Tere, lugupeetud Riigikogu! Alustame 5. märtsi teist täiendavat istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Tundub, et keegi ei soovi üle anda ei ühte ega teist. Teateid mul teile edastada ei ole. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28.
Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 55 lõikest 1 tuleb täiendava istungi päevakord istungi alguses kinnitada.
Panen hääletusele 5. märtsi teise täiendava istungi päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Algab 63 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu 608 esimene lugemine. Aga enne, kui ma kutsun kõnepulti kolleeg Marko Mihkelsoni, räägin ma teile, kuidas me seda avalduse eelnõu menetleme. Kõigepealt on eelnõu esitajate esindaja ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Järgneb juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, mis kestab samuti kuni 20 minutit. Palun tähelepanu! Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Järgneb muudatusettepanekute läbivaatamine ja lõpphääletus. Ma palun kõnepulti Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ärevad sündmused Ukrainas ei saa jätta Eestis kedagi ükskõikseks. Asjaolu, et meie naaberriik on taas kasutanud oma eesmärkide saavutamiseks sõjajõudu, on äärmiselt muret tekitav. Me ei tohi mingil juhul jääda kõrvaltvaatajaks, sest Ukraina saatusest sõltub kogu Euroopa tulevik.
Riigikogu ei tee välispoliitilisi avaldusi sageli. See ei ole meie praktika. Siin saalis menetlesime välispoliitilist avaldust viimati 2008. aasta augustis, kui Venemaa tungis kallale Gruusiale. Kui siis oli Moskva eesmärk peatada NATO laienemine, siis nüüd ei taha Venemaa kuidagi näha Ukrainat tõeliselt sõltumatu ja euroopalikke väärtusi juurutava riigina. Riigikogu väliskomisjon on viimastel kuudel väga tähelepanelikult ning reageerivalt jälginud sündmusi Ukrainas. Pärast esimesi ohvreid nõudnud kokkupõrkeid Kiievis tegi komisjon jaanuari lõpus avalduse, et vägivald kohe peatataks, soovisime selles, et Ukraina Euroopa-pürgimusi kõigekülgselt toetataks. Käisin ka ise jaanuari lõpul Kiievis, et paremini mõista sündmuste allhoovusi. Riigikogu välisdelegatsioonide liikmed on viimastel nädalatel Ukraina teemadel suhelnud partneritega Euroopa Liidus ja NATO-s. Eriti tahan esile tõsta meie kolleegi Mailis Repsi, kes on olnud tunnustamisväärselt aktiivne Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Ukraina raportöörina.
Head kolleegid! 63 Riigikogu liikme täna algatatud avalduse eelnõu on vahetu reageering Venemaa Föderatsiooni sõjalisele agressioonile Ukrainas ning üleskutse rahvusvahelisele üldsusele reageerida resoluutsemalt Venemaa tegevusele Ukraina suveräänsuse rikkumisel ja territoriaalse terviklikkuse ohustamisel. Me nõuame Venemaa okupatsioonivägede viivitamatut lahkumist Ukraina territooriumilt ja kahepoolse sõjaväebaaside lepingu täitmist. Tuues alusetult ettekäändeks Krimmis ja Ida-Ukrainas elava venekeelse elanikkonna kaitsmise, alustas Venemaa oma relvajõudude juurdetoomist Krimmis asuvatesse Venemaa sõjaväebaasidesse ning rikkus sellega kahe riigi vahel 1997. aastal sõlmitud ja 2010. aastal pikendatud kahepoolset lepingut Venemaa sõjaväebaaside viibimise kohta Ukraina territooriumil. Samuti on Krimmi elanikele kiirendatud korras jagatud Venemaa Föderatsiooni passe, nii nagu seda tehti ka enne agressiooni Gruusia vastu 2008. aastal Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Venemaa on valuliselt reageerinud Ukraina pealinnas Kiievis toimunud sündmustele, mille tagajärjel oli kümnete inimeste hukkumise eest vastutav president Viktor Janukovõtš sunnitud riigist pagema ning varju otsima Venemaa Föderatsioonist. Ukraina Ülemraada tagandas senise presidendi ametist ning nimetas ajutiseks presidendiks ülemraada esimehe Oleksandr Turtšõnovi ja määras ametisse uue ajutise valitsuskabineti eesotsas peaminister Arseni Jatsenjukiga.
Vene meediakanalites on alustatud laiaulatuslikku ja sõna otseses mõttes hüsteerilist propagandakampaaniat Ukraina uute võimude legitiimsuse kahtluse alla panemiseks. Riigikogu avalduses rõhutame, et ülemraada on rahva valitud ja seetõttu kõigiti legitiimne võimuorgan. Alles eile nimetas Venemaa president Vladimir Putin Ukrainas toimunut relvastatud riigipöördeks ning Vene meedia ei hoia kokku sõnu, kujutades vabadust ihkavaid ukrainlasi fašistidena. Seejuures on propaganda ja sekkumispoliitika sageli palistatud ilmselgete valedega. Paraku on see aga väga ohtlik, sest massimanipulatsioon võib viia ettearvamatute tagajärgedeni. Samuti alles eile tuli uudis, et üks Vene tunnustatud ajaloolasi professor Zubov on vallandatud Moskva rahvusvaheliste suhete instituudist, kuna ta julges Venemaa rünnakut Ukraina vastu võrrelda Hitleri tegevusega 1938. aastal Austrias.
Kolleegid! Venemaa president sai 1. märtsil 2014 toimunud Venemaa Föderatsiooninõukogu erakorralisel istungil loa viia Vene relvajõud Ukraina territooriumile. Rahvusvaheline üldsus on selle üheselt hukka mõistnud, tuletades Venemaale meelde kohustust pidada kinni 5. detsembril 1994 allkirjastatud Budapesti memorandumist, millega Venemaa Föderatsioon, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia ning memorandumiga hiljem liitunud Prantsusmaa ja Hiina kohustusid mitte kasutama jõudu tuumarelvast loobunud Ukraina vastu ning mitte ohustama selle territoriaalset terviklikkust. Ukraina kinnitusel on Venemaa kokkuleppeid rikkudes viinud Krimmi territooriumile täiendavalt ligikaudu 16 000 sõjaväelast ning suures koguses sõjatehnikat.
Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus G7 mõistis oma 3. märtsi avalduses Venemaa käitumise hukka, G7 riigid peavad seda Ukraina suveräänsuse selgeks rikkumiseks. Avaldusele andsid allkirja ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu presidendid. Ameerika Ühendriikide välisminister John Kerry nimetas Venemaa tegevust Ukraina territooriumil invasiooniks ja okupatsiooniks. Ta nõudis Vene vägede kohest lahkumist, samuti hoiatas ta Venemaa presidenti sanktsioonide rakendamisega, sh varade külmutamisega. USA teatas Venemaaga peetavate kaubandus- ja investeerimisküsimuste läbirääkimiste ning kaitsealase koostöö peatamisest. 3. märtsil erakorralisele istungile kogunenud Euroopa Liidu välisministrid mõistsid hukka Venemaa agressiooni Ukrainas, samuti Venemaa Föderatsiooninõukogu otsuse kasutada Ukraina territooriumil relvajõude. Avalduses hoiatati Venemaad suhete halvenemise eest. Euroopa Liit otsustas peatada läbirääkimised Venemaaga viisaküsimustes ning uue raamlepingu üle.
Riigikogu avalduses rõhutame vajadust saata Ukrainasse viivitamatult rahvusvahelised vaatlusmissioonid, et fikseerida Venemaa tegevusega kaasnevat, eeskätt Krimmis ja Ida-Ukrainas. OSCE eesistuja Šveits kutsus 3. märtsil üles tegutsema ja tegema ettevalmistusi OSCE vaatlusmissiooni saatmiseks Ukrainasse. Nagu me täna kuulsime välisminister Urmas Paetilt, on selle missiooni tegevus Krimmis väga selgelt takistatud.
Vaid ühe nädalavahetusega muutuv olukord paneb meid küsima, kui kiirelt suudab näiteks Euroopa Liit või rahvusvaheline kogukond laiemalt sündmustele reageerida. Euroopa Liidu vaatlusmissioon võiks heal juhul reaalsuseks saada kuue kuuga. See on kiirelt muutuvas maailmas liiga pikk aeg. Kas ei peaks Euroopa Liidul olema oma kiirreageerimisrühm just seesugustesse olukordadesse vaatlejatena sekkumiseks?
Head kolleegid! Ukraina tulevik sõltub suuresti temast endast, võtmeküsimus on riigi ühtsuse tagamine, reformide läbiviimine ja korruptsiooni vähendamine. Seepärast kutsume oma avalduses Euroopa Liidu liikmesriike üles toetama Ukrainat ühiskonna ning majanduse arenguks vajalike reformide tegemisel. Eesti peab vajalikuks, et Euroopa Liidu Vilniuse tippkohtumisel allkirjastamata jäänud assotsiatsioonilepe võimalikult kiiresti sõlmitaks, samuti on äärmiselt oluline anda Ukrainale kiiresti majandusabi. Täna me veel ei tea, kuidas lõpeb pingeline Ukraina ja Venemaa vastasseis, kuid kindel on see, et mida tugevam on rahvusvaheline surve Venemaale, seda enam on võimalusi takistada täiemahulise sõjategevuse puhkemist ning saavutada poliitilise dialoogi taastamine. Riigikogu väliskomisjon jälgib olukorda ja osutab oma võimaluste raames Ukrainale kõigekülgset abi ka edaspidi.
Head kolleegid, ma kutsun teid kõiki üles toetama avalduse eelnõu ning väljendama nii oma selget hoiakut Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmise suhtes! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Marko Mihkelson! Asume küsimuste juurde. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Vähem kui tund aega tagasi avaldati Postimehe võrguleheküljel artikkel pealkirjaga "Paet: Maidani snaiprid võis tellida keegi Ukraina uuest koalitsioonist". Te mainisite seda tulistamist oma kõnes. Meie välisminister (selle kõneluse lindistus on olemas) väidab, et on väga häiriv, et uus koalitsioon ei taha uurida, mis täpselt juhtus, ja järjest süvenev arusaam on, et snaiprite taga ei olnud Janukovõtš, vaid keegi uuest koalitsioonist. Äkki te kommenteerite seda materjali? Kui arvestada seda, et nii hakkabki praegu olema, et üks valeinformatsioon teise järel hakkab ära kukkuma, siis oleks võib-olla mõistlik mitte kiirustada? Võib-olla oleks mõistlik välja selgitada, mis Ukrainas tegelikult toimub? Kui te ei usu seda, et põletatakse sünagooge ja tapetakse juute, siis alustame sellest ja liigume siis edasi.

Aitäh selle küsimuse eest! Tegemist on tõesti väga aktuaalse uudisega. Ma olen kuulanud selle pealtkuulatud kõne lindistust. Te jätsite mainimata, härra Stalnuhhin, et see on pealtkuulatud kõne. See ei ole esimene kord, kui Youtube'i on ilmunud seesugused lindistused. Kui mu mälu ei peta, siis on see kolmas selline lääne diplomaatide kõne lindistus. Mul ei ole mingit kahtlust, et tegemist on Venemaa eriteenistuste pealtkuulatud kõnega. Esimesed seesugused kõned avaldati Youtube'is eelmise aasta suvel. Vahetult pärast seda, kui Leedu oli saanud Euroopa Liidu eesistujaks, ilmusid ootamatult Youtube'i kõned, kus Leedu diplomaadid rääkisid omavahel idapartnerluspoliitikast. Teine kord, nagu te teate, ilmus Vene eriteenistuste pealtkuulatud kõne kõigi ette Youtube'i veebruari alguses. Selles kõnes rääkisid Ameerika Ühendriikide diplomaadid omavahel Ukraina olukorrast. Nüüd on kolmas selline juhtum, st on avaldatud meie välisministri ja Euroopa Liidu välisteenistuse juhi pealtkuulatud kõne.
