Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala teisipäevast istungit. Armsad kolleegid, istungit ei saa alustada, nii suur lärm on saalis! Kas on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei soovita.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 12. juunil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Nüüd palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Läheme tänase päevakorra juurde.

Alustame Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 382 kolmandat lugemist. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 382 seadusena vastu võtta. Head kolleegid, valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 382. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni liige Kalle Jents.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 3. juunil. Komisjon algatas ja võttis vastu kolm seaduseelnõu parandust. Esimese muudatusettepaneku sisu on, et kui lõplik süüdimõistev otsus on tehtud enne 2013. aasta 1. oktoobrit, arvestatakse kehtivat karistust ning süüteo korduvust vastavalt süüteo menetluse ajal kehtinud seadusele. Selle paranduse tagamaa on see, et eelnõu kohaselt karistatuse kustumise tähtajad teatavasti lühenevad ja ei tohi tekkida olukorda, kus teatud isikute puhul, kes on korduvkuritegude eest, näiteks korduva varguse eest süüdi mõistetud, tuleks hakata vanu kohtuotsuseid muutma. 
Järgmise parandusettepaneku sisu on selles, et kõnealuse seaduse §-des 37¹ ja 37² loetletud andmed kantakse karistusregistri arhiivi 2013. aasta 15. juuliks. Selle ettepanekuga seoses anti meile komisjonis informatsiooni, et kohe, kui see seadus jõustub, on register valmis nende muudatustega tegelema ja andmed arhiivi kandma.
Kolmanda ettepaneku puhul on tegemist tähtaegade muutmisega, st et teatud osas jõustub seadus pärast Riigi Teatajas avaldamist, mis puudutab vanade andmete arhiivi kandmist ja ülejäänud osa, siis s.a 15. juulil.
Kõik otsused võeti komisjonis vastu konsensusega. Otsustati teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, kolmandale lugemisele. Poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu 0. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, Valdo Randpere!

Hea ettekandja! Varem on Eesti meediast kuulda olnud väiteid, et Eesti karistusregister on olnud väga heldekäeline – vaat et suurem osa Eesti rahvast on ühel või teisel põhjusel karistusregistrisse kantud. Kas pärast seda seadusmuudatust väheneb oluliselt nende inimeste arv, kes on registrisse kantud? Oskad sa äkki hinnata, kui palju see arv väheneb?

Jah, see arv väheneb tõepoolest väga palju. Ma ei vaadanud seda uuesti üle, aga see arv on sadades tuhandetes. Praeguse seisuga on tõepoolest peaaegu pool täisealisest elanikkonnast kas mingi väärteo tõttu või muul põhjusel karistusregistris. See olukord paraneb märksa, võib öelda, et isegi kordades.

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Hea ettekandja! Väärteo toimepanemise eest karistuse määramisel on tähtis teada saada ka seda, kas isik on analoogse teo ennegi toime pannud, mitte ainult seda, kas tal mingi karistus kehtib või on see juba kustunud. Kui lihtne on väärteo menetlejal pääseda väärtegude karistusregistri asemel vastavasse arhiivi, et vaadata, kas isik on ka kunagi varem analoogse teo toime pannud, mis sest, et karistus on juba kustunud? 

Eelnõu seda ei reguleeri, kes pääsevad asjaomasesse registrisse või arhiivi, aga me küsisime seda. Asi oli komisjonis arutusel mitte sel, vaid eelmisel istungil, kui me valmistasime eelnõu ette esimeseks lugemiseks. Me küsisime seda ministri ja Siseministeeriumi teiste töötajate käest. Saime vastuseks, et reatöötajad, näiteks inspektor, kes tee peal liiklusrikkumisi avastada püüab, ei pääse sinna arhiivi. Meil tekkis sama küsimus, et see võib ju ikkagi subjektiivselt mõjutada. Kui inimese karistus on kustunud, siis see peakski nii olema. Isikute ring, kes sinna arhiivi pääsevad, on väga piiratud. Aga jah, neid küsimusi konkreetselt see eelnõu ei reguleeri.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Jents! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu kohta on mõned muudatusettepanekud, vaatame need läbi. Kõik on õiguskomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada neid täielikult. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2 ja muudatusettepanek nr 3. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 413 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Mart Meri algatatud rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu 407 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mart Meri!

