Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegidest Riigikogu liikmed! Nii nagu kooliaasta on alanud, on alanud ka meie tööaasta. Igati paslik on tulla tagasi selle juurde, kus me vahetult enne jaanipäeva lõpetasime, ehk põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse juurde. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jaanipäevaeelset suurt segadust riigieksamite ümber on küll püütud siluda. Minister on kõikvõimalikes intervjuudes rääkinud, kuidas 1 ja 20 ongi peaaegu üks ja sama asi. Aga ma loodan, et kultuurikomisjon siiski mõistab, et 1 punkt ja 20 punkti ei ole kindlustunnet andev lahendus ja et kevadisele hindamisele niisugune seadussäte kaasa ei aita. Lisaks sellele on üsna segane, millised alammäärad siis jaanuaris kehtestatakse, kui atestatsioonisüsteemi tegelikult ei ole. Uut kutsesüsteemi ka ei ole. Meie ettepanek on nii kaua, kuni paremat süsteemi ei ole, atestatsiooni jätkata. On veel väiksed täpsustused, kuidas me siiski saaksime täita oma kevadsuviseid lubadusi tugispetsialistide rahastamise juurde tagasi tulla ja leida lahendusi, mis kohalikke omavalitsusi uute eelarvete puhul aitaksid. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Sven Mikser!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt menetlusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda seadust sai mäletatavasti viimati eelmise aasta lõpul muudetud ja see muudatus jõustus just äsja. Vastavalt sellele seadusele on vajaduspõhise õppetoetuse määramisel õppija perekonna liikmeteks arvatud kuni 24-aastased vennad, õed, poolõed ja poolvennad, kes vastavad seaduses nimetatud õppetoetuste taotlemise tingimustele ehk kes õpivad kas kõrgkoolis või kutseõppeasutuses, küll aga mitte gümnaasiumis õppivad kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja poolvennad.
Selle seadusesse sattunud jämeda eksimuse me tahame oma eelnõuga kõrvaldada. Kuna ka peaminister kinnitas, et tegemist on algataja ja seadusandja veaga, siis me usume, et kogu kontseptsiooni välja töötades tegelikult oligi mõeldud nii, et ka gümnaasiumis õppijad arvestatakse vajaduspõhise õppetoetuse määramisel perekonnaliikmeteks. Me ei usu, et see muudatus põhjustab täiendavaid kulutusi. Kuna seadus on alles äsja rakendunud, siis puuduvad meil tegelikkust kajastavad statistilised andmed, kui suured on reaalsed kulud praegu kehtiva seaduspügala järgi. Seega on võimatu esitada andmeid, kui mitmel taotlejal täiendavalt tekib seaduse vastuvõtmise tulemusena õigus vajaduspõhisele õppetoetusele.

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud vandetõlgi seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril algatatud kindlustustegevuse seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2012. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon.
Ja nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 442 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti ratifitseeris 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja sellest ajast alates oleme võtnud kohustuse viia ellu laste õiguste kaitset vastavalt konventsioonile. Laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli eesmärk on tõhustada laste kaitset relvakonfliktidesse kaasamise eest. Nimetatud fakultatiivprotokoll võeti vastu ÜRO Peaassamblee 25. mai 2000. aasta resolutsiooniga ning see jõustus 12. veebruaril 2002. aastal. Eesti Vabariigi president kirjutas protokollile alla New Yorgis 24. septembril 2003. aastal.
Protokolli eesmärk on tagada, nagu juba öeldud, alla 18-aastastele lastele erikaitse relvajõududesse värbamise ja otseses sõjategevuses osalemise eest. Protokolli ratifitseerimisel peab riik esitama siduva deklaratsiooni, milles on märgitud vanuse alampiir isikute vabatahtlikul astumisel riiklikesse relvajõududesse. Tulenevalt Eesti seadustest deklareerib Eesti kõnealuseks vanuse alampiiriks 18 aastat.
Protokolli ratifitseerides näitab Eesti üles head tahet edendada laste õiguste kaitset, rahvusvahelist humanitaarõigust ning olla solidaarne teiste riikide jõupingutustega, piirata lapssõdurite värbamist ning nende kasutamist sõjategevuses. Ratifitseerimisel kohustub Eesti asjakohaste võimaluste olemasolu korral osutama abi protokollivastase teo ohvriks langenud inimese rehabiliteerimisel ja ühiskonda taasintegreerimisel olemasolevate programmide või vabatahtliku fondi kaudu, mis on asutatud kooskõlas ÜRO Peaassamblee reeglitega. Fakultatiivprotokolli ratifitseerimise ja aruandlusega seotud toimingud tehakse vastutavate ministeeriumide olemasolevate tegevuskulude raames. Otseselt rahaliselt mõõdetavaid tulusid ja kulusid ette näha ei ole. Protokoll jõustub Eesti Vabariigi suhtes ühe kuu möödumisel pärast ratifitseerimisdokumendi ÜRO peasekretärile hoiuleandmise kuupäeva. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu 442 tänavu 10. juunil. Me kuulasime ära Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste õiguste juhi Tõnu Poopuu seletuse ning kuna minister siin ülevaate juba andis, siis ma sellel pikemalt ei peatu. Küll tekkis komisjonis hulk küsimusi. Üks neist puudutas Kaitseliidu noorliikmeid, aga see teema on nüüdseks lahendatud Kaitseliidu seadusega. Noorliikmete kohta veel nii palju, et nii mobilisatsiooni puutuv kui ka teised teemad on kaetud kaitseväeteenistuse seadusega. Seega noorliikmed kõnealuse protokolli teema ei ole.
Küsimus oli ka teiste riikide kodanike kohta, kes on Eestis sündinud. Üldjuhul kehtib nendegi puhul Eesti riigi õigus – igal juhul tuleb alaealist kaitsta. Veel oli jutuks, et kui üks gümnaasiumi õppesuund on riigikaitse või laagrite korraldamine, siis ka see kõnealuse fakultatiivprotokolli teema ei ole.
Kokkuvõttes otsustati esiteks, saata seaduseelnõu 442 täiskogu istungi päevakorda 11. septembriks; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. september 2013 ja määrata ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liige Rein Aidma. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Palun, Väino Linde, teie küsimus!

Hea ettekandja! See on võib-olla filosoofiline küsimus ja ma ei tea, kas see tänase teemaga ikka haakub, aga kas komisjonis oli arutusel, millised võimalused on alaealisel vajaduse korral oma isamaad kaitsta, nii nagu põhiseadus nõuab või lubab kõikidel olenemata vanusest?

Loodan, et meil ei teki niisugust hädaolukorda, nagu oli Eesti Vabariigi loomise ajal, kui vabatahtlikud koolinoored moodustasid sõjaväeüksusi. Tänapäeva maailmas on vaid need, kel on täitunud 18 või rohkem eluaastat, kaitseväekohustuslikud. See on ka selle protokolli teema.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 442 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 442 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 25. septembri kell 17.15.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Liidu kosmeetikamääruse rakendamine, millega saavutatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ja toimiv siseturg. Selleks viiakse nii rahvatervise seadus kui ka riigilõivuseadus vastavusse Euroopa Liidu kosmeetikamäärusega. Eelnõuga täpsustatakse pädeva asutuse ja järelevalve ülesandeid ning sätestatakse vastutus kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele esitatavate nõuete rikkumise eest, ennetatakse kosmeetikatoodete käitlemise nõuete rikkumist ja sellega loomulikult ka terviseriske.
Muudatuse sihtrühmadeks ongi järelevalveinstitutsioonid, eelkõige Terviseamet, kosmeetikatoodete tootjad ja importijad ning loomulikult ka kosmeetikatooteid kasutavad elanikud. Konkreetsema nüansina sätestatakse, et hammaste valgendamiseks ja pleegitamiseks kasutatavad kosmeetikatooted, mis sisaldavad või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus 0,1–6%, ei tohi olla vabalt kättesaadavad tavatarbijale, vaid neid tohib müüa üksnes hambaarstidele.
Kosmeetikamääruse rakendamine ei too kaasa märkimisväärseid lisakulutusi ei tootjatele ega importijatele, kuna põhimõtteliselt mingeid uusi nõudeid ei rakendata. Aitäh!