Ma arvan, et me peame väga tõsiselt mõtlema, mida see tähendab ja millisel ajal me elame, kas see on külm sõda või midagi muud, mida Venemaa praegu maailmale, ennekõike läänemaailmale peale surub. Mis puudutab kõne sisu, siis kui te selle küsimuse esitate, te ilmselt teate, et see kõne toimus pärast välisminister Paeti visiiti Ukrainasse Kiievisse. Ta kirjeldas oma kõnes informatsiooni, mida tal oli võimalik saada selle ühe päeva jooksul, kui ta Kiievis viibis. Ka mina käisin jaanuari lõpus Kiievis, et paremini mõista, mis tegelikult toimub, mis toimub Maidanil, mis toimub teisel pool, mida arvavad ühed ja mida teised. Samamoodi kuulsin ma väga erinevaid arvamusi. Nagu ma olen aru saanud, rääkis minister Paet oma telefonivestluses paruness Ashtoniga just nimelt sellest, mida ta kuulis Kiievis. Minister Paet ei väljendanud, nagu ma olen aru saanud, omaenda seisukohti.
Ma võin teile öelda, et selle informatsiooni põhjal, mis on rahvusvahelistel analüütikutel, ja nende fotode põhjal, kus on näha need snaiprid, kes tulistavad Kiievi kesklinnas nii üht kui ka teist poolt, on relvastus, mida kasutati, tõenäoliselt seotud eeskätt Ukraina võimude kontrolli all olnud jõududega. Ma arvan, et kahtlemata on Ukraina valitsusele ja võimudele väga oluline, et korraldataks kõigekülgne uurimine. Aga selle loo juures on äärmiselt oluline silmas pidada, kuidas selline informatsioon üldse lekkida saab. Üleüldse peame tulevikus rohkem mõtlema, mis on kaitstud informatsioon diplomaatilises läbikäimises, nagu me oleme sellega harjunud suhetes oma lääne partneritega.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on peaaegu samasugune küsimus nagu Stalnuhhinil, aga ma tahan täpsustada. Kas Euroopa Liidu struktuurid ei näe võimalust ka omaette ja sõltumatult seda uurida? Ma räägin sündmustest, mis toimusid Kiievis. Kas selle eest peab keegi ka vastutama?

Aitäh! Ma arvan, et eeskätt on just Ukraina võimud huvitatud, et võimalikult täpselt uuritaks neid sündmusi, mis toimusid Kiievi kesklinnas, kui snaipritules hukkus kümneid inimesi. Nad on huvitatud, et kõik, kes nende sündmuste taga on, võetaks vastutusele. Minu teada on Ukraina võimud kuulutanud endise presidendi Janukovõtši rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Tema võimuses oli need sündmused peatada, mitte anda korraldusi selleks, mida Kiievi kesklinnas tehti. Minu arvates viitas ka Venemaa president Putin eile Moskvas toimunud pressikonverentsil, et ta justkui oleks soovitanud Janukovõtšil mitte kasutada jõudu oma kodanike vastu. Janukovõtš polnud teda kuulanud ja juhtuski see, mis juhtus.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Ma lugesin vahepeal ka üht uudist ja palun teil seda kommenteerida. Selle allikaks on märgitud Ameerika Ühendriikide saatkond Moskvas. Saatkond annab teada, et Ukraina presidendi kohusetäitja on otsustanud mitte alla kirjutada ülemraadas vastuvõetud seadusele regionaalkeelte kasutamise keelustamise kohta. Vähemalt selle uudise põhjal otsustades Ameerika Ühendriikide saatkond kiidab seda otsust. Kas te oskate seda kommenteerida?

Teate, mina ei pea selliste uudiste teadasaamiseks lugema Ameerika Ühendriikide saatkonna kodulehekülge. Selle uudise, et president on vetostanud selle otsuse, mille parlament oli teinud, olid juba varem edastanud Ukraina avalikud uudistekanalid. Ma arvan, et see otsus, mille Turtšõnov tegi, on kõigiti õige.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud ettekandja, kas te oskate kommenteerida minu andmeid? Minule teadaolevalt on kokku pandud rahvusvaheline eksperdigrupp, kuhu kuuluvad Euroopa Liidu ja mitme teise, üsna tunnustatud organisatsiooni eksperdid. Selle grupi eesmärk on rahvusvaheliselt kõige kõrgemal tasemel uurida Maidani sündmusi novembrist kuni tänaseni. Kas teil on samasugune informatsioon?

Jah, minul on samasugune informatsioon.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Ma ei kahtle mitte põrmugi selles, et Ukraina väärib nii suveräänsust kui ka territoriaalset terviklikkust, aga situatsioon pidevalt muutub, kogu aeg tuleb mingeid uusi asjaolusid päevavalgele. See toetusavaldus, mille me esitame, aga on ja jääb, sellest jääb jälg maha. Kas mõne teise Euroopa riigi parlament on teinud samasuguse avalduse või me jookseme teistest ees? Kui teised sellist avaldust teinud ei ole, kas siis ei ole tegemist olukorraga, kus meid heidetakse ambrasuurile ja teised vaatavad, mis meist saab?

Aitäh küsimuse eest! Poliitiliste avalduste tegemine ei ole spordivõistlus, ka riikide vahel mitte. Riigikogu ei ole esimene, kes sellekohase avalduse teeb. Eriti meie lõunanaabrid Leedu ja Läti on olnud viimastel nädalatel väga aktiivsed ka parlamentaarseid seisukohti võttes. Ka Riigikogu väliskomisjon, nagu ma oma ettekandes mainisin, esitas 30. jaanuaril oma seisukoha seoses jaanuari lõpus vallandunud vägivaldse vastasseisuga Maidanil Kiievi kesklinnas. Me võiksime kujutleda olukorda, kus on meil Eestis kriitiline situatsioon. Ma usun, et siis me ootaksime toetust väga erinevatelt tasanditelt, nii valitsuste kui ka parlamentide toetust. Ma arvan, et see toetusavaldus, mille Riigikogu täna vastu võtab, on tükike sellest rahvusvahelisest survest, mille eesmärk on just nimelt tagada rahu Ukrainas ning toetada Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Infosõda käib täistuuridel. Ma lugesin hommikul venekeelsetest uudistest, et Janukovõtši residentsist on leitud dokumendid, mis viitavad, et hoopis Vene snaiprid olid need, kes Maidanil kuritegusid toime panid. Kõige selle valguses tahan esitada küsimuse, mille vastust ma ise muidugi tean. Kas me Riigikogus võtame vastu avaldust Maidani toetuseks või siiski Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks?

