Austatud ametikaaslased! Hea Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kolmanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Palun, Urbo Vaarmann!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Soovin Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda kaks arupärimist. Esimene on kultuuriminister Urve Tiidusele, kellelt soovime aru pärida tantsupeolistele seatud vanusepiirangu kohta. Möödunud aasta lõpul jõudis Eesti avalikkuseni suurt nördimust tekitanud uudis, et tänavu suvel toimuva üldtantsupeo osalejatele seatakse vanusepiirang kas 60 või 65 aastat. Naisrühmade 12 tantsijast kolm ja segarühmade 16 tantsijast neli võivad olla vanuses 60–65 aastat. Seoses sellega soovimegi anda üle arupärimise. Teise arupärimise soovin Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda härra Jaak Aaviksoole, haridus- ja teadusministrile. Seda seoses eelmisel nädalal Tapa erikoolis toimunuga. Käisin seal ise kohal ja pilt, mis seal avanes, oli õige halb. Soovime teada, mida ministeerium plaanib ette võtta, et olukord seal stabiliseeruks. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Priit Toobali!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan terve rea kolleegide nimel Keskerakonna fraktsioonist üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. See puudutab arvutite pahavara levikut Eestis. Tänavu jaanuari keskel teavitati Riigi Infosüsteemi Ametit ja politseid, et Eestisse on jõudnud CryptoLockeri-nimeline pahavara, mis muudab andmed arvutis püsivalt loetamatuks. Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe eksperdi Triin Niguli hinnangul ei ole pahavaraga nakatunud arvutit ilma kurjategijata võimalik lahti teha, sest päästev krüptovõti asub küberkurjategija kontrollserveris. Eesti e-riigina on oma toimimise üles ehitanud suuresti interneti ja arvutite kasutamisele. Jutt ei ole siin ainult pelgalt riiklikest registritest või ID-kaartidest, vaid ka valimistest ja pangandusest. Ei ole ju kellelegi uudis, et võõras käsi on paljude isikute kontosid tühjendanud.
Eelmise aasta lõpus valmis RIA tellitud uurimus, kus Eestil soovitatakse lähiaastatel kasutusele võtta tugevad lahendused ID-kaardil olevate andmete kaitsmiseks. Spetsialistide hinnangul on praegu võimalik meie andmeid turvav süsteem vaid mõne tunniga lahti murda. Põhiliselt just e-valimiste ja e-panganduse teemal on ministrile esitatud neli küsimust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, "Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-EL-i partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa" ratifitseerimise seaduse eenõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Ja kolmandaks, Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis" eelnõu. Riigikogus esindab selle eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Urmas Reinsalu. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kolm arupärimist, vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse 2013. aasta 2. detsembril algatatud meretöö seaduse eelnõu 552 uueks juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Head ametikaaslased! Enne päevakorra kinnitamist on õiguskomisjon teinud ettepaneku arvata korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu 424 Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungi päevakorrast välja. Alustame selle täiendusega päevakorra kinnitamise ettevalmistamist. Palun mikrofon Eiki Nestorile! Protseduuriline küsimus.

Vabandust, aga mul on tõesti protseduuriline küsimus. Mis asjaoludel otsustas Riigikogu juhatus meretöö seaduse eelnõu juhtivkomisjoni vahetada?

Minu teada selle tõttu, et komisjonidevahelistel läbirääkimistel peeti õigeks juhtivkomisjoni vahetada. Kui ma eksin, siis palun komisjonide esimeestel või liikmetel käega märku anda ja esitada protseduuriline küsimus. Mulle tundub, et ma ei eksi, nii et jään oma vastuse juurde: see otsustati komisjonidevahelise arutelu tulemusena.
Läheme oma protseduuriga edasi. Head ametikaaslased, panen käesoleva nädala päevakorra kinnitamisele koos selle ühe täiendusega, mille ma õiguskomisjoni ettepanekul tegin. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Liigume edasi arupärimiste juurde. Täna on neid päevakorras üks ja see on Riigikogu liikmete Urbo Vaarmanni, Viktor Vassiljevi, Kalev Kallo, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini ja Mailis Repsi 2. detsembril 2013 esitatud arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse töö kohta. Arupärimine kannab numbrit 370 ning sellele vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ma palun Riigikogu kõnetooli Urbo Vaarmanni, et arupärimise sisu avalikkusele tutvustada!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Soovime täna saada selgitust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse töö kohta. Novembri keskpaigas alustas EAS Venemaal turunduskampaaniat, mis kutsus üles jälgima Eesti turismiinfo fännilehte. Kampaanias osalejate vahel loositakse välja auhind – privaatne lennureis Eestisse koos 75 sõbraga. Kampaaniat reklaamiti nelja videoklipiga, mille peategelasteks olid hiiglaslikud matrjoškad, kes sümboliseerivad Eestisse turismireisile tulnud Vene turiste. Hiigelnukke kujutatakse pidevalt sattumas piinlikesse olukordadesse bussis, hotellis, restoranis ja spaas, kus Eesti reisikorraldajad neid aitavad. Eesti Päevalehe andmetel nõudsid Venemaal tegutsevad Eesti ettevõtjad EAS-i mõnitava sisuga kampaania lõpetamist, mida EAS otsustaski teha. Mitmed Eesti reklaamitegijad ja -eksperdid leidsid, et kampaania autorid püüdsid jäljendada venelastega seotud stereotüüpe, ent läksid nende võimendamisega liiale. Meediaväljaannete soovidele internetist kustutatud reklaami näha vastas EAS eitavalt. Samas peeti kampaaniat õnnestunuks eelkõige saadud suure tähelepanu tõttu. Kokku läks matrjoškade kampaania EAS-ile maksma 180 000 eurot.