Head kolleegid! Selle eelnõu nähtav sisu on selles, et kui Eesti Energia tõstab elektri hinda või Eesti Energiale kuuluv Elektrilevi suurendab võrguteenuse tasu, siis tuleb kulude kasv rahvusraamatukogule kompenseerida järgmise aasta riigieelarvest. See on vägagi radikaalne ettepanek, mille loogika lähtub sellest, et ühelt poolt on rahvusraamatukogu avaõiguslik riigieelarvest finantseeritav asutus ning teiselt poolt on Eesti Energia 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, aktsiaselts. Tasud, mida rahvusraamatukogu maksab Eesti Energiale, on osa Eesti Energia kasumist, millest omakorda osa laekub dividendituluna taas riigieelarvesse. Arveldamine kolmnurgas rahvusraamatukogu, Eesti Energia ja Eesti riik toimub justkui suletud ruumis ning hinnajõnksude mõju riigieelarvele, selle tasakaalule puudub või on minimaalne näiteks juhul, kui Eesti Energia teenib kahjumit ja tõstab samal ajal hinda.
Siin on detaile veel, aga hetkel pole neil erilist tähtsust ja tegelikult tahan kõnelda hoopiski selle eelnõu tagamaadest, esmapilgul nähtamatust sisust, sellest, kuidas ratsionaalne kokkuhoiupoliitika võib muutuda elutalitlust halvavaks kasinuspoliitikaks. Nimelt võttis rahvusraamatukogu vastutustundliku asutusena aastal 2012 ette oma nõukogudeaegse kliimasüsteemi väljavahetamise. Seda finantseeriti saastekvootide müügi tulust. Uus kliimasüsteem on oma toimemõju, oma funktsionaalsuse poolest kordades tõhusam, ent elektrit tarbib see vanaga võrreldes siiski 7–10% rohkem. Selle elektrikulu kasvu tasakaalustas rahvusraamatukogu muude renoveerimistöödega, akende vahetuse ja muu seesugusega, mille tulemusena kahanesid hoone küttekulud enam-vähem võrdses mahus elektrikulu kasvuga.
Rahvusraamatukogu sihid olid mõistlikud ja kalkulatsioonid täpsed ning kogusummas jäid kulud samaks, aga raamatute hoiu tingimused ja hoone soojapidavus paranesid olulisel määral. See on ratsionaalne majandamine ja ratsionaalne kokkuhoid omal parimal moel, aga ka paratamatu olukorras, kus riigi toetus raamatukogu püsikulude katteks pole suurenenud.
Energia tarbimine oli tänu nendele ümberkorraldustele 2012. aastal rahvusraamatukogus väiksem kui 2005., 2006. ja 2007. aastal, ent murdepunkt tuli aastal 2013 seoses elektri hinna tõusuga. Eelmise aasta kalkulatsioonid näitasid, et rahvusraamatukogu jaoks võib hinnatõus olla umbes 20%, mis rahas teeb umbes 55 000 eurot. Ja nii ka läks. Eelarveläbirääkimised tulemust ei andnud, mõistlikud kokkuhoiuvõimalused olid ammendunud ja rahvusraamatukogu nõukogu oli valiku ees, kas lülitada äsjavalminud kliimasüsteem välja, halvendades niiviisi raamatute hoiu tingimusi, lühendada lahtiolekuaega, vähendada veelgi töötajate arvu ja samuti teavikute soetuse summasid või võtta vastu puudujäägiga eelarve. Siin oligi see murdepunkt, kus ratsionaalne kokkuhoiupoliitika oleks muutunud elutalitlust halvavaks kasinuspoliitikaks. Nõukogu kinnitas defitsiitse eelarve ja nõukogu liikmeist Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Reet Roos ja siinkõneleja, selleks et märku anda küsimuse tõsidusest, esitasid käesoleva eelnõu, mida ma tänaseks olen küllap kõigile aimatavatel põhjustel kaitsma ja seletama jäänud üksinda.
Siinkohal veel ühest selle eelnõu olulisest tagamaast. Rahvusraamatukogu, nagu ka rahvusringhääling, nagu ka Rahvusooper Estonia ja mitmed muudki asutused, on avaõiguslik juriidiline isik. Avaõiguslikul isikul on enesekorralduse õigus, mida ta teostab tema kohta käiva seaduse alusel. Teisisõnu, avaõiguslik isik on loodud seadusandja tahtel iseseisva õigussubjektina teatud avalike ülesannete täitmiseks. Riik käsitab avaõiguslikku isikut õiguslikus mõttes endaga samaväärselt. Avaõigusliku isiku enesekorralduse õigust saab riik piirata vaid kehtiva seaduse raames või tahte korral seadust muutes.
Siinses kontekstis me räägime rahvusraamatukogu näitel tegelikult avaõigusliku juriidilise isiku eelarve koostamise, kinnitamise, rakendamise ja jõustamise reeglitest. Üleliia selged need Eestis pole, lausa vastupidi. Praegu kipub nende tõlgendamine olema segasem kui veel mõni aasta tagasi. Me oleme kuulnud kultuuriministrit ütlemas, et Eesti Rahvusringhääling ei peaks oma eelarvega koputama kultuuriministri uksele, vaid käima seda kaitsmas Rahandusministeeriumis. Ent seal vaid kergitatakse selle jutu peale kulmu. Mäletame ka vaidlusi töötukassa reservide ümbertõstmise kohta. Tõsi, rahvusraamatukogu puhul kohustab seadus Kultuuriministeeriumi olema lepingupartneriks riigi toetuse lepingu sõlmimisel. Ent nagu kõnealusest juhtumist näeme, ei ole see skeem head, jätkusuutlikku lahendust andnud ja rangelt võttes liigub raamatukogu justkui pankrotikursil. Ja seda endast olenemata põhjustel! Rehkendused, kalkulatsioonid, konsultatsioonid olid raamatukogul õigel ajal tehtud.
Võib-olla on siin tegemist hoopis rahvusraamatukogu kui avaõigusliku juriidilise isiku enesekorralduse õiguse rikkumise või riivega riigi poolt. Valitsuse vastulauses eelnõule – see koostati Kultuuriministeeriumis – öeldakse, et seadus, st Eesti Rahvusraamatukogu seadus ei ole kõnealuse probleemi lahendamiseks kohane tasand, lahendus on võimalik leida riigi eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve läbirääkimiste käigus. Jah, teoorias on see õige ja sellega saab nõustuda, aga praktika seda ju ei kinnita. Pigem kerkib siit vajadus analüüsida avaõiguslike juriidiliste isikute eelarve kujunemise protsessi laiemalt. Kaudselt vihjatakse sellele ka valitsuse vastulauses, sest tegemist on teatud eritunnuseid ja eelkõige enesekorralduse õigust omavate õigussubjektidega, kes on kutsutud ja seatud täitma ühiskonnale olulisi seadusest tulenevaid avaõiguslikke ülesandeid.
Kokkuvõtteks. Kui Riigikogu juhatus oleks juhtivkomisjoni määramisel veidi enam süvenenud eelnõu sisusse, siis küllap oleks eelnõu jõudnud õige adressaadini ehk rahanduskomisjoni. Või siis õiguskomisjoni, et välja selgitada, kas siin on tegemist enesekorralduse õiguse riivega või mitte ja kas avaõiguslike isikute olemus ülepea on seadusloomes adekvaatselt sätestatud või kajastatud. Olemata küll selles eelnõus esitatud hinnatõusu kompenseerimise mehhanismi tuline pooldaja, näen siin siiski piisavalt ainet diskussioonideks, et eelnõu esimene lugemine sõbralikult lõpetada ja tulla sügisel avaõiguslike juriidiliste isikute eelarve protsessi teema juurde tagasi. Seda enam, et kuluaarides olen kuulnud, et valitsus olevat lubanud sügisese eelarve täpsustamise käigus rahvusraamatukogu mure lahendada.
Jäägu siis see eelnõu, nähtavalt sisult küllalt kergelt rünnatav, aga sügavamalt olulisi teemasid tõstatav, meelespeana ka valitsusliidu lauale lahenduse leidmiseks! See oli selgitus selle eelnõu juurde. Aitäh!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Valdo Randpere!

Hea ettekandja! Nagu sa ise ütlesid, on see eelnõu kergesti rünnatav, ma siis ründan natukene. Sa väitsid – ma nüüd peast tsiteerin –, et rahvusraamatukogu on teel pankroti poole temast sõltumata põhjustel. Aga natuke enne seda rääkisid sa ühest investeeringust, mille tõttu elektri tarbimine kasvas 7%, mille tõttu tuli teha veel üks investeering maja soojustamisse, mille järel saavutati status quo ehk olukord, mis oli enne esimest investeeringut. Kas pigem ei ole siin ikkagi vastutus rahvusraamatukogu enda peal, nende peal, kes otsustasid selle investeeringu teha? Tundub natukene mõttetu, et sa kulutad tohutu hulga raha investeeringuks, saavutad sellega miinusefekti ja siis sa investeerid veel, et stardipunkti tagasi saada.

Need mõlemad investeeringud olid ikkagi paketis. Rahvusraamatukogu teadis täpselt, et kui ta tahab hoiutingimusi parandada, mis on tema otsene ülesanne – ta peab hoidma talle usaldatud raamatud ja muud teavikud heas korras –, siis tuleb leida lahendus hoone soojapidavuse suurendamiseks. Minu arust see oli erakordselt heaperemehelik käitumine. Probleem, et elektri kallinemine tõi kaasa sellise erakorralise olukorra, ei puuduta mitte ainult rahvusraamatukogu, vaid seda oleme kõik omal nahal tundnud. Selle aasta alguse elektri hinna tõus on meid kõiki puudutanud. Lihtsalt rahvusraamatukogu puhul mitu asja langesid ajaliselt kokku ja selle tõttu tekkis puudujääk, mida oma sisemiste reservide toel enam tasakaalustada ei olnud võimalik.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Hea ettekandja! Kahjuks on selle teema ümber olnud väga palju arusaamatut ja segast juttu. Näiteks on räägitud elektrituru avanemisest, aga see turu avanemine ju mitte kedagi kuidagi ei mõjutanud – see mõni kopikas sinna-tänna. Tegelikult lihtsalt külmalt tõsteti võrguteenuse hinda. Me näeme, et meil on Eesti Energia, kes keeras käkrasse Enefiti tehnoloogia, nagu me täna teada saime, paariks aastaks. Utah's pole üldse midagi saada ja Jordaanias on kuningas ka hakanud kõhklema, nagu me viimasel ajal tähele paneme. Ja ikkagi Eesti Energia saab ja saab ja saab ning koorib ja koorib ja koorib. Ütle palun, kas see on niisugune üleüldine poliitiline trend, et Eesti Energia võtku nii palju, kui jõuab, ja kultuuriasutustelt võtame ära selle vähesegi, mis neil on!