Aitäh! Lähtudes teie küsimuse esimesest poolest tuleb mainida Venemaa praegust tegevust Krimmis, kus tegutsevad omakaitseüksused, kes on oma vormiriietuse ostnud kusagilt poest. Kui ma ei eksi, siis kolleeg Rein Lang soovis teada, kus see pood asub. Mina oleksin samamoodi huvitatud teadmisest, kus sellist eriüksuste riietust müüakse. Küsimus ei ole isegi riietuses. Me teame ju väga hästi, mis on relvastus ja selle komponendid. Kõige olulisem on aga see, et need inimesed on ise vastustes ajakirjanikele otse väitnud, et tegemist on Venemaalt pärit Vene sõjaväelastega. Aga see selleks. Täna arutab Riigikogu loomulikult olukorda Ukrainas tervikuna. Meie huvides on sõltumatu ja territoriaalselt terviklik Ukraina. Selle toetuseks me oma tänast avaldust teemegi.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Üks viimaste tundide uudis on ka härra Barroso teade, et Euroopa Liit on valmis toetama Ukrainat 11 miljardi euroga. Kas te olete selle uudisega kursis ja kas te oskate seda kuidagi kommenteerida?

Aitäh! Kõik küsimused on tulenenud viimastel tundidel tekkinud uudistest. See näitab veel kord, kui dünaamiliselt olukord muutub. Nagu ma ütlesin, me veel ei tea, millega see kõik lõpeb. Seepärast on ka meie toetusavaldus praegu väga oluline. Aga kindlasti need sõnumid, mis tulevad nii Ameerika Ühendriikidest kui ka, nagu te viitasite, Euroopa Liidust, mõjuvad julgustavalt praegusele Ukraina valitsusele, kes on silmitsi väga keerulise majandusolukorraga. Ma arvan, et mitte ühegi teise riigi, ka mitte Eesti huvides ei ole Ukraina majanduskatastroof.

Palun, kolleeg Urbo Vaarmann!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin siiski üle. Kolleeg küsis konkreetselt, kas täna on teada mõne Euroopa riigi parlament, kes on juba Ukrainale toetust avaldanud. Ta pidas silmas just parlamente.

Aitäh! Nagu ma mainisin, Leedu ja Läti parlament on mitu korda avaldusi teinud.

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Siin saalis on täna kõlanud küsimused, milles on olnud tunda soovi, et Eesti kui väikeriik peaks veel natuke aega ootama ja piiluma võib-olla põõsast, kuni teised, suuremad ja tublimad, on Ukrainale toetust avaldanud. Kuidas sulle tundub, kas aastaid tagasi, kui Eesti oli taasiseseisvumas, oli ka Islandil poliitikuid, kes soovitasid pisut oodata ja Eestit mitte toetada?

Aitäh selle küsimuse eest! Loomulikult, väikeriikidel ja eriti sellistel riikidel nagu Eesti on küllalt oluline roll just nendes sündmustes, mis praegu toimuvad Ukrainas. Meie roll on aktiivselt toetada Ukraina püüdlusi olla iseseisev ja vaba riik. Ma arvan, et meil tuleb olla eestvedaja paljudes debattides, mis toimuvad Euroopa Liidus ja näiteks Põhja-Atlandi Nõukogus. Võin kinnitada, et Eesti on aktiivselt oma ettepanekuid esitanud. Ma usun, et viimaste päevade kohtumised Euroopa Liidu ja NATO tasandil on paljuski toimunud tänu sellele, et me oleme koos samamoodi mõtlevate riikidega aktiivsed olnud.
Ma tahan aga juhtida tähelepanu veel ühele väga olulisele aspektile, miks minu arvates on meile tähtis seista Ukraina eest, tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest. Tuletame meelde olukorda augustis 1991. Jah, siin saalis tehti 20. augustil 1991 väga oluline otsus, et Eesti riiklik iseseisvus taastatakse. Kuid ma arvan, et väga tähtis oli ka see samm, mille astus mõni päev hiljem ülemraada Kiievis, kuulutades Ukraina iseseisvaks riigiks. See oli väga oluline signaal, mis näitas rahvusvahelisele kogukonnale, et Nõukogude Liit laguneb ja on aeg tunnustada neid riike, kes soovivad saada iseseisvaks või taastavad oma iseseisvuse. Teatud mõttes on Eestil Ukraina selle sammu tõttu, mille see riik tegi 1990. aastate alguses, moraalne kohustus teda nüüd toetada. Ma arvan, et juba see allkirjade arv, mis on Riigikogu avalduse eelnõul, näitab, kui tõsiselt kolleegid seesugusesse seisukohavõttu suhtuvad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marko Mihkelson! Ma palun ettekandeks kõnepulti väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Austatud kolleegid! Ukraina teemad on väliskomisjoni fookuses olnud juba aastaid. Seetõttu kasutan mulle antud aega pisut panoraamsemaks ülevaateks. Suuresti on Ukraina probleemid ju seotud selle maa ja rahva erakordselt keeruka ajalooga. Kui isegi Kiievi-Vene riigi aegsed ning sellele järgnenud sündmused pikemalt meenutamata jätta, piisab ka läinud sajandi ajaloost tõestamaks, kui palju valu, kaotusi ja vaeva on ukrainlased nägema ja kogema pidanud. Ukraina Rahvavabariiki püüti kehtestada juba aastal 1917. Saksa ja seejärel Nõukogude okupatsioon ning Nõukogude-Poola sõda kaotasid selle võimaluse ning Ukraina jagati Nõukogude Venemaa ja Poola vahel. Aastal 1939 okupeeris punavägi tollal Poolale kuulunud Ukraina alad ja nii tekkis Ukraina NSV. Sõja käigus okupeeris Saksamaa uuesti Ukraina, kuid mitte kauaks. Nõukogude väed olid sealgi edukad ja Ukraina kuulumine NSV Liitu taastati. Koos selle liidu lagunemisega sai Ukraina võimaluse iseseisvuda, mida rahvas 24. augustil 1991. aastal ka kasutas. Mõneti veelgi värvikam ja dramaatilisem on Krimmi lähiajalugu: Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Vene NFSV koosseisus läinud sajandi 20. aastatel ja tänane seis, kus de iure kuulutakse Ukraina koosseisu, kuid de facto'ga on viimasel ajal probleeme.
