Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister! Head kolleegid, olgem rõõmsad, on alanud viimane nädal enne jõule. Kuulake mind nüüd, muidu peate järgmisel nädalal veel kord tööle tulema! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 12. töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd on teil veel kord võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Teiseks, meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Taavi Rõivas. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, teeb juhatus nende menetlemise kohta otsused kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd paar teadet. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 11. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Transpordi arengukava 2014–2020 kinnitamine" eelnõu ja on määranud selle juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Riigikogu liikmed moodustasid 12. detsembril Rail Balticu toetusrühma.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.
Head kolleegid, järgmisena on kavas päevakorra kinnitamine. Selle nädala päevakord on teie laudadel. Panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu oli 1 ja erapooletuks jäi samuti 1. Päevakord on kinnitatud.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab arupärimisele vastamine. Arutlusele tuleb Riigikogu liikmete Priit Toobali, Lauri Laasi, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Marika Tuus-Lauli ja Enn Eesmaa s.a 4. novembril esitatud arupärimine rahvusvahelise koostöö kohta organisatsiooniga Interpol. Palun kolleeg Priit Toobali kõnepulti!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Selle aasta 4. novembril esitasin ma koos kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist peaministrile arupärimise. Selle teema on rahvusvaheline koostöö organisatsiooniga Interpol.
Eesti Vabariik liitus rahvusvahelise politseiorganisatsiooniga Interpol 1992. aasta 4. novembril. Interpoli liikmeks on 190 riiki üle maailma, mis teeb sellest ÜRO järel liikmete arvult teise rahvusvahelise organisatsiooni. Interpol püüab koostöös liikmesriikidega tabada rahvusvaheliselt tagaotsitavaid isikuid. See on oma olemuselt poliitiliselt neutraalne organisatsioon, mis tegutseb selle nimel, et tagada avalik kord ning tõkestada terrorismi, organiseeritud kuritegevust, inimsusvastaseid kuritegusid, keskkonnakuritegusid, genotsiidi, sõjakuritegusid, illegaalset kunstikaubandust, narkootikumide illegaalset tootmist ja nende vahendamist, illegaalset relvakaubandust, rahapesu, arvutikuritegusid, intellektuaalse omandi vargusi, korruptsiooni, piraatlust, inimkaubandust ja lastepornograafiat.
2012. aasta oktoobris toimus Tallinnas Interpoli kõrgetasemeline konverents, kus arutati võimalusi, kuidas politsei ja julgeolekuteenistused saaksid teha piiriülest koostööd kemikaalide ja lõhkeainete kuritegeliku kasutamise varajaseks avastamiseks ning takistamiseks. Konverentsist, kus anti ülevaade ka rahvusvahelistest koostööalgatustest ning Interpoli partnerorganisatsioonidest, võttis osa üle 140 eksperdi 50 riigist. Tallinnas toimunud konverentsi avas siseminister Ken-Marti Vaher, kes oma kõnes rõhutas, et terrorismiohuga ei suuda ükski riik iseseisvalt toime tulla ning ainus, mis tagab Eestile kindlustunde ja piisava ettevalmistatuse reaalse ohu korral, on rahvusvaheline koostöö. Ühtlasi rõhutas minister, et Eesti ja Interpoli tõhus koostöö on kestnud juba 20 aastat ning see tähendab, et Eestil on olemas tugevad partnerid, kellelt vajaduse korral saab nõu küsida ning kellega koos probleeme arutada ning neid lahendada.
2013. aasta 18. oktoobril kuulutas Interpol rahvusvaheliselt tagaotsitavaks Eesti kodaniku Eerik-Niiles Krossi, keda süüdistatakse piraatluse organiseerimises. Lisaks Krossile on Interpol tagaotsitavaks kuulutanud veel kaheksa Eesti kodanikku. Kui 19. oktoobril sai avalikkusele meedia vahendusel teatavaks, et Isamaa ja Res Publica Liidu liikme, tollase linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi on Interpol tagaotsitavaks kuulutanud, teatasid siseminister Vaher ja kaitseminister Reinsalu, et Interpoli on mõjutanud Venemaa eriteenistused. Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juhi asetäitja Reijo Valgjärv teatas aga samal päeval, et Interpolile esitatud tagaotsitavaks kuulutamise taotlusi kontrollib sõltumatu komisjon, kes keelab igasuguse Interpoli abi kasutamise, kui esineb vähimgi kahtlus, et juhtumil võib olla poliitiline, rassiline või näiteks militaarne iseloom. Valgjärv rõhutas, et ta ei usu, et kellelgi oleks olnud võimalust komisjoni otsust kiirendada, sest komisjoni korraliste istungite ajad ja päevakorrad pannakse aegsasti paika.