Jah, me võiksime kultuurikomisjonis alustada arutelu, kuidas Eesti Energia tegevus kas toetab või pärsib Eesti kultuuri arengut. See on keeruline teema, kas tal on see õigus või ei ole. Eesti Energia on riigiettevõte, nii et meil on võimalus neid asju arutada, otsustada ja lahendada.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere, teine küsimus!

Ei saa kuidagi jätta küsimata, kui juba jutt läks Utah'le ja jumal teab kuhu. Aastaid on Eestis räägitud, et me oleme elektri tarbimisel väga ebaefektiivsed. Me tarbime majapidamise kohta kordades rohkem kui Soomes näiteks. Kogu aeg on räägitud, et meie peamine kokkuhoiuvõimalus on see, et me peaksime elektrit efektiivsemalt tarbima. Aga siin tuled sina ja ütled, et te tegite investeeringu, mis suurendas elektri tarbimist, ja siis süüdistad selles elektrikulude kasvus riiki. Minu meelest on see natuke enda pealt vastutuse äralükkamine. Kas sa ikka ei leia, et te olete midagi valesti teinud?

Ma kordan, et olukord rahvusraamatukogus läks nende investeeringute tulemusena märksa paremaks. See ei ole nii ühene, et iga kulutus peab tooma kaasa tulu, kulutus võib kaasa tuua ka sisulise kasu. Rahvusraamatukogu puhul just nii ongi. Nii et ma ei ole nõus sinu küsimuse asetusega. Ma arvan, et rahvusraamatukogu on oma võimaluste piires talitanud just nimelt heaperemehelikult. Siin on lihtsalt selline asjade kokkulangemine, mis on tekitanud olukorra, et tänavune eelarve on miinuses.

Aitäh! Palun, Kalev Lillo!

Lugupeetud ettekandja! Te mainisite oma ettekandes, et nõukogu võttis vastu defitsiidiga eelarve. Kui sageli võtab teie nõukogu vastu defitsiidis eelarveid ja kas eelarve tasakaalu viimiseks ei olnud mingit võimalust?

Mina olen rahvusraamatukogu nõukogus suhteliselt värske liige. Ma loodan, et läbirääkimiste käigus võtab sõna ka rahvusraamatukogu nõukogu esimees Igor Gräzin, kes on esimehena neid asju seal tegelikult aastaid ajanud. Ma arvan, et miinuseelarve vastuvõtmine on väga-väga erandlik. Usun, et me saame need juhtumid Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin, teine küsimus!

Ma tahan täpsustada ühte asja. Kolleeg Valdo Randpere räägib siin, et soe tuba ja aken ja niisugused asjad, et koeral oleks kuudis soe olla – see kõik on tore. Kas raamatukogu eripära seisneb selles, et seal on olemas asjad, mis ei ole taastatavad? Kas me saame tõenäoliselt oma eelarve tasakaalu siis, kui viskame näiteks Wanradti-Koelli katekismuse 17. sajandist lihtsalt õue minema? Ja viskame gravüürid ka minema, siis oleks tõepoolest väga-väga odav elada. Kas see oleks väljapääs? Igatahes siis me teaksime, et meil on eelarve tasakaalus ja õnneks meil ei ole enam kultuuriajalugu, mis hakkaks pärast jälle raha nõudma.

Ma tõepoolest eeldasin, et Riigikogu liikmed teavad, mis on rahvusraamatukogu roll ja mis varandused on tema hoidlates. Ma eeldasin neid teadvat, et meie kõigi ühine kohus on seda vara võimalikult hästi säilitada. Rahvusraamatukogu tegutseb just nimelt temale seadusega pandud ülesande täitmise nimel. Ta peab seda vara, mille hulgas on tõepoolest haruldusi, võimalikult hästi säilitama, ja mitte ainult meile, Riigikogu liikmetele, vaid kogu Eesti rahvale, ja mitte ainult täna, vaid lähema paarisaja aasta jooksul. Nii et asjasse väga merkantiilselt suhtuda on täiesti lubamatu. Siin on taustaks hoopis teised mängureeglid. Palun vabandust, Valdo, aga nii see on.

Aitäh! Palun, Tiina Lokk-Tramberg!

Väärtustades igati rahvusraamatukogu rolli Eesti kultuuris, tahan küsida järgmist. Kui ikkagi võetakse vastu defitsiidis eelarve, kas te olete mõelnud ka mingi plaan B peale? Kas rahvusraamatukogul on üldse võimalus käivitada plaan B selle kohta, kuidas defitsiit täita juhul, kui riigilt tuge ei tule?

See on kliimasüsteemi väljalülitamine – plaan B on niisugune. Ja sellele järgnev plaan C on juba päris tume. Lahendus on ikkagi normaalsed vajaduspõhised eelarveläbirääkimised, mida seekord ei õnnestunud pidada.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et see probleem on tõsine ja mure suur. Kas teil oli seda eelnõu ette valmistades ja enne Riigikokku tulekut infot, kas ka teistel suure ühiskondliku tähtsusega sihtasutustel on probleeme energiakuludega, võimega neid katta? On teil mõni näide äkki tuua?

Mul praegu konkreetset arvudele tuginevat näidet ei ole tuua. Teada on, et ratsionaalses kokkuhoiupoliitikas, mida me ühiskonnas ja riigis laiemalt oleme aastaid viljelenud, kehtib mingisugune murdepunkt, nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, kus see ratsionaalne kokkuhoid muutub juba elutalitlust halvavaks kasinuspoliitikaks, mis takistab ühiskonna toimimist. Tuleb hoolikalt jälgida, et me ei jõuaks selle murdepunktini, sest sealt punktist tagasi ronimine on märksa kulukam kui erakorraliste vajaduste katmine kas või erandkorras, nagu rahvusraamatukogu puhul praegu vaja on.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Hea ettekandja, ehk sa ütleksid, miks kolleeg Gräzin sind niimoodi emotsionaalselt ründab? Ma mäletan, et eelnõu autoreid oli alguses rohkem. Ega sina ei palunud tal oma allkirja selle eelnõu alt ära võtta?

