Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjoni s.a 18. veebruari otsuse kohaselt algatab riigikaitsekomisjon Eesti lipu seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse Eesti lipu seaduse § 6 lõiget 1 ja nähakse veteranipäeva, 23. aprilli lipupäevana. Eesti lipu seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on lipupäevad näiteks isadepäev, hõimupäev, teadmistepäev ja emakeelepäev. Eelnõu menetlemisel Riigikogus on riigikaitsekomisjoni esindaja Lauri Vahtre. Aitäh!

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon annab täna üle mitu seaduseelnõu, millel on valdavalt üks ja seesama eesmärk. See eesmärk on muuta poliitiline süsteem avatumaks ja läbipaistvamaks, kaasata valijaid ja huvirühmi poliitiliste otsuste langetamisse ka valimiste vahel, mitte teha seda üksnes valimiskampaaniate ajal, ning anda valija häälele valimistel suurem kaal. Me mäletame, et hiljuti menetlesime siin saalis rahvakogu protsessist alguse saanud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis paraku Riigikogu menetluse käigus põhiseaduskomisjoni juhtimisel taandus üksnes erakonnaseaduse kosmeetiliseks muutmiseks. Muudatused olid sedavõrd kosmeetilised, et sotsiaaldemokraadid ei pidanud võimalikuks seda eelnõu lõpphääletusel toetada.
Esimese eelnõuna sellest paketist on mul au üle anda erakonnaseaduse § 12⁷ muutmise seaduse eelnõu. See korrastab ja muudab erakondade rahastamise korda selliselt, et igakuisest eelarvelisest eraldisest 50% jagatakse võrdselt kõigi Riigikokku valituks osutunud erakondade vahel ja ülejäänu proportsionaalselt saadud häälte arvuga kõigi Riigikogu valimistel osalenud erakondade vahel, kes kogusid vähemalt 2% häältest. Erakonnad, kes ei ületanud valimiskünnist, küll aga kogusid valimistel vähemalt 1% häältest, saavad riigieelarvest 10 000 eurot aastas. Me leiame, et see on oluline samm, mis aitab erakondlikku mänguvälja võrdsustada ja on selge positiivne vastus süüdistustele parlamendierakondade kartellistumises. Me arvame, et kokku võttes tuleks see Eesti erakondlikule demokraatlikule protsessile kasuks ja oleks mõistlik.

Palun, Neeme Suur!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nn demokraatiapaketist üle anda teine eelnõu, Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga teeme ettepaneku muuta seadust selliselt, et kautsjonit ei peaks tasuma erakond, kelle registrisse kandmisest ei ole möödunud nelja aastat. Samuti teeme ettepaneku, et üksikkandidaat saaks mandaadi ka juhul, kui tema häälte arv moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist ehk üksikkandidaate käsitletaks ringkonna tasemel samaväärsena erakondadega. Kolmandaks on meil n-ö riiklike nimekirjade avatuks tegemise ettepanek ehk üleriigilises nimekirjas reastatakse kandidaadid lähtudes nende kogutud häälte suhtest ringkonna lihtkvooti. See välistaks selle, et Riigikogusse saavad kompensatsioonimandaadiga väga väikese häälte arvuga kandidaadid. Ka juhul, kui valimisringkonnas on saadud kokku vähemalt 10% lihtkvoodist, võiks kautsjoni tagasi maksta. Samuti on meil ettepanek vähendada üleriigilist valimiskvooti 5%-st 4%-ni. Aitäh!

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ka see eelnõu kuulub samasse paketti, kusjuures see pole mitte meie nn demokraatiapakett, vaid lihtsalt meie demokraatiapakett. Annan üle eelnõu, mis paneb käe ette reklaamirahale. Leiame, et pool miljonit eurot aastas on piir, mida meie, sotsiaaldemokraadid, suudame taluda. Mõõdutundetu raha tuulde lennutamine partei promomiseks on sotsiaaldemokraatide meelest üks räige raiskamine. Sestap paneme siia piiranguks ette 500 000 eurot. Kõik, mis on üle selle, klassifitseerub keelatud annetuseks ja tuleb kanda tagasi riigieelarvesse. Aitäh!

Palun, Jüri Morozov!

Proua juhataja! Head kolleegid! Annan Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle eelnõu, mis muudab kahte kehtivat seadust ja teeb võimalikuks selle, et Riigikogu liige saab pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest osavõtmist osaleda ka volikogu töös, kui ta on selles seni edukas olnud. Populaarses vormis öeldes tahame muuta seadusi, mis on teinud Riigikogu liikmest ainult seetõttu, et ta on kasutanud oma põhiõigust, vältimatult peibutuspardi. Leiame, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametikoha käsitamine riigiametina pole õige. Meie tubli kolleeg Kaja Kallas on eelnevates aruteludes tabavalt öelnud, et üks inimene ei ole automaatselt riik. Põhiseadus eristab kohaliku omavalitsuse ju selgelt täidesaatvast riigivõimust. Mina ja vahest keegi meist ei taha olla peibutuspart lihtsalt sellepärast, et on võetud vastu vildakas seadus. Igaühel peab olema võimalus ilma takistuseta otsustada, kas ta osaleb kohaliku omavalitsuse volikogu töös või mitte. Riigikogu liikme takistuseta osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös tugevdab demokraatiat, vähendab riigi ja kohaliku tasandi vastandumist ning võimaldab sisulist debatti probleemide lahendamisel. Aitäh!

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Hoolimata praegu seaduses sätestatud üldpõhimõttest, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni, on esinenud juhtumeid, kui volikogus enamuse saanud poliitilised jõud on teinud takistusi vähemuse esindajate soovikohasele osalemisele komisjonide töös, mistõttu on vähemuse esindajad olnud oma õiguste tagamiseks sunnitud pöörduma koguni halduskohtu poole. Eelnõu sätestab komisjonidesse kuulumise õiguse alusena volikogu liikme isikliku sooviavalduse, mida tasakaalustab nõue, et valituks osutunud erakondade ja valimisliitude nimekirjad on komisjonides proportsionaalselt esindatud. Vähemuse esindajate demokraatlikumaks kaasamiseks komisjonide juhtimisse sätestab eelnõu kohalike omavalitsuste volikogude komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimiseks sarnase korra, nagu kehtib Riigikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimistel. Selle kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed volikogus ühel ajal. See kord, mis on ennast igati õigustanud Riigikogu tegevuses, tagab üldjuhul selle, et komisjoni aseesimehe koht kuulub volikogus vähemuses olevate poliitiliste jõudude esindajaile. Eelnõu eesmärk on seega paremini tagada omavalitsusüksuse võimuorganite demokraatliku moodustamise põhimõttest kinnipidamist volikogude tegevuses ning kindlustada kõigi volikogudesse pääsenud valimisnimekirjade proportsionaalne esindatus volikogude komisjonides ja nende võimalus aktiivselt osaleda komisjonide tegevuse planeerimisel ja juhtimisel. Aitäh!

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Tere päevast, head kolleegid! Kuna riigi osalusega ettevõtted on sageli väga suured, mastaapsed ettevõtted, kelle tegemised või tegemata jätmised mõjutavad väga paljusid Eesti inimesi, siis on väga oluline, et otsused, mida nendes ettevõtetes ja nende juhtorganites vastu võetakse, oleksid pädevad. Sellepärast teeme ettepaneku, et edaspidi ei määrataks riigi osalusega ettevõtete nõukogudesse inimesi mitte lihtsalt ministri käskkirjaga, vaid see otsustusprotsess peaks olema märksa laiapõhjalisem ja läbipaistvam ning oma heakskiidu peaks andma hoopiski Riigikogu komisjon, kelle haldusalasse ettevõte kuulub. Lisaks sellele peame õigeks, et parlamendiliikmed ei kuuluks riigi osalusega ettevõtete nõukogudesse. See aitaks tagada tasakaalustatuse ja võimude lahususe. Sellest tulenevalt annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel üle seda teemat käsitleva seaduseelnõu. Aitäh!

Palun, Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud kolleegid! Euroopa Komisjoni liige, keda rahvasuus kutsutakse Euroopa volinikuks, on üks kõrgemaid ametnikke, kes Euroopa Liitu juhib. Seda ametit pidava isiku pädevusest ja võimekusest sõltub suurel määral Euroopa Liidu kui terviku edukus. Seepärast on nii iga liikmesriik kui ka kogu Euroopa Liit kindlasti huvitatud sellest, et sellele positsioonile saaks parim võimalik kandidaat. Eestis on volinikukandidaadi esitamine täidesaatva võimu ehk valitsuse ainupädevuses, avalikkusel ja Riigikogul puudub sisuline võimalus selles küsimuses kaasa rääkida. See teeb võimalikuks, et valitsus ei lähtu kandidaadi esitamisel mitte alati ja ilmtingimata kandidaadi kompetentsusest Euroopa asjades, vaid mingitest teistest parteilistest või erahuvidest. Eelnõu algatanud sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et volinikukandidaadi nimetamise õigus peaks parlamentaarses riigis kuuluma Riigikogule. See tagaks avaliku diskussiooni kandidaadi sobivuse üle ning võimaldaks kandidaadil endal parlamentaarse debati raames demonstreerida oma pädevust Euroopa asjades ja pühendumust neile. Annan Riigikogu menetlusse sellesisulise seaduseelnõu. Aitäh!

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. See annab tööd põhiseaduskomisjonile. Vahel öeldakse mõne eelnõu kohta, et kui selle esimene lugemine ka juhtumisi lõpetatakse, siis jääb see komisjoni riiulile. Me oleme selleteemalise eelnõu, nagu me täna esitame, korra juba menetlusse andnud, selle esimene lugemine lõpetati ja mul on kahtlus, et see eelnõu ei ole enam isegi mitte põhiseaduskomisjoni riiulil. Sellel lihtsal põhjusel, et me ei ole jõudnud ära teha isegi nii lihtsat asja, et komisjoni koosoleku protokollis kajastuks, kuidas Riigikogu liikmed komisjonis hääletasid, mille poolt või vastu. Nii me teeme teist korda ettepaneku muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et komisjonide töö oleks avatum ja avalikum ning sinna oleksid kaasatud ka teada-tuntud kodanikuühendused. Aitäh!

Rohkem eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud üheksa eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Nüüd läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Riigikohtu esimehe 17. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Lea Laarmaa kohtunikuametist vabastamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Teiseks, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni 17. veebruaril algatatud koduomanike maamaksuvabastust laiendav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on määranud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 594 uueks juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised sotsiaalminister Taavi Rõivasele.
Riigikogu liikmed on moodustanud Haapsalu raudtee toetusrühma.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 87 Riigikogu liiget ja puudub 14.

Me läheme tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu 513 kolmas lugemine. Kuna see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis me teeme veel kord kohaloleku kontrolli. Palun teeme kohaloleku kontrolli! Vabandust, aga kohaloleku kontrolli pole vaja teha. See oli väga õige märkus. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised. Palun, Eiki Nestor! 

Hea juhataja! Kohaloleku kontroll on küll vajalik, aga natuke hiljem.
Minu võib-olla subjektiivse arvamuse järgi on tegemist selle Riigikogu nelja aasta töö kõige tähtsama seaduseelnõuga. See on äärmiselt keeruline ja tähtis seaduseelnõu, sest selle teema on kogu riigieelarve kujundamise, läbiarutamise, muutmise ja parandamise protsess. Minu arvates ei ole eelnõu iseenesest niivõrd poliitiline, kuivõrd sisuline. Seetõttu oleks arutelu, mis komisjonis oli väga tõsine ja töine, võinud ka Riigikogu saalis aktiivsem olla. Aga see selleks.
Meie fraktsioon hääletab selle eelnõu vastu. Seda peamiselt ühel põhjusel. Põhjus on see, et üks väga oluline küsimus riigi kulutuste kavandamisel – pikaajalised arengukavad ja nende rahastamine – jääb eelnõus lõpliku lahenduseta. Miks ma seda räägin? Teades, et Rahandusministeerium sellist eelnõu ette valmistab, loobus meie fraktsioon kehtiva seaduse vastava peatüki muutmisest ja asjakohaste paragrahvide parandamisest. Te teate ju isegi, et alati öeldakse, et kohe tuleb valitsusest komplekssem lahendus ja seaduse uus täielik tekst ning ei ole mõtet vaid ühte paragrahvi parandada. Praegusel juhul oleks see märkus olnud sisuliselt õige, sest kogu eelarve tegemine on natuke tõsisem ja sisulisem asi kui ainult paari paragrahvi muutmine.
Me ei soovi teha valdkondade arengukavadest elavaid dokumente, kus peale heade mõtete ja kavatsuste oleksid sees ka kohustused neid ellu viia ja tagada seejuures nende rahastamine. Seetõttu jääb puudu see, et me seadusandjatena võtaksime Riigikogus õiguse otsustada, mis nendes arengukavades tegelikult kirjas on, ega piirduks mingite poliitiliste avalduste arutamisega. Puudu jääb see, et meil oleks regulaarne ja selge kontroll nende teemade üle. See on põhjus, miks meie fraktsioon selle eelnõu vastu hääletab.

Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse eelnõu on tõesti üks olulisemaid eelnõusid, mida me käesoleval hooajal menetleme. Rahanduskomisjon on alates eelmise aasta sügisest selle eelnõuga väga põhjalikku tööd teinud. Kindlasti väärib rahanduskomisjoni töö ja panus esiletõstmist.
Head kolleegid! Möödunud majandus-, finants- ja võlakriisi õppetunnid on toonud kaasa vajaduse muuta kehtivat eelarvereeglistikku. Euroliidus viimasel kolmel aastal kokku lepitud uuendused ja regulatsioonid on pretsedenditud. Kokku on lepitud uued eeskirjad eelarvepoliitika paremaks koordineerimiseks, korrapärased järelmeetmed ja kiired sanktsioonid eelarvereeglite rikkumise korral. Möödunud kriiside õppetunnid näitasid selgelt, et euroala ühe liikmesriigi raskused võivad levida teistesse liikmesriikidesse, mistõttu on vaja rakendada lisajärelevalvet, et tegelda probleemidega enne, kui need süsteemseks muutuvad. Suunda muutev uuendus oli Euroopa Ülemkogus kokku lepitud ja ka Riigikogus kinnitatud fiskaallepe, samuti eelarveraamistiku direktiivi kinnitamine. Fiskaalleppest tulenevalt peame ka meie kinnitama tasakaalus eelarve koostamise nõude riigieelarve seaduses, samuti sätestama valitsusele kohustuse esitada ettepanekuid eelarvepositsiooni parandamiseks, juhul kui sellest tasakaalunõudest kõrvale kaldutakse. Kui tekib struktuurne puudujääk, tuleb võtta eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid ja puudujääk järgmistel aastatel valitsussektori eelarvetes sama suures ulatuses ülejäägiga korrigeerida.
Fiskaallepe ja sellest tulenevalt ka käesoleva seaduseelnõu regulatsioonid on põhilises osas üles ehitatud struktuursele tasakaalule. Aga koos struktuurse tasakaaluga tuleb jälgida nominaalse tasakaalu näitajaid, et saada rahanduse seisust kõikehõlmav pilt. Struktuurne tasakaal on suuresti hinnanguline, seda on keeruline mõõta, eriti keeruline on mõõta majandustsükli komponenti.
Uue riigieelarve seaduse vastuvõtmine on usaldusväärsema rahanduse suunas liikumise vundament, sellega luuakse alus tulevaste kriiside ärahoidmiseks. Senisest tuntavalt rangemad eelarvereeglid peavad tagama majanduse usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning suurendama euroala tugevust ja stabiilsust tervikuna. Kokkulepitud regulatsioonid aitavad liidul väljuda kriisist tugevamana ja kindlustada liikmesriikide liikumist usaldusväärse riigirahanduse suunas.
Võetud meetmed ja uued reeglid on juba reaalseid tulemusi andnud. Käesoleval aastal langeb prognooside järgi valitsussektori eelarvedefitsiit nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna allapoole 3% taset SKT suhtes ja võlakoormus stabiliseerub euroalal tervikuna 96% ja Euroopa Liidus tervikuna 90% tasemel SKT suhtes. Aga suur võlakoormus on siiski probleem. See koormus näitab, et riskid ei ole lõplikult maandatud ja paljude riikide rahanduse stabiliseerimisel on veel pikk tee käia. Nüüd on kõikide liikmesriikide prioriteet needsamad regulatsioonid ellu rakendada.
Käesoleva riigieelarve seadusega võtamegi riigisisesesse õigusesse üle valitsussektori eelarve tasakaalu reegli automaatse korrigeerimise mehhanismi. Täna vastuvõetava seaduse eesmärk on kindlustada ja säilitada ka meie rahanduse ja majanduse stabiilsust ning toetada ühiskonna ja majanduse arengut tervikuna.

Kolm minutit juurde.

Euroala seisab kindlamal alusel, aga läheb muidugi aega, enne kui majanduskasvus ja tööhõives avaldub senini euroala stabiliseerimiseks tehtud jõupingutuste mõju. Usalduse taastumine võtab aega. Isegi kui usaldus on kord taastunud, reageerib reaalmajandus sellele alati ajanihkega.
Kõike eelnenut kokku võttes tahan öelda, head kolleegid, et eelnõu väärib kindlasti toetamist. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, Sven Sester! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ühinen kõigi eelkõnelejatega selles, et eelnõu, mis täna hääletusele läheb ja milles on viimaste kuude jooksul päris palju muudatusi tehtud, on väga oluline. Ma lugesin eile ühte mitme aasta vanust pressiteadet. Nimelt leppisid IRL-i ja Reformierakonna esindajad 13. septembril 2010. aastal koalitsiooni eestseisuse koosolekul kokku, et riigieelarve tasakaal peaks olema seadustatud riigieelarve baasseaduses. "Me oleme ühisel arusaamal, et eelarvetasakaalu põhimõte on mõlema erakonna ühine väärtus ja eesmärk, mille saavutamise poole tuleb liikuda," ütles IRL-i tollane esimees Mart Laar. "Eelarvetasakaal on jätkuvalt meie prioriteet, me kavatseme sellega jätkuvalt tegeleda. Oleme rahul, et eelarve tasakaalu nõuded, mida IRL on esitanud, leiavad kajastust riigieelarve baasseaduses," rääkis IRL-i esimees.
Aeg läks ja nüüd oleme olukorras, kus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga on liikmesriikidele seatud kohustus määrata valitsussektorile kindlaks ühtsed reeglid, tagamaks valitsussektori eelarvedistsipliini. Direktiivi järelmeetmes, nn fiskaalleppes, sätestatakse valitsussektori eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism, mis käivitub Euroopa Liidu õigustest tulenevatest kriteeriumidest kõrvalekaldumise korral automaatselt. Lepingu kohaselt tuleb eelarve tasakaalu reegel fikseerida eelistatavalt riigi põhiseaduses või seaduses, mille alusel võetakse vastu iga-aastased eelarved. Meie näite puhul on selleks riigieelarve baasseadus. Selle eelnõuga võetakse meie riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Eelnõu tulemusena fikseeritakse Eesti õiguses majandus- ja rahaliidu stabiilsuse koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud valitsussektori eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism.
Peab tunnistama, et selle eelnõu menetlemine Riigikogus ei läinud väga lihtsalt. Eelnõu jõudis siia oktoobris. Dialoogi oli vaja pidada päris mitme osapoolega, keda see eelnõu puudutab. Partnereid oli alates Riigikontrollist, kohalike omavalitsuste liitudest ja põhiseaduskomisjonist kuni Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna ning tööandjate keskliiduni välja. Nii et veel Riigikogu menetluse ajal tuli mitmesuguseid ettepanekuid. Vahepeal oli ka jutt, et võib-olla peaks selle eelnõu lahutama kaheks: üks osa oleks seotud eurodirektiiviga ja teine riigisisese regulatsiooniga. Nentisime siiski, et pigem läheme edasi ühe eelnõuga. Oluline on kindlasti see, et vahepeal tuli eelnõu lugemine katkestada, selleks et lõppresultaat paremini settiks. Võin julgelt öelda, et eelnõu, mis valitsusest Riigikogusse saabus, ja eelnõu, mis siit Vabariigi Presidendi lauale läheb, erinevad teineteisest väga. Samas on seaduseelnõu nüüd valmis seadusena jõusse astuma.
Mida me selle aja jooksul Riigikogus siis tegime? Esitan teile paar märksõna, et oleks võimalik mõista Riigikogu rolli eelnõu ümbertegemisel. Esiteks, me kaotasime piirangud keskvalitsuse juriidilise isiku asutamisel, ümberkorraldamisel ja lõpetamisel. Me määrasime tähtaja, mille jooksul Rahandusministeerium peab selgitama Eesti Panga hinnangu mittearvestamist, ja täiendasime strateegiliste arengudokumentide regulatsiooni, sh lisasime erandi põhiseaduslikele institutsioonidele valitsemisala arengukava koostamise kohta. Me suurendasime selgust, sätestades, et valitsus esitab riigi eelarvestrateegia Riigikogule viivituseta pärast selle kinnitamist. Sellist regulatsiooni varem ei olnud. Me täiendasime eelnõu sättega, et põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad iseseisvalt tegevuspõhise eelarve kasutusele võtmise. Tulenevalt vajadusest tagada struktuurne eelarvepositsioon täiendasime muudatusettepanekute esitamise nõudeid ning tagasime tasandusfondi ja toetusfondi aluseks olevate arvnäitajate väärtuste määramise riigieelarvega. Määrasime kindlaks aktsepteeritava riskitaseme kohalikele omavalitsustele ja nendest sõltuvatele üksustele vabade vahendite paigutamiseks. Eesti Panga juurde lõime eraldi nõuandekoguna eelarvenõukogu, et mitte panna eelarvenõukogu ülesandeid Eesti Pangale. Lisasime seadusesse sätte, et riigieelarve seaduses ei saa esitada muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid. Põhiseaduslike institutsioonide sõltumatuse tagamiseks sätestame seaduses erandi, et nad on nagu ministeeriumidki seotud kululae 50%-ga vaid juhul, kui Riigikogu ei ole riigieelarvega teisiti määranud. Häirete või piirangute korral riigieelarvest väljamaksete tegemisel peavad väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele olema tagatud. Me muudame finantskontrollisüsteemi regulatsiooni, jättes iga asutuse juhile õiguse otsustada, milliste konkreetsete meetmete abil see süsteem üles ehitatakse. Teeme mitmeid muudatusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses, mis korrastavad finantsreeglite süsteemi. Sätestame, et Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud seadustele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Sätestame ka, et riigieelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek peab sisaldama kõiki muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpset sõnastust ja omavahel seotud muudatused esitatakse ühe muudatusettepanekuna. Me täpsustame töötuskindlustusmakse muudatusi. Me sätestame strateegiliste arengudokumentide liigina poliitika põhialused. See on väga oluline. Seda ei olnud kirjas eelnõus, mis tuli valitsusest parlamenti, kuid me lisasime selle siin Riigikogus. Tegemist on Riigikogu tasandi arengudokumendiga, mis on oma olemuselt riiklikke väärtusi kandev, pikaajalise vaatega ja terviklik arengudokument, mis kirjeldab riigi arenguvisiooni prioriteetsetes valdkondades ja mille vastuvõtmise ainuõigus on vaid Riigikogul.
IRL-i fraktsioon on seisukohal, et kui me täna uue baasseaduse vastu võtame, siis parandame ühelt poolt tunduvalt kogu riigisisest regulatsiooni, mis on seotud riigieelarve, riigi strateegiliste arengudokumentide menetlemise ja finantsdistsipliini järgimisega. Teiselt poolt seadustame selged eelarve tasakaalu reeglid, ütleksin isegi, et selged mängureeglid. Nende tõttu ei ole tulevikus ei meil ega teistel parlamendierakondadel võimalust ega teki meil ka kiusatust riigieelarvet koostades üle oma võimete elada. IRL toetab riigieelarve seaduse eelnõu menetluse lõpetamist ja eelnõu lõpphääletusel seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin! Kaheksa minutit.

