Tere päevast, austatud Riigikogu! Austatud peaminister ja ministrid! Alustame 19. veebruari infotundi. Täna osalevad infotunnis peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja rahandusminister Jürgen Ligi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 31 ja puudub 70 Riigikogu liiget.

Asume küsimuste juurde. Kadri Simson soovib küsida peaminister Andrus Ansipi käest gümnaasiumide sulgemise teemal. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Möödunud nädala reedel ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Raadio Kuku saates, et gümnaasiumide arv Eestis peab kahanema. Ta ütles, et see peab kahanema pigem kolm kui kaks korda. See tähendab, et praeguse 218 keskkooli ja gümnaasiumi asemel peaks Eestisse jääma umbes 73 gümnaasiumi. Kas te jagate haridusministri seisukohta ja kas gümnaasiumide arvu kolmekordne vähendamine on valitsuskoalitsiooni ühine hariduspoliitiline eesmärk?

Gümnaasiumipidaja on kohalik omavalitsus ja gümnaasiumi kas avamine või sulgemine on eelkõige tema otsus. Eestis on praegu pisut alla 20 000 gümnasisti ja umbes 200 gümnaasiumi, täpsemalt öeldes, 198 gümnaasiumiastmega kooli. Ühes gümnaasiumis õpib keskmiselt 100 õpilast. Samas teame, et on gümnaasiume, kus on üle 250 õpilase. Hugo Treffneri Gümnaasiumis on kogunisti 540 õpilast ja see kuulub Eesti kõige paremate gümnaasiumide hulka. Me teame ka seda, et meil on hulganisti selliseid gümnaasiume, kus ühes klassis õpib alla kümne lapse. Kui gümnaasium on väga pisikene, siis ei ole võimalik sinna palgata väga hea ettevalmistusega aineõpetajaid kõigi ainete õpetamiseks. See tähendab, et õppekvaliteet kindlasti kannatab. Ma olen haridus- ja teadusministriga sama meelt selles, et gümnaasiumiharidus peab olema kvaliteetne ja kvaliteedi tagab ka gümnaasiumi suurus. Väikese gümnaasiumi ülalpidamine on üksjagu kallis. Kohalik omavalitsus peaks gümnaasiumile väga palju juurde maksma, et oleks võimalik seal tööl hoida häid õpetajaid. Meie koolihariduse alus on kodulähedane põhikool, kuid gümnaasium ei pea ilmtingimata olema kodu lähedal.

Suur tänu! Palun, Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma sain teie esimesest vastusest aru, et te toetate haridusministri plaani sulgeda väikesed gümnaasiumid. Minister Aaviksoo hinnangul on väikestel gümnaasiumidel probleeme kvaliteetse hariduse pakkumisega, aga samas julgustavad head riigieksamitulemused maagümnaasiume säilitama. Ma toon näite kahe väikese gümnaasiumi viimaste riigieksamite tulemuste kohta: Lääne-Virumaal Vinni-Pajusti Gümnaasiumis saadi matemaatika riigieksamil keskmiselt 83 punkti ja Saaremaal Leisi Keskkoolis inglise keele riigieksamil keskmiselt 82,2 punkti 100-st. Ka koolide üldtabelis on piisavalt kõrgetel kohtadel pisikesi maagümnaasiume. Seega, kas eranditult iga väikese maagümnaasiumi eelarveline survestamine on teie arvates õigustatud ja õige?

Aitäh! Ma olen pettunud, et ma vastasin teie eelmisele küsimusele nii segaselt, et sellest oli võimalik välja lugeda toetust gümnaasiumide sulgemisele. Ma ütlesin sõnaselgelt, et gümnaasiumide sulgemine ja avamine on kohaliku omavalitsuse, s.o koolipidaja otsustada. See ei ole Vabariigi Valitsuse, peaministri või haridus- ja teadusministri otsustada. Küll aga pean ma mõistlikuks anda meie noortele inimestele maailma parim gümnaasiumiharidus. Ma leian, et seda on võimalik anda sellistes gümnaasiumides nagu Hugo Treffneri Gümnaasium, kus õpib meie pere kolmas tütar ja kus, nagu ma ütlesin, on 540 õpilast.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et see on omavalitsuste otsustada, aga ometi survestab valitsus omavalitsusi eelarveliste vahenditega. Jaanuari lõpus avalikustati Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, mille alusel käesoleval eelarveaastal tasandusfondi jagatakse. Seal on kirjas ka koolide haridustoetused. Määruses seisab, et õpetajate tööjõukulude lisatoetust arvestatakse neile kohaliku omavalitsuse üksustele, kes on aastatel 2010–2013 teinud otsuseid gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. 76 linna ja valla gümnaasiumiõpetajate palgafond väheneb. Kas see tähendab, et tagantjärele karistatakse neid valdu ja linnu, kes nimetatud aja jooksul ei võtnud vastu gümnaasiumiastme sulgemise otsuseid?

Aitäh! Mina tean päris kindlalt seda, et pearaha kasvab koguni 8%. Mina tean päris kindlalt ka seda, et absoluutmahus hariduskulud eelarves kasvavad. Seega ei saa ma nõustuda teie väitega, justkui ministeerium survestaks ja kusagil vahendeid kärbiks. Jah, vastab tõele, et õpilaste arv on jäänud väiksemaks. Vastab tõele ka see, et riigigümnaasiumid on väga hästi tööle hakanud, õpilaste tung neisse on märkimisväärne. Loomulikult, kui õpilased mõnest pisikesest gümnaasiumist lahkuvad tugevasse riigigümnaasiumisse, siis võib seda käsitada surve avaldamisena, aga see on noorte inimeste ja nende vanemate vaba valik. Ma arvan, et vabaduse poolt me oleme kõik.