Ei, mina ei olnud see, kes palus või nõudis tema taganemist sellest eelnõust. Ma loodan, et kolleeg Gräzin võtab läbirääkimiste käigus sõna ja seletab oma motiive.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Mart Meri! Palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu tänavu 21. mail. Olime palunud arutelule ka Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna, ministeeriumi raamatukogunõuniku Meeli Veskuse, samuti Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu esimehe Igor Gräzini, peadirektor Janne Andresoo ning haldusdirektor Mati Kibina. Kolleeg Mart Meri andis ülevaate eelnõu algatamise motiividest, mida mul ei ole tarvis laiemalt refereerida, sest tema ülevaade teemast oli põhjalik. Kultuurikomisjoni arutelu oli väga tõsine, see oli kantud sügavast murest ja ka soovist leida väljapääs tekkinud situatsioonist. Me ei süvenenud seejuures mitte niivõrd maailmavaatelistesse nüanssidesse, kuivõrd keskendusime ikkagi praktilisele murele.
Kultuurikomisjon leidis arutelu tulemusel, et kindlasti tuleb algatada laiem arutelu avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvete kujundamise teemal. See ei ole normaalne olukord, kui rahvusraamatukogu nõukogu liikmed või raamatukogu direktor käivad mööda Eestimaad ringi ja otsivad, kes on nende vestluspartnerid, kui nad koostavad järgmise aasta eelarvet. Selline selgus tuleb kindlasti majja tuua.
Samas leidsime, et ei ole ka kohane, et Riigikogu asub tegema seadust, mis puudutab ühe avalik-õigusliku asutuse eelarve defitsiiti, täpselt aru saamata, kas see tekkis elektrienergia hinna tõusu või mõne muu hinna tõusu tagajärjel või mingil muul põhjusel. Kuigi, jah, väidetavalt on see tekkinud elektri kallinemise tõttu. Probleem on tõsine, probleem on olemas, probleem tuleb lahendada just eelarve kujunemise kontekstis, aga avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele laiemalt. Sellise eelnõu raames seda võimalik teha ei ole ja nii otsustas kultuurikomisjon teha ettepaneku võtta eelnõu küll täna päevakorda, aga see pärast esimest lugemist tagasi lükata. Tänan!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Nagu me härra Meri ettekandest kuulsime, on ta kuluaarides kuulnud, et Vabariigi Valitsus on lubanud lisaeelarve abil rahvusraamatukogu puhul elektri hinna tõusu probleemi lahendada. Ega sa ei ole kuluaaridest kuulnud, kas Vabariigi Valitsus kavatseb seda teha ka teiste avalik-õiguslike isikute, riigiasutuste puhul või oleks vaja, et me esitame parlamendis konkreetse eelnõu iga asutuse kohta eraldi?

Ma olen kuluaaridest kuulnud väga palju asju, aga konkreetse küsimuse raames me kultuurikomisjonis kuluaarides räägitut ei arutanud. See on üks asi. Teine asi, ma arvan, on see, et tuleb leida ikkagi terviklahendus nendesamade ka meie komisjoni pärusmaale kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvete kujundamiseks. Ma kordan veel kord ja see sai ka komisjonis selgelt välja öeldud, et ei ole ju aktsepteeritav olukord, kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhid käivad nagu vaesed sugulased, müts näpu vahel, ühe ministeeriumi ukse juurest teise ministeeriumi ukse juurde ja kuskil ei taheta neid eriti jutule võtta. Võib-olla on siin erandiks vaid rahvusringhääling, kelle kohta kultuuriminister ütleb, et nende eelarve peaks olema otseselt Rahandusministeeriumiga läbiräägitav. Muidu võib tekkida mulje, nagu kultuuriminister tahaks rahvusringhäälingut kuidagimoodi poliitiliselt kontrollida. Aga jah, selgus on tarvis laiemalt majja tuua.

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Suur tänu! Mul on kultuurikomisjoni esimehele küsimus, mis ei puuduta niivõrd jahedaid ruume ja kogu seda maja ehk betooni. Ma esitan küsimuse inimeste kohta. Nendes ruumides töötavad haritud naised. Kas teie teate, mis on nende keskmine palk? Ja mis te arvate, kui suur võiks olla nende palk?

Ma tänan väga, proua Mikko, küsimuse eest! Me ei arutanud seda küsimust selle eelnõu kontekstis. Küll ütlen aga, et me käsitlesime seda, milleks elekter siis selles majas kulub. Selleks oli ka haldusdirektor Mati Kibin kohale palutud. Üheselt on selge, et loomulikult on moodsad kliimaseadmed nõutud hoiutingimuste tagamiseks ja hindamatute kultuuriväärtuste säilitamiseks vajalikud. On vaid kahju, et kui investeering saastekvootide müügi raha eest hoiutingimuste parandamiseks tehti – ja see kulutus oli kindlasti vajalik –, siis ei arvestatud ega räägitud ka Kultuuriministeeriumiga läbi seda defitsiiti, mis pidi tekkima. See oli juba toona selge.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Kas Kultuuriministeerium avalik-õiguslike asutuste eelarvete tegemisel pigem segab või aitab?

Komisjoni koosolekul osales asekantsler Anton Pärn ja tema käest me küsisime, kas Kultuuriministeerium peab neid asutusi kuidagi enda omaks ja ennast nende eest vastutavaks. Ta vastas jaatavalt ning kinnitas ka, et sellele olukorrale ehk defitsiidile otsitakse lahendust.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Hea ettekandja! Üks põhjus eelnõu tagasi lükata oli teie väitel see, et täpselt ei saadud komisjonis aru, kas kulude suurenemise põhjus oli elektri hinna tõus või millestki muust tulenenud kulude kasv. Kuidas on võimalik mitte aru saada sellest, et enne olid Eesti Energia esitatud arved väiksemad, nüüd on suuremad ja see põhjustabki kulude kasvu?

Pigem on küsimus selles, et elektri hinna tõus sisendina võib olla erinev. Elektri hind muutub sõltuvalt turuhinnast ja milliseks see aasta lõpus kujuneb, on raske öelda. See on vaid prognoos. Ja võtta niisuguses olukorras vastu otsus, et selle tõusu me kindlasti katame – see on pigem eelarve kujundamise teema kui seaduse muutmise teema.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Austet ettekandja! Sa väitsid, et probleem on olemas, on tõsine ja tuleb lahendada. Samas teed sa ettepaneku eelnõu menetlusest välja arvata. Milline on kultuurikomisjoni arusaam sellest, et probleem tuleb lahendada? Kes, millal ja kuidas probleemi lahendab?

Kultuurikomisjon on sel teemal ka Rahandusministeeriumiga mitmel korral kontaktis olnud. Meie arvates see teema tuleb tõstatada riigieelarve baasseaduse arutelul ja võib-olla ka riigivaraseaduse arutelul.

Aitäh! Palun, Marianne Mikko, teine küsimus!

Aitäh! Ma tulen tagasi raamatukogutöötajate juurde. Kas te kultuurikomisjoni esimehena võite kinnitada, et sügisestel eelarveläbirääkimistel seisate raamatukogutöötajate palkade tõusu eest?

Aitäh! Kultuurikomisjon seisab kõigi kultuurivaldkonna töötajate heade töötingimuste eest.

Aitäh! Palun, Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Selle probleemi üks pool on, kuidas avalik-õiguslikud asutused oma eelarvet kaitsevad, aga on ju ka teine pool. Pikki aastaid ei ole avaliku sektori eelarvete kinnitamisel arvestatud kommunaalkulude kasvuga. Esimesena läks asi teravaks rahvusraamatukogus, aga sisemised reservid on ammu ka teistel avaliku sektori asutustel ammendatud. Mis sa arvad, kas sügisel, kui kultuurikomisjon hakkab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi eelarveid läbi vaatama, peaksime ka selle küsimuse tõstatama?

Kindlasti! Eelnõu, mis praegu meie töölaual on, sunnib meid loomulikult seda tegema. Ma arvan, see on põhjendatud. Sügisel, kui me kuulame valdkonnaministreid ja kaalume nende eelarveid, peame sellele tõsist tähelepanu pöörama.