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tavaliselt, kui valitsus toob siia eelnõu, et mõnes seaduses muudatusi teha, siis on piltlikult öeldes tegemist haigega, keda me peame ravima. Kui sellest eelarveseaduse eelnõust rääkida, siis tuleb öelda, et meile toodi siia laip. Teda ei ole võimalik ravida ega elustada. Ta oli selline juba eelmise aasta suvel, kui toimusid kooskõlastusringid ning tohutult palju kriitikat laekus igast ministeeriumist-ametist, kes selle eelnõuga tegelema oli hakanud.
Siis hakati asja parandama. Millisele tulemusele me oleme jõudnud? Kui te arvate, et paks laps on ilus laps, siis teeb teile vist heameelt see, et võrreldes kehtiva seadusega on uus seadus märksa paksemaks muutunud: 52 paragrahvi asemel on 126 ja 13 lehekülje asemel 45. See selleks. Asi ei ole ainult selles, et seaduse maht on drastiliselt suurenenud. Vaadake, kehtivast riigieelarve seadusest võib lugeda näiteks selliseid lauseid, et eelarve klassifikaatori kehtestab rahandusminister, summade ülekandmine toimub rahandusministri kehtestatud korras või korra kehtestab rahandusminister või Vabariigi Valitsus. Siin on kuus sellist viidet. Seega, selleks et kehtivat dokumenti täiel määral kasutada, on teil lisaks vaja kuut korda või määrust. Kas keegi on uurinud, mitut määrust ja korda on vaja selleks, et kasutada seda uut dokumenti? 21 ehk kolm ja pool korda rohkem. See tähendab, et on märksa suurem oht, et nende määruste tõttu, mida me praegu ju lugeda ei saa, tekib uusi vastuolusid ja probleeme. Aga see selleks, bürokraatia peab ka millestki elama.
See seaduseelnõu kubiseb imelikest asjadest. Vaatame järjekorras. Paragrahv 2 "Valitsussektor ja keskvalitsuse allsektor". Kui te hakkate seda paragrahvi lugema, siis selgub, et neid allsektoreid on kolm. Pealkirjas ei ole neid mainitud. Kuidas ma peaksin seda võtma? Kas on olemas ainult keskvalitsuse allsektor või on siiski olemas ka kaks üsna tähtsat allsektorit, mis puudutavad kohalike omavalitsuste sotsiaalelu?
Paragrahvis 4 tuuakse sisse selline asi nagu eelarvenõukogu. (Ma räägin nii kaua, kui mul aega on, kuid märkusi on mul peaaegu kogu eelnõu kohta.) Nagu te aru saate, Eesti Panga seaduses sellist asja ei ole, sellepärast muudetakse §-s 85 Eesti Panga seadust. Eelarvenõukogu koosneb kuuest liikmest, kellel peab olema laitmatu reputatsioon. See on juba naljakas. Öelge mulle suvaline ilus poisinimi ja andke mulle tund aega! (Vahelehüüe saalist: "Mihhail!") Parem siis juba Sven või Marko. Ühe tunniga leiab Google'ist väga palju. Eestis ei ole laitmatu reputatsiooniga majandustegelasi ega poliitikuid. Neid lihtsalt ei ole looduses olemas! See selleks, see on stiiliküsimus.
Eelarvenõukogu või selle liikmete kulude katmise ja tasustamise reeglid paneb paika Eesti Panga Nõukogu. Samas on siin öeldud, et see nõukogu peab olema täiesti sõltumatu. Huvitav, kuidas saavad need inimesed, kelle teie tööle panete ja kellele teie palgatingimused määrate, teist sõltumatud olla?
Selliseid asju on eelnõus rohkemgi. Näiteks on vanas seaduses § 37³ "Stabiliseerimisreservi nõukogu". Selle punkt 7 ütleb, et nõukogu liikmetele ei maksta nõukogu tegevuses osalemise eest tasu. Seda sätet uues seaduses ei ole. Vaikselt muudetakse töö palgaliseks, kord tehakse seda mõnes vanas organis, kord mõnes uues, et vajalikke tulemusi veidi teist teed pidi saavutada.
See seaduseelnõu kubiseb sellistest asjadest nagu § 6 punkt 2: "Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (edaspidi põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis." Mina võtan seda imperatiivina. Seaduses on ju sees selline säte, mille te ise olete sinna eraldi punktina pannud, et see vahe peab olema tasakaalus või ülejäägis. Järgmises punktis aga kirjutatakse lahti tingimused, millal see vahe võib tasakaalus mitte olla. Milleks selliseid asju teha? Milleks kirjutada "tasakaalus", kui järgmises punktis on kirjas, et kavandatav põhitegevuse tulem võib olla puudujäägis kuni 30% ulatuses eelarveaasta põhitegevuse tuludest? Selliseid kohti on siin üsna mitu.
Minu arvates on kõige tähtsam, et uus baasseadus ei lahenda ühtegi kohaliku omavalitsuse rahastamise probleemi, mitte ühtegi. Siin ei ole ühtegi sätet, mis vastaks Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja mis kinnitaks, et kui riik paneb kohalikule omavalitsusele mingi kohustuse, siis ta garanteerib, et seda rahastatakse täies ulatuses. Siin ei ole sätteid, mida vajab Eesti Vabariik ja iga kohalik omavalitsus ning mis kindlustavad, et riik ei tee järjekordset rumalust, vähendades finantseerimist või alustades mõnda reformi poole päeva pealt.
Me otsustasime veel eelmisel aastal pärast pikka arutelu, et sellise jama kohta me muudatusettepanekuid tegema ei hakka. See on võimatu, kergem oleks uus seadus kirjutada. See on täielik praak, mida hakatakse parandama, ma arvan, paari kuu pärast, kui eelarve tegemiseks läheb. Eesti Keskerakonna fraktsioon ei toeta seda eelnõu ja hääletab selle vastu. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, enne kui asume hääletuse juurde, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Nüüd, head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu 513. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 ja vastu 33 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu 462 kolmas lugemine. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Marika Tuus-Laul! Kaheksa minutit. (Sumin.) Palun saalis vaikust!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmalt toon välja selle positiivse, mida uus seadus kaasa toob. Kõigepealt see, et nüüd hakkab olema üks ühine seadus. Seda lugedes saab inimene, kes elab korteris, ennast kurssi viia tema omandit reguleerivate normidega ehk korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse, mittetulundusühingute seaduse ja asjaõigusseaduse sätted on koondatud ühte seadusesse. Lisaks lahendab see seadus mitmeid Riigikohtu lahenditega seonduvaid probleeme, mis on tekitanud palju küsimusi ja mille puhul ka kohtunikud on olnud eri arvamusel. Teiseks toob see seadus kaasa, et tulevikus – kahju küll, et mitte kohe, vaid alles tulevikus – luuakse ühtne korteriühistute register, kust näiteks korteri ostja saab informatsiooni muu hulgas ka ühistu kohustuste kohta (seda üle kümne korteriga majade puhul). Ka korteriühistu pandiõigus peaks kaitsma korteriühistu liikmeid mõne kaasomaniku võlgade tasumise eest, juhul kui võlaga korteril on näiteks hüpoteek finantsasutuse kasuks ja korter sundrealiseeritakse. Seega on korteri sundmüügi korral esmajärjekorras just ühistul õigus saada 5% jaotamisele minevast tulemist.
Ent see seadus toob kaasa ka väga palju küsimusi, millele ei minister ega komisjoni ettekandja ei ole osanud vastata. Need küsimused on endiselt õhus. Probleeme ei ole mitte niivõrd suurte linnade suurtes kortermajades, kus ühistud on ju põhiliselt loodud, vaid just väikeasulate ja maapiirkondade väikestes korterelamutes. Eestis on kokku 21 400 kortermaja, kuid ainult 45%-s nendest on korteriühistu loodud. Korteriühistute ligikaudne arv on 10 000. Korteriühistud on loomata just väiksema korterite arvuga elamutes. Põhiliselt on need väikesed majad pooltühjad ja üsna amortiseerunud. Oma korteri on elanikud suutnud korras hoida, aga maja tervikuna mitte. Suuresti elavad seal vanemad inimesed. Väga sageli on korteri omanikuks surnud vanemate lapsed, kel pole mitu aastat õnnestunud korterit maha müüa ja kes elavad kusagil mujal. Neilgi on võlad tekkinud, sest küttekulud on maal suuremad kui suurtes linnades. Pealegi ei ole nad huvitatud välja käima suuremaid summasid, et seda maja remontida ja soojustada ning nendesse majadesse ei olegi otstarbekas suurt summat investeerida. Paljude korterite omanikud on välismaal tööl ning teenivad endale uue ja parema elamispinna raha. Utoopiline on ka mõte need inimesed pooltühjadest majadest ühte majja suvalistesse korteritesse kokku panna, nagu siin saalis on pakutud. Kes siis loobuks oma elamispinnast, kus remont on tehtud ja kodukulud tasutud ning mis on tema omand?
Me ju tahtsime väga olla omanike riik. Siin ei saa midagi jõuga teha ja ka juriidiliselt on see võimatu. Kui omanik loobub oma varast, siis pole omavalitsusel nende tühjaks jäänud, sageli võlgades korteritega mitte midagi peale hakata, sest tema tulubaasi on niigi kärbitud ja tal pole raha, et neid kortereid hallata, kütta ja nende võlgu tasuda.
Kuid me pole ikkagi saanud vastust siin saalis korduvalt kõlanud küsimusele, kuidas saab riik sundkorras ühistut luua, kui inimesed seda ei taha, nad ei tule kokku ja juhatust valida ei saa. Seaduse § 66 ütleb, et kui 2018. aastaks ei ole korteriühistut moodustatud, siis koos selle seaduse jõustumisega korteriühistu tekib. Aga kuidas see juriidiliselt toimub, me aru ei saa. Seda ei ole keegi seletanud ja seda mehhanismi ei ole seadusesse kirjutatud. Samal ajal on maal ka paljud omanikuga korterid tühjaks jäänud ja neid ei saa samuti ei riik ega vald automaatselt üle võtta. Seaduses peaks olema toodud võimalus, kuidas seda teha, aga seda loomulikult teha ei saa ja ka kinnistusraamatusse kannet teha ei saa, sest see ei ole peremeheta vara. Mis see siis olekski, kas sundvõõrandamine, riigistamine või mis? Alles me peaaegu sundkorras erastasime kortereid, nüüd hakkame n-ö tagasi võtma!
Veel tuleb rääkida sellest, et seadusesse on sisse kirjutatud kümne korteri piir. Ei saa aru, miks korteriühistute liit pakkus selle piirina välja just kümme korterit. Maal on põhiliselt kuue, kaheksa ja kaheteistkümne korteriga majad, kümne korteriga maju on väga vähe.
Minister ütles siin saalis, et seda seadust on kaua tehtud ja see on hea seadus, mis on käinud lausa kolmel suurel kooskõlastusringil. Aga meie küsime, miks ei ole seda eelnõu inimestele rohkem tutvustatud, puudutab see ju umbes miljonit inimest Eestimaal. Miks meid üldse ei huvita rahva arvamus?
Me oleme siin saalis korduvalt kuulnud soovitust kohtusse pöörduda. Seda soovitatakse teha siis, kui ühistu juhatus keeldub näiteks mingite andmete andmisest, või siis, kui korteriühistu on sõlminud mingi kokkuleppe ega ole inimesi sellest teavitanud. Ma arvan, et see on päris jabur, sest kust inimesed võtavad selle raha ja kust riik võtab need kohtunikud. Oleks mõistlikum luua Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku järgi mingi komisjon, olgu selle nimi siis mis tahes, kas vaidekomisjon või midagi muud, või näiteks Tööinspektsiooni tüüpi asutus. Kui te ütlete, et selleks puudub raha ja see komisjon või asutus läheb kalliks, siis küsin, kas kohtuistungite pidamine on odavam. Nii et selline komisjon võiks olla suuremates omavalitsustes, just linnades, aga ka maal, näiteks maavalitsuste juures, muidugi senikaua, kuni need eksisteerivad.
Me leiame, et inimesed on jäetud oma probleemidega üksinda. Eesti Keskerakonna fraktsioon arvab, et nii toorest seadust ei saa vastu võtta. Meie hääletame selle vastu. Aitäh!

Aitäh! Palun, Margus Hanson!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Täna on hea meel tõdeda, et üks pikalt tehtud eelnõu on lõpphääletusele jõudnud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadust on ette valmistatud juba alates aastast 2006. Eelnõu leidis esialgu nii Eesti Korteriühistute Liidu kui ka korteriühistute endi vastuseisu. Enne eelnõu Riigikokku saatmist toimus aga tervelt kolm kooskõlastusringi valitsusasutustes ja on olnud palju kohtumisi partneritega. Eelnõu oli ka ehk üks ajend, miks 2011. aasta kevadel kutsuti Riigikogus kokku korteriühistute toetusrühm. Seda tehti ikka selleks, et vaielda muudatusettepanekud osapooltega läbi ja püüda veel enne eelnõu Riigikogu menetlusse jõudmist kaasa aidata ühisosa leidmisele ja erimeelsuste kaotamisele.
Erimeelsusi siiski ju oli. Isegi kolmandale kooskõlastusringile laekus Eesti Korteriühistute Liidult 67 parandusettepanekut ja menetlemise käigus Riigikogu õiguskomisjonile 40 ettepanekut või küsimust, mis kõik komisjonis üksipulgi läbi arutati. Paljusid muudatusettepanekuid on menetluse eri etappides ka arvestatud ja seadus on selle võrra paremaks saanud.
Seadusega muutub korteriomandi ja korteriühistu tegevusega seonduv seadusraamistik märksa tänapäevasemaks. Seadus on muutunud lihtsamaks, inimesed, st korteriomanikud, ei pea enam otsima õigust mitmest seadusest ja ka kohtulahenditest. Seaduse jõustumise korral kantakse kõik korteriühistud ja nende kohustused avalikku korteriühistute registrisse. Nagu eelkõneleja rääkis, see annab võimaluse näiteks korterit ostes saada avalikest allikatest mugavalt infot ühistu kohustuste kohta.
Korteriühistu pandiõigus on teine uus lähenemine selles seaduses. See peaks kaitsma korteriühistut ja tema liikmeid mõne kaasomaniku võlgade tasumise eest juhul, kui võlaga korteril on hüpoteek finantsasutuse kasuks ja korter realiseeritakse.
Oluline täiendus on otsuste tegemise selgem reguleerimine, sh laenuvõtmise ja hoone ajakohastamise reeglid. Samuti on nüüd reguleeritud korteriühistute maksejõuetusega seonduv, aga veel paljud muudki probleemid.
Seaduse jõustumise ajaks on määratud 1. jaanuar 2018. Selline pikk aeg tuleneb justiitsministri sõnul vajadusest teha ettevalmistustöid, sh selliseid, mis nõuavad valitsuselt rahalisi vahendeid. Raha on vaja näiteks registri jaoks tarkvara väljatöötamiseks. Ma siiski loodan, et Vabariigi Valitsus otsib ja ka leiab võimaluse e-riigi programmi raames korteriühistute registrit juba varem rakendada. Seetõttu oleks võimalik tulevikus ehk muudatusi teha ja seaduse jõustumise tähtaega ettepoole tuua.
Reformierakonna fraktsioon igal juhul toetab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, Siim Kabrits!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! IRL-i fraktsioon toetab eelnõu seadusena vastuvõtmist. Seaduse vastuvõtmisega viiakse elamusuhted korterelamutes ühtsetele alustele. Senise kahe seaduse asemel tekib üks, selge ja "õhuke" raamistik, mis annab heas usus tegutsejatele võimaluse oma probleeme lahendada. Kui kõik valdkonna probleemid seadusesse kirjutada, siis võiks koostada väga paksu seaduse. Aga me ei suuda kõiki probleeme ette näha ega saa neid kõiki ka lahendada. Seda seadust hakati ette valmistama 2006. aastal. Nende seitsme-kaheksa aasta jooksul tuli leida kompromisse. Tuli leida kahe korteriga paarismaja ja Lasnamäe saja korteriga korterelamu ühishuvid. Tuli leida Abja-Paluojal, Viljandis, Tartus, Pärnus ja Tallinnas asuvate kortermajade ühishuvid, kusjuures korterite väärtus nendes majades võib erineda kuni sada korda.
Kui tihti seaduste puhul soovitakse, et vacatio legis oleks pikem, siis selle seaduseelnõu puhul on asi otse vastupidi. Seaduse jõustumise aeg on 2018. aasta 1. jaanuar ja on soovitud, et see aeg võiks olla lühem. Kuid see on piisav aeg selleks, et seaduseelnõu autor saaks eelnõu tutvustada neile inimestele, kes soovivad korteriühistu probleeme lahendada, ja rääkida neile, kuidas seaduseelnõu lahendusi näeb ning mis võimalusi ta annab.
Seaduses on tehtud mõni uuendus. Me kaitseme rohkem korteriühistute huve. Selleks on loodud korteriühistu eelispandi institutsioon. Samuti luuakse korteriühistute registrit.
Kuid seadusega ei saa kõike reguleerida. Kuigi menetluse käigus oli soov reguleerida ning seaduses fikseerida korteri temperatuuri ja kõike muud sellist, siis tuleb arvestada, et seadus ei ole mõeldud päris selleks, et kortermajas kõike reguleerida, naabrite ärkamise aja ja söögiaegadeni välja. Samuti jäi kõlama teatud rahvasaadikute selline suure juhi ihalus, et oleks keegi, kes kõike otsustab ja kõik vaidlused ära vaidleb. See oli see nn vaidluskomisjoni teema. Me peame aga liikuma omanikuühiskonna poole ja see on kokkulepete ühiskond. Kõigil meil on oma õigused ja kohustused ning meil tuleb leida kompromisse. Me oleme oma riigi omanikud ja oleme ka korteriühistu omanikud, meie endi kätes on parema elukeskkonna loomine.
Seaduseelnõu seadusena vastuvõtmine annab selleks kõik võimalused. Nagu eelnevalt öeldud, IRL-i fraktsioon toetab eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 462 tuleks panna lõpphääletusele. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Head kolleegid, kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu 462. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 ja vastu 16 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu 424 kolmas lugemine. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Marika Tuus-Laul!

