Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 40 Riigikogu liiget, puudub 61. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.

Asume küsimuste juurde. Eelnevalt on meil registreeritud kuus teemat, seetõttu, head kolleegid, saab kohapeal iga teema kohta lisaks esitada ainult kaks küsimust. Esimene küsimus on kolleeg Kadri Simsonilt peaminister Andrus Ansipile. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Valitsusliidu tegevusprogrammis on kirjas, et alates järgmise aasta 1. jaanuarist kehtestatakse igale kooliealisele lapsele kuni 130 euro suurune iga-aastane pearaha, mida saab kasutada huviringis osalemise eest tasumiseks, aga järgmise aasta eelarves selle lubaduse täideviimiseks raha eraldatud ei ole. Kas huviringi raha hakkab muutuma samasuguseks igaveseks poliitiliseks lubaduseks, nagu seda on haldusreform või heale õpetajale lubatud topeltpalk?

Aitäh! Jah, elu on juba kord selline, et tuleb teha valikuid. Meie majanduskasv sel aastal on oodatud 3% asemel ainult 1,5% ja see on meile kindlasti pettumus. Valitsuse selge eelistus on olnud pensionide suurendamine ja järgmise aasta eelarve suurendabki pensione 5,8%. Võib ju küsida, et kuna see suurenemine tuleneb seadusest, siis mis valitsusel sellega pistmist on. Aga seadus ei anna ju raha. Kui kirjutada seadusesse ka pensionide kümnekordne suurendamine, ega siis sellest seadusest tule sellele rahalist katet. Nii et valitsus on selgelt eelistanud pensionide kasvu. Järgmisel aastal kasvavad pensionid 5,8%, st 20 eurot kuus, keskmine pension on siis 354 eurot. Me otsustasime teha Riigikogule ettepaneku suurendada pensionide tulumaksuvabastust, et järgmisel aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba. Kõigil on tulumaksuvaba miinimum 144 eurot, pensionäridel on praegu täiendav tulumaksuvabastus 192 eurot, mis suureneks 210 euroni, nii et kokku 354 eurot oleks pensionäridel maksuvaba. See on see, mida eelarvetulud võimaldavad. See oli raske valik, mille me tegime. Me eelistasime pensionide ja avaliku sektori töötajate palga tõusu ringirahale.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Pensionide tõus tuleneb indekseerimisest, see ei ole teie valik, vaid kohustus. Ma saan aru, et te ei taha lastest rääkida, aga 2009. aastal, kui te andsite lubaduse laste huvitegevust toetada, oli Eesti majandusseis raskem, kui see praegu on. 2011. aastal, kui te sõlmisite selle valitsusliidu lepingu, olid eelarve tulud praegusest väiksemad. Sellest lubadusest taandumine tundub küüniline, eriti kui meenutada rahandusminister Jürgen Ligi ütlust, et laste huvitegevuse toetamine on lihtsalt kulukas ja võiks olla omavalitsuste kohustus. 2009. aastal vähendati omavalitsuste tulubaasi ja kuna seda ei saanud teha niisama, siis kaotati nende kohustus toetada noortesporti, mis laias laastus on ju ka laste ja noorte huvitegevus. Kes teie arusaama kohaselt peaks siis praegu toetama neid lapsi, kelle vanemad ei suuda huviringi osalustasu maksta?

Aitäh, hea Kadri Simson! Ma teen veel kord ettepaneku seda indeksit, mis iseenesest riigieelarvesse ja pensionäridele raha annab, kohe kümme või sada korda suurendada. Kui raha tuleb indeksist, siis küsime sealt juba rohkem, kui see indeks nii lahke on ja meile raha annab. Raha tuleb ju ikkagi maksumaksjate käest. Nii palju, kui maksumaksjate töökad käed raha riigieelarvesse toovad, nii palju saavad Riigikogu ja valitsus seda uuesti maksumaksjatele ja mittemaksumaksjatele, kõigile Eesti elanikele jaotada. Indeksist või taevast raha ei tule. Seda raha, mida valitsusel või Riigikogul jaotada ei ole, jaotada ei tohiks. Me oleme Euroopas küll ja küll näinud, milleni on viinud riike selle raha jaotamine, mida maksumaksjad riigikassasse maksnud pole.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te ei vastanud mu küsimusele, selle asemel valisite sellise bluffimise tee, mida senimaani on harrastanud IRL. Kui te lubasite tõsta pensione kümme korda, siis tuli mulle meelde IRL, kes lubas tulumaksuvaba miinimumi tõsta 500 eurole, aga tegelikult ei tehtud midagi, kuuel aastal järjest ei ole tulumaksuvaba miinimum kasvanud. Aga minu küsimus on ikka laste huviringide kohta. Praxise uuring näitas, et enamik huviharidustegevusi on seotud kunsti, muusika või koorilauluga. Samal ajal osaleb tehnika- või elektroonikaringides alla 5% kõigist huvihariduses osalejatest, sest nende ringide osalustasu on mõnevõrra kõrgem, lastevanemate osalus on seal suurem ja seetõttu jäävad need ringid paljudele lastele kättesaamatuks. Kuidas on valitsusel plaanis toetada laste osalemist just sellistes spetsiifilistes ringides, mis nõuavad mõnevõrra rohkem ressursse?

