Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Austatud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Lisaks sellele esitab valitsus kuus sellega seotud seaduseelnõu. Valitsus esitab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kolme seaduseelnõu ja riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Valitsus esitab ka riigilõivuseaduse § 333¹ muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Hanno Pevkur, ning riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Valdo Randpere!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen täna teie ees üksinda seaduseelnõu esitamas, aga ma loodan, et selle seaduseelnõu menetlemise käigus tekib Riigikogus sellele väga palju poolehoidjaid. Ma usun, et kolm neljandikku sellest saalist ja tõenäoliselt veelgi suurem osa kogu ühiskonnast toetab seda algatust, mille ma praegu teen. Ma nimelt esitan kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille väljatöötamise on tinginud vajadus täpsustada valimisagitatsiooni ja -reklaami reeglistikku, sest sageli on valimisagitatsioonile ja -reklaamile sätestatud piiranguid eiratud, kasutades agitatsiooniks kohaliku omavalitsuse eelarve kaudu maksumaksja vahendeid. Eelnõuga keelatakse kohaliku omavalitsuse üksusel kolm kuud enne valimispäeva esitada oma reklaamides ja reklaamikampaaniates kandidaatide isikuid. Nii hoitakse ära olukorrad, kus näiliselt kohaliku omavalitsuse tegevust propageeriv reklaam tegelikult reklaamib kandidaatide tegevust või isikuid. Lisaks nähakse ette, et teatud reklaamiliigid ja mainekampaaniad on kolm kuud enne valimispäeva üldse keelatud, et vältida olukorda, kus kohaliku omavalitsuse eelarvest ehk maksumaksja rahast finantseeritakse tegelikult kandidaatide tegevust. Eelnõuga piiratakse laialdaselt üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku võimalusi oma tegevust või kandidatuuri rahastada varjatud ja hägustatud kujul maksumaksja rahast. Nagu öeldud, ma loodan saada sellele eelnõule suurt toetust oma kolleegidelt. Aitäh teile!

Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaheksa seaduseelnõu. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid, palun tähelepanu! Peaminister Andrus Ansip on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega, mis kestab kuni 20 minutit. Riigikogu juhatus on sellega nõustunud.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõike 4 kohaselt on Riigikogu juhatus ja peaminister kokku leppinud, et poliitilise avaldusega esinemise järel peaministrile küsimusi ei esitata. Pärast avalduse esitamist avatakse läbirääkimised, mille käigus võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad.

Palun kõnepulti lugupeetud peaministri!

Austatud proua Riigikogu esimees! Hea Riigikogu! Äsja andis valitsus teile üle 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. 2014. aasta riigieelarve koostati valitsuses ajal, mil tööpuudus Eestis kiiresti väheneb ning palgad on Statistikaameti viimaste andmete järgi kasvanud lausa 8,5%. Eelarve tulud on laekunud oodatust paremini. Samas kasvab meie majandus sellel aastal loodetust tagasihoidlikumalt, vaid 1,5%. Ka meie peamiste ekspordipartnerite majanduslik olukord on ebakindel. Võrreldes paljude teiste riikidega on meil läinud seni päris hästi. Ühelt poolt tekitab see soovi rohkem kulutada, teisalt on meil kõigil veel piisavalt selgelt meeles kriisi õppetunnid. Me peame olema oma kulude suurendamisel realistlikud.
Tuleva aasta riigieelarve on koostatud mõõduka ettevaatlikkusega. Eelarve on sotsiaalselt vastutustundlik: me aitame neid, kes kõige enam abi vajavad. Eelarve vaatab ettepoole: me jätkame olulisi haridusreforme, panustame riigikaitsesse ja hoiame oma riigi rahanduse korras. Maksusüsteem on endiselt stabiilne, lihtne ja läbipaistev. Maksukoormus väheneb 2014. aastal 32,1%-ni SKT-st, mis on viimase kuue aasta madalaim tase.
Eesti riigi eelarve tulud on igal aastal kasvanud, need kasvasid isegi 2009. aastal. Riigieelarve tuludeks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 333 miljonit eurot ehk 4,3% enam, kui on kavandatud selleks aastaks. 2014. aasta riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9% (8,06 miljardi euroni). Kulud kasvavad peaaegu kõigis valitsemisalades. 2014. aasta eelarves, mille valitsus teile just esitas, on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon planeeritud 0,7%-ga SKT-st ülejääki, täpselt nii, nagu olime ette näinud aprillis kinnitatud riigi eelarvestrateegias. Nominaalses arvestuses tähendab see paraku veel 0,4%-list eelarve puudujääki. Kogu valitsussektori tulud ja kulud peaksid jõudma nominaalsesse tasakaalu 2015. aastal. Alates 2016. aastast hakkame taas reserve koguma. Valitsussektori võlakoormus on järgmise aasta lõpuks 10% meie SKT-st, mis on väikseim Euroopa Liidus.
Tuleval aastal inimeste toimetulek paraneb. 2014. aastal suurenevad pensionid 5,8%. Ilmselt on see kõige kiirem pensionikasv Euroopa Liidus. Aastas lisandub pensionärile keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni. Suureneb ka pensionide täiendav tulumaksuvabastus. Kui praegu on tulumaksuvaba miinimum 144 eurot kuus ja pensionide täiendav tulumaksuvabastus 192 eurot, siis järgmise aasta 1. aprillist on pensionide täiendav tulumaksuvabastus 210 eurot. See tähendab, et Eesti keskmine pension 354 eurot on ka järgmisel aastal tulumaksuvaba. Järgmisel aastal tõuseb toimetulekutoetuse määr üle 17% ehk 90 euroni kuus. Riigitöötajate palgafond suureneb järgmisel aastal 5,1%. Valitsus on seisukohal, et uute ametikohtade loomisest tuleb hoiduda. Kultuuritöötajate, õpetajate ja hooldustöötajate palgad tõusevad keskmisest rohkem. Õpetajate alampalk suureneb 715 eurost vähemalt 800 euroni kuus. Selline palgatõus on võimalik suuresti tänu haridusvaldkonna reformidele.
Riigi pikaajalise konkurentsivõime kasvatamiseks on oluline tagada kvaliteetne haridus ja toimiv taristu. 2014. aasta eelarvest saavad tuge kõrgharidusreform, vajaduspõhiste õppetoetuste reform ja koolivõrgureform. Me jätkame riigigümnaasiumide arendamist. Lisaks sel aastal ehitatud Nõo, Viljandi, Läänemaa ja Jõgevamaa gümnaasiumidele saavad tuleval aastal korralikud õppehooned Võru, Pärnu, Tartu ja Jõhvi. Kavas on rakendada kutseharidust tööturu vajadustele lähemale viivat reformi. Seoses tasuta õppekohtade arvu suurenemisega kasvavad kõrghariduse tegevustoetused tuleval aastal 136 miljoni euroni. Vajaduspõhiste õppetoetuste maht suureneb 15,7 miljoni euroni.
Riik investeerib tuleval aastal teadus- ja arendustegevusse 143,4 miljonit eurot. Ettevõtete konkurentsivõime arendamisse suuname 90,4 miljonit eurot.
Tuleval aastal investeerib riik olulistesse kultuuriobjektidesse, siseturvalisuse valdkonna hoonetesse ning teedesse. 2014. aastal moodustavad valitsussektori investeeringud 832 miljonit eurot ehk kuuendiku kõigist riigis tehtavatest investeeringutest. Tallinnas saab lõpuks ometi alustada kunstiakadeemia uue hoone ehitust. Tartus jätkub Eesti Rahva Muuseumi ehitus ning alustatakse Rahvusarhiivi uue hoone ehitamist. Rajatakse nukuteatri uus saal ning rekonstrueeritakse Ugala teatri hoone, mis on viimane teatrimaja, kus töötingimused pole seni olnud tänapäevased. Tänu investeeringutele ja kultuuritöötajate palga tõusule kasvab kõige enam Kultuuriministeeriumi eelarve – 22,8%.
Üle poole riigieelarves kavandatud investeeringutest on Siseministeeriumi haldusalas. Tartu ja Tallinn saavad Päästeameti ja Häirekeskuse ühishoone, Häädemeeste ja Võru uued haldushooned Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile.
Järgmisel aastal rahastatakse teehoidu kütuseaktsiisist 220 miljoni ja struktuuritoetustest 60 miljoni euroga. Seega kasutame teehoiuks Euroopa Liidu raha senisest vähem. Kohaliku maksuraha enamal määral kasutamine võimaldab keskenduda tugi- ja kõrvalmaanteede arendamisele. Me jätkame suuremate transporditaristu projektidega.
Seoses uue veeremi kasutuselevõtuga paraneb reisirongiliikluse kvaliteet kõikidel liinidel. Eesti teeb sissemakse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on samm kiirraudtee ehitamisel Tallinnast Leedu-Poola piirini. Alustame Tallinna trammiteede renoveerimist ning pealinna jõuavad uued trammid, mis hakkavad sõitma 4. liinil. Jätkatakse väikesaartega ühenduse pidamiseks uute reisiparvlaevade ehitamist.
Kohalikele omavalitsustele minev tulumaksuosa kasvab 11,54%-st 11,6%-ni. Kohalike omavalitsuste tulud peaksid järgmisel aastal kasvama 6,6%. Kohalike omavalitsuste kogutulud ulatuvad tuleval aastal 1,481 miljardi euroni, mis on suurem summa kui ühelgi varasemal aastal. Kohalike teede hoiuks läheb 10% kogu teede rahastamise mahust ehk 28 miljonit eurot.
Eesti linnade kokku umbes miljon elanikku saavad endale 2014. aasta lõpuks puhta joogivee. Uue tänavavalgustuse saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru.
Valitsuse kindel soov on kasutada 2% SKT-st meie riigikaitse arendamiseks. Järgmisel aastal valmivad kolm uut kasarmut, nii et kõik ajateenijad saavad tänapäevased olmetingimused.
Hea Riigikogu! Teile üle antud eelarve on koostatud vastutustundlikult. See töötab Toompeal ja Türil, ajab Eesti asja ja selle üle võib uhke olla! Kutsun austatud Riigikogu üles toetama Vabariigi Valitsuse koostatud riigieelarvet! Soovin teile asjalikku arutelu. Aitäh ja jõudu tööle!