Küllap mäletavad paljud veel hästi, kui aktiivselt me käsitlesime Ukraina probleeme oranži revolutsiooni päevil. Peaaegu pooled Riigikogu liikmed käisid tollal Kiievis ning suhtlesid Maidanil meeleavaldajatega. Osaliselt rahvusvahelise surve tõttu tühistas Ukraina ülemkohus presidendivalimiste esialgsed tulemused, mille põhjal oli võitjaks kuulutatud Viktor Janukovõtš. See andis Viktor Juštšenkole võimaluse saavutada kordushääletusel märkimisväärne ülekaal ja riigipea staatus. Ukraina võttis suuna reformidele, mis lähendasid seda riiki ja rahvast Euroopa Liidule. Aastaks 2010 oli raske majanduskriis oma töö teinud ning presidendivalimised võitis Janukovõtš.
Tema valitsemisaja sündmuste ja probleemidega on kõik enam-vähem kursis, ennekõike on teada aga poliitilise kursi muutused, mis päädisid Euroopa Liidu Vilniuse tippkohtumise eel tehtud avaldustega. Suurele osale rahvast kursimuutus ei meeldinud. Lisaks süüdistati võime korruptsioonis ning meediavabaduse ja muudegi vabaduste kärpimises. See kõik tõi tuhanded inimesed uuesti Maidanile. Sündmused, mille käigus hukkus sadakond inimest, ei jätnud kedagi ükskõikseks. Ülemäärase jõu kasutus, mille fikseerisid kümned kaamerad, tõestas kogu maailmale, et Ukraina on kodusõja lävel, mis koos majanduslangusega on ohuks riigi püsimisele. Kohe pärast 21. veebruaril koos opositsiooni esindajatega toimunud lepingute allkirjastamist, mida tunnistasid ja tunnustasid kolme Euroopa Liidu liikmesriigi välisministrid, põgenes president Janukovõtš Venemaale. See tingis Ukraina Ülemraada otsuse tagandada senine riigipea ametist. Uueks, ajutiseks presidendiks nimetati ülemraada esimees Oleksandr Turtšõnov ja ametisse määrati uus valitsuskabinet. Venemaa reageeris sündmustele kiiresti ja aktiivselt ning alustas tegutsemist, sh alustas ta militaarset tegevust, rikkudes Ukraina suveräänsust ja ohustades riigi territoriaalset terviklikkust.
Venemaa relvajõudude juurdetoomine Krimmis asuvatesse sõjaväebaasidesse rikkus kahe naaberriigi vahel juba aastal 1997 sõlmitud ja 13 aastat hiljem pikendatud kahepoolset lepingut Vene sõjaväebaaside viibimise kohta Ukrainas. Kindlasti peame oluliseks ka 1994. aastal allkirjastatud Budapesti memorandumit, millega Venemaa Föderatsioon, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia, samuti memorandumiga hiljem liitunud Prantsusmaa ja Hiina kohustusid mitte kasutama jõudu tuumarelvast selle kokkuleppega loobunud Ukraina vastu ning – see on väga oluline – mitte ohustama Ukraina territoriaalset terviklikkust. Mitu päeva jätkunud Venemaa tegevusele reageerisid jõuliselt paljud maailma riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja tipp-poliitikud. Tänase päevani pole Venemaa tegutsemist ametlikult heaks kiitnud ükski maailma riik, ka mitte need, kes võiksid esimesena meenuda.
Oma avalduses, mida me väliskomisjonis menetlesime mitmel sisutihedal koosolekul, rõhutame Riigikogu muret sündmuste pärast Ukrainas ja väljendame oma suhtumist nendesse. Me taunime Venemaa tegevust, mis maailma üldsuse silmis rikub rahvusvahelist õigust ja mitmeid kokkuleppeid kahe naaberriigi vahel. Oleme arvamusel, et lisaks kiirele majandusabile peaks Euroopa Liit kaasa aitama demokraatlikele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele ning astuma samme assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, millest Ukraina uus valitsuskabinet on eluliselt huvitatud. Arusaadavalt peame vajalikuks saata Ukrainasse, sh Krimmi, vaatlusmissioone, mis looks võimaluse vaidlusaluseid küsimusi käsitleda ja loodetavasti lahendada poliitilise dialoogi käigus.
Ülesanne on keeruline, sest Venemaa ei tunnista Ukraina praeguste võimude legitiimsust, pidades Ukraina riigipeaks endiselt Viktor Janukovõtšit. Ukraina poolel on aga raske kui mitte võimatu leppida Moskva arusaamaga, et läbirääkimiste aluseks peaks olema 21. veebruaril allkirjastatud lepped, mis Kiievi nägemust mööda kaotasid oma legitiimsuse koos president Janukovõtši põgenemisega Ukrainast ning ajutise riigipea nimetamisega. Ometi on läbirääkimiste alustamine ainus rahvusvaheliselt vastuvõetav lahendustee. Maailmas on ju küllalt diplomaate, kes on ka raskete ülesannetega toime tulnud. Kergeid ülesandeid esineb diplomaatias harva ja neist polekski mõtet rääkida.
Riigikogu väliskomisjon soovitab üksmeelselt Riigikogul avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu avaldusena vastu võtta. Avaldus on koostatud, lähtudes võimalusest, et Venemaa ja Ukraina suhted lähiajal muutuvad ning loodetavasti paranemise, mitte aga pingete suurenemise suunas.
Nüüd räägin konkreetselt väliskomisjonis toimunud menetluse käigust. Me arutasime sündmusi Ukrainas oma erakorralisel istungil 3. märtsil. Komisjoni istungil osalenud Riigikogu liikmed otsustasid algatada Riigikogu avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu. Komisjoni liikmed otsustasid valmistada ette avalduse eelnõu esialgse teksti ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätete kohaselt esitada see ühe viiendiku Riigikogu liikmete nimel Riigikogu menetlusse. Komisjon tegi juhatusele ettepaneku Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-de 13 ja 153 ning Riigikogu väliskomisjoni 3. märtsi istungi otsuse alusel kutsuda kokku Riigikogu täiendav istung 5. märtsil algusega kell 12 ning võtta selle päevakorda olulise tähtsusega riikliku küsimusena Ukraina olukorra arutelu. Samuti tegi väliskomisjon ettepaneku kutsuda kokku Riigikogu täiendav istung 5. märtsil kell 16, mille päevakorras oleks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 kohaselt Riigikogu liikmete algatatud Riigikogu avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu esimene lugemine.