Suur tänu! Küsimus on Viktor Vassiljevil. Palun!

Hea minister! Kas te palun selgitaksite, mis siiamaani oli halvasti või valesti kosmeetikatoodete üle järelevalve teostamisel? Kas me tegime seda viletsamini, kui Euroopa Liit meile ette paneb?

Ei, kindlasti ei teinud me seda viletsamini ja see järelevalve on toiminud ka seni. Aga küllalt palju on selliseid väikseid detaile, mille osas on mõistlik määruse kontekstis ka Eesti riigisisest regulatsiooni uuendada. Tõesti, lõviosas on need vägagi tehnilised ja detailsed nüansid. Ainuke sisuline, märkimist vääriv uuendus on see, et teatud hambavalgendustooted ei ole uue korra järgi enam vabalt kättesaadavad, vaid neid võib müüa ainult hambaarstidele, kes võivad neid protseduure teha.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Austatud minister! Ma saan aru, et selle seaduseelnõuga reguleeritakse täpsemalt kosmeetikatarvete kättesaadavust. Aga seni on ju olnud nii, et kõik tooted, mis lähevad nüüd rangema regulatsiooni alla, on olnud tavatarbijale küllaltki lihtsalt kättesaadavad. Kas on olnud ka juhtumeid, kus selliste kosmeetikatoodete kasutamine on inimestele mingeid tervisekahjustusi tekitanud?

Kindlasti tasub tarbijal olla tähelepanelik ja jälgida, et kõikidel kosmeetikatoodetel oleksid kasutusload olemas. Aga seda kindlasti jälgitakse ka ametlikes müügivõrkudes. Kui osta mingit toodet hõlma alt, siis kindlasti on risk märgatavalt suurem. Samas ei ole selline müük Eestis nii ulatuslik, et me peaksime väga jõulisi salakaubandusvastaseid meetmeid rakendama. Oluline on, et inimeste teadlikkus käiks ajaga kaasas – kindlasti tasub toote pakendilt koostisosi uurida. Sealt saab infot küllalt täpselt.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Hea minister! Kas alla 0,1%-lise vesinikülihapendi sisaldusega hambavalgendid jäävad ikka vabamüüki?

Kui nad ei ole keelatud, siis järelikult on lubatud. Samas ma ei ole nii suur hambavalgendusspetsialist, et öelda, kas vähem kui 0,1% vesinikperoksiidi sisaldava vahendiga on võimalik saada tuntav efekt hammaste valgendamisel. Tavatarbijana ma tean, et ka hambapastadel on teatav valgendav mõju, aga kindlasti mitte nii tugev, kui suurema koguse vesinikperoksiidi kasutamisel. Igaühel meist tasub alati pakendit uurida, aga eeldus on, et kui asjatundjad on selle 0,1% piiri välja pakkunud, siis järelikult see inimeste tervisele endast ohtu ei kujuta. Seetõttu on see piir just selline.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Austatud minister! Ma ei saa päris täpselt aru, kas need kosmeetikatooted on ravitoimega või tervisele ohtlikud. Miks me piirame vabamüüki ja lubame neid kasutada vaid hambaarstidel? Kui need on tervisele kahjulikud, siis ehk peaks nende müügi üldse keelama?

Paljud asjad on tervisele ohtlikud, kui neid ilma eelteadmisteta või näidustusteta kasutada. Ma toon paralleeli retseptiravimitega. Kindlasti ei ole need tervisele ohtlikud, kui neid võtta siis, kui need on konkreetse inimese puhul näidustatud. Samas võivad retseptiravimid asjatundmatu kasutamise ja vabamüügis olemise korral põhjustada väga tõsiseid tervisekahjustusi. Samamoodi on hambavalgenduse toodetega. Asjatundlikud hambaarstid saavad nendega küllalt hea tulemuse, aga kui inimesed neid ise kasutavad, siis võib sellega Euroopa Liidu ekspertide hinnangul kaasneda teatavaid terviseriske. Ma usun, et meil on põhjust seda asjatundlikku hinnangut usaldada ja vastavalt sellele ka Eesti regulatsioone muuta.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Austatud minister! Paljud nn kosmeetikatooted on müügil kahtlastes putkades. Kindlasti  ei ole need seal müügil ebaseaduslikult, aga paljudel puhkudel ei kasutata neid mitte kosmeetilistel eesmärkidel, näiteks enda lõhnastamiseks, vaid nagu alkoholi. Te saate aru küll, millest ma räägin, sellest on juttu olnud ka meil rahanduskomisjonis. Kas selle seadusega reguleeritakse ka nende lõhnastatud vedelike kättesaadavust, tarbimist ja riiki toomist? Nende vedelike joomine ju kahjustab kõvasti Eesti inimeste tervist.

Ei, Euroopa Liidu kosmeetikamäärus nn troinoiga otseselt ei tegele. See aga ei tähenda, et parlamendi komisjonid ei võiks sel teemal arutelu jätkata. Majandus- ja rahanduskomisjon ning kui ma ei eksi, siis ka sotsiaalkomisjon on seda käsitlenud ning võiksid mõelda, kuidas sellistegi toodete mittesihipärasele kasutamisele piirang panna ja kas see üldse võimalik on. Üks võimalus, mida me oleme hoolega arutanud, on teatud kosmeetikatoodete aktsiisiga maksustamine. Oleme aga mõistnud, et tulu tõuseks sellest vähem, kui asi väärt on. See viiks niisuguse absurdini, et mingi väga väikese koguse täiesti tavalise lõhnavee eest tuleks hakata maksu võtma. Tolle maksu kogumine läheks suure tõenäosusega kulukamaks, kui see maks sisse tooks, ja kogu süsteem muutuks absurdiks. Samas on tõsi, et küll mitte võib-olla nii palju kui varem, aga mingil määral mitmesugust lõhnavett pruugitakse ka praegu joogiks ning parlamendi komisjonid võiksid kindlasti arutada, kas seda peaks piirama ja kui peaks, siis kuidas.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Kaasettekandjaks palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas rahvatervise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 oma istungil 10. juunil. Ülevaate nendest seadustest ja eelnõust andsid Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Leelo Männik ja õigusosakonna õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets, kes vastasid ka komisjoni liikmete küsimustele. Kuna minister nii eelnõu tutvustades kui ka küsimustele vastates selle sisu juba tutvustas, siis mina keskenduksin vaid komisjonis tekkinud küsimustele ja nende vastustele. Tõsi, osa leidis juba ka siin saalis täna käsitlemist.
Esitati küsimus, kas naaberriikides kehtivad samasugused reeglid. Vastus oli, et kõikides Euroopa Liidu riikides alluvad turul müüdavad tooted ühesugustele reeglitele. See kosmeetikamäärus kehtib kõigile Euroopa Liidu tootjatele, importijatele ja müüjatele. Küsimus oli ka, kas tavatarbija oskab pakendilt lugeda, kui suur on vesinikperoksiidi sisaldus hambavalgendajas. Vastus oli, et hambavalgendajaid ei tohigi müüa jaekaubanduses, neid müüakse ainult hambaarstidele hulgimüügi korras. Veel arutati looduskosmeetika ja solaariumi teemadel, kuid need käesolevasse eelnõusse ei puutu. Jutuks võeti ka teatud riigilõivud, mille kohta öeldi, et kehtetuks tunnistati riigilõivud tegevuste eest, mis enam ei toimu. Küsiti ka seda, kui kaugel on uue rahvatervise seaduse koostamine. Vastuseks saime, et 2013. aasta lõpuks peaks esitatama uue rahvatervise seaduse väljatöötamise kavatsus.
Kokkuvõttes leidis komisjon, et tegemist on väga vajaliku eelnõuga, ja tegi järgmised konsensuslikud otsused: esiteks, saata seaduseelnõu täiskogu istungi päevakorda tänaseks; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. september kell 17.15 ja määrata ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt. Suur aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Helmen Kütt! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 436 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 436 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 25. septembri kell 17.15.