Aitäh, lugupeetud peaminister! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana. Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Sellest eelarvest on senimaani kuulda olnud ainult häid uudiseid. Ma pean tunnustama valitsust, kes on opositsiooni kuulda võtnud ning räägib seekord eelkõige inimesest ja sotsiaalselt tundlikest teemadest ega tõsta niivõrd kilbile kuiva eelarve tasakaalu. Tõsi, seda, milline on selle eelarve tegelik pale, saame teada siin Riigikogu saalis Jürgen Ligi suu läbi paar päeva peale kohalikke valimisi. Ma kardan, et Jürgen Ligi sellist ilukõnet ei valda. Seega, halvad uudised tulevad peale kohalikke valimisi.
Aga juba ette tahan peatuda mõnel eelarves lahendamata jäänud küsimusel. Valitsuskoalitsioon on viis aastat edasi lükanud tulumaksuvaba miinimumi tõusu. Teadupärast tooks see tõus kasu eelkõige keskmist palka või alla selle teenivatele inimestele. Kevadel oldi selles küsimuses päris optimistlikud ja IRL andis väga kõlavatoonilisi lubadusi. Paraku tuleb täna nentida, et IRL paistab olevat valitsuses vähemalt eelarveküsimustes see koalitsioonipartner, kelle ettepanekuid ignoreeritakse, tema sõnu ei tasu tõsiselt võtta. Tulumaksuvaba miinimum jääb külmutatuks kuuendat aastat järjest. Kui 2006. aastal moodustas tulumaksuvaba miinimum keskmisest palgast 21,3%, siis selle aasta teises kvartalis vaid 14,8%. Tulumaksuvaba miinimum oleks pidanud juba ammu tõusma ja see, et see järgmisel aastal ei tõuse, tähendab vähemalt ühe koalitsioonipartneri sõnamurdlikkust. Kindlasti tuleb see kahjuks kõigile inimestele, kes teenivad keskmist palka või alla selle.
Ma meenutan aega, kui praegune Riigikogu koosseis kokku tuli. Esimene üleantud seaduseelnõu, mis senimaani asub kultuurikomisjoni esimehe sahtlis, käsitles koolitoitu. Aastaid on meie riik olnud toiduainete hinna tõusu poolest üks eurotsooni juhtivaid riike, aga laste koolilõuna peavad koolikokad valmistama ikka 78 sendi eest. See eelnõu, mis on kultuurikomisjoni esimehe sahtlis, tõstaks koolilõuna maksumuse ühele eurole. Ka selle eest ei saa midagi väga uhket, aga siiski enamat, kui võimaldab praegune 78 senti. Ma arvan, et isegi IRL-i linnapeakandidaadi meeskonnas olev gümnaasiumidirektor, kes suhtus halvasti naiskokkadesse, tunnistaks, et ühest eurost oleks abi.
Paljudele lastevanematele valmistab järgmise aasta riigieelarves kindlasti suurt pettumust tõik, et koalitsioonilepinguga lubatud ringiraha ei tule. Valitsusliidu tegevusprogramm seda aastal 2011 lubas, lubati nimelt 130 eurot aastas igale kooliealisele lapsele. Rahandusminister on öelnud, et see lubadus on liiga kallis ning selle võiksid täita Eesti linnad ja vallad. Aga ma tuletan meelde, et aastal 2009, üks päev enne Eesti Vabariigi aastapäeva, kärbiti kohalike linnade ja valdade eelarvet, neile laekuvat tulumaksuosa vähendati 11,93%-st 11,4%-ni. Kuid niisama ei saanud seda raha ära võtta, pidi ütlema, mille eest kohalikud omavalitsused enam ei vastuta. Seega muudeti koolieelse lasteasutuse seadust, öeldi, et lasteaedadele tuleb vähem raha kulutada ja noortesport ei ole enam omavalitsuste asi. Omavalitsused ei pea enda täita võtma seda ülesannet, kuigi väga paljud neist seda teevad. Aga omavalitsuste olukorda näitab meile see, et tänavune aasta on jälle selline, kus Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit ei saanud riigieelarve suhtes valitsusega koostöölepet sõlmitud. See ajutisena mõeldud kärbe aastast 2009 on juba põlistatud. See ei ole õiglane.
Ma arvan, et õiglane ei ole ka see, mida me kuulsime siin saalis tund aega tagasi, kui peaminister vastandas lapsi eakatele. Ta ütles, et lastele selles eelarves midagi lubada ei saagi, sest lubatakse midagi eakatele. Mida te siis lubate? Te lihtsalt täidate oma kohustust, mida tuleb teha seaduses ettenähtud korras. Tohutu töövõiduna ei saa näidata pensionide kasvu, sest pensionitõus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse §-st 26, mille lõige 1 ütleb: "Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse käesoleva seaduse alusel arvutatud riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust." See ei ole mingi töövõit, see on lihtsalt kohustus. Ei ole ilus ehtida ennast võõraste sulgedega ega panna pensionäride süüks seda, et ei täideta lastele antud lubadusi.
Huvitav on ka asjaolu, et koalitsioon, kes on ennast defineerinud madalate maksude toetajana, tegeleb ise samal ajal varjatud maksustamisega. Ma ei räägi omal ajal tõstetud käibemaksust või muudest tarbimismaksudest, ma räägin loomulikult töötuskindlustusmakse suurusest, mis mõjutab nii tööandja kulusid kui ka töövõtja netopalka. Kuigi töötukassa nõukogu tegi ettepaneku järgmisel aastal töötuskindlustusmakset vähendada, me seda eelarvest ei näe. Me näeme seda, et sobib koguda raha varuks, sest töötukassa kogus ka möödunud aastal ligikaudu 121 miljonit eurot ülejääki. Kokku moodustavad töötukassa ja haigekassa likviidsed varad järgmisel aastal 786 miljonit eurot. Sellel taustal tundub kummaline, et töötuskindlustusmakset ei vähendata. Vastuse sellele annab riigieelarve seletuskirja viies lehekülg, kust võib lugeda struktuursest ülejäägist. Nende viienda lehekülje lausete tõlge inimkeelde kõlab järgmiselt: töötuskindlustusmakse määra ei saa alandada, kuna töötukassa reservide aeglasem kasv halvendab riigieelarve struktuurset positsiooni. Töötuskindlustusmakse määra alandamist pole lähiajal üldse enam plaanis.
Kokku võttes võib öelda, et kui räägitakse rohkem inimesest, räägitakse pensionärist, õpetajast ja riigitöötajast, siis see on õige lähenemine riigieelarvele Aga rääkima peaks ka lapsest või lapsevanemast. Rääkima peaks inimesest, kes teenib keskmist palka või alla selle ja on hädas kodukulude tasumisega. Rääkima peaks inimese kõige lähemast abistajast ehk vallast ja linnast. Keskerakond oma muudatusettepanekutega seda kõike ka teeb. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Sven Mikseri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Härra peaminister! Head kolleegid! Kõigepealt sellest, mida peaminister on täna juba mitu puhku jõudnud nimetada valitsuse üheks tähtsamaks prioriteediks ehk lastest ja lastega peredest.
Järgmise aasta 1. jaanuar on see äärmiselt kurb ja kahetsusväärne päev, mil möödub täpselt kümme aastat sellest, kui viimati tõsteti pere esimese lapse toetust. Pere teise lapse toetust tõsteti veelgi pikema aja eest. Kahetsusväärselt on peaminister jõudnud lapsetoetustest rääkides lapsi ja lastevanemaid juba küllalt solvata, seetõttu jääb üle loota, et lapsetoetuste tõusust ei hakata rääkima näiteks seoses omal ajal eurole üleminekuga toimunud toetussummade ümardamise tulemusel saadud üheeurosendise tõusuga. Tuleb tunnistada, et niikaua, kuni härra Ansip on Eesti peaminister, lapsetoetused ilmselt ei tõuse. Võib ainult imestada Reformierakonna kampaaniameistrite rumaluse üle, kes alles mõni nädal tagasi suure plakatikampaaniaga püüdsid midagi muud mõista anda. Ärgu siin tuldagu rääkima vajaduspõhiseks nimetatud toetusest kui mingist edusammust! Tegelikult tähendab see hulka tööd ja paberimäärimist sotsiaaltöötajatele, aga suurt pettumust peredes, kui tegelik toetussumma teada saadi, ja lõpuks ka toetust saavate perede kümme korda väiksemat arvu, kui lubati. See on sotsiaalpoliitiline läbikukkumine, millega ei peaks uhkustama. Nüüd on selgunud, et järgmise aasta eelarves ei ole ka ringiraha. Üks eelmine koalitsioon jõudis vähemalt eelnõunigi, mis, tõsi küll, jäi Riigikogus seadusena vastu võtmata.
Nüüd pensionidest. Pensionide täiendav tulumaksuvabastus loodi omal ajal teadmises, et keskmine vanaduspension peaks olema tulumaksuvaba. Seega, sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad pensioni tulumaksuvaba määra tõstmist. Kahjuks on see kõik, mida valitsus meile pakub, hoolimata varasematest lubadustest, et tõuseb üldine maksuvaba tulu määr. Üldise tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on teadagi kulukas ja ühe aastaga siin midagi väga suurt ära ei tee, aga midagi peaks siiski tegema. Üldise tulumaksuvabastuse loomisel peeti omal ajal õigeks, et selle suurus peaks olema võrdne alampalgaga. Järgmisest aastast on see vahe juba üle 200 euro kuus. Kui suureks peab see veel kasvama, et valitsusele muutuks see teema aktuaalseks? Valitsusliidu selge eelistus on 2015. aastal jõustuv tulumaksuprotsendi vähenemine, millest võidavad rohkem jõukad. See on sisuliselt ainus põhjus, miks üldist tulumaksuvaba määra tõsta ei saa. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et õige ja kõiki võrdselt kohtlev samm oleks just esimese astme ehk tulumaksuvaba määra tõstmine.
Nüüd räägin ka palgatõusust. Peaminister lubab uue aasta eelarves avalikule sektorile üldist läbivat palgatõusu 5,1%, samas on ta lubanud tõsta õpetajate alampalga 800 eurole. Aga arvestades õpetajate alampalga praegust suurust ei ole keeruline välja arvutada, et haridusministril tuleb n-ö sisemiste reservide arvel leida veel kuskilt 6%, et isegi see tagasihoidlik lubadus täituks. Viisakalt küsides: kui suures osas tähendab see sisemiste reservide otsimine hariduse kättesaadavuse vähenemist? Otsesõnu võib küsida, mitu kooli kinni pannakse. Kas tugispetsialistide palgaraha väljajätmine riigi kohustuste hulgast on juba otsustatud ja kui jah, siis kes ja kus seda otsustas? Või loodetakse praegugi, et ebaselgus selle palgaraha eest vastutamisel lubab omavalitsuste poole süüdistavalt näppu viibutada? Sellisel moel palgaasju ajama ei pea! Õpetajatel on õigus sellele, et tegelik palgapoliitika kokku lepitaks, ja valitsusel on kohustus seda teha. Valdav osa ühiskonnast on mõistnud, et õpetajate palgatasemel on vahetu seos Eesti arenguga ja see palk peaks algama vähemalt Eesti keskmisest.
Rääkides omavalitsustest, kellele peaminister lubas enneolematut tulude suurenemist, tuleb märkida, et tulude üldise kasvu kontekstis ei suurene tasandusfondi maht.
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