Väliskomisjon sai 4. märtsi erakorralisel istungil Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajatelt informatsiooni sündmuste kohta Ukrainas ning arutas esialgset avalduse eelnõu teksti. Istungil viibinud komisjoni liikmete täiendusi ja parandusi sisaldav tekst edastati Riigikogu liikmetele, pakkudes neile võimalust osaleda eelnõu algatamises. Komisjon arutas 5. märtsi erakorralisel istungil 63 Riigikogu liikme algatatud avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu. Muudatusettepanekuid ei olnud esitatud. Esialgse teksti viiendas lõigus on tehtud keeleline parandus. Komisjon otsustas täna oma erakorralisel istungil kiita heaks eelnõu 608 esimese lugemise tekst ja seletuskiri. Seda tehti konsensusega. Komisjon teeb ettepaneku panna eelnõu 5. märtsil ehk täna Riigikogu täiendaval istungil pärast esimest lugemist lõpphääletusele. Ka see otsus sündis konsensusega. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Alustame. Kolleeg Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Kallid kolleegid! Aeg-ajalt on nii, et pole tarvis liigseid sõnu teha. Täna on just nii. Täna on see päev, mil me võime uhkusega olla Riigikogu liikmed ja ausalt oma valijatele silma vaadata. Me oleme vastu võtmas avaldust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitseks. 17 sotsiaaldemokraati on avaldusele allkirja andnud, neist kaks digitaalselt, sest nad ei viibi praegu Eestis. Samamoodi on oma käe alla pannud kõikide erakondade esindajad ja ka parlamendiliikmed, kes ühtegi erakonda ei kuulu. Selline ühine hingamine on ülimalt liigutav solidaarsuse märk, aga ka signaal Ukrainale ja Euroopale, et Eesti rahva valitud parlamendi liikmed peavad tähtsaks suveräänsust ja demokraatiat. Kuid see on ka märk sellest, et Eestil on kombeks raskel hetkel märgata ülekohut ja sellele reageerida.
Me anname oma avaldusega vastulöögi agressorile. Asju tuleb nimetada õigete nimedega. Kui rahvusvahelist õigust on vägistatud, siis meie sõnum on konkreetne: Venemaa, jäta järele! Ei ole ühtegi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kuuluvat riiki, kellele ei kohalduks rahvusvahelised lepingud ja kes ei peaks nendest kinni pidama. Tuleb välja öelda seegi tõde, et gaasi- ja naftamaardlad ei anna mingilgi määral õigust kasutada sõjalist jõudu, ilma et see ei tooks kaasa sanktsioone. Lootus, et teenitud karistus jääb tulemata, on lollide lohutus.
Täna on see päev, mil meie parlament käitub nagu küpsele demokraatiale kohane. Me kaitseme Ukraina suveräänsust, nagu oleks tegemist meie enda iseseisvusega. See aga ei tähenda, et kõik, mis Ukrainas toimub, teeniks meie jäägitut heakskiitu. Meie kõik, 101 Riigikogu liiget, peame andma teada ülemraada liikmetele, Ukrainas otsuste langetajatele, et me ei nõustu korruptsiooniga, mis Ukrainas laialt levinud on. Just korruptsioon kõige laiemas tähenduses, rahulolematus sellega tõi paljud ukrainlased Kiievis Maidanile. Sestap on meie erakondade ülesanne selgitada oma Ukraina sõsarparteidele, mida tähendab aus valitsemine, mida Eesti puhul on maailmas positiivsena esile toodud.
Ent täna on meil, Riigikogu liikmetel, veel üks missioon. Me peame saatma sõnumi Euroopa Liidule: europarlamendile, ülemkogule ja komisjonile. Me peame kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele meelde tuletama, et idapartnerlus pole sõnakõlks, selle lõppeesmärk ei ole ähmane eurointegratsioon. Eesti sõnum on, et iga Euroopa riik, kes täidab kolme Kopenhaageni kriteeriumit, peab saama õiguse astuda Euroopa Liidu liikmeks. Seega, kui Ukraina on demokraatlik vaba turuga õigusriik, siis pole Euroopa Liidul vähimatki õigust väita, et Ukrainat ei saa millegipärast Euroopa Liitu vastu võtta. See omakorda tähendab, et Ukraina, samamoodi, nagu kümme aastat tagasi pidi seda tegema Eesti, peab elu eest pingutama, et saada Euroopa Liidu liikmesriigiks. Siin me oleme, Eesti Riigikogu liikmed, kes me võime väita, et jah, see on võimalik. Nii et, armsad ukrainlased, me ootame teid endi hulka Euroopa Liitu ja seisame selle eest, et kolme Kopenhaageni kriteeriumi täieliku täitmise korral võetaks Ukraina Euroopa Liidu liikmesriigiks. Uks on lahti. Me ootame teid. Suur tänu!

Suur tänu, kolleeg Marianne Mikko! Palun kõnepulti kolleeg Mart Nuti Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Isamaa ja Res Publica Liit jagab kogu demokraatliku maailma muret Ukraina sündmuste pärast. Me mõistame hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni iseseisva riigi Ukraina vastu ja selle ühe osa Krimmi okupeerimise. Selline barbaarne samm 21. sajandi Euroopas on uskumatu ja kohutav ning meenutab möödunud sajandi totalitaarsete riikide vägivaldseid meetodeid oma imperialistliku poliitika elluviimisel. Paratamatult tekivad paralleelid Natsi-Saksamaa ja NSV Liidu agressiivse poliitikaga 1930. aastate lõpus. Ühtlasi meenub hirmutav ükskõiksus, sinisilmsus ja usaldus diktaatorite vastu, mistõttu ei võetud midagi ette agressiooni peatamiseks.