21. oktoobril teatas Siseministeerium, et Eesti kavatseb esitada ametliku protesti IRL-i liikme Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamise vastu nii kirjalikult siseministri kirjaga Interpoli peadirektorile kui ka suuliselt Eesti esindaja kaudu Interpolis. 23. oktoobril teatas Siseministeerium, et siseminister Ken-Marti Vaher saatis Interpoli peasekretärile kirja, milles protestib Eerik-Niiles Krossi tagaotsimistaotluse vastu. Samal päeval teatas kaitseminister Reinsalu, et Eerik-Niiles Krossist saab tema poliitiline nõunik (0,5 töökoormusega). Eri meediakanalid kajastasid sealjuures võimalust, et kaitseministri poliitilisel nõunikul on Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekul võimalik saada diplomaatiline puutumatus, vältimaks vahistamist väljaspool Eestit. Ühtlasi on siseminister Ken-Marti Vaher teatanud, et ta sõidab Prantsusmaale Interpoli peakontorisse isiklikult protesteerima IRL-i liikme Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamise vastu. Selle visiidi kulud tahetakse katta Siseministeeriumi eelarvest. Täna teame, et minister sinna siiski ei sõitnud. Siinsamas saalis on infotunnis selle kohta oma seisukohta avaldanud ka peaminister. Riigiprokuratuur on soovitanud siseministril end tagasi hoida ja kirjutanud tervelt viiest punktist koosneva memo, kus on öeldud, millest minister selle juhtumi valguses rääkida ei tohiks. Aga arupärimises on kokku esitatud kümme küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti lugupeetud peaministri! Hallo!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Vastan arupärimisele.
Esimene küsimus: "Kuidas hindate Eesti senist koostööd Interpoliga?" Senist koostööd Interpoliga saab hinnata heaks. Interpol on loonud kõikide oma liikmesriikide jaoks head koostööinstrumendid, näiteks turvaline sidekanal ja andmebaasid. Oluline on märkida, et nende võimaluste kasutamise kvaliteet sõltub igast liikmesriigist endast.
Teine küsimus: "Palun kirjeldage mehhanismi, kuidas kuulutab Interpol isiku rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Milliste organite otsused sellele eelnevad?" Interpol ei kuuluta omaalgatuslikult isikuid tagaotsitavaks. Tagaotsitavaks kuulutavad isikuid liikmesriigid, kes kasutavad isikute rahvusvaheliseks tagaotsimiseks Interpoli loodud andmebaasi. Isiku tagaotsitavaks kuulutamiseks peab vastavas riigis olema valitud vahistamistõkend. Pärast seda, kui liikmesriigi kohus on andnud vahistamismääruse, saab see riik sisestada isiku Interpoli andmebaasi. Interpolis jälgitakse kõiki tagaotsimiskuulutusi, mida liikmesriigid andmebaasi sisestavad. Kahtluse korral, et on vastuolu Interpoli põhikirja artikliga 3, edastatakse tagaotsimiskuulutus kontrollimiseks järelevalveorganile CCF, samuti on tagaotsitavatel endil võimalik avaldustega CCF-i poole pöörduda.
Kolmas küsimus: "Kas peate vajalikuks, et Eesti on Interpoli liige?" Pean Interpoli liikmesust oluliseks, sest see on ainus organisatsioon, mille kaudu saab teha koostööd enamiku maailma riikide pädevate õiguskaitseasutustega. Interpol on eduka rahvusvahelise politseikoostöö peamisi instrumente.