See aga tähendab vaeste ja vaesemate omavalitsuste mahajäämuse edaspidist süvenemist, mitte vastupidi. Ehk ei ole sugugi kavas ebavõrdseid ebavõrdselt kohelda, selleks et suuremat õiglust saavutada.
Lõpuks eelarve tasakaalust. Veel kümme aastat tagasi rääkisid valitsusliikmed, et riigieelarve peab igal jumala aastal ülejäägis olema. Tegelikult on meie eelarve juba mitmendat aastat miinuses. Tasakaalust räägib ka praegune valitsus sootuks pikemas ajaperspektiivis, ehkki ta teeb seda väga vaikselt, lootes, et keegi ei märka.
Jõudsalt kasvab valitsussektori võlakoorem, mis järgmisel aastal on peaaegu kaks korda suurem kui 2011. aastal. Nagu juba kurvaks tavaks on saanud, tasandab kõige muu defitsiiti töötukassa. Tegelikkuses on põhjendamatult kõrge töötuskindlustusmakse abil kehtestatud n-ö täiendav tulumaks, kusjuures seda tulumaksu maksavad üksnes palgasaajad. Nii on palgatulu saajatel tulumaks sisuliselt 2% kõrgem kui neil, kes elavad dividenditulust. Ka see ebaõiglus ei ole millegagi põhjendatud. Töötuskindlustuses on praeguse poliitika jätkudes järgmise aasta lõpuks reservid vajalikust määrast 33% suuremad. Need reservid on juba praegu nii suured, et võimaldaksid jõustada kriisiajal edasi lükatud ja lõpuks üldse allavett lastud tööturureformi nn turvalisuse paketi. Töötukassa vahendeid sihipäraselt kasutades saaks seda teha isegi maksemäära alandades.
Lõpetuseks. Minu arvates on tõeliselt küüniline, kui valitsusliidu liikmed pürgivad juba ammu väljamõeldud ja teiste väljaöeldud ideede autorlusele. Nii on lugu tulumaksuvaba miinimumi tõstmise vajadusega. Meie rahandusminister väidab, et tegemist on tema geniaalse väljamõeldisega, ja konservatiivsed koalitsioonipartnerid püüavad ministrihärrat üle trumbata tõeliselt ulmeliste maksuvaba tulu numbritega, mis tulevat kohe-kohe kehtestada. Lisaks kuulutavad nad valjuhäälselt vajadust kahekordistada juba lähiaastail õpetaja palk. Nii ilus, et jää või uskuma! Aga mida lähemale jõuame eelarve eelnõu üleandmisele, seda rohkem saab selgeks, et jutt ainult jutuks jääbki, sest tegelikult on valitsuse prioriteet kingitused kõige jõukamatele.
Eesti probleemid on sügavamal kui ühe aasta eelarve. Ma vajame poliitikat, sh eelarvepoliitikat, mis ütleks kõigile Eesti inimestele, et riik vajab neid, vajab ka siis, kui nad on sündinud vaesesse peresse, kui nad elavad Tallinnast ja teistest keskustest kaugemal, ka siis, kui nad on kaotanud töö. Seda valitsuse väljahõigatud eelarveprioriteedid ega ka mitme eelmise aasta eelarved meile paraku ei ütle.

Tänan! Palun kõnepulti kolleeg Kaia Iva Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud esimees! Peaminister! Kolleegid! Riigieelarve keskne küsimus peab olema see, milliste meetmetega on võimalik suurendada inimeste sissetulekuid ja parandada nende toimetulekut, tehes seda vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. 2014. aasta riigieelarve keskendub peamiselt inimeste sissetulekute kasvatamisele.
Hoolimata majanduskasvu pidurdumisest viimases kahes kvartalis on viimastel aastatel meie majandusel läinud hästi, võrreldes suurema osa Euroopa riikidega. Juurde on tekkinud töökohti, ettevõtted on taas jõudnud kasumisse ja inimeste palkki on hakanud pisitasa kasvama. Rahandusministeerium prognoosib üldiseks palgakasvuks järgmisel aastal 6,8%, riigieelarvest palga saajate palgafond kasvab 5,1%. Sealt tuleb raha politseinike, päästjate ja ka kultuuritöötajate sissetulekute kasvuks. Eriti oluliseks pean, et õpetajate miinimumpalk tõuseb teist aastat järjest, ulatudes järgmisel aastal 800 euroni. Omavalitsustele eraldatakse palgaraha rohkem, nii et õpetaja saaks keskmiselt 960-eurost töötasu. Samuti tõusevad kolmandat aastat järjest pensionid. On hea teada, et oleme valmis tulumaksuvaba osa suurendamisel astuma esimest sammu, et tulumaks pensionitõusust oma osa ära ei näpistaks, seetõttu suureneb pensionide maksuvaba osa 336 eurost 354 euroni. See on põhimõtteline otsus, millega tagame, et keskmine pension oleks maksuvaba.
IRL-i arvates on oluline, et riigieelarve tagaks kõikide planeeritud haridusreformide jätkumise. Kavas on rakendada kutseharidust tööturu vajadustele lähemale viivat reformi ja üle minna uuele, rohkem kvaliteedist lähtuvale kutsekoolide rahastamise korraldusele. Jätkub riigigümnaasiumide arendamine, millega maakonnas tagatakse tugev ja valikuterohke keskharidus. Sellega vähendatakse gümnasistide koondumist suurematesse linnadesse. Olemas on raha selle aasta sügisel käivitunud tasuta kõrghariduse tagamiseks ja vajaduspõhiste õppetoetuste maksmiseks juba terve aasta jaoks.
On oluline, et kohalike omavalitsuste tulubaas ehk tulumaksu laekumine kasvab 7%. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse avalikult kasutatavate teede hoiuks 10% kogu teehoiu rahastamise mahust ja kohalike teede hoiuks läheb otse KOV-idele kokku 28 miljonit eurot.
Selleks et kasvaks eelarve tulupool ja väheneksid maksupettused, on eelarves ette nähtud lisaraha Maksu- ja Tolliametile.
Eelmisel aastal avaldasin eelarve menetluse algul lootust, et see menetlus Riigikogus tuleb põhjalik ja konstruktiivne. Eelarve on menetluse käigus alati saanud suurel hulgal muudatusettepanekuid. Ma avaldasin lootust, et neid esitatakse läbimõeldult ning riigi, st maksumaksjate võimalustega arvestavalt. Nii ütlesin ma aasta tagasi. Kahjuks pidime eelmisel sügisel pettuma. Valdav osa eelarve kohta tehtud ettepanekuid ei olnud just oma rahalise katteallika poolest kehtivate seadustega kooskõlas ning me saime alles ei tea mitmendal ööl hoopis ajalehest lugedes teada, miks üks osa opositsioonist ööistungeid korraldas. Loodame, et sel korral kulgeb menetlus konstruktiivsemas õhkkonnas ning vastutustundlikult. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Jõudu tööle meile kõigile!

Läheme edasi teadetega. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 24. septembril algatatud kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 24. septembril algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 24. septembril algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile ja tagastanud arupärimise nr 359 selle esitajatele.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 443 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 443. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450 esimene lugemine toimus 11. septembril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 16. septembril kella 15-ks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Rahanduskomisjon otsustas esitada eelnõu täna teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Otsus tehti konsensuslikult.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna ka muudatusettepanekuid ei ole, siis võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud pärimisseaduse, notari tasu seaduse ja notariaadiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 440 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Neeme Suure!