Head kolleegid! Tavaliselt, kui ministrid siin Riigikogu saalis mõnd seaduseelnõu esitlevad, ütlevad nad juurde, et tegemist on hea seaduseelnõuga. Justiitsminister Hanno Pevkur ütleb seda peaaegu alati. Selle eelnõu kohta mainis ta veel, et kaua tehtud kaunikene. Kaua on seda eelnõu tõepoolest tehtud. Pisut vähem kui aasta tagasi algas selle töö viimane järk, kui tehti eelnõu, mis täna laual on, kuid selle rakendusseaduse ettevalmistamist alustati Justiitsministeeriumis ju aastaid tagasi. Aasta oli siis 2007. Korrakaitseseaduse põhitekst võeti vastu 2011. aastal. Kui ajas veel rohkem tagasi minna, siis tuleb öelda, et selle eelnõuga tahetakse lõpule viia 1990. aastate lõpus alustatud korrakaitsereform Eestis. Tekib küsimus, et kui üht seaduseelnõu on tehtud nii palju aastaid, millest tuleb siis see, et selle töö lõppetapp ministeeriumis osutus nii suureks praagiks, et komisjonis ja ministeeriumides tuli seda eelnõu muuta, uuendada ja parandada. See, et ka teised ministeeriumid tegid palju parandusi, näitab, et eelnõu ei kooskõlastatud korralikult. Isegi siit saalist võeti eelnõu korra tagasi.
Seda vastuolulisem tundub ministri aastatagune sõnavõtt siin saalis, kui ta eelnõu üle andis. Tema sõnumi põhirõhk oli siis sellel, et debatt korrakaitseõiguse tervikliku ja süsteemse kujundamise üle olevat ära peetud juba siis, kui arutati korrakaitseseaduse põhiteksti, ja selle üle ei peaks enam pikemalt rääkima ega arutlema. No kuulge, see, et eelnõu teksti koostajad ise esitasid üle 150 muudatusettepaneku, näitab õigusloome halba kvaliteeti ja seab kahtluse alla ka seaduse eesmärgi täitmise. Kuigi, jah, eks me kõik siin saalis saame aru, et korrakaitseseaduse rakendamise seadust on ju vaja, aga selle eelnõu enda n-ö sisemine kord on tõesti kõvasti soovida jätnud.
Lisaks kõigele muule tuleb mainida, et Justiitsministeerium lisas eelnõusse finantsteenuste reklaami käsitlevad sätted. Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on Eesti vastu algatanud ametliku rikkumismenetluse just nimelt finantsteenuste reklaamiga seoses. Meeldetuletuseks ütlen, et me käsitlesime aasta tagasi õiguskomisjonis Euroopa Liidu direktiivi vastutustundliku laenamise kohta, sh tarbijakrediidireklaami kohta. Me kehtestasime siis tarbijakrediidireklaamile, täpsemalt öeldes kiirlaenude reklaamile, hoopis lõdvemad nõuded, kui direktiiv ette nägi ning trotsisime tarbijaid kaitsvate nõuete sätteid. Seepärast rikkumismenetlust alustatigi. Ma arvan, et kui eelmisel aastal oleks õiguskomisjonis kuulda võetud Keskerakonna fraktsiooni märkusi, siis ei oleks suure tõenäosusega olnud vaja rikkumismenetlust alustada. Selleks et vältida või pehmendada rikkumismenetlusega kaasnevaid tagajärgi Eestile, palus minister need sätted kiirkorras vastu võtta, koos mingi teise seadusega, mitte selleks eraldi seaduseelnõu esitades. Nüüd torgatigi need sätted korrakaitseseaduse eelnõusse. Nii et tegemist on veel ka kobareelnõuga.
Kui aga rääkida korra tagamisest üldisemalt, siis me võime ju rääkida headest või vähem headest seadustest, kuid nende kasutegur on tegelikult null, kui puuduvad inimesed, kes neid seadusi rakendavad, kui puuduvad politseinikud ja me korda tagavate ametnike arvu ei suurenda ega nende palka ei tõsta. Alles siis, kui me seda oleme teinud, saame rääkida inimeste põhiõiguste paremast kaitsest. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et ka täna lõpphääletusele minev eelnõu ei lõpeta korrakaitseõiguse reformi, kuna eelnõus on palju arusaamatut ja siin puudub sisemine kord. Selle teemaga tuleb veel pikalt edasi tegelda. Meie ei saa oma poolthäält sellele seaduseelnõule anda. Aitäh!

Aitäh! Palun, Marko Pomerants!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Tahan teile kinnitada, et olukord ei ole nii traagiline. Ma olen alati Edgar Savisaarele öelnud, et Marika Tuus-Laul on väga tarmukas kolleeg õiguskomisjonis ja tubli inimene, aga praegu pean ütlema, et need 150 muudatusettepanekut ei olnud seotud millegi muuga kui lihtsalt uue järelevalveliigi ehk haldusjärelevalve sissetoomisega. Eelnõu arutamine oli rahulik. Soovitan seda kõigil ilma igasuguse mureta toetada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 424 tuleks panna lõpphääletusele. Valmistume lõpphääletuseks. Kuna ka see eelnõu nõuab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 75 Riigikogu liiget, puudub 26.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu 424. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget ja vastu 1, erapooletuks ei jäänud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Transpordi arengukava 2014–2020" kinnitamine" eelnõu 560 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Otsuse ""Transpordi arengukava 2014–2020" kinnitamine" eelnõu algatas Vabariigi Valitsus m.a 11. detsembril. Esimene lugemine toimus s.a 22. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 5. veebruaril, kuid selleks ajaks ei laekunud komisjonile ühtegi muudatusettepanekut.
Majanduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist oma 10. veebruari istungil. Komisjonis avaldati arvamust, et arengukava ülesehitus on ebaühtlane: kohati on kava vägagi detailne, aga mõnes teises kohas puuduvad viited mahukate investeeringute kohta. Näitena toodi Saaremaa süvasadama arendamine ristluslaevasadamast kaubasadamaks, mille kohta arengukavas viited puuduvad. Avaldati seisukohta, et ehkki komisjonil oli arengukava ettevalmistamise käigus võimalus ettepanekuid esitada, mida ka tehti, arvestati vaid osa neist arengukavas täielikult.
Komisjon tegi oma ettepanekud. Me otsustasime teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks (see otsus tehti konsensuse alusel) ning otsustasime ka teha ettepanekud teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele (ka konsensuse alusel). Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Lihtsalt palun meelde tuletada, kas selles kavas on välja toodud, kuidas lähiaastatel kütuseaktsiisi kasutatakse.

Selle kohta oli üks ettepanek, mis esitati ministeeriumile enne arengukava kinnitamist. Komisjon leidis, et seda ei peaks arengukavas fikseerima, sest siis oleks võimalik jaotust kohalike omavalitsuste teede ja riigiteede vahel edaspidi muuta. Aga ministeerium komisjoni ettepanekut ei arvestanud ja arengukavas on nüüd fikseeritud, et kohalikele teedele läheb 10% kütuseaktsiisist.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Teie lühikokkuvõte oli päris huvitav, kuulsime hulga kriitilisi aspekte. Kas majanduskomisjonis selle arengukava kohta midagi head ka öeldi, lisaks sellele, et otsustati eelnõu lõpphääletusele saata?

Ma kandsin siin ette komisjonis arutatut. Kuna muudatusettepanekuid ei laekunud, siis enne eelnõu teisele lugemisele saatmist pikemat arutelu ei toimunud.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Kalev Kallo! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Kalev Kallo, kõnepult on teie!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma räägin sellel teemal veel kord. Nüüd aga alustan arengukava positiivsest poolest. Positiivseks saab kindlasti pidada seda, et arengukava toodi majanduskomisjoni arutelule enne valitsuses kinnitamist, see toimus eelkõige komisjoni esimehe initsiatiivil. Majanduskomisjon sai arengukava kohta teha asjakohaseid ettepanekuid. Neid oli kokku kuus. Kõik ettepanekud, mis komisjon esitas, hääletati läbi ja ettepanekutena läksid kirja vaid need, mis leidsid komisjoni enamuse toetuse. Kui arengukava oli valitsuses kinnitatud ja laekus Riigikokku juba ametlikule menetlusele, siis selgus, et üks majanduskomisjoni muudatusettepanekutest oli jäetud arvestamata. See oli ettepanek arengukavas mitte fikseerida, et kütuseaktsiisist laekuks kohalikele omavalitsustele konkreetne protsent ehk 10%. Teadaolevalt ei võimalda selline eraldis kohalike omavalitsuste teedevõrku korda teha, kuna vahepeal oli alafinantseerimine, 5%, ja seetõttu on teehoiuga tekkinud suured raskused. Seda eraldist oleks vaja võimaluse korral suurendada. Just selle punkti jättis aga ministeerium arvestamata. Nagu komisjonis võis aru saada, oli tegemist ametnike küünilise suhtumisega majanduskomisjoni. Kui ma esitasin komisjonis selle kohta küsimuse enne eelnõu esimesele lugemisele saatmist, siis sai minister esialgu vist veidi teisiti aru ja hakkas selgitama, miks seda protsenti üldse ei peaks seal kavas olema ja miks see eraldis peaks lahtiseks jääma. Kui aga ametnik talle näitas, et 10% on kavasse sisse kirjutatud, siis tegi minister kiiresti 180-kraadise pöörde ning hakkas tõestama, kui hea on, et see 10% on seal fikseeritud. Julgen öelda, et see on selles arengukavas nagu tõrvatilk meepotis. Kui arengukava tervikuna võtta, siis on see üsna põhjalikult läbi töötatud. Alati võiks ju paremini, aga komisjonile ei laekunud väga palju ettepanekuid partneritelt, transpordiorganisatsioonidelt, mis ka näitas, et kava on võrdlemisi hästi läbi töötatud. Aga see on, jah, selle kava tõrvatilk, et kuni aastani 2020 on fikseeritud, et kohalikele teedele ei ole võimalik kütuseaktsiisist eraldada rohkem kui 10%. Võib rääkida muidugi igasuguseid jutte, näiteks et kui on parem aasta ja raha rohkem, siis võib ka suurema protsendi eraldada, aga üldiselt on praktikast teada, et alati hakatakse viitama arengukavale, kus on fikseeritud 10%, ja rohkem ei saa eraldada.
Lähtudes sellest, et see tõrvatilk meepoti ikkagi ära rikkus, on Keskerakonna fraktsioon seisukohal, et arengukava ei saa toetada ega fikseerida kohalike omavalitsuste teede alarahastamist kuni 2020. aastani. Meie fraktsioon hääletab selle arengukava vastuvõtmise vastu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 560 tuleks panna lõpphääletusele. Valmistume lõpphääletuseks.

Panen lõpphääletusele eelnõu 560. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 57 ja vastu 9 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Transpordi arengukava 2014–2020" kinnitamine" eelnõu 560 on otsusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis" eelnõu 583 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Arutluse all oleva eelnõu esitas Vabariigi Valitsus s.a 27. jaanuaril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 12. veebruaril. Juba varem, 30. jaanuaril, oli riigikaitsekomisjon üksmeelselt otsustanud, et juhul kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, toimub eelnõu teine lugemine 19. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 17. veebruaril kella 10.30-ks, eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Seetõttu on eelnõu teise lugemise tekst identne eelnõu esimese lugemise tekstiga, mis esitati muudetud kujul. Eelnõu algataja esindajad toetavad eelnõu sõnastust.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 17. veebruari istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov, poliitika planeerimise osakonna juhataja asetäitja Erkki Tori, NATO ja Euroopa Liidu osakonna nõunik Hestrid Tedder, õigusosakonna nõunik Kalle Kirss, Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Rain Jano ning Kaitseväe Luurepataljoni esindaja. Eelnõu algataja esindajad andsid riigikaitsekomisjonile ülevaate Kesk-Aafrika Vabariigis toimuvast ja Euroopa Liidu missiooni senistest arengutest. Oma 17. veebruari istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu seletuskirja ja teise lugemise teksti.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis s.a 28. jaanuaril vastu resolutsiooni nr 2134, mis andis aluse Euroopa Liidu rahutagamismissioonile Kesk-Aafrika Vabariigis. Info selle kohta esitas riigikaitsekomisjon esimesele lugemisele muudetud kujul esitatud otsuse eelnõu seletuskirjas ning eelnõu esimese lugemise ettekandes. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile tuginevalt otsustas Euroopa Liidu Nõukogu 10. veebruaril oma otsusega nr 2014/73/ÜVJP, et alustab Euroopa Liidu rahutagamismissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis. ÜRO Julgeolekunõukogu ja Euroopa Liidu Nõukogu nimetatud õigusaktid on kättesaadavad nende institutsioonide kodulehekülgedel ning pabereksemplarid on olemas ka riigikaitsekomisjonis. Euroopa Liidu Nõukogu otsuses määratakse kindlaks missiooni eesmärgid, ulatus, üldised tingimused, operatsiooni ülem, peakorter, ühiskulud jms. Missiooni juhtstaapidele on määratud ülemad, koostatakse operatsiooniplaani ja alustatud on väeloomeprotsessi.
Euroopa Liidu Nõukogu missiooni otsusega anti ühtlasi alus alustada ettevalmistusi missioonipiirkonnas. Ettevalmistavas etapis võib operatsioonipiirkonda saata neid üksusi, mida operatsiooniülem peab seal vajalikuks. Esialgse hinnangu kohaselt võiksid esimesed üksused ettevalmistavas faasis Kesk-Aafrika Vabariiki jõuda selle aasta veebruari lõpus, mis oleks Euroopa Liidu missioonide senist planeerimist arvestades pretsedenditult kiire tegutsemine.
Euroopa Liidu missiooni väeloomeprotsess on alanud. Järgmine väeloomekonverents toimub selle aasta veebruari lõpus. Praegu on teada, et panustamist üksuse, staabiohvitseride või logistilise toetusega kaaluvad Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome ja Suurbritannia. Üksusega on valmis panustama ka Gruusia, kes Euroopa Liitu ei kuulu.
ÜRO ja Euroopa Liidu liikmesriigile Eestile on oluline panustada Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse, sh osaleda eelnõu punktis 1 mainitud Euroopa Liidu rahutagamismissioonil EUFOR RCA ehk European Union military operation in Central African Republic.
Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon 17. veebruaril 2014 teha Riigikogule ettepaneku otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aitäh! Teile on küsimusi. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te lugesite ette nende riikide nimekirja, kes on n-ö logistiliselt otsustanud seda missiooni toetada, kas siis staabiohvitseridega või muul moel. Aga palun täpsustada, millised on need riigid, kes on tänase seisuga otsustanud saata sinna konkreetselt väekontingendi, olgu see kuitahes suur, kas 20 või 50 sõjaväelast, kui me jätame välja staabiohvitserid, lennutranspordi jms!