Neljas küsimus: "Kui palju rahvusvaheliselt tagaotsitavaid isikuid on õnnestunud tabada Eesti ja Interpoli koostöös?" Eesti on olnud Interpoli liige üle 20 aasta. Selle aja jooksul on politseikoostöö käigus tabatud sadu tagaotsitud isikuid. See hõlmab nii teistes riikides tagaotsitud isikuid, keda on tabatud Eestis, kui ka mujal riikides tabatud isikuid, keda Eesti on taga otsinud. Viimase viie aasta jooksul on välisriikides tabatud ning Eestile välja antud keskmiselt 36 Eesti Vabariigis tagaotsitud isikut aastas. Sama pika aja jooksul on Eestis tabatud ning välisriikidele välja antud keskmiselt 47 isikut.
Viies küsimus: "Milline õiguslik tähendus on protesti esitamisel Interpolile IRL-i liikme Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamise osas?" See on aluseks sellele, et juhtum uuesti üle vaadatakse ja sellele uus hinnang antakse. Hinnangu saab anda nii Interpoli peasekretariaat kui ka eespool viidatud järelevalveorgan CCF.
Kuues küsimus: "Siiani on jäänud selgusetuks, kes täpselt ja mille vastu Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamise juures protestib. Kes ja mille vastu protestib?" Praegu on vaidlustatud see, et Venemaa Föderatsiooni ametivõimud kasutavad Eerik-Niiles Krossi tagaotsimiseks Interpoli andmebaasi ja sidekanaleid. Vaidlustaja on Siseministeerium, kelle haldusalasse kuulub koostöö Interpoliga ja Interpoli kaudu toimuv koostöö.
Seitsmes küsimus: "Kui IRL-i liikme Eerik-Niiles Krossi kuulutamine rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ei ole põhjendatud, siis kas protesti ei peaks esitama prokuratuur?" Prokuratuuril puudub pädevus Interpoli otsuseid vaidlustada, kuna Interpoli raames tehtav koostöö on Siseministeeriumi haldusalas.
Kaheksas küsimus: "Kuidas hindate rahvusvaheliselt tagaotsitava inimese töölevõtmist kaitseministri nõunikuna, kusjuures pole välistatud talle ametikohast tuleneva diplomaatilise puutumatuse andmine?" Eerik-Niiles Kross töötab kaitseministri poliitilise nõunikuna 28. oktoobrist. Minister valib oma nõunikud ise. Nõuniku ametikoht ei anna Eesti Vabariigis diplomaatilist puutumatust.
Üheksas küsimus: "Millal plaanib siseminister Ken-Marti Vaher esitada protesti ka Interpoli vahendusel mõrvasüüdistusega rahvusvaheliselt tagaotsitava Eesti kodaniku Veljo Sedriku osas; kelmusesüüdistusega Oleg Manajevi osas; narkootikumide üle piiri toomise katse süüdistusega Kain Laidvee osas; narkootikumide veo ja müügikatse süüdistusega Ülle Jäävälja osas; lapseröövi süüdistusega rahvusvaheliselt tagaotsitava Eesti kodaniku Elena Blomgreni osas; majanduskuritegude süüdistusega Ingrid Palgi osas; narkootikumide valmistamise ja müügi süüdistusega Aleksei Petruhhini osas; mõrva ja röövimise süüdistusega Evgeniy Terentevi osas; pettuse, omastamise, dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise, joobes juhtimise ja lapsetoetuste mittemaksmise süüdistusega Aleksandr Zerkalini osas?" Igal tagaotsitaval on õigus pöörduda selleks, et vaidlustada enda tagaotsimine Interpoli andmebaasi kaudu, eelnimetatud sõltumatu komisjoni CCF poole. Seda juhul, kui tal on kahtlus, et tagaotsimine on vastuolus Interpoli põhikirja artikliga nr 3. Siseministeeriumile teadaolevalt ei ole küsimuses loetletud isikutest keegi seda teinud, kuid enda tagaotsimise Venemaa Föderatsiooni poolt Interpoli andmebaasi kaudu kirjeldatud korras on eelnevalt vaidlustanud Eerik-Niiles Kross. Enamikku loetletud isikutest otsivad taga Eesti ametivõimud, mitte teised riigid. Jääb selgusetuks, miks küsimuses eeldatakse, et Eesti õiguskaitseorganid ja kohus ise oma otsuseid tagaotsitavaks kuulutamise kohta vaidlustama peaksid hakkama.