Aitäh! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud peaminister! Valitsus on kehtestanud tasuta kõrghariduse, aga nüüd te lasete kehtestada tasulise gümnaasiumihariduse. Nimelt toob maagümnaasiumide sulgemine ja kodust kaugemal gümnaasiumihariduse omandamine perele kaasa märkimisväärseid kulutusi: tasu transpordi ja üüripinna eest ning võib olla muidki kulutusi. Kas te ei leia, et selline koolireform ilma õpilaskodude küsimuse lahendamiseta võib maapiirkondades tekitada gümnaasiumihariduse kättesaadavuse probleeme?

Aitäh! Ma olen teiega täiesti päri, et õpilaskodude probleem tuleb lahendada ja kõigil õpilastel peab olema võimalik saada Eesti oludes parim gümnaasiumiharidus, sõltumata perekonna rahalistest võimalustest.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Minu küsimus puudutab ikka õpetajate töötasu. Me teame, et õpetajate palk ei ole tegelikult tõusnud 12%. Me teame ka, et õpetajate koormus on suurenenud, hoolimata sellest, et töötasu on jäänud samaks. Palgatõusust saab rääkida vaid miinimumpalga puhul, nendel, kelle palk oli natuke suurem, ei ole palk tõusnud. Kuidas te suhtute teie valitsuse ministri Aaviksoo sõnadesse, et need õpetajad, kelle palk pole tõusnud, peaksid pöörduma politseisse?

Aitäh! Nagu ma juba siit kõnepuldist olen öelnud, valitsus on järgmiseks aastaks eraldanud hariduskuludeks suuremad summad, ka pearaha on märgatavalt suurenenud. Seetõttu on põhjendatud eeldada, et õpetajate palk peab olema tõusnud. Miinimumpalga tõus on olnud märkimisväärne: möödunud aastal oli õpetaja miinimumpalk 715 eurot, sel aastal on 800 eurot. Vahendid õpetajate palga tõusuks on olemas, need peavad suurendama iga õpetaja palka. Täna avaldas Haridus- ja Teadusministeerium pressiteate õpetajate möödunud aasta palga kohta. Sellest saime teada, et kohalikud omavalitsused on hakanud hariduskuludest õpetajate palgaks ettenähtud vahendeid märksa suuremas ulatuses sihipäraselt kasutama ja neid palgana välja maksma. Tõsi, on probleeme, eriti mõnes suuremas linnas. Ma loodan, et need probleemid õige pea lahenevad ja õpetajad saavad nende palga tõusuks ettenähtud vahendid ka palgana kätte.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Urve Palo küsib rahandusminister Jürgen Ligilt Eesti Energia investeeringute kohta. Palun, Urve Palo!

Suur aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete juba mõnda aega olnud Eesti Energia üldkoosoleku rollis. Ma usun, et te olete jõudnud ennast Eesti Energia investeeringute teemaga kurssi viia. Seetõttu küsin teie käest järgmist. Eesti Energia USA tütarettevõte juht Rikki Hrenko on kinnitanud, et ettevõte plaanib Utah'sse investeerida miljardeid dollareid. Samal ajal on teada, et USA valitsus süsinikurikka energia tootmist ei poolda. Tegelikult puudub Eestil praegu ka tehnoloogia selleks, et Utah's kivisütt kaevandada ja sellest energiat toota. Kuidas te suhtute Eesti Energia investeeringutesse USA-s? Kas meil ei ole võib-olla aeg sealt ära tulla?

Aitäh! Hea kolleeg minu kõrval soovitab Partsu kaela ajada. Aga ma ei taha seda teha. Välisprojektid on olnud tõesti Eesti Energia majandustegevuse agressiivne osa. Ma kiidan selle selles mõttes heaks, et Eesti põlevkivienergeetika know-how on unikaalne. Paratamatult on vajalikud otsingud selles vallas, kus me saaksime seda rakendada ja müüa. Utah' projektile on väga vara hinnangut anda, aga mul on olemas hinnang Jordaania projekti kohta, mille suhtes tuleb lähiaegadel olla ilmselt jutukam. Praegu võin Utah' projekti kohta öelda, et on tehtud mitmeid kooskõlastusi ja uuringuid. Mingitest suurtest, miljarditesse ulatuvatest Eesti Energia investeeringutest siin juttu ei ole. Investeeringute tase hoitakse nii madalal kui võimalik, enne kui saab selgeks, kui kõlblik on kohalik põlevkivi meie tehnoloogia jaoks. Aga töö selle projektiga käib ja ei saa kuidagi öelda, et kohapeal poleks sellele toetust. Kohalik omavalitsus ja kuuldavasti ka avalik arvamus toetavad tuliselt, et sinna selline investeering tuleks.

Aitäh! Palun, Urve Palo, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Minu teada on Utah'sse investeeritud umbes 60 miljonit eurot. Teie teate täpsemalt ja saate seda veel täpsustada. See summa ei ole väike ja sinna plaanitakse teha ka lisainvesteeringuid ikkagi miljonites eurodes, mitte kümnetes tuhandetes eurodes. Ma eeldan, et te võiksite selle teemaga juba täna rohkem kursis olla. Ma saan muidugi aru, et need otsused tehti teie eelkäija ajal, aga nüüd otsustatakse ju uusi asju. Nii et soovin konkreetsemat vastust. Mis puudutab vastuseisu, siis tõesti, kohalik omavalitsus loomulikult soosib seda projekti, sest nad loodavad, et äkki tekib seetõttu uusi töökohti. Aga USA föderaalvalitsus ei poolda süsinikurikast tootmist. Millal te olete selle teemaga rohkem kursis, et sellest põhjalikumalt rääkida?