Aitäh! Ma võin vastuses välja tuua need riigid, kelle kohta on täna olemas avalik info. Asi on kõikjal otsustamisel. Nii nagu meil, nii ka teistes riikides nõuab see missioon parlamendi otsust. Loomulikult osaleb sõjaväelastega Prantsusmaa ja kui meie täna otsuse vastu võtame, siis osalevad seal meiegi kaitseväelased. Poola on rääkinud 140–150 jalaväelasest, Rumeenia 50-st, Läti kuni 50-st, Portugal jalaväerühmast, Hispaania 40–50 sõjaväelasest koosnevast üksusest, Soome eri hinnangutel 20–100 sõjaväelasest. Rootsi arutab kuni kompaniisuuruse üksuse saatmist, eeldatakse, et parlamendi otsus tuleb lähiajal. Nende Euroopa Liidu riikidega ma hetkel piirdun, kuid ka teised riigid võivad mingil hetkel täpsete arvudega välja tulla.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Sellele küsimusele ei tahtnud kaitseminister esimesel lugemisel täpset vastust anda, tema vastus oli vastukäiv. Kui Eesti saadab Kesk-Aafrika Vabariiki 55 kaitseväelast, kas siis neil kehtib samasugune sekkumise piirang nagu kõigil teistel Euroopa Liidu sõjaväelastel? Kui see piirang on samasugune, siis kas te ei selgitaks, milline see piirang on?

Suur tänu! Eesti läheb Kesk-Aafrika Vabariiki Euroopa Liidu missiooni koosseisus. Konkreetsed juriidilised põhimõtted on kirjas selles nõukogu otsuses, mida ma mainisin. Seal on detailsed vastused olemas. Aga üldine vastus on see, et me peame järgima Euroopa Liidu reeglistikku.

Margus Hanson, palun!

Aitäh! Teadupärast on see missioon ingliskeelne. Need inimesed, kes vaatasid esmaspäeva õhtul filmi Kesk-Aafrikast, teavad, et kindlasti tuleb seal kasuks prantsuse keele oskus, kui meie üksusel tekib otsene kontakt kohalike elanikega. Kas seda tekib ja milliseid ülesandeid meie üksus seal täitma hakkab?

Suur tänu! Kohapeal on olukord tõepoolest keeruline, aga, esiteks, Euroopa Liidu missiooni planeerimise protsessis kindlasti jälgitakse missiooni panustajate geograafilist ja keelelist eripära. Teiseks, tuleb silmas pidada seda põhimõtet, mille tõttu me selle ideega üldse väga positiivselt kaasa läksime. Nimelt, kui prantslased saavad pealinnas Euroopa Liidu missiooni toetuse, siis saavad nad oma jõude viia pealinnast välja muudesse kriisipiirkondadesse. Just nendest piirkondadest see dokumentaalfilm rohkem pajataski. Praegu ei ole ei ministeeriumil ega Kaitseväe Peastaabil infot, et Eesti oma ülesandeid täites peaks n-ö põllule suunduma. Pigem on tõenäoline, et meie kaitseväelastele jääb staabikaitse funktsioon.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te lugesite meile seletuskirjast olulised lõigud ette. Kui te lugesite 2. lehekülje esimest lõiku, siis te jätsite ühe minu arvates olulise lause ette lugemata: "Missioon käivitatakse Euroopa Liidu Nõukogu otsusega, mis eeldatavalt tehakse k.a märtsi alguses." Kas ma võin sellest järelduse teha, et vastu võtmata on tähtis dokument, millega just antaksegi korraldus missioon käivitada? Kas see tähendab, et teatud mõttes liigub Eesti oma tegutsemisega ajast ees?

Aitäh! Seda kolmandat otsust ei saagi tulla, kui ei ole missioonil osalejaid. Otsuste järjekord oli järgmine. Kõigepealt tehti – ka Eesti meediast käis see läbi – välisministrite kogunemisel Brüsselis põhimõtteline otsus. Seejärel tuli Euroopa Liidu Nõukogu otsus missiooni alustada, mida ka seletuskirjas mainiti. Praegu toimub, nagu ma oma sõnavõtus mainisin, riikide panustamise protsess ehk otsustatakse, kui palju ja mida osalised välja saavad panna. See protsess sisaldab ka seda, et igas riigis tuleb missioonil osalemiseks mandaat saada. See toimub eri riikides erinevalt. Eestis on see parlamendi pädevuses, mõnes teises riigis aga toimub see teisiti. Kui on olemas mandaadi saanud liitlasjõud ja otsus seda missiooni alustada, siis tuleb rakendusotsus. See, millest on räägitud ka seletuskirjas, ongi rakendusotsus, mida ei saa vastu võtta enne, kui on olemas need jõud, kes on mandaadi saanud.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Üleeile õhtul näidati televisioonis päris pikka filmi sellest, mis Kesk-Aafrika Vabariigis toimub. Olukord on seal tõesti halb. Pärast filmi vaatamist uurisin ma natuke selle riigi ajalugu. Tuli välja, et juba 110 aastat tagasi kirjutasid Belgia ja Prantsusmaa alla esimese lepingu, mis tõestab seda, et Prantsusmaal olid seal oma huvid ka 110 aastat tagasi. Seoses sellega soovingi teada, kes on süüdi, et seal praegu selline olukord on, ja miks peavad teised seda olukorda parandama.

Aitäh! Ma tulen tagasi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni mõtte juurde. Mis on Euroopa Liidu rahutagamismissiooni ülesanne ja eesmärk? Toetada ÜRO missiooni, mille lühend on BINUCA ja ingliskeelne nimetus United Nations Integrated Peacebuilding Office in Central African Republic. Tegelikult on ÜRO see, kelle peamine ülesanne ja mandaat on üles ehitada see kriisidest räsitud ja praeguseks kaosesse vajunud riik. Rahutagamismissioonid ja sõjalised operatsioonid on mõeldud selleks, et seda protsessi saaks efektiivselt alustada ja edasi viia, mitte selleks, et lahendada kõik probleemid Kesk-Aafrika Vabariigis. Ma annan vastuse sellisest vaatenurgast. Kes on süüdi? Süüdi on karm ajalugu.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Selle otsuse eelnõu pealkiri on "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis". Otsuse tegemise alusena on viidatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse §-le 8. See § 8 räägib aga kaitseväe kasutamisest muus rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Ka § 6 räägib osalemisest rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Otsuse eelnõu pealkirjas on räägitud rahutagamismissioonist. Kas see on võrdväärne sõjalise operatsiooniga või kas me teeme midagi prantslastest erinevat?

Aitäh teile! Sõjaline operatsioon on üldmõiste. Näiteks jaotatakse Euroopa Liidus rahvusvahelised missioonid kaheks: tsiviilmissioonid ja sõjalised missioonid. Sõjalised missioonid omakorda on rahutagamismissioonid, rahuvalvemissioonid, treeningmissioonid jne. Eelnõu tekstis on väljend "sõjaline missioon" kasutuses üldmõistena. Hea tava ja traditsiooni kohaselt ei ole Riigikogu seda mõistet eelnõudes tõesti palju kasutanud. Ühe oletatava põhjuse võib leida ajaloost. Sõnal "sõda" on eesti keeles kaks tähendust: war ja military. Eestlasele on väljenditel "military operation" ja "sõjaline missioon" võib-olla natuke erinev taust. Riigikogus on missioonidele mandaadi andmisel olnud hea tava, et me oleme kasutanud rahutagamismissiooni, rahuvalvemissiooni või treeningmissiooni mõistet. Need ei ole sõjalise missiooni mõistega vastuolus, sest üks on üldmõiste ja teised näitavad missiooni spetsiifikat.

Ülo Tulik, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Minu küsimus on ajendatud kolleeg Margus Hansoni küsimusest kogukonnaga suhtlemise kohta. Riigikaitsekomisjonis oli korraks kõne all, et meie kaitseväelasi saadavad kolm prantsuse tõlki. Kas see on ka praegustel andmetel nii?

Komisjon oligi viimane koht, kus see debatt käis, sealt on see informatsioon tulnud. Ma arvan, et tõlkide arv sõltub missiooni ülesandest. Konkreetse ülesande seadmiseks on aga veel aega ehk missioon ei ole veel mandaati saanud.

Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas sa võid meile rääkida ka sellest, kuidas kaitsevägi planeerib missioonile lähetatavate kaitseväelaste piirarvu raames tegelda üksuse komplekteerimisega? Kas prevaleerib käsuliin või vabatahtlik, sõjamehele omane lähenemine?

Aitäh! Ma räägin täpsustavalt piirarvust. Ka ajakirjandus on küsinud, miks 55 kaitseväelast, järsku oleks 32 parem arv olnud. Nendel operatsioonidel on oluline üksusekeskne lähenemine, see panebki selle piirarvu paika. Mis puudutab kaitseväelaste ettevalmistust ja seda, kas nad lähevad missioonile vabatahtlikult, siis kõigil rahvusvahelistel missioonidel osalevad kaitseväelased vabatahtlikult ja missioonidel käivad kutselised kaitseväelased. Kaitseväes on välja kujunenud kutseliste kaitseväelaste kontingent, kellel on tugev missioonikogemus. Rahvusvahelise sõjalise koostöö eri vormid on lahutamatu osa Eesti riigi kaitsest ja kaitseväe ülesannetest. Ei ole tõsi, et kaitsevägi on keskendunud ainult iseseisvale kaitsevõimele. Kollektiivkaitse ja sellest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmine on kaitseväe loomulik ülesanne.

Tõnu Juul, palun!

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab logistikat, mis Kesk-Aafrika Vabariigi ja Eesti vahelist kaugust arvestades läheb väga kulukaks. Prantsusmaal on logistika alal suuri võimeid ja ta on ka asjast huvitatud pool. Kas ta on meile logistika ja transpordi alal abistava käe ulatanud?

Aitäh, hea kolleeg! Mainin kõige värskemaid uudiseid. Olin esmaspäeval Brüsselis NATO Parlamentaarse Assamblee komisjoni istungil. Koridoris kohtasin seal Eesti kaitseväelasi, kes praegu peavad neil teemadel läbirääkimisi nii Prantsuse kolleegidega kui ka teistega, kes hakkavad sellesse missiooni panustama.

Mart Nutt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mõni päev tagasi pöördus Amnesty International hulga maailma riikide poole palvega hoida ära humanitaarkatastroof Kesk-Aafrikas või aidata selle ärahoidmisele kaasa. Kas Eesti võimude või lausa riigikaitsekomisjoni poole on otse pöördunud Amnesty International või mõni teine organisatsioon või on need kõik olnud üldised pöördumised?

Aitäh! Need on olnud üldised pöördumised. Aga kuna siin sai humanitaarkatastroofi mainitud, siis tahan välja tuua selle, et Eesti ei piirdu ainult oma kaitseväelaste panustamisega. Eesti on Välisministeeriumi kaudu juba eraldanud ja eraldab veelgi finantsvahendeid just humanitaarorganisatsioonidele. Ma kuulsin tänagi, et on tulnud mitmeid pakkumisi meie tsiviilametnike kaasamise kohta, vaadates BINUCA operatsiooni Kesk-Aafrika Vabariigis laiemalt. Nii et kindlasti ei ole ainult 55 kaitseväelast need, kellega Eesti selle kriisi lahendamisse panustab.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu me teame, panustavad riigid kaitsekulutustesse erinevalt. Eesti panustab teatavasti 2% SKT-st, Prantsusmaa aga 1%. Miks Eesti peaks toetama neid riike, kes ise ei taha oma kaitsekulutustesse küllalt panustada?

