Siis me jõudsime mulle üsna sümpaatselt ju samale järeldusele, et see keskuses töötav spetsialist ongi see spetsialist, kes teenindab mitut kooli. Selle arusaama eest teile aitäh! Mis puudutab nende koolide toetamist, kes on kaasava õppega kaasa läinud, siis ma sissejuhatuseks ütlen, et me peaksime endale aru andma, et haridusliku erivajadusega lapsed, kes kaasava õppe kaudu osalevad tavakoolis ja tavaklassis, ei ole mitte üksikud erandid, vaid neid on 17%, tähendab, iga kuues laps. Kui klassis on 24 last, siis iga kuues – jällegi statistiliselt võttes, aga kuidagi peab seda ju väljendama – on haridusliku erivajadusega. Igas Eesti täismahuga klassis on seega umbes neli haridusliku erivajadusega last. Kui need neli last kooli pankrotti viivad, siis ma arvan, et midagi on meie arusaamistes valesti. Mis puudutab neid koole, kes tegelevad raskemate juhtumitega ja kus on vaja eritingimusi, siis ma juba ütlesin, et nende koolide toetamisele oleme pööranud erilist tähelepanu. 2014. aasta eelarves on just haridusliku erivajadusega laste õppe toetamiseks eraldatud vahendid kasvanud 12%. Nagu juba öeldud, üldine vahendite kasv on 5,6%, haridusliku erivajadusega laste puhul on see kasv 12%. Nii et seda, millele te tähelepanu juhtisite, oleme rahastamispoliitika kavandamisel silmas pidanud.