Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu esimese töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Ma palun Riigikogu kõnetooli Andres Anvelti!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Soovin siit puldist kõigepealt neile, keda ei ole veel jõudnud isiklikult tervitada, head uue poliithooaja algust! Lisaks sellele on mul Riigikogule üle anda liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega me tahame liiklusseaduses teha kolm muudatust, kõik need puudutavad tasulise parkimise tsoone kohalikes omavalitsustes. Need kolm muudatust on järgmised. Esiteks soovime, et liikumispuudega autojuhtidel või neid saatvatel inimestel lubataks liikumispuudega isiku kasutuses olevat sõidukit ka eraparklates tasuta parkida. Teiseks näeme ette, et 15 minutit tasuta parkimisaega kehtiks ka eraparklates. Kolmandaks soovime anda kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada eraparklatele lisanõudeid tasulise parkimise korraldamisel kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Head ametikaaslased, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.
Tänases päevakorras on üks täpsustus. Esimese päevakorrapunkti arutelul teeb ettekande põhiseaduskomisjoni nimel põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja ettekande õiguskomisjoni nimel õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants.

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Asume arutama õiguskantsleri ettepanekut nr 23. Ettepanek käib jälitustoimingust teavitamise ja selle kontrolli kohta.
Head ametikaaslased! Lubage enne menetlemise juurde asumist teile lühidalt tutvustada selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on õiguskantsler Indrek Tederi ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Järgneb põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste ettekanne, mis kestab samuti kuni 20 minutit, ja pärast seda on õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi ettekanne, ka selle pikkus on kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Pärast seda on läbirääkimiste voor. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Läbirääkimised lõpetatakse ja istungi juhataja paneb hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Ettepaneku vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi!

Austatud juhataja! Kõrgeauline parlament! Olen tänulik, et austatud Riigikogu aastal 2011 aktsepteeris minu ettepaneku nr 12. Ka vastavate seaduste sätted on muudetud. Ütlen veel kord, et olen tänulik. Kuid õiguskantsler peab tuginema põhiseadusele, ta peab joonduma põhiseaduse printsiipide ja sätete järgi. Kahjuks on vastu võetud ka seadus, mis on põhiseadusega vastuolus. Minu ettepanekus on seda vastuolu väga põhjalikult analüüsitud. Seega ei hakka ma kõike uuesti kordama, toon välja ainult olulised põhimõtted.
Nimelt, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 25¹ sätestab lõikes 2: "Jälitustoimingute suhtes, mille loa tähtaeg lõppeb enne 2013. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹³ lõike 3 teises lauses ja lõikes 4 sätestatut." Lühidalt öeldes algab korraline ja riigi enda initsiatiivil toimuv kohtulik kontroll jälitustoimingutest teavitamise järgimise üle alles 2013. aastal lõppevate jälitustoimingute puhul, mitte varem. Lihtsustatuna tähendab see, et varem lõppenud jälitustoimingutest ei pruugi puudutatud isikud kunagi teada saada. Lisaks puudub selliste teavitamata jätmiste üle täitevvõimuväline tõhus kontroll. Selline seadus on ilmselt vägagi pragmaatiline, kuid ei ole põhiseaduslik.
Kui siin üritatakse lähtuda mõnest lihtseadusest, siis peale peab jääma põhiseadus, lihtseadus ei tühista põhiseaduse sätet. Osundan põhiseaduse § 44 lõike 3 esimest lauset: "Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega." Rõhutan, et riigi salajase toiminguga kogutud isikuandmete töötlemine toob kaasa isiku põhiõiguste kestva ja vägagi intensiivse riive.
Kui isik saab mingil hetkel tema suhtes tehtud jälitustoimingust teada, on tal võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, et kontrollida jälitustegevuse sisulist õiguspärasust. Kui isik salajasest toimingust teadlik ei ole, puudub tal selline tõhus võimalus oma õiguste kaitseks. Selgitasin juba 2011. aastal, et minu hinnangul on jälitustoimingust tagantjärele teavitamise kohustus põhiseaduse § 44 lõikest 3 koosmõjus §-dega 13, 14 ja 15 tulenev nõue. Seda põhjendab jälitustoimingute salajane olemus. Teabe puhul on üldjuhul mõistlik lahendus, et isik, kes soovib enda kohta kogutud andmetega tutvuda, pöördub ise riigi poole. Salaja kogutud isikuandmete suhtes nägi Riigikogu juba 2004. aastal ette riigi aktiivse teavitamiskohustuse. Kooskõlas põhiseaduse §-ga 44 võib puudutatud isiku jätta teavitamata või teavitamist edasi lükata. Sellisel juhul peab aga olema tagatud täitevvõimu tegevuse sõltumatu ja erapooletu kontroll n-ö isiku eest.
Alates käesoleva aasta algusest on uute jälitustoimingute puhul põhiseadusega nõutav kontroll ette nähtud. Just kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 25¹ lõige 2 välistab aga korralise kohtuliku kontrolli varem tehtud jälitustoimingutest teavitamise edasilükkamise üle. Seetõttu on nagu ka muudatuste-eelsel ajal praktikas võimalik olukord, kus puudutatud isik jääb üksnes täitevvõimu hinnangu alusel üldse teavitamata. Teisisõnu jääb realiseerimata talle põhiseaduse § 44 lõikega 3 tagatud õigus tema kohta kogutud andmetega tutvuda.
Mulle võidakse vastu väita, et isikul, keda ei teavitata tehtud salajasest toimingust või kelle teavitamine lükatakse edasi, on teoreetiliselt võimalik pöörduda kohtusse, et kontrollida andmete tutvustamata jätmist, õigemini vastust "ei kinnita ega lükka ümber jälitusandmete olemasolu". Teisisõnu peaks isik pöörduma kohtusse mitte oma õiguste rikkumise vaidlustamiseks, vaid selleks, et teada saada, kas üldse on tehtud toiminguid, millega võidi tema õigusi rikkuda. See ei oleks mitte kohtulik õiguskaitse tavapärases tähenduses, vaid lisabarjäär, mis takistab põhiseadusest tuleneva õiguse tegelikku realiseerimist.
Lõpetuseks märgin, et teatavasti jõustus Eesti põhiseadus 3. juulil 1992, mitte 1. jaanuaril 2013. Põhiseadust tuleb järgida! See on printsiip. Seega tuleb seadus viia põhiseadusega kooskõlla. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Austatud õiguskantsler, ma tänan teid! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vahetult enne suve, 17. juunil s.a tegi õiguskantsler Indrek Teder Riigikogule ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 25¹ põhiseadusega kooskõlla. Põhiseaduskomisjon kuulas õiguskantsleri ja tema asetäitjate-nõunike Nele Parresti ja Hent Kalmo põhjendusi ja selgitusi oma selle nädala esmaspäevasel, 9. septembri istungil, kus õiguskantsler ja tema meeskond vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Põhiseaduskomisjon tegi otsuse järgmisel päeval, 10. septembri istungil, olles kogunud lisainformatsiooni. Otsus oli mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut.
Õiguskantsler tõi välja, et juba 17. mail 2011 jõudis ta seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustiku § 121, jälitustegevuse seaduse § 17 ning 1. jaanuarist 2012 jõustuma pidanud kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁵ on põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette tõhusat ja süsteemset kontrolli jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle, mille tõttu võidakse teha diskretsioonil põhinev otsus puudutatud isik jälitustoimingust üldse teavitamata jätta. Riigikogu oli oma 2. juuni 2011. aasta otsusega selle ettepanekuga nõus.
Ettepaneku nr 12 realiseerimiseks tehti mitmeid muudatusi. Tervikuna oli see suur samm edasi jälitustegevuse üle parema järelevalve suunas, võrreldes varem kehtinud olukorraga. Teavitamise uus kord sisaldas prokuratuuri kohustust taotleda jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise nii tähtajalist kui ka tähtajatut luba eeluurimiskohtunikult.
Koos jälitustoimingute uue tervikregulatsiooniga jõustus s.a 1. jaanuaril rakendussäte kriminaalmenetluse seadustiku § 25¹ lõikes 2, mis nägi ette, et jälitustoimingutest teavitamise ja edasilükkamise kohtulik kontroll ei kehti juhtudel, kui jälitustoiming lõppes enne 1. jaanuari 2013. Õiguskantsler leidis, et see olukord ei ole kooskõlas põhiseadusega ega rahulda teda.
Õiguskantsleril on sisuliselt õigus selles, et seadusandja on alates 1. juulist 2004 järjekindlalt näinud ette viivitamata teavitamise kohustuse. Paraku, tulenevalt osaliselt teavitamise regulatsiooni ebaselgusest või ebajärjekindlusest jätsid asjakohased õiguskaitseorganid (politsei ja prokuratuur) neile pandud kohustuse aastatel 2004–2013 sisuliselt täitmata. See on kahetsusväärne ja õigusriiklusesse sobimatu käitumine. Kuigi erandina on isegi Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika põhjal mitteteavitamine võimalik ja seda möönab ka õiguskantsler. Siiski – ja see on oluline – on meil jõus uus kord, mis näeb ette teavitamise ja selle erapooletu kohtuliku kontrolli. Probleem on selles, kas seda uut korda või mingit üleminekuregulatsiooni oleks tulnud rakendada tagasiulatuvalt ka nende toimingute suhtes, mis lõppesid enne 1. jaanuari 2013. Õiguskantsler leidis, et seda tulnuks teha ja praegune olukord on põhiseadusega vastuolus. Ta on esitanud oma argumendid selle kohta väga pikalt ja põhjalikult.
Jäädes puhtalt juriidika juurde, võib õiguskantsleriga nõustuda ning tema argumendid tunduvad olevat veenvad. Põhiseaduskomisjon ei ole aga ei põhiseaduskohus ega õiguskantsleri ametkond. Seadusandliku organina peab ta lisaks juriidikale arvestama ka ettepaneku realiseeritavust ning selle olulisust põhiseadusliku korra ning õiguste ja vabaduste kaitses laiemalt. Teisisõnu peab ta hindama ka selle realiseeritavust ja otstarbekohasust.
Sellega seoses tahan esile tuua järgmist. Esiteks, ettepanek käsitleb olukorda, mis nüüdseks on minevik, see käsitleb regulatsiooni kehtestamist tagantjärele, ex post facto. Õigusnorme võib põhimõtteliselt tagasiulatuvalt kehtestada, kuid seda ei pea tegema. Selliseks sammuks peavad olema kaalukad põhjused ja see peab olema otstarbekas. Teiseks, aastatel 2006–2012 tehti umbes 50 000 eri astme jälitustoimingut. On ilmne, et kõigi nende läbisorteerimine tooks kaasa asjaomaste organite erakordselt suure halduskoormuse, eriti arvestades seda, et tolle perioodi kohta puudub elektroonilise töötluse mehhanism ja seda tuleks teha n-ö käsitsi. Selgitan, et asjakohase riigihanke on Registrite ja Infosüsteemide Keskus välja kuulutanud ja selle hanke teostab firma Nortal. See on töös. Suur, lausa erakordne halduskoormus juhiks asjaomaste organite ehk politsei, prokuratuuri ja kohtu tähelepanu nende igapäevasest põhitegevusest eemale, praegused ülesanded võiksid jääda kõrvale ja neil oleks väiksem võimalus pöörata tähelepanu oma põhiseaduskohasele tegevusele, sh õigustest ja vabadustest kinnipidamise tagamisele. Eeltoodut arvestades ei ole meie hinnangul taotletava eesmärgi, milleks on hüve, ja selle taotlemise vahendite ja meetmete vahel proportsionaalset tasakaalusuhet. Taotletava eesmärgi ja rakendatavate vahendite proportsionaalsus on aga iga õigusliku regulatsiooni oluline tingimus.
Lõpetuseks toon veel kaks argumenti. Oluline on tähele panna, et isikutel, kellel on põhjendatud kahtlus, et nad on jälitusmeetmete objekt, on võimalik pöörduda asjaomaste organite poole ja taotleda teavitamist. Teisisõnu, rakendub nn dispositiivsuse põhimõte. Seega, uks ei ole lõplikult suletud. Kaalu on ka argumendil, et õiguskantsleri ettepaneku kohaselt tuleks asjakohastele ametkondadele panna aktiivne kohustus teavitada tagantjärele. Samas ütleb põhiseadus, et igaühel on õigus saada informatsiooni. See võimalus on aga tagatud, sest igaüks võib kahtluse korral pöörduda asjaomase riigiorgani poole ja saada sealt vastus. Edasi, seadusandjal ja täitevvõimul tuleks edaspidi pöörata rohkem tähelepanu kehtestatud korrast kinnipidamisele, eriti jälitusmeetmete andmisele nn arhiivi, mille staatuse ja kasutamise kohta puudub igasugune õiguslik regulatsioon ja režiim. Sellele peaksime tähelepanu pöörama. Loodame selles tõhusale koostööle Andmekaitse Inspektsiooniga. Selle teemaga intensiivne tegelemine tundub olevat palju mõjusam vahend edasiseks õiguste ja vabaduste kaitseks.
Neid argumente arvestades leidis põhiseaduskomisjon, et ta ei toeta õiguskantsleri ettepanekut. Aitäh!

