Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad, vastan teie arupärimisele ravijärjekordade teemal. Esimene küsimus: "Tartu Ülikoolis läbi viidud uuringu autorid nendivad, et arstide hulga praegusel tasemel hoidmiseks ka tulevikus peaks arstitudengite vastuvõtt aastas kasvama kahesajani. Kuidas ministrina suhtute nimetatud ideesse ja kas näete selles probleemi lahendust?" Suhtun ideesse väga positiivselt. Me oleme viimasel ajal suurendanud ja kavatseme edaspidigi suurendada vastuvõttu nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkooli. Ministeerium on selle teema tõstatanud ka tervishoiu hea tahte koostöökokkuleppe partneritega ja jõudnud konsensusele, et tervishoiutöötajate arvu säilitamine on üks prioriteetsemaid terviseteemalisi valdkondi. Koostööleppe partneriteks on Tartu Ülikool ning Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkool. See ei ole päris täpne, et Eestis on asjad ainult hullemaks läinud, aga paneme selle teie tavapärase retoorika arvele. Vaatame arstide arvu mõne viimase aasta jooksul. Kui 2008. aastal oli näiteks 33,3 arsti 10 000 elaniku kohta, siis 2011. aastal oli juba 33,38. Aga see ei tähenda, et teema ei ole meie jaoks kuidagi prioriteetne. Lihtsalt juhin tähelepanu, et sellised väited, nagu asi läheb kogu aeg hullemaks, tulevad üle teie huulte pisut liiga kergesti.
Tulenevalt teie arupärimises viidatud analüüsist, mille on koostanud Raul-Allan Kiivet, Helle Visk ja Toomas Asser, tegime augustis haridus- ja teadusministrile ettepaneku planeerida arstide, õdede ja ämmaemandate põhiõppe kogumahtu aasta-aastalt kasvavana. Arstide põhiõppes oleks järgmisel aastal 160, siis 176 õpilast ja 2018. aastaks jõutaks 200-ni. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis oleks õe põhiõppes järgmisel aastal 360 ja ämmaemanda õppes 46 õpilast ning need arvud kasvaksid samuti järk-järgult.
Lisaks tervishoiutöötajate vastuvõtu suurendamisele pöörame loomulikult tähelepanu ka sellele, et mitmel põhjusel osa arste ja õdesid ei tööta tervishoiusektoris. Selleks, et neid tagasi tuua või vähemalt neile sellist võimalust pakkuda, oleme loonud projekti "Arstid tagasi tervishoidu", mis 2013. aastal on käivitatud. Esialgu hõlmab projekt ainult arste, aga 2014. aastal soovime kaasata lisaks arstidele ka õed. Ma pean ütlema, et 2013. aastal ületas sooviavalduste hulk tunduvalt meie ootusi ja me suurendasime vastuvõttu. Sellest on ka avalikkuses küllalt palju juttu olnud. Mul on väga hea meel, et neid, kes soovivad edaspidi oma arstiharidust ka arstina töötades rakendada, on palju. Seda projekti viib ellu Tartu Ülikooli arstiteaduskond ja me rahastame seda Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Varem on juba Euroopa Liidu rahastatud projekti raames tervishoiusektorisse tagasi toodud ligi 40 tervishoiutöötajat. Need on täiesti tuntavad edasiminekud. Kindlasti on arstide tagasitoomine ka ühiskonna jaoks odavam lahendus kui ainult uute arstide koolitamine, sest me peame arvestama, et uute arstide koolitamine võtab palju rohkem aega, see on kulukam. Kui me saame arste ja õdesid tervishoiusektorisse tagasi tuua, siis see on kindlasti meie jaoks väga positiivne.