Proua juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 440 ehk pärimisseaduse, notari tasu seaduse, notariaadiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 10. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 16. septembril. Selleks tähtajaks laekus üks muudatusettepanek Notarite Kojalt. Õiguskomisjon käsitles seda eelnõu kahel korral: 17. septembril, mil osalesid ka Justiitsministeeriumi ja Notarite Koja esindajad, ja 23. septembril, kui võeti vastu lõplikud otsused muudatusettepanekute kohta.
Notarite Koja muudatusettepanek puudutas eelkõige notari tasu ärajäänud ametitoimingute eest. Kui eelnõus oli sätestatud, et juhul, kui notaritoiming jääb ära, aga notar on toimingu ometigi ette valmistanud, näiteks teinud lepingu projekti, siis on tal õigus küsida tehtud töö eest tasu vastavalt sellele, kui palju ta kulutas aega projekti ettevalmistamiseks. Notarite Koda tegi ettepaneku säilitada praeguses regulatsioonis kehtiv kord ja määrata notari tasu ärajäänud tehingu eest mitte vastavalt kulutatud ajale, vaid lähtuvalt tehingu väärtusest. Komisjonis toimus päris elav debatt, kus Notarite Koja esindajad kaitsesid oma seisukohta. Ministeeriumi esindajad arvasid, et ajapõhiselt määratud notari tasu võiks olla õiglasem. Samas väitsid Notarite Koja esindajad, et tegemist on siiski ametitoiminguga, millest notar keelduda ei saa, ametitoimingud peaksid aga olema tasustatud ühesuguste põhimõtete alusel. Teiseks arvasid nad, et on ikkagi õiglasem, kui inimene teab notari juurde tulles, mis teda ees võib oodata. Kui notaril on tunnitasu, siis tuleb arvestada, et tundide hulk, mida notar kulutab projekti ettevalmistamiseks, võib olla väga erinev. Väikese väärtusega tehingu puhul võib see olla väga suur, aga väga suure väärtusega tehingule võib notar kulutada väga vähe aega ja sellisel juhul oleks ajapõhine tasu ebaproportsionaalne. Komisjon kuulas mõlema poole seisukohad ära ja võttis 23. septembril vastu otsuse. Komisjon leidis, et Notarite Koja argumendid olid tugevamad kui ministeeriumi seisukohad, ja ta võttis notarite ettepaneku arvesse.
Niisiis esitab komisjon lausa kolm muudatusettepanekut. Nendest esimene on normitehniline. Sellega muudetakse seaduseelnõu pealkirja ehk kirjutatakse pealkirja lisaks sõna "muutmise". Esialgne pealkiri ei väljendanud kõiki seaduseelnõuga hõlmatavate seaduste muutmist, aga nüüd pealkiri seda teeb.
Teine muudatusettepanek on sisuline. Komisjon on seisukohal, et ärajäänud tehingu eest tasu küsimine peab olema seotud tehingu väärtusega, mitte tehingu ettevalmistamiseks kulunud ajaga, nii nagu seaduseelnõu esialgu ette nägi.
Kolmas muudatusettepanek on samuti normitehniline ehk jätab eelnõust välja § 3 punktid 4 ja 5. See on seotud teise muudatusettepanekuga.
Ettepanekud hääletati läbi ja need kõik leidsid komisjoni heakskiidu.
Õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 25. septembriks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek korraldada kolmas lugemine ja eelnõu lõpphääletus 26. septembril 2013. aastal. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Neeme Suur! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Te ütlesite, et selle seaduseelnõu kohta on tehtud kolm muudatusettepanekut, mida komisjon konsensuslikult toetas. Kuidas teile tundub, kui nüüd need kolm muudatusettepanekut arvesse võtta, kas siis mõlemad pooled, ma pean silmas Notarite Koda ja valitsust, on nende ettepanekutega nõus? Kas oli tunda, et komisjonis jäi ikkagi erimeelsusi pärast nende muudatusettepanekute hääletamist, mis nüüd lähevad eelnõusse sisse?

Aitäh! Tegelikult valitsuse esindajad tunnustasid teise poole argumente. Ka ministriga suheldes on saanud selgeks, et seal erimeelsusi ei jäänud. See muudatus ei ole niivõrd põhimõtteline. Kui Notarite Koda peab sellist lähenemist õigemaks, siis nii see on.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, kolleeg Neeme Suur! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute juurde. Nagu juba öeldud, on eelnõu kohta tehtud kolm muudatusettepanekut. Esimene on õiguskomisjonilt ja seda ettepanekut on täielikult arvestatud. Teine ja kolmas on samuti õiguskomisjonilt ja neid on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 440 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 441 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu samuti 17. septembril. Istungil osalesid justiitsministri nõunikud Madis Timpson ja Kätlin Ots ning ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna. Parandusettepanekute esitamise tähtajaks oli määratud 16. september, kuid ühtegi parandusettepanekut ei laekunud. Õiguskomisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu täiskogu päevakorda 25. septembriks ehk tänaseks (poolt olid kõik 8 komisjoni liiget, kes kohal olid), teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ning kui see lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 26. septembriks (poolt olid kõik 8 osalenud õiguskomisjoni liiget). Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Jents! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Kuna ka muudatusettepanekuid ei olnud, siis on seaduseelnõu 441 teine lugemine lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 464 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Perekonnaseisutoimingute seadus on suhteliselt uus seadus, see jõustus 2010. aastal. Eelnõu parandab ja täpsustab seda 2010. aastal jõustunud seadust, kuna töö käigus on selgunud mõned ebatäpsed regulatsioonid, õiguslikud lüngad ja vastuolud. Paljud normid, mida seni on rakendatud regionaalministri määrusega, tõstetakse nüüd ümber seadusesse, kuna nende õige koht on seal. Räägin natuke täpsemalt mõnest olulisemast punktist.
Inimesi puudutab vist kõige rohkem see, et lihtsustatakse abieluvõime kindlakstegemise menetlust. Praegu on selline üldreegel, et kui välismaal elav isik soovib Eestis abielluda, siis peab ta oma elukohariigist tooma abieluvõimetõendi ehk tõestama, et ta ei ole juba abielus. Aga siin on see probleem, et osa riike ei väljasta abieluvõimetõendit neile, kes pole nende kodanikud. Sellisel juhul peavad Eesti kodanikud Eesti kohtus taotlema luba Eestis abiellumiseks. See on ka ajakirjanduses kajastust leidnud, sest see on põhjustanud inimestele ebamugavust ja rahulolematust. Eelnõuga luuakse erand Eesti kodanikule ja määratlemata kodakondsusega isikule. Kui need inimesed ei saa elukohariigist seda tõendit, siis annavad nad perekonnaseisuametniku juures kirjaliku kinnituse selle kohta, et neil puuduvad takistused abielu sõlmimiseks. Samuti vabastatakse abieluvõimetõendi esitamisest välismaalased, kes on vahetult enne abiellumisavalduse esitamist elanud Eestis vähemalt kuus kuud ja kelle andmed on rahvastikuregistris.
Eelnõuga muudetakse ametniku perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivuse aega. See muudatus on eelkõige mõeldud ametkonna jaoks. Õiguse kehtivust pikendatakse kolmelt aastalt viiele ning lihtsustatakse uue tähtajalise õiguse saamist (samamoodi nagu vaimuliku õiguse puhul abielusid sõlmida).
Veel muudatustest. Luuakse õiguslik alus soo muutmise andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Praegu on selline regulatsioon regionaalministri määruses, aga see tõstetakse seadusesse, kus on selle õige koht. Täpsustatakse omavalitsuse ja Siseministeeriumi pädevust perekonnaseisuametniku eksami ja sellele eelneva koolituse läbiviimisel. Luuakse selgemad õiguslikud alused tõendite ning arhivaalil olevate perekonnaseisuandmete väljastamiseks. Lihtsustatakse välismaalasest surnu isikut tõendava dokumendi selle väljaandjale edastamise haldusmenetlust. Vähendatakse paberdokumentide hulka abielu sõlmimisel, asendades abielu sõlmimise protokolli abielukande eeltäidetud prindiga. See muudatus võimaldab ametnikul abielu registreerimisel võtta kaasa tõend ning anda see abiellujatele kohe peale abielu sõlmimist. Sellega vähendatakse menetluses koostatavate paberdokumentide hulka. Lisaks luuakse õiguslik alus pöörduda kohtusse juriidilise fakti tuvastamiseks perekonnaseisuandmetes (ka selleks puudus seaduses seni õiguslik alus).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatusega kõrvaldatakse üks vastuolu. Praegu on valla- ja linnasekretäril kohustus tagada perekonnaseisutoimingute seaduslikkus. Näiteks on aga sellise suure omavalitsuse nagu Tallinna puhul ilmselt ebaproportsionaalne nõuda, et linnasekretär isiklikult vastutaks kõigi nende kannete õigsuse eest, vastutab ikkagi ametnik, kes kandeid teeb. Rahvastikuregistri seadust täiendatakse vastavate andmete ning andmete kandmise alusdokumentide lisamisega. Riigilõivuseaduses sätestatakse õiguslik alus riigilõivule soo muutmise andmete kandmisel rahvastikuregistrisse.
Need olidki olulisemad punktid. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimus on kolleeg Valeri Korbil.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Eelnõu §-s 1 on kirjutatud sellest, et valla- ja linnavalitsused registreerivad sünde ja surmasid. Seda tööd teevad ka maavalitsused. Võib-olla oleks parem kõik see ühte kohta kokku viia, et ei oleks vaja joosta maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Me oleme seda arutanud. Eelkõige sellest aspektist, et mõnes väikeses omavalitsuses on neid toiminguid niivõrd vähe, võib-olla registreeritakse ainult mõni sünd aastas ja siis on ka ametnike vilumus paratamatult suhteliselt vähene. Nagunii käivad paljud neid toiminguid mujal tegemas. Tegelikult ei ole piirangut, millises omavalitsuses seda teha võib. Aga me oleme jäänud praeguse regulatsiooni juurde sellepärast, et inimesel oleks rohkem neid kohti, kus ta saaks registreerida näiteks lapse sündi või lähedase surma. Kui selleks oleks ette nähtud ainult üks koht maakonnas, siis see võiks osale inimestest tähendada logistilisi probleeme ja võib-olla põhjustaks rahulolematust. Kuigi tõsi ta on, et suur hulk nendest kannetest tehakse niikuinii nendes üksikutes kohtades. See on asi, mida võiks veel komisjonis arutada. Meie poolt vaadates ma pigem arvan, et kannete kvaliteet seetõttu paraneks. Küsimus on selles, et selle asja teine pool on teenuse kättesaadavus inimestele just väiksemates kohtades.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Nüüd palun ma ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Proua juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 464 oma 16. septembri koosolekul. Koosolekule olid kutsutud regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Epp Hannus. Regionaalminister tutvustas komisjonile eelnõu 464 sisu ning eesmärke. Lisaküsimused, mida istungil esitati ning millele minister ja Siseministeeriumi ametnikud vastasid, puudutasid eelkõige riigilõive, statistilisi andmeid ning seaduse jõustumise aega. Arutleti ka teemal, kas riik peaks abiellumise ning lapse sünni korral väljastama vastava tunnistuse blanketil.
Nüüd seaduse eesmärgist. Nagu minister ka mainis, perekonnaseisutoimingute seadus jõustus 2010. aasta 1. juulil, aga praktikas on ilmnenud mitmeid õiguslikke probleeme. Ebatäpsetest regulatsioonidest, õiguslünkadest ja kollisiooninormidest ülesaamiseks on vaja seda seadust parandada. Eelnõuga täidetakse need õiguslikud lüngad, kõrvaldatakse vastuolud ning luuakse selged normid, et haldusmenetlust saaks efektiivselt, selgelt ja õiguspäraselt läbi viia.
Eelnõuga pikendatakse ametniku perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse kehtivuse aega ning muudetakse uue tähtajalise õiguse saamine sarnaseks sellega, mis kehtib vaimuliku õiguse puhul abielusid sõlmida. Täpsustatakse maavalitsuse ja Siseministeeriumi pädevust perekonnaseisuametniku eksami ja sellele eelneva koolituse läbiviimisel. Luuakse selged õiguslikud alused tõendite ning arhivaalil olevate perekonnaseisuandmete väljastamiseks, lihtsustatakse välismaalasest surnu isikut tõendava dokumendi välisriigi saatkonnale edastamise haldusmenetlust, vähendatakse paberdokumentide hulka abielu sõlmimisel, asendades abielu sõlmimise protokolli abielukande eeltäidetud prindiga, lihtsustatakse abieluvõime kindlakstegemise menetlust kodaniku jaoks ning luuakse õiguslik alus soo muutmise andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatustega likvideeritakse eelkõige vastuolu perekonnaseisutoimingute seadusega valla- ja linnasekretäri pädevuse osas perekonnaseisutoimingute seaduslikkuse tagamisel. Rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muudatused tulenevad eelkõige perekonnaseisutoimingute seaduse muudatustest. Rahvastikuregistri seadust täiendatakse vastavate andmete ning andmete kandmise alusdokumentidega. Õigusselguse ja otstarbekuse eesmärgil sätestatakse õiguslik alus, et saaks vabastada asutuse asjaajamiskorras registreerimise kohustusest haldusmenetluse käigus saadud või loodud dokument, mis on registreeritud rahvastikuregistris. Täpsustatakse ka juurdepääsuõigusi andmetele.
Komisjonis otsustati teha ettepanek panna eelnõu Riigikogu täiskogu 25. septembri päevakorda (selle otsuse poolt oli 7 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata ettekandjaks Siim Kabrits ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. oktoober 2013 kell 17.15. Need kolm viimast otsust tehti konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Küsimus on kolleeg Reet Roosil.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma oleksin seda võib-olla pidanud küsima ministrilt, aga ma ei jõudnud. Kas te teate, kui palju peab vaimulik ja tavaline abieluregistreerija abielusid registreerima, et n-ö vormis olla?