Seoses eeltooduga on meil kuus küsimust. Kui suur on EAS-i 2013. aasta ja 2014. aasta eelarve ning kui suure osa sellest moodustavad reklaamikulud? Millise hinnangu annate EAS-i senisele tööle Eesti tutvustamisel välismaal? Kas olete arupärimises nimetatud matrjoškareklaame näinud ning kas teie hinnangul on see hästi õnnestunud reklaam? Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on arutanud EAS-i tegevuse täiendava kontrollimise vajalikkust? Kas olete arutanud tekkinud probleemi erakonnakaaslastega, kes kuuluvad EAS-i nõukogusse ning kas te olete kaalunud võimalust kutsuda tagasi EAS-i nõukogu esimees? 28. detsembril toimus EAS-i nõukogu koosolek, kus arutati ka antud küsimust. Kas teid on nõukogu arutelude tulemustest informeeritud? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 370!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, sealhulgas ka head arupärijad! Vastan sellele arupärimisele.
Esimene küsimus: "Kui suur on EAS-i 2013. aasta ja 2014. aasta eelarve ning kui suure osa sellest moodustavad reklaamikulud?" EAS-i eelarve maht oli 2013. aastal 110,7 miljonit eurot ja 2014. aastal on 70,3 miljonit eurot. Ütlen kommentaarina, et see vähenemine puudutab paljuski mitmeid regionaalinvesteeringuid, mida samuti EAS on teostanud – ennekõike koolid, lasteaiad ja muud taolised asutused. Reklaamikulude summa oli 2013. aastal suurusjärgus 1,8 miljonit eurot ja selle aasta eelarves on nendeks kavandatud 1,6 miljonit eurot, mis moodustab 2,5% aastaeelarve mahust. Reklaamikulud suunatakse suures enamikus ehk üle 90% nendest koostöös turismiettevõtjatega Eesti turismi sihtturgudele turismi edendamise eesmärgil.
Teine küsimus: "Millise hinnangu annate EAS-i senisele tööle Eesti tutvustamisel välismaal?" Vaadates EAS-i tööd pikema perioodi vältel, võib näha, et EAS-i töö on olnud süsteemne ja järjepidev. Samas, arvestades Eesti majanduse ees olevaid väljakutseid ja meie arengutaset, võib öelda, et kindlasti on meil veel märkimisväärset arenguruumi, et aja nõuetega kaasas käia. Kokku on EAS turismivaldkonnas määratlenud enda jaoks 15 sihtturgu. Need on Soome, Venemaa, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Holland, Suurbritannia, Hiina, Jaapan ja USA. Nendega seotud kulud kaetakse olemasolevate vahenditega, mida on suuremas mahus kui ainult reklaamikulud. Töö hulka kuuluvad ka muud tegevused, nagu koostöö turismi käsitlevate välisajakirjanikega, koostöö reisikorraldajatega, kes pakuvad Eesti külastust, sihtturgudel korraldatavad infopäevad, osalemine välismessidel, mitmesugused kampaaniad. See kõik on turismialane tegevus.
Nimetan ka mõned arvud 2013. aasta tegevuse kohta sihtturgudel, lihtsalt et teil tekiks mingi taju. Kokku on korraldatud üritusi ja kampaaniaid 126. Turismi- ja üldse reisiteemadega tegelevaid ajakirjanikke on informeeritud üle 600. Reisikorraldajatest partnereid on 1337. Veebikeskkonna visitestonia.com külastuste arv on kasvanud 3,7 miljonini aastas.
Kui veel hinnata EAS-i tegevust, siis Eesti tuntust kindlasti mõjutab töö välisinvesteeringutega, mille peamine eesmärk on ennekõike luua Eestis kõrge lisandväärtusega uusi töökohti ja suurendada riigi maksutulu. EAS on fokuseeritult välisturgudele määratlenud kasvuvaldkondadena info-kommunikatsioonitehnoloogia, cleantech, teenuskeskused. Peale investeeringute tegemist on EAS-i ülesanne aidata välisettevõttel laiendada Eestis käivitatud tegevusi ning julgustada rahvusvahelisi kontserne ka muid tegevusi Eestisse üle tooma. Kolmas tegevussuund, mis puudutab Eesti kuvandi loomist välismaal, on töö välismessidel. 2013. aastal osaleti koostöös ettevõtjatega kokku kümnel messil, meilt lõi kaasa üle 100 ettevõtte. Suurim välismess oli paadimess Hanseboot 2013, kus Eesti oli ka partnermaa.
Kolmas küsimus on, kas ma olen arupärimises mainitud matrjoškareklaame näinud ning kas minu hinnangul on see hästi õnnestunud reklaam. Ma olen neid näinud. Olin siis parajasti Peterburis koos Eesti äridelegatsiooniga ja esimene emotsionaalne reaktsioon ei olnud sugugi nii must-valge, nagu te arupärimises väitsite. Ka tagantjärele ma lauskriitikaks põhjust ei näe ja kindlasti ei pea ma üldse kohaseks seisukohavõttu poliitilisel tasandil, hindamaks iseseisva turismiagentuuri tööd.
EAS-i tegevus Eesti tutvustamisel on vaieldamatult andnud positiivseid tulemusi, ka kõnealuse nn matrjoškakampaaniaga seotud arvud on vägagi efektsed. Mul on olemas selle kohta väga põhjalik aruanne, kui arupärijatel on huvi, siis võib seda tutvustada. Kampaania tulemusel kaasati 358 000 inimest, Moskvas kõnetati NRJ raadios 2,4 miljonit inimest päevas, Peterburi Love Radios 1,8 miljonit inimest päevas, raadioklippe lasti eetris 203 korda, koondauditooriumi katvus oli 6,4 miljonit, millest 2,2 miljonit interneti online ja 4,2 miljonit raadio kaudu. Kolm korda suurenes asjaomase venekeelse Facebooki lehekülje fännide arv. Uued kontaktid kujutavad endast olulist lisandväärtust – nende kaudu saab kommunikatsiooni jätkata, edastades ettevõtjate infot ja teha pakkumisi Eesti külastamiseks. Üldistades võib öelda, et Venemaa on praegu Eesti jaoks üks kõige kiiremini kasvavaid turismiturge. Venemaalt väljareisivate turistide pärast käib tihe konkurents. Me oleme selles vallas viimastel aastatel hästi edasi arenenud ja julgen öelda, et selles on olulist rolli mänginud EAS, kes on töösse kaasanud erinevaid partnereid ja ka ise suure panuse andnud. Venemaa turistide arv Eesti majutusettevõtetes on viimase nelja aastaga kasvanud rohkem kui kaks korda. Eelmisel aastal ületas Venemaa turistide arv Eesti majutusettevõtetes 300 000 piiri, kasv oli aasta varasemaga võrreldes esialgsetel andmetel 15%.
Neljas küsimus: "Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on arutatud EAS-i tegevuse täiendava kontrollimise vajalikkust?" Vastus on, et selle kampaaniaga seoses mitte. Kommentaarina võin öelda, et tõenäoliselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on tänase päevaga enim auditeeritud organisatsioon Eestis. Juhin tähelepanu, et õigus EAS-i tegevust auditeerida on Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Komisjonil oma n-ö sisekontrolli auditeerimisüksuste kaudu, Eesti Riigikontrollil, Rahandusministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, samuti EAS-i välisaudiitorile lisaks veel EAS-i enda sisekontrollil ning teatud vahendite osas ka meie Siseministeeriumil. Ja tõepoolest, neid kontrolle on olnud märkimisväärselt palju.
Viies küsimus: "Kas olete arutanud tekkinud probleemi ka erakonnakaaslastega, kes kuuluvad EAS-i nõukogusse, ning kas olete kaalunud võimalust kutsuda tagasi EAS-i nõukogu esimees Cinzia Siig?" Vastus mõlemale küsimusele on eitav. Tavaliselt mingit ühte kampaaniat ministeerium ja minister ei aruta, EAS on ikkagi iseseisev sihtasutus. Meie põhitähelepanu on pööratud ettevõtluse, innovatsiooni, ekspordi ja turismi edendamisega seotud strateegilistele küsimustele, samuti välisinvesteeringute kaasamisega seotud probleemidele. EAS on olnud kogu selles töös käivitav jõud ja ka osaline väga paljudes Eesti arengu seisukohalt olulistes ettevõtmistes.
Kasutangi nüüd seda poodiumi ja tutvustan mõnda nendest. EAS-i ettevõtlusele suunatud programmid on aidanud märkimisväärselt suurendada Eesti inimeste ettevõtlusaktiivsust, samuti rahvusvahelistumist. Stardi- või eksporditoetust saanud ja ka teadmiste-oskuste arendamise programmis osalenud ettevõtete müügitulu on suurenenud keskmiselt 10–30%. Viimase viie aasta jooksul on Eestis märkimisväärselt kasvanud innovatsiooni- ja arenduskulutuste suurus võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga. On teada, et kui investeeritakse üle 2% vahenditest, on see oluline kvantitatiivne näitaja, iseloomustamaks majanduse struktuurseid muutusi. Meie arvestuste järgi on ligi 90% Eesti teadus- ja arendustegevuse erinevaid projekte käivitatud EAS-i kaasabil.
EAS on ainuke institutsioon, kes tegeleb süstemaatiliselt välisinvestorite teenindamisega. Eelmisel aastal teenindati kokku 70 äridelegatsiooni, investorite visiiti. EAS-i otsesel kaasabil on riiki toodud kümneid välisinvesteeringuid kümnetes miljonites eurodes ja loodud sadu uusi töökohti, rääkimata pehmematest toetavatest tegevustest, et hoida ja suurendada Eestisse investeerimise aktiivsust. EAS on rahastanud kaheksat tehnoloogia arenduskeskust ja nendega koostööd teinud. Praegu on neil kokku üle 70 partneri, sh neli ülikooli, kus on loodud 500 kõrget kvalifikatsiooni eeldavat ja innovatsiooniga otseselt seotud töökohta. Kaitstud on kümneid patente ja tehnoloogia arenduskeskuste partnerettevõtete eksporditulu on nelja aastaga kasvanud enam kui 80%. EAS on käivitanud koostöös Eesti ettevõtjatega rohkem kui 20 klastri tegevuse, milles osalevad nii väikesed kui suured Eesti ettevõtted. Enamiku osalenud ettevõtete hinnangul on koostöö välispartneritega tänu klastritele paranenud ja need on kaasa aidanud uutest toodetest-teenustest saadava müügitulu kasvule. EAS on panustanud start-up ettevõtluse kasvule. EAS-i kaudu on finantseeritud kolme erakapitalil põhinevat ärikiirendit. EAS on aidanud käivitada äriinglite võrgustikku EstBAN, korraldanud koolitus- ja õppereise ning toonud Eestisse rahvusvahelisi mentoreid. Seda loetelu võib jätkata, see info oli lihtsalt teile taustaks, andmaks hinnanguid EAS-i tegevusele.
Ja kuues, viimane küsimus: "28. detsembril toimus EAS-i nõukogu koosolek, kus arutati ka antud küsimust. Kas Teid on nõukogu arutelude tulemustest informeeritud?" Kui palju ma ka ei uurinud, sel kuupäeval toimunud EAS-i nõukogu koosolekust mul teavet ei ole. Nimelt, 28. detsember oli laupäev, jõuludejärgne aeg. Viimane nõukogu koosolek toimus 11. detsembril. Kui küsimus on esitatud seoses matrjoškakampaaniaga, siis ma olen teadlik, et EAS on seda arutanud. Kindlasti võiks EAS-i sisemisi protseduure sel moel täiustada, et rohkem läbi mõelda otsustusprotsessid igasuguste kampaaniate lõplikul kinnitamisel. Analüüsida tuleb ka asjaomaseid tehnilisi lahendusi. Mis puutub matrjoškade kasutamise süžeesse, siis jah, see viitab vajadusele ideesid laialdasemalt välisturul testida, enne kui need lõplikult käiku lähevad.

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Tulen tagasi matrjoškade juurde. Olen venelane. Ausalt öeldes, kui ma esimest korda neid klippe vaatasin, siis löönuksin hea meelega hambad kurku sellel, kes need valmis tegi. Pärast tuli muidugi naer peale. Aga jäi üks küsimus. Hea küll, võib solvata teatud rahvast. Ent kas võib solvata ainult seda teatud rahvast või võib solvata kõiki? Kas te kujutate ette sellist sotsiaalse sisuga reklaami, kus nukud oleksid näiteks Lõuna-Tirooli rahvariietes ehk sakslased, kes täpselt samuti hooraksid, laamendaksid ja jooksid ennast Tallinna tänavatel ja söögiasutustes purju? Kas on võimalik, et me näeme ka sellist reklaami lähiajal?

See oli konkreetne küsimus: kas me näeme Lõuna-Tiroolile kui sihtturule suunatud reklaami? Kaldun pigem vastama eitavalt, kuna see regioon ei ole praegu Eesti sihtturgude hulka otseselt lülitatud. Aga tulen tagasi teie küsimuse sissejuhatuse juurde. Ma mõistan teie emotsiooni, aga hoidun ministrina ühes või teises küsimuses hinnangut andmast. Veel kord: EAS Turismiagentuur on professionaalne ja sõltumatu agentuur. Mul on väga keeruline tajuda, mida venelased seda reklaami vaadates on tundnud. Olen kuulnud ühesuguseid ja teistsuguseid arvamusi, aga usun, et minu hinnangust siin väga palju ei sõltu. Küll aga peaksid sellised mustvalged reageeringud või erinevad reageeringud turismiagentuurile ütlema seda, et reklaamid tuleb enne turule paiskamist paremini läbi mõelda, arvestades seejuures ka võimalikke negatiivseid reaktsioone.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Nii palju kui ma kuulnud olen, on viisade väljaandmise arv veidi vähenenud, aga vaevalt te oskate selle kohta midagi öelda. Nagu ma teie jutust praegu aru sain, teile tundus see reklaamikampaania täiesti mõistlik olevat. Kas te laseksite need klipid uuesti käiku ja kas te muudaksite seal midagi või jätaksite kõik täpselt samasuguseks?

Kogu see kampaania oli palju laiem. Neid otsuseid peavad tegelikult langetama professionaalid. Muud vastust olla ei saa. Sellise reklaami sisu otsustamine peab olema turismiagentuuri pädevuses.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Erinevalt minu erakonnakaaslastest mulle see reklaam meeldis ja ma ei tea, miks EAS lõpetas selle näitamise varem, kui neil kavas oli. See on tõenäoliselt maitseküsimus. Ja sellepärast ei küsi ma teie käest mitte matrjoškade kohta, vaid selle kohta, mis teil seal EAS-is toimub. Ma mõtlen seda, et järjekordne juht on sealt lahkumas. Mis toimub? Miks on nii suur kaadrivoolavus asutuses, mille tähtsus Eesti majanduselus tõepoolest suur on? Millised on need probleemid, mis EAS-i vaevavad?

Kõigepealt, ma eeldan, et te olete venelane ja võib-olla te arutate omavahel selle asja selgeks. Kordan, et ma olin siis, kui see teema Eesti meedias üles tõusis, Peterburis. Mul oli võimalik seda YouTube'ist vaadata ja kõrval olid ka mõned venelased, kes nende peale muigasid, mööndes selle reklaami teravdatud ja moonutatud, läbi huumoriprisma antud sõnumit. Aga see selleks. Nüüd vastan teie küsimusele. Täpselt nagu meedias on kajastatud: juhatuse esimees Taavi Laur on otsustanud isiklikel põhjustel kevadel lahkuda ja nõukogu ülesanne on leida EAS-i juhatusele uus esimees, uus tippjuht, kes suudab neid ülesandeid täita. Ma ei kahtlegi, et EAS-i nõukogu sellega hakkama saab.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra minister! Siin läks vägisi aruteluks, kes on venelane, kes eestlane. Mina olen hoopis poluvernik ja pean ütlema, et mulle see reklaam meeldis ühel lihtsal põhjusel: ega seal eestlased nendest matrjoškadest palju targemad ei ole. Nii et seis oli 1 : 1. Aga minu küsimus on selline. Ma ikkagi ei saanud vaatamata sellele pikale arutelule aru, miks ja kes võttis vastu otsuse see reklaam eetrist kõrvaldada. Makstakse meeletut raha, tehakse reklaam, käivitatakse kampaania, ja siis ühel hetkel keegi ütleb, et lõpetame ära. Kes see oli ja miks seda tehti? Millele tugineti?

Need on EAS-i sisemised otsused. Ma oletan, et otsuse tegi EAS-i juhatus.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Mul on selline küsimus: kas teile endale, mitte kui ministrile, vaid kui targale haritud inimesele see matrjoškareklaam meeldis või ei meeldinud? Mis emotsioone see teis tekitas?

Ma vastan üldiselt. Kui ma vaatan Eestis näidatavaid reklaame väga erinevate kaupade ja teenuste, ürituste ja kõige muu kohta, siis väga paljud mulle ei meeldi. Aga ma arvan, et teie viidatud asjaoludel ma ei ole ka võib-olla tüüpiline reklaami objekt. Inimesed on erinevad ja nende maitsed on erinevad. Kindlasti tuleb silmas pidada teatud eetilisi standardeid, aga ma ei pretendeeri siin õigusele väljendada mingit lõplikku seisukohta, kas see reklaam neid standardeid ületas või ei ületanud. Te kuulsite ka, et proua Yana Toom kiitis neid reklaame ja on pigem häiritud EAS-i tegevusest, kes neid rohkem ei näita.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevusest rääkides öelnud, et selle eest vastutavad professionaalid ja et tegevjuhtkonda peaks eelkõige kontrollima nõukogu. Samas, nõukogu liikmed on teie nimetatud. Ma läksin vahepeal EAS-i leheküljele ja nägin, et nõukogu on 12-liikmeline. Neist kahe kolmandiku puhul on märgitud ametipost või staatus, miks nad sinna nõukokku kuuluvad, neli inimest on seal ilma igasuguse selgituseta ja kolm neist mulle ka tundmatud nimed. Äkki te ütlete, miks te olete nõukokku nimetanud Raul Paruski, Arvi Altmäe ja Kristina Tautsi, kelle kohta isegi EAS ei suuda öelda, millega nad tegelevad ja miks nad nõukogus on?

Väga ootamatu küsimus. Mul vist ei sobiks siin persoone arutada, aga kui te Raul Paruski kohta küsite, miks ta on EAS-i nõukogus, siis te tõenäoliselt Eesti ettevõtluse arengust ja sellega seotud inimestest suurt midagi ei tea. Ma arvan, et Raul Paruski näol on kindlasti tegemist väga eduka praktikuga nii panganduses kui ka reaalses ettevõtluses ja ka väga tugeva teoreetikuga. Ta on õppinud Viini Majandusülikoolis ettevõtlust ja innovatsiooni ning on väga laia silmaringiga Eesti majanduse väljakutseid mõistev inimene. Samamoodi võib jätkata: ka Arvi Altmäe pole tundmatu. Kui me räägime rakenduskõrgharidusest ja selle rollist meie majanduse arendamisel, siis võiks just Arvi Altmäe valgustada meile strateegilisi väljakutseid, mis tihtipeale igapäevases poliitilises kempluses tähelepanuta jäävad. Mis puutub erakondlikku kuuluvusse, siis ma vaatasin ka EAS-i nõukogu varasemaid koosseise ja kinnitan, et praeguses nõukogus on erakonnaliikmeid läbi aegade kõige vähem. Söandan seda väita, kuigi ma ei tea päris täpselt, mis seis oli eelmise kümnendi algul. On ka arutletud, kas nõukogu ei võiks olla väiksem – võib-olla 12-liikmeline nõukogu on poolärilise organisatsiooni jaoks liiga suur. Liiga palju on erinevaid arvamusi. Samas on hulk organisatsioone, kes tahavad ühel või teisel moel olla nõukogu tegevusse rohkem kaasatud. Selle üle võiks aga diskuteerida, kas EAS-i nõukogus ei peaks kompaktsema tegevuse huvides olema vähem liikmeid, kui praegu on.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Olen kuulnud väiteid, et selle uhke reklaami ajal vähenes viisade väljaandmine umbes 10% ehk siis reklaam oli negatiivse, mitte positiivse mõjuga. Teiseks, te ütlesite, et juhatus tegi otsuse reklaam lõpetada, aga sellele kulutati ometi 180 000 eurot. Kes nüüd vastutab selle mõttetult raisatud raha eest? Palju väiksemate pattude eest võetakse 24 või 48 tunniks kinni ja otsitakse läbi, aga kes nii suure summa raiskamise eest vastutab?

180 000 eurot oli kogu selle kampaania maksumus ja ma oma vastustes selgitasin, et tegelikult jõuti kampaania käigus erinevaid kanaleid – sotsiaalmeediat, raadiot – kasutades peaaegu 6,4 miljoni elanikuni. Arvan, et kogu seda kampaaniat tuleb vaadata tervikuna, mitte ainult neid konkreetseid reklaamiklippe.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Reklaam on see, mida püüad mitte märgata, aga tahes-tahtmata mõnikord siiski näed ja vahel palju rohkem, kui tegelikult tahetakse näidata. Mäletate, on olnud selliseid juhtumeid, et inimesed on reklaamil kinniõmmeldud suudega. See pidi olema sotsiaalne reklaam, agiteerimaks eesti keelt õppima, ja see äratas palju vaidlusi. Ent šokireklaam pidavat efektiivne olema. Samas on ka selliseid reklaame, kus pildi taha peidetakse nagu mõnitamist. Võib-olla keegi teist mäletab, et aastat 6 või 7 tagasi reklaamiti rahvusvaheliste telefonikõnede odavaid tariife ja sõltuvalt riigist, mille tariifist juttu oli, olid pildil – suured plakatid rippusid üle terve Eesti – hokimängijad selle riigi vormis. Kui reklaamis oli juttu Kanada tariifist, siis olid Kanada vormis mängijad, kui Ühendriikidest, siis USA vormis. Meil Ida-Virumaal reklaamiti rohkem odavat tariifi helistamiseks Venemaale. Vene koondise hokimängijal oli seal Al Bundy nägu. Mul on seniajani kuskil see pilt arhiivis olemas, tegin suure mõnuga sellest plakatist pildi. Tõenäoliselt minu kolleegid pole vaadanud sellist seriaali nagu "Tuvikesed", aga see on üsna populaarne. Selle peategelane on jobu ja mats Al Bundy ning temast tehti Vene koondise mängija. Selline varjatud mõnitamine.
Seoses matrjoškareklaamiga tekkis mul küsimus, kas on võimalik, et analoogset reklaami tehakse ka Soome suunas, Saksamaa suunas, Iirimaa suunas. See oleks väga huvitav. Näiteks kui võtta aluseks meie logo "Welcome to Estonia" ja sama ideoloogia, mis oli selles matrjoškareklaamis, siis selle pildi peal peaks olema umbes selline tekst: Hey you, stupid drankers and whores, we need your money! Let's go to Estonia! Right now! Midagi selletaolist: "Teie, joodikud ja litsid, meil on vaja teie raha! Tulge Eestisse! Otsemaid!" Selline on tolle matrjoškadega reklaami sõnum ja ma ei saa aru, kuidas saab säärane jõledus olla riigi tasemel finantseeritud. Aga kuna paistab, et mõnele see isegi meeldib, siis pakun härra ministrile, et äkki teeks proovi, kuidas see massidele mõjub. Varsti on valimised, äkki teeb IRL Eestis elavatele venelastele valimiseelse reklaami, mis oleks ka matrjoškadega, kes on purjus, laamendavad ja löövad litsi. Vaatame, milline tuleb tulemus! Siin on kerge üht asja mustast valgeks rääkida. Proovige oma naha peal, siis saate teada, millise reaktsiooni niisugune reklaam esile kutsub. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Ma tänan, härra eesistuja! Ma tänan ka härra ministrit, kes erinevalt oma paljudest kolleegidest kuulab meie arvamusi! Ma tulin siia ühel põhjusel. Härra Parts väitis, et mulle see reklaam meeldis ning et ma kiitsin ja kaitsesin seda. Meediainimesena pean tunnistama, et reklaam oli hea, aga selliseks reklaamiks pole Eestis aeg küps. Riigiasutus, kes tegeleb sääraste projektidega, peaks sellega arvestama. Selle reklaami on ilmselt teinud noored inimesed, kes on kompleksivabad ning naeravad teiste ja enda üle – võib-olla täiesti siiralt –, aga ühiskond ei ole selleks valmis. On väga kummaline, et meie riigis, tahtsin öelda "raisatakse", aga ütlen viisakalt "kulutatakse" miljoneid lõimumisele ehk integreerumisele, ent ei osata sellega arvestada ja astutakse niisugustesse ämbritesse. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Hea eesistuja! Hea minister! Head kolleegid! Ma saan oma kolleegide nördimusest hästi aru ja selle tõttu ma matrjoškateemal rohkem ei peatu. Meil igaühel on oma minevik, olevik ja tulevik ning meil igaühel on omad arusaamad ja omad põhjused solvuda.
Kuna EAS-i teema taas kõneks tuli, siis ma räägin EAS-ist laiemalt. Hea minister on praegu ka saalis ja kuulab mind. Juhan Parts ministrina on minus alati ühest küljest imetlust äratanud, teisest küljest aga olen ma ka ise aeg-ajalt teda väga teravalt süüdistanud ja palunud tal isegi kaaluda, vahest oleks tal mõistlik töötada mingis muus sektoris, kus töö oleks vähem närviline.
Aga praegu on mul ministrist kahju. EAS on üks tema haldusala olulisimaid struktuure, mis kujundab ettevõtluskeskkonna üleüldist häälestatust ja olemust ning suudab paljutki mõjutada. Täna hommikul kuulasin Kuku raadiost EAS-i nõukogu esinaise ebalevaid vastuseid. Ta kordas justkui päheõpitud lausetega ühtesid ja samu dogmasid, et nende juht läheb ära isiklikel põhjustel ning küllap nad leiavad asemele tubli inimese. Saatejuhi küsimuste peale kinnitas ta ringiga tagasi minnes jällegi ebalevalt, et "me leiame, me teeme, me suudame, me saame". Kurb on, et minister peab ka selle eest vastutama. Tal on tegelikult tööd liiga palju.
Ma olen kogu aeg öelnud, et majandusministeerium tuleks jagada kaheks: majandusministeeriumiks ja võib-olla kommunikatsiooniministeeriumiks, mis tegeleks ka igasuguse logistikaga.
Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Tegelikult ongi ühe inimese käest liiga palju nõuda, et ta kõige selle eest suudaks adekvaatselt vastutada. EAS-is on aegade jooksul olnud väga kummalisi olukordi. Ma räägin teile ühe mõistujutu. Oletame, et Eestis on samas valdkonnas ehk konkreetsel juhul turismivallas kaks tegutsevat ettevõtet. Üks ehitab kogu oma infrastruktuuri valmis 100% riigi raha eest, sellepärast et ta teeb seda piirkonnas, kuhu on kuhjatud põlevkivitootmise jäätmed ja kuhu ehitatakse teatud keskus. Oma raha ei paiguta need ettevõtted sinna üldse mitte. Ja siis on samasugused ettevõtjad, kes tegutsevad lõuna pool looduslikes tingimustes ega ole mitte kunagi mitte sentigi mitte ühegi taotluse alusel toetust saanud, sest neile tehakse EAS-is selgeks, et teie ei too meile turiste juurde. Aga võta näpust! Me ju teame, et lõuna pool meist on Läti ja Lõuna-Eestile suhteliselt lähedal on ka Venemaa. EAS kuidagi suudab sellised olukorrad ilma igasuguse analüüsita niimoodi lahendada, et ühele kõik ja teisele mitte midagi. Siit tuleneb minu esimene konstruktiivne ettepanek ministeeriumile ja ka EAS-i juhtkonnale. Võib-olla oleks mõistlik sinna inimesi juurde võtta ja jätta sinnapaika selline ärivaldkond nagu konsultatsiooniettevõtted, kes kirjutavad EAS-i projekte. Nende äri võiks ära lõppeda ja EAS võiks suhelda ettevõtetega otse. Ka konkreetse näite puhul juhtus ilmselt see, et üks ettevõtja valis vale projektikirjutaja, teine ettevõtja aga õige projektikirjutaja. Ja paksu verd kui palju.
Mõistukõnes võiks rääkida veel ühest teisest ettevõtjast, kes oli mõnda aega EAS-i nõukogu liige ja kellel sealt lahkudes tekkis töötlevas tööstuses võimalus saada 25 miljonit krooni raha, et osta seadmeid. Ja neid seadmeid ei olnud vaja mitte millegi muu jaoks kui selleks, et hakata turul teistele samas valdkonnas tegutsejatele teenust osutama. Mis iseenesest ei ole loogiline, sest sa ei saa osta mingit pingitöö teenust. Kui sul on tootmine, siis sa pead selle pingi ikka ise muretsema. Mina leian, et see raha andmine ei olnud kuigi mõistlik. Ja seesama ettevõtja sai veel natuke aega hiljem päris arvestatava rahasumma ühe tehase ehituseks. Ja hiljem, nagu me teame, olid EAS-il järjekordsed probleemid: päris arvestatavaid summasid oli antud justkui valesti või kuidagiviisi projektireegleid rikkudes, ja too ettevõtja oli asjaomases nimekirjas suhteliselt eesotsas.
Sellised faktid on kurvad. Üks endine nõukogu liige on hiljem EAS-iga väga soojades suhetes ja leiab rahastust, mõni teine ettevõtja visatakse lihtsalt uksest välja põhjendusega, et tema ettevõte ei too meie ühiskonnale mingit kasu. Kõik sellised asjad jäävad hinge ja kui siis see väljavisatu ühel hetkel saab sellest avalikult kõnelda ajakirjanduses või kus iganes, siis ei maksa imestada. Seepärast ongi vaja mõelda, et järsku saaks midagi siiski paremini teha.
Minu arvates oleks esimene asi, mis EAS ette võtma peaks, see, et ta kaasaks oma töösse noori andekaid analüütikuid, kes suhtleksid ettevõtjatega otse. EAS ise analüüsikski kõiki esitatud projekte. Siis ei peaks mingi EAS-i divisjonijuht andma sulle läbirääkimistel kaasa kuue ettevõtte nimega A4 lehte ja küsima, kellega neist konsulentidest suhtlema peaks. Sulle öeldakse seal selgelt, et kui sa esimese võtad, siis on asi garanteeritud, kui sa neljanda võtad, siis kuigi kindel ei ole. Need on kõik reaalsed juhtumid, neid ei ole keegi välja mõelnud.
Sellised turule antavad signaalid tekitavad olukorra, et kui järjekordne juhatuse esimees astub tagasi ja nõukogu esinaine annab värisevaid, ebakindlaid vastuseid, siis ühiskond asub rünnakule nende käsi hõõruvate tegelaste kamba vastu. Juhan Parts on minister, kelle puhul ma ei tahaks, et sellised asjad toimuvad. Ütlen ausalt ja otse: müts maha tema ees, mina sellist stressi taluda ei suudaks. Kui ma oleksin tema positsioonil, siis ma kindlasti oleksin leidnud endale teise töö või vahest isegi oleksin läinud kuhugi metsa peitu – lihtsalt ei julgeks enam välja tulla, sest kogu aeg ainult riieldakse. Kas ta selle kõik ikka on ära teeninud? Ta tegelikult ju ei teadnud nendest matrjoškadest mitte midagi. Need matrjoškad tehti kusagil valmis ja prooviti seda võimalikult hästi teha, aga välja kukkus nagu EAS-is enamasti ikka. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.

Head ametikaaslased! Nüüd, peale haamrilööki, saab end registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun! Kõnesoove on. Palun Riigikogu kõnetooli Heimar Lengi!

Head kolleegid! Kallis rahvas! Vaesus ja rahapuudus kummitavad Eestit. Riigikassa rahanälg on läinud nii hulluks, et lõpuks lubati peavoolu meedia kriitikanooled suunata isegi Eestis tegutsevate välispankade vastu. Siiani on see tabuteema olnud. Varem on suured ajalehed ja rahvusringhääling oma silmad kinni hoidnud, kuigi on juba aastaid teada, et neli suuremat välispanka pole Eesti riigile oma hiigelkasumite pealt mitte sentigi ettevõtte tulumaksu maksnud. Eesti Keskerakond on siitsamast kõnepuldist teemat mitu korda püüdnud tõstatada, kuid seda pole tähele pandud.
Õnneks võtab tänane Postimees asja üles. Swedbank, SEB, Danske Bank ja Nordea Pank teenisid aastail 2010–2012 Eestis üle 1 miljardi euro puhaskasumit. Sellest veerandi teenis Swedbank. Ükski nendest pankadest ei maksa Eesti riigile sentigi tulumaksu. Kõige rumalam on asja juures see, et kõik on ametlik ja toimub Eesti seaduste kohaselt. Teatavasti ei pea meie riigis ettevõtted tulumaksu maksma, kui nad kasumit välja ei võta, vaid investeerivad selle ettevõtte arengusse. Kahjuks pole seda investeerimist pankade puhul aga viimastel aastatel eriti täheldatud.
Kui Eesti pangad Eestis kasumit ei tooda, siis välispangad Eestis kasumit ei jaota. Emamaal teevad seda nende peakontorid küll. Seega voolab Eesti inimeste raha nende pankade kaudu riigist välja. Ja summad on nimetamisväärsed. Ma kordan, pange tähele: neli panka teenisid paari viimase aastaga 1 miljard eurot kasumit. See on kohutavalt suur summa, kui me arvestame, et Eesti riigieelarve on 8 miljardit eurot. Ning sellest kasumist ei saa asukohamaa ehk siis Maarjamaa mitte kui midagi.
Välispangad lihtsalt röövivad Eesti inimesi, nad on tehtud pankade orjadeks. Nagu me teame, suur osa pangalaenusid võetakse ligi 30 aastaks, aga hoiustelt saab meie rahvas vaid näruseid krosse. Eesti Panga viimastel andmetel, mis täna on meedias ka avalikuks tehtud, on juba niigi olematud intressid veelgi langemas. Mullu novembris langesid intressid 0,21 protsendi võrra, detsembris 0,28 protsendi võrra.
Head kolleegid! See eestlaste röövimine tuleks lõpetada. Peaksime ehk mõtlema omaenda riigi panga peale. Milleks maksta võõrastele pankadele oma taskust raha? Peaksime mõtlema ühistupangale, mis toetub omamaisele kapitalile ja mille liige võiks olla iga Eestimaal elav inimene. Me võiksime Eesti inimeste raha kokku panna ja teha suure panga. Ehk tasuks selle idee peale mõelda? Kümmekond hoiu-laenuühistut, mis praegu Eestis edukalt tegutsevad, annavad ühistulise panganduse arendamisel head eeskuju. Välismaiste pankade nuumamine suhteliselt vaese keskmise Eesti elaniku arvel tuleks minu arvates lõpetada või siis tuleks alustuseks panna need ülikasumlikud pangad vähemalt meie riigile makse maksma.
Siin tekibki küsimus, miks meie valitsuserakonnad, eriti Reformierakond, aga muidugi ka IRL pole selles suunas samme astunud. Võib-olla on nende erakondade liikmetel eriline huvi selle vastu, et senine olukord püsiks. Võib-olla saavad need kaks erakonda praegusest pangapoliitikast rahalist kasu. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid ja kõik teised, kes meid praegu kuulavad! Minu eelmisest esinemisest võis tekkida ekslik tunne, et ma ründan EAS-i. See kindlasti ei ole nii. Minu kodulinn on EAS-ile tänulik, et viimaste aastate jooksul on toetatud mitut projekti. Nende hulgas on palju linna jaoks väga tähtsaid ettevõtmisi, mis on seotud infrastruktuuri, haljastuse ja muuga. Küsimus on aga selles, et mitte alati ei kontrollita, kellelt üks või teine töö tellitakse ja kuidas see tehtud on. Enne läheb asi käiku.
Pulti tulin ma selleks, et teile oma teadmisi jagada. Olin kaheksa ja pool aastat omavalitsuse juht ja sel ajal läks see informatsioon minust kummalisel kombel mööda, eelmisel nädalal sain siis imestada. Te olete kindlasti kursis, et Eesti liitus 1994. aastal Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga ja see jõustus Eesti jaoks 1. aprillil 1995. Tõenäoliselt te teate ka, et on olemas selline ühendus nagu Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress, mis on selline nõustav koda, aga mida Euroopas siiski kuulatakse. Mina isiklikult ei teadnud, et meie kohalikke omavalitsusi ühendavad organisatsioonid on pöördunud selle kongressi poole vähemalt kaks korda: esimest korda 2000. aastal ja teist korda 2009. aastal. Ja mitte kuigi ammu, kolm aastat tagasi, 2010. aastal soovitas seesama Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress Euroopa Liidu ministrite komiteel kutsuda Eesti ametivõime üles töötama koos nendega üheksas konkreetses suunas. Kõike ma teile tutvustada ei jõua, aga näiteks soovitatakse täpsustada kohaliku omavalitsuse kohustusi käsitlevaid õigusakte. Kas see ei ole meie jaoks päevakohane? Kas ei ole tõesti nii, et kõik need ülesanded on üsna uduselt formuleeritud ja seaduste praegune sõnastus ei sega valitsusel kas või iga päev kohalikule omavalitsusele uusi funktsioone lisada? Või selline suund: muuta kiiresti riigisiseseid õigusakte, et kohalikele omavalitsustele eraldataks suurem osa laekunud tulumaksust. Praegu saavad meil omavalitsused tulumaksust ca 50%, Lätis aga 80%. Sellest on jutt. See määr peaks vastama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega omavalitsustele pandud kohustustele ning võimaldama omavalitsustel kohalikest maksudest tulu saada. Kohalikest maksudest on meil üsna raske tulu saada.
Selles, et riigi rahastamine peab kindlustama kohalike omavalitsuste funktsioonide täitmise, on veendunud Eesti omavalitsused ja Euroopa Liit, nüüd on jäänud veenda ka meie valitsust. Kusjuures see soovitus, millest ma viimati rääkisin, anti juba 2000. aastal.
Eks millalgi tuleb järjekordselt jutuks, miks olukord linnades ja valdades halveneb, miks inimesed üha rohkem sõidavad Eestist ära välismaale. Üks põhjus on see, et ignoreeritakse neid Euroopa Liidu soovitusi, mida Vabariigi Valitsuses keegi täita ei soovi. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Mul on väga apoliitiline sõnavõtt. Me teame kõik, et täna tähistatakse maailmas holokausti ohvrite mälestuspäeva. Usun, et ka Riigikogus oleks loogiline selle kohta mõni sõna öelda. Ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, kuna me kõik teame, mida holokaust endast kujutas. Täna toimuvad Eesti koolides mälestusüritused ja nii oleks ka meil siin kohane seda päeva märkida.
Teine asi, mis ajendas mind siia pulti tulema, on fakt, et täna sai 70 aastat päevast, mil murti läbi Leningradi blokaad. Juhtusin eile olema ühe raamatu esitlusel. See on tõlgitud eesti keelde, raamatu pealkiri on "871 päeva". Autor on Ninel Koribskaja, kes elas blokaadi üle, kui ta oli algul 10, siis 11 ja 12 aastat vana. Hiljem pani ta oma mälestused kirja. Sellest, mis oli Leningradi blokaad, pole samuti mõtet siin rääkima hakata. Mul oli väga kahju, et sellel esitlusel ei olnud ühtegi Eesti meedia esindajat. Eesti meedias pole ma näinud raamatust ühtegi sõna. Ma ei tea, kas selle vastu ei tunta huvi või milles on asi. Mu esialgne plaan oli, et ma võtan selle raamatu, tulen siia pulti ja loen mõne lõigu. Aga siis ma sain aru, et ma ei saa sellega hakkama – ma lihtsalt ei suuda kõva häälega seda lugeda.
Mul on siiras soovitus meile kõigile pidada niisugused asjad meeles. Ja kui teile juhtumisi see raamat poes silma hakkab, siis võtke ja vähemalt sirvige seda! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Vaba mikrofoni voor on lõppenud. Head ametikaaslased, ma tänan teid! Tänane istung lõppenud. Ma soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 16.02.