Kindlasti tohib teha. Kui prognoose teha, siis tuleb neid teha teatud eeldustest lähtudes. Ma usun, et sellise prognoosi eeldused on praegu teadaolev eeldatava eluea kasv, pensionile jäämise iga ja tööhõive määr. Iseküsimus on, kui täpselt me neid parameetreid oskame nii kauge aja peale ette näha. Jah, riigikontrolöri ülevaade heidab meile ette langetamata otsuseid pensioniea kohta, kuid mina väidan, et alles aastal 2009 me otsustasime tõsta pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Siis oli meil päevakorral ka võimalus tõsta pensioniiga 2035. aastaks teadlaste ettepanekul 67. eluaastani, kuid jälle kord teadlaste ettepanekul me otsustasime langetada järgmised pensioniiga puudutavad otsused 2019. aastal, sest selle aja jooksul, kuni 2019. aastani, me saame märksa rohkem tõsikindlaid prognoose selle kohta, missugune on tööhõive ja oodatav eluiga 2035. aastal. Küsimus ei ole selles, et me poleks julgenud või tahtnud otsustada, vaid see otsus, mille me oleksime langetanud 2035. aasta kohta, oleks olnud emotsionaalne, vaistust lähtuv ja mitte niivõrd argumenteeritud. Ma olen päris veendunud, et 2019. aastal me saame langetada otsused argumenteeritult ja kaaluda eri mehhanisme, kas pensioniea tõstmist, individuaalseid pensioniskeeme või veel midagi muud.