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma kuulasin teid väga põhjalikult. Kas te saate selgelt öelda, kas õiguskantsleri ettepanek ei ole realiseeritav või ei ole otstarbekohane? Kui see ei ole realiseeritav, siis milleks on välja kuulutatud riigihange selle realiseerimiseks?

Ma alustan lõpust. Riigihange ei ole välja kuulutatud õiguskantsleri ettepaneku realiseerimiseks. Õiguskantsleri ettepanek tooks meie hinnangul kaasa väga suure halduskoormuse, sest praegu, nagu ma püüdsin seda selgitada, puudub asjakohane ja tänapäevane jälitustoimingute register, mis võimaldaks andmebaasi töödelda ja sealt välja sorteerida näiteks olulisemad riived. Suurema osa toimingutest moodustavad mitmesugused väiksema intensiivsusega riived ehk kõneeristused ja teised sellised asjad. Aga kõike seda tuleb praegu teha n-ö käsitsi. Meie kehtestatud õiguslik abinõu suunaks õiguskaitseorganid suurel määral kõrvale nende igapäevasest tööst ja seetõttu pidasime seda ebaotstarbekaks. On olulisemaid asju, mida oleks vaja teha.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite oma ettekandes palju sellest, kas seda muudatust on otstarbekas ellu viia või kas see on realiseeritav või mitte, aga te ei vastanud minu meelest kõige olulisemale küsimusele. Õiguskantsleri väide on, et kõne all olev seadus on põhiseadusega vastuolus. Teie oma ettekandes ütlesite, et legaalselt on õiguskantsleri väited ju veenvad. Küsimus on selles, kas see seadus on põhiseadusega kooskõlas või ei. Kas te võite sellele konkreetselt vastata?

Kooskõla põhiseadusega võib olla eri astmega, nagu ka vastuolu võib olla eri astmega. Õiguskantsler on argumenteerinud oma seisukohta ühest vaatenurgast ja leidnud, et kehtiv regulatsioon ei ole põhiseadusega kooskõlas. Ka meie hinnangul ei ole see kooskõlas, kuid selle mittekooskõla määr on väga väike ega vääri seda, et võtta eraldi seadusandlikke meetmeid, kohustamaks asjaomaseid organeid tegelema teavitamisega, mis on seotud juba sündinud, aset leidnud asjadega. Tähendab, see tegevus on pööratud minevikku ja me ei pea seda otstarbekaks. Seega siin sellist ei- või jaa-vastust ei ole, vaid on olemas teatud kaalutlused otstarbekuse kohta. Seda otstarbekuse argumenti on võetud arvesse ka mitmetel muudel juhtudel.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kas te põhiseaduskomisjonis ei arutanud n-ö kiriku ehitamist keset küla? Õiguskantsler ei ütle seadusandjale ette, kuidas peaks see olukord reguleeritud olema, ta räägib põhiseaduse §-st 44, mis käsitleb kohustust väljastada kodaniku nõudel informatsiooni. Kas te ei arutanud seda, et teha üks samm tagasi ja kohustada täitevvõimu, kui kodanik nende poole pöördub, ka enne 2013. aastat toimunud jälitusmenetluste suhtes kohaldama samu sätteid, mis nüüd kehtivad? Kohus vaataks uuesti läbi mitteteatamise põhjused, aga ainult kodaniku personaalsel nõudel.