Jah, laulukoore rahastatakse ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kaudu, aga ma jätaksin praegu tagaplaanile selle teema, kuidas riik konkreetselt ühte või teist loomingulist ühendust rahastab. Neid rahastamisviise on olnud päris palju. Kohalike omavalitsuste tulud järgmisel aastal on läbi aegade kõige suuremad, need ületavad tugevalt ka kõige külluslikuma buumiaegse taseme. Kohalikel omavalitsustel on muidugi alati võimalik kurta, et tulubaas ei suurene ikkagi nii palju, nagu unistati, aga arvestades reaalsust, seda, mis toimub kogu Euroopas ja eriti meid ümbritsevates riikides, arvan ma, et kohalike omavalitsuste tulude ligi 7%-line suurenemine järgmisel aastal on päris märkimisväärne. Olgu veel kord öeldud, et riigieelarve kasvab järgmisel aastal alla 5%, seega kasvab kohalike omavalitsuste tulubaas märgatavalt kiiremini kui riigieelarve. Kohalikud omavalitsused peaksid väga hoolikalt valima, milleks seda maksumaksja raha kulutada, kas kulutada seda noortele, lastele, laulukooridele, spordiharrastusele või teha selle eest endale maksumaksja kulul valimispropagandat. See on valiku koht. Enamik Eesti kohalikke omavalitsusi on valinud raha saajateks just nimelt lapsed, nad ei ole maksumaksja raha oma valimisreklaami jaoks ahnitsenud.

Asume nüüd kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Palun, esimene küsimus, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Härra peaminister! Minagi eelistan kindlasti pensionide tõstmist. Ma pidasin seda oluliseks ka siis, kui aastaid tõsteti pensione vähem, kui indeks oleks võimaldanud, või olid need üldse külmutatud. Aga ma küsin ikkagi 19-eurose lapsetoetuse kohta esimese lapse pealt. See on ikka piinlik küll. Mis siis, et Bulgaarias on ka nii, meie, ma olen aru saanud, liigume ju Euroopa viie rikkaima riigi poole. Kui siia juurde võtta ringiraha ja üldse huvitegevuse toetamine, mida 2007. aastast on lubatud, aga seda lubadust ei taha te järjekordselt täita, siis ongi nii, nagu on. Aga ma küsin hoopis niimoodi. Öelge, miks te vastandate eakaid ja lapsi.

Andke andeks, aga mina neid ei vastanda! Minu meelest vastandas just teie hea kolleeg Kadri Simson eakaid ja lapsi. Mõlemad vajavad toetust. Ka vajaduspõhise lapsetoetusega toetatakse kõige enam lasterikkaid peresid. Ei ole mõistlik rääkida 19 eurost, mida 11 lapsega pere lisaks saab, see on täiesti vale. Alates kolmandast ja enamast lapsest on praegu igale lapsele ette nähtud 19,18 eurot. Kui te viitate Õhtulehe artiklile, milles väideti, et 11-lapseline pere saab ainult alla 20 euro lisatoetust, siis julgen küll öelda, et selle artikli autor astus ämbrist ämbrisse. Tegijal ikka juhtub, tavaliselt neil tuleb hästi välja, aga seekord ei tulnud. See 11-liikmeline pere saab tänu vajaduspõhisele lapsetoetusele, eeldusel, et kõik lapsed on alaealised, varasema ajaga võrreldes nüüd 191,44 eurot kuus rohkem. Õhtuleht esitas tendentslikku või valet informatsiooni ja minu meelest oleks kohane see viga ära parandada. Ma olen parandust ka lugenud, tõsi küll, see oli Delfis. Teie väide lapsetoetuse suurendamise olematuse kohta ei pea paika.

Hea Kadri Simson, infotunnis repliigiks sõna ei anta. Te võite oma arvamust mujal avaldada, kui teile tundus, et teist saadi valesti aru. Läheme edasi. Palun, järgmine küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus on lühike. Kas 2014. aasta eelarve näeb ette riigisiseste põllumajandustoetuste maksmist?

Ei. Teatavasti olid järgmise eelarveperioodi läbirääkimised Eestile väga edukad. Me saime märksa rohkem, kui me isegi oma kõige julgemates unistustes oleksime osanud oodata. Üle-euroopalises eelarves oli põllumajanduse otsetoetuste kasvu esialgu kavandatud märksa väiksemas ulatuses, kui lõpuks eelarves vormistati, ja ka maaelu edendamiseks mõeldud vahendite hulk pidi olema märksa väiksem. Viimastes läbirääkimisvoorudes oli meil vaja juurde saada 15 miljonit eurot, et järgmisel aastal otsetoetused ei väheneks. Taotletud 15 miljoni asemel saime maaelu arendamiseks aga koguni 50 miljonit eurot juurde. Põhimõtteliselt eeldatakse, et selle 50 miljoni euroga me lahendame ära kõik põllumajandusega seotud probleemid. Teatavasti on lubatud maaelu arengukava vahendeid 15% ulatuses kasutada põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks. Põhimõtteliselt tuleks neid võimalusi kasutada selleks, et järgmisel aastal hektaripõhised otsetoetused ei väheneks.

Suur tänu, härra peaminister! Kuna me saame eelarvest järgmiste kuude jooksul väga pikalt rääkida, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Kolleeg Kalvi Kõval on küsimus regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Te olete oma viimastes sõnavõttudes rõhutanud, kui oluline on kohalikes omavalitsustes ettevõtlust toetada ja soodustada. Me teame, et viimase viie aasta jooksul on Eesti väljarände saldo olnud ca 50 000 inimest ja selle üks väga suur põhjus on olnud just töökohtade vähesus. Uuringu "Kohalike omavalitsuste vabatahtlikud initsiatiivid ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtluse toetamise suunal" lõppraporti põhjal võib öelda, et ettevõtluskeskkond on meie riigi väiksusest hoolimata piirkonniti väga eripalgeline. On vaja tõhusamate poliithoobade abil ettevõtluskeskkonda parandada ning tööhõivet suurendada, kusjuures selles peaksid aktiivselt osalema ka kohalikud omavalitsused. Samas teame sellestsamast uuringust ja ka tavaelust ...

Küsimus, palun!

Pole kohalike omavalitsuste asi muretseda ettevõtluse pärast. Ma küsin, miks see siis tõesti nii on.

