käes. Sotsiaalkomisjoni esimehena tahan ma tänada Keskerakonna fraktsiooni, kes selle teema uuesti meie ette tõi. Kindlasti on see väärt kaasamõtlemist.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Te ütlesite, et te ise toetate seda seaduseelnõu. Kuidas siis sai nii juhtuda, et komisjon ei toetanud?

Komisjon ei võtnud seisukohta. Me oleme sotsiaalkomisjonis teinud nii, et kui kõne all on ettepanek Vabariigi Valitsusele, siis komisjon arutab seda ja paneb oma kommentaarid kirja. Kuna tegu on ühe lugemise ja nn 51 hääle eelnõuga, siis teeb saal otsuse, kas eelnõu otsusena vastu võtta või mitte. Seepärast komisjon ei võtnud seisukohta, kas ta on vastu või poolt.

Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui see väga suur saladus ei ole, siis milline on sinu kui komisjoni esimehe seisukoht selles küsimuses?

Nagu ma ütlesin, mina isiklikult pigem toetan riigi natuke konkreetsemat ja karmimat käitumist. Ühtepidi me ju toetame inimesi ning maksame pere- ja lastetoetusi. Valdav enamik lapsevanemaid käitub vastutustundlikult, kuid ka need, kes ei käitu vastutustundlikult, saavad laste- ja peretoetusi üldistel tingimustel. Ma leian, et selles osas peaks riik käituma karmimalt ja siduma toetuste väljamaksmise sellega, et lapsevanem täidaks oma kohustusi. See on minu isiklik seisukoht. Samas on küsimus, kas lahendada see probleem just Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemisega, et töötataks mingi regulatsioon välja. See on kaalumise koht ja eks igaüks teeb oma otsuse ise. Aga sisult istub see ettepanek mulle väga hästi.

Aitäh! Palun, Rein Lang!

Aitäh! Hea sotsiaalkomisjoni esimees! Ma tahan küsida eelmise küsimuse jätkuks. Kas teie arvates on Eesti riigil õigus või isegi kohustus panna lapsevanematele mingisuguseid kohustusi, mis ei ole kooskõlas nende religioossete tõekspidamistega?

Hea küsija! Ma ei saa küll aru, kuidas see küsimus puudutab konkreetset eelnõu, aga Eestis valitseb usuvabadus ja meil ei ole n-ö riigikirikut. Nii et kindlasti ei tohi me inimesi religioossetel põhjustel mõjutada ja ahistada.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli viia läbi eelnõu 543 lõpphääletus.
Head kolleegid, kuna see eelnõu nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 54 Riigikogu liiget, puudub 47.
Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 543. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid on 4.
Ettepanek ei leidnud piisavalt toetust ja eelnõu langeb menetlusest välja.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 569 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Karel Rüütli!

Austatud istungil osalejad! Eelnõu 569 algatas Vabariigi Valitsus 13. jaanuaril 2014. Esimene lugemine lõpetati 29. jaanuaril 2014, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12. veebruar 2014. Muudatusettepanekuid laekus Riigikogu liikmetelt Tõnis Kõivult ja Rein Randverilt kaks ning keskkonnakomisjon vormistas omalt poolt samuti kaks ettepanekut.
Esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu käsitletud kahel keskkonnakomisjoni istungil. Esimene kord 17. veebruaril 2014, kus osalesid ka Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, veeosakonna peaspetsialist Galina Danilišina ja õigusosakonna juhataja Eda Pärtel. Lisaks osales veel Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Muudatusettepanekute esitajad tutvustasid komisjoni liikmetele oma ettepanekuid, millele järgnes diskussioon.
Kuna muudatusettepanekud puudutavad väga selgelt omavalitsusi ja võimalikke täiendavaid kohustusi neile ja nende allasutustele, siis üks ettepanek oli mitte eelnõuga enne edasi liikuda, kui on saadud nii omavalitsusliitude kui ka vee-ettevõtjate katusorganisatsiooni käest täiendavad seisukohad. Küsimus oli selles, kui kiire eelnõu menetlusega on ehk kas ministeerium on nõus, et sellega tekib väike viivitus. Ministeerium vastas positiivselt ehk oli nõus.
Tõsisem arutelu puhkes esimesel korral komisjonis selle üle, kui pikaks ajaperioodiks tuleks sotsiaal-majanduslikke näitajaid ennustada ja rahvastikuprognoose teha. Vahest 12 aastat on liiga pikk aeg. Nii ministeeriumi kui ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindajad tõid välja, et tegelikult on äärmiselt oluline, et oleks võimalik hinnata kogu üldpilti ja visiooni. Selle tõttu otsustati, et omavalitsusliitudelt küsitakse ka, mida nad muudatusettepanekutest arvavad.
Komisjonile oli laekunud kiri Tallinna Veelt. Tallinna Vesi tegi ettepaneku kaaluda eelnõu täiendamist viisil, mis võimaldaks leida lahenduse AS-i Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vahel peetavale kohtuvaidlusele. Tallinna Vesi tõi välja, et pooled on kohtuvaidluse käigus arutanud võimalikke kokkuleppeid, samas takistab lahenduse leidmist Konkurentsiameti hinnang, et kehtiv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ei võimalda neil juriidilistel põhjustel kompromissi sõlmida. Küsimuse lahendamiseks pöördus Tallinna Vesi keskkonnakomisjoni poole. Kuna aga Tallinna Vee kirjas ei olnud ühtegi konkreetset ettepanekut, leidis komisjon, et meil ei ole mõistlik sellesse kohtuvaidlusse praegu sekkuda. Samas oleme kindlasti valmis selle teemaga edasi tegelema ja kohtuma nii Konkurentsiameti kui ka Tallinna Vee esindajatega. Eelnõuga 569 me seda küsimust lahendama ei hakka. Otsustati kogu informatsioon teadmiseks võtta, Riigikogu liikmete muudatusettepanekud aga saata Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Vee-ettevõtete Liidule. Need otsused tehti kõik konsensusega. Ettepanek oli jätkata arutelu 25. veebruaril.
Teisel komisjoni istungil, mis toimus 25. veebruaril, olid Keskkonnaministeeriumist kohal asekantsler Harry Liiv, veeosakonna projektide büroo peaspetsialist Rita Jürmann, Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees, Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse esimees Veiko Kaufmann, Eesti Linnade Liidu konsultant Irja Alakivi ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik Aare Vabamägi. Sellel istungil arutati juba konkreetselt muudatusettepanekuid. Enamiku ettepanekute puhul oli ühisosa huvigruppide ja Keskkonnaministeeriumi vahel olemas. Taas tekitas tõsisemat diskussiooni küsimus, kui pikaks perioodiks peab võimalike mõjude prognoose tegema – kas 12 aastat on paras aeg või peaks hindama mõju lühemaks ajaks. Veel arutati, kas need prognoosid peaks olema maakonna- või omavalitsuspõhised. Selle arutelu tulemusena tegi keskkonnakomisjoni esimees ettepaneku, et tekstis vahetatakse kohalik omavalitsus maakonna vastu ning jäädakse ikkagi tegema prognoose ja andma hinnanguid 12 aastaks. Lisaks oli vaidluse all, millal muudatussätted peaks jõustuma. Komisjoni istungi lõpuks lepiti kokku, et tähtaeg võiks olla 2015. aasta 1. jaanuar.
Istungil vormistati muudatusettepanekud, hääletati neid ja lõpuks võeti need vastu konsensusega. Menetlusotsused olid järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu istungi 11. märtsi päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 13. märtsiks 2014. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teie küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen üsna palju tegelenud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisega oma linnas. Mind on alati imestama pannud, kui palju on mingite projektide koostamiseks kehtestatud niisuguseid tingimusi, mida tegelikult keegi eriti ei vaja. See on üks asi. Aga teiseks, ei ole võimalik nii kaugele ette ennustada. Eelnõu esimesel leheküljel ütleb punkt 2, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas peab olema elanikkonna maksevõime prognoos vähemalt 12 aastaks aastate kaupa. No kellel seda vaja on? Muidugi mõeldakse midagi välja, muidugi pannakse mingid arvud kirja – hea küll, kui te seda tahate, siis me seda teeme –, aga milleks seda vaeva näha? Kas ei võiks regulatsiooni veidi lihtsustada, kui selline võimalus olemas on?