Tänan! See võimalus on ju ka praegu olemas. Igal inimesel, kes tunneb, et ta on olnud jälitusmeetmete objekt, on võimalik pöörduda asjaomase organi, kas prokuratuuri või politsei poole, et saada teada, kas tema suhtes on võetud jälitusmeetmeid. See võimalus on olemas. Me räägime praegu sellest, kas panna prokuratuurile aktiivne kohustus võetud meetmetest omal initsiatiivil aktiivselt teatada. See kohustus rakendub uue regulatsiooni kohaselt etteulatuvalt. Kehtestada sellist kohustust tagantjärele ei pidanud me otstarbekaks.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Te oma ettekandes rääkisite õiguskantsleri poolt- ja vastuargumentidest. Vastuargumendid kõlasid siin mitu korda, need olid otstarbekus ja realiseeritavus, aga pooltargumente mulle meelde ei tule. Millised olid need pooltargumendid, mida te komisjonis arutasite?

Me küsisime komisjonis õiguskantslerilt, kuidas tema arvates seda ettepanekut tuleks realiseerida. Ma pean ütlema, et ega me väga kaugele selle aruteluga ei jõudnud. Õiguskantsleril ei olnud selget visiooni, kuidas see ettepanek realiseeritav oleks. Me arutlesime näiteks selle üle, kas oleks võimalik jagada riived intensiivseteks ja vähem intensiivseteks, aga selleks et seda teha, tuleks kõik need 50 000 juhtumit läbi lapata. Teine võimalus on kehtestada mingisugune ajaline piirang, aga siis tekib küsimus, mispärast piirdutakse näiteks kahe või kolme aastaga. Nii et seda on väga raske teostada. Kui arvestada, et meie lugupeetud õiguskaitseorganid ei kannata just tööpuuduse all, siis meie arvates oleks nende administratiivne koormus, kui selle asjaga hakataks tegelema tagasiulatuvalt, ülemäärane.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui inimene ei tea, et teda on jälitatud, kuidas ta saab siis selle kohta küsida? Te ütlete, et ta võib küsida, kui ta soovib seda teada. Ometi on tal ju n-ö põhiõigus teada, kui seda on tehtud. On see siiski argument, et see on raskesti teostatav?

Kui näiteks teil on kahtlus, et te olete olnud jälituse objekt, siis te esitate selle kohta päringu ja teile vastatakse. Nii lihtne see ongi. Aga kas sellel päringul oli mingisugune alus, see selgub alles vastusest.

Head ametikaaslased! Lubage meelde tuletada, et selle päevakorrapunkti raames võib Riigikogu liige esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse. See tuleneb meie kodu- ja töökorra seadusest. Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere, lugupeetud eesistuja, hea õiguskantsler ja kolleegid! Samasugune küsimus, nagu oli põhiseaduskomisjoni ees, oli esitatud ka õiguskomisjonile ja õiguskomisjon seda sel nädalal oma esmaspäevasel istungil arutas. Kolleeg Rait Maruste oli oma ettekandes väga põhjalik. Ta tõi välja kõik aspektid, mida toonitas õiguskantsler ja mis saavad selles dispuudis kõne alla tulla. Etteruttavalt ütlen, et ka õiguskomisjon jõudis samasugusele otsusele nagu põhiseaduskomisjon, seda juba esmaspäevasel istungil. See otsus oli mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut.
Ütlen mõne sõna kommentaariks. Nii nagu siin küsimuste ja vastuste voorust välja tuli, ega selles loos põhiseaduslikkuse aspektist mustvalget vaadet olla ei saa. Kogu debati jooksul kõlasid umbes sellised lausekatked, et ei pruugi olla, regulatsioon võiks olla täiuslikum ja midagi peaks veel olema. Osa meist osales eile Riigikohtu üldkogu pidulikul istungil. Märt Raski ametiaeg, üheksa aastat väärikat ametisolekut lõppes ja uus Riigikohtu esimees on ametis homsest. Ma arvan, et me saame selles konkreetses küsimuses selguse kätte ja siis selgub, kas on vaja veel midagi ette võtta või ei ole seda mitte vaja.
Veel kord tuletan kolleegidele meelde, et alates 1. jaanuarist 2013 oleme kõik oma panuse andnud, et olukord oleks üheselt ja selgelt põhiseaduspärane. Ise ütlen oma kogemuse põhjal aastatest 2004–2013, et riigipoolne teavitamine ja jälitustoimingute läbiviimise kord toimib, ma olen sellise kirja saanud ja sellest minu elus küll midagi ei muutunud. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on küsimusi. Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Õiguskantsler ütles üsna selgelt, et see probleem on tekkinud seetõttu, et kaheksa aasta jooksul jälitusorganid ega prokuratuur ei täitnud seadust. Kas teie teada on kedagi selle eest meie õigusriigis karistatud? Kas tuleks karistada, kui õigust kaitsma pandud organid ei täida seadust?

Aitüma! Ma ei julgeks jääda õiguskantsleriga samale arvamusele selles suhtes, nagu seadust ei oleks eelneval perioodil täidetud. Teavitamine kui selline on seadusest tulenenud kohustus ja ma arvan, et õiguskaitseorganid on seda parimal moel ka täitnud. Mis puudutab konkreetselt teie küsimust, kas kedagi on karistatud, siis selle kohta mul andmed puuduvad.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Eelmine ettekandja möönis, et põhiseaduse riive küll on, kuid, tõsi, mitte väga intensiivne. Kõrvaldada ei saa seda sellepärast, et halduskoormus kasvab ja sellega seoses kasvavad ka kulud. Kas me pole jõudnud välja absurdsesse olukorda, et me täidame põhiseadust sel määral, nagu rahakott võimaldab?

Aitüma! Me oleme asunud põhiseadust selles konkreetses küsimuses täitma, hoolimata sellest, kas see rahakotile lisakoormust tekitab või mitte. Mis puudutab n-ö minevikuvaadet, siis võib vastata nii, nagu selles debatis on juba varem öeldud: võib olla, ei pruugi olla. Aga me saame seda teada.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Inimese jälitamine on üldiselt väga ebameeldiv teema ja inimlikust vaatenurgast võttes ei meeldi see kellelegi. Samas aga ei satuta paljudel juhtudel jälitamise alla mitte omaenda tegude pärast, vaid oma töö või tutvusringkonda kuuluvate inimeste pärast. Arvame, et olenemata olukorrast on inimesel õigus teada, kui teda on jälitatud ja milliseid andmeid on tema kohta kogutud. Kohustus jälitustoimingutest teavitada tuleneb nii Eesti Vabariigi põhiseadusest kui ka Euroopa Liidu õigusaktidest.
Kordan, et jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise uus regulatsioon jõustus, nagu me teame, 1. jaanuarist s.a. Uus kord sisaldab prokuratuuri kohustust taotleda jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise tähtajalist või tähtajatut luba eeluurimiskohtunikult, varem tegi seda prokuratuur. Meenutuseks ütlen veel, et koos jälitustoimingute tervikregulatsiooniga jõustus jaanuarist ka rakendussäte. Selle mõjul ei laiene kohtulik kontroll nendele jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise juhtudele, kui jälitustoimingu luba lõppes enne seda jaanuaripäeva. Õiguskantsler väidab, et just see, et enne seda kuupäeva jälitustegevusest teavitamata jätmise üle puudub erapooletu kontroll – nagu juba öeldud, kontrollis seda prokuratuur ise, kui üldse kontrollis –, ongi põhiseadusega vastuolus. Kahtlemata, nagu ka siin on korduvalt öeldud, toob see tagantjärele teavitamine kaasa palju suurema töökoormuse.
Eesti Keskerakond on seisukohal, et inimeste põhiõiguste kaitse on tähtsam kui suurenev halduskoormus. Seega toetame õiguskantsleri ettepanekut. Me toetame seda, et erapooletu järelevalve, kohtulik kontroll toimuks ka nendest jälitustoimingutest teavitamise üle, mille luba lõppes enne 1. jaanuari 2013. Rõhutan veel, et me ei toeta seadusrikkumise seadustamist, me ei pea seda õigeks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame nüüd hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Õiguskantsleri ettepanek ei leidnud toetust.
Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 426 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Yana Toomi!

