Lugupeetud juhataja! Vabariigi Valitsus on selle eelnõu kohta ette valmistanud kolme ja poole tunni pikkuse ettekande. Lubage mul siis alustada.
Alustan tõdemusega, et tegemist on väga hea eelnõuga. Kultuuriministeerium alustas loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse ettevalmistamist juba 2011. aastal, lähtudes valitsuse tegevusprogrammist, mis teeb kultuuriministrile ja rahandusministrile muu hulgas ülesandeks lahendada vabakutseliste loovisikute ravikindlustusega seotud probleemid. Aruteludesse kaasati lai ring osapooli nii loovisikute kui ka ametkondade tasandil. Juba 2012. aasta lõpus valminud esialgne eelnõu on tänaseks läbinud kaks kooskõlastusringi. 2013. aasta sügisel on seda oluliselt parandatud. Täiendatud dokumendi kiitis Vabariigi Valitsus 24. oktoobril heaks ja saatis arutamiseks Riigikogule.
Täna Riigikogu täiskogu istungil esimesel lugemisel oleva eelnõu eesmärk on leevendada vabakutseliste loovisikute ravi- ja pensionikindlustusega seotud probleeme, mis tulenevad nende loometegevusest saadava sissetuleku eripärast. Maailm meie ümber on muutunud ja stabiilselt kellast kellani töösuhted igakuise palgatšekiga ei valitse enam paljudes sektorites. Ebaregulaarsest sissetulekust tulenev kindlusetus sotsiaalsete garantiide suhtes ei ole ainult loovisikute probleem, see probleem on laiem. Kultuuriministeerium näeb käesolevas seadusmuudatuses esimest – toonitan sõna "esimest" – olulist sammu selle diskussiooni avajana, kuigi sotsiaalmaksu summeerimises eelnõu ettevalmistuse käigus veel kokkuleppele ei ole jõutud. Mul on hea meel tõdeda, et tänaseks on esimesed kokkulepped ka selles sfääris saavutatud.
Loovisikute ja loomeliitude seaduse täiendamisel ei saanud mööda tõsiasjast, et ajale jalgu on jäänud selles seaduses sätestatud loomeliitude tunnustamise alused ja loometoetuste jaotamise kord, millesse käesolev eelnõu toob olulist selgust. Kehtiva seaduse vastuvõtmise ajal valitses veel nõukogude ajal kinnistunud selgus loomeliitude olemuses ja loomealade jaotuses. Nüüd tuleks neid põhimõtteid tänapäevastada.
Selgitan nelja olulisemat muudatust, mida eelnõu ette näeb.
Esiteks, loometoetuse loovisikule maksmise lihtsustamine. Loometoetus on ajutine sotsiaalmaksuga maksustatud toetus loojale, kelle sissetulekusse on tekkinud pikem paus. Poole aasta kuni aasta jooksul saab isik loomeliidu kaudu taotleda miinimumpalgasuurust kuutoetust, millega kaasneb ravikindlustus. Sisuliselt tähendab see õlekõrt loomingulisest madalseisust ülesaamiseks. Tänaseni on vabakutseline loovisik loomeliidust loometoetuse saamiseks pidanud registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjaks. Praktikas on paljud loometoetuse saajad end FIE-ks registreerinud vaid toetuse saamise ajaks, sest pärast toetuse lõppemist käib neile enamasti üle jõu tasuda FIE-le kohustuslikke avansilisi makseid. Sisuliselt oleme survestanud isikuid sotsiaalsete garantiide saamise nimel ettevõtjaks hakkama, kuigi konkreetse toetuse tingimuseks on omakorda sissetuleku puudumine. Seadusmuudatusega loodav võimalus, et loometoetuse maksmise ajal tasub isiku eest sotsiaalmaksu loomeliit, aitab vähendada liigset bürokraatiat loometoetuse taotlemisel.