Nagu ma juba tähelepanu juhtisin, see oli keskkonnakomisjonis muudatuste arutelul üks põhiküsimusi. Aga Keskkonnaministeerium, eelkõige Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas seda sätet väga. Eesmärk on saada Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmi raames ning Euroopa Liidu fondidest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise toetus. Asja mõte on see, et kui omavalitsused ja vee-ettevõtted hakkavad neid investeeringuid tegema, siis nad vähemalt võiksid proovida prognoosida ja analüüsida, milline on perspektiiv, kui mõistlik on konkreetne investeering. Loomulikult mööndi seda, et 12 aasta peale prognoose teha on raske. Peab oskama toimuvat väga sügavalt tunnetada ja kõiki võimalusi kaaluma. Samas on eelnõus kirjas, et iga nelja aasta järel tehakse täpsemaid prognoose. Eeskätt oli tegu Keskkonnainvesteeringute Keskuse palvega, kuna selleks, et neid toetusi saada, on vaja enne teha korralikud analüüsid. Aitäh!

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas sa võiksid üle korrata, kelle jaoks need tingimused kehtima hakkavad? Kas ainult nendele omavalitsustele, kes taotlevad Euroopa Liidu raha, või ka nendele, kes euroliidu toetusfondidest raha saada ei soovi?

Eelkõige on need seotud nende omavalitsuste ja ettevõtetega, kes soovivad saada toetust kas Keskkonnainvesteeringute Keskusest või Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Just sellest ma räägingi, et meil on tõeline püramiid kasvanud ja see aina suureneb. Kõik need ametnikud, bürokraadid toituvad sellest, et toodavad ennast ise. Neil on vaja, et dokumente ja igasuguseid nõudeid tuleks aina juurde, nii et tekiks lausa laviin. See kõik vastab teatud politoloogiareeglitele. KIK ütleb, et on vaja sellist analüüsi. Jumal küll, kes seal töötab 12 aasta pärast? Kellele tuleb üldse pähe vaadata seda analüüsi? Mis te arvate, võib-olla rääkida sel teemal omavalitsustega, mitte KIK-iga?

Aitäh! Praegu on olemas määrus, et 2013. aasta juulist tuleb need analüüsid teha ja esitada. Nüüd toodi see regulatsioon seaduse tasandile. Ma kordan veel, et eesmärk on eelkõige saada tervikpilt tehtavate ja tehtud investeeringute mõjust veeteenustele, vee hinnale ja võimalike tarbijate maksevõimele.

Aitäh! Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Täpsustaks ühte sõna: kas eelkõige või ainult? Kas need tingimused kehtivad ainult nendele vee-ettevõtetele, kes taotlevad Euroopa Liidu struktuurifondidest raha, või eelkõige nendele?

Just nendele, kes taotlevad seda raha.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Karel Rüütli!
Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Käesoleva eelnõu kohta on laekunud neli muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu ja Rein Randveri esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek– arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 3 on keskkonnakomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4 on Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu ja Rein Randveri esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek – arvestada sisuliselt.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 569 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendunud ja istung lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.40.