Aitäh! Üks asi on see, kas ma olen sellega kursis, teine asi on see, kas äriprojektide avalik arutelu on üldse praktiline. Sel puhul on vaja alati olla oma sõnades väga täpne. Teie nimetatud summat, 60 miljonit eurot, ma ei kinnita. Ma arvan, et see ei ole täpne, aga loomulikult pean ma oma teadmisi värskendama. Igal juhul on praegu see projekt staadiumis, kus kulutada püütakse võimalikult vähe ja valikuliselt. Aga otsus tehti aastaid tagasi. Ma ei pea mõistlikuks, kui Eesti Energia hoiaks kogu oma tarkuse põlevkivi kohta ainult endale. Ta võiks küll seda eksportida. Aga konkreetne projekt vajab hinnangu andmiseks aega. Ma ei kiirustaks hinnanguga, aga ma ei kipuks levitama konfidentsiaalset informatsiooni äri kohta, sest see on alati delikaatne küsimus.

Aitäh! Palun, Urve Palo, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Eks ma küsin siis mõne aja pärast uuesti. Aga tuleme Eestisse. Eesti Energia lubas juba kaks aastat tagasi, et käivitab uue põlevkiviõlitehase Enefit 280. Hinnanguliselt tähendab iga kuu seisakut nelja miljonit eurot kulu kuus. Siiamaani ei ole see tehas käivitunud. Kas te olete uurinud, millal võiks meie uus põlevkiviõlitehas tööle hakata?

Aitäh! Ma ei saa anda inseneriteaduslikke lubadusi, aga Enefit 280 töötab 50–80%-lise võimsusega, kuigi mitte stabiilselt. Nii et õli sealt tuleb. Aga loomulikult on ootused seal kõrged, sest see on tulus viis põlevkivi väärindada, Eestil on see know-how olemas ja arendada tuleb seda igal juhul. On olnud pettumusi ja tagasilööke, aga selliste innovatsioonide puhul on raske ette kujutada, et kõik libedalt läheb. Enefit 140 oli kaks korda väiksem seade, aga seda arendati ikka mõõtmatult kauem. Nüüd toodab ta tulu. Me tahtsime, täpsemini öeldes, Eesti Energia tahtis ju teha suuremat seadet, see on peamine muutus, ja lisada sinna kõik need tarkused, mis vahepeal on vana seadme arendamisel saadud. See on teatud mõttes äririsk ja väga paljus tehnoloogiaküsimus. Võib öelda, et tagasilöögid ei ole sellistes asjades välditavad, aga perspektiivid tunduvad sellest hoolimata head olevat.

Aitäh! Palun kohapeal registreeritud küsimus, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kui ma olen vaadanud Eesti Energia viimase viie aasta investeeringuid ja nende mahtu ning tulemusi, mis selle raha investeerimise eest saadud on, siis on mul juba pikka aega olnud tunne, et Eesti Energias on raha rohkem kui mõistust. Te mainisite tagasilööke seoses Enefit 280-ga ning teise ja kolmanda projektiga. Kes vastutab rumaluse või saamatuse eest, kui investeeringud ei käivitu nii, nagu planeeritud oli?

Aitäh! Rumaluse ja saamatuse eest vastutab loomulikult ettevõtte juhtkond. Vastutuse aeg praegu küll veel käes ei ole, nii nagu ei ole ka aeg väita, et firma on oma arendustega läbi kukkunud. Ei ole läbi kukkunud. On halvemaid ja paremaid uudiseid ning küllap on mul ka lähiajal selle teema kohta mõni positiivsem uudis. Ma ei tahaks ettevõtte juhtkonna kohta midagi lõplikku öelda, minu arust on tegemist võimeka meeskonnaga. Kuid vastus teie otsesele küsimusele on see, et kui tuleb suuri tagasilööke, siis läheb juhtkonna vastutus lõpuks kaalumisele. Ma loodan, et kõik läheb hästi.

Aitäh! Teine kohapeal registreeritud küsimus. Tarmo Tamm.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma küsin veel juhtkonna kohta. Lisaks ebaõnnestunud investeeringutele kaotab Eesti Energia ka järjekindlalt turgu. Kas ei oleks aeg juhtkonna vahetuse peale mõelda?

Aitäh! Juhtkonda jõuab alati vahetada, seda võib teha kas regulaarselt või ebaregulaarselt. Ma täpselt ei püüdnud kinni, mis teie arvates see kõige kriitilisem küsimus on. Kui veel Enefit 280-st rääkida, siis siin on ju ka väga positiivseid arenguid. See uus seade peab hakkama põlevkivi palju efektiivsemalt töötlema ja tootma elektrienergiat näiteks vabanevast gaasist. Veel kord ütlen, et ma ei kujuta ette, miks Eesti, kus on olemas selline looduslik ressurss ja know-how, peaks loobuma ühes või teises vormis põlevkivienergeetika innovatsioonist ja katsetest seda eksportida. Ma arvan, et põhiprintsiibis on Eesti Energia õiges suunas liikunud. Kas ta on kohati liiga palju riskinud ja lootnud, seda me jõuame veel hinnata.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.

Läheme kolmanda küsimuse juurde. Ester Tuiksoo küsib põllumajandusminister Helir-Valdor Seederilt maaelu arengukava kohta. Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud põllumajandusminister! Maaelu arengukavast oleme juba palju rääkinud ja maaelusektori ootused on hästi suured. Aga ometi on seal päris palju lahtisi otsi ka sektori arvates. Kas te olete seoses maaelu arengukavaga aastateks 2014–2020 defineerinud aktiivse põllumajandustootja mõiste? Nagu öeldud, sellest räägitakse palju, aga ometi on jäänud segaseks, keda aktiivse põllumajandustootja all mõeldakse.