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 449 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatustega soovitakse täpsustada Euroopa Liidu välisest riigist reisija toodud aktsiisikauba maksuvabastuse reegleid. Eesmärk on lühendada piiriületuste järjekordi, takistada ebaseaduslikku kauplemist aktsiisikaubaga ning tagada Euroopa Liidu direktiivi otstarbekohane rakendamine.
Direktiiv võimaldab aktsiisivabastust, kui kauba toomine on juhuslikku laadi. Eelnõuga määratakse, milline aktsiisikauba riiki toomise sagedus on juhuslik. Selle eelnõu järgi on alkohol ja kütus toodud Eestisse juhuslikult, kui seda tehakse üks kord kalendrikuu jooksul. Tubakatooteid saab Eestisse juhuslikult tuua kaks korda kalendrikuu jooksul, sest rakendatakse vähendatud aktsiisivaba piirnormi. Liikmesriik võib valida, kas vabastada aktsiisist 40 või 200 sigaretti, Eestis vabastatakse aktsiisist kuni 40 sigaretti. Maksuhaldurile antakse kaalutlusõigus täiendava aktsiisivabastuse kohaldamiseks, lähtudes reisija selgitustest ja eelnevate piiriületuste sagedusest.
Rahvusvahelise kauba- ja reisijaveo aktsiisireeglid ei muutu. Samuti ei muutu liiduvälisest riigist Eestisse õhusõiduki, rongi või laevaga saabuvatele reisijatele kohaldatavad reeglid. Lisaks muudetakse teises liikmesriigis asuvate õhusõidukite ja laevade aktsiisikaubaga varustamise korda vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele ning õigusselguse huvides tehakse muid redaktsioonilisi täpsustusi.
Seaduse jõustumise tähtaeg, milleks oli kavandatud 1. oktoober, lükkub paraku edasi vastavalt eelnõu menetluse kestusele. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Selle seaduseelnõuga justkui täpsustatakse liiduvälisest riigist reisija toodud aktsiisikauba aktsiisivabastuse reegleid. Eesmärk on lühendada piiriületuste järjekordi ja takistada ebaseaduslikku kauplemist liiduvälisest riigist toodud aktsiisikaubaga. Minu arust on see eesmärk natukene vale. Kas te olete üldse teadlik, et piiril järjekordi peaaegu ei ole? Kui see seadus sellisel moel vastu võetakse, siis seaduse kohaldamisega tekitatakse olukord, kus nn kaalutlusõigus toob kaasa väga palju vastuolusid, väga paljud reisijad ei täida seadust ja piirijärjekorrad hakkavad hoopiski taastuma. Te oleksite pidanud piiril käima. Siis te teaksite, et tegelikult piirijärjekordi ei ole.

Aitäh! Piirijärjekorrad kadusid seoses meie karmistunud poliitikaga. See eelnõu täpsustab seda karmistunud poliitikat vastavalt juriidilistele märkustele. Seaduse tasemel peaks regulatsioon formaalsemalt kirjas olema. Ma ei pea silmas, et regulatsioon ja praktika oleksid valed olnud, kuid seaduses tuleb seda kõike natuke täpsemalt öelda. Eelkõige on vaja seaduse tasemel fikseerida, milline on juhuslik laad. Seda me teemegi. Me oleme piirijärjekorrad tõepoolest peaaegu kaotanud, samas on kaalutlusõigus alati olnud. Kaalutlusõiguse kasutamine ka edaspidi, kui õiguslik regulatsioon on selgem, ei saa uusi piirijärjekordi põhjustada. See mõte on kindlasti mõistusevastane. Aga kui ma siia saali tulin, siis ma kuulsin teie küsimust sotsiaalministrile. Te muretsesite just piirikaubanduse pärast. See küsimus rääkis küll ühest teisest asjast, odekolonni üle piiri toomisest, aga siiski oli see minu arust täis südamevalu meie rahva tervise pärast. Ka see eelnõu muretseb rahva tervise pärast. Kui näiteks muuta tubaka, aga tegelikult isegi kütuse üle piiri toomise reeglid lõdvemaks, siis sellega ju soositakse kahjulike mõjudega aktsiisikaupade tarbimist. Mina soovitan teil, kes te olete väga aktiivselt sel teemal võidelnud, sedapidi mõelda. Eesti aktsiisipoliitika näeb ette selliste kaupade kättesaadavust vähendada, mitte suurendada.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud rahandusminister! Kas ma sain õigesti aru, et selles seaduseelnõus loetakse juhuslikuks see, kui kaupa tuuakse Eestisse üks kord kuus? Kui see on nii, siis kas teil on informatsiooni, kuidas meie naabrid Läti, Leedu või Soome, aga ka teised Euroopa Liidu riigid juhuslikkust määratlevad? Kui sage see juhuslikkus on?

Aitäh! Juhuslikkuse määratlemise õigus meil on. Ma pean täpsustama, et kütuse puhul on see üks kord kuus, tubaka puhul kaks korda kuus. Eri kaupade puhul määratletakse juhuslikkust erinevalt. Selle on ära määratlenud ka Läti ja Leedu ning seal on see karmim ehk see sagedus on kord nädalas. Ma ei leia kohe vastust, kas tegu on siin tubaka või kütuse või mõlemaga. See informatsioon meil mõistagi on, me oleme neid praktikaid võrrelnud.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Seda vedelikku, mille kohta ma küsisin sotsiaalministrilt, ei tooda Eestisse mitte ainult salakaubana, vaid ka täiesti legaalselt. Oma aktiivsusega püüan ma saavutada vähemalt seda, et selle vedeliku Eestisse toomist piirataks. Aga ma küsin selle seaduseelnõu kohta. Kui see seaduseelnõu baseerub ikkagi juhuslikkuse määratlemisel, siis miks Rahandusministeerium ei ole direktiivist tulenevalt võtnud aluseks hoopis teisi õigussätteid, millega piiritletakse piiriäärsetel aladel elavatele inimestele ja piirialatöötajatele kütusekogus, kui palju nad võivad aktsiisivabalt seda kaupa Eesti riiki tuua?