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud ettekandja, mul on täpsustav küsimus. Siin võis vastustest aru saada, et Riigikogu ei peaks tegelema mingite konkreetsete avalik-õiguslike asutuste elektriarvetega jne, aga vahepeal arusaadavatel põhjustel tekkis mõte, et ERR vahest välja arvatud. Kui ma seda kuulsin, panin ma kirja lause: rahandusminister tahaks ringhäälingut poliitiliselt kontrollida. Mida see tähendab? Täpsustage, palun!

Te panite selle lause kirja ebatäpselt. Ma rääkisin sellest, et on mõistetav, kui kultuuriminister ei ole otseselt vastutav või ei räägi otseselt kaasa rahvusringhäälingu eelarve kujundamisel. Seda põhjusel, et vastasel juhul võib tekkida mulje, et kultuuriminister tahab kuidagi poliitiliselt rahvusringhäälingu programmi suunata. See kahtlus on tahetud maha võtta. Loodan, et see mõttekäik on arusaadav.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Urmas Klaas! Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel palun kõnetooli Aadu Musta!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Aastaid tagasi käis rahvusraamatukogus ringi üks imelik nali. Küsiti, kuidas rahvusraamatukogul läheb, ja töötajad vastasid: "Oi, väga hästi, aga järgmisel aastal lastakse lugejad ka sisse – ei tea, mis siis saab!" Tõsi, see nali käis kolimise ajal ja kõigil, kes seda nalja tegid, oli tegelikult optimism ja rõõm silmis, sest kõik teadsid: raamatukogu on lugejate jaoks, mitte loosungi jaoks ehitatud karp.
Võib öelda, et nüüd hakkab seda optimismi nagu vähemaks jääma, kuigi mitte keegi ei kahtle, et Eesti Rahvusraamatukogu potentsiaal on väga suur ja mitte ainult meie enda, vaid ka meie naabrite silmis. Raamatukogu kohta öeldakse, et ta on lugejate jaoks. Aga ta ei ole ainult lugejate jaoks. Rahvusraamatukogu on ülimalt oluline rahvuskultuuri keskus, see on teaduskeskus ja kogu Eesti raamatukogunduse tugisammas. Tegemist on tervikliku harmoonilise raamatukogude süsteemiga.
Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus rahvusraamatukogu puhul on unustatud kõige lihtsamad vanad talupojatarkused. Ma toon ainult ühe näite – võtke seda kui pooljuhuslikku. Rahvusraamatukogu on teinud ära tohutu töö näiteks meie ajalehtede digiteerimisel. Kõik see, mis eelmistel sajanditel ajalehtedesse on kirja pandud, on internetist kättesaadav. Soome kolleeg tuleb ja ütleb: "Kuule, teil ei ole registreid!" Ma ütlen, et tulevad mingid otsingumootorid jne, ent tema ütleb, aga registreid teil ei ole. Tegelikult on küll, aga need on käsikirjas. Tallinna tudengid lugesid aastakümneid läbi ajalehti ja tegid igale artiklile pealkirja, on olemas sedelkataloogid. Ja oleks veel vaja vaid mõni sent nende väga suurte summade kõrval, mis on digiprojekti elluviimiseks juba läinud, siis saaks ära kasutada selle suure töö, mis kunagi tehti. Selleks on natukene raha vaja. Kui see raha leida ja viia kokku digiteeritud materjalid ja head registrid, siis selle materjali infoväärtus suureneb suurusjärgu võrra. Ja kulusid selleks on vähe vaja. Kas seda on võimalik teha praegu? Ei ole, sest me räägime nagu raamatupidajad. Me räägime kütmisest, konditsioneeridest, karbist ja millestki veel.
Urmas Klaas, ma loodan, on sama meelt. Me kultuurikomisjonis oleme hädas sellega, et kui me räägime kultuuri- ja haridusprobleemidest, siis meile öeldakse, et üheks karbiks sai nii palju, teiseks karbiks sai nii palju ja veel kolmandaks karbiks sai nii palju. Aga sisuliseks tööks raha ei jätku. Praegu on rahvusraamatukogu jõudnud olukorda, kus visatakse nalja: "Praegu läheb hästi, aga ei tea, kuidas järgmisel aastal läheb. Võib-olla lugejaid enam ei saa sisse lasta." Nii nagu paarkümmend aastat tagasi, ainult et tagurpidi: siis oli inimestel silmis optimism, praegu seda ei ole.
Üks asi veel. Loomulikult on Riigikogu ülesanne järgida seadusi. Me peame teadma ka raamatupidajatarkusi, aga mitte ainult. Me täna komisjonis rääkisime, et Riigikogu ülesanne pole niivõrd teha üht või teist või kolmandat seadust, kuivõrd vaadata, et ühiskond harmooniliselt toimiks. Jaa, võib-olla see seaduseelnõu, nagu lugupeetud kolleeg Mart Meri ütles, tuleks tõesti tagasi võtta juhul, kui oleks garantii, et probleem saab lahendatud. Aga mina küll ei saa hääletada selle poolt, et lükkame selle eelnõu tagasi olukorras, kus lahendust ei ole ja otsitakse, et äkki keegi on kuskil süüdi. Äkki targad inimesed, kes valdavad küll raamatukogundust, panid raamatupidamislikult kuskil mööda. Ma arvan, et seda seaduseelnõu tuleks edasi menetleda ja ka laiemalt leida lahendused täna tõstatatud probleemidele. Aitäh!