Austatud kolleegid! Tegemist on seaduseelnõuga, millega Keskerakonna fraktsioon tahaks muuta reklaamiseadust ja piirata energiajookide reklaami, mis on mõeldud lastele. Ma usun, et enamik siin saalis olijaid on selle teemaga väga hästi kursis, kuna see on tekitanud ka meedias suurt vastukaja. Ma ei hakka väga üksikasjalikult eelnõust rääkima, see on teie laudadele jagatud. Oma ettekandes üritan lähtuda küsimustest, mis esitati komisjonis, ja ka nendest, mida minu arvates võib-olla tahetakse ka praegu saalis esitada. Ühesõnaga, ma üritan nendele küsimustele kohe ära vastata.
Alati küsitakse, mis see energiajook on. See on meil määratletud kohe esimeses lõigus. Tuleb rõhutada, et energia- ja spordijook ei ole üks ja sama asi. Energiajook on meeldivama maitsega ja see ongi põhjus, miks see lastele rohkem meeldib. Energiajook ei anna mingisugust energiat, seda on teaduslikult uuritud ja põhjendatud, vaid ta lihtsalt aitab mingi aeg ärkvel olla, mitte uinuda. Spordijoogid sisaldavad soolasid ega ole kahjulikud, energiajoogid on. Meie ettepanek on keelata reklaam, mis on mõeldud lastele. Energiajookide reklaame ei tohiks olla sportimiseks ettenähtud ehitisel ega ehitises, kinos, muuseumis ega etendusasutuses nagu ka mitte trükistes, mis on mõeldud peamiselt lastele. Neid jooke ei tohiks reklaamida peamiselt lastele mõeldud üritustel ega tele- ja raadioprogrammis kuni kella üheksani õhtul. Energiajooke ei tohiks reklaamida välireklaamiga. Väga oluline on see, et energiajookide reklaamis ei tohiks kujutada rolli ega tegelast, kes on tuntud peamiselt lastele mõeldud filmi, saate või ürituse kaudu, samuti ei tohiks energiajooke jagada auhindadena ega muul viisil promoda lastele mõeldud üritustel.
Kuna äsja on valminud Tervise Arengu Instituudi uuring, mis muu hulgas käsitleb energiajooke, siis ma näitan teile paari slaidi, et asi oleks selge. Energiajoogid sisaldavad tavaliselt kofeiini ja ka teisi komponente. Tegelikult on energiajookides kaks toimeainet, mis mõju avaldavad: kofeiin ja suhkur. Mõlemat on seal väga suur doos. Energiajookidega seotud põhilised terviseriskid on järgmised: mõju südamele ja veresoonkonnale, kiirenenud pulsisagedus, rütmihäired, kõrgenenud vererõhk, mõju kesknärvisüsteemile, ärevus, ärrituvus, unehäired, mõju seedeelundkonnale, reflukshaigus, kõrvetised, suurenenud uriinieritus, ülekaal, rasvumine, hüperglükeemia, hammaste erosioon.
Juhin tähelepanu, et komisjonis oli jutuks, et tegelikult võib energiajooke juua mõõdukas koguses, aga selleks peab laps olema teadlik oma terviseseisundist. Isegi täiskasvanud inimesed alati sellest teadlikud ei ole, lastest rääkimata.
Kofeiin on peamine aine, mis nendes jookides mõjub ja ta on ka peamine kõrvalmõjude põhjus. Siin on need kõrvalmõjud ära toodud: ärrituvus, närvilisus, ärevustunne, rahutus, unetus, unehäire, hallutsinatsioonid, pingeseisund, peavalu, isukaotus, kõhulahtisus, iiveldus, käte värisemine, vereringehäired ja arütmia.
Nüüd üks argument nendele, kes räägivad, et järgmine samm on keelustada šokolaad, koolajoogid ja kohv. Vaadake kofeiinisisaldust. Koolajookides sisaldub kofeiini kolm korda vähem kui energiajookides. Selleks et laps saavutaks toksilise piiri, tuleks kokakoolat ikka väga palju juua. Energiajoogi puhul piisab mõnele lapsele aga kahest purgist, et haiglavoodisse sattuda.
Tervise Arengu Instituut on andnud ka soovitusi. Muu hulgas oli soovitus, et tuleb rohkem teavitustööd teha. Uuringust tuli näiteks välja (ma ei ütle seda protsenti, kuna sellist luba mul ei ole), et peaaegu pooled lapsed, kes joovad energiajooke, joovad neid vahetult peale trenni oma treeneri soovitusel. See tähendab, et meie inimesed ei tea sellest teemast suurt midagi. Me leiame, et selline reklaamipiirang oleks kindlasti üks suur samm selleks, et teha inimestele selgeks, mis asi on energiajook ja kuidas sellega käituda. Tervise Arengu Instituut soovitab kaaluda energiajookide reklaamimise, müügikohtade, ostmise vanuse, turustamise ja märgistusel paikneva info reguleerimise võimalusi üldiselt või lasteasutuste tasandil. Energiajookide reklaam ei tohiks olla mõeldud alaealistele.
Mul on väga hea meel, et Tervise Arengu Instituut on meiega ühel meelel. Ma loodan, et ka Riigikogu suur saal toetab seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi on. Vladimir Velman, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ega sa ei oska ütelda, milline on maailmapraktika energiajookide reklaamimisel? Kas on näiteid Euroopast või mujalt, kuidas selles küsimuses käitutakse?

Siin on väga erinevaid praktikaid. Näiteks on Läti seimis esimese lugemise läbinud eelnõu, mille kohaselt mitte ainult ei piirata energiajookide reklaami, vaid keelatakse nende jookide müük alaealistele. Küll aga olen ma kuulnud seda, et Brüssel ei olnud sellest vaimustuses. Eks elu näitab. Rootsis on praegu see teema parlamendis üleval, ilmselt ka nemad keelavad selle reklaami. On riike, näiteks Soome, kus energiajoogid on müügil eraldi lettides, ja on väga palju riike, kus energiajookide müüki piiratakse, need joogid ei ole müügil näiteks limonaadi- ja kokakoolapurkide vahel ja purgi peale peab olema kirjutatud, et see on suure kofeiini- ja tauriinisisaldusega ning kahjulik lastele ja rasedatele. Muuseas, ka meie eelnõus on selline punkt, et energiajoogi reklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: "Kõrge kofeiini ja tauriini sisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele."

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! See on kindlasti väga oluline teema, millega seadusandja peaks tegelema. Aga paljudes Euroopa riikides on viimasel ajal populaarseks muutunud ka nendesamade energiajookide komponendid eraldiseisvana, kuna mõnes riigis on selliseid piiranguid juba kehtestatud. Noorte seas nimetatakse seda laksuks. Sa võid suvalisest limonaadist, kokakoolast või mingist muust joogist teha ise oma energiajoogi, lisades sinna kümme või kui palju tahes grammi seda laksu juurde. Kas te ei arva, et ka seda tuleks komisjonis arutada? Kui me keelustame valmis tehtud energiajoogid à la Red Bull jt, siis hakkavad inimesed ise nendest komponentidest jooke valmistama, sest turg paraku tekitab olukorra, et leitakse võimalused sellest keelust mööda hiilida.

Ma tänan! Kas ma sain nüüd õigesti aru, et teie mõte on see, et kui me keelustame energiajookide reklaami lastele, siis tootja hakkab lastele neid lakse reklaamima? Võib-olla on see oht olemas, aga sellist reklaami meil seni olnud ei ole. Praegu on just energiajookide reklaam olnud selgelt lastele mõeldud. Tervise Arengu Instituudi uuringust tuli välja, et peamine põhjus, miks lapsed neid jooke joovad, on see, et need on magusad. Ma usun, et kui me asendame ühe magusa joogi reklaami teise magusa joogi reklaamiga, siis sellest halba ei teki. Aga kui reklaamidele tekivad tõesti need laksud, siis vaatame edasi.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te tõite välja need terviseriskid, mis on peamiselt seotud kofeiini ja suhkru ületarbimisega. Ka limonaadid ja muud joogid, mida lapsed tarbivad, sisaldavad palju suhkrut. Kas järgmine samm on ka neid ära keelama hakata?