Aitäh! Samadel põhjustel, mille pärast te valutasite südant, kui rääkisite odekolonni Eestisse toomisest, aga mitte ainult nendel põhjustel. Piiriäärsete alade elanikud on võrdväärsed piirist kaugemal elavate inimestega, ka nende tervis on meile oluline ja me ei taha neid mürgitada odava aktsiisikaubaga. Nii lihtne see ongi. Ilma naljata, täpselt nii see ongi. Kui soovite, siis me võime rääkida ka eelarve tuludest ja ühetaolisest maksustamisest. Aga minu arvates algab aktsiisipoliitika ikkagi kahjulike kõrvalmõjude minimeerimisest. Ma ei aktsepteeri sellist arusaama, et piiriäärsetel aladel elavatele kodanikele peab tegema maksusoodustusi, et nad saaksid iseennast ja keskkonda mürgitada.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Lätisse ja Leedusse võib bensiini tuua kord nädalas, Eestisse ainult kord kuus. Kas Balti ühtsus hakkab murenema? Miks meie inimesi nii erinevalt koheldakse?

Aitäh! Meie oleme siin tõesti natuke liberaalsemad. Ma ei tea kogu nende regulatsiooni, võib-olla mõni teine punkt tasandab seda erinevust. Ma leidsin küll küsimuse ajal viite alkoholile, aga kas kord nädalas võib riiki tuua kõiki aktsiisikaupu või kolmest mõnda, seda pean veel täpsustama.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjoni istung toimus esmaspäeval, 17. juunil. Sellest võttis osa enamik rahanduskomisjoni liikmeid, puudus vaid Eiki Nestor. Kutsutud olid Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialistid Heidi Vessel ja Lauri Lelumees. Komisjonis toimus selle teema arutelu. Pärast arutelu tegi komisjon järgmised otsused: määrata ettekandjaks rahanduskomisjoni liige Inara Luigas, saata eelnõu täiskogu päevakorda 11. septembriks 2013. aastal (konsensusega) ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt oli 6 ja vastu 2 komisjoni liiget, erapooletuks jäi 2). Otsustati ka teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 25. september s.a.
Ma tutvustan lühidalt, millest istungil räägiti. Kõigepealt esitasid Rahandusministeeriumi esindajad seaduse lühikese tutvustuse, siis tekkis arutelu ja oli palju küsimusi. Oli ka selliseid küsimusi, millele Rahandusministeeriumi esindajad vastata ei osanud.
Arutelu käigus küsiti, kuidas leiti maksuvabalt üle piiri toodava aktsiisikauba piirnormid, näiteks mille alusel on leitud, et maksuvabalt saab alkoholi tuua üle piiri kõige rohkem üks kord kuus ja tubakatooteid kaks korda kuus. Rahandusministeeriumi esindajad vastasid, et kõiki neid koguseid hinnati ja arvestati, kui kauaks nendest kogustest võiks jätkuda. Põhimõtteliselt arvestati, et näiteks Narva elanik, kes saab Eestisse tuua aktsiisivabalt teatud koguse aktsiisikaupa, ei peaks saama katta kogu oma tarbimisvajaduse ainult Venemaalt toodud kaubaga, vaid tal peaks olema vaja osta seda kaupa ka Eestis, et ta siin aktsiisi maksaks. Seletuskirja leheküljel 10 on näidatud, kuidas arvestatakse kütusekogust.
Tunti huvi, milline on võrdlus teiste riikidega. Ka Leedu ja Läti näevad ette koguselisi piiranguid. Leedus on see piirang viis korda kuus. Piirangud puuduvad inimestel, kes õpivad või töötavad liiduvälises riigis. Lätisse võib aktsiisivaba kaupa tuua üks kord seitsme päeva jooksul. Soomes aga rakendatakse tollireegleid kõige üldisemalt ja mingisuguseid juhuslikkusest lähtuvaid piiranguid Soomes ette nähtud ei ole. Üldiselt peetakse juhuslikuks, kui aktsiisikaupa tuuakse riiki kaks korda nädalas.
Küsiti ka, mis on kaalutlusõigus ning mis põhjusel võtab maksuhaldur vastu otsuse, et isik võib tuua suitse Eestisse kolm korda, alkoholi ja kütust aga kaks korda kuus. Ka Rahandusministeeriumi esindajad ütlesid, et sellise sätte lisamine muudab olukorra maksu- ja tolliametnikele väga keeruliseks, sest puuduvad üldised kriteeriumid, mille järgi maksu- ja tolliametnikud saaksid otsustada, et just see kord ei ole enam juhuslik ja aktsiisikaubalt peab hakkama aktsiisi maksma. Rahandusministeeriumi esindajad ütlesid, et palju lihtsam oleks, kui nii nagu Lätis ja Leedus oleks määratud kordade arv, aga selle seaduse järgi on põhikriteerium juhuslikkuse määratlemine. Nagu ma juba enne ütlesin, Maksu- ja Tolliamet ei täida siiski ka praegu Eesti riigis kehtivaid seadusi. Kui Maksu- ja Tolliametile antakse veel ka kaalutlusõigus, siis kõikide nende soperduste järel, mida praegu tollipiiril tehakse, ei kujuta ma ette, milliseid segadusi seal veel tekkima hakkab.
Arutati ka seda, et oluline on eristada sagedased üle piiri käijad ja need, kes käivad üle piiri harva. Toodi näide, et kui Venemaal käiakse suure autoga, millel on sajaliitrine bensiinipaak, siis sellise bensiinikogusega võib läbi sõita kuni 12 000 kilomeetrit, mis on täiesti piisav, et rahuldada kõik inimese sõiduvajadused. Kardetakse, et kaob üldse vajadus Eesti tsoonist kütust osta. Ma lisan, et neid tuuakse kui äärmuslikke näiteid. Loomulikult pean mina ja peavad ka seaduseelnõu algatajad võitlema salakaubaga, aga on direktiivi teatud sätted, mis lubavad tuua kaupa riiki aktsiisivabalt.
Räägiti sellest, miks seda seaduseelnõu ei ole juba varem Riigikogusse toodud. Õiguskantsler on teinud väga põhjaliku aktsiisikauba Venemaalt Eestisse toomise analüüsi. Võib arvata, et Riigikohus on saatnud ka mõned vaidlused Euroopa Kohtusse eelotsuse saamiseks, mis tähendab, et Maksu- ja Tolliameti praegused toimingud piiril on täiesti vaieldavad.
Küsiti ka seda, kas see piiramine on õiguslikult kooskõlas direktiiviga ning kas see on kooskõlastatud õiguskantsleriga ja tema ametkonna ametnikega. Vastati, et direktiivis pole juhuslikkus siiski konkreetselt ära määratud ja risk on olemas. Kui me vaatame selle seaduseelnõu juures olevaid selgitusi, siis näiteks õigusallikate muudatuste võrdlustabelis on § 24 lõigete 20¹ ja 20² kohta öeldud, et eeldatakse, et need vastavad direktiivi artiklile, aga me kaugeltki ei tea, kas need tegelikult kõikidele Euroopa Liidu direktiividele vastavad.