Aitäh! Senise korra järgi oli vaimulikule antud see õigus viieks aastaks. Selle aja jooksul võis ta perekonnaseisutoiminguid teha ehk abielusid sõlmida. Kui ta selle aja jooksul sõlmis 25 abielu, siis see õigus pikenes automaatselt järgmise viie aasta peale. Eelnõuga tehakse ettepanek pikendada ka perekonnaseisuametnike õigust neid toiminguid teha kolmelt aastal viiele, et olukord oleks samasugune nagu vaimulikel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Siim Kabrits! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 464 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. oktoobri kell 17.15.
Eelnõu 464 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 466 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine. Eesmärgi saavutamiseks jagab leping maksuõigused lepinguosaliste riikide vahel, hoides ära diskrimineeriva maksustamise ning tõkestades maksudest kõrvalehoidmist. Eesti on ratifitseerinud topeltmaksustamise vältimise lepingud 52 riigiga. Lepingud põhinevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul. Erinevused tulenevad riikide delegatsioonide kokkulepetest. Mehhikoga sõlmitud maksuleping parafeeriti peale esimest läbirääkimiste vooru.
Olulisemad Eesti-Mehhiko lepingu erinevused OECD tüüplepingust on järgmised. Dividendi maksustamise õigus jääb ainult tulu saaja residendiriigile (OECD tüüplepingus on maksustamise õigus jagatud residendi- ja tuluallikariigi vahel). Ettevõtjal tekib teises riigis püsiv tegevuskoht, kui seal on teenuseid osutatud kuue kuu jooksul (see säte tuleneb OECD tüüplepingu kommentaaridest). Ka kinnisvara mõiste on Mehhikoga sõlmitud lepingus laiem kui OECD tüüplepingus. Eesti soovil on lepingus kirjas kinnisvaraga seotud nõudeõigused, mille lisamine võimaldab säilitada kinnisvaratulu maksustamise õiguse tulumaksuseaduses sätestatud ulatuses. Topeltmaksustamise vältimise leping ei anna riikidele lisavõimalusi maksustamiseks, vaid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse üle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus ja selle kohaselt kohaldatakse Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vahelise vastuolu korral välislepingu sätteid. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme kolleeg Peeter Laursoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 466 arutas rahanduskomisjon oma 16. septembri istungil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.
Arutelu käigus tekkis küsimusi. Artikli 6 kohta küsiti, mida mõistetakse kinnisvaratulu all, mida peaks Eesti silmas pidama. Kinnisvara määratletakse selle lepinguga vara asukohariigi seaduse alusel, näiteks kuuluvad selle lepingu alusel kinnisvara mõiste alla ka eluskari ning põllumajanduses ja metsanduses kasutatavad seadmed. Tunti huvi, kui palju on selle lepinguga seotud inimesi. Eesti Panga statistika seda ei kajasta, pigem on tegemist perspektiivse lähenemisega.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu päevakorda 25. septembril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks võiks määrata 3. oktoobri kell 17.

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 466 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. oktoobri kell 17.
Eelnõu 466 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud Põllumajandusministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendusasutuste ümberkorraldamisest ning vajadusest ajakohastada taimekaitseseaduses kasutatavaid termineid ja normitehnilist märkust. Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on toimunud teadus- ja arendusasutuste ümberkorraldamine, mille käigus liideti Eesti Maaviljeluse Instituut ja Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning uue asutuse nimeks sai Eesti Taimekasvatuse Instituut. Kehtiva taimekaitseseaduse redaktsioonis on sätestatud, et Eesti Maaviljeluse Instituudil on teatavad õigused ja kohustused seoses taimekaitseseadmete tehnilise kontrolliga. Olemasolevate teadus- ja arendusasutuste liitmisel kanti uuele asutusele üle Eesti Maaviljeluse Instituudi ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi õigused ning kohustused. Seega on taimekaitseseaduse muutmise eesmärk jätta seaduse tekstist välja Eesti Maaviljeluse Instituut ning viidata Põllumajandusministeeriumi valitsemisala ainsale teadus- ja arendusasutusele.
Eelnõuga nähakse ette rakendussätted, millega antakse asjaomastele isikutele kindlus, et Eesti Maaviljeluse Instituudi väljastatud tunnistused jäävad kehtima. Samuti tehakse parema õigusselguse tagamise eesmärgil mõned korrektiivid taimekaitseseaduses kasutatavates terminites. Söödaseaduse muutmise seadusega tunnistati kehtetuks taimekaitseseaduse sätted, mis reguleerisid puidu keemilist töötlemist ja puidust toodete märgistamist puidumärgiga. Puitu ja puidust tooteid on lubatud märgistada vastavusmärgiga HT siis, kui neid on eelnevalt kuumtöödeldud. Termin "puidumärk" oli kasutusel üksnes puitmaterjali keemilise töötlemise korral. Kuna see meetod ei ole enam lubatud, siis jäetakse sõna "puidumärk" taimekaitseseaduse tekstist välja. Taimekaitseseaduse normitehnilist märkust ajakohastatakse, jättes sealt välja viited kehtetuks tunnistatud direktiividele ja asendatakse need viitega uuele asjakohasele määrusele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni liikme Priit Sibula!