Aitäh! Tõepoolest, maaelu arengukavaga on tegeldud aktiivselt kaks aastat ja nüüd on jõutud lõpusirgele. Ma loodan, et lähinädalatel saab valitsus lõplikku varianti arutada ja teha otsuse, kas arengukava tuleks veel täiendada ja muuta või võiks selle lõplikult heaks kiita. Seejärel saame Euroopa Komisjoniga alustada läbirääkimisi arengukava kinnitamise üle.
Aktiivse põllumajandustootja mõiste on praegugi arutelu all. Seda on reguleeritud ka Euroopa Liidu tasemel õigusaktidega. Nimelt on komisjon võtnud hoiaku, et minimaalse, üle Euroopa kehtestatud definitsiooni järgi on teatud maa-alad, mille puhul seni oli võimalik põllumajandustoetusi taotleda, arvatud välja taotlusõiguslike maade hulgast ja neid alasid ei loeta enam aktiivses põllumajanduskasutuses olevaks maaks. Need on näiteks golfiväljakute all olev maa, raudteemaa, spordiväljakute all olev maa, samuti näiteks lennuväljade alad, mis seni on olnud teatud tingimustel abikõlblikud, kuid tulevikus on see välistatud. Lisaks käib praegu Brüsselis arutelu, kas liikmesriikidel eraldi on võimalik spetsiifiliselt defineerida, kes on aktiivne ja kes passiivne põllumajandustootja. Eesti riik toetab seisukohta, et liikmesriigil võiks see õigus olla. Kui see õigus meile jääb, siis me kavatseme seda kindlasti ka kasutada. Nii et arutelud käivad. Ma väga loodan, et me suudame tegelikud toidutootjad eristada nendest, kes tegelevad vaid maa hooldamise ja heina niitmisega.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Te ei öelnud, kui kaua võib teil selle definitsiooni loomine aega võtta. Aga mind huvitab veel selline asi. Põllumehed on teile korduvalt teinud ettepanekuid muuta investeeringumeedet nii, et abikõlblikud oleksid ettevõtted, mille aastakäive on vähemalt 16 000 eurot, mitte 4000 eurot, nagu on praegused plaanid. Neid ettevõtteid saaks siis arvestada kui maksumaksjaid, kes on panustanud ka tööjõumaksudesse. Mis te sellest olete arvanud?

Eelmise vastuse jätkuks räägin veel sellest, millal võiks selguda aktiivse tootja mõiste. Seda ei oska praegu lõplikult öelda. See sõltub sellest, millal Brüsselis jõutakse kokkuleppele, kas liikmesriikidele jääb õigus aktiivse põllumajandustootja mõistet iseseisvalt defineerida. Ma loodan, et lähikuudel Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu sellele otsusele jõuavad. Alles seejärel saame vastu võtta oma otsused. See mõiste peab olema defineeritud hiljemalt siis, kui meetmemäärus on heaks kiidetud. Seda saab teha peale maaelu arengukava kinnitamist Euroopa Komisjonis, mis toimub eeldatavasti selle aasta lõpus, mitte enne.
Te küsisite, milliselt tasemelt algab põllumajandusinvesteeringute abikõlblikkus, kas käive peab olema 4000 või 16 000 eurot. Jah, siin on põllumajandustootjatel erinevaid ettepanekuid. Väiketootjad ja nende esindusorganisatsioonid toetavad põhimõtet, et käive võiks olla 4000 eurot, suurtootjad aga seda põhimõtet, et käive oleks 16 000 eurot. Tegelikult on ettepanekute palett veel kirjum. On ka ettepanek siduda abikõlblikkus näiteks makstavate maksudega või tööjõu olemasoluga ja selle pealt makstavate maksudega. Nii et ettepanekud on väga erinevad. Me proovime leida kuldse kesktee, et toetust saaksid need, kes tegelikult toodavad, aga ka maksavad riigile makse ja loovad töökohti. Kindlasti tahame silmas pidada mõlemat külge. Me teame, et on tootjaid, kellel tööjõudu eriti ei olegi ja kes võib-olla alati kõiki riigimakse korralikult ära ei maksa. Me tahame, et sellised tootjad oleksid toetusesaajate hulgast kindlasti välistatud.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Te olete asunud MES-i haldusalasse moodustama finantsinstrumenti, tehes seda MAK-i ja, nagu eile selgus, ka kalandusfondi vahendite arvel. Nii et tagastamatu raha muudetakse tagastatavaks rahaks. Millised hakkavad sel juhul olema peamised taotlemise tingimused ja kas ka teised riigid on asunud selliseid finantsinstrumente moodustama?

Aitäh! Jah, selliseid finantsinstrumente on eri riikidel, neid on peaaegu kõikidel riikidel Euroopa Liidus. Tõsi, nende allikad on erinevad. Mitte kõik riigid ei loo finantsinstrumente maaelu arengukava vahenditest, vaid neil on selleks olemas muud riigieelarvelised vahendid ja fondid. Aga ma julgen kinnitada, et valdaval osal liikmesriikidel on selline finantsinstrument põllumajandustootjate jaoks loodud. Meil sellel finantsperioodil seda loodud ei olnud. Selle perioodi jooksul me muutsime kalandusfondi rahaliste vahendite kasutamise põhimõtteid. Me oleme kalandusfondist juba sellel perioodil Maaelu Edendamise Sihtasutusse finantsinstrumendi tarbeks raha suunanud ja selle instrumendi loonud. See on end õigustanud ja andnud meile kindlustunde, et mõistlik oleks ka põllumajandustootjatele selline võimalus luua. Üldine hoiak Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning Rahandusministeeriumis on see, et me peame kõikide meetmete puhul – mitte ainult põllumajandusmeetmete, vaid ka muude abimeetmete puhul – liikuma selles suunas, et tagastamatu abi asemel kasutada tagastatavat abi. See on üldine suund ja ma arvan, et see on ka õige suund. Nii me suudame laiendada nende tootjate ringi, kes abi saavad. Lisaväärtus on veel see, et tagasilaekuv raha jääb liikmesriigi enda kasutada ning selle kasutamisele ei sea Euroopa Liit hiljem enam piiranguid ega nõudeid, vaid liikmesriik saab ellu viia juba oma poliitikat. Selles mõttes on see finantsinstrument n-ö korduvkasutusega ja annab suuremad võimalused tulevikuks. Millised need tingimused on, selle üle vaidlus käib. Selle teemaga tegeleb Maaelu Edendamise Sihtasutus. Ma usun, et ettevõtjad ja asjaosalised on saanud MES-i käest piisavalt informatsiooni ja saavad seda tulevikus veelgi.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt, kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud põllumajandusminister! Eelmise nädala lõpus kogunes Paidesse suur hulk mesinikke üle Eesti, kes avaldasid suurt muret selle pärast, mis mesinduses toimub. Neile teeb muret see, et mesilased massiliselt surevad. Nad ei pea õigeks, et põllukultuure päeval taimekaitsevahenditega pritsitakse. Mida te olete plaaninud teha või mis on järgmised sammud, et mesinike muret natuke leevendada? Kas te näete siin üldse probleemi?