Rahandusministeeriumi esindajad rääkisid ka sellist huvitavat asja, et õiguskantsler soovitas Euroopa Liidust järele küsida, mida tähendab juhuslikkus. Seda Rahandusministeeriumi esindajad tegidki, et täpsustada juba direktiivides olevat kriteeriumi ehk juhuslikkust. Tuli välja, et mitte ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei soovinud juhuslikkuse kriteeriumi täpsustada, vähest huvi tundsid selle vastu Prantsusmaa ja Poola. Ei Leedu ega Läti ole seda küsimust tõstatanud. See näitab selgelt, et mitte ükski teine liikmesriik ei ole aktsiisivabastust kaubaveol oma riiki üles ehitanud direktiivis mainitud juhuslikkuse kriteeriumile. Euroopa Komisjoni seisukoht oli, et liikmesriikidel on siiski teatud eripärad. Riik võib määratleda, mis on juhuslikkus, kuid ka selle määratlemisel ei tohi minna vastuollu liikumisvabaduse reeglite ega Euroopa Liidu direktiividega.
Küsiti, kuidas tekib andmebaas, kui näiteks inimene tuleb esimest korda Eesti riiki ja tal ei ole kaasas aktsiisivaba kaupa, kuid ta toob selle kauba kaasa näiteks kolmandal või neljandal korral. Rahandusministeeriumi ametnikud ütlesid, et kogu sellisel moel administreerimine läheb Eesti riigile väga kalliks maksma. Inimest justkui kohustatakse tooma kogu võimalik aktsiisikaup ära esimesel korral kalendrikuu jooksul näiteks Venemaalt tulles.
Komisjonis kõlas arvamus, justkui kõik need reisijad, kes lahkuvad Eesti riigist, või kõik, kes tulevad Venemaalt, veaksid salakaupa. See kaugeltki niiviisi ei ole. On kaks gruppi inimesi: need, kes tegelevad salakaubandusega, ja need Eesti või Vene riigi kodanikud, kellel on õigus tulla Eestisse aktsiisi tasumata. Näiteks on piiri ääres elavatel inimestel, kellel on Venemaal sugulaste matmispaigad, kelle sugulased elavad seal või kellel on seal kinnisvara, õigustatud ootus, et nad saavad Venemaal nendel tingimustel korduvalt käia. Toon ühe näite. Inimene sõidab Venemaale sugulaste juurde ega too sealt aktsiisikaupa, siis ta läheb Venemaale matustele ega too aktsiisikaupa ja kolmandal või neljandal korral tal seda õigust enam ei teki. Ometi sisuliselt, direktiivist tulenevalt on tal see õigus siiski olemas.
Oli juttu ka sellest, mis saab nendest inimestest, kelle kohta Venemaa ja Eesti on vahetanud kvoote. 2800 elanikul on naaberriigis kinnisvara, sugulaste kalmud või neil elavad seal sugulased.
Oli juttu sellestki, kuidas direktiiv veel reguleerib aktsiisivaba kauba riiki toomist. Eestil on õigus rahandusministri määrusega või teiste sisekorraldustega kehtestada piiriäärsete alade elanikele ja piirialatöötajatele koguseline määr, millest rohkem ei tohi nad kuu aja jooksul Eesti riiki aktsiisivabalt kütust, alkoholi või tubakatooteid tuua. Ometi Eesti seda teinud ei ole.
Väga suur poleemika tekkis kaalutlusõiguse kohaldamise üle. Kuidas ikkagi see õigus tekib? Millal hakatakse näiteks kütuse pealt aktsiisi või tollimaksu maksma? Toodi järgmine näide. Inimene läheb Eestist Venemaale ja deklareerib kirjalikult kütusekoguse, mis tal kaasas on. Kui ta tuleb tagasi Eestisse, olles Venemaal tankinud, siis ta ütleb, et ta tõesti ei oska öelda, kui palju tal kütust paagis on. See pidi tähendama seda, et isik võetakse n-ö rajalt maha, kütus pumbatakse paagist välja ja mõõdetakse ära ning alles peale seda rehkendatakse, kui mitu liitrit on tal Venemaal tangitud kütust ja sellelt maksab ta aktsiisi. Ma ei kujuta ette, kuidas hakkavad Vene ärimehed või turistid ja kõik need, kes Venemaalt tulevad näiteks meie spaadesse või tervisekontrolli tegema, deklareerima oma kütusekogust ühe liitri täpsusega. Ei saa ju olla nii, et Eesti riik lihtsalt paneb mingi koguse paberile ja nõuab sellelt maksu. Kütuseaktsiisi maksmisel on ikkagi aluseks liiter ja seega peavad kõik mõõtmised olema tehtud täpselt. Nagu rahandusminister juba ütles, ma olen selle küsimusega aktiivselt tegelnud. Ma käin kindlasti ka piiripunktides, et näha neid mõõdikuid, mõõtmisega seotud protseduure ja selle juurde kuuluvaid dokumente, et saaks selgeks, kuidas kõiki neid asju tehakse.
Oli juttu sellestki, miks Maksu- ja Tolliamet kuni eelmise aastani kehtivaid seadusi ei rakendanud. Kehtivate seaduste järgi ei tohtinud Maksu- ja Tolliamet lubada rohkem kui üks kord päevas tuua Eestisse maksuvabu tooteid, ometi Maksu- ja Tolliamet seadust ei täitnud ning lubas kütust üle piiri tuua oma ütluste järgi isegi kuni kümme korda päevas. Miks seda tehti ja seadust rikuti? Keegi ei ole seda selgitanud ja keegi selle eest muidugi ka ei vastuta.
Ka küsiti, kas seda teemat on arutatud riigieelarve kontrolli erikomisjonis. On arutatud. Riigieelarve kontrolli erikomisjon tegi väljasõiduistungi Koidula piiripunkti, millest võtsid osa kõik komisjoni liikmed. Nad said aru, milles on kütuse, tubakatoodete ja alkoholi aktsiisivabastuse probleem.
Räägiti transpordifirmadest. Rahandusministeeriumi esindajad ütlesid, et rahvusvahelise transpordi puhul need piirangud ei kehti. Selleks kohustavad meid rahvusvahelised lepingud, lepingute järgi on siin aktsiisivabastus.
Korduvalt tuli arutlusele, kuidas hakkab kütust deklareerima Vene turist, kui ta sõidab Eesti riigist välja ja tuleb kütusejäägiga Eesti riiki tagasi, tehes niiviisi korduvalt. Ehk saame need vastused järgmisel korral.
Rahandusministeeriumi esindajad rääkisid ka seda, et juhuslikkuse kriteeriumi kehtestamise eesmärk on ikkagi piirata aktsiisivaba kauba Eesti riiki toomist. Selle sättega soovitakse, et kõik need kodanikud ostaksid rohkem kütust Eesti riigis. Toodi välja ka võrdlused Soomega. Soomes ei tohi alkoholi riiki tuua, kui inimene ei ole olnud riigist väljas vähemalt 20 tundi. Aga seda ei reguleeri mitte ainult maksureegel, pigem teeb seda tervisekaitseseaduse regulatsioon.
Komisjonis protesteeriti muidugi selle vastu, et Maksu- ja Tolliametile antakse kaalutlusõigus n-ö trahvida kodanikke aktsiisi maksmisega. See olukord hakkab oma elu elama, kuni selleni välja, et Maksu- ja Tolliametile antakse lõppude lõpuks õigus öelda, kes on ettevõtlusega tegelev isik ja kes ei ole.
Räägiti ka seaduse jõustumisest, see peab jõustuma 1. oktoobril. Ma arvan, et jõustumisega tuleb natuke oodata, sest selle seadusega me 1. oktoobriks valmis ei saa. Ongi lühidalt kõik. Aitäh!