Kümnes küsimus: "Kas Teile teadaolevalt on plaanis mõnda üheksast eelnimetatud rahvusvaheliselt tagaotsitavast Eesti kodanikust palgata tööle Kaitseministeeriumi või muusse riigiasutusse?" Mul puudub teave, et Kaitseministeerium või mõni muu riigiasutus plaaniks palgata tööle eelnimetatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaid isikuid. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Asume küsimuste juurde. Kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Minu küsimus on väga sisuline. Teatavasti on Indias kinni peetud 14 piraadikütti, kes valdavalt on endised Eesti kaitseväelased. Kas siseminister on üritanud teiega või üldse valitsusega konsulteerida, mida võiks ette võtta, et need piraadikütid siiski vabaks pääseksid, sest nende arreteerimine tundub väga kummalise taustaga olevat?

Aitäh! India on teatavasti õigusriik. Meie välisteenistus – Välisministeerium ja saatkond –, aga ka Justiitsministeerium on palunud informatsiooni meie inimeste vahistamise kohta Indias ja me oleme seda ka saanud. Me oleme nende kinnipidamise tingimustega kursis. Ma saan ainult loota, et neile isikutele süüdistuse esitamine või selle esitamata jätmine leiab aset õige pea.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Arupärimise neljandas küsimuses küsisime Eesti ja Interpoli koostöö kohta. Te vastasite, et tänu koostööle on sadu tagaotsitavaid leitud ja vahistatud ning see leidmine ja otsimine on olnud kahepoolne, ka Eestist on leitud mõnes teises riigis tagaotsitud isikuid. Mitme varasema juhtumi puhul, kui Interpol on mõne Eesti kodaniku tagaotsitavaks kuulutanud, on Siseministeerium protesti esitanud? Ma pean silmas nii kirjalikku protesti kui ka seda, et meie esindaja Interpoli juures on protesti avaldanud. Mitmel korral on pärast protesti esitamist selgeks saanud, et tagaotsimiskuulutus oli ebaõige?

Mina ei tea seda, et Eestiga seotud juhtumite puhul oleks selgunud, et tagaotsimiskuulutus oleks olnud ebaõige. Kuid ajakirjanduses on olnud viiteid, et hoolimata Interpoli väga tihedatest filtritest on siiski mõne isiku kohta väidetavalt avaldatud ebaõigeid andmeid ja selle isiku tagaotsimiseks ei ole tegelikult alust olnud.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Siseminister Ken-Marti Vaher on öelnud, et Eerik-Niiles Krossi tagaotsimine on poliitilise taustaga. Ta lubas sõita Lyoni, Interpoli peakorterisse, et asjas selgust saada. Kas te oskate öelda, miks siseministri sõit Lyoni on tänase päevani viibinud?

Aitäh! Te peaksite selle küsimuse esitama küll siseministrile, aga vastus on ilmselt aimatav. Kui Interpol on asunud seisukohale, et neile teadaolevalt on Eerik-Niiles Krossi tagaotsimine Interpoli kaudu põhjendatud, siis ilma seda seisukohta revideerimata sellel külaskäigul väga suurt mõtet ei oleks. Seda, kas Interpol revideerib juba langetatud otsust, oma seisukohta, on minul väga raske prognoosida.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma tulen tagasi Priit Toobali esitatud küsimuse juurde, kuna teie vastus just väga konkreetne ei olnud. Te ütlesite oma eelnevas vastuses, et aasta jooksul on teistele riikidele välja antud keskmiselt 47 Eestis kinnipeetut. Tahangi konkreetsemalt teada, kuidas need 47 inimest välja anti, kas ühelgi juhul protesti ei esitatud ega rutatud kinnitama, et see inimene on meie tubli kodanik, kes milleski süüdi ei ole.