Jah, see on väga aktuaalne ja tõsine probleem nii Eestis kui ka üle maailma. Küsimus ei ole ainult mesilastes, mesindussektoris ja meetootmises, vaid see puudutab põllumajandust ja keskkonda laiemalt. Täpset põhjust, miks mesilaste suremus on üle maailma suur, miks mesilasi nii palju hukkub, ei olegi teada saadud. Vettpidavaid, teaduslikult tõestatud põhjendusi leitud ei ole. Ka suured ja võimekad riigid tegelevad nende küsimustega. Möödunud aasta lõpus keelustas näiteks Euroopa Komisjon neonikotinoidide kasutamise, sest arvatakse, et nende kasutamisel on seos mesilaste hukkumisega. Tõsi, selle üle on vaieldud ja see otsus on seatud kahtluse alla, aga vastu see otsus võeti ning Eesti toetab praegu neonikotinoidide keelustamist. Eks tulevased uuringud näitavad, kas see otsus oli põhjendatud ja kas tulevikus võib neid jällegi kasutusse lubada. Aga praegu saan ma kinnitada, et selle probleemiga tegeldakse aktiivselt nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Me peame kindlasti tõhustama ka riigisisest järelevalvet just põllumajandustootjate üle. Mesinike etteheited, et kõiki taimekaitsetöid ei tehta nii, nagu õigusaktid ette näevad, on tõepoolest põhjendatud. Neid töid tuleb teha tuulevaiksel ajal ja sellisel ajal, kui mesilased ringi ei lenda, st öösel, nendest töödest tuleb ette teatada jne. Kõiki seadusega kehtestatud piiranguid, mis peaksid olukorda turvalisemaks muutma, lihtsalt ei järgita. Nii et me peame tõhustama ka riigisisest järelevalvet.

Teine kohapeal registreeritud küsimus. Rein Randver.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Olles Euroopa Liidu liikmesriik, oleme võtnud kohustusi ka keskkonna valdkonnas. Nende täitmiseks on planeeritud mitmesuguseid tegevusi, üks neist on MAK ehk maaelu arengukava. See arengukava tegeleb ühelt poolt põllumajandustootmise ja toidutootmise jätkusuutlikkusega, aga teiselt poolt keskkonnaga. Kuidas te hindate praegu, kui MAK on lukku minemas, selle keskkonnameetmeid? Kas on veel vaja huvigruppidega midagi läbi rääkida või on kõik saavutatuga rahul? Kuidas me paistame välja võrdluses naabritega?

Aitäh! Teie küsimusest on tunda, et teile on kunagi kuulunud keskkonnaministri portfell. Ma võin kinnitada, et kõige suurema osa maaelu arengukavast moodustavadki keskkonnameetmed. Kui vaadata rahalisi proportsioone, siis on näha, et keskkonnaga seotud meetmed moodustavad kõige suurema osa. Ka Euroopa Komisjon on seadnud kõikidele liikmesriikidele prioriteediks, et maaelu arengukava peab eelkõige silmas pidama keskkonnasäästlikkust ja jätkusuutlikku ressursside kasutamist. Me olemegi sellest lähtunud.
Kas kõik on rahul? Ei, kaugeltki mitte. Kas arutelud on lõppenud? Ei, seda ka mitte. Nagu ma ütlesin, me ei ole veel valitsuses maaelu arengukava heaks kiitnud. Arutelu valitsuses seisab veel ees ja sellest tulenevalt võib tekkida vajadus sihtrühmadega uuesti läbi rääkida. Kindlasti peame sihtrühmadega läbi rääkima ka peale seda, kui maaelu arengukava on valitsuses heaks kiidetud. Sellele järgneb ju uute, maaelu arengukavast tulenevate meetmete väljatöötamine. Neid on mitukümmend. Sihtrühmade kaasamine meetmete väljatöötamisse on vältimatu ja seda me peame kindlasti tegema.
Maaelu arengukava ettevalmistavas juhtkomisjonis konsensust arengukava heakskiitmisel muidugi saavutatud ei ole. Sihtrühmadel on erinevad huvid ja soovid, nii nagu tänagi siin saalis kuulda oli. Väiketootjatel on üks arusaam, suurtootjatel teistsugune, keskkonnaorganisatsioonidel on omad soovid, põllumajandustootjatel jälle teistsugused. Siin on hästi palju huvirühmi ning konsensust ja rahulolu küll olla ei saa. Aga ma arvan, et maaelu arengukava, mille me valitsusse esitame, on siiski püüdnud arvestada erinevaid huve ja on tasakaalus sellisel moel, nagu praegu võimalik on.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme neljanda küsimuse juurde. Tarmo Tamm esitab rahandusminister Jürgen Ligile küsimuse "Vabariigi Valitsuse määruse "2014. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord" eelnõu kohta. Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Eelmise nädala infotunnis väitis haridus- ja teadusminister, et kõne all oleva Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeerium, lähtudes väljatöötatud palgamudelist. Kuidas sündisid määruse eelnõu lisas toodud haridustoetuse eraldised? Kas saite sisendi haridusministrilt või on see Rahandusministeeriumi looming, nagu väidab haridusminister?