Tol ajal arenes agressioon järgmiselt. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni, mis esimese maailmasõja järel oli muudetud relvajõuvabaks puhvertsooniks. Hitler proovis järele, kas Antanti riigid reageerivad, kui ta lepingut rikkudes tsooni sisse marsib. Midagi ei juhtunud, olgugi et tol ajal oli Prantsusmaal veel jõudu Saksamaa militariseerimine peatada. Märtsis 1938 hõivasid Saksa väed Austria. Natside kontrolli all ja okupatsiooni tingimustes korraldatud referendum andis rohelise tee Austria liitmisele Saksamaaga. Hitler kontrollis teist korda maailma reaktsiooni. Maailm tunnustas selle referendumi tulemusi ja Anschluss'i.
1938. aasta suvel alustas Saksa propagandamasin ainsa demokraatliku Kesk-Euroopa riigi Tšehhoslovakkia tormilist süüdistamist saksa vähemuse tagakiusamises ja kavatsuses rahuarmastavale Saksamaale kallale tungida. Sudeedimaal alustati Hitleri toel paramilitaarsete üksuste loomist, kes terroriseerisid tšehhe ja haarasid oma kontrolli alla osa riigiasutusi. Hitler kontrollis maailma reaktsiooni kolmandat korda. Selle asemel et Tšehhoslovakkiat toetada, sõlmisid suurriigid Münchenis 30. septembril kokkuleppe, millega sunniti Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa Saksamaale. 1939. aasta märtsis okupeeris Saksamaa kogu Tšehhimaa, samas kuus võeti Leedult ära Klaipeda. Demokraatlik maailm vaikis. Hitler oli saanud signaali, et ta võib teha, mida hing himustab, kartmata demokraatlike suurriikide vastusamme. Kui Stalin ja Hitler sõlmisid Molotovi-Ribbentropi pakti, oli juba hilja. 1. septembril ründas Saksamaa ja 17. septembril Nõukogude Liit Poolat. Teine maailmasõda oli alanud.
2008. aastal ründas Venemaa Gruusiat. Gruusia sõja ajal suutsid Euroopa liidrid üksnes tõdeda, et Venemaa sissetung on taunitav. Välditi isegi sõnu "agressioon" ja "okupatsioon", kuigi toimunu oli igaühele ühemõtteliselt selge.
Demokraatliku maailma reaktsioon Krimmi hõivamisele on kurjakuulutavalt sarnane ükskõiksusega 1938. ja 2008. aastal. Retoorika Vene vägede Krimmi tungimisega seoses on olnud teravam. Eurooplastest otsekohesem on olnud USA välisminister Kerry, kes nimetas seda okupatsiooniks, mis on suurriikide retoorikas võrdlemisi tugev sõnum. Kuid sõnumitest ei piisa, et agressorit tagasi hoida. Vaja on selgeid samme Euroopa julgeoleku tugevdamiseks, on vaja suurendada USA panust Euroopa julgeolekusse, aga eeskätt Euroopa riikide enda panust omaenda julgeolekusse.
Ajalugu kordub. Võimalik, et kui Gruusiat oleks jõulisemalt toetatud ja asju õigete nimedega nimetatud, oleks sissetung Krimmi ära jäänud. Nüüd, kui Krimmi okupeerimist vaadatakse samuti üksnes retoorikaga esinedes pealt, on järgmisena ohus kogu Ukraina iseseisvus. Sellest võib kujuneda doominoefekt. Ei ole ju Venemaa kunagi loobunud kurikuulsast Karaganovi doktriinist, milles juba 1992. aastal sõnastati, et Venemaa eesmärk on taastada kontroll kogu lähivälismaa, s.o endise NSV Liidu territooriumi üle. Karaganovile sekundeeris aastaid hiljem Venemaa president Putin, nimetades NSV Liidu lagunemist 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Meenutame põgusalt meetmeid, mille abil Venemaa pidi oma kontrolli taastama: vene keel teiseks riigikeeleks, topeltkodakondsus, Vene relvajõudude õigus korraldada lähivälismaal rahuvalveoperatsioone, Venemaa õigus minna relvajõududega appi kaasmaalastele, kui neid Venemaa arvates ahistatakse, ja majanduslike hoobade kasutamine endiste liiduvabariikide poliitika mõjutamiseks.
NSV Liidu lagunemine ei olnud 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof, aga 21. sajandi suurimaks katastroofiks võib osutuda Ukraina lammutamine. See võib Euroopa keskmesse tuua tagasi sõdade ajastu, mil vägivalda ohjeldada ei ole enam võimalik ja kaos võib haarata kogu Euroopat, aga võib-olla ka maailma. Kui Ukrainat ei suudeta kaitsta, ei ole demokraatial ja vabadusel erilist kindlust mujalgi Euroopas.
Austatud Riigikogu liikmed! Isamaa ja Res Publica Liit toetab vaba ja demokraatlikku Ukrainat ning hääletab Riigikogu avalduse poolt. Suur tänu!

Suur tänu, kolleeg Mart Nutt! Palun kõnepulti kolleeg Mailis Repsi Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelmises sõnavõtus tõin ma välja mõne asja, mida ukrainlased ootavad. Selle avalduse teksti arutelul räägin mõnest nüansist veel.
Vaatame valdkondi, kus võiksime abi pakkuda meie kui Eesti Vabariigi parlamendi liikmed, aga ka laiemalt Euroopa Liidu ja NATO liikmed. Kindlasti on väga oluline sisuline tööalane suhe Ukraina poliitikute ja ekspertidega. Ega ka meie omal ajal, kui me pidasime läbirääkimisi rahvusvaheliste organisatsioonidega, ei kujutanud täpselt ette, mida ja mis ulatuses on vaja reformida, ja ega meilegi väga ei meeldinud, kui välisriikide eksperdid käisid rääkimas, kuidas on vaja elada. Just seetõttu on ukrainlased äärmiselt sõbralikud endiste Nõukogude Liidu liikmesriikide esindajate vastu, et need ei räägi niivõrd manitsevalt ja pealetükkivalt. Kindlasti ei ole saladus kellelegi, kes on käinud Ukrainas ja poliitilisel tasandil vestelnud näiteks parlamendiliikmetega, et nad võtavad meie nõu ja arvamust palju rohkem kuulda.