Aitäh! Palun, Igor Gräzin Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Ma olen siin nagu kahes kvaliteedis, lugupeetud kolleegid. Ma esindan ühelt poolt fraktsiooni ja teiselt poolt rahvusraamatukogu nõukogu. Kõigepealt ma räägin fraktsiooni jutu ära. Ei maksa unustada, et Reformierakonna fraktsiooni seos rahvusraamatukoguga on tihedam, olulisem ja erilisem kui teistel. Lõppkokkuvõttes on tegu Ivi Eenmaa projektiga, tema elutööga. Just tänu temale rahvusraamatukogu sellisel kujul sündis. Ja see aeg, mil Ivi Eenmaa büst saab seal seisma, ei ole sugugi mitte kaugel. Nii et mingil määral on see meie jaoks nagu oma laps.
Aga nüüd räägin asjast ja katsun kiiresti vastata ka siin spontaanselt tekkinud küsimusele. Kolleeg Stalnuhhin, väga õige: seadus ei ole kohane, et lahendada ühe kontori probleeme. Õige! Juristid ütlevad ka, et individuaalse case'i lahendamine ei ole mitte seaduse, vaid individuaalse rakendusakti asi. Probleem on aga selles, et rahvusraamatukogul on oma seadus ja teisiti tema muret lahendada lihtsalt ei ole võimalik. Rahvusooperil on oma seadus ja rahvusringhäälingul on oma seadus ja kõrgkoolidel ka muide. See on ainus põhjus. Miks need omaette seadused tehti, ei tea. Taevas näeb, et see on lollus kuubis, aga nii see praegu on.
Miks me hakkasime seda seadust muutma? Kokkulepped olid olemas. Rahandusministeeriumi osas on alati, olenemata ministrist, eluterve esitada teatavaid kahtlusi. Rahandusministeeriumis kunagi raha ei ole, juhul kui seda asja ei ole aegsasti seadusesse kirjutatud ja kui see asi ei ole Kreekas. Kreeka raamatukogude finantseerimine kahtlemata jätkub, küsimus on Eesti omas. Ja sellepärast tekitatigi see eelnõu, et panna Rahandusministeerium, palun väga vabandust, sundseisu, et ta need 50 000 eurot leiaks.
Lember küsis, kust ma tean, et see elektriarvete kasv ei ole seotud kliimaseadmega. Ma ütlen sulle: sa vaata novembri-detsembri elektriarvet ja vaata jaanuari-veebruari elektriarvet! Mitte midagi pole sisse lülitatud, mitte midagi pole välja lülitatud, keskmine välistemperatuur on sama, töötajate palk on sama ja lugejate saali temperatuur on sama, aga vahe on 5000 eurot kuus. Kusjuures Mati Kibin on rehkendanud aastase kulu välja palju täpsemalt, kui Eesti Pank on midagi suutnud arvutada viimase kolme aasta jooksul. Teist sellist rahandusjuhti Eestis lihtsalt ei ole.
Nüüd, kas defitsiiti on ennegi olnud? Vastan, et ei ole. Kolleeg Peeter Tulviste ja teised, kes varem on nõukogus olnud, ei ole kunagi midagi defitsiiti lasknud ja mina ei ole ka seda teinud, sest riigi seisukohalt on igasugune defitsiiti laskmine, veel hullem, selle teadlik tekitamine, paha. See on esimene defitsiit ja kolleeg Mart Meri võib kinnitada, et me arutasime seda sel aastal kolm-neli korda, kas me läheme selle peale välja või mitte. See otsus oli raske ja see otsus oli teadlik. Me laseme eelarve defitsiiti meelega, sest muidu Rahandusministeerium meid ei kuule. Kui ei oleks seda defitsiiti olnud, ei oleks tulnud ei Delfi reportaaži ega oleks olnud seda tänast arutelu siin. See on meelega tehtud, vähemalt nii kaugele nüüd saime.
Kas on plaan B? Ma palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit juurde.

Jah, plaan B on. Mart ütles, mis see plaan B on. Plaan B on kliimaseadmete väljalülitamine. Mis oleks homme juhtunud? Mitte midagi ei oleks juhtunud. Aga need säilikud, mis peaksid säilima Eesti rahva jaoks 500 aastaks, oleks hakanud säilima 100, äärmisel juhul 200 aastat. Millest me räägime? Toon lihtsalt ühe toreda näite, täiesti tasub kuulata. Lõppkokkuvõttes kõik need originaalid, mis puudutavad 39. aasta säilitusi – His Master's Voice, Benno Hansen, Artur Rinne, Alfred Sällik –, kõik need oleksid jäänud tavalisse toatemperatuuri ja me oleks need tõenäoliselt varem või hiljem igaveseks kaotanud.
Kas saab veel kuskilt kokku hoida? Pagan seda teab. Aga jääb mulje, et ei. Kümneid inimesi on töölt vallandatud, tööpäevad on muutunud lühemaks, töötatakse ka tasuta, suvel kasutatakse vabatahtlikke – mida iganes. Mul on selline tunne, et ega enam ikka väga kokku hoida ei anna. Reaalselt on tegemist defitsiidiga 55 000 – 60 000 eurot aastas. Eks aasta lõpp näita.
Ja lõpuks: rahvusraamatukogu on peale kõige muu või eeskätt mäluasutus. Kui Eestis ei ole firmat Eesti Energia, ei juhtu Eestiga mitte midagi. Ka Lembitu aegadel Eesti Energiat ei olnud, ja eestlased elasid. Kui meil kaob ära rahvuslik mälu ja selle kandja, siis ei ole seda Eesti Energiat kellelegi vaja, käiaku oma dünamot ja valgustagu keda tahes – siin all ei ole enam inimesi, kes räägivad eesti keelt, ja siin all ei ole enam raamatuid, mida ainult eestlased oskavad lugeda.
Minu positsioon on selline. Õige, Reeda ja minu allkiri oli ju ka alguses eelnõu all. Aga oli ka koalitsioonilepe, et see raha on tõesti lubatud. Olgu see siin öeldud, et mulle on öeldud, et raha tuleb, ära muretse. Siis me ütlesime Reedaga, et hea küll, me võtame oma allkirjad tagasi, las Mart võitleb, opositsioon peab oma palga välja teenima. Probleemi tervikuna see muidugi ei lahenda. Aga miks üldse meie kolm selle üles võtsime? Sellepärast, et rohkem ei ole siin saalis rahvusraamatukogu nõukogu liikmeid, sellepärast me seda tegema sattusimegi.
Kokkuvõttes: olles koalitsioonis, aga teisest küljest rahvusraamatukogu nõukogu esimees, ma ei saa küll niimoodi hääletada, et seda asja ei arutata edasi. Kallis koalitsioon, ma väga loodan teie peale, et eeskätt teie abiga liigub see seaduseelnõu edasi. Aitäh aga eeskätt Mardile ja Reedale, et te selle ränga asja olite nõus ette võtma. Kõike head!

Aitäh! Mihhail Stalnuhhinil on repliik kohapealt.

Mainiti minu nime ja seisukohta. Ma nimelt nentisin jah, et ma sain härra kultuurikomisjoni esimehe sõnavõtust aru, et seadusi ei tehta mingi konkreetse probleemi lahendamiseks. Vanasõna ütleb, et lõpp hea, kõik hea. Siis peaks olema loogiline ka ütlemine, et algus halb, kõik halb. Nimelt oma kõne alguses kolleeg Gräzin ütles, et jah, seadust ei tehta konkreetse probleemi lahendamiseks. Mul tekkis mõte küsida, kas meie tänase päevakorra esimene punkt, mis käsitles Paldiski ja ühe teise omavalitsuse vahelisi konkreetseid probleeme, ei ole just niisugune juhtum. Nii et algus halb, kõik halb. Paistab, et nii ongi.