Aitäh! Ma ei kuulnud haridusministri esinemist ega tea täpselt, mis ta ütles. Teie öeldut on mul raske täpselt kommenteerida. Aga kõigis sellistes valdkondades toimub kahe ministeeriumi koostöö. Hariduspoliitilise sisendi annab alati haridusminister ja Rahandusministeeriumi põhiroll on jälgida, et omavalitsusi koheldaks võrdselt ning tagataks nende tulubaasi vastavus kohustustele. Nii see asi sünnib. Mingil juhul ei ole Rahandusministeerium see, kes siin muudatusi dikteerib. Küll aga oleme pidanud päris tuliseid vaidlusi selle üle, kas uutes ettepanekutes on arvestatud seda põhimõtet, et kohustustel peab olema rahaline kate. Meil on erinev roll. Koostöö on praegu jõudnud sinna staadiumisse, et oleme kohe arutamas seda teemat valitsuskabinetis.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kõne all olev määruse eelnõu tehti avalikuks alles jaanuaris. See määrus survestab omavalitsusi koole sulgema. Kui omavalitsused said sellest teada alles jaanuari lõpus või veebruari alguses, kuidas on neil siis võimalik selle aasta jooksul koole sulgeda? Kust leitakse selle jaoks vahendeid ja kas selliseid otsuseid peaks omavalitsus ikka tegema nii suure kiirusega? Kas see on ikka konstruktiivne lähenemine?

Aitäh! Kõigepealt, raha jaotamise põhimõtted on olnud teada juba suve lõpust või vähemalt sügisest. Siin ei ole toimunud mingisugust suurt muutust. See, et määrus ilmub aasta alguses, ei ole erand. On mitmeid asjaolusid, miks ei olnud võimalik määrust varem läbi arutada ja vormistada. Aga niipalju võin ma öelda, et ühegi omavalitsuse tööjõukulusid vähendatud ei ole ja need otsused langetab ikkagi omavalitsus. Ei saa väita, et siinkõneleja survestab mõnda omavalitsust kooli sulgema. Ka haridusminister on rääkinud ikkagi sellest, et Eesti väga suured hariduskulud peaksid minema pigem õpetuse kvaliteedi parandamise ja õpetajate palga tõstmise heaks, selle asemel et ehitada selle raha eest rohkem kinnisvara.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Kui võrrelda 2014. ja 2013. aastal kohalikele omavalitsustele gümnaasiumiõpetajate jaoks eraldatud summat, siis näeme, et see on vähenenud peaaegu kõikides omavalitsustes. Kuidas selles olukorras on võimalik gümnaasiumiõpetaja palka tõsta? Kas te oskate, härra minister, sellele vastust anda?

Ma arvan, et te ei räägi õigust. Hariduse eelarve suurus otsustatakse riigieelarves ja need arutelud on meil veel ees. Ma ei ole infotunnis kunagi valmis selleks, et igasuguseid arve ja väiteid kinnitada või ümber lükata. Kui te tahate täpsemat ülevaadet, siis võin öelda, et arupärimisele vastates võin ma oma hinnangutes täpsem olla.

Aitäh! Läheme kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Tõesti, Aaviksoo vastas meile, et see on projekt, mis on saadetud kooskõlastusringile. Sellele eelnõule lisatud tabelist selgus, et mõnel kohalikul omavalitsusel vähenes gümnaasiumiosa rahastamine 40% ja isegi rohkem. See näitab selgelt, et mingi palgatõstmine ei tule kõne allagi. Aga samas väitis minister infotunnis, et see eelnõu on projekt ja seal võidakse teha muudatusi, enne kui see lõplikuks dokumendiks muutub. Siit küsimus. Täna on juba veebruari lõpp, aga see ei ole lõplikuks dokumendiks muutunud. Millal see määrus siis lõplikult läbi vaieldakse ja alla kirjutatakse? Kuidas saab suhtuda niimoodi, et palk peaks tõusma juba aasta algusest, aga dokumenti alles tehakse?

Aitäh! See on, ütlen veel kord, hariduskulude puhul üsna tavapärane, et aasta alguses jagatakse palka eelmise aasta proportsioonide järgi ja muutused toimuvad pigem sügisel, õppeaasta alguses. Jah, tegemist on projektiga, mitte mingil juhul eelarvega. Eelarvevaidlused, riigi eelarvestrateegia vaidlused ja ka selle määruse vaidlused on kõik alles ees. Need ei ole lõplikud summad. Jaotuse puhul tuleb vaadata õpilaste arvu omavalitsuses. Muutused ju toimuvad, arendatakse riigigümnaasiume, kes osa kulusid enda kanda võtavad. Nii et üksi sellest tabelist ilmselt tõde välja ei loe.

Aitäh! Palun teine kohapeal registreeritud küsimus, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Me oleme siin aastaid rääkinud haridusreformist ja püüdnud seda suunata. Siin on kaks tähtsamat märksõna: õpetajate palk ja koolivõrk. On selge, et omavalitsused arusaadavatel põhjustel ei saa koolivõrgu reorganiseerimise või kokkutõmbamisega hakkama. Kas teil ei ole tunnet või kas valitsus ei ole arutanud, et võib-olla peaks riik koolivõrgu kokkutõmbamisse jõulisemalt sekkuma? Kas see ei oleks õige ja tark tegu, sest siis laheneks ka palgaprobleem?