Aitäh! Me toetame seda ja panustame sellesse, et Euroopa võtaks ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat tõsiselt. Sellest distantseerumine ei ole sugugi Eesti julgeolekupoliitika huvides. See, et käivitunud on protsess, mille käigus Euroopa Liidu liikmed suudavad küllaltki kiiresti välismissiooni panustada, annab aluse loota, et ka Euroopa raamistikus saab kaitse- ja julgeolekupoliitika ergutava süsti.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Soovitakse läbirääkimisi pidada. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Marianne Mikko!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on vastu Eesti rahutagamismissiooni saatmisele Kesk-Aafrika Vabariiki. Selleks on hulk põhjusi. Nädal tagasi arutasime siinsamas põhjalikult Kesk-Aafrika Vabariiki minemise tagamaid. Kümnetele küsimustele saime kaitseministri suust põhjalikumaid või pealiskaudsemaid vastuseid. Peab aga tunnistama, et põhiline küsimus jäi vastamata. Miks just meie ja miks just nüüd tahame sellele erakordselt keerulisele missioonile õlga alla panna?
Et asi oleks puust ja punaseks tehtud, siis ütlen, et korduv väide, nagu oleks tegemist liitlaskohustuse täitmisega, ei vasta tõele. Andrus Ansipi juhitud valitsus on püüdnud meile müüa mõtet, et Prantsusmaa palvele vastutulek ja üheskoos Kesk-Aafrika Vabariiki sõjalisele missioonile minek tähendab sedasama mis artikkel 5 ehk "Üks kõigi eest, kõik ühe eest" NATO-s. Teisisõnu, tegemist on liitlaskohustuse täitmisega. Aga ei ole. Kordan veel kord: ei ole. Euroopa Liidu sõjalisele missioonile minek on solidaarsuse näitamine ja selle tulemusena ei käivitu stsenaarium, et kui Tallinna vallutatakse, siis tõttab Pariis ennastsalgavalt Eestile appi.
Teiseks, kus on Aafrika-strateegia? Kui seda pole, siis mis on see jõud, mis sunnib meid panustama just Kesk-Aafrika Vabariiki? Must Mander on oma kümnete riikidega mitu korda värvilisem kui see ekvaatori juures paiknev endine Prantsusmaa koloonia, mida otsesõnu nimetatakse nurjunud riigiks. Piltlikult öeldes tuiskame prantslaste kutsel Aafrikasse, ilma et teaksime, mida meil endil tegelikult Aafrikast oodata ja tahta on. Küsigem otse: kumb on tähtsam, kas strateegia või taktika? Miks on enne hüpe ja siis alles mõte?
Kolmandaks, Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton ütles neil päevil, et Euroopa Liidu sõjalise missiooni suurus ei peaks nüüd olema juba mitte enam 500, vaid 1000 inimest. Sellele järgnes uudis Euroopa Liiduga lõputuid liitumiskõnelusi pidava Türgi võimaliku kontingendi kohta. Valmisolekut osaleda on üles näidanud ka Gruusia.
Kui me räägime Euroopa Liidu rahutagamismissioonist, siis loeb tegelikult ikkagi see, kas riik saadab oma inimesi n-ö põllul humanitaarkriisile silma vaatama. Nüüdseks oleme kuulnud, et üks kolmandik Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustest on lubamas oma maaväge ühel või teisel kujul Aafrikasse saata. Üks kolmandik! Esmaspäevasel riigikaitsekomisjoni istungil ei saanud sotsiaaldemokraadid selgust, kes kohe algusest peale ehk märtsis prantslaste ja eestlaste kõrval, relv käes, rahu tagamas oleks. Mõni riik jõuab n-ö põllule alles mais, teised pole veel oma parlamendilt mandaati saanud, seda kinnitas ka Mati Raidma. Seega on üks kolmandik oma osalust lubamas. Teeme sellest järelduse, et kaks kolmandikku operatsioonis siiski ei osale. Sellised suurriigid nagu Suurbritannia ja Saksamaa on tagaplaanil ja nende sõdurid "põllul" rahu ei taga. Soome kohta räägitakse, et jalaväelased peaksid osalema, samas on endine kaitseminister Elisabeth Rehn otsekoheselt öelnud, et Soome jalaväelaste oskamatus prantsuse keeles suhelda on suur takistus Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni formeerimisel.
Lubage küsida, kes meie meestest valdab sango keelt, mida kohalikud räägivad? Prantsuse keelt osatakse meil niisama vähe nagu Soomes, ainult et meie kaitseminister arvab, et inglise keelega saab ka Kesk-Aafrikas suurepäraselt hakkama. Nagu esmaspäeval Eesti Televisioonis linastunud Prantsuse dokumentaalfilm näitas, ei ole keeleoskus mitte lihtsalt vajalik, vaid hädavajalik, see on enam-vähem elu ja surma küsimus.
Sotsiaaldemokraadid pakkusid peaministrile võimalust anda Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni jaoks üleöö leitud 2,7 miljonit eurot arenguabiks. Ta ei võtnud seda mõtet omaks. Ei saa aru, miks me ei võiks Kesk-Aafrika Vabariigis sõjalises mõttes usaldada Aafrika Liitu ja aafriklastest sõjamehi. Miks me tõrgume panustamast staabiohvitseridega, nagu me teeme Malis? Miks me soovime, et meie sõdur mängiks globaalset politseinikku Aafrikas, kui samal ajal tema lapsel kodus puudub lasteaiakoht?
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

Miks sõdurist isa jaoks leiab valitsus kiiresti vanas mõistes 40 miljonit neljaks kuuks, kui samal ajal Eesti laste lasteaiakoha probleemi lõplikuks lahendamiseks kolm korda suuremat summat ei suudeta ega soovita eraldada? Kas see ongi tänapäeva Eesti, kus mees peab teenima välismissioonil ränka raha, et kinni maksta oma lapse eralasteaiakoht? Grand old lady Madeleine Albright on oma mälestusraamatus kriitiline nii Somaalia kui ka Rwanda operatsiooni suhtes. Ta tuletas meelde, kuidas kümme Belgia rahuvalvajat surnuks raiuti. See tähendas mõistagi Belgia kiiret loobumist Rwanda operatsioonist. Kuidas käitume meie, kui noad-kirved käiku lähevad?
Sotsiaaldemokraatide arvates jäi liiga palju küsimusi vastamata. Õõnsaid vastuseid solidaarsusest saime kaitseministrilt seevastu kamaluga. Sotsiaaldemokraadid ei toeta põhjendamatuid sõjalisi missioone, neid, mille puhul võime sattuda olukorda, mis pole lõppkokkuvõttes midagi muud kui verine kodusõda, kus me oleme endale aru andmata poole valinud. Kutsume üles Eesti sõdureid mitte Kesk-Aafrika Vabariiki saatma!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni kohta on peetud juba mitmeid kõnesid, neid peeti ka esimesel lugemisel. Seletan teile lühidalt, miks Keskerakonna fraktsioon otsustas täna hääletusel mitte osaleda.
Me ei hääleta Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni vastu, kuna sellel missioonil on ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ja tegemist on Euroopa Liidu missiooniga.
Me ei hääleta ka selle missiooni poolt, kuna Eesti ei ole nii võimas sõjariik, et suudaks oma mehi saata igasse maailma kriisipiirkonda. Kas te panite tähele, et me saadame sinna niisama palju kaitseväelasi kui 46 miljoni elanikuga Hispaania? Me saadame oma kaitseväelased missioonipiirkonda, kuhu ei saada jalaväelasi suuremad riigid, näiteks Saksamaa, Suurbritannia või Itaalia. Me ei saa selle eelnõu poolt olla ka seetõttu, et kaitseminister vingerdab vastuste andmisel selle kohta, mis meie kaitseväelasi sellel missioonil ees ootamas on. Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ütles, et jõu kasutamise reeglid hakkavad olema ühtsed. Neid jõu kasutamise reegleid Euroopa Liidu Nõukogu 10. veebruaril veel ei otsustanud. Öeldi, et need määratakse kindlaks töö käigus. Sellist selget vastust me kaitseministrilt eelmisel nädalal mäletatavasti ei saanud. Seega, me ei tea, milliste volitustega meie kaitseväelased Banguisse lähevad, me ei tea, mida neil on võimalik seal nelja kuuga saavutada, ja me ei tea, kuidas need 55 kaitseväelast saavad endale sisendada seda, et nende sekkumine Kesk-Aafrika Vabariigis on tõesti mõtestatud ja toob kaasa vajaliku muutuse.
Seetõttu Keskerakonna fraktsioon sellest hääletusest osa ei võta. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu toetamiseks on kindlasti mitmeid argumente ja kindlasti on ka mitmeid argumente selle vastu. Minus tekitavad küsimusi mitmed välispoliitilised eesmärgid, mis sellele missioonile on seatud. Partnerlus Prantsusmaaga ja temaga liitlassuhete tugevdamine on kindlasti olulised, aga ma ei ole päris veendunud, kas sellisel viisil selles missioonis osalemine on kõige efektiivsem viis neid välispoliitilisi eesmärke saavutada. Mis puudutab sõjalist aspekti, siis ma ei ole selles küsimuses, pean tunnistama, spetsialist, aga mulle on jäänud mulje, et kui me tahaksime sisuliselt panustada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisi lahendamisse, siis tuleks aru saada, et üks neljakuuline ja rangelt piiritletud rotatsioon tõenäoliselt ei ole see, mis selle olukorra lõpuni positiivselt lahendaks.
Küll aga olen ma kindel selles, et parlamentaarses riigis nagu Eesti, kus kaitseväelased ilma Riigikogu mandaadita väljapoole riigi piire ei lähe, ei tohiks menetleda neid eelnõusid sellisel viisil, nagu seda eelnõu siin on menetletud esimesel ja teisel lugemisel ning tegelikult ka enne seda. Hea kolleeg Inara Luigas on juba juhtinud tähelepanu selle eelnõu tehnilistele puudujääkidele. Minu meelest hakkasid tegelikud probleemid peale juba varem.
Me oleme üldiselt positiivse asjana taotlenud seda, et olulisemates välis- ja kaitsepoliitilistes küsimustes saavutataks parlamendis konsensus. See eeldab ka Vabariigi Valitsuselt teatud käitumismustrit. 16. jaanuaril kutsusid kaitseminister ja kaitseväe juhataja kokku avaliku pressikonverentsi, kus nad rääkisid sellest, et 55 Eesti sõdurit koos tehnikaga lähevad Kesk-Aafrika Vabariiki ja mida kõike nad seal tegema hakkavad. See toimus enne, kui sellest sisuliselt teavitati Riigikogu, ja enne, kui seda teemat olid arutanud riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon. Minu arvates selline teguviis parlamentaarsesse riiki ei sobi. Ma arvan, et see on kindlasti üks olulisimaid põhjusi, miks opositsiooni esindajatel tekkis esimesel ja teisel lugemisel nii palju küsimusi, millele me ei ole tänaseni vastust saanud. Ma loodan, et tulevikus, kui valitsus toob sedavõrd kaalukaid otsuseid Riigikogu ette, järgitakse normaalset parlamentaarse demokraatia tava ja enne suurte avalduste tegemist siiski konsulteeritakse ka Riigikogu asjaomaste organitega. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Nüüd vaatame läbi eelnõu 583 muudatusettepanekud. Neid ei ole aga laekunud. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Juhtivkomisjon on nimelt palunud panna eelnõu teisel lugemisel lõpphääletusele.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 583. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 43 ja vastu 14 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis" eelnõu 583 on otsusena vastu võetud. Viies päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu 550 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 550 eesmärk on pikendada mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse kehtimise aega kolmest aastast viie aastani. Samuti nähakse eelnõus ette, et Eesti kodanikul, kes elab või viibib välisriigis, oleks võimalus taotleda endale sõrmejäljekujutiseta Eesti kodaniku passi. Eelnõu eesmärk on ka lihtsustada muus riigis elavate või viibivate Eesti kodanike võimalusi reisidokumenti taotleda. Eelnõu algataja on Vabariigi Valitsus.
Komisjonis oli eelnõu esimest korda arutelul m.a 9. detsembril. Esimene lugemine Riigikogu suures saalis toimus 18. detsembril, esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute tegemiseks anti aega kümme tööpäeva. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt ei laekunud.
Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist kahel korral: s.a 28. jaanuaril ja 10. veebruaril. 28. jaanuaril konstateerisime, et muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt ei olnud laekunud, aga algataja esindaja Siseministeerium oli saatnud komisjonile pika-pika kirja, milles ta tegi ettepaneku eelnõu põhjalikult muuta. Ruth Annus siseministri esindajana selgitas, mis oli selle põhjus. Ta ütles, et algul oli tõepoolest eesmärk anda mobiil-ID vormis digitaalseid isikutunnistusi välja kehtivusajaga viis aastat. See tugines Siseministeeriumi kõige paremale teadmisele, sest mobiiltelefonide SIM-kaardid võimaldavad viieaastase kehtivusajaga isikutunnistusi. Aga vahepeal sai valmis Riigi Infosüsteemi Ameti AS-ilt Cybernetica tellitud krüptograafiliste algoritmide kasutusvaldkondade ja elutsükli uuring, mis käsitleb peale mobiil-ID kõiki turvalisi lahendusi, mida meie riigis kasutatakse. Tegemist on uuringuga, mis prognoosib, millised tehnilised lahendused on turvalised ning millise aja jooksul. Siseministeerium sai teada, et olemasolevate mobiil-ID vormis digitaalsete isikutunnistuste kehtivuse aega ei tohi turvalisuse võtmete tõttu pikendada.
Tekkis kentsakas olukord. Selleks et seda kõike seadusesse kirja panna, oleks tulnud kirjutada lehekülg teksti, millest arusaamisega oleks olnud suuri raskusi ka spetsialistidel. Seetõttu tekkis komisjonis arvamus, et kogu mobiil-ID regulatsiooni ei pea me kirjutama mitte seadusesse, vaid me võiksime anda delegatsiooninormi ka Vabariigi Valitsusele, kes võiks need regulatsioonid kehtestada määruse tasemel. See seisukoht tundus Siseministeeriumi esindajale pisut uudsena, aga ta ei vaielnud sellele ka vastu. Nii juhtuski, et andsime siseministri esindajale ja komisjoni ametnikele ülesande volitusnorm valmis kirjutada ning vaadata, mis sellest asjast välja tuleb.
Esmaspäeval, 10. veebruaril, kogunes komisjon uuesti ja vaatas eelnõu muudatusettepanekuid. Komisjon leidis, et need on väga head muudatusettepanekud ja oli nendega igati nõus. 10. veebruaril otsustati põhiseaduskomisjonis konsensuslikult viis küsimust. Kõigepealt otsustasime heaks kiita komisjoni algatatud muudatusettepanekud, mida oli kaks. Teiseks otsustasime teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 19. veebruariks ehk tänaseks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Meie kolmas ettepanek on saata eelnõu juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, kolmandale lugemisele ja panna 27. veebruaril 2014. aastal lõpphääletusele. Aitäh!

Austatud minister, teile on küsimusi. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Olukord on muutunud. Need ettepanekud, mis tegi ministeerium, saadeti neile tagasi. Teiseks võeti menetluse ajal vastu otsus delegeerida ministeeriumile volitus koostada allnormatiivakt, kas määrus või mingi muu. Mul on küsimus protseduuri kohta. Kas eelnõu juures peab olema ka selle määruse eelnõu või ei pea? Me ju ei tea, kuidas see reguleerimine toimub.