Miks see tõesti nii on? Te viitasite ühele uuringule, mille Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi eelmisel aastal. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sel aastal ühe teise uuringu, kus ta ei küsinud sama asja kohta mitte ettevõtjatelt, vaid omavalitsustelt endilt. 226 omavalitsusest vastas uuringule 161, mida peetakse päris heaks vastamise protsendiks. Tuli välja, et üle kolmveerandi vastanud omavalitsustest leidis, et omavalitsus peab kindlasti toetama piirkondliku ettevõtluse arengut, pisut alla veerandi leidis, et ettevõtluse areng ei ole omavalitsuse põhiülesanne, kuid see on vajalik tegevus, ja kõigest 0,6% ehk üks omavalitsus leidis, et ettevõtluse toetamine ei ole omavalitsuse ülesanne. Tõsi, meil ei ole praegu seadusesse sellist ülesannet otseselt kirja pandud. Ka mina olen väljendanud seisukohta, et omavalitsused peavad selle pärast muretsema. Nagu te näete, omavalitsused jagavad seda arvamust. Sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu, et muuta see ülesanne omavalitsustele kohustuslikuks. Niimoodi üldsõnaliselt võttes on see ju väga hea, aga nagu ikka, peitub saatan detailides. Probleem on selles, et eelnõu ütleb ühemõtteliselt, et tuleb anda lisaraha ja valitsusele on tehtud ülesandeks otsustada, kui suur see raha on. Meie praeguses õigusruumis, nii nagu see on Riigikohtu lahendite ja muu sellise alusel välja kujunenud, tähendaks see seda, et omavalitsuste tahe ettevõtlust toetada jääb enam-vähem niisama suureks kui praegu, küll aga saame juurde ühe vaidluse Riigikohtus selle üle, kuidas selle raha ja toetamisega on.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Hea minister! Väga hea, et te tõite vastusesse sisse meie eelnõu. Me tõesti arvame, et KOKS-i tuleks sisse kirjutada ka kohalike omavalitsuste kohustus tegelda ettevõtluse arendamise ja töökohtade loomisega. Meile saadetud vastuses väitsite, et kohalikel omavalitsustel ei ole praegu võib-olla võimekust ja nad on selle teemaga tegelemiseks liiga väikesed. Kohalikud omavalitsused on paljuski koondunud omavalitsusliitudesse ja ettevõtlust toetatakse ka n-ö maakonniti. Kui palju on valitsusel järgmise aasta eelarves ette nähtud kohalike omavalitsuste liitudele ja maavalitsustele vahendeid ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja töökohtade loomiseks?

Aitäh! Maakondlike omavalitsusliitude tegevuse sisustavad üldjuhul maakonna omavalitsused, kes sellesse liitu kuuluvad. Nemad lepivad kokku, millega see omavalitsusliit tegeleb. See on täiesti nende otsustada. Seaduses on antud üldised raamid, mis suunas tegutseda. Sellepärast on see küsimus just maakonna omavalitsustele endile, nemad peavad otsustama, mis tegevusi nad seal näha tahavad ja kui palju nad selleks panustavad. Kui te küsite, kuidas riik toetab ettevõtluse soodustamist, siis see toimub eelkõige Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, kes toetab ka maakondlikke arenduskeskusi. Selline institutsioon on olemas igas maakonnas. Ettevõtluskonsultandid seda abi ja tuge annavad. Aga muidugi on siin kõrval toetused ettevõtlusmeetmetest ja regionaalsetest toetusprogrammidest. Me toetame väga paljusid tööstusalasid, mitmesuguseid ettevõtluse initsiatiive, turismi arendamist ja kõike muud sellist. Minu arust peaks omavalitsustel olema piisavalt motivatsiooni, eriti kui me mõtleme sellele, et järgmise aasta eelarves moodustab omavalitsustele mineva üksikisiku tulumaksu osakaal summaarselt üle poole kogutuludest. Seetõttu peaks ju küll olema tahet näha vaeva, et oleks töökohti, palgad oleksid kõrgemad ja inimeste hõivatus suurem, sest see kajastub otseselt omavalitsuse eelarves.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austet regionaalminister! Geomedia viimases kohaliku omavalitsuse võimekuse uuringus selgitati valdade ja linnade tegevust ettevõtluse arendamisel. Üldise puudusena toodi seal välja vähene süsteemsus ja meetmete vähene fookustatus. Kas keskvalitsusel on plaanis välja töötada mingi ühtne motivatsioonipakett ettevõtluse arendamiseks omavalitsustes?

Aitäh! Ma juba nimetasin, et kõige parem motivatsioon ongi üksikisiku tulumaksu laekumine. Ka omavalitsusjuhid ise tõdevad, et kui nad soodustavad ettevõtlust ja näiteks vallas tekib seetõttu rohkem töökohti, siis laekub sinna rohkem tulu. Tekib küsimus, kuidas peaks seda tegevust veel kompenseerima, kui niikuinii saadakse aru, et see on kasulik. Jah, tõsi ta on, et see tegevus on ebaühtlane. Eks see jääb suuresti oskuste ja teadmiste puudumise taha. Olen esile toonud, et tihtipeale eelkõige väiksemates omavalitsustes – see ei ole üldreegel, aga paljudes väikestes omavalitsustes on see nii – kipub see võimekus väiksemaks jääma. Seal ei ole raha, et palgata häid spetsialiste, kes oskaksid ettevõtjaid nõustada ja neid aidata. Mõni saab hakkama ainult suuna arengukavasse kirjutamisega ja mõni loob näiteks ettevõtlusinkubaatoreid. Tase on erinev, aga motivatsioon üksikisiku tulumaksu laekumisena on olemas. Ka peaminister viitas, et omavalitsuste tulubaas kasvab. Ütlen teile lihtsalt selleks, et te neid arve paremini tajuksite: järgmisel aastal kasvab kogu omavalitsuste tulubaas võrreldes selle aastaga 63 miljoni euro võrra, mis vanas rahas on umbes miljard krooni. Nii et kasv on väga suur.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveel.

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Te vastasite kolleeg Kalvi Kõvale laialt ja rääkisite kohalike omavalitsuste eelarvetest. Aga mina sain aru, et Kalvi Kõva küsis, kas regionaalministri eelarves on olemas konkreetne rida, mis näeb järgmisel aastal ette omavalitsuste toetamist ettevõtluse alal.