Aitäh! Küsimust konkreetselt ei olnud, nii et läheme edasi. Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 407 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me peame seda hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 407 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 42, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek on vastu võetud, eelnõu 407 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 417 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Yana Toomi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on au teile ette kanda riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt soovib Keskerakonna fraktsioon – loodetavasti teie toel – taastada 1. juulil 2009 kaotatud matusetoetuse. Kui seda tehti, oli meil kriis. See toetus kaotati poole aasta pealt ja väga paljude perede jaoks muutus olukord väga nukraks, sest kabelis tuhastamine, mis on Eestis tõenäoliselt kõige odavam matmisviis, maksab keskmiselt 500 euro ringis.
Meie inimesed on matusetoetusest ilma jäänud. Matusetoetuse suurus oli tollal praeguses rahas 191,74 eurot ja me tahaksime selle samas mahus taastada. Mul on tegelikult selline kummaline déjà-vu tunne, sest aasta tagasi, eelmise aasta maikuus kandsin ma siin ette sama sisuga eelnõu. Siis me arutasime seda pikalt ja mulle jäi selline naiivse inimese mulje, et koalitsioon justkui toetab seda eelnõu eeldusel, et see toetus peaks olema vajaduspõhine. Terve aasta ootasime vajaduspõhise matusetoetuse eelnõu esitamist koalitsiooni poole pealt. Kuna seda imet ikkagi ei sündinud, siis tulime ise selle eelnõuga pulti ja loodame, et seekord läheb see läbi, sest majandus kasvab, kriis on läbi. Selle teema juurde sundis meid tagasi pöörduma päris jõuline sotsiaaltöötajate surve, sest Eestis on endiselt piirkondi, kus väga paljud inimesed loobuvad omakseid matmast, kuna neil lihtsalt pole selleks raha. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Yana Toom! Palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kaaslased! Riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 417 oli sotsiaalkomisjonis arutelul neljapäeval, 6. juunil. Seda tutvustas sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom kui seaduseelnõu algataja esindaja. Eelnõu eesmärk on taastada riiklik matusetoetus enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul. Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustas Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Marina Jefrosinina. Valitsuse seisukoht on eelnõu mitte toetada.
Komisjon tegi ettepaneku saata seaduseelnõu 417 esimesele lugemisele 11. juuniks ehk tänaseks. See otsus oli konsensuslik. Esimese lugemise lõpetamise poolt oli 3, vastu 5, erapooletuid 0, mis tähendab, et hääletustulemuste põhjal komisjon ei toeta esimese lugemise lõpetamist. Komisjon otsustas ka, et komisjonipoolne ettekandja on komisjoni esimees Margus Tsahkna. Kuna komisjon on täpselt sedasama eelnõu täpselt samade algatajate esitatuna üks kord arutanud, ei olnud arutelu väga pikk. Märgin vaid, et Yana Toomi sõnul on algatajad kaalunud vajaduspõhise matusetoetuse süsteemi väljapakkumist, kuid seekord otsustati seda mitte teha ning lihtsuse ja selguse mõttes esitada uuesti matusetoetuse taastamise sisuga eelnõu. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on mõned küsimused. Palun, Kajar Lember!

Hea ettekandja! Kui seda probleemi ei ole viimastel aastatel tahetud riiklikult lahendada ja selleks raha eraldada, siis reaalses elus tegelevad sellega omavalitsused, kes on endale nõnda väga selge rahalise kohustuse juurde saanud. Kas teil on ülevaade, kui paljud Eesti omavalitsused tagavad inimestele matusetoetuse ja kui paljud mitte?

Ma küsisin sama küsimuse. Riik näeb ette oma vahenditest eraldada omavalitsustele raha nende inimeste matmiseks, kellel ei ole lähedasi, kes neid mataks, või siis pole nende lähedastel selleks sääste. Summa, mille riik eelmisel aastal omavalitsustele eraldas, oli 115 041 eurot. Andmeid on 600 sellise matuse kohta. Aga täpset infot selle kohta, kui palju omavalitsused ise veel oma eelarvetest katavad ja inimestele abi pakuvad, meil komisjonis ei olnud. Ent on teada, et omavalitsused hätta sattunud inimesi ikkagi aitavad lisaks sellele, mis riigi poolt on ette nähtud.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Sotsiaalkomisjoni esimees, mul on teile küsimus. Aasta tagasi, kui me samateemalist arutelu pidasime, tunnistasid ka valitsuserakondade liikmed, et probleem on olemas, ja anti lubadus, et valitsus töötab välja teile sobiva matusetoetuste eelnõu. Kuhu see on pidama jäänud?

Hea küsija! Tõepoolest, probleem on olemas. Isegi sellest summast, mis Keskerakonna fraktsiooni eelnõus on riikliku matusetoetusena ette nähtud – 191,74 eurot –, ei piisaks matusekulude katmiseks. Kuhu see matusetoetuse probleemi lahendav eelnõu on seisma jäänud, seda tulebki uurida. See on kuskil ministeeriumi tasemel. Samas sellisel kujul, nagu teie olete eelnõu esitanud – ehk siis maksta matusetoetust kõikidele, olenemata majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast –, koalitsioon seda ei toeta. Pigem tuleb mure lahendada koostöös omavalitsustega, et reaalselt hätta sattunuid aidata.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Austatud ettekandja! Eesti on ühinenud Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksiga. Matusetoetus on üks sotsiaalkindlustuse liik, mida Eesti on endale siduvaks pidanud ja omal ajal ka selle punkti ratifitseerinud. Ma mäletan, kunagi tehti meile märkus, et matusetoetus on Eestis liiga väike, nüüd me oleme selle üldse kaotanud. Miks Eesti ei järgi Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi põhimõtteid?

Hea küsija! Nagu ma juba ühele küsimusele vastates ütlesin, on riik nende inimeste matmiseks, kellel puuduvad lähedased või kelle lähedastel pole raha matust korraldada, selle toetuse ette näinud. Ma arvan, et sotsiaalharta ei nõua üheltki riigilt n-ö lausmatusetoetuse maksmist kõigile inimestele, olenemata nende majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Ma arvan, et see ei ole sotsiaalharta punkti sisuline mõte.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Hea sotsiaalkomisjoni esimees! Me tegelikult sotsiaalkomisjonis, sul on täitsa õigus, arutasime ka seda vajaduspõhisusele tuginevat varianti. Reet Roos, kui ma ei eksi, küsis selle kohta ja ma kandsin talle üksikasjalikult ette, mis oli meie ettepanek. Kas sa oskad mulle öelda, mis põhjusel koalitsioonisaadikud ei tundnud selle alternatiivi vastu huvi? Ja kas meil on alust loota, et sotsiaalkomisjon sinu eestvedamisel algatab selle vajaduspõhise matusetoetuse eelnõu?

Hea küsija! Nagu sa ütlesid, koalitsiooni kuuluv poliitik Reet Roos tundis tõesti huvi, milline on teie võimalik alternatiivettepanek. Ja tõepoolest see ettepanek kõlas tutvustusena, mitte konkreetse ettepanekuna. Ma arvan, et matusetoetuse teemat ei aruta me siin Riigikogus sugugi viimast korda.

Aitäh! Priit Toobal, palun!

Hea ettekandja! Praegu arutusel olev eelnõu räägib küll matusetoetusest, aga ma küsin ühe teise toetusliigi kohta. See ei pea silmas mitte elu lõppu, vaid elu algust, ehk siis jutt on sünnitoetusest. Teatavasti on Reformierakonda kuuluv Laine Randjärv teatanud, et Tallinnas oleks tarvis tõsta sünnitoetus kahekordseks. Praegu te olete võimul riigi tasandil, võib-olla oleks mõistlik kogu Eestis sünnitoetust kahekordistada, kui teie sõbralik koalitsioonipartner nii hea mõtte on välja käinud?

Hea küsija! Matusetoetuse eelnõu raames me tõesti ei saa sünnitoetuse teemaga tegelda. Aga mul oleks väga hea meel, kui üle Eesti, nii Tallinnas kui kogu riigis, kõik lastega seotud toetused kasvaksid.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Praegu antakse raha, kui seda omavalitsusel on, vaid tundmatu või omasteta lahkunu matmiseks. Kaugeltki ei anta abi nendele, kellel lihtsalt ei ole seda raha ja kellele ka lahkunud inimene ei ole jätnud enda matmiseks vajalikku summat. Need inimesed on väga hädas. Me oleme kuulnud igasugustest juhtumitest. See jätab ikkagi valitsusest ja nüüd juba kahest sotsiaalministrist äärmiselt halva mulje, et te just kirsturaha maksmisest olete loobunud. Loomulikult puudutab see ka teid kui sotsiaalkomisjoni esimeest. Kas me lihtsalt nii tuimalt arvamegi kõik need eelnõud menetlusest välja, mis opositsioon esitab? Võib-olla te siiski vaevute mõtlema, mida tuleks teha, mida kokku leppida või mida saaks kahekesi ära teha mõlemad pooled? Te lihtsalt tuimalt hääletate meie ettepanekud maha. Miks?