Austatud juhataja! Head ministrid! Kolleegid! Maaelukomisjon arutas taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 16. septembri istungil, kus lisaks komisjoni liikmetele osalesid Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep ning teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. Kuna minister seaduse sisust meile ülevaate juba andis, siis räägin mõne sõnaga sellest, mis komisjonis arutelul oli. Õige mitmeid küsimusi, millest minister siin juba rääkis, arutati ka komisjonis. Aga komisjonis oli arutelu veidi laiem, ei räägitud ainult konkreetsetest seaduspügalatest. Komisjoni liikmetel oli huvi, et kuna uus asutus on juba kaks ja pool kuud toiminud, siis kuidas see aeg on läinud, kas on mingeid probleeme tekkinud. Saime vastuse, et probleeme täheldatud ei ole. Oli huvi, kas ja kui palju koondamisi toimus. Saime teada, et ühe endise instituudi direktor, kes ei tahtnud jätkata tööd ministeeriumi osakonnajuhatajana, koondati, muid koondamisi ei ole olnud. Töötasusid on tõstetud. Kahe eelneva instituudi nõukogud saadeti laiali ja moodustati uus teadusnõukogu.
Komisjon tegi konsensuslikud otsused esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva, muudatusettepanekuid võib esitada kuni 9. oktoobrini kella 17.15-ni. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 473 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. oktoobri kell 17.15.
Eelnõu 473 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 463 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on valitsuse esitatud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Minu selja taha pannakse üles laiemat informatiivset materjali, kuna ma arvan, et enne tõsiseid arutelusid tasub veidi peatuda sellel, mis seisus meie metsad praegu üldse on.
See, et Eesti on Euroopa üks kõige metsarikkamaid maid, pool meie maismaast on metsaga kaetud, ei tohiks kindlasti teile, siin saalis viibijatele üllatus olla. Võrdluseks ütlen niipalju, et metsa on tõesti palju rohkem kui näiteks 1930. aastate lõpus, kui meie territooriumist oli metsaga kaetud ligikaudu 20%, kaugeltki mitte pool territooriumist. Aeg-ajalt küsitakse, kui palju siis ühe inimese kohta meil metsa tuleb. Kujundliku näitena ütlen, et kui me kogu metsa Eesti inimeste vahel ära jagaksime, siis igale Eesti inimesele jaguks umbes Tammsaare pargi suurune tükk metsa.
Suure varanduse olemasolu tähendab muidugi seda, et seda varandust tuleb ka hoolega hoida. Meie metsadest umbes veerand on kaitse all, sh kümnendik on range kaitse all, mis tähendab, et selle 10% peal on keelatud igasugune majandustegevus, ülejäänud alad on pisut leebemate piirangutega. Lisaks oleme riigina alla kirjutanud säästva metsamajandamise põhitõele, mis lubab meil metsa raiuda ainult juurdekasvu piires. Selle pärast, kas me oma metsa mitte liiga palju ei raiu, valutatakse tihti südant. Seetõttu kehtib meil põhimõte, et raiuda ei või rohkem, kui juurdekasv seda lubab.
Selliste piirangute tõttu erineme meie väga paljudest teistest Euroopa Liidu riikidest selle poolest, et ei pea muretsema selle pärast, et metsad oleksid kuidagi kadumisohus või väga jõuliselt kahaneksid. Vastupidi, pikka aega on metsa juurdekasv olnud meil palju suurem kui raiemaht. See vahe on viimasel aastal vähenenud, aga praegu on see vahe siiski märgatav.
Metsad jagunevad üsna võrdselt eraomanike metsa ja riigi ehk kõigile maksumaksjatele kuuluva metsa vahel. Erametsaomanikke on Eestis ligi 100 000, enamik neist on eraisikud. Võib öelda, et meil kõigil on põhjust tunda head meelt selle üle, et metsaomanikud tunnevad oma metsa käekäigu ja ka heaperemeheliku metsamajandamise vastu järjest suuremat huvi. Pidevalt kasvab nende metsaomanike arv, kes kuuluvad metsaühistutesse.
Sageli on muret tuntud rikkumiste pärast. Ei saa küll öelda, et metsas üldse pahandust ei tehtaks või et kõik oleks ideaalses korras, aga valupunkt ei ole enam mitte väga suured seadusrikkumised, vaid pigem piiripealsed juhtumid, kus minnakse heatahtliku majandamisega vastuollu. Selles kontekstis tuleks vaadelda kindlasti ka praegu laual olevaid seadusmuudatusi. Iseenesest on arusaadav, et kõike ei saa seadusega lahendada ega peagi lahendama, kindlasti on metsas toimetamisel oma koht ka heal taval. Seetõttu olen ma igati innustanud metsaseltsi eestvõttel toimuvat metsanduse hea tava kujundamist. Praeguseks on hea algus tehtud, aga muidugi vajavad kokkulepitud kaunid põhitõed palju täpsemat ja detailsemat sisustamist. Kindlasti on kohti, kus peale riigi keegi ei saa olukorda parandada. Just nendele aspektidele eelnõu keskendubki.
Nagu näete, on ebaseaduslike raiete ja muude metsandusrikkumiste hulk võrreldes kümne aasta taguse ajaga oluliselt vähenenud, koos ühiskonna küpsemisega on tõepoolest õpitud reegleid rohkem väärtustama ja austama. Riik peab seisma hea selle eest, et metsas toimuvat saaks lihtsalt jälgida ja kontrollida, et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine ja säästlik metsamajandamine, aga sellisel viisil, et metsaomaniku elu ei muutuks asjatult vaevarikkaks või erakordselt koormatuks bürokraatia mõttes.
Mina pean väga oluliseks, et 2015. aastaks valmib tänapäevane elektrooniline metsaregister, mis muudab metsas toimuva avalikkusele palju paremini jälgitavaks. Nii peavad raietöid planeerivad metsaomanikud oma metsa inventeerimisandmed tulevikus metsaregistrisse kandma. Seda infot saavad edaspidi jälgida kõik, kellele metsas toimuv huvi pakub. Selline on see vaade, mis metsaregistrist avanema hakkab. Metsaregister genereerib edaspidi metsaomanike sisestatud andmete baasil teemakaardi, kus on näha need alad, kus majandustegevus on lubatud, ja millal orienteerivalt ühel või teisel konkreetsel maatükil näiteks uuendusraiet oodata on.
Paljud pinged metsa ümber tulenevad sellest, et mõni seeneline või bussiga maale sõitja silmab raielanki ja mõtleb kohe, kas konkreetsel raielangil toimuv tegevus on seaduslik ja kas seal on ikka kõik korras. Tihti on need mured täiesti asjatud ja põhjendamatud. Selleks et neid kõhklusi ja kahtlusi leevendada ja anda sellele inimesele, kes ühe või teise konkreetse raielangi ääres seistes muret tunneb, kiirelt vastuseid, on eelnõus ka see ettepanek, et metsaomanik peaks edaspidi langi servale panema infosildi, samamoodi nagu seda nõutakse näiteks ehitusplatside juures. Selline informatiivse sisuga silt tuleks paigaldada enne tööde alustamist ja peaks andma infot tööde tegija ja tellija kohta.
Metsa peab majandama muidugi heaperemehelikult ja loodusega arvestades. Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekul on eelnõusse sisse toodud uus mõiste "püsimetsandus", mis tähendab, et väljaraiutud või väljalangenud puud asendatakse pidevalt nii, et mõju metsa üldisele tervisele oleks minimaalne. See annab metsaomanikele uue ja keskkonnasõbralikuma alternatiivi näiteks lageraiepõhisele majandamisele.
Metsade elurikkuse hoidmiseks sätestab eelnõu kohustuse jätta suurematele raiesmikele pärast lageraiet senisest rohkem säilikpuid. Üle viie hektari suurusel raielangil tuleb praegusega võrreldes kasvama jätta kaks korda rohkem puid ehk vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Ka saavad metsaomanikud edaspidi kujundada lanke vastavalt looduslikele piiridele, nii et need sobiksid maastikuga rohkem ja metsad ei killustuks. See tähendab, et kaob üldine langiraiumise piirang ja lankide maksimaalsed pindalad lähtuvad edaspidi kasvukoha tüübist.
Seadusesse lisatakse ka uus raieliik – kujundusraie. Kujundusraiet on mõeldud kasutada ikkagi eelkõige looduskaitselistel eesmärkidel ja seda tehakse ka edaspidi kaitsekorralduskava alusel. Näitena võib tuua häilude raiumise metsise elutingimuste parandamiseks. Ütlen neile, kes on käinud Pirita maastikukaitsealal siinsamas Tallinnas, et ka vaadete avamine peaks olema edaspidi kujundusraie abil võimalik.
Nagu eespool räägitud, metsas on rikkumised järjest vähenenud. On aga paar kitsamat valdkonda, kus on vaja kontrolli tugevdada. Metsaseadus ütleb ju ka praegu, et viis aastat pärast raiet peab mets olema uuenenud. Praegu on Keskkonnaametil õigus seda kontrollida ainult juhul, kui omanik ise ameti kontrollima kutsub. Võite arvata, et need kutsed ei ole just väga sagedased. Seaduseelnõus tehakse ettepanek, et ametil oleks võimalus ja õigus minna kontrollima ka omal algatusel, kui on põhjust arvata, et uuendamise nõuet ei ole seaduse kohaselt täidetud või kui keegi on sellele tähelepanu juhtinud.
Ka soovime tõhustada kontrolli erametsatoetuste üle, et tagada nende sihipärasus. Tõsi, tahtlikke pettusi esineb metsatoetuste puhul väga harva, aga rikkumise korral peab olema võimalik toetusesaajalt raha tagasi nõuda. Kui peaks tuvastatama tahtlik pettus või tahtlik valeandmete esitamine, siis seaduse jõustumise korral võib riik tulevikus keelduda samale omanikule toetuse maksmisest.
Viimane eesmärk, mille ma tahan metsaseaduse muutmise juures välja tuua, on asjatu bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine, lihtsalt öeldes, mõistlikum ja lihtsam asjaajamine, seda metsaomaniku, aga ka riigi ametiasutuste jaoks. Eelnõu kohaselt saab omanik tulevikus ise elektroonilises metsaregistris registreerida teatise selle kohta, et ta raiet kavandab. Selle eeldus on muidugi, et ta on metsaregistrisse esitanud metsa inventeerimise andmed ning need on läbi vaadatud ja leitud, et inventeerimisandmed on igati kohased ja vastavad tegelikkusele. Nii et korrektsel metsaomanikul on võimalik ise oma asjad kiirelt korda ajada, ilma et peaks väga pikalt mitmesuguste lubade või taotlustega eri ametiasutuste vahet jooksma.
Ka väikemetsaomaniku elu muutub iseenesest kergemaks, sest kuni viie hektari suuruse kinnistu omanikud enam inventeerimisandmeid esitama ei pea. Metsateatise esitamise kohustus säilib mõistagi ka neile ja seda juhul, kui ühe kinnistu piires soovitakse raiuda rohkem kui 20 tihumeetrit puitu aastas. Kui soovitakse raiuda alla 20 tihumeetri aastas, siis selleks ei ole tulevikus vaja metsateatist esitada.
Omanikele on kindlasti oluline ka see, et raievanust me seaduses küll ei alanda, aga edaspidi on võimalik arvesse võtta segapuistute omapära. Kui praegune süsteem lähtub sellest puuliigist, mida metsas kõige rohkem kasvab, raie vanus määratakse selle järgi, siis paraku tähendab see muu hulgas seda, et osa väärtuslikku puitu läheb raisku. Tulevikus eri puuliike arvestav raievanus ei suurenda ega vähenda raiemahtu, aga võimaldab uuendusraiet teha õigel ajal.
Selline oli sissejuhatus. Palun parlamendil esitatud eelnõu toetada!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Siim Kabrits!