Ei, sellist sammu kavas ei ole, vähemalt minu teada mitte. Keskerakonna fraktsioon ei ole kaalunud šokolaadi keelustamist, ei selle reklaamimise ärakeelamist ega selle müügilt kõrvaldamist. Aga ma näitasin teile ühte slaidi. 150 milliliitris presskannu- või filtrikohvis on 90 milligrammi kofeiini. Ma pole kunagi näinud esimese, teise või viienda klassi last, kes jooks peale trenni kohvi, et taastada oma energiataset. Koolajoogid sisaldavad kolm korda vähem kofeiini kui energiajoogid, mis tähendab, et ei ole põhjust neid keelustada, kuna need ei ole nii ohtlikud, just kofeiini poolest. Ma ütlen veel kord, et kuna kofeiin on nendes jookides peamine toimeaine, siis just kofeiiniga ongi seotud kõik terviseriskid.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Ma kardan, et mis puudutab Euroopas kehtivaid piiranguid, siis ettekandja oma vastuses härra Velmani küsimusele eksitas meid. Ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on teinud analüüsi ja leidnud, et Euroopas siin olulisi piiranguid ei ole. Kui midagi sellist eksisteeribki, siis see on tootjate ja kaupmeeste eneseregulatsioon. Eraldi toon ma Prantsusmaa näite, kus keelati tauriini sisaldavad energiajoogid, aga Euroopa Kohtu otsusega 2004. aastal see regulatsioon tühistati, sest ei olnud teaduslikult tõestatud, et tauriin oleks tervisele ohtlik. Täpselt samamoodi ei ole tõestatud, et kofeiin oleks mõõdukas koguses tervisele ohtlik. Euroopa Liidu reeglite järgi ei tohi laest võetud regulatsioone, keelde ega piiranguid rakendada. Kuidas teie arvates saaks sellist ettepanekut, mis ei ole teaduslikult põhjendatud, Euroopas rakendada?

Ma tänan! Kuidas ma nüüd viisakalt ütleksin? Teie küsimuses oli segamini aetud kaks asja. Me ei räägi energiajookide keelustamisest ega tauriinist. Me räägime sellest, et tuleks keelustada lastele mõeldud energiajookide reklaam, kuna on ilmselge, et kofeiini tarbimine ei ole lastele tervislik, see ei ole lastele vajalik ja on neile lausa kahjulik.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Täna on ajakirjanduses esile tõstetud uus teema: müügil on kompvekid, mis on sisu poolest sarnased energiajookidega ja lastele kahjulikud. Kas ei peaks ka selle kohta ühe parandusettepaneku tegema?

Aitäh! Ma ei ole valmis sellele küsimusele vastama, sest meie eesmärk praegu ei ole keelustada kõikvõimalikke kahjulikke asju. Me teame, et nende konkreetsete jookidega on probleeme. Me oleme saanud väga palju tagasisidet. Kui see uuring avaldatakse täies mahus, siis te kõik näete, millised protsendid on seal ära toodud, kuidas neid jooke tarbitakse ja mis probleemid on sellega seotud. Ma ei ütle jällegi protsenti, aga suur osa lapsi joob energiajooke janu kustutamiseks. Selleks on aga olemas piim, mahlad, vesi ja muud joogid. Keegi ei hakka janu kustutama kommidega, seda ohtu kommide puhul ilmselt ei ole.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Nii nagu kõik muud huvitavad asjad arenevad edasi ka need ergutavad vahendid. Tänases ajakirjanduses on üsna palju mainitud just seda kogust, kui palju lapsed kommidest neid aineid saavad. Need kommid on ju mõeldud just lastele. Tootjafirmad ja tootemargid on tegelikult samad, lihtsalt n-ö vahetatakse mudelit. Nende kommide reklaamimine lastele oleks kindlasti tootjatele kasulik. Mõnda marki, mis noorte hulgas on väga levinud, hakatakse proovima uudishimust. Minu küsimus on reklaami suunamise kohta. Kui te eelnõu ette valmistasite, kas te siis analüüsisite, milliseid reklaami- või müügipiiranguid kasutatakse näiteks nendes kolleegi viidatud riikides, kus müük ei ole keelustatud?

Tegelikult on sellised näited täiesti olemas. On riike, kus on keelatud imagot loov reklaam, à la, kui sa jood purgitäie seda jooki, siis sa oled suur ja ilus, sa oled hiiglane või kangelane. Kindlasti ei leia sealsamas Prantsusmaal näiteks lastele mõeldud multifilme, mis reklaamiksid energiajooke.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuidas seda seadust saaks praktikas rakendada? Kas mul on edaspidi lootust või võimalust jälgida vormel 1 klassi võistluste ülekandeid või teiste rahvusvaheliste spordivõistluste ülekandeid, mille sponsorid on energiajookide tootjad ja tänu sellele need üritused toimuvadki? Kuidas saan mina Eesti telekanalitest edaspidi vaadata vormel 1, kui energiajookide reklaam ära keelatakse?

Ma tänan! Mida teevad spordiürituste korraldajad, see on nende asi. Meie mõte oli keelata need reklaamid tele- ja raadioprogrammis kella 7-st kella 9-ni. See tähendab, et kui sa sel ajal paned televiisori käima, siis ei tule sealt reklaamiplokk, kus reklaamitakse energiajooke. Mõistagi, kui televiisoris näidatakse mingisugust suvalist spordiüritust ja kuskil seina peal on näha see logo, siis ega keegi ei hakka seda kinni katma. Mina aga räägin sellest, mis toimub Eesti tele- ja raadioeetris.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen lugenud, et lapsed tuleks enne ja pärast trenni energiajookidest eemal hoida. Samas on levinud seisukoht, et energiajook on nagu spordijook, mis aitab organismil taastuda. Mis vahe on energia- ja spordijoogil?

Ma tänan! Tegelikult on need väga erinevad asjad. Näiteks on selline autoriteetne pediaater nagu Adik Levin öelnud, et tervel lapsel ei ole peale trenni üldse vaja mingisugust ekstra toimeainet, et energiat taastada. Joogu piima või söögu tükk šokolaadi. Energiajoogid ei taasta organismi varusid, energiajoogid aitavad ärkvel olla ja imevad inimese tühjaks. Spordijookides sisalduvad soolad ja mineraalained, mis tegelikult aitavad energiavarusid taastada, aga paraku ei ole spordijoogid nii maitsvad. Ma eile ise proovisin. Mul oli küll kiusatus pakkuda mõlemat jooki oma seitsmeaastasele lapsele, aga ma ei hakanud last mürgitama ja proovisin ise. Spordijook ei ole magus, energiajook paraku on.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Oma eelmise küsimuse täpsustuseks ütlen, et puuduvad rahvusvaheliselt tunnustatud uuringud selle kohta, et kofeiin oleks mõõdukas koguses ohtlik, täpselt nagu ka tauriin. Me räägime ikkagi ületarbimise tekitatud riskidest, aga sel juhul võivad ohud tekkida mis tahes ainete puhul. Kuid ma tahan veel kord kuulda loogilist seletust, kuidas reklaamipiirang aitab ületarbimise vastu. Austria näitel on öeldud, et kaks kuni neli purki päevas ei ole veel tervisele ohtlik. Kuidas just reklaamipiirang televisioonis teatud kellaaegadel aitab lastel aru saada, et mõõdukas koguses tarbimine on normaalne, ületarbimine aga ohtlik?

Ma kõigepealt vastan küsimuse esimesele osale. Liigne tarbimine on kahjulik, see vastab tõele. Aga on väga raske lapsele selgeks teha, mis asi on liigne tarbimine. Me teame, kui palju kofeiini võib tarbida ühe kilo kehakaalu kohta, aga ükski laps ei hakka arvutama, kui palju ta juua võib, laps lihtsalt joob. Mis puudutab reklaami – me ei räägi ainult telepildist, me räägime lastele mõeldud reklaamist –, siis jällegi tuli uuringust selgelt välja, et umbes 10% lapsi joob energiajooke just reklaami mõjutusel. Seda jooki ostetakse ka koju ja mõni laps võtab seda lihtsalt kodus külmikust. Selline reklaamipiirang oleks kindlasti üks suur samm just teavitamistöö mõttes. Me peame andma selge signaali, et energiajoogid on lastele kahjulikud. Selleks ongi see eelnõu siin laua peal.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma tulen tagasi terviseriskide juurde. Põhiline probleem on ikkagi kofeiini ületarbimine, just laste puhul on see probleem. Te olete väitnud, et Eestis tarbitakse energiajooke rohkem kui mujal Euroopas. Aga tegelikult Tervise Arengu Instituut vist alles teeb seda uuringut, mis selgitab muu hulgas seda, kui palju kofeiini ikkagi tarbitakse ja millistest allikatest seda saadakse. Kas te ei ole kaalunud ära oodata selle uuringu tulemusi, et teada saada, kuidas asjad tegelikult on?

Ma tänan! Esiteks, ma ei ole väitnud, et Eestis tarbitakse kofeiini rohkem kui mujal Euroopas. Ma pole seda öelnud, raudselt mitte. Uuringu tulemused on täiesti olemas, ma olen nendega sotsiaalkomisjoni istungil tutvunud. Sotsiaalkomisjon saatis majanduskomisjonile ka kirja, kus on must valgel kirjas, et energiajoogid ei ole lastele vajalikud.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite, et 10% noortest või alaealistest või lastest tarbib energiajooke reklaami mõjul, teised järelikult sõprade või kellegi muu soovituse põhjal. Nagu te ka mainisite, soovitavad treenerid neid jooke juua. Meie hea eesmärk on ju see, et inimesed, kaasa arvatud lapsed ja lastevanemad, teeksid tarku valikuid. Kui palju selle poolega tegeldakse? Ma olen nõus, et reklaami tuleb vähendada, selle vastu pole mul midagi.

Ma tänan! Näiteks keelustas Rimi kaubanduskett omal algatusel, ilma igasuguse surveta energiajookide müümise alaealistele. See oli vist juba peaaegu aasta tagasi. Selle eest au ja kiitus neile. Aga ükski teine kaubanduskett ei ole sama teinud. Eneseregulatsioonid on väga toredad asjad, aga vabatahtlikust liikumisest on väga lihtne n-ö mööda hiilida. Nii et paraku selle küljega väga ei tegelda. Sotsiaalministeerium on küll välja töötanud käsiraamatu selle kohta, kuidas energiajooke targalt tarbida, aga ega see paraku väga palju ei mõju. Mis puudutab reklaami, siis ma ise olen viie lapse ema ja usun, et naised, aga võib-olla ka mehed teavad väga hästi, kuidas reklaam lastele mõjub. Vahel me ostame neile asju, mis neile meeldivad ainult seetõttu, et seal on mingisugune Shreki pilt peal või midagi sellist. Kui me lisame reklaamist mõjutatud lastele veel nende vanemad, keda see reklaam kaudselt mõjutab, siis saame päris suure arvu.

Tiina Lokk-Tramberg, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Olles täiesti nõus selle probleemi püstitamisega, tahan ikkagi küsida ühte asja. Kuidas te kavatsete edaspidi määratleda, mis on lastele mõeldud reklaam ja mis mitte? Ma arvan, et see hakkab tekitama meeletuid vaidlusi ja erinevaid tõlgendamisvõimalusi on nii reklaamide tegijatel kui ka edastajatel. Seda esiteks. Teiseks, just lastele mõjuvad igasugused piirangud ja käsud teatavasti nii, et nad innustuvad sellest, mis on keelatud. Kas ja kuidas olete mõelnud sellele, kuidas arendada teavituskampaaniat, mis muudaks ühiskonna hoiakuid tervikuna?

Ma tänan! Ma veel kord ütlen, et minu arvates on see arutelu, mis siin saalis toimub, ja see eelnõu, kui me selle seadusena vastu võtame, suur osa sellest kampaaniast. Mis on lastele mõeldud reklaam? Ma arvan, et kui näiteks õhupallidel või ajalehe või ajakirja lasterubriigis reklaamitakse energiajooke või kui seda teeb mõni multifilmitegelane, siis on ilmselge, et see reklaam on mõeldud lastele, aga kui see reklaam on mingisuguses meeste moepoes, siis see ei ole lastele mõeldud. Ma usun, et see definitsioon ei ole väga keeruline. Selge on see, et kui laps näeb kinos kogemata mingisugust videoklippi enne filmi, mis ei ole lastefilm, siis see ei ole lastele mõeldud reklaam, laps on lihtsalt sattunud valesse kohta. Ma ei näe siin väga suurt probleemi. Ma usun, et kui selline keeld tuleb, küll siis energiajoogitootjad leiavad võimaluse reklaamida neid jooke teistele sihtgruppidele.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Kas kofeiin on lapse tervisele kasulik või kahjulik ja kas lapsel võib tekkida kofeiinist sõltuvus?

Ma tänan! Kofeiin on lapsele kahjulik ja kofeiinist võib tekkida sõltuvus. Suheldes Tallinna sotsiaalhoolekande osakondadega ja noortekeskustega, sain ma teada, et on noori, kes on energiajookidest täiesti sõltuvuses. Meil on lapsi, kes ilma selle joogita ei suuda terve päev ülevalgi olla.

Urve Palo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea eestkõneleja! Mina isiklikult toetan väga seda, et energiajookide reklaami peaks ära keelama, aga minu küsimus läheb veel kaugemale. Mis te arvate, kas me võiksime hiljem sammu edasi astuda ja keelata ära energiajookide müümise lastele, nagu Rimi on seda vabatahtlikult teinud? Teiseks, kas te teate, kuidas Euroopa Liidu liikmes- või vähemalt meie lähiriikides sellesse küsimusse suhtutakse? Kas on keelatud energiajooke lastele müüa?

Ma tänan! Ma täpsustan, et me ei räägi energiajookide reklaami keelamisest üleüldse, vaid me räägime lastele mõeldud reklaami keelamisest. Neid jooke lastele müüa on mõnel pool keelatud. Nagu rääkis ka kolleeg Aas, Prantsusmaal see keelati, siis kaotati kohtus ja nüüd üritatakse seda kuidagi teistmoodi teha. Ilmselt oli see viga seotud just tauriiniga, aga ma loodan siiralt, et nad saavad sellest probleemist jagu. On riike, kus energiajooke lastele ei müüda, ja on riike, kus neid ei müüda toidupoes, seal tuleb energiajoogi ostmiseks apteeki minna. Mis puudutab lastele müümise keelustamist, siis mina olen kahe käega selle poolt. Me andsime eelmisel aastal menetlusse ka asjakohase eelnõu, mis küll siin saalis maha hääletati. Aga Tervise Arengu Instituudi uuringust tuli välja, et ühiskonnas on olemas selge valmisolek keelustada energiajookide müük alaealistele, enamgi veel, üle poole lastest pooldab ise seda, et keelustada nendele energiajookide müümine.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Mul on väga lühike küsimus. Lugupeetud Yana Toom! Mis on teie sõnum nendele Riigikogu liikmetele, kes kavatsevad teie algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõule vastu olla ehk selle menetlusest välja hääletada?

Ma tänan! Ma soovin, et me siin saalis mõtleksime rohkem rahva tervisele, hoolimata meie poliitilistest vaadetest.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Meile teadaolevalt möönis ka sotsiaalkomisjon, et energiajoogid ei ole lastele vajalikud. Mööndi vajadust hakata töötama välja riiklikke meetmeid, et nende jookide tarbimist vähendada. Kas komisjonis oli konkreetselt juttu, millised need meetmed võiksid olla, või komisjon sellel teemal sügavuti ei peatunud?

Ma tänan! Tegelikult me sellel veel ei peatunud. Kuid ma arvan, et komisjonis me saavutasime eelnõu arutades konsensuse, kuna need faktid, mida meile näitas Tervise Arengu Instituut, olid väga veenvad. Aga kindlasti me tuleme selle teema juurde lähitulevikus tagasi ja tegeleme sellega.

Andre Sepp, palun!

Aitäh! Mul on küsimus kofeiinisisalduse kohta, millest te oma ettekandes rääkisite. Seletuskirjast võib aru saada, siin vähemasti öeldakse nii, et nende jookide kofeiinisisaldus on umbes 30 milligrammi 100 milliliitri kohta, näiteks 500-milliliitrine purk sisaldab umbes 150 milligrammi kofeiini. Siin on toodud võrdlus, et üks tass espressot sisaldab 50–60 milligrammi kofeiini, teie aga väitsite, et nende kofeiinisisaldus on ühesugune. Küsin lihtsalt arusaamise huvides: kumb väide on õige?

Teeme korraks arvuti lahti ja võtame slaidi ette, siis on kindlam, sest mul on paber ees. Seletuskirjas on mainitud espressot, Tervise Arengu Instituut on toonud välja presskannu- või filtrikohvi, nn americano, milles on 90 milligrammi kofeiini 150 milliliitri kohta. Alumisel real on ära toodud energiajoogi kofeiinisisaldus. Vaadake seda! Selge on, et lapsed kohvi ei joo. Lapsed joovad koolajooke, söövad vahel šokolaadi, kusjuures tavaliselt mitte tumedat šokolaadi. Siin on veel see oht, et kui juuakse energiajooki, siis tegelikult ei tohiks üldse teed ega kohvi juua, et mitte üledoosi saada. Lapsed aga tavaliselt joovad näiteks teed päeva jooksul mitu tassi.

Urve Tiidus, palun!

Suur tänu, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Saalisolijatele torkas lihtsalt silma, et need näidud on eri koguste kohta. Kohv sisaldab 90 milligrammi kofeiini 150 milliliitri kohta ja energiajook 160 milligrammi 500 milliliitri kohta, mis matemaatiliselt võttes muudab energiajoogi paraku lahjemaks. Ma lihtsalt nendin fakti. Kas te soovite kommenteerida?

Ma tänan! Ma rõhutan veel kord, et me räägime lastest. Kui me räägime lastest, siis aruteludes tulevad ikka kõne alla limonaadid ja koolajoogid. Vaadake koolajookide ja energiajookide kogust. Siin on täpselt võrdselt pool liitrit, aga ühes on 65 milligrammi ja teises 160 milligrammi kofeiini.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Austatud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas seda eelnõu kahel korral: 11. juunil ja 10. septembril s.a. 11. juuni istungil andis eelnõu algataja esindaja Yana Toom ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust, millest just täpsemalt juttu oli. Istungil viibisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar ja sama talituse peaspetsialist Doris Teiv, kes tutvustasid Vabariigi Valitsuse seisukohti ja vastasid küsimustele.
Vabariigi Valitsus leidis järgmist: "Eelnõus toodu puhul on tegemist Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse piiranguga. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et energiajookide mõju tarbijatele ei ole tänaseks teaduslikust aspektist väga palju uuritud. Siinkohal leiame, et seaduse muutmisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ning ettevõtlusvabadusele, ehk konkreetsel juhul reklaami teostamisele piirangute kehtestamine peab tuginema teaduslikul tõenduspõhisusel. Pelgalt väidete, arvamuste ja vähese olemasoleva tõendusmaterjali alusel ettevõtlusvabadusele piirangute kehtestamine seab tugevalt kahtluse alla nende piirangute põhjendatuse ja proportsionaalsuse kavandatava eesmärgi saavutamisel. [---] Küll aga oleme seisukohal, et kui teaduslike uuringute tulemusena lõpuks leiavad kinnitust energiajookide tarvitamisega kaasnevad kahjulikud mõjud inimese tervisele, siis tuleb nende probleemide lahendamisse suhtuda täie tõsidusega ning rakendada erinevaid meetmeid kompleksselt. Kindlasti ei piisa olukorra lahendamiseks ainult energiajoogi reklaami piirangutest, vaid alustada tuleb juba teadlikkuse tõstmisest nii noorte endi kui ka täiskasvanute seas, samuti vaadata üle energiajookide müügiprotsess kättesaadavuse ja teavitamise osas." Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud.
Komisjonis aga arutelu jätkus. Ma toon välja mõne märksõna sellest arutelust. Eelnõu algatajate esindaja Yana Toom arvas, et reklaamipiirang ei ole seotud ettevõtlusvabaduse piiramisega, sest see ei puuduta tootmist. Selle peale märkis valitsuse esindaja, et kaubandus on üks ettevõtluse liike ja kui piirata reklaami, siis on tegemist kaubanduse kui ettevõtluse piiranguga. Peatuti Vabariigi Valitsuse arvamuses väljatoodud TNS Emori ühel uuringul, mis käsitles alkoholi tarbimist ja reklaami. Sellest uuringust tuli välja, et noortele ei ole reklaam, vähemalt mitte alkoholireklaam, kõige olulisem mõjutusvahend, see oli kuue kategooria hulgas alles viiendal kohal. Aga eelnõu algataja arvas, et alkoholi ja energiajookide võrdlus ei ole õige ja asjakohane, energiajookide puhul ei räägita müügipiirangust, mistõttu peaks keskenduma reklaamipiirangule.
Väga pikalt peatuti sellel, kas ikkagi on olemas teaduslikke uuringuid, mis näitavad, et energiajoogid on tervisele ohtlikud. See oli kogu selles debatis keskne küsimus. Oli juttu ka Läti näitest, millest siin juba eelnevalt räägiti. Läti kaalub energiajookidele müügipiirangu kehtestamist. Ta veel kaalub seda, see ei kehti. Aga Euroopa Liidu protseduuride kohaselt ei saa eelnõu seadusena vastu võtta enne, kui on selgunud, kas muudatus on Euroopa Liidu aluslepingutega kooskõlas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate sõnul on lätlaste eelnõu vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega, kuna müügi- ja reklaamipiirang ei ole põhjendatud, sest puudub teadusliku tõenduspõhisusega argument. Soovituslikke materjale on võimalik välja anda ja meetmeid on võimalik võtta, kuid piiranguid Euroopa Liidu kontekstis kehtestada ei ole võimalik.
Laiemalt on seda teemat analüüsinud ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond. Eelnevalt oli juttu Prantsusmaa näitest, kus üritati müügipiiranguid kehtestada, aga kuna teaduslikult ei olnud põhjendatud, et teatud ained on ohtlikud, siis Euroopa Kohtu hinnangul selliseid regulatsioone Euroopa Liidus kehtestada ei saa. Lisaks tuletati meelde, et ka praegu kehtib tootjatele ja müüjatele tarbijakaitse juhend energiajookide lastele reklaamimise ja müümise kohta, samuti on toodetel hoiatussildid. Hoiatussiltide kohustuslikkus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist.
Arutati ka selle üle, kas reklaami piiramine, nagu eelnõus on ette nähtud, annab soovitud tulemusi, sest siit on välja jäänud internetireklaam. Seda reklaami on väga keeruline internetis piirata, aga teadupoolest noored veedavad väga palju aega just internetis ja saavad ka informatsiooni sealt.
Juunikuise arutelu tulemusel otsustas komisjon pöörduda sotsiaalkomisjoni poole, et küsida selles küsimuses arvamust. Koosolek lõpetati otsusega saata eelnõu täiskogu päevakorda 12. septembril s.a.
Suve lõpus saatis sotsiaalkomisjon meile oma seisukoha ja 10. septembril arutas majanduskomisjon seda eelnõu teist korda. Sotsiaalkomisjoni arvamusest uut olulist informatsiooni ei selgunud. Mööndi, et energiajoogid ei ole noortele vajalikud, samas mööndi, et riskide kohta puuduvad teaduslikud terviseuuringud. Sotsiaalkomisjonile tutvustati Tervise Arengu Instituudi esmaseid uuringutulemusi, aga paraku ei olnud need majanduskomisjoni istungi ajal veel avalikud. Nii et meie, majanduskomisjoni liikmed, neid tulemusi lugeda ei saanud, küll aga tõi Yana Toom, nagu ta tegi ka täna, teatud aspektid sellest välja. Aga ma rõhutan, et ka Tervise Arengu Instituudi uurimus käsitleb eelkõige tarbimist, kui palju noored või üldse Eesti inimesed energiajooke tarbivad, see ei käsitle terviseriske.
Sel teisipäeval toimus uuesti elav debatt selle üle, kas energiajoogid on tervisele ohtlikud või on ohtlik ületarbimine ja kas ohtlikud on teatud ained, eelkõige kofeiin, mida leidub loomulikult paljudes teisteski söökides ja jookides. Refereerin Eesti Toiduainetööstuse Liidu kirja, kus rõhutatakse, et kofeiini mõõdukat tarbimist, 300 kuni 400 milligrammi päevas, on aktsepteerinud paljud autoriteetsed organisatsioonid, teiste hulgas Euroopa Toiduohutusamet. Mõistlik ja mõõdukas tarbimine pole probleem, küll aga võib probleem olla teadmatusest tingitud ületarbimine, nagu ka paljude muude asjade puhul.
Majanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada (selle poolt hääletas 7 komisjoni liiget, vastu 2 ja erapooletuks jäi 2) ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 26. september 2013 kell 17.15 (konsensuslikult). Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on mõned küsimused. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Tõenäoliselt ei räägitud majanduskomisjonis kooli- või hariduskeskselt. Aga ma tahan lihtsalt teada, kas teil olid mingid andmed selle kohta, et koolis on kasvav probleem lastega, kellel on hüperaktiivsed kalduvused. Kui sellised lapsed ka väikese koguse energiajooki tarbivad, siis nende käitumine muutub, viisakalt öeldes, meditsiiniliselt kontrollimatuks, aeg-ajalt on vaja ka arsti sekkumist. Seetõttu ma usun, et selline piirang näiteks kooli territooriumil ja lastele mõeldud spordiüritustel on ka teie arvates vajalik, eriti just nendele lastele, kellele see jook võib ohtlik olla.

Aitäh! Majanduskomisjonis me seda teemat sellest aspektist või nii detailselt ei arutanud. Sotsiaalkomisjon ütles oma kirjas suhteliselt mitmeti tõlgendatavalt, et energiajoogid ei ole noortele vajalikud. Aga paljud asjad ei ole noortele vajalikud, alates poliitreklaamist ja lõpetades millega tahes. Nii et sellest aspektist me seda ei arutanud, küll aga on mulle näidatud andmeid, et esimesest kuni kuuenda klassini tarbib energiajooke vaid 2,2% lastest. See annab lootust, et see ei ole väga suur probleem.

Yana Toom, palun!

Ma tänan! Ma olen teiega muidugi nõus selles, et väga paljud asjad ei ole lastele vajalikud. Aga vaadake, kui mu seitsmeaastane laps vaatab 24 tundi plakatit "Tartu teed korda! Aas", siis temaga vist midagi ei juhtu, kuid kui ta joob kastitäie energiajooki, siis võib-olla midagi ikka juhtub. Te viitasite kirjale, kus on öeldud, et 300–400 milligrammi päevas kofeiini tarbida on okei. Millise kehakaalu puhul see nii on? Kui tohib, täpsustage, palun!

Aitäh! Ma viitasin Eesti Toiduainetööstuse Liidu kirjale, kes omakorda viitas Euroopa Toiduohutusametile. Siin on jutt täiskasvanud inimestest. Mis see kehakaal on? Küllap 70–90 kilogrammi. Aga aitäh selle eest, et teie lapsed minu reklaami vaatavad! See neile tõepoolest terviseriske ei põhjusta. Kui tohib, siis veel väike isiklik remark. Ma arvan, et riik ei saa endale võtta lapsehoidja rolli, lastevanematele ja haridusasutustele peab ka siiski teatud funktsioon jääma. Minu arust on natuke silmakirjalik arvata, et kui me reklaami piirame, siis on probleem lahendatud. Inglise keeles on selline termin nagu nanny state, mis väga hästi võtab kokku selle, et kui riik tahab olla liiga kaitsev või ülereguleeriv ja valikuvabaduste piiramisega võtta endale hästi suurt rolli, siis jääbki inimestele, teiste hulgas lastevanematele, võib-olla tunne, et see ei ole nende probleem.

Ülo Tulik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kaks komisjoni on selle teemaga tegelnud. Probleem on olemas, aga nagu mina aru saan, peamine põhjus, mille pärast seda eelnõu ei saa toetada, on see, et ei ole uuringuid. Kas teil oli komisjonis arutelu all, mida teha selleks, et komisjon saaks nendele uuringutele toetuda ja millal need uuringud võiksid valmis saada?

Aitäh! Iseenesest on uuringuid maailmas väga palju tehtud, aga komisjonile ei ole suudetud näidata ühtegi terviseuuringut, mis ütleks, et kofeiin üleüldse on tervisele ohtlik. Mulle on saadetud väga paljude uuringute linke. Need uuringud ütlevad, et teatud koguses on kofeiin tervisele kasulik. On ka tarbimisuuringuid, mis ütlevad, kui palju keegi midagi kasutab. Aga mulle tundub, et uuringud on suur ja pikk omaette teema, neid vist tehakse kümneid aastaid. Vähemalt neid uuringuid, millele siin viidati, tehti 10–15 aastat, et saada teada pikaajalist mõju. Neid ei saa teha paari kuu jooksul kiirkorras. Nii et mul kahjuks puuduvad andmed, kas Eestis keegi neid teeb, pigem ootan ma rahvusvaheliste uuringute tulemusi.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab reklaamipiirangut veidi laiemalt. Te tsiteerisite valitsuse kirja, et energiajookide reklaami piirang piirab ettevõtlusvabadust ehk on vastuolus põhiseaduse §-ga 31. Põhiseadus näeb ette ka selle, et iga kodanik võib vabalt teha poliitikat ja levitada oma vaateid. Teatavasti hakkab aga pühapäeval kehtima üks piirang, mis puudutab poliitilist reklaami. Kas ka see reklaamipiirang on valitsuse arvates põhiseadusega vastuolus?

Aitäh! Majanduskomisjon seda ei arutanud, minu hinnangul aga on. Minu hinnangul on see poliitreklaamipiirang täiesti ebaefektiivne, nagu me näeme praegu ka tänavatel. Kampaaniad on läinud pikemaks ja kallimaks. See on küllaltki primitiivne ja populistlik lähenemine reklaamile.

Yana Toom, palun!

Tänan! Austatud ettekandja! Kuna te väljusite lausa mitu korda komisjoni ettekandjale ettenähtud formaadist, siis julgen teile esitada isikliku küsimuse. Kas te oma lastele annaksite energiajooki? Kui annaksite, siis mis vanusest alates ja mis puhul?

Hea küsimus. Võib-olla proovida annaksin, aga seletaksin neile, nagu ka sotsiaalkomisjon ütles, et see jook ei ole neile vajalik ja on ka paremaid jooke.

Andre Sepp, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Me oleme juba paljude piirangutega kaasa läinud, oleme kehtestanud piiranguid, mis on seotud reklaamiga. Kas komisjonil oleks äkki võimalik tellida mõjuanalüüs kõigi nende keelustamiste ja piiramiste kohta, millega me oleme kaasa läinud? Üks ettepanek piirang kehtestada, nimelt eelnõu 426, on meil täna laua peal. Millised hakkavad olema selle piiramise tegelikud mõjud reaalses elus? Kas üldse on olnud plaanis sellist analüüsi teha?

Aitäh! Me ei ole seda majanduskomisjonis niimoodi arutanud. Võib-olla peaks seda mingil hetkel tõepoolest tegema. Ma ei tea, millised on Riigikogu Kantselei majanduslikud võimalused uuringuid tellida. Aga selle küsimuse puhul ma siiski korra veel toonitan Euroopa Liidu siseturu konteksti. Me oleme aluslepingutega endale teatud kohustused võtnud. Euroopa Liit tahab, et siseturg oleks ühtne, ja vaatab väga hoolega, mida liikmesriigid teevad. Väljudes energiajookide temaatikast ütlen, et tihtipeale liikmesriigid üritavad kaitsta oma siseturgu, nad kasutavad protektsionistlikke meetodeid. Siin on väga ranged regulatsioonid, mida Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus jälgivad. Kui teatud valdkondi hakatakse piirama, siis on selleks Euroopa Liidus olemas ka teavitusprotseduur. Enne kui see seadus kehtima hakkab, peavad kõik liikmesriigid oma arvamust avaldama ning Euroopa Komisjon peab kujundama oma arvamuse, kas see seadus on siseturu reeglitega kooskõlas. Tõin näiteid, et teatud piirangud ei ole olnud kooskõlas. Ka selle ettepaneku puhul võib see protsess kesta vähemalt pool aastat kui mitte aasta. Seda ellu viia ei ole võimatu, aga me peame järgima neid reegleid, milles me oleme Euroopa Liidus omavahel kokku leppinud.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tänane eelnõu on minu arvates klassikaline vaidlus ettevõtlusvabaduse ja rahva tervise aspekti vahel. Kumb teie arvates teise üles kaalub, kas põhiseaduse § 31, mis räägib ettevõtlusvabadusest, või põhiseaduse § 28, mis räägib õigusest tervise kaitsele? Kumb on teie arvates praeguses ühiskonnas olulisem?

Aitäh! Eks neid tuleb vaadata kompleksselt ja tasakaalus. Me ju ei räägi täna sellest, et keegi sunnib lapsi energiajooke jooma.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Toomas Tõniste!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei ole kohanud lastevanemaid, kes säraksid rõõmust, kui nende laps joob energiajooki. Veel vähem tean ma lastevanemaid, kes seda jooki ise lastele ostavad. Huvitav, miks see nii on? Ma arvan, küllap sellepärast, et lastevanemad hoolivad oma lastest. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks seda ei võiks ka meie siin saalis teha.
Seda debatti kuulates jääb mulje, et me räägime väga palju keelamisest. Ma igaks juhuks rõhutan, et tegelikult ei keelata selle eelnõuga energiajookide müüki, vaid piiratakse nende jookide reklaamimist lastele. Siin ei näe ma tõesti mingit pattu. Kindlasti peaksime jälgima, et me ise ei läheks liiga hoogu kõige piiramisega, mis meile kahjulik tundub, kuid ma olen seda meelt, et see eelnõu väärib küll edasist menetlemist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 426 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. septembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 11.29.