Aitäh! Hea küsimus. Minu arvates ei pea. Ma kohe üritan argumenteerida, miks. Vaadake, mobiil-ID on olemuslikult eraisiku leping telekommunikatsioonifirmaga. Telekommunikatsioonifirma peab selleks, et müüa oma kliendile SIM-kaarti, mille abil saab teha mobiil-ID rakenduse, täitma teatavaid nõudeid. Need nõuded on tehnilist laadi ja äärmiselt keerukad. Küsimus on regulatsiooniastmes, mida valitsus mobiilioperaatorilt nõuab, selleks et kogu see värk oleks turvaline. Nii või teisiti ütleb seadusandja, et kõik mobiilioperaatorite pakutavad tehnilised lahendused peavad olema RIA ehk Riigi Infosüsteemi Ametiga kooskõlastatud. Nad ei saa pakkuda midagi, mis ei ole selle ametiga kooskõlastatud. Aga selleni jõudmine eeldab tehnilist tegevust. Minu arvates peab reguleerimine toimuma ministri määruse tasemel. Ma ei näe mingit lisaväärtust selles, kui see määrus jõuaks Riigikogu liikmete lauale menetlemiseks. Ma kinnitan teile, et ei mina ega tõenäoliselt ka teie ei saaks sellest mitte midagi aru. Nii et sellel lihtsalt ei oleks mõtet. Meie lähtusime komisjoni debatis sellest loogikast. Aga omalt poolt ütlen, et Eestis on hästi paljud tehnilised regulatsioonid viidud seadusesse, mis põhjustab alatasa seaduste muutmise seadusi, mille eelnõusid 101 Riigikogu liiget peavad menetlema. Sellel ei ole sisulist mõtet. Ma arvan, et me leidsime põhiseaduskomisjonis väga mõistliku lahenduse. See, et selline lahendus on ka võimalik, valitsuse esindajat teataval määral üllatas. Loodetavasti hakatakse neid volitusnorme edaspidi rohkem küsima, mis minu meelest oleks väga praktiline.

Mart Nutt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mõni päev peale meie komisjoni istungit, kus me võtsime vastu menetluslikud otsused, pöördus minu poole üks asjatundja, kes oli üllatunud, et see kolme aasta küsimus üldse tõstatus. Ta kinnitas, et turvalisusega ei ole ka viie aasta jooksul probleeme. Ma olen täpselt niisama vähe turvalisusküsimuste ja tehniliste lahenduste asjatundja ilmselt kui sina, aga ma küsin mälu värskendamiseks. Kas praegu arutelul olevasse eelnõusse jäi sisse selline delegatsioon, mis võimaldab käsitleda kehtimise aega viieaastasena, või on see kolme aastaga piiratud?

Mina sain aru, et on küll võimalik viieaastasena käsitleda. Ma avaldasin komisjonis arvamust, et ma ei usu kinnitusi, et mingi krüptograafiline algoritm kestab viis aastat, see on soovunelm. Väga suure tõenäosusega tekivad probleemid enne viie aasta möödumist ja siis on väga praktiline, kui riik astub jõulisi samme ning nõuab mobiilioperaatoritelt SIM-kaartide uuendamist. Ei ole mingit mõtet seda protsessi takerdada sellega, et selleks on vaja kõigepealt seadust muuta, mis võtab ju tohutu aja ja sellel muudatusel on tõesti tehniline iseloom.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma tahan täpsustada. Kas ma sain õigesti aru, et see delegeerimine ei piira inimeste õigusi, see on ühelt poolt tehniline küsimus ja teiselt poolt piirab rohkem operaatoreid, et nad ei paneks lisakoormust nendele, kes hakkavad oma dokumente vahetama?

Ei, mitte päris. Ma kordan veel üks kord seda mõttekäiku. Mis puudutab isikutunnistusi, milleks on ID-kaardid, siis neid annab välja riik. Seal on küsimus, kui palju seadusandja delegeerib kogu seda tehnilist protsessi Vabariigi Valitsusele. Selleks aga, et saada mobiil-ID-d, tuleb kõigepealt pöörduda eraõigusliku firma poole. Keegi teine mobiil-ID-d välja ei anna. Eesti riik seda ei väljasta, ta ei väljasta SIM-kaarte, selleks on telekommunikatsiooniettevõtted. Aga et telekommunikatsiooniettevõte saaks seda teha, peab ta viima oma tegevuse kooskõlla Riigi Infosüsteemi Ameti nõuetega. Kuna tegemist on avalik-õigusliku suhtega, siis peab see olema reguleeritud õigusega ja seda ei ole mingit mõtet teha seaduse tasemel.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Kuna meie ülekannet jälgivad ilmselt sajad tuhanded inimesed, siis kasutan võimalust ja ütlen, et mobiil-ID on minu hinnangul üldse üks kõige mugavamaid e-teenuseid Eesti riigis ja universumis. Kas ka teie kasutate mobiil-ID-d, härra Lang?

Aitäh! Seda komisjonis ei arutatud, härra Aas. Aga jah, kasutan küll mobiil-ID-d. Ma kasutan tegelikult rohkem ID-kaarti, aga ma kasutan ka mobiil-ID-d. See on tõesti väga hea asi. Ei maksa aga arvata, et riik võib ütelda, et kõik mobiil-ID-ga seotud lahendused peavad selle ühe SIM-kaardiga töötama viis aastat. See oleks mõttetu, sest kui ilmnevad probleemid, siis peab riik saama vahepeal sekkuda. Ei saa anda iseenesestmõistetavat garantiid, et kõik need lahendused ja krüptogrammid kehtivad viis aastat.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Eelnõu 550 kohta on laekunud neli muudatusettepanekut, kõik need on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja kuues päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 471 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas 2013. aasta 9. septembril sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu 471, mille esimene lugemine lõpetati 23. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. november 2013 kell 17.15. Nimetatud tähtajaks ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga pöördusid komisjoni poole oma ettepanekute ja märkustega Sotsiaalministeerium ja AS Hoolekandeteenused.
Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist kolmel istungil: 28. jaanuaril, 10. veebruaril ja 17. veebruaril. Esimesel istungil tutvusid sotsiaalkomisjoni liikmed Sotsiaalministeeriumi ettepanekutega. Istungil osales Sotsiaalministeeriumi esindaja Bärbel Vapper. Sotsiaalministeeriumi pöördumises toodud üheksast ettepanekust leidis sotsiaalkomisjoni toetuse kaheksa. Toetuseta jäeti ettepanek, millega sooviti muuta riikliku järelevalve praktikat ja anda Sotsiaalkindlustusametile õigus teha järelevalvet ilma 24-tunnise etteteatamisajata. Põhjus oli see, et kuna Riigikogu menetluses on ka korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tunnistatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 38¹ kehtetuks, siis ei pidanud sotsiaalkomisjoni liikmed õigeks lühiajaliselt riikliku järelevalve tegemist muuta. Seda tehakse teise seadusega niikuinii.
10. veebruaril tutvustas AS-i Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa nende esitatud ettepanekuid. Sotsiaalkomisjoni liikmed toetasid ettepanekuid, mis olid seotud sellega, et isikutele, kellele osutatakse majutusega teenust, jäetaks ümberkolimiseks pikem aeg, samuti ettepanekuid erihoolekandeteenuste järjekordade reguleerimise kohta.
Võtan kokku olulisemad muudatused. Järjekordade pidamist hakatakse 2015. aasta jaanuarist reguleerima ministri määrusega, seda ei tehta enam seadusega. See annab võimaluse järjekordi kergemalt ja paindlikumalt reguleerida.
Pikendatakse üleminekuaega haridusnõuete puhul. Näiteks AS-is Hoolekandeteenused on juba tekkinud pikk tegevusjuhendajate koolituste järjekord. Selle muudatuse tegime reaalsest vajadusest lähtudes.
Vähendatakse ruumidega seotud kulusid, et suurendada teenuste kättesaadavust ning võimaldada kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutada ka väiksemates ruumides. Näiteks on siin mõeldud kuni viieliikmeliste perekondade loomist. Eesmärk on osutada teenust paindlikult.
Sotsiaalkomisjon otsustas 2014. aasta 28. jaanuari istungil saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 19. veebruariks. 17. veebruari istungil toimus muudatusettepanekute arutelu ja hääletamine ning langetati menetluslikud otsused. Me otsustasime teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek teha kolmas lugemine ja panna eelnõu lõpphääletusele 26. veebruaril. Kõik need otsused olid konsensuslikud.
Tahan tähelepanu juhtida veel sellele, et muudatusettepanekute tabelis on muudatusettepanek nr 8 juures jäänud tabelisse kandmata komisjoni ettepanek. Komisjon teeb ettepaneku seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 471 kohta on laekunud 17 muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Kõik muudatusettepanekud on juhtivkomisjonilt: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16. ja 17. muudatusettepanek. Aitäh abi eest! Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 532 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Head kolleegid! Sajad tuhanded ülekande jälgijad! Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga 532 võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/26/EL, millega muudetakse seoses ravimiohutuse järelevalvega direktiivi 2001/83/EÜ. Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu enne teisele lugemisele saatmist kolmel istungil: 10. veebruaril, 11. veebruaril ja 17. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. jaanuaril 2014 kell 17.15 muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu kohta esitas muudatusettepanekuid Sotsiaalministeerium. Eesti Apteekide Ühendus saatis komisjonile oma pöördumise seoses ohutusdirektiivi 2012/26/EL ülevõtmisega. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond koostas eelnõu kohta arvamuse.
10. veebruari komisjoni istungil oligi oma ettepanekuid tutvustamas Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Tanel Terase. Sotsiaalministeeriumi esindajana oli kohal Dagmar Rüütel, kes kommenteeris Eesti Apteekide Ühenduse väiteid ja selgitas eelnõu algataja seisukohti. Tulenevalt sellest suurepärasest koostööst tekkisid kaks muudatusettepanekut, mis on eelnõule lisatud ja mida ma siin pikemalt ei tutvusta. Mõlemad muudatusettepanekud said komisjoni toetuse.
Sotsiaalkomisjon otsustas üksmeelselt saata eelnõu teisele lugemisele 19. veebruariks 2014 ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjonil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 26. veebruariks 2014. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu 532 kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut ja mõlemad on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu 584 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu seisneb selles, et patsiendil on edaspidi tervishoiuteenuse osutajate vahel valides võimalik arvestada ka teenuse hinda, mis kaitseb tema majandushuve. Kui praegu on reklaamiseaduse § 22 kohaselt tervishoiuteenuse reklaam keelatud, siis eelnõu lubab tervishoiuteenuse osutajal avalikustada ka oma hinnakirja. Hinnakirja avalikustamist ei peeta edaspidi tervishoiuteenuse reklaamiks. Eelnõuga ei muudeta reklaamiseaduse ülesehitust ega loogikat, mille kohaselt valdkondliku reklaami keeldude puhul sätestatakse teave, mida on lubatud avalikustada ning mida ei käsitleta reklaamina. Eelnõu mõjust rääkides võib öelda, et hindade avalikustamine loodetavasti elavdab konkurentsi ja loob võrdsed võimalused uutele turule tulijatele. Aitäh!