Aitäh! Ma ei kipu ka seda väitma, et keegi ei ole oma väljaandmist vaidlustanud. Teatavasti on mõni nendest isikutest, kelle Eesti Vabariik on välja andnud kas Ameerika Ühendriikidele või mõnele teisele riigile, oma väljaandmise vaidlustanud. Kuid Eestis langetab lõpliku otsuse, kas inimene tuleb välja anda või mitte, kohus. Kui isiku väljaandmist taotleb õigusriik, selline riik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud vastava lepingu, siis annab Eesti Vabariik selle isiku tema väljaandmist taotlevale riigile välja.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et teil ei ole võimalik praegu ette näha, kas Interpol tulenevalt sellest, et Ken-Marti Vaher on selle otsuse vaidlustanud, oma otsust revideerib või mitte. Kui Interpol ütleb, et tagaotsimiskuulutus tugineb asjaoludele, mida revideerida ei ole vaja, siis milline on Eesti järgmine käik? Kas saabki olla nii, et erakonnakaaslane Ken-Marti Vaher lihtsalt annab poliitilise katuse Eerik-Niiles Krossile ja meie ei tee mitte midagi, või peab Eesti kuidagi survestama oma siseministrit, et see ei kasutaks poliitikat Interpoli blokkimiseks?

Küsimus ei ole Interpoli blokkimises. Kõigile, ka Venemaa Föderatsiooni uurimisasutustele on teada, et Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vahel ei ole lepingut, mis kohustaks Eesti Vabariiki oma kodanikke Venemaale välja andma. Seetõttu ei ole see, et Venemaa Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutas, teades ise täpselt, kus Eerik-Niiles Kross asub, väga konstruktiivne tee. Mina soovitan Venemaa Föderatsiooni uurijatel teha tihedat koostööd Eesti Vabariigi prokuratuuriga, selleks et tõde välja selgitada. See on konstruktiivne lahendus.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud peaminister! Võib-olla härra Kross ongi sellesse nimekirja teenimatult sattunud. Meie siseminister on asunud teda väga tugevalt kaitsma ja seadnud kahtluse alla Interpoli tegevuse. Kas te olete aru saanud või tunnetanud, kuidas see juhtum on mõjutanud Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil?

Aitäh! Vaevalt et sellel juhtumil üleüldse mingisugust mõju Eesti mainele rahvusvahelisel tasandil on olnud. Omasid ikka kaitstakse, kui ollakse veendunud kaitstavate süütuses. Samas tuleb kindlasti kõrgelt hinnata Eesti riigi suhteid Interpoliga. Nagu ma eelnevalt nimetasin, need suhted on olnud väga töised ja Eestile kasulikud. Enne Interpoli süüdistamist, et nad on kedagi alusetult nimekirja pannud, tuleks endale asjad väga põhjalikult selgeks teha ja jõuda veendumusele, et tõepoolest on igasugused alused puudunud. Me teame, et kõnealuse juhtumi puhul on Interpoli viieliikmeline sõltumatute ekspertide komisjon (kõik need viis liiget on eri riigist ja see komisjon tegutseb täiesti sõltumatult) jõudnud järeldusele, et tagaotsimiseks on olnud alus. Missugust informatsiooni on see viieliikmeline komisjon vallanud ja missugust informatsiooni valdab Interpol, seda me kahjuks teada ei saa, sest need viis liiget, kes on küsimust kaalunud, ei ole kohustatud uurimissaladusega kaetud informatsiooni jagama ja nad isegi ei tohi seda jagada. Praegused teadmised on sellised, et Interpolil on alus Eerik-Niiles Kross tagaotsitavaks kuulutada. Aga kas see alus ka pärast põhjalikumat juurdlemist ja lisaargumentide läbikaalumist on piisav selleks, et Eerik-Niiles Kross sellesse nimekirja jääks, seda mina küll hinnata ei oska.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud härra peaminister! Kuidas te hindate, kas see, et nimetatud tagaotsimiskuulutus ilmus Interpoli veebilehele 18. oktoobril, võib kuidagi olla seotud sellega, et 20. oktoobril toimusid Eestis kohaliku omavalitsuse valimised?