Läheme küsimuste juurde. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Mida rohkem ma kuulen sellest eelnõust, seda rohkem tekib mul tehnilisi küsimusi. Paar nädalat tagasi sõitsin ma Valgevenest Lätisse ja pidin tõesti täitma ühe kohustusliku vormi, aga ma ei mäleta, et mult oleks bensiini või millegi sellise kohta küsitud. Tulen tagasi eelnõu juurde. Ma saan aru, et esimene kord, kui tollist läbi lähed, siis ei ole vaja seda paberit täita. Aga kui sa lähed kuu jooksul juba teist korda tollist läbi, kas siis peab sellest kohustuslikult kirjalikult teavitama või tuleb see vorm täita siis, kui seda sinu käest küsitakse?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, kui reisija tuleb esimest korda Venemaalt Eestisse, siis on see kaup aktsiisivaba ja aktsiisi ei küsita. Tekib küsimus, kas järgmine kord, kui inimene Eestisse tuleb, Maksu- ja Tolliamet küsib aktsiisi või mitte. Kui reisija deklareerib oma kütusekoguse Eestist väljumisel, ta deklareerib näiteks kirjalikult, et tal on 50 liitrit kütust, siis see tähendab, et kui ta teisel korral tagasi tuleb, olles võtnud Venemaal kütust juurde, näiteks on paagis 70 liitrit, siis arvutatakse välja vahe, mis on 20 liitrit, ning aktsiisi ja kõiki tollimakse makstakse 20 liitri pealt. Aga kas on võimalik panna reisijatele kohustust kirjalikult deklaratsioone vormistada, seda ei oska ma öelda. Seda me arutame ilmselt siis, kui tuleb uus komisjoni istung. On ju võimalik, et inimesed, kes elavad piiri ääres, tulevad sama kogusega teisel või kolmandal korral Venemaalt Eestisse, aga nad ei ole kütust juurde võtnud. Nii et regulatsioonides on vasturääkivusi ja vastukäimisi, aga me saame kõikidele küsimustele vastuse ilmselt siis, kui me uuesti Rahandusministeeriumi esindajatega kohtume.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kas komisjon arutas, ega selline lähenemine ei ole Eesti inimesele solvav? Erinevalt meie naabritest leedulastest, lätlastest ja soomlastest koheldakse meie inimesi ju mitu korda karmimalt.

Aitäh! Austatud Tarmo! Kui sa näeksid, mida teeb Maksu- ja Tolliamet praegu seadustest mittetulenevalt, kuidas karistatakse kõiki neid Eesti Vabariigi kodanikke, kuidas neid sunnitakse makse maksma! See on tõepoolest solvav teguviis. Seadust pole muudetud, aga ometi on maksu- ja tolliametnikele antud piiramata õigus otsustada juba praegu, millal tekib kodanikul ja reisijal maksukohustus. Võrreldes teiste liikmesriikidega, näiteks Leedu, Läti ja Soomega, soovitakse selle seadusega vint üle keerata ja karmistada kõikide reisijate Eesti riiki saabumise tingimusi. Milliseid järelmõjusid see endaga kaasa toob, sellest on vara rääkida. Ma kõnetasin üht Venemaa kodanikku, kes tõi oma abikaasa Põlva Haiglasse sünnitama. Ma küsisin, kas ta teab, et varsti hakkab kehtima selline seadus, mille järgi peab korduvalt Eestisse tulles hakkama aktsiisi maksma. Ta ei saanud sugugi aru, millest jutt käib. Üldjuhul ja ka direktiividest tulenevalt on kütusepaagis olev kütus reisija pagas, mida peetakse maksuvabaks. Loomulikult on pahameelt väljendanud väga paljud Kagu-Eesti elanikud. Ma loodan, et seadust sellisel kujul vastu ei võeta.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Inara, tuleta mulle palun meelde! Kas rahanduskomisjonis arutati seda kummalist olukorda, mis on piiril tekkinud, kus seadus ütleb ühte, aga tolliametnikud tegutsevad vastavalt sellele, mida on öelnud õiguskantsler?

Õiguskantsler on teinud väga hea analüüsi selle teema kohta. Ma kannan alati seda analüüsi kaasas. See on üle 20 lehekülje pikk ja ma ei hakka seda siin tutvustama. Aga ka juristid on öelnud, et kui seadust pole muudetud, siis seadus kehtib. Praegu on Maksu- ja Tolliametile antud piiramatu õigus. Maksu- ja tolliametnikud on peitu pugenud õiguskantsleri arvamuse taha, justkui oleks lubatud kaks korda kuus maksuvabalt kütust Eestisse tuua. See on täiesti seadusvastane, sellist seadust ei ole. Eesti riik ei ole muutnud seadust, mis tähendab, et Maksu- ja Tolliamet määrab maksustamisele kuuluvad kogused omavoliliselt, ta määrab, kellele ta maksud määrab. Sellest, kuidas on kodanikega toimitud, olen ma siit kõnepuldist korduvalt rääkinud. See, mis praegu piiril toimub, on seadusvastane.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Inara, sul jäi ütlemata, millal on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Ma ütlesin seda sissejuhatuses. Muudatusettepanekute esitamiseks on aega kümme tööpäeva, see tähtaeg on 25. septembril.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma esinen Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, aga nii juba juhtus, et räägin rohkem sellest, millega on tegelnud Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon. Nimelt oli meil s.a 16. ja 17. mail väljasõiduistung, mille üks päevakorrapunkte oli käik Koidula raudteepiirijaama, kus me pidasime ka istungi. Kui keegi soovib selle protokolliga tutvuda, siis see on erikomisjoni leheküljel olemas. See võib täiesti huvitav olla. Me kohtusime Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja ja tema asetäitjaga, Maksu- ja Tolliameti Lõuna tollipunkti juhtivinspektoriga, Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitjaga, Meremäe Vallavolikogu liikmetega ning kohalike elanikega. Komisjon sai esimest korda aru, milles tegelikult probleem on. Toodi näiteks väga palju juhtumeid, mis seda üsna värvikalt kirjeldasid. Komisjon otsustas, et ta võtab selle probleemi käsile ja korraldab arutelu ka Riigikogus.
See arutelu toimus juba 17. juunil. Kohal olid esindajad Rahandusministeeriumist, Maksu- ja Tolliametist ning Siseministeeriumist, kusjuures selle mitmest osakonnast. Kohal olid ka õiguskantsleri ametkonna töötajad ja muidugi Riigikontrolli esindajad. See oli üsna huvitav arutelu, mille stenogramm on ka erikomisjoni koduleheküljel olemas. Kahjuks ei jõua ma seda ette lugeda, sest see on 32 lehekülge pikk, istung kestis mitu tundi. Aga üht võin ma kindlalt öelda. Komisjon, kus, ma tuletan teile meelde, on esindatud kõik Riigikogu fraktsioonid ja poliitilised jõud, tuli konsensuslikult järeldusele, et see, millest selles seaduseelnõus juttu on, just need punktid, mille alusel antakse kaalutlusõigus maksuhaldurile, kes peab kaaluma ka seda juhuslikkust, on muidugi suur rumalus. Ei saa nentimata jätta, et piirivalveametnikud ei taha seda juhuslikkust hinnata ega taha saada ka seda kaalutlusõigust, sest see teeb nende elu väga ja väga kibedaks. Reeglid peavad olema ühtsed ja arusaadavad, siis on võimalik seadust täita. Kui seda ei ole, siis jätkub seesama jama, mis on piiril olnud juba pikki kuid. Suve jooksul töötasid komisjoni liikmed ja ametnikud välja kaks dokumenti, mis peaksid saama kooskõlastatud kas homme või esmaspäeval. Ma loodan, et ühega neist tulen ma veel siia saali.
Aga kuna ma esinen praegu fraktsiooni nimel, siis ütlen, et Keskerakonna fraktsioon ei toeta seda seaduseelnõu sellisel kujul, nagu see on menetlusse antud. Kuid lootuses, et meil õnnestub see seaduseelnõu paremaks teha, jätame eelnõu umbusaldamishääletuse võimaluse teiseks lugemiseks. Hetkel loodame, arvestades, et kõikide fraktsioonide esindajatel ...
Kas saab ajapikendust?