Aitäh! Tavaliselt on seda küsimust esitatud etteheitena, et valitsus sulgeb koole või survestab neid sulgema. Sellele küsimusele on täna juba vastatud, et eks need ole omavalitsuse otsused, kuni riigi ülesehitus on selline, nagu see on. Ei saa eitada, et omavalitsuste võimekus on erinev, aga lõppkokkuvõttes nad otsuseid langetama ju peavad. Riik on siin riigigümnaasiumi projektiga appi tulnud. Aga lihtsalt see protsess mingil juhul ei lähe. Kui õpilaste arv on mõnes piirkonnas drastiliselt vähenenud, siis ei ole pääsu sellest, et tuleb langetada otsuseid ka koolivõrgu kohta. Aga need on ikkagi omavalitsuste otsused. (Sumin. Vahelehüüe: "Neljas minister on saabunud.")

Head külalised rõdul, palun olla natukene tasemini! Ma ei teagi, kus kohas räägitakse. Kas see tuleb raadiost? Palun olla vaiksemalt, sest ministri vastus ei ole enam kuulda! Palun, minister, kas teil on veel midagi lisada? Minister on lõpetanud. Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Nüüd on võimalik esitada ministritele veel küsimusi. Palun nimetage, kellele te küsimuse esitate ja mis teemal! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Mul on küsimus lugupeetud peaministrile. Teatavasti on lähipäevadel Eestil jälle sünnipäev, 96. nimelt. On tavaks saanud, et 23. veebruaril peab peaminister Tartus kõne. Kas teie kõne on juba valmis kirjutatud? Te teatate pühapäeval oma tagasiastumisest, nagu ma Delfist loen. Kas kõne see lõik on teil valmis ja kas te pühapäeval Tartus sellise avalduse esitate või ei?

Kõne on peaaegu valmis, aga päris valmis saab ta siis, kui ta ette kantud on. Ma lugesin praegu siin istudes selle Delfi artikli läbi. Kindlasti ei vasta tõele väide, et Reformierakonna üldkogul 2. märtsil valitakse Reformierakonnale uus esimees. See ei ole põhimõtteliselt võimalik. Reformierakonna protseduurireeglid näevad ette, et üldkogu päevakord teatatakse kuu aega enne üldkogu toimumist. Päevakorras uue esimehe või juhatuse valimist ei ole, seega on Delfi vähemalt selles küsimuses küll eksiteele sattunud. Mida muud huvitavat selles kõnes on või ei ole, sellest saab rahvas teada 23. veebruaril. Ma olen muidugi rõõmsalt üllatunud, et minu kõnet oodatakse. Need kõned on alati olnud väga head, kõik need kaheksa korda. Iseäranis hea oli kahe aasta tagune kõne, mis leidis ka laialdast vastukaja. Möödunud aastal oli tugev, hästi kirjutatud kõne. Vahel ei tule välja, aga seekord tuli mul välja. Kuid resonants oli suhteliselt tagasihoidlik. Tundub, et seda kõnet ei loetud või vähemalt ei resoneeritud. Kõne oli suhteliselt kriitiline, seda ka mõne ajakirjaniku suhtes. Ootame!

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Minu küsimus on rahandusminister Ligile. See puudutab hindu. Hiljuti avaldas majandusdoktor Ivar Soone ajalehe vahendusel tabelid, mis näitavad, et hinnad Eestis on väga kõrged. (Ma vaatan, et peaminister annab seal juba nõu.) Ivar Soone ütleb oma artiklis, et elu Eestis on üle 5,7 korra kallim kui Saksamaal. Keskmiselt on kaubad Eestis nimelt 66% ehk kaks kolmandikku kallimad kui Saksamaal. Kui arvestada ka inimeste väikseid sissetulekuid ja võrrelda ostukorvi maksumust, siis selgubki, et elu Eestis on 5,7 korda kallim kui Saksamaal. Võime öelda, et Eesti paigutub praegu elatustaseme poolest vaesemate arenguriikide hulka. Mis te sellest arvate?

Aitäh! Ilmselt ei ole juhus, et selle staari artikkel ilmus Õhtulehes. Mulle sattus see näppu Brüsseli lennukis. Põgus pilk sellele artiklile ütles, et majandusdoktor see inimene nüüd küll ei ole. Kui inimene võrdleb juhuslikult valitud kauplusekettide hindu, kusjuures vaatab Saksamaal spetsiifilise Saksa vorsti või veini hinda ja siis tuleb vaatama, mis see asi Eestis maksab, ning siis leiab, et oi-oi, Eestis maksab see rohkem, siis on see inimene eksiteel. Brüsseli meeleolus jätkates võin öelda, et ma tean täpselt, et Belgia õlu, mis on minu lemmikõlu, on Eestis väga kallis. Lihtsalt, Saksa toiduainete hinnad Eestis on tõepoolest kõrgemad kui Saksamaal, kuid keskmised hinnad on Saksamaal kõrgemad. Samas võib Saksamaad kiita selle eest, et sealsed hinnad on Euroopa mõistes päris mõõdukad. Üks tugev argument on siin nähtavasti tarbijaskonna struktuur. Eriti Ida-Saksamaal on madalapalgaliste inimeste arv hästi suur, võrreldes näiteks Põhjamaadega, ja see surub hinnataset alla. Aga jah, Saksamaal on hinnad kõrgemad. Ma loodan, et doktorikraadi latt Eestis on tulevikus kõrgemal.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Mul on ka küsimus rahandusministrile. Viimasel ajal on palju jutuks olnud pankade peaaegu olematu tulumaks ja Eestist välja voolav kasum, ka see, et firmad oma kontsernisiseste tehingutega, näiteks laenudega, viivad kasumi Eestist välja ja me seda ei maksusta. Kolleeg Sõerd pakkus, et pangad võiksid vabatahtlikult tulumaksu maksta. Kas teil on äkki parem lahendus?