Sellised kokkulangevused tekitavad alati kõhklusi ja kahtlusi ning nii on need ka minus kõhklusi ja kahtlusi tekitanud. Samas, küllalt raske on täpselt planeerida aega, millal tagaotsimiskuulutus Interpoli koduleheküljel avaldatakse. Seda, millal see viieliikmeline komisjon jõuab kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente ning millal ta oma otsuse langetab, ei ole taotluse esitajal minu meelest kuupäevalise täpsusega võimalik prognoosida. Me teame, et Eerik-Niiles Krossi on meie prokuratuur Arctic Sea kaaperdamise küsimuses üle kuulanud. Need ülekuulamisprotokollid on esitatud ka Venemaa Föderatsiooni uurijatele. Mingit lisainformatsiooni Venemaalt selle juhtumi ja Eerik-Niiles Krossi seotuse kohta selle juhtumiga me saanud ei ole. Kas on mingisuguseid aluseid ja missugused need on, millele tuginedes Interpol on Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavana oma koduleheküljele üles pannud, seda teab see viieliikmeline komisjon ja ilmselt veel keegi Interpolist. Praegu on olemas meie siseministri taotlus. Ma usun, et ka Eerik-Niiles Kross ise peaks taotlema selle otsuse revideerimist. Küllap suhtub Interpol nendesse taotlustesse ülima põhjalikkusega. Kordan veel kord, et senise koostöö põhjal otsustades ei ole meil mitte mingisugust põhjust Interpoli umbusaldada.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Minu küsimus puudutab rahvusvahelist koostööd. Üsna tihti oleme ootamatult teada saanud, et järjekordselt on Eestist pärit narkomuulad kas mõnes Aasia või Kesk-Ameerika riigis vahele jäänud. Peale seda on tavaliselt teatatud, et Välisministeerium on asjaga tegelema hakanud, selleks et neid inimesi sellest riigist, kus nad vahele jäid, välja saada, nad Eestisse tuua jne. Küsin sellise rahvusvahelise töö kohta, kuigi see ei puuduta Interpoli. Te ei pruugi muidugi sellele küsimusele vastata. Kuidas te seda hindate? Mis eesmärgil me püüame päästa neid, kes narkootikumide veoga vahele on jäänud, karistusest, mille nad on ära teeninud selles riigis, kus nad vahele jäid? Mind on see küsimus alati huvitanud.

Aitäh! Te olete asjast täiesti valesti aru saanud. Eesti Vabariik ei püüa karistusest päästa kedagi, kes on toime pannud kriminaalkuriteo. Kui isik on toime pannud kriminaalkuriteo ja ta on kohtus süüdi mõistetud, siis peab ta oma karistuse loomulikult ära kandma. Kuid kui Eesti Vabariigi kodanik on kuriteo toime pannud kusagil Eestist kaugel, siis seda, et ta peab karistust kandma Eesti riigist kaugel, võõras keelekeskkonnas ja võõras kliimas, võiks põhimõtteliselt tõlgendada lisakaristusena. Me peame riigina hoolitsema kõigi oma kodanike eest, ka nende eest, kes pole olnud seaduskuulekad. See on humaanse riigi kohustus. Aga neid narkomuulasid, kellele on karistus mõistetud, pärast Eestisse toomist kindlasti ei vabastata, vaid nad peavad oma karistuse Eestis ära kandma.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Suur tänu peaministrile küsimustele vastamise eest! Ma olen peaministriga kolmes punktis ühte meelt. Mul on hea meel selle üle, et nii nagu meie, arupärimise esitajad, peame oluliseks koostööd Interpoliga, nii ütles ka peaminister seda siit kõnepuldist. Eesti on olnud Interpoli liige veidi rohkem kui 21 aastat. Koostöös Interpoliga on üles leitud sadu rahvusvaheliselt tagaotsitavaid inimesi. Ma arvan, et see koostöö on väga oluline.
Teiseks olen ma nõus sellega, mida peaminister ütles 31. oktoobril valitsuse pressikonverentsil: Eesti ei ole selle juhtumi puhul käitunud korrektselt, sest kaks ministrit on kriminaalmenetluse politiseerinud ning andnud vähemalt avalikkuse silmis sisuliselt riikliku kaitse ühele isikule, kelle suhtes pole kõiki uurimistoiminguid veel tehtud.
Kolmas peaministri väide, millega ma nõus olen, on see, et omasid tuleb kaitsta, aga minu arust tuleks kõiki omasid kaitsta ühistel alustel. Sõna "omad" ei tohiks tähendada vaid ühtset parteilist kuuluvust ja seda, et Prantsusmaale Lyoni pöördutakse kirja teel või sõidetakse sinna isiklikult kohale just selleks, et oma parteikaaslast kaitsta.
Ma ei ole aga nõus sellega, et Eesti rahvusvaheline maine selle juhtumi tõttu kannatada pole saanud. Ma arvan, et Eesti rahvusvaheline maine vähemalt politseikoostöö valdkonnas on kindlasti kannatada saanud. Eriti sellepärast, millele ka peaminister on viidanud, et Eesti pole käitunud korrektselt, kuna Eesti Vabariigi valitsuse kaks ministrit on ühe kriminaalmenetluse politiseerinud.
Selle juhtumi juures on veel oluline, et ka prokuratuur kujundas selles küsimuses oma seisukoha, kui ta saatis siseministrile kirja, milles palus siseministril end vaos hoida. Prokuratuur palus oma kirjas ministril mitte öelda, et Venemaa ei ole teinud selles uurimises koostööd. Seal kirjas öeldi veel, et minister ei peaks kasutama väljendit "Venemaa ei ole vastanud Eesti õigusabitaotlustele". Prokuratuur oli ka seisukohal, et ei ole piisavalt infot juhtunu kohta otsuse tegemiseks, seetõttu ei peaks minister ütlema, et Krossi süüdistamine on alusetu. Väite kohta, et Eesti prokuratuuri meelest on süüdistus Krossi vastu poliitiliselt fabritseeritud, öeldi, et poliitiliseks võib seda pidada minister, aga mitte prokuratuur. See näitab veel, et üks poliitiline figuur, siseminister, on end taas kord prokuratuurist targemaks ja kõrgemal seisvaks seadnud. Ma arvan, et ühele õigusriigile see kindlasti kohane pole. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Suur tänu, härra peaminister! Teie vabas mikrofonis osaleda ei saa.

Jubedalt oleks tahtnud.

Ei saa.

Riigikogu liikmed saavad pärast haamrilööki võtta sõna vabas mikrofonis. Palun registreeruda! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel teile teatada, et paistab, et Eesti Nokia on siiski avastatud. See on täiesti erakordne, aga Eestis on isetaastuv asfalt. Selle tegi kindlaks Riigikontroll, kes tegi auditi "Riigi põhimaanteede renoveerimine". See audit on Riigikontrolli koduleheküljel üleval ja ma väga soovitan teil seda lugeda, sest seal pole mitte ainult see avastus tehtud. Mis puudutab aga asfaldi isetaastuvust, siis toon teile arvud, millest see ilmneb. Valiti kümme kolmekilomeetrilist põhimaanteede lõiku üle terve Eesti ja 100% ulatuses võeti aluseks nende olukord 2005. aastal. Siis võrreldi seda tulemust nende andmetega, mis Maanteeamet oli saanud 2006., 2008. ja 2010. aastal. Selgus, et esimese aasta jooksul ehk 2006. aastaks oli teede olukord paranenud 12%, 2008. aastaks aga 20%. Selgus, et nende lõikude osakaal, kus kulumine oli võrreldes eelmise mõõtmisega vähenenud rohkem kui 20%, oli 30% ehk selline oli iga kolmas lõik. See on võimas avastus, millega võib maailmale ennast ikka võimsalt tutvustada.
On veel üks asi, mida ma tahan selle Riigikontrolli auditiga seoses öelda ja mis on riigi rahanduse mõttes uus sõna. Toon ühe näite, et mu mõte oleks arusaadavam. Riik kogub kütuseaktsiisi umbes 300 miljonit eurot aastas. Sellest 70% ehk 210 miljoni euro ulatuses (seaduses on kirjas niiviisi, et 75% ulatuses, tegelikult on 70%, mul pole aega seda selgitada, aga te võite mind uskuda) on see summa, mis peaks olema eraldatud teede remondiks. Mida tehakse? Võetakse sellest aktsiisist 60 miljonit eurot ja pannakse see riigieelarve ühisesse patta. Kes on kohalikus omavalitsuses töötanud, need teavad erinevust, mis on laenude ja Euroopa toetuste summade kasutamisel. Üks asi on omatulu, mida võib kasutada näiteks palkade tõstmiseks jne. Laene sellel eesmärgil kasutada ei tohi, ka Euroopa toetusi sellel eesmärgil kasutada ei tohi. Nii et vähe sellest, et meie riik on teisel kohal Euroopas laenukoormuse poolest, meist suurem laenukoormus on ainult Itaalias, aga praegu hakatakse riigieelarvet lappima juba eurotoetuste ja laenudega. Kas keegi teist mäletab, kui palju oli summaarselt vaja raha selleks, et pensione tõsta? On täiesti mõttetu rääkida, et see oli võimalik sellepärast, et meie majandus töötas suurepäraselt, et me kogusime rohkem makse jne. Suure tõenäosusega kasutati sellel eesmärgil just Euroopa Liidu raha.
Vaat sellised lood. Ma loodan, et teilgi on hea meel ja te jagate Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni heameelt, et meie valitsusasutustes töötavad sellised taibukad inimesed. Ma arvan, et see toob meile kaasa edu tulevikus. Soovin veel kord õnne! Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Rein Lang!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Ma pean ära õiendama ühe võimaliku vea. Nimelt ütlesin ma 2. detsembril 2013 siitsamast kõnetoolist järgmist: "Soovin siinjuures tuua ühe mulle väga olulise näite. Kui kevadel külastas Eestit maailmakuulus näitekirjanik Tom Stoppard, suutis ajakirjanik Kaarel Kressa 31. mai Eesti Päevalehes talle suhu panna sõnad, nagu oleksin mina, Rein Lang, Tom Stoppardile väitnud, et kultuur peab ennast ise ära tasuma. Ma ei ole midagi sellist iialgi ega kellelegi väitnud! Seda ei öelnud ka Tom Stoppard." Minu järgmine lause kõlas nii: "Ajakirjanik seletas hiljem, et oli Stoppardist valesti aru saanud, sest too rääkis inglise keeles."
Pean möönma, et selle viimase lause kirjutasin ma kolmandate isikute informatsiooni põhjal. Sellest tekstist ei ole ka võimalik aru saada, et Kressa just täpselt minule seletas, et ta ei saanud inglise keelest aru. Kuna Eesti Päevalehe toimetus on palunud mul asja ära õiendada, siis seda ma ka teen.
Ma möönan, et ma ei tea, kas ajakirjanik Kaarel Kressa oskab inglise keelt või mitte, aga et asi oleks lõpuni selge, loen ma siit Riigikogu kõnetoolist ette ajakirjanik Kaarel Kressa meili, mille ta saatis mulle 6. juunil 2013 kell 12.35: "Tervist! Vabandan, võtan vea omaks ja kirjutan homsesse lehte õienduse! Vaatasin üle märkmed, kus kõnealune koht kirjas, ja kuulasin kontrolliks diktofonilt vastavat kohta. Pean tunnistama, et mis diktofoni puudutab, siis rahvamassi tagumistes ridades seistes ei jäänud see vaiksema häälega räägitud koht kuigi arusaadavalt peale ja artikli vastavad laused kirjutasin märkmete ja mälu põhjal. Ühesõnaga, kuulsin valesti ja panin niimoodi ka kirja. Kui saan parema lindistuse juurde, kuulan läbi, aga teie protestikiri tegi niigi piisavalt veenvalt selgeks, et eksisin. Nii et kommunikeerin seda ka lugejale ja vabandan teie ees. Viga ei olnud taotluslik ja pahatahtlik, kuigi kahtlemata ebaprofessionaalne. Ainsa õigustusena saan lisada, et nii agressiivset pealkirja mina siiski ei kirjutanud. Minu pealkiri oli igavam, stiilis "Paljud jäid ukse taha"." Tänan!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, istung on lõppenud. See oli selle aasta viimane vaba mikrofon, rohkem neid ei tule.

Istungi lõpp kell 15.42.