Üks minut juurde.

Meil on lootust, et meil õnnestub ühine keel leida ja see probleem lahendada, seetõttu me täna selle seaduseelnõu vastu ei protesti. Aga veel kord ütlen, et kui teid huvitab see argumentatsioon ja huvitavad need juhtumid, mida arutati, siis vaadake kindlasti riigieelarve kontrolli erikomisjoni 17. juuni istungi protokolli. Sellest dokumendist saab iga inimene aru, milles on tegelikult probleemi tuum. Aitäh!

Aitäh! Ma palun anda Inara Luigasele mikrofon, sest mul on tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest mõned küsimused! Lähtudes esimese lugemise menetluse põhimõtetest küsin ma, kas teil on volitus ja kui teil on volitus, siis missuguse fraktsiooni volitus see on.

Aitäh! Mul on volitus. Volituse on andnud Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahan öelda, et minul isiklikult ja väga paljudel Kagu-Eesti inimestel on siiralt hea meel, et selline seaduseelnõu lõpuks siia Riigikogu saali jõudis, aga meie ehmatus oli suur, kui me saime teada selle sisust.
Tutvustan natukene kõiki neid määrusi ja direktiive. Euroopa Nõukogu määrusega nr 1186/2009 kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem ja reguleeritakse tolliliidu tegevus alates 1. jaanuarist 2010. Selle määruse peatüki 28 artikkel 107 sätestab, et maksuvabalt võib Euroopa Liitu sisse vedada kütust, mis on ühenduse tolliterritooriumile saabuva era- või kommertsmootorsõiduki või mootorratta või erikonteineri standardses kütusepaagis, lisaks sellele kaasaskantavas paagis olevat kütust kõige rohkem kümme liitrit ühe sõiduki kohta, ilma et see piiraks kütuse omamist ja vedu käsitlevate riigisiseste õigusaktide kohaldamist.
Nagu ma enne juba rääkisin, on õiguskantsler Indrek Teder teinud väga põhjaliku analüüsi kogu selle teema kohta. Ka tema on seisukohal, et direktiivi 2007/74/EÜ artiklite 6 ja 11 põhjal võib öelda, et aktsiisivabalt saab Eestisse tuua mis tahes mootorsõiduki standardses paagis olevat kütust ning kaasaskantavas konteineris kümme liitrit kütust, kui kütuse toomine on juhuslikku laadi ning kütus on mõeldud isiklikuks või perekonnaliikmetele tarbimiseks või kingituseks. Direktiivi 2007/74/EÜ artikkel on imperatiivse iseloomuga ehk liikmesriikidel ei ole diskretsiooni vabastuse kehtestamise või kehtestamata jätmise osas.
Sama direktiiv lubab kohaldada madalamaid maksuvabastuse määrasid piirialal elavate isikute ja piirialatöötajate suhtes. Artikli 3 järgi on piirialatöötaja isik, kes tavapärase tegevuse käigus peab oma tööpäevadel minema teisele poole piiri. Piiriala aga defineeritakse määruses kui ala, mis linnulennult ei ulatu kaugemale kui 15 kilomeetrit liikmesriigi piirist ja mis hõlmab kohalikke haldusüksusi, mille territooriumist osa asub piiriala sees. Samas on liikmesriikidel lubatud sellest sättest ette näha erandeid. Niisiis annab ühenduse tolliseadustik igale liikmesriigile võimaluse rakendada piirialadel kütusekoguste suhtes erandeid. Eesti pole soovinud neid aga veel kehtestada.
Nüüd tutvustan, kuidas on need asjad reguleeritud meie naaberriikides. Kuna Soome toll on osa Euroopa Liidu ühisest tollisüsteemist, siis baseerub sealne tollireeglistik Euroopa Liidu õigusel. Soome tolliseadus lubab Euroopa Liidu välisest riigist maksuvabalt sisse vedada kütust, mis on sõiduki standardses paagis, ja sellele võib maksuvabalt olla lisaks veel kaasaskantav paak kuni kümne liitri sama kütusega, mis on sõidukis. Soome on rakendanud Euroopa Liidu tolliliidu reegleid kõige üldisemal kujul, ilma eranditeta. Soomes pole tollitöötajatele antud sisekorralduslikke juhiseid mingi kordade arvuga. Norra ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ning rakendab piiriülese liikumise puhul oma reegleid. Kütuse kohta, mis veetakse riiki isikliku ja mittekommertsliku kasutamise eesmärgil, kehtib maksuvabastus, kui tingimused vastavad tolliregulatsiooni vastavale osale. Sõiduki standardses kütusepaagis (st sellises paagis, mille tootja on valmistanud kõigi sama liigi sõidukite jaoks) võib maksuvabalt Norrasse tuua kuni 600 liitrit kütust kuus. Iga sõiduki kohta tohib lisaks riiki tuua kaasaskantavas ja tunnustatud standardile vastavas paagis kuni kümme liitrit kütust.
Palun igaks juhuks viis minutit lisaaega!

Saan teile anda kuni kolm minutit.

Aitäh! Nüüd Rootsi näide. Rootsi toll osana Euroopa Liidu ühisest tollisüsteemist lähtub ühenduse tollireeglitest. Euroopa Liidu välisest riigist lubatakse maksuvabalt sisse vedada kütust, mis on sõiduki standardses paagis, ja sellele võib maksuvabalt olla lisaks veel kaasaskantav paak kuni kümne liitri sama kütusega, mis on sõidukis. Rootsi nagu ka Soome rakendab Euroopa Liidu tolliliidu reegleid kütuse üldveo puhul kõige üldisemal kujul ilma eranditeta ja ilma selliste kitsendusteta, nagu Eesti soovib kehtestada. Juba varem oli juttu, kuidas on see reguleeritud Lätis. Lätisse võib maksuvabalt kütust tuua üks kord seitsme päeva jooksul. Leedusse võib maksuvaba kütust tuua kuni viis korda kuus.
Kui aga arvata, et siin võiks kehtestada mingisuguse intervalli, siis kindlasti peavad alles jääma ka teatud erandid ja võimalus Eestisse tuua maksuvaba kütust ikka rohkem kui üks kord kuus. Kas või üks näide. Inimene ei käi kuus kuud üle piiri, siis aga tekib tal vajadus käia üle piiri ühes kuus viis korda. See annab ju õiguse seda määratleda kui juhuslikkust, seega ei tohiks ka kütust maksustada.
Samuti peab arvestama, kuidas hakkab see seadus reguleerima Venemaalt Eestisse tulevate turistide maksustamist. Ma viitan Andres Kõivule, Võru maavanemale, kes ütles peale Pihkvas messil käimist, et venemaalastel on väga suur huvi Eestisse reisimise vastu. Lisaks turismile käiakse Võrus ja Põlvas sünnitamas, lapsi vaktsineerimas ja tervisekontrollis. Selge on see, et sellise seaduse kehtestamine annab tugevaid tagasilööke ka nendele inimestele.
Me ei taotle seaduseelnõu menetlemise katkestamist. Me loodame, et aega on piisavalt, et sellest eelnõust teha hea seadus. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu liikmed! Oma pikast parlamendistaažist hoolimata on mul raske meenutada analoogset juhtumit, kui mõni Riigikogu liige oleks komisjoni nimel nii räigelt eksponeerinud iseenda hoiakuid ja vaateid, naeruvääristades komisjonis räägitut ja peegeldades põhiliselt küsimusi, mis olid eelnõu suhtes kriitilised, tehes seda väga detailselt ning loopides vabalt näiteks seadusrikkumise süüdistusi. Ma saaksin aru, kui Inara Luigas teeks seda fraktsiooni nimel, aga komisjon ei saanud kindlasti väita, et Maksu- ja Tolliamet rikub seadust.
Mis ma selle jutuga saavutada tahan? Õiendada saan ma eelkõige seda, mida rääkisid komisjonis Rahandusministeeriumi esindajad. Rahandusministeeriumi ja tema ametnike seisukohad on väljendatud just nimelt selles eelnõus, mitte kusagil mujal. Nii et vale on Inara Luigasel kodaniku, poliitiku või komisjoni esindajana väita midagi muud. See, mis on seaduses kirjas, esindab Rahandusministeeriumi seisukohta.
Mul on juhatusele ettepanek tulevikus jälgida, et kui otsus oli eelnõu esimene lugemine lõpetada, siis ei saanud komisjoni hoiak eelnõu suhtes olla üheselt negatiivne. Aga eelkõige on mul ettepanek rahanduskomisjonile, et nad paremini jälgiksid, kes saadetakse ühe või teise teema arutelul pulti, ja õiendaksid ära need eksimused, mis tänases ettekandes olid. Need olid pahatahtlikud ja valelikud. Aitäh!