Suur tänu, minister! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Austatud kolleegid! Eelnõu põhilise sõnumi andis minister juba edasi. Alustuseks pean ütlema, et tegemist on hea näitega selle kohta, kuidas erialaliidud, Riigikogu ja ministeerium koostööd teevad. Eelnõu sai tõuke sellest, et majanduskomisjonis käisid Eesti Tervise Fondi ja teised tervishoiusektori esindajad, kes rääkisid ebakõlast seadustes ja sellest probleemist, et teenuste hindu ei ole võimalik avaldada. Näiteks võib kehtivat seadust tõlgendades öelda, et ka teenusepakkujate veebilehel hindade avalikustamine on seadusega vastuolus, mis on ju tegelikult absurd.
Majanduskomisjon arutas eelnõu teisipäeval, 11. veebruaril 2014. Koosolekult puudusid Kalev Kallo, Tiina Lokk-Tramberg, Tõnis Palts ja Urve Palo. Eelnõu tutvustajatena olid kohal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar ja peaspetsialist Doris Teiv, kes tutvustasid eelnõu eesmärke ja rääkisid lahti selle sisu.
Komisjoni arutelul tunti huvi mitme valdkonna vastu. Esiteks pakkus huvi seesama hinnakirjade avaldamine veebis, mis praegu on väidetavalt seaduse mõttega vastuolus. Edaspidi on see lubatud. Lubatud on hinnakirja avaldada ka televisioonis, ajalehtedes ja teistes meediakanalites. Uuriti, kuidas erialaliidud reklaami reguleerivad. Eestis seda ei tehta, küll tehakse aga mujal Euroopas. Mujal ongi üldiselt tavaks, et tervishoiuteenuste reklaam on lubatud, aga kehtivad teatud arstieetikast tulenevad piirangud ja ka erialaliitude omad piirangud selle kohta, kuidas võib reklaami teha ja hindu avalikustada. Seda teed läheb nüüd ka Eesti. Komisjonis esitati küsimus, kuidas teha vahet reklaamil ja teabel ning kas seda on vaja. Näiteks on olemas ju mitmesuguseid teavituskampaaniaid vaktsineerimise kohta. Vastus kõlas, et teavitada on lubatud, aga kampaania ei tohi kutsuda teenust ostma. Oluline on sealjuures järelevalve roll. Eks see piir, mis asi on teave ja mis asi reklaam, ongi õhkõrn. Toodi näide, et maovähenduse reklaam on keelatud, aga Sotsiaalministeeriumi on lubatud inimesi üles kutsuda osalema nakkushaiguste vastu vaktsineerimisel, sest seda tõlgendatakse sotsiaalreklaamina, mis peaks suunama isiku käitumist avalikes huvides.
Küsiti, kas tervishoiuteenuste loetelu ja hinnakirja alla kuulub ka teenuse juurde boonuse pakkumine, näiteks see, kui puusaproteesiga saab kaasa hambaproteesid. Tekkis küsimus, kas selline reklaam on edaspidi lubatud. Vastus oli, et sellisel kombel teenuseid komplekteerida ei ole lubatud. Teenuseid võib koos pakkuda, aga igal juhul peab igal teenusel olema eraldi hind ja selle kohta tuleb avalikustada teave.
Nüüd räägin komisjoni otsustest. Esiteks otsustati teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 19. veebruariks 2014. Teiseks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märts 2014 kell 17. Kõik komisjoni otsused langetati konsensuslikult. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 584 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märtsi kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksas päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 576 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab heakskiitmiseks rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu. Selle kokkuleppe ratifitseerimise korral ühineb Eesti Rahvusvahelise Energiaagentuuriga. Rahvusvahelises Energiaagentuuris osalevate riikide kohustused on suuremad, kui meile tuttavad Euroopa Liidu õigusaktid nõuavad. Seetõttu suudavad Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmed energiakriisi olukorras efektiivsemalt tegutseda.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmena avaneb Eestil võimalus ligi pääseda põhjalikele turuanalüüsidele ja andmetele, mida saame kasutada Eesti energeetikat puudutavate pikaajaliste küsimuste lahendamisel ja poliitikate kujundamisel. Osalemine Rahvusvahelise Energiaagentuuri töögruppides annab Eestile suurema võimaluse kaasa rääkida ka ülemaailmse energiapoliitika teemadel. Arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri seisukohad energiapoliitika küsimustes on olulised ka Euroopa Liidu energiapoliitika kujundamisel, saame rohkem mõjutada protsesse, mis on hilisemate Euroopa Liidu õigusaktide kujundamise aluseks. Kuna Rahvusvaheline Energiaagentuur peab energeetilise varustuskindluse tagamisel tähtsaks tahkeid fossiilseid kütuseid, sh põlevkivi, tekib Eestil suurem võimalus tutvustada põlevkivi põletamise ja põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arenguid. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesolev seaduseelnõu oli majanduskomisjoni istungil arutelul 27. jaanuaril, esmaspäeval. Minister Juhan Parts andis sellest seaduseelnõust ülevaate. Istungil osales ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Rein Vaks. Komisjoni liikmetel küsimusi selle eelnõu kohta ei olnud. Me tegime konsensuslikud otsused saata eelnõu päevakorda 19. veebruariks ning teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruar 2014 kell 5 õhtul. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Nagu ma aru sain, komisjonis arutelu õieti ei olnud. Aga kas algataja kõnes toodi ka mõni näide selle kohta, milline võiks olla praktiline kasu, kui me selle dokumendiga ühineme? Aastas maksame sellele organisatsioonile – summa on muidugi pisike – kuni 30 000 eurot. Aga milline positiivne mõju sellel ühinemisel võib olla?

Aitäh! Nagu ka härra minister mainis, osalemine selles organisatsioonis annab meile suurema võimaluse kaasa rääkida ülemaailmse energiapoliitika kujundamisel, saada kõige uuemat teavet selles valdkonnas ja anda oma osa selle poliitika kujundamisse. Kui me võtame osa töörühmadest, kuhu võivad kuuluda nii ametnikud kui ka spetsialistid, siis me saame ise rohkem teavet ja saame ka oma informatsiooni teistega jagada.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Selge. Tähendab, millestki sellisest juttu ei olnud. Aga kas teile vähemalt räägiti, kes on need inimesed, kes hakkavad mööda maailma ringi sõitma ja nendest üritustest osa võtma? Kui tihti need üritused toimuvad, kus riikides jne?

Tänan küsimuse eest! Seda me komisjonis ei arutanud. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 576 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruari kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud protokolli nr 15 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu 581 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi! Ütlen teile, head ametikaaslased, et Vabariigi Valitsuselt on tulnud kiri palvega, et täna esineks eelnõu 581 esimesel lugemisel valitsuse esindajana ettekandega Juhan Parts, mitte välisminister Urmas Paet, nagu oli varem teatatud. Palun, minister!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus on esitanud Riigikogule protokolli nr 15 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon avati Euroopa Nõukogu liikmesriikidele allakirjutamiseks 1950. aastal. Viimane konventsiooni muutev protokoll, s.o 14. protokoll, jõustus 1. juunil 2010. 14. protokolliga jõustunud muudatused aitasid tõhustada Euroopa Inimõiguste Kohtu tööd ja vähendada selgelt vastuvõetamatute kaebuste jääki. Praegugi tekitab aga Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses olevate potentsiaalselt põhjendatud kaebuste suur arv tõsist muret.
Et tagada konventsioonisüsteemi tõhusus ka tulevikus, leppisid Euroopa Nõukogu liikmesriigid Brightonis 20. aprillil 2012 toimunud kohtureformi konverentsil vastuvõetud deklaratsioonis muu hulgas kokku uue konventsiooni muutva protokolli põhimõtetes. Need põhimõtted sisalduvadki kõnealuses 15. protokollis, mille põhieesmärk on vähendada kohtumenetluse pikkust ja vähem tähtsate kaebustega tegelemist Euroopa Inimõiguste Kohtus.
15. protokolliga lisatakse konventsiooni preambulisse läbipaistvuse eesmärgil viide subsidiaarsuse põhimõttele ja kaalutlusõiguse doktriinile. Inimõiguste kohtu subsidiaarsus tähendab, et rikkumisi tuleb kohaste seaduste, konventsiooni ja kohtupraktikaga kooskõlas olevate meetmetega riigisiseselt ennetada. Juba toimunud rikkumiste heastamiseks peavad paigas olema kättesaadavad ja tõhusad riigisisesed menetlused ning tuleb tagada, et korduvad kaebused kohtusse ei jõuaks. Riikide kaalutlusõiguse piirid on välja kujundatud inimõiguste kohtu praktikas ja kaalutlusõiguse teostamise üle teeb järelevalvet inimõiguste kohus.
Protokolliga kaotatakse kohtunike senine vanusepiirang 70 aastat. Uus piirang on seotud kandideerimisvanusega. Kandidaat võib olla kuni 65-aastane ja kohtunik võib ametis olla ettenähtud üheksa aastat.
Et kiirendada kohtuasjade menetlemist ja tagada ühtlasem kohtupraktika, kaotatakse kohtuasja poole õigus vaielda vastu 7-liikmelise koja pädevuse üleandmisele 17-liikmelisele suurkojale. Praktikas on riigid juba seda aktsepteerinud ning hea tava on pädevuse üleandmisele mitte vastu vaielda. Ka inimõiguste kohus ise oma reeglites on sätestanud kodadele kohustuse teatud juhtudel, kui koja seisukoht oleks vastuolus senise kohtupraktikaga, pädevus üle anda.
Arvestades tehnoloogia arengut ja riigisisestes menetlustes kehtivaid tähtaegu, lühendatakse inimõiguste kohtule kaebuse esitamise tähtaega kuuelt kuult neljale kuule. Kaebajate õiguste tagamiseks on selle sätte jõustumiseks ette nähtud piisav üleminekuaeg. Nimelt kohaldatakse lühendatud tähtaega alles kuus kuud pärast protokolli jõustumist. Seda ei kohaldata kaebustele, mille esemeks on riigisisene lõplik otsus, mis on tehtud enne uue reegli jõustumist.
Protokolliga muudetakse vähetähtsate kaebuste vastuvõetavuse kriteeriumi, et oleks võimalik vastuvõetamatuks tunnistada suurem arv selliseid kaebusi, millega ei ole kaebajale tekitatud märkimisväärset kahju. Seni ei ole inimõiguste kohus saanud tunnistada vastuvõetamatuks vähetähtsaid kaebusi, mida riigi kohus ei olnud nõuetekohaselt läbi vaadanud. See nõue oli ebaloogiline, kuna kui riigi kohus leiab, et ta sellise vähetähtsa asjaga ei pea tegelema, siis veel vähem peaks sellega tegelema inimõiguste kohus.
See oli eelnõu sisu lühikene ülevaade.
15. protokoll avati allkirjastamiseks 24. juunil 2013. aastal. 2014. aasta veebruari seisuga on protokolli allkirjastanud 34 liikmesriiki ja ratifitseerinud 5 riiki: Iirimaa, San Marino, Montenegro, Monaco ja Liechtenstein. Eesti Vabariigi suursaadik Euroopa Nõukogu juures allkirjastas protokolli 22. oktoobril 2013. Protokoll tuleb ratifitseerida, kuna sellega muudetakse Riigikogus ratifitseeritud välislepingut – inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Seadus jõustub üldkorras. Protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, kui selle on jõustanud kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid. Aitäh!

Austatud minister, küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõnesolev eelnõu oli põhiseaduskomisjonis arutelul teisipäeval, 28. jaanuaril 2014. Kohal olid komisjoni liikmed, puudusid Deniss Boroditš, Neeme Suur ja Priit Toobal. Kohale oli kutsutud Maris Kuurberg, Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo vanemjurist, valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus. Proua Kuurberg selgitas kokkuvõtvalt, mida protokoll nr 15 tähendab ja mispärast on see üldse kavandatud. Minister võttis täna eelnõu sisu hästi kokku ja mul ei ole tarvis seda üle korrata. Kui keegi tahab veel midagi selle kohta lugeda, siis eelnõu seletuskirjas on kõik ilusasti kirjas.
Annan väikese ülevaate arutelust, mis komisjonis toimus. Siinkõneleja märkis, et osalisriikide jaoks tähendab see muudatus seda, et Strasbourgi kohus muutub aina enam Euroopa konstitutsioonikohtuks inimõiguste valdkonnas. Seda näitab taotlus rakendada laiemalt subsidiaarsuse põhimõtet, samuti kasutada edaspidi de minimis (vähese tähtsuse) reeglit. On selge, et kohtu efektiivsuse säilitamiseks on see ainuvõimalik tee. Sellest on Strasbourgis aastaid juttu olnud. Liikmesriikidele tähendab see seda, et osalisriigid peavad hästi tundma Strasbourgi kohtu praktikat. Ja mitte ainult seda, mis puudutab neid endid, vaid ka teiste riikide suhtes kujundatud kohtupraktikat, sest need lahendid, mis Strasbourgist tulevad, muutuvad aina enam ja enam pretsedenditähenduslikuks. See toob kaasa vajaduse kohtupraktikat ja doktriini sügavamalt tunda just õiguskaitseorganites (politseis, prokuratuuris ja kohtus) ning see eeldab suurema rõhu panekut koolitusele. Siinkõneleja leidis kokkuvõtvalt, et need ettepanekud on väga head ja õige suunaga.
Vahetult kõiki Eesti inimesi puudutab see, et on oluline selgitada, et kaebuse esitamise tähtaeg, mis seni oli kuus kuud, lüheneb neljale kuule. Seega on peale oma riigis lõpliku otsuse saamist igaühel aega neli kuud, et esitada pöördumine Strasbourgi kohtusse.
Mart Nutt küsis, kas vähese tähtsuse kriteerium ei tekita raskusi ja selektiivset lähenemist liikmesriikidele. Jah, see oht on olemas. See oli ka üks põhjus, miks esimesel korral, kui seda reeglit taheti kehtestada, ei leidnud see aktsepteerimist. Kuid seda tuleb teha põhjusel, et vältida kohtus n-ö viieeuroste kaebuste arutamist. Seda ei peaks ju rahvusvaheline kohus tegema. Ka selleks, et säilitada kohtu efektiivsus, oleks see väga tervitatav arendus.
Veel oli meil jutuks see, mis võiks olla protokolli jõustumise tähtaeg. Proua Maris Kuurberg pakkus paari aastat. Arvestades seda, et Euroopa Nõukogus on 47 osalisriiki, leidsime, et see oli optimistlik seisukoht, sest rahvusvahelise konsensuse saavutamine sellise delikaatse teema puhul ei pruugi olla kerge. Kokkuvõtvalt leidsime, et need on korralduslikud raskused ja meil ei ole ühtegi vastuargumenti kavandatud muudatustele. Komisjon otsustas üksmeelselt ehk konsensuslikult saata eelnõu täiskogu päevakorda 19. veebruariks ehk tänaseks, teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada (ka see ettepanek oli konsensuslik), määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märts s.a kell 17.15 (seegi oli üksmeelne otsus) ja üksmeelselt otsustati määrata ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Soov vähendada kohtuasjade arvu, et ei tuleks tegelda mingi olematu probleemiga, on arusaadav. Aga minu teada ei võta inimõiguste kohus kaugeltki igat asja menetlusse. Menetlusse võetavate asjade protsent on marginaalne, ma olen kuulnud, et see on alla 2% esitatud kaebustest. Kas sellest ei piisa? Kas on vaja lisameetmeid selleks, et seda arvu veel vähendada?

Aitäh! See on hea ja sisuline küsimus. Kriteeriumi kehtestamine ei ole lisameede või abinõu selleks, et kaebusi tagasi lükata. Pigem on see tegeliku praktika legaliseerimine. Sinna kohtusse laekub ka näiteks selliseid kaebusi, mis on, ütleme, liiklustrahvi tasandil või kaebus selle pärast, et kellegi garaažiuks on rikutud. Selleks et oleks konventsioonipõhine alus vähem olulisi kaebusi tagasi lükata, on see kriteerium kehtestatud. Praegu toimub see n-ö praktika põhjal.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Kas algataja on äkki rääkinud, mitu Eestist pärit kaebust on praegu inimõiguste kohtu menetluses ja millise protsendi need moodustavad laekunud kaebuste üldarvust? Kuidas see arv võib muutuda peale seda, kui me selle protokolli ratifitseerime?

Meil ei olnud sellest eraldi juttu. Maris Kuurberg aga mainis oma esitluses, et pöördumiste arv on praegu – ma mälu järgi ütlen – vist 570. See arv on läinud viimase aasta jooksul väiksemaks ja prognoosi kohaselt väheneb pöördumiste arv veelgi. Muud statistikat meil komisjonis tol korral arutlusel ei olnud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 581 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 581 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märtsi kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.48.