Aitäh, proua istungi juhataja! Lugupeetud minister! Praegu keskendutakse metsas eelkõige puidu varumisele. Kuid metsast tuleb ka muid saadusi, näiteks marjad, seened, ravimtaimed, käbid. Kas on plaanis ka nende saaduste väärindamist toetada või toetada nende varumist kuidagi muud moodi, näiteks nagu on teinud meie naaberriigid Soome, Rootsi ja Läti, kes on muutnud nende saaduste realiseerimise tulumaksuvabaks?

Aitäh! Ei, käbide kogumise tulumaksuvabastust selle eelnõu menetlemise käigus plaanitud ei ole. Aga eelnõu arutelu parlamendis esimese lugemisega ju alles algab. Nii et mine tea, mis häid mõtteid teil selle eelnõu menetlemise käigus tulla võib.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Suur tänu selle huvitava esituse eest ja selle eest, et te mitte ainult ei lugenud puldist teksti ette, vaid illustreerisite oma ettekannet ka metsanduse arengukavaga. Aga kui palju eelnõu puudutab metsaomanike ühistegemist ehk ühistulist tegevust? Kas oskate hinnata, kas siin on mõju olemas, ja kuidas te üldse hindate Eesti metsaomanike ühistegevust?

Aitäh! See ühistegevus on järjest aktiivsem, järjest rohkem koonduvad metsaomanikud ka Eestis ühistutesse. Eelkõige on see seotud toetuste taotlemisega, ühistul on sageli lihtsam toetust taotleda. Seda oleme tõesti igati soosinud, et metsaomanikud ei peaks alati kõiki probleeme üksi lahendama ega proovima oma peaga kõikidele küsimustele vastust leida. Ühistutesse koondumine on igal juhul soositud ja mõistlik. Kui toetuse taotluse esitab ühistu, siis on see kindlasti mõistlikum sellest, kui metsaomanik peaks üksinda toetuse taotlemise kallal pusima.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister, ka mina tänan selle huvitava ja väga hästi illustreeritud ettekande eest! Seaduseelnõus on üks hea põhimõte, mis puudutab avatust ja läbipaistvust. Selle töövahendiks saab metsaregister. Neid andmeid, mida sealt näha peaks saama, on päris palju. Kas me investeerime metsaregistri võimekusse ja kui palju me investeerime sellesse, et see kõik nii toredasti tööle hakkaks, nagu eelnõus on plaanitud?

Aitäh! Ma jään euro täpsusega vastuse ausalt öeldes võlgu. Me alustasime investeerimist metsaregistri väljaarendamisse juba mõni aasta tagasi. See protsess on olnud põhjalik ja pikk. Nagu ikka, oleks mõni lahendus võinud juba praegu olemas olla. Et tõesti kõik ideaalselt tööle hakkaks, siis sellesse on investeeritud, aga konkreetset summat euro täpsusega ma parem ei ütle, sest ma ei taha eksida. Aga soov ja valmisolek selleks, et seaduse jõustumise ajal ei oleks mitte ainult register juba valmis, vaid oleks olnud võimalik seda ka eelnevalt proovida, on ministeeriumis olemas ja me võtame seda tõesti tõsiselt. Ausalt öeldes, see ei ole mitte ainult Eesti mastaabis unikaalne lahendus, vaid Euroopa Liidus tervikuna ei ole teist sellist registrit, mis riigimetsad avalikkusele niivõrd jälgitavaks teeb. Kui sellega ilusasti ja edukalt hakkama saadakse, nagu mitme teise IT-lahendusega meil hakkama saadud on, siis võiks see edaspidi kindlasti huvi pakkuda teistelegi Euroopa Liidu riikidele ja mitte ainult Euroopa Liidu riikidele, vaid võimalik, et ka riikidele väljaspool Euroopat. Nii et me võtame seda väga tõsiselt.

Aitäh! Palun, Rein Randver, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Minu arust komisjonis vist sellelaadseid küsimusi ei olnud, aga teie kui eelnõu algataja peaksite vastust teadma. Siin on palju arve, näiteks 20 tihumeetri piirang ja 5 hektari piirang. Kuidas need arvud tekkisid? Miks ei võiks siin olla näiteks 25 tihumeetrit või 8 hektarit? Kas siin on mingid põhjendused taga?

Aitäh! Selles eelnõus on taas väga palju kompromisse. Seda eelnõu on nagu ka jahiseadust väga pikalt ette valmistatud. Seda on läbi räägitud ja kokkuleppeid on otsitud paljudega, alates keskkonnakaitseorganisatsioonidest kuni metsamajandajateni välja. Enamik nendest arvudest on kokkuleppelised. Miks on 5 hektarit, miks ei ole näiteks 4,75 või 5,25 hektarit? See oli kokkulepe, milleni töörühmas jõuti. See on selliste otsuste puhul sageli nii, et kuskil peab see kokkuleppe koht olema. Ma arvan, et need arvud, milles on kokku lepitud, on kokkuvõttes üsna mõistlikud ja arvestavad mõlemat poolt. Need arvestavad, et me ei teeks liiga loodusele laiemas mõttes, et me ei lähtuks ainult metsa raiumise või majandamise huvidest. Teisest küljest on ikkagi arvestatud eriti väikemetsaomanike muret ja soovi, et kohati ebamõistlikku bürokraatiat, mis praegu meil mõne koha peal veel on, pisut leevendada. Ma arvan, et selle eelnõu tegemise käigus on jõutud mõistlikule kokkuleppele.

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Ma kutsun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt minu tänu ja tunnustus ministrile, kes tänaseks ettekandeks nii põhjalikult oli valmistunud ning andis väga hea ülevaate sellest seaduseelnõust, mida ka keskkonnakomisjon oma 15. septembri istungil käsitles. Selle tõttu, et minister tegi nii ilusa ja põhjaliku ettekande, ma seaduseelnõu sisu enam tutvustama ei hakka. Küll aga saan ma rääkida sellest, et komisjonis oli seoses selle seaduseelnõuga väga pikk ja põhjalik arutelu, oli väga palju küsimusi ning komisjoni liikmed tegelesid selle seaduseelnõuga väga aktiivselt. Komisjoni olid kutsutud selgitusi andma Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ja õigusosakonna nõunik Merike Laidvee. Külalised oskasid väga ilusasti ja asjalikult kõikidele küsimustele vastata.
Mingit teravat probleemi üles ei jäänud. Arutelu kokku võttes võin öelda, et ka komisjoni liikmed leidsid, et see seaduseelnõu liigub väga ilusasti selles taktis, nagu näeb ette Riigikogus vastuvõetud metsanduse arengukava. 15. veebruaril 2011, kui te mäletate, võttis Riigikogu vastu uue metsanduse arengukava kuni aastani 2020. Nagu öeldud, see seaduseelnõu liigub väga ilusasti selles taktis, mida arengukava on ette näinud. Ükski komisjoni liige mingeid ettepanekuid seaduseelnõu teksti muutmise kohta ei teinud ja selle tõttu on seaduseelnõu sellisel kujul, nagu ta Vabariigi Valitsusest Riigikogu menetlusse tuli, täna ka siin teie ees.
Pärast põhjalikku arutelu asus komisjon otsuseid tegema. Otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu täna Riigikogus arutusele (see otsus tehti konsensusega), teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 463 esimene lugemine lõpetada (ka see otsus tehti konsensusega) ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu 463 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. oktoober 2013 kell 17.15 (ka see otsus võeti ühehäälselt vastu). Sellega ma lõpetan. Aitäh!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, Kalle Jents!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu arvates on äärmiselt positiivne ja tervitatav see 20 tihumeetri põhimõte. Paljud metsaomanikud saavad nüüd oma metsas väga lihtsalt küttepuid teha. Ma saan aru, et nüüdsest enam bürokraatiat ei ole ega ole vaja teatist vormistada. Aga kas on mingid muud nõuded või mingi kontroll, kas omanik võib teha lage- või harvendusraiet, või on see täiesti metsaomaniku enda mõistuse ja südametunnistuse asi, kuidas ta need 20 tihumeetrit oma metsast maha võtab?

Aitäh küsimuse eest! Minu mäletamise järgi on see säte, mis lubab metsaomanikul ilma ametlikke dokumente vormistamata raiuda metsa oma kasutuseks, sees ka kehtivas metsaseaduses. Seal, nagu me mäletame, on lubatud raiuda kuni 5 tihumeetrit hektari kohta, aga mitte rohkem kui 20 tihumeetrit ühe kinnistu kohta. Nüüd on tehtud asi veel lihtsamaks ja öeldud, et mitte rohkem kui 20 kuupmeetrit ühe metsakinnistu kohta. 20 tihumeetri puiduga on muidugi raske lageraiet teha. Ma arvan, et see väga hästi ei õnnestu. Kui ühest servast hakkadki pihta, siis pead kohe pidama jääma, kuna see norm saab väga kähku täis. Aga kunagi see metsaseadusesse nii kirja pandi. Loogika oli see, et kui väikemetsaomanikel on vaja kas või talveks kütet varuda – kui on vähegi maja mõõtu maja, siis tavaliselt kulub talve jooksul 10–15 tihumeetrit –, siis selleks ei peaks väikemetsaomanikke bürokraatiaga vaevama. See mõte on ka selles seaduseelnõus sees. See kogus on tõesti väike, mingit äri sellega ei tee ja lageraiet ilmselt ka ei õnnestu teha.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kuulnud, et see seaduseelnõu on saanud enamasti ainult positiivset vastukaja, aga mul tekkis ministri slaidide põhjal küsimus läbipaistvuse kohta. See kõik on igati positiivne, aga kas ei teki juurde ka hulk bürokraatiat selle nõude tõttu, et langi serval peab infosilt olema? Kas see ei ole täiendav bürokraatiakohustus? Kas ei piisaks näiteks sellest, kui kinnistu serval oleksid omaniku andmed? Kuna registrid muutuvad nagunii internetipõhiseks, kas siis on põhjendatud igal langiserval seda silti nõuda?