Aitäh! Ma ei pea sobilikuks, kui täidesaatev võim sekkub selliselt seadusandliku võimu töösse. Meil on võimude lahusus. Komisjon, täiskogu ja Riigikogu liikmed toimetavad nii, nagu on ette nähtud meie reglemendis.
Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 449 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 25. septembri kell 17.15. Inara Luigas, palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel, et teid niigi palju on siia saali jäänud.

Vabandust, mida te soovite öelda?

Ma tahan selle seaduseelnõu kohta paar sõna kommentaariks öelda.

Kas te tahate kasutada repliigiõigust?

Ma kasutan repliigiõigust.

See pidanuks toimuma siis, kui läbirääkimised kestsid, aga läbirääkimised on suletud. Kuid kui Riigikogu liikmed ei protesti, siis on teil õigus repliik esitada. Palun!

Aitäh! Mul on väga kahju rahandusminister Jürgen Ligist, kes on Riigikogu tööst juba eemale jäänud ja kellel ei ole ülevaadet, mis siin saalis toimub. Väga tihti olen mina kui Kagu-Eestist valitud rahvasaadik pidanud kuulama siin peaaegu Tallinna Linnavolikogu istungi stenogramme, mida on ette kandnud komisjoni liikmed, kes on esinenud komisjoni ettekandjana. Tihti pole ka Reformierakonna liikmete ettekandel olnud seoseid eelnõuga. Ma loodan, et Jürgen Ligi ei ole pikalt minu peale pahane. Kõik see, mis ma rääkisin, on tõde. Ma jään oma seisukohtade juurde.

Aitäh! Mul on, head ametikaaslased, teile palve. Kodu- ja töökorras on sätestatud repliigiõigus, aga repliike saab esitada läbirääkimiste käigus.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, palun ette vabandust, kui kellelegi tundub, et täitevvõim selle ettekandega sekkub seadusandja tegevusse! See ei olnud mul kavas ka eelmise sõnavõtu puhul, aga mul lihtsalt ei ole teist foorumit, kus juhtida tähelepanu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumisele, kui komisjoni esindaja ründab minu esitatud eelnõu, minnes vastuollu kodu- ja töökorra seadusega. See oli ainult ettepanek, mille ma siin esitasin, mitte nõudmine.
Nüüd tutvustan eelnõu. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine. Selle eesmärgi saavutamiseks jagab leping maksuõigused lepinguosaliste riikide vahel, hoides ära diskrimineeriva maksustamise ning tõkestades maksudest kõrvalehoidmist.
Eesti on 52 riigiga ratifitseerinud topeltmaksustamise vältimise lepingud. Kõik maksulepingud põhinevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul ning erinevused tulenevad lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusest kokkuleppest, milleni jõuti läbirääkimiste käigus. Küprosega sõlmitud maksulepingu parafeerimiseni jõudmiseks kulus kolm läbirääkimiste vooru.
Olulisemad Eesti ja Küprose lepingu erinevused OECD tüüplepingust on järgmised. Esiteks, dividendi ja intressi maksustamise õigus jääb ainult tulusaaja residendiriigile, OECD tüüplepingus on maksustamisõigus jagatud residendiriigi ja tuluallikariigi vahel. Teiseks, rahvusvahelist vedu korraldaval laeval töötamise tasu maksustamise õigus on vaid laeva käitava ettevõtja residendiriigil, OECD tüüplepingus on maksustamisõigus jagatud residendiriigi ja tuluallikariigi vahel.
Selline maksuleping võib luua maksumaksjatele riigisisese õigusega võrreldes soodsamad tingimused, sest leping ei anna riikidele maksustamiseks lisavõimalusi, vaid ainult piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse üle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Selle kohaselt kohaldatakse Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vahelise vastuolu korral välislepingu sätteid. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Andres Jalaku, rahanduskomisjoni esindaja!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450 s.a 17. juuni istungil. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andis Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Helen Pahapill.
Küprosega sõlmitav leping on viimane Euroopa Liidu liikmesriigiga sõlmitav leping, kõigi ülejäänud Euroopa Liidu riikidega on need lepingud juba sõlmitud. Nagu minister mainis, selle lepingu eripära peitub artiklis 10, mis puudutab dividendide maksustamist, ja artiklis 12, mis puudutab litsentsitasude maksustamist.
Arutelu käigus tekkis küsimus, kuidas toimub Küprosega maksualane teabevahetus. Eelnõu algataja esindaja selgitas, et teabevahetus toimub eelkõige päringute teel ja protseduur on täpsustatud lepingu juurde kuuluva protokolli punktis 2. Kuna tegemist on tüüplepinguga, siis ilmselt seetõttu komisjonis selle eelnõu kohta põhimõttelisi küsimusi ei tekkinud.
Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. september kell 15. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Reet Roos, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas teile on teada, mis edasi saab ja millised võiksid olla järgmised riigid, kellega topeltmaksustamise vältimise leping sõlmitakse?

Aitäh! Kui mu mälu ei peta, siis kaks järgmist riiki on Mehhiko ja Bahrein.

Hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! See Eesti ja Küprose vaheline leping on muidugi suurepärane asi. Aga kuna mul nagu ka rahandusministril ei ole mingit muud tribüüni kui see siin, siis tahan täpselt nii nagu tema kalduda veidi teemast kõrvale ja esiteks teatada teile, et ettekanne, mille tegi komisjoni esindaja eelneva päevakorrapunkti arutelul, vastas täpselt sellele arutelule, mis komisjonis toimus. Tänu sellele, et kõik olid kohapeal, Koidulas olukorraga tutvunud, tekkis seekord üsna hea ja konstruktiivne dialoog.

Austatud Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin! Ma väga palun teil läbirääkimiste käigus püsida eelnõu 450 juures! Ma väga palun!

Tähendab, minister võib protesti avaldada, meil seda võimalust aga ei ole.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 450 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. septembri kell 15. Esimene lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.29.