Teine küsimus: "Miks ooteajad ületavad Eesti Haigekassa nõukogu otsusega paika pandud ravijärjekordade maksimumpikkuseid?" Vastus on see, et nagu haigekassa analüüs näitab, on pikkadel ravijärjekordadel väga mitu põhjust. Ka teie fraktsioonist on haigekassa nõukogus üks liige, ta võib tutvustada neid teemasid teie fraktsioonile põhjalikumalt. Viimasel haigekassa nõukogu koosolekul oli ravijärjekordade teema eraldi arutelul. See on haigekassa jaoks üks kõige olulisemaid teemasid. On paar asja, mida tasub jälgida. Hästi tihti on pika järjekorra põhjuseks see, et patsient soovib minna ühe konkreetse arsti juurde ja seetõttu ollakse valmis mõnevõrra kauem ootama. Kahjuks on ka seda, et 10–15% patsientidest, kes on endale ravijärjekorra kinni pannud, ei ilmu vastuvõtuaja kätte jõudes kohale. Küllap on neil selleks omad põhjused, aga seda annab tervishoiuteenuse osutaja või haigla või kelle iganes koostöös patsientidega siiski paremini korraldada. Kas või nädal või paar päeva enne vastuvõttu saab patsiendiga ühendust võtta ja küsida, kas ta ikkagi on kindlalt tulemas. Küllap on objektiivseid põhjuseid, miks inimesed tõesti ei saa vahel vastuvõtule tulla, aga seda oleks väga oluline teada, et keegi teine saaks nende asemel minna. Iga selline n-ö tühivisiit pikendab järjekorda teiste jaoks. Aga loomulikult on meil ka võimalik haiglate töökorralduses muudatusi teha, ambulatoorse ja päevaravi eelisarendamine ning koostöö tugevdamine perearstidega on vaid kaks väga olulist märksõna, mida ma tahan siin rõhutada.
Kolmas küsimus: "Tihti leiab patsient end olukorrast, kus haigla registratuuri helistades ei ole võimalik ennast ootejärjekorda panna, vaid registratuurist öeldakse, et helistage teatud aja pärast tagasi. Miks praktiseeritakse järjekordade järjekordi ja kui pikad võivad olla siis tegelikud ravijärjekorrad näiteks nahaarstile?" Patsiendi ravijärjekorda registreerimine peab olema tagatud tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ning telefoni, e-posti või interneti vahendusel tervishoiuteenuse osutaja registratuurist kõigil tööpäevadel ajavahemikus kella 9–17. See on reegel. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esimesel pöördumisel registreerima nimetatud ajavahemikus saabunud ravijärjekorrataotlused, olenemata ravijärjekorra pikkusest ja muudest asjaoludest. Kehtiva korra kohaselt ei tohiks olla nimetatud järjekordade järjekordi. Kui need on, siis on tervishoiuasutus reeglite vastu eksinud. Järelevalvet ravijärjekordade pidamise üle teevad haigekassa ja Terviseamet. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kirjeldatud juhul tegemist reegli rikkumisega ja sellise kaebuse korral tuleks kas haigekassa või Terviseametiga ühendust võtta. Oluline on veel see, et patsiendid peavad olema teadlikud. Ma soovin ka siin rõhutada, et Eestis on vaba valik, millise arsti juurde, millise teenuseosutaja juurde minna. Ravijärjekorrad on tervishoiuteenuse osutajatel väga erinevad. Te küsisite konkreetselt dermatoloogi kohta. Kui me 2. septembril arupärimise vastust koostades olukorda kontrollisime, siis näiteks Lääne-Tallinna Keskhaigla internetikeskkonnas sai aega kinni panna 9., 10., 11. ja 14. oktoobriks.