Aitäh! Ka komisjonis see küsimus tekkis, nagu ette arvati, et küllap see nõue metsaservale silt panna tähelepanu pälvib. Paraku on seadusandja jätnud siiani suhteliselt vabaks selle, mis kujul see silt võiks olla ja mis informatsioon seal peaks kirjas olema. Oluline oli just nimelt see mõte, mis tuli välja ka komisjoni arutelul, et kui inimene läheb metsa ja näeb seal mingit korralagedust ja jama, siis oleks tal olemas vähemasti telefoninumbergi, kuhu helistada ning saada informatsiooni selle kohta, mis toimub. Loogiline oleks, et seal võiks olla metsaomaniku nimi ja selle andmed, kes töid teeb, ja mingisugune kontakttelefon. Millisel kujul see täpselt peaks olema? Eks elu näitab, kuidas seaduse seda punkti rakendama hakatakse. Mina leian, et see on igal juhul samm edasi, sest teinekord kohtab metsas igasuguseid asju ja siis mõtled, et ei tea, kes need seal on korraldanud. Muidugi on võimalik minna ju internetis kinnistusraamatusse ja leida sealt omanikud. Tegelikult on ka praegu võimalik väikese jälitustoiminguga kõik teada saada, seal ei ole midagi keerulist, aga see võiks olla veel märksa lihtsam. See seaduseelnõu tegelikult selles suunas liigubki.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 463 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 463 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. oktoobri kell 17.15.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head parlamendiliikmed! Täna on esimesel lugemisel ka veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on vähendada või isegi vältida asjatut halduskoormust ja tagada ka meie kalajõgede elujõulisus. Peamised muudatused selles eelnõus puudutavad paisudele esitatavaid nõudeid ja vee erikasutuslube. Samuti tehakse eelnõus väikesed täpsustused, et viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu põhjaveedirektiiviga.
Pärast seda, kui parlament selle eelnõu heaks kiidab (ma loodan, et see nii läheb), peab edaspidi paisu ehitamiseks olema ehitusluba ja kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimused kooskõlastama Keskkonnaametiga. See on vajalik eelkõige seetõttu, et välistada keskkonnaohtlike paisude rajamine ja oht, et ühes või teises kohas leitakse järsku keskkonnaohtlik pais. Omanikule on see kindlasti oluline sel põhjusel, et ta saaks juba planeerimise algfaasis teada, kas paisule on vaja rajada kalapääs, et hoida ära hilisemat asjatut raha- ja ajakulu. Nii et uute paisude nõuded lähevad rangemaks.
Paljude praeguste paisuomanike elu aga mõnevõrra lihtsustub, sest edaspidi ei ole juhul, kui pais tõstab veetaset kuni ühe meetri võrra, omanikul enam tarvis vee erikasutusluba. Seda põhjusel, et kuni meetrikõrguste paisude mõju keskkonnale on ekspertide hinnangul piisavalt väike. Kokku on selliseid paise Eestis 240, veerand jõgedele rajatud paisude koguarvust. Oluline on märkida ja tähele panna, et see leevendus ei puuduta lõhejõgedel olevaid paise ega elektri tootmiseks kasutatavaid paise, kus piiriks jääb endiselt kehtivas seaduses olev 30 sentimeetrit. Elementaarne, ma loodan, on see, et ka seal, kus vee erikasutusluba tulevikus enam vaja ei ole, peavad keskkonnanõuded täidetud olema.
Eelnõuga lahenevad ka veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise küsimused. Edaspidi tuleb küsida Keskkonnaametilt nõusolekut ja kohaliku omavalitsuse seisukohta, kui kavandatakse sellise paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele, milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole. Nii ei kao näiteks paisjärved edaspidi kuidagi ootamatult üle öö ja veetaseme alandamisel on tagatud keskkonna kaitse.
Lisaks paisusid puudutavatele sätetele näeb eelnõu ette vee erikasutuslubade tähtajatuks muutmise. Praegu antakse neid lube välja viieks aastaks. Aga arvestades seda, kui mahukad ja pikaajalised on enamik veega seotud investeeringuid, ei ole see viieaastane tähtaeg lihtsalt otstarbekas. Üksikud erandid siiski jäävad, näiteks siis, kui veekasutus on ühekordne. Samuti on Keskkonnaametil edaspidi lihtsam loa tingimusi muuta, kui peaks ilmnema ootamatu ja oluline negatiivne keskkonnamõju või mõni muu tõesti ootamatu asjaolu.
Austatud Riigikogu, palun teil esitatud eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! On väga hea, et see nn paisuteema on eelnõuga reguleeritud, aga Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi tuleb aastaks 2015 tagada veekogude hea seisund. Kas me oleme selleks valmis ja jõuame nendeks tähtaegadeks kõik tööd ära tehtud või on meil soolas rikkumismenetlus?

Aitäh! Ei ole soolas. Me ikkagi pingutame praegu selleks, et me saaksime tööd tähtaegadeks valmis. Muidugi on jällegi palju abi Euroopa Liidu maksumaksja rahast, Euroopa Liidu eelarvest, kust on ka paisuomanikel võimalik taotleda toetust selleks, et paisud nõuetele vastavaks kohandada.

Suur tänu! Palun, Priit Sibul!

Aitäh! Austatud minister! Kas selle seaduseelnõuga me muudame kuidagi olemasolevate, veel nõukogude ajal rajatud paisude likvideerimist? Näiteks, kui me Põlvamaal tahame tagasi saada paljandit ja kärestikulist jõge, mis omal ajal paisuga likvideeriti, kas siis see eelnõu võiks meil kuidagi aidata sellele lahendusele lähemale?

Aitäh! Konkreetset juhtumit peaks natuke täpsemalt vaatama, et ma julgeksin öelda, kas ja kuidas need muutused tulema hakkavad. Sõltub sellest, kas olete teie või on paisuomanik taotlenud projekteerimistingimuste ümberkohandamist ja kas on vaja vee erikasutusluba või mitte. Nende asjaoludega peaks paremini kursis olema. Ma praegu peast ei oska öelda, kui suure paisuga tegu on ja millised nõuded sellele tulevikus täpselt rakenduma hakkavad. Selge on see, et keskkonnanõuded peavad nende muudatuste puhul täidetud olema. Näiteid, et ajaloolist väljanägemist või olukorda on taastatud paisu likvideerimisega, on Eestis küll olnud. Aga oluline on ka see, et need muudatused oleksid igast küljest läbi kaalutud, et ei tekiks olukorda, kus väga järsult mõjutatakse näiteks ühe või teise jõega seotud veekogusid. Kuid konkreetse näite puhul peaks vaatama kõiki asjaolusid lähemalt, siis oleks võimalik täpsemalt öelda.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Viimasel ajal on hästi palju rajatud kalatreppe. Kas see seadus kuidagi reguleerib seda, mismoodi neid treppe peaks ehitatama? Trepid on küll valmis ehitatud, aga suurema osa aastast ei ole kaladel seal võimalik ujuda, sest need trepid on kuivad. Mis nende treppide ehitamisega lahti on?

Aitäh! Kalatreppide mõte ongi see, et kudemisperioodil, kui veetase on kõrge, oleks kaladel võimalik mööda treppi kudemispaika liikuda. Selliseid näiteid, et kudemisperioodil, kõrgvee ajal kalatrepid kuivad oleksid olnud, ma ei tea. Seadus ei anna ette kõiki kalatreppide rajamise tingimusi ja seda ei saagi seadusega reguleerida, sest igal konkreetsel juhul tuleb põhjalikult keskkonnamõjusid hinnata ja analüüsida ning sageli on vaja individuaalset lahendust otsida. Selliseid universaalseid kalatreppe, nagu on näiteks universaalsed eskalaatorid, olemas ei ole. Need lahendused on ikkagi individuaalsed.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Keit Pentus-Rosimannus! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 s.a 15. septembril. Komisjoni istungil tutvustasid eelnõu sisu Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, õigusosakonna juhataja Eda Pärtel ja veeosakonna spetsialist Agne Aruväli.
Veeseaduse muutmise seaduse eelnõul on kaks eesmärki: ajakohastada ja täiustada veekogude paisutamise regulatsiooni ning viia veeseadus kooskõlla Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi ning põhjaveedirektiiviga. Eelnõuga kitsendatakse veeseaduse mõistes kaitset vajavate maismaa- või veealade ulatust, kus kehtivad tavapärasest rangemad keskkonnanõuded ja neist tulenevad piirangud. Siiani on vajanud kaitset kõik veekogumid, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee võtmiseks, mis on sisuliselt tähendanud kogu Eesti territooriumi. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral kehtestatakse tavapärasest rangemad keskkonnanõuded veehaaretele, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee võtmiseks, ja nende sanitaarkaitsealadele. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus ja sellele kehtivad piirangud on sätestatud veeseaduse §-des 28 ja 28¹, mida eelnõuga ei muudeta.
Vee paisutamisega seotud sätted käsitlevad eelkõige vee erikasutuslubade menetlemist senisest paindlikumalt ja suurema arvu eranditega, vähendades loodetavasti halduskoormust. Aga sellest andis minister juba väga põhjaliku ülevaate, seetõttu ma sellel lähemalt ei peatu.
Keskkonnakomisjon otsustas määrata eelnõu menetlemisel juhtivkomisjoni ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 25. septembril 2013. aastal, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. oktoober 2013 kell 17.15. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. See on kõik.

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Annely Akkermann! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 467 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 467 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. oktoobri 2013. aastal kell 17.15.
Tänane päevakord on ammendatud. Suur tänu kõikidele! Kena õhtu jätku!

Istungi lõpp kell 16.02.