Milliseid reforme Ukraina praegu läbi viib? Esiteks, väga suuri vaidlusi tekitanud 2004. aasta konstitutsiooni tagasitoomine, mida ma juba puudutasin. Kõikidele osapooltele on selge, et mingigi töörahu tekkimiseks on vaja vastu võtta oluliselt täiendatud uus põhiseadus. Kas piisab 2004. aasta konstitutsioonis tehtud muudatustest või on vaja koostada uus, selle otsustamine on töörühma ülesanne. Nii või teisiti on tähtajad äärmiselt lühikesed. On kokku lepitud, et see tehakse ära kahe kuni kolme kuu jooksul.
Teiseks, väga oluline on ulatuslik valimisseaduste kodifitseerimine. Ma usun, et need, kes on jälginud Ukraina sündmusi pikema aja jooksul, on üsna harjunud sellega, et enne iga valimist on Ukrainas kehtestatud uus valimiskord. On ära katsetatud majoritaarsed, proportsionaalsed, majoritaar-proportsionaalsed ja muud süsteemid nii kohalikel valimistel kui ka parlamendi- ja presidendivalimistel. Võib-olla kõige enam on tavainimest häirinud see, et kuigi valimised on lähestikku, peab ta iga kord minema erinevasse valimisjaoskonda. See on see, mida inimene reaalselt tunnetab, aga see tähendab ka seda, et valitakse väga erinevate süsteemide alusel. See tekitab segadust ega ole kindlasti läbipaistev. Uute süsteemide kasutusele võtmise põhjus on olnud lihtne: poliitilised jõud on otsinud reegleid, mis pakuvad eeliseid just neile.
Kolmas väga suure mõjuga küsimus on majandustugi. Selge on see, et Ukraina vajab äärmiselt kiiresti ressursse selleks, et õpetajate ja arstide palgad, aga ka puudega inimeste toetused ja pensionäride pensionid välja maksta. Selge on ka see, et revolutsioonilises olukorras on inimesed nõus mingi aeg üsna kitsalt läbi ajama, aga kui me tahame ühendada ja normaliseerida Ukraina ühiskonda, siis tuleb meeles pidada, et pikalt väljamaksmata toetused ei ole kindlasti ühendav jõud. Kui me peame silmas Ukraina idaalade tööstuspiirkondade tehaserahvast, siis näiteks üldstreik ei ole see, mida Ukraina praegu vajaks. Lisaks sellele on vaja majandustuge põhimõttelisteks reformideks. Ma ei ole kindel, kui paljud on kursis sellega, miks gaasi ümber käivad Ukrainas niivõrd suured vaidlused. Tavalise inimese küttearve on peaaegu 90% ulatuses subsideeritud. Inimesed ei olegi tegelikult tunnetanud, mida tähendab näiteks gaasi hinna kõikumine turul või lepingud sellesama Venemaaga. On vaja põhimõttelisi meetmeid, et üldsubsideerimise asemele tuleksid toetused teatud sihtrühmadele või tugi suurema palga kujul näiteks riigisektoris. Need protsessid tekitavad ühiskonnas kindlasti väga-väga suuri vaidlusi ja vastuolusid. Tugi ja kas või väikese Eesti eeskuju on see, mida kindlasti vajavad Ukraina poliitikud, kes reforme ette valmistavad.
Oluline on arvestada ka Krimmi poolsaare ümber toimuvaid vaidlusi. Me oleme täna rääkinud geopoliitilistest vaidlustest, võib-olla natuke vähem gaasitoru ümber toimuvatest poliitilistest vaidlustest. Ei ole saladus, et Krimmi poolsaar on eluliselt oluline mõne aasta pärast, kui Aserbaidžaanist ja kaugemas perspektiivis Iraanist peaks tulema alternatiivne gaasijuhe.
Me võime ka kolm sammu edasi mõelda ja küsida, milliseid lahinguid õnnetu Ukraina tegelikult oma pinnal peab ja mis on vägede liikumise reaalpoliitilised eesmärgid. Nii või teisiti, meie ülesanne on täna ühisel jõul hukka mõista teise riigi relvajõudude kasutamine Ukraina vastu. See on üheselt mõistetav, et vähemalt osa ühe riigi territooriumist on hõivatud. Kahjuks ei ole see toimunud ainult Krimmi poolsaarel, vaid sellest ka üsna mitmeid kilomeetreid väljaspool. Kõik need sündmused on väga tugevalt õhutanud Ukrainas vastuolusid, viha ja vaenu, sh vähemustevastast vihavaenu. Neid probleeme peame üheskoos lahendama, seda tuleb teha nii Euroopa poole peal kui loomulikult ka Ukrainas endas. Selleks on pakutud väga kõrgel tasemel eksperdirühma, kes peab analüüsima sündmusi alates eelmise aasta novembri algusest ja 30. novembri esimesest väga valusast rünnakust kuni jaanuari keskel aset leidnud esimeste surmajuhtumiteni. Ta peab uurima ka neid müstilisi snaipreid, olid nad siis parlamendi katusel või hiljem Ukraina hotelli lähiümbruses. Nii või teisiti, üldiselt aktsepteeritud ja usaldusväärne ekspertiis on vajalik just Ukraina ühiskonnale endale. Ma loodan, et ka meie eksperdid on sellesse töösse kaasatud.
Igal juhul on oluline täna seda avaldust toetada, sest mis iganes vaidlused meil on legitiimsuse või tuleviku ümber, teise riigi annekteerimine ei ole aktsepteeritav. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Palun kõnepulti kolleeg Andre Sepa Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ukraina on kogu maailma infokanalite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu keskmes. Oleme saanud piisavalt informatsiooni, et olukorda objektiivselt hinnata. Meil on kindlus, et Eesti rahvusriigina on teinud kõik vajalikud otsused meie riigi julgeoleku tagamiseks, aga tunnustust ja ühtsustunnet vajame kõik nii kodanike, rahvuste kui ka rahvusriikidena. Ärgem kaotagem pead selles propagandasõjas, millel pole mõõtmeid, ja austagem rahvusriikide suveräänsust otsustada oma riigi ees seisvaid küsimusi iseseisvalt! Eesti Reformierakond toetab ühtselt avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Kuna kõik fraktsioonid on saanud kõnelda, lõpetan läbirääkimised. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele 63 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu 608. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuks ei jäänud keegi.
Eelnõu on avaldusena vastu võetud. (Aplaus.) Suur tänu, kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.01.