Teiseks, muudatused loometoetuse arvestamises. Kehtiva korra kohaselt arvestab riik mitmesse loomeliitu kuuluva isiku pealt mitmekordset toetust, arvestades igale loomeliidule ühe viiendiku keskmisest palgast kuus, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis taotluse esitamisele eelnenud aastal, kuigi seaduse järgi saab loovisik loometoetust taotleda korraga vaid ühest liidust. Seadusmuudatusega hakkab riik toetust eraldama ühe füüsilise isiku pealt üks kord. Kui üks ja sama isik kuulub mitmesse loomeliitu, siis jaotatakse toetus liitude vahel võrdselt, kui isik oma avaldusega ei määra teisiti. Samas kaotatakse piirang, mille kohaselt loometoetust sai seni taotleda vaid ühest loomeliidust. Ka toetuse maksmine hakkab toimuma kas võrdselt liitude vahel jaotatuna või avaldusega määratud liidu kaudu. Kuna selle muudatuse tulemusel vabaneb raha, mida praegu on makstud n-ö topelt, nähakse eelnõuga ette ühe loovisiku pealt makstava summa mõningane suurenemine: senise 20% asemel makstakse 21,5% taotlusele eelnenud aasta keskmisest palgast kuus. Eelnõuga suurendatakse ka summat, mida loomeliidud saavad kasutada seaduse täitmisega seotud kulutuste katteks. Senisest 10%-st suureneb see 15%-ni riigieelarvest eraldatud toetuse kogusummast. See muudatus on oluline just väiksemate loomeliitude seisukohalt, kellel on toetuse administreerimisega seotud kohustusi keerulisem täita.
Kolmandaks muudetakse loomeliitude tunnustamise aluseid. Võrreldes kehtiva seadusega on tänapäevastatud mõningate loomealade nimetusi, viies need vastavusse praktikaga. Lavakunsti asemel räägib seadus nüüd etenduskunstist, mis hõlmab ka tantsukunsti. Lavakujundus on ümber nimetatud stsenograafiaks, muusikaloomeala helikunstiks. Kujutava ja rakenduskunsti asemel räägime kujutavast kunstist, kuna rakenduskunsti mõiste on praktikas vananenud ja võib mõjuda eksitavalt. Loomealade nimistusse on lisatud disain. Eelnõu täpsustab aluseid, millest lähtuvalt on kultuuriministril võimalik keelduda mittetulundusühingu loomeliiduna tunnustamisest. Loomeliiduna, kes on riigile oluline sotsiaalne partner loovisikute esindajana, tunnustatakse mittetulundusühingut, mille põhikirjalised eesmärgid ja koosseis võimaldavad konkreetset loomeala laiapõhjaliselt edendada, kes esindab olulist osa mõnel loomealal või selle kitsamal kutsealal tegutsevatest loovisikutest, kelle liikmetest üle 40% ei ole juba mõne teise sama loomeala loomeliidu liige ning kes ei sea oma tegevusele regionaalseid, etnilisi või soolisi piiranguid. Sellised täpsustused on olulised, vältimaks seaduse kehtivast redaktsioonist tulenevat võimalust luua lõputu arv kattuva liikmeskonnaga loomeliite, kes kõik oleksid riigi toetuse õigustatud subjektid. Mõistlik on eeldada, et kultuurivaldkondades tegutsevaid loovisikuid esindab teatud piiratud arv tugevaid organisatsioone, kes esindavad olulist osa oma loomealast. Need muudatused ei mõjuta ühegi praegu loomeliiduna tunnustatud liidu positsiooni.
Neljandaks, loomeliitude andmekogu loomine. Eelnõuga luuakse võimalus asutada alates 2015. aastast andmekogu loomeliitude üle arvestuse pidamiseks ning nende järelevalveks, mis vähendaks oluliselt liitude ja ka ministeeriumi administratiivset koormust. Praegu esitatakse nii loomeliitude tunnustamise kui ka toetuste taotlemise ja menetlemise protsessis andmed valdavalt paberil ja nende töötlemine on väga ajamahukas. Andmekogu lihtsustaks muu hulgas eri liitude kattuvate liikmete väljaselgitamist ja hõlbustaks toetuste arvestamist. Andmekogu puhul on lõppeesmärk ka taotlusprotsessi täies ulatuses elektrooniliseks muutmine.
Lisaks loovisikute ja loomeliitude seadusele muudetakse eelnõuga sotsiaalmaksuseaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja vanemahüvitise seaduse sätteid, mis võimaldavad loomeliitudel edaspidi sotsiaalmaksu tasuda.
Seadusmuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2014. Loomeliitude andmekogu puudutav säte võiks aga jõustuda 1. jaanuaril 2015.
Valitsuse esindajana toetan juhtivkomisjoni ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan väga!