Hea küsija! Siin oli mitu küsimust. Ma vastan sellele, mis puudutab opositsiooni eelnõude mahahääletamist. Homses päevakorras on üks hea näide sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõust, mis puudutab sügava puudega laste vanemate õppelaenu kustutamist. Ja neid näiteid on veel, et opositsiooni tehtud ettepanekuid on võetud sisuliselt arvesse. Kindlasti ei ole matusetoetusega tegelemine mingi tuim teema, seda ka minu poolt mitte. Mida ma ei toeta, on see, et me jagame laustoetust, ka nendele, kelle sissetulekud on väga suured ja kes seda ei vajaks. Ma näen lahendust selles, et me koostöös omavalitsustega suudame abi anda inimestele, kes tõesti hädas on, ja et nende inimeste ring tulevikus laieneb, kes seda toetust saavad.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Lugupeetud ettekandja! Stenogrammi huvides oleks vaja teha parandus, et riik eraldab raha Sotsiaalkindlustusametile, kes võimaldab kohalikel omavalitsustel taotleda tundmatute ja omasteta isikute matmise kulude osalist katmist ehk siis sama summa ulatuses, nagu on praegu taotlenud Keskerakonna fraktsioon. Kohalikud omavalitsused saavad Sotsiaalkindlustusameti kaudu taotleda seda raha, aga kahtlemata nad lisavad ise ka juurde. Küsimust mul ei ole.

Suur tänu selle täpsustuse eest!

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Lugupeetud kolleeg! Iga kord, kui ma loen lehest, et valitsus ei toeta riikliku matusetoetuse seaduse muutmist, või kuulen seda siin saalis, siis ma mõtlen, kas tõesti 100% meie ministritest ei toeta seda ideed. Võib-olla mul lihtsalt ei ole informatsiooni. Kas selles valitsuse koosseisus on erandeid?

Sotsiaalkomisjon ei analüüsinud selle eelnõu arutelul ministrite kaupa valitsuse tegevust. Küll aga võin kinnitada, et valitsusliikmetele ja ka valitsuskoalitsiooni erakondadele ei ole see teema ükspuha. Nad mõistavad teema tõsidust ja mõtlevad kaasa.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Lugupeetud ettekandja! Vastates kolleeg Kadri Simsoni küsimusele, ütlesite, et selle seaduse täiendamisega tegeldakse ja et te peate väga oluliseks koostööd kohalike omavalitsustega. Käies Kagu-Eestis ringi, kuuleb päris kurbi lugusid, kuidas püütakse matuseid korraldada. Inimestel on seda toetust tõepoolest hädasti vaja. Te olete kindlasti saanud kohalike omavalitsuste esindajatelt mingeid ettepanekuid. Olge hea ja nimetage mõned ettepanekud, millele tuginevad kohalike omavalitsuste soovid! Kuidas võiks kohalike omavalitsuste arvates olla toetuse andmine korraldatud, nii et inimesed saaksid siitilmast kenasti ära saadetud?

Hea küsija! Selle eelnõuga seoses ei ole ühtegi konkreetset ettepanekut omavalitsustelt tulnud. Küll aga on loomulikult omavalitsuste huvides, et riik võtaks enda õlule kõik selle, mis puudutab matusekulude katmist. See vabastaks omavalitsuse vahendeid ja oleks suureks abiks inimeste aitamisel.
Üks eraldi teema, mis tõusis üles, on see, et kui inimene on säästnud oma matusteks ja kirsturahaks ning kui ta taotleb näiteks toimetulekutoetuse määramist, siis võiks juhul, kui tal on see raha pangaarvel, lugeda selle tema kirsturahaks. See on üks koht, mille puhul võiks mingeid kriteeriumeid aluseks võttes kaaluda, kas seda kirsturaha toimetulekutoetuse määramisel arvestada või mitte. Loomulikult ma tunnistan, et selle erandi tegemine on ülimalt keeruline. Kust tõmmata see piir? Aga teada on, et vanematel inimestel on üks suurimaid muresid, kuhu nad oma kirsturaha peaksid koguma – kas pangaarvele, nagu üldiselt soovitatakse, või siis sukasäärde. Nii et küsimusi on päris palju. Olen aga kindel, et omavalitsused teavad kõige paremini, kes vajavad matusetoetust kõige rohkem, ja ma loodan, et kui riigil on vajalik raha olemas, siis koostöös omavalitsustega see leevendus ka tuleb.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Austatud kolleeg, sotsiaalkomisjoni esimees! Matusetoetuse teemat on siin saalis päris mitu korda käsitletud. Tänagi te ütlesite, et see ei ole viimane kord, teema võetakse veel üles. Minu meelest on vastutustundetu, et te olete sellesse suhtunud kuidagi pealiskaudselt. Ja nüüd te ei tea ka, kuhu see eelnõu on ikkagi toppama jäänud. Kui kaua seda veel menetletakse, seda te ka ei tea. Võib-olla siiski annate meile mingi konkreetsema ülevaate, kas te sellega olete tegelnud ja kas te isiklikult olete küsinud mõnest ministeeriumist, kui kaugel ettevalmistus on? Milline on olnud teie panus matusetoetuse kehtestamiseks?

Hea küsija! Minu panus on see, et ma ei toeta pakutud kujul laustoetamist, toetamist olenemata majanduslikust seisust. Väga rikastele inimestele riik ei peaks maksma matusetoetust. Mis puutub matusetoetuse aruteludesse, siis neid on toimunud korduvalt ja ma arvan, et see on üks teema, mis ei kao kunagi valitsuse laua pealt, ükspuha, millised erakonnad valitsuses on. Kui kaugel on võimalike lahenduste leidmine, selle peab uuesti üle küsima. Selle teemaga tegeleb eelkõige Sotsiaalministeerium.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! Ma küsin, kas te üldse tunnetate sotsiaalkomisjoni esimehena, et see probleem on Eestis olemas. Ja kui tunnetate, siis miks te pole lahendust leidnud? Sotsiaalkomisjon ongi selleks, et muredele leevendust pakkuda. Kas te võite öelda, millal saabub lahendus, mis sobib ka koalitsioonile? Või jäädaksegi aastate kaupa seda teemat siin saalis arutama?

Hea küsija, ma tunnetan, et see on probleem.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Hea ettekandja! Teil jäi vastamata kolleeg Tarmo Tamme küsimusele lahenduse kohta. See on esimene osa mu küsimusest. Teine osa on selline. Te mainisite siin kirsturaha kogumist. Kas te oskate sotsiaalkomisjoni esimehena hinnanguliselt öelda, mis võiks olla see protsent pensionist, mille üks Eesti pensionär peaks panema sukasäärde, et saada endale korralikud matused? Mitu aastat see kogumine tal võiks võtta?

Hea küsija! Ma tõesti ei oska öelda, kui mitu protsenti peaks keegi kõrvale panema. Küllap vanemad inimesed on targemad ja teavad seda oma elukogