Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! On suur au tutvustada teile transpordi arengukava aastateks 2014–2020. Esmalt tahan siit kõnepuldist tänada kõiki, kes on selle strateegilise dokumendi koostamisele kaasa aidanud. Üle aasta on kestnud arutelud ja uuringud, on tehtud prognoose ning arutatud perspektiivitaju- ja rahastamisküsimusi. Terve teemade kompleks on olnud arutelu all. Täna tutvustab valitsus seda plaani, kuidas Eesti transporti võiks järgmised seitse aastat edasi viia, Riigikogule.
Me teame, et transpordil on tänapäevase majanduse toimimisel ja inimeste heaolu tagamisel kasvav roll. Transpordiga kaasnevad lisaks kõigele heale ja vajalikule aga negatiivsed keskkonnamõjud, mis sedasama heaolu ja majanduse konkurentsivõimet omakorda vähendavad. Seetõttu on meie transpordipoliitika eesmärk arendada mugavaid ja ohutuid liikumisvõimalusi, et suurendada majanduse konkurentsivõimet ja inimeste heaolu, arvestades sealjuures, et kõik arendatavad liikumisvõimalused oleksid kaugemas perspektiivis kestlikud.
Kõigepealt teen väikese kokkuvõtte möödunud aastatest, sellest, millised on olnud olulisemad muutused ja arengud Eesti transpordis riigi vaatepunktist. Toon mõne näite. Mitmed üliohtlikud liiklussõlmed on rekonstrueeritud ja turvalisemaks muudetud. Liiklusohutus tervikuna on teinud olulise sammu edasi. Jätkatud on neljarealiste põhimaanteede ehitamist. Kohalikes omavalitsustes on toetatud mitme turvalisust parandava ja aega säästva ümbersõidu rajamist. Rekonstrueeritud on suur osa raudteevõrgust, ehitatud on uued platvormid, välja vahetatud kogu sõitjateveo veerem. Ühendus saartega, nii suuremate kui ka väiksematega, on nüüd uuel kvaliteeditasemel. Rekonstrueeritud ja laiendatud on Tallinna lennujaam, korrastatud on ka enamik regionaalseid lennujaamu. Paari aasta jooksul rekonstrueeritakse loodetavasti oluline osa Tallinna trammivõrgust, soetatud on 20 uut trammi. Maakonnabussiliinidele on soetatud üle 100 uue bussi. On veel palju muid selliseid arenguid.
Loomulikult on veel paljugi teha, kuid siiski saame hakata rohkem keskenduma järgmisele sammule. Nimelt on vaja ühendusi paremini omavahel siduda, sh integreerida infotehnoloogilisi lahendusi, et tekitada terviklikum liikumiskeskkond. Ühenduste all peame silmas kohalikke ühendusi ehk inimeste igapäevast liikumist kooli või tööle (liigutakse muidugi ka muudel põhjustel, mida võib olla sadu), regionaalseid ühendusi, kui liigutakse eelkõige tõmbekeskuse ja selle tagamaa vahel, ning üleriigilisi ühendusi ehk seda, kuidas saab liikuda Eesti eri piirkondade vahel. Üleriigiliste ühenduste puhul on oluline see, kuidas on Eesti teised osad ühendatud Tallinnaga. Aga kindlasti on tähtsad ka rahvusvahelised ühendused, see, kuidas me oleme ühendatud ülejäänud maailmaga. Me peame loomulikult kõigi nende teemadega eraldi tegelema, aga selge siht järgmisteks aastateks on see, et neid ühendusi tuleks omavahel paremini siduda.
Teine teema, mille ma esile tõstan, on see, et transport peab aitama kaasa meie majanduse konkurentsivõime suurenemisele. Me oleme pakkunud arengukavas tegevussuundi, mis aitavad muuta elu- ja ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks ning aitavad laiemalt kaasa Eesti ettevõtluse arengule ja ettevõtluse struktuursetele muutustele, arvestades meie praegust arengutaset.
Kolmandaks, kindlasti ei saa me üle ega ümber transpordi maksumusest. Transport on kallis, investeeringud nõuavad tavaliselt aega, samuti läheb aega, kuni need end ära tasuvad. Ma nimetasin, et ühendus saartega on uuel kvaliteeditasemel ja rongiliiklus on sisuliselt täielikult tänapäevastatud. Siin tuleb arvestada, et selle kõige elluviimiseks on riigi dotatsioone pidevalt kasvatatud. See kasv on toimunud kiiremas tempos kui SKT kasv. On selge, et samasuguse tempoga saaks transpordi rahastamine kasvada pikemas vaates ainult millegi muu arvel. 2020. aastaks eesmärkide seadmisel oleme olnud realistlikud. Dotatsioonid ei saa samas tempos kasvada ja me ei saa korraga ette võtta kõiki investeeringuid, mida arengukava koostamisel on arutatud.
Nüüd räägin suurematest teemadest, valdkondadest, kus aastaks 2020 peaks olema toimunud märkimisväärseid arenguid. Esiteks, maakasutuse ja transpordi planeerimine peab olema integreeritud. Selles valdkonnas on olnud selgeid vajakajäämisi. Me soovime parandada rongiliikluse kvaliteeti, kuid samas pole viimase 20 aasta jooksul uusi kinnisvaraarendusi rongiliiklust silmas pidades tehtud. Vastupidi, uusarendused on sageli tehtud ühendusvõimalusi arvestamata. See peab kindlasti muutuma. Eriti oluline on seda silmas pidada siis, kui hakatakse koostama uusi maakonnaplaneeringuid. Usun, et maavalitsuste ja omavalitsuste ning Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös jõuame 2020. aastaks olukorda, kus planeeringud ja arendused on ligipääsetavuse poolest palju paremini läbi mõeldud ja ellu viidud. See aitaks vähendada sundliikumisi ja tühisõite.
Kuigi viimase kümne aasta jooksul on ehitatud mitmeid olulisi liiklussõlmi ning jätkatud neljarealiste teede ehitamist ja rekonstrueerimist, seisavad kõige keerulisemad ülesanded siiski endiselt just maanteetranspordi ees. Eestis on tihe teedevõrk, kui arvestada elanike arvu, aga kahtlemata võiks suur osa nendest teedest olla palju paremas seisukorras. Koos transpordi arengukavaga on koostatud ka uus teehoiukava aastani 2020. Selle järgi teehoiuvahendite maht aasta-aastalt suureneb ja me suudame teede kvaliteeti tervikuna parandada.
Maanteetranspordiga seotult on väga oluline eesmärk parandada liiklusohutust. Liikluses hukkunute arv peab aastal 2020 olema alla 50. Me oleme selles valdkonnas edusamme teinud. Viimased kolm aastat oleme saavutanud selle eesmärgi, mis kümme aastat tagasi seati aastaks 2015: et liikluses hukkuks aastas vähem kui 100 kaaskodanikku. Me teame, et iga surm liikluses on mõttetus, rumalus, aga me peame arvestama inimelu paradokse. Me usume, et uus eesmärk on realistlik. Selle saavutamiseks, nagu transpordi arengukava ette näeb, valmib selle aasta jooksul uus liiklusohutusprogramm mitmete ambitsioonikate ülesannetega.
Üleriigilistest ühendustest rääkides tuleb kõnelda rongiliiklusest. Me oleme sellesse teinud suuri investeeringuid, aga kindlasti on vaja astuda järgmine samm ning kui kogu rongipark on täielikult tööle rakendatud, siis suurendada ühenduskiirust ja väljumiste arvu. Arengukavas prognoositakse, et tänu teenuse paremale kvaliteedile kasvab rongiga sõitvate inimeste arv kaks korda. Sellega seoses näeb arengukava ette nn peatuste meetme, mille kohaselt me planeerime vähemalt 15 miljonit eurot ennekõike kohalikele omavalitsustele, aga miks mitte ka meie teistele partneritele, et neil oleks võimalik taotleda investeerimisvahendeid raudteepeatustele juurdepääsu avamiseks ja nende mugavamaks tegemiseks.
Räägin veel omavalitsustest. Me saame hakata rohkem tähelepanu pöörama kohalikele ühendustele, arvestades seejuures, et kohalikul tasemel ei mõjuta transpordiinvesteeringud mitte ainult liikumisvõimalusi, vaid elukeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust laiemalt. Uus veerem, korras tänavad, arusaadavad viidad ja reaalajas infosüsteemid aitavad luua keskkonda, mis suurendab nii elanike heaolu kui ka Eesti atraktiivsust ja seeläbi konkurentsivõimet. Toon ühe näite. Arengukava näeb ette pikendada trammivõrku Tallinna lennujaamani. See parandab lennujaama ühendust linnaga, loob kindlasti positiivse esmamulje Eestist ja ühendab kasvavat Ülemiste ärilinnakut kesklinnaga. Kohalikele omavalitsustele on ette nähtud vahendid Euroopa Regionaalarengu Fondist. Lisaks on olemas peatuste meede, mida ma juba mainisin, ning ka üleriigilise tähtsusega investeeringuid tehes arvestatakse seda, kuidas need aitavad kaasa kohalikele ühendustele.
Ma mainisin oma kõne alguses, et transpordi arendamisel tuleb püüelda selle poole, et transpordi negatiivsed keskkonnamõjud ei suureneks. Kui me võrdleme meie transporti transpordiga Lääne-Euroopas, arenenud Euroopas, siis on selge, et meie kauba- ja sõitjatevedu tulevikus koos majanduse arenguga kindlasti kasvavad. Samas ei ole see kasv nii drastiline, nagu kümmekond aastat tagasi ennustati. Kui suur osa sellest kasvust tuleb ühistranspordist ja samal ajal tulevad kasutusele uued, säästlikumad tehnoloogiad, siis me suudame transpordi keskkonnaeesmärgid täita. Uute tehnoloogiate all pean ma ennekõike silmas kütusetehnoloogiaid. Esiteks on selge, et sõidukid muutuvad kütusesäästlikumaks. Teiseks muutuvad uued alternatiivsed kütused kättesaadavamaks. Arengukava järgi on esimene suurem muutus alternatiivkütuste osas gaasisõidukite osakaalu suurenemine. Enne arengukavas käsitletud perioodi lõppu peaks olema võimalik minna üle ka taastuvale gaasile, mis on toodetud Eestis. Kaugemas perspektiivis näeme loodetavasti läbimurret ka elektri- ja vesinikutehnoloogiates.
Rahvusvaheliste ühenduste parandamisel pöörame senisest rohkem tähelepanu lähinaabritele. Arengukava pakub eesmärgiks taastada olemasoleval raudteel rongiühendus Lätiga, seda eelkõige Lõuna-Eesti arengut silmas pidades. See nõuab tihedat koostööd Läti kolleegidega. Venemaa suunal on eesmärk lühendada Peterburi sõitmise aega, et see oleks alla viie tunni, ja koostöös raudteeoperaatoritega ning Vene raudtee- ja transpordiministeeriumiga leida võimalused uue veeremi liinile tulekuks Peterburi ja Moskva suunal.
Väga vajalik on tagada lennuühendus Eesti oluliste kaubanduspartneritega. Planeerime lennujaama tehtavate investeeringute jätkamist. Lennujaama lähedus linnale on inimeste arvates eelis, aga samas tähendab see vajadust investeerida ohutusse ja keskkonnakaitsesse. Läheme edasi ka Rail Balticu arendamisega, et alustada ehitusega Euroopa Liidu selle eelarveperioodi jooksul.
Rahvusvaheliste ühenduste oluline eesmärk on ka Eesti logistika- ja transpordisektori konkurentsivõimet suurendada. See tähendab, et mahukaupade kõrval tuleks transportida ja käidelda suurema lisandväärtusega kaupu. See protsess on alanud, sest kaubavedu ida-lääne suunal hakkas vähenema juba mitu aastat tagasi ja ettevõtted on otsinud uusi arenguvõimalusi. Kõige keerulisem on olukord raudteel. Kaubaveod raudteel sõltuvad sedavõrd tugevalt ida-lääne suunal veetavatest mahukaupadest, et täielikku ümberorienteerumist ei ole võimalik saavutada. Seega tuleb hoida kulud mõistlikul tasemel, investeerida ettevaatlikult ja tagada konkurentsivõimeline teenus nendele kaupadele, mis mööda Eesti raudteed idast läände lähevad.
Lõpetuseks tahan rõhutada veel ühte läbivat teemat: infotehnoloogia kasutamist transpordisektoris ehk intelligentset transpordisüsteemi. Arengukavas ei ole küll otseselt projekti tasemel välja toodud seda, mida me tegema peaksime, küll aga on rõhutatud, et kõikide transporditeenuste puhul peaks kaaluma, kuidas intelligentsete transpordisüsteemidega muuta neid efektiivsemaks ja kasutajale mugavamaks. See on üks osa eri liikumisviiside paremast ühendamisest ning annab Eesti ettevõtetele lisavõimaluse töötada välja tooteid ja teenuseid, mida on võimalik eksportida, ja suurendada nii meie konkurentsivõimet, nagu ma alguses märkisin.
Kõige lõpuks räägin maksumusest. Me oleme transpordi arengukava lisas planeerinud vahendeid, mida riik kavatseb ühel või teisel moel kulutada transpordi arengukava täitmiseks. Seda on 3,3 miljardit eurot, mis on suur raha. Kui arengukava heaks kiidetakse, siis aitab see kindlasti suunata avalikke ressursse õigesse kohta. Soovin teile asjalikku meelt aruteluks ja julgust otsustamiseks! Aitäh!