Mida me veel soovime selles valdkonnas teha? Ma arvan, et kindlasti on oluline, kui me suudame käivitada digiregistratuuri, mis on üks e-tervise suurtest algatustest, ja käivitada selliselt, et haiglad ja tervishoiuteenuse osutajad avaksid oma registreerimiskeskkonna ka patsiendile. See iseenesest järjekorda ei lühenda, aga kui patsient ise hetkega näeb, millises haiglas – Tallinnas on see valik veel kõige suurem – kui pikk järjekord on, siis ta saab kohe valiku teha ja minna sinna, kus järjekord on kõige lühem. Omamoodi paradoks, millega me oleme sunnitud vist leppima, ja ma ei ütle, et see ka ilmtingimata halb on, on see, et järjekorrad eriarsti vastuvõtule kipuvad olema üldhaiglates ehk maakonnakeskustes märksa lühemad, kui need on näiteks Tallinnas ja Tartus. See on üks selline mõneti paradoksaalne tähelepanek. Haigekassa loomulikult jälgib haiglate ja erialade kaupa kõiki neid järjekordi. Nagu ma ütlesin, haigekassa nõukogu liige teie fraktsioonist on kindlasti valmis neid analüüsi tulemusi ka teiega jagama. Kui te peate vajalikuks, et seda teeks keegi haigekassa juhtkonnast või kas või mina isiklikult, siis loomulikult oleme ka meie valmis seda tegema.
Neljas küsimus: "Arstiabi kvaliteeti püütakse säilitada arstide ülekoormuse hinnaga. Milliseid konkreetseid samme plaanib Sotsiaalministeerium ette võtta eriarstide töökoormuse vähendamiseks?" Kõigepealt pean rõhutama seda, et töökoormus on tegelikult arstide ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise kokkuleppe küsimus, aga ministeerium on teatud mõttes muidugi teemaga seotud. Eriarstide töökoormust aitab näiteks vähendada eriarsti ja perearsti tihe koostöö, et täpselt koordineerida ravile suunamised, vältida põhjendamatut edasisuunamist, samuti perearsti nõuandetelefon, mis on hakanud küllalt hästi toimima. Samuti aitab siin kaasa kollektiivleppe see osa, millega pikendati erialati nii eriarsti kui ka õe ühele patsiendile kuluvat tööaega ühe vastuvõtu piires. Need on asjad, mis koormust kindlasti vähendavad.
Viies küsimus: "Mida plaanib ministeerium ette võtta, et igale abivajajale oleks tagatud õigeaegne vastuvõtt eriarstile?" Teate, mul on selle kohta päris pikk nimekiri, aga ma loen teile ette mõned punktid, sest ma näen, et mu aeg hakkab ümber saama. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks oleme seadnud eesmärgiks leida võimalusi perearsti vastuvõtuks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel, et sellega ühtlasi vähendada erakorralise meditsiini osakonda pöördumisi. Ma usun, et ka tervisekeskuste rajamine võiks siin olla samm edasi. Teiseks, õigeaegse abi tagamisele aitab loomulikult kaasa see, kui patsient pöördub esmalt perearsti poole. Nagu praktika on näidanud, suudab perearst koos pereõega suurema osa probleemidest lahendada. Üldarstiabis peab ägeda tervisehädaga patsiendile korraldama vastuvõtu pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Kolmandaks on perearstidele pakutud e-konsultatsiooni võimalust, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd.
Neljandaks, kindlasti peaks eriarsti vastuvõtu aja broneerimisel võimaluse korral küsima aega mitmelt tervishoiuteenuse osutajalt. Ma arvan, et see konkreetne näide, mille kohta te küsisite, näitab ilmekalt, et ka ühe asula piires võivad järjekorrad olla väga erinevad. Selleks, et asi paremini toimiks, soovime kindlasti rakendada digiregistratuuri. Peab teadma veel seda, et isegi kui perearst on saatekirjale mõne kindla arsti või raviasutuse nime kirjutanud, võib ikka küsida vastuvõtuaega ka teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt. Patsient võib minna ravile ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle Eesti. See on oluline teadmine ja küllap me peame aitama seda teadmist inimesteni viia. Jättes selle loetelu ajanappuse tõttu piiratuks, rõhutan viiendaks veel kord juba nimetatud digiregistratuuri täielikku rakendamist. See loob võimaluse saada täielik ülevaade saatekirjadest ja ka vastuvõtuaegadest kõikides raviasutustes. Siis ei pea patsient haiglaid ükshaaval läbi helistama, vaid saab esimesel võimalusel kohe arsti vastuvõtule. Aitäh!