Aitäh! Eks pankadesse võib suhtuda mitut moodi. Neid võib võtta eelkõige kui riigieelarve rahaallikat. Meie arvates on pangad õnneks olnud pigem majanduse tugi. Meil on olnud õnn saada Eesti pangandusse rohkesti välisinvesteeringuid, väga head know-how'd ja juhtimist. Loomulikult soodustab meie tulumaksusüsteem seda, et pangad oma tugevusvaru kasvataksid, ja seda nad on ka teinud. Mis on selle tulemus olnud? Selle tulemus on ülejäänud Euroopaga võrreldes väga erinev olukord. Meie maksumaksja, seesama, kes tahaks pankadelt maksu saada, ei ole pidanud pankadesse raha panema. Me ei ole pidanud päästma ühtegi kohalikku panka, meie pangad on olnud hästi kapitaliseeritud ja juhitud. See on tähtsam kui maks. Aga see raha, mida pankadest saadakse tööjõumaksude kujul, on oluline. Ka on pankades olnud kasumi jagamisi, mis on meie eelarvesse jõudnud. Maksusaladuse detaile ei saa ma kahjuks omapäi siin esitada. Aga pankadest tuleb maksu, kuid eelkõige saame neilt tuge majandusele ja kaudset tuge ka riigieelarvele.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Mina küsin ka rahandusminister Jürgen Ligilt. Ma küsin selle aasta riigieelarve seisu kohta. Kas lugupeetud rahandusminister magab rahulikult või kardab ta seda, et selle aasta riigieelarve ei täitu planeeritud mahus? Teatavasti pandi riigieelarve kokku siis, kui majanduskasvu prognoos oli 3,6%, aga praegu on majanduskasv minimaalne, nullilähedane. Kas te usute, et riigieelarve täitub planeeritud mahus?

Aitäh! Meil on praegu käes ainult jaanuari laekumised ja need olid ebaharilikult suured. Ka põhjused on enam-vähem teada ja need on sellised, mis ei pruugi tulevikus korduda. Üldiselt on stabiilsemad maksud laekunud stabiilselt, aga ettevõtte tulumaks on laekunud ebaharilikult hästi. Kuid mina ühe kuu laekumiste järgi oma unerežiimi ei säti.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Mul on küsimus peaministrile ja see on seotud, ütlen ausalt, korralagedusega Kaitseministeeriumis. Viis kuud teenis sõbra asemel aega teine mees. Mul ongi küsimus teile, härra peaminister. Kuidas te hindate Kaitseministeeriumi olukorda kaadriküsimustes? Kes saab karistada loo pärast, mida sugugi plussmärgiga märkida ei saa?

Aitäh! Juhtum on ülimalt kahetsusväärne. Ma ei ole küll ajakirjanduses käsitletut tähelepanelikult jälginud, olen seda teinud üksnes pealkirjade tasemel, aga olen aru saanud, et petturist kaitseväelane on praeguseks avastatud ja teda ootab karistus. Ju tuleb edaspidi isikusamasuse tuvastamisele veelgi suuremat tähelepanu pöörata.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Mul on küsimus põllumajandusministrile. Meil on praegu kirjutatud palju artikleid karusloomakasvatuse, looduskaitse ja majanduse teemadel. Hiiumaal on olemas hea kogemus, mismoodi Euroopa naaritsat taasasustatakse. Keskkonnaministeerium on liikumas selle poole, et keelustada minkide ehk Ameerika naaritsate kasvatus. Milline roll, kui oluline või mitteoluline, karusloomakasvatusel Eesti põllumajanduses teie arvates on? Kas valitud suund ei põhjusta lõpuks seda, et Eestis ei kasvatata enam ka tšintšiljasid või rebaseid? Kuhu see välja jõuab?

Aitäh! Põllumajandusministeerium ei ole oma lõplikku seisukohta selles küsimuses veel kujundanud. Me teame, et Keskkonnaministeerium tegeleb teemaga intensiivselt ja teeb lähitulevikus oma ettepanekud selle kohta. Ka ministeeriumide vahel praegu läbirääkimised käivad, Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ametnike tasemel läbirääkimised toimuvad. See on väga keeruline küsimus, sest Euroopa Liidus puudub ühtne praktika ja poliitika. On liikmesriike, kus karusloomakasvatus on väga piiratud, ja on liikmesriike, kus see on suhteliselt vaba. Eestis on karusloomakasvatus reaalselt olemas. Te rääkisite minkidest ja Euroopa naaritsatest. Alles hiljuti muudeti karusloomakasvatuse nõudeid õigusaktidega rangemaks, aga karusloomade kasvatamist ei keelustatud. Kui me soovime midagi keelustada, siis peame kehtestama piisavalt pika tähtaja praegustele ettevõtjatele, et see kõik oleks majanduslikult mõistlik ja põhjendatud, kui, ma rõhutan, sellele teele üldse minnakse. Teiseks tuleks siis põhjendada, miks me valisime selle tee, et kõigepealt kehtestasime rangemad nõuded, mis eeldasid tootjatelt lisainvesteeringuid, ja seejärel, kui nõuded olid kehtestatud ja investeeringud tehtud, tegime otsuse, et see tootmisharu tuleks üldse ära keelata. Kindlasti tuleks siis leida vastused ka niisugustele küsimustele. Põllumajandusministeerium tegeleb selle teemaga. Praegu meil veel lõplikku seisukohta ei ole.

Suur tänu! Infotund on lõppenud. Suur tänu ministritele ja küsijatele!