Regionaalministri eelarves on mitmesugused regionaalvaldkonna toetusmeetmed. Omavalitsustel on võimalik taotleda toetust ettevõtlus- ja tööstusalade loomiseks ning piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks. Kui see toetus saadakse, siis on võimalik kaasa aidata töökohtade loomisele. Loomulikult rajavad neid töökohti siiski ettevõtjad, aga rahasummad on ikkagi väga suured. Me räägime ju projektidest, kus riigi toetus on kuni 3,2 miljonit eurot.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mailis Repsilt kultuuriminister Rein Langile. Palun!

Aitäh, lugupeetud esinaine! Hea kultuuriminister Rein Lang! Kuna täna antakse Riigikogule üle järgmise aasta eelarve, siis te kindlasti juba aimate, millest vähemalt esimeses küsimuses juttu tuleb. Kui me vaatame tagasi viimaste aastate riigieelarvetele, siis näeme, et kultuurivaldkond ei sära seal just väga positiivsete arvudega. Aastatel 2006–2013 on Kultuuriministeeriumi osa riigieelarves vähenenud 3,16%-st 2,02%-ni. Isegi kui järgmise aasta eelarve siia juurde võtta, näeme, et ikkagi on see proportsioon riigieelarves kahjuks pidevalt vähenenud. Teie olete kultuuriministri ametit pidanud küll ainult mõne aasta, enne teid olid sellel ametipostil aga teie erakonnakaaslased. Kuidas te vaatate Kultuuriministeeriumi vaatenurgast mitte ainult järgmise aasta eelarvet, vaid eelarvete seisu laiemalt?

Aitäh! Eks ilu ole vaataja silmades. Võib teha kõikvõimalikke arvutusi ja lõppkokkuvõttes võib ka konstateerida, et nõukogude ajal anti välja sedavõrd palju raamatuid, et nendest oleks saanud ehitada neljarealise tee Maalt Kuule. Võrrelda saab võrreldavaid arve, ei ole mõtet võrrelda võrreldamatut. Kõik sõltub sellest, mida pidada valdkonna hulka kuuluvaks. Need on ajas muutuvad suurused. Kultuurivaldkond ei ole praegu seesama, mis ta oli aastal 2005, arvutuse alused on muutunud. Ma arvan, et nii kultuurikulutuste osakaal SKT-s kui ka kultuurieelarve osakaal üldises eelarves on Eestis üsna mõistlikul tasemel. Küsimus on rohkem selles, kas me suudame neid vahendeid, mida riigi maksumaksja on kultuurile eraldanud, kasutada otstarbekalt, mõistlikult ja fookustatult. Selle nimel Kultuuriministeerium kindlasti tegutseb. Mis puudutab kultuurikulutuste osakaalu, siis nende osakaal nii SKT-s kui ka riigieelarves on järgmisel aastal kõvasti suurem kui tänavu. Aga ma veel üks kord ütlen, et minu arvates on need osakaalud üsna mõistlikud. Kui vaadata näiteks OECD uuringuid, siis neist tuleb välja, et Eesti maksumaksja kulutab keskmiselt kultuurile OECD liikmesmaade maksumaksjatest kõige rohkem. See ei ole kindlasti üleskutse asuda seda summat vähendama, pigem tuleb konstateerida, et nii peabki olema ühes väikeses rahvusriigis, kus on 1,3 miljonit elanikku. Selle tõttu ongi ühe maksumaksja kulutused kultuurile suuremad kui Prantsusmaal või Saksamaal.

Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täiendav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Ma olingi veendunud, et te kindlasti püüate väga soravalt ja veenvalt näidata, et tegelikult on kultuurivaldkonda õnn just kohale jõudnud. Aga kui vaadata eelarve juurdekasvu, siis näeme, et kultuurivaldkonnas ei ole see kümnel viimasel aastal olnud nii suur kui väga paljudel teistel ministeeriumidel. Te olete nii kultuuriministrina kui ka oma eelnevatel ametikohtadel olles rääkinud üsna palju turumajanduslikust lähenemisest kultuurile. Te olete väljendanud mõtet, et kultuur peabki ennast ise ära majandama. Kas te seda põhimõtet järgite ka praegu eelarve koostamise juures või on teil ministrina tulnud teha väikseid muudatusi selles suhtumises?

Oi jah! Üks Eesti ajakirjanik ei saanud inglise keelest aru ega olnud võimeline panema kirja seda mõtet, mis lavalt esitati. See mõte trükiti küll ära, kuid kolm numbrit hiljem ajaleht palus mult vabandust, lükates ümber sellesama lause, mida teie siin ütlesite. See näitab, et mingi mõte, mis baseerub täielikul valel, võib hakata oma elu elama. Mina ei ole mitte kunagi väitnud, et kultuur peab ennast ise ära majandama. Maailmakuulus kirjanik Tom Stoppard tsiteeris Tallinnas Suurbritannia kultuuriministri ühte ütlust, mida võis niimoodi tõlgendada ja millest meil oli temaga lõunalauas juttu. Aga Eesti Päevaleht pani minule sõnad suhu, nagu mina oleksin nii väitnud. Mina ei ole niisugust asja väitnud. Väga kahju, et te lugesite ühte lehenumbrit, aga teie kätte ei sattunud see number, kus vabandust paluti. Ma kasutan veel üks kord võimalust lükata see valeinformatsioon ümber. Minu arvates pannakse Eestis üsna tahtlikult ühele või teisele avaliku elu tegelasele sõnu suhu, et need hakkaksid elama oma elu ja võimenduksid ka parlamendisaalis. See on äärmiselt kahetsusväärne. Aga mis puudutab riigieelarvet ja kultuuri osakaalu selles, siis ma väidan, et see osakaal iseenesest ja need suhted on Eestis praegu üsna hästi paigas. Meil on olemas kultuurkapital, mille kaudu kultuuri finantseeritakse. See on maailmas üsna ainulaadne nähtus ja väärtus, mida tuleb hoida. Ei ole mõtet lahmida ühe või teise lapsajakirjaniku väidetega!

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister, tänan ka eelmise vastuse eest! Teil on tõepoolest väga head, soravad ja ilmekad vastused. Pean ütlema, et ma märkasin küll mainitud väitele järgnevat arutelu, aga sotsiaalmeediasse, millega te kindlasti kursis olete, kahjuks need vabandused alati ei jõua. Väga suur debatt on kultuurivaldkonnas käinud kontserdi- ja teatripiletite käibemaksu tõusu üle. Te teate seda kindlasti väga hästi. Omal ajal, kui see väga valus debatt siin saalis aset leidis, oli võib-olla üks lootuskiir see, et kui majandusel hakkab veidike paremini minema ja kriisiaastad saavad mööda, siis vaadatakse see teema uuesti üle. Kuidas sellega siis plaanid on? Kas te vaatate selle üle või olete otsustanud, et teised meetmed on paremad?

Aitäh! Mina küll ei mäleta, et keegi oleks öelnud, et see otsus tuleb ümber teha. Arutati küll seda, et olulistele kultuuriinstitutsioonidele, näiteks Rahvusooper Estoniale kui avalik-õiguslikule isikule, aga ka mitmele riigi asutatud teatri sihtasutusele ja etendusasutusele, tuleks käibemaksumäära tõus kompenseerida. Seda ka järgmisel aastal tehti. Tõsi, seda tehti ühe korra, nii et väga paljud institutsioonid pidid kaks aastat hiljem leidma selle täiendava finantskoormuse katmiseks sisemisi vahendeid. Riigi toetused on selle kulu nüüdseks katnud. Lõputu vaidlus selle üle, kas käibemaksumäära alandamine võiks kultuuri levikule kaasa aidata, on minu meelest kahepalgeline. Me teame väga hästi, kuidas Riigikohus suhtub sellisesse vahetegemisse, et on hea ja halb kultuur. Selle kohta on Riigikohtu otsus must valgel olemas. Ainus võimalus oleks kogu valdkonnas käibemaksumäära alandada. Mina ei ole väga veendunud, et Eesti ööklubid ja mitmesugused teised asutused vääriksid riiklikku erikohtlemist käibemaksumäära alandamise näol.

Asume kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Esitada saab kaks kohapeal registreeritud küsimust. Esimesena esitab küsimuse kolleeg Tarmo Leinatamm.

Aitäh! Lugupeetud minister! Mõni tund tagasi saime lugeda, et kultuurivaldkond on saamas juurde üle aegade kõige rohkem raha, kasv on peaaegu üle 20%. Kahjuks on osa kultuuritöötajaid hakanud mõttes oma palgale seda 20% juurde lisama. Võib-olla on praegu õige aeg ja koht valgustada, kuidas see 20% kuludeks jaguneb, enne kui kultuuritöötajad endale uusi kortereid, autosid ja külmkappe liisima hakkavad.

Aitäh! Vara veel! See 20% on Kultuuriministeeriumi eelarve kasv eelmise aastaga võrreldes, see ei tähenda, et kõik see oleks palgaraha. Me loodame, et me keskeltläbi saame riigi käest palka saavate kultuuritöötajate palka tõsta 5% ringis, aga kindlasti on ka neid, kelle palk tõuseb 10% ja võib-olla enamgi. Me läheneme sellele diferentseeritult. Selle kohta teeb Kultuuriministeerium lõplikud otsused alles oktoobri lõpuks, pidades eelnevalt nõu ka kõigi võimalike huvirühmadega. Täna kohtusime näiteks Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga (TALO) ja meie jutt oli äärmiselt konstruktiivne. Me loodame, et homme kirjutame alla 2014. aasta kohta käiva protokolli. Ma möönan, et on teatud institutsioone ja kohti, kus kultuuriga tegelevate inimeste palk on väga madal. Aga väga paljud neist inimestest ei saa palka mitte riigi, vaid kohalike omavalitsuste käest. Teatud kohtades arvavad raamatukoguhoidjad tänase päevani siiralt, et riik on see koht, kus nende palganumber määratakse. Ei ole. Selle määrab ikkagi kohalik omavalitsus ja see on prioriteetide küsimus. Nagu peaminister eelnevalt ütles, omavalitsus peab valima, kas prioriteet on kultuur ja noored või televisioon ja tänavavalgustus või midagi muud. See on kohaliku kogukonna otsus, iga kogukond peab tegema need otsused iseseisvalt. See aeg, kui Tallinnast telefoni teel või 45-kraadise nurga all paberile kirjutatult käske jagati, on loodetavasti läbi.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh! Minu küsimus on üsna konkreetne, see on rahvaraamatukogude kohta. Kas ja kui palju suureneb järgmisel aastal toetus kohalikele omavalitsustele rahvaraamatukogudesse raamatute ja teavikute soetamiseks?

Aitäh! Täpselt samasugune toetus teavikute ostmiseks, nagu on 2013. aasta eelarves, on ka 2014. aasta eelarves. Ma ei pea mingil juhul mõttekaks seda toetust suurendada, nagu praegu teatud inimesed loodavad. Küll aga ma kindlasti arutan kõikide osapooltega seda, missugune peab välja nägema tulevane rahvaraamatukogu seadus. See seadus on ajale jalgu jäänud ja visionääride töörühm peaks esitama oma arusaama selle seaduse sisust Kultuuriministeeriumile 1. detsembriks.

Suur tänu, härra kultuuriminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Urve Palolt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Suur aitäh, lugupeetud esinaine! Lugupeetud peaminister! Laste saamist saab riik teatavasti väga vähe mõjutada. Küll aga on riigil võimalik mõjutada seda, millistes tingimustes lapsed üles kasvavad. Pean väga oluliseks, et lastele oleksid tagatud võrdsed võimalused kasvamiseks ja hariduse omandamiseks ning nad saaksid oma võimed välja arendada. Ka rahvastikuteadlased on öelnud, et riigi ülesanne on kohelda kõiki lapsi võrdselt, omavalitsus annab võimaluste ja vajaduste järgi aga raha juurde. Sestap küsin, mille pärast ei leidnud valitsus võimalust hakata uuest aastast toetama laste huviharidust, kuigi see lubadus oli antud. Raha on alati vähe, küsimus on prioriteetides. Miks ei ole lapsed valitsuse ja just Reformierakonna prioriteet?

Ma teie väitega muidugi, nii nagu te ka eeldate, nõus olla ei saa. Reformierakonna prioriteet on kindlasti lapsed ja see prioriteet väljendub ka vajaduspõhiste toetuste suurendamises. Võrdseid tuleb kohelda võrdselt, aga ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Ebavõrdsete ebavõrdne kohtlemine tähendab suuremat võrdsustamist. Nii on võrdsest kohtlemisest igal pool demokraatlikes riikides alati aru saadud. Meie poliitika eesmärk on olnud eelkõige abistada neid lapsi ja üliõpilasi, kellel riigi abi kõige rohkem vaja läheb. Tulles nüüd ringiraha juurde, olgu veel kord öeldud, et kohalike omavalitsuste tulubaas on järgmisel aastal ajaloo kõige suurem. Riigieelarvet koostades tuleb teha valikuid. Ei ole nii, et pensionid riigieelarvesse ei puutu, sest need tulenevad indeksist ja riigieelarve võib tegelda ainult lastega. Riigieelarve peab tegelema mõlema probleemiga, lisaks sellele veel sadade ja tuhandete probleemidega. Pensionide suurendamiseks peab leidma raha riigieelarvest, ka pensionide täiendava tulumaksuvabastuse suurendamiseks tuleb leida raha riigieelarvest. Täpselt samamoodi tuleb leida raha riigieelarvest vajaduspõhiste õppetoetuste kehtestamiseks ja suurendamiseks ning vajaduspõhiste peretoetuste maksmiseks. See eelarve, mida valitsus on kohe-kohe Riigikogule esitamas, on kompromiss.

Palun, kolleeg Urve Palo, esimene täpsustav küsimus!

Suur aitäh! Härra peaminister! Väga kahju, et te oma valimiseelsetest lubadustest nii kergekäeliselt loobute. Täna ütleb Jürgen Ligi Eesti Päevalehes huviringiraha kohta: "25 miljonit eurot, see on meeletult suur summa, et selle idee külge klammerduda." Te olete lubanud aastal 2015 vähendada üksikisiku tulumaksu 1%, mis läheks igal aastal riigieelarvele maksma 80 miljonit eurot. Kas te olete ka sellest lubadusest juba ette taandumas?

Ei ole. Valitsus koostas riigieelarve eelnõu 2014. aastaks, me ei ole koostanud riigieelarve eelnõu 2015. aastaks. Reformierakonna kõige olulisem lubadus valijatele möödunud valimistel oli lubadus hoida riigirahandus korras. Sellest lubadusest ei ole Reformierakond mitte mingil juhul nõus taganema, riigirahandus peab olema korras. Kui olud muutuvad ja majanduskasv on prognoositust aeglasem, siis tuleb sellega kohaneda, mitte üritada meie laste tuleviku hinnaga oma lubadusi igal juhul täita. Jah, see huviringiraha lubadus on kallis ka meile, mitte ainult teile. See on meie lubadus. Raske südamega oleme järgmise aasta eelarves selle lubaduse täitmisest loobunud. Miks me oleme seda teinud? Sest meile on olulisem olnud pensionide kasv, pensionide täiendav tulumaksuvabastus ning õpetajate, politseinike, päästetöötajate ja üldse kõigi riigi käest palka saavate isikute palga tõus. Need on olnud meie prioriteedid ja nende realiseerimiseks on tulnud ühest või teisest asjast loobuda. Ma kinnitan teile, et kergekäeliselt ei ole millestki loobutud, kõik loobumised on olnud valusad, aga need on olnud vajalikud.

Palun, kolleeg Urve Palo, teine täpsustav küsimus!

Ma saan aru, et küsimus ongi prioriteetides. Need 80 miljonit eurot üksikisiku tulumaksu vähendamiseks te tõenäoliselt leiate, samuti olete leidnud Kreeka abistamiseks viis korda 30 miljonit eurot, aga laste abistamiseks raha ei ole. Hästi. Ma annan teile veel võimaluse lastest rääkida. Millise sõnumi saadab reformierakondlik eelarve järgmisel aastal lastega peredele? Ma pean silmas kõiki lastega peresid. Ärge hakake palun rääkima vajaduspõhistest toetustest ja mingitest üksikutest peredest!

Aitäh! Ma arvan, et on mõistlik siiski rääkida ka vajaduspõhistest toetustest, sest just need loovad võrdsemad tingimused nendele, keda on siiani ühiskonnas ebavõrdsemalt koheldud. See on Reformierakonna suur eesmärk, et kõigil lastel oleks võimalik saada võrdselt osa ühiskonna pakutavatest hüvedest. Kui sotsiaaldemokraadid sellest ei hooli, siis on mul sellest kahju. Kui ma ennist rääkisin õpetajate palga kasvust – nende miinimumpalk kasvab 725 eurost vähemalt 800 euroni –, siis ka see puudutab lapsi kõige otsesemalt. Meie lapsed peavad saama hea hariduse, hea haridus ebamõistlikult pisikese palgaga aga eriti kokku ei sobi. Haridusreformid peavad jätkuma ja need teenivad kõiki meie lapsi ja üliõpilasi, kogu Eesti riiki. Mul on kahju, et te näete laste ja riigieelarve seost pelgalt otseses raha maksmises. Need seosed on märksa mitmekesisemad.

Asume kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud peaminister! Kas teil riigieelarve läbirääkimistel ei tekkinud mõtet, et täita pool lubadusest ja luua vajaduspõhine ringitoetus, et saaks ikka nõrgemaid toetada, mitte viia ellu üleskutset "Toome talendid koju tagasi!", vaid neid talente hoopis kohapeal luua? Teiseks, kas teil ei tekkinud riigieelarve läbirääkimistel mõtet näiteks võimaldada 10.–12. klassi lastele tasuta koolilõunat, et oleks midagigi laste heaks tehtud?

Aitäh! Küll mul on hea meel, et te juba oskate kommenteerida eelarvet, mida te veel näinud ei ole ja mida Riigikogule pole ülegi antud. Kinnitan, et väga suur osa sellest eelarvest tegeleb just nimelt lastega. Kordan veel, et kohalike omavalitsuste tulubaas järgmisel aastal on ajaloo kõige suurem. Olemuslikult on laste huviharidus Eesti regulatsioonide järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne. Loodan, et kohalikud omavalitsused pööravad järgmisel aastal laste huviharidusele rohkem tähelepanu.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud esinaine! Hea peaminister! Kindlasti olete peaministrina kursis väga paljude valdkondadega. Üks lapsi üsna valusalt puudutav teema on seotud mitme kohtuotsusega, mille järgi peab kohalik omavalitsus, hoolimata mitmesugustest asjaoludest, laenubaasi laest ja muust sellisest, tagama lasteaiakoha isegi siis, kui tal seda kohta pakkuda ei ole. Olete siin korduvalt rõhutanud, et kohalike omavalitsuste elu on järgmisel aastal nii hea, nagu see pole enne olnudki. Samal ajal on selge, et need kohtukaasused puudutavad Tallinna ümbruse nn kuldse ringi valdu, mille laenubaas on juba laes, seal rohkem laenu võtta ja ühtegi lasteaeda ehitada ei saa. Kas valitsuskabinetis on olnud arutelu, mida saaks nende perede ja laste jaoks teha riik, sest kohalik omavalitsus neid aidata ei suuda?

Ei vasta tõele, et kohalik omavalitsus seda ei suuda. Valdav osa Eesti kohalikke omavalitsusi saab koolieelse hariduse küsimused suurepäraselt lahendatud. See tähendab, et nad on lasteaiakohtade probleemi lahendanud. Mõnes kohalikus omavalitsuses on probleem endiselt terav, aga on näha, et omavalitsusjuhid ja omavalitsused püüdlevad probleemi lahendamise poole. Mõnes teises kohalikus omavalitsuses on passiivne ootus, et keegi kusagilt peaks tulema ja kõik probleemid nende eest ära lahendama. Olgu öeldud, et Kyoto saasteühikute vahendite abil muudeti üle Eesti lasteaiahooneid märkimisväärselt paremaks, nende soojapidavus on praegu hoopis teisel tasemel, kui see oli enne energiaefektiivsuse programmi. Me oleme ka Euroopa Liidu vahenditest mitmesse Eesti kohalikku omavalitsusse suunanud vahendeid just nimelt lasteaedade ehitamiseks. Tallinn peab muidugi oma selged prioriteedid seadma. Tallinna valijad ei peaks laskma ennast petta maksumaksja raha eest tehtud reklaamil, vaid nad peaksid hindama linnavalitsust just nimelt selle järgi, mida see linlaste heaks teinud on.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Tarmo Tammelt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Selle suve üks suuremaid poliitilisi uudiseid oli ilmselt see, et 20 aastat vindunud haldusreform hakkab lõpule jõudma. Te olete oma kavas välja valinud tõmbekeskused, mida peaks olema 60, ja aastal 2017 peaks haldusreform olema lõppenud. Millal te algatate vastava eelnõu ja millal see eelnõu jõuab Riigikogu suurde saali?

Aitäh! Eelmise nädala lõpus saatsin eelnõu mitmele sihtrühmale ja eestkosteorganisatsioonile avalikuks konsultatsiooniks. Seda eelnõu on arutatud koalitsioonileppes ettenähtud kohalike omavalitsuste arengu mõttekojas. Kõik saavad seda vaadata, teha oma ettepanekuid ja arutada, kas see on hea eelnõu ja kas seda peaks täiendama või mõnes kohas muutma. Pärast avalikku konsultatsiooni saab sellega edasi liikuda. Eelnev versioon oli juba selle aasta algul väljatöötamiskavatsusena arvamuse saamiseks kõigile ministeeriumidele esitatud. Nii et eelnõu vähehaaval valmib. Valitud suund, nagu te teate, see tõmbekeskuste loogika, oli arutelude käigus juba veelgi varem välja valitud.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kaks nädalat tagasi ütles härra peaminister, et temale mitte kuidagi ei sobi, kui meil hakatakse haldusreformi vägivaldselt läbi viima. Kuidas on võimalik, et te pole koalitsioonipartneriga läbi rääkinud, aga tegelete selle eelnõuga edasi?

Aitäh! Me oleme koalitsioonipartneriga seda teemat arutanud küll, see ei vasta tõele, et me ei ole arutanud. Meil on isegi moodustatud koalitsiooni töörühm, kus me arutame omavalitsustega seotud küsimusi, kaasa arvatud seda tõmbekeskuste loogikat. Tõsi, siin on poliitiliselt erinevad vaatenurgad. Küsimus on olnud selles, kui vabatahtlik see protsess on. Mina ütleksin küll, et see eelnõu näeb ette väga-väga-väga vabatahtlikku, ütleme, koordineeritult vabatahtlikku protsessi. Ma sõnastaksin selle nii. 2009. aastal esitasin ma eelnõu sundühinemise kohta. See tol hetkel valitsuse toetust ei leidnud. Pärast seda oleme otsinud kompromissi ja paindlikku lähenemist. Seda see eelnõu tõesti kajastab.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Ma küsin ühe päevakohase küsimuse. Peaminister ja teie olete kiitnud järgmise aasta riigieelarvet ja seda, et omavalitsuste tulud tugevalt kasvavad. Aga miks Omavalitsusliitude Koostöökogu seda suurepärast eelnõu siis ei allkirjastanud?

Protokollile peab alla kirjutama ikka koosoleku juhataja ja mina olen igal aastal sellele koosoleku juhatajana ka allkirja andnud. Aga me oleme alati head tava järgides küsinud sellele omavalitsusliitude allkirja. Enam-vähem pooltel kordadel on nad selle allkirjastanud, pooltel kordadel ei ole. Seekord põhjendasid omavalitsusliidud mitteallkirjastamist esiteks sellega, et kõiki nende nõudmisi ei rahuldatud, neil on omavalitsuste tulubaasi kohta selgelt suuremad soovid. Teiseks soovisid nad teehoiuraha kahekordistamist. Kolmandaks tõid nad välja haridusvaldkonnaga seotud küsimused, eelkõige haridustoetuse jagunemise. Tegelikult ju haridustoetuse summa järgmise aasta eelarves selle aastaga võrreldes väga tugevalt kasvab. Ma arvan, et neid erimeelsusi saab ka edaspidi käsitleda. Nagu te teate, määratakse haridustoetuse täpsem jagunemine kindlaks valitsuse määruses pärast eelarve vastuvõtmist. Ma usun, et selles valdkonnas need pinged kaovad.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Te andsite augusti lõpus ühele ajalehele intervjuu Eesti võimaliku uue halduskaardi kohta. Kui ajakirjanik teile ütles, et Piirissaare valla elanikest jääb otsustamisõigus nüüd kaugemale, siis te vastasite nii: "Mida Piirissaarel praegu on otsustatud? Neist ei sõltu ju mitte midagi! Kui ei ole raha, kui ei ole spetsialiste, kui ei ole võimekust – mida nad on otsustanud? Missuguseid otsuseid nad siis enam ei langetaks?" Ma arvan, et te tegite sellele väikesele omavalitsusele ja kogukonnale väga tugevasti liiga. Te solvasite neid väga. Ma olen üle 20 aasta olnud väga hästi kursis sellega, mida on Piirissaarel aastakümneid tehtud, ja võin öelda, et see kõik on hästi tehtud. Kui palju on teie arvates Eestis veel omavalitsusi, kellest mitte midagi ei sõltu? Palun nimetage need!

Eesti mediaankeskmine on 1700–1800 elanikku. Pooled omavalitsused on sellest väiksemad. Kasvab nende omavalitsuste arv, kus elab vähem kui tuhat inimest. Meil on ka juba omavalitsusi, kus elab alla saja inimese, paarisaja elanikuga omavalitsusi on terve hulk. Seal töötavad kindlasti väga tublid inimesed, kes annavad endast parima, aga selliste eelarvevõimaluste ja ressurssidega ei ole võimalik protsesse mõjutada. Kahjuks ollakse tihtipeale lihtsalt pealtvaatajad ja peamine tegevus on mujalt süüdlaste otsimine, kas siis abstraktselt riigist tervikuna või kuskilt mujalt. Tüüpiline vastus kodanikule, kellel on mure, on nendes omavalitsustes see, et aidata ei saa, sest ei ole raha ega võimalusi. Ma olen nõus, et üldistada ei tohi. Eestis on väga palju väga tublisid väikeste omavalitsuste juhte, kes on hästi palju saavutanud. Nad on toetanud sedasama ettevõtlust, millest meil siin enne juttu oli. Samas on mõnes suures omavalitsuses tehtud väga palju vigu. Aga kõigist uuringutest tuleb välja, et paljudel puudub võimekus. Kui võimekus puudub, siis ollakse pealtvaatajad, mitte protsesside mõjutajad. Siin räägitakse sundühinemisest. Mõnikord sunnib ühinema elu ise, mitte keegi muu. Kui me räägime näiteks Lavassaare ja Audru valla ühinemisest, siis neid sundis ühinema elu ise. Me ei peaks ära ootama, kuni kõik omavalitsused on 500 elanikuga pankrotipesad.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! 11. septembri infotunnis ütles peaminister, et tema ei toeta teie pakutud tõmbekeskuste mudelit. Küsimus ei ole arutamises, vaid selles, et peaminister ütles, et ta ei toeta seda. Arutelu muidugi on. 14. septembril maarahva kongressil Põlvas küsisin ma teie käest, kuidas te kommenteerite seda, et peaminister teie ettepanekut ei toeta. Siis te teatasite, et ükski valitsus pole igavene. See tegi mind kohe murelikuks. Kas tõesti on see reform siis põhjus, miks valitsus hakkab lõhki minema või lagunema? Kui tõenäoliseks peate seda, et järgmise poolteise aasta jooksul praegune valitsuskoalitsioon teie pakutud tõmbekeskuste mudelit ikkagi toetab ja selle heaks kiidab?

Aitäh! Me peame aru saama, et need protsessid on väga pikaajalised. Kui me räägime aastast 2017, olukorrast nelja aasta pärast, siis mina annan küll endale aru, et sel ajal on teine valitsus ja teine regionaalminister. Me ei saa arvata, et täpselt needsamad inimesed on siis täpselt samamoodi samadel positsioonidel. Peaminister siin parandas teid, öeldes, et tema ei toeta just sunniviisilist ühinemist. Ta rääkis teile sellest, mitte tõmbekeskuste loogikast. Tõmbekeskuste loogikat on maakondades väga palju arutatud. See on edasiliikumise teedest saanud kõige laiema toetuse. Ma olen ka öelnud, et see ei ole minu lemmikvariant, aga see on kõige parem kompromiss eri jõudude vahel. Nagu ma ütlesin, on väga hea, kui me jõuame selleni vabatahtlikult, aga kui me mõtleme tuleviku peale, 2017. aasta peale, siis siin on vaja koordinatsiooni.

Suur tänu, härra regionaalminister! Head kolleegid! Infotunni aeg on peaaegu läbi. Suur tänu, lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, peaminister ja ministrid, vastamise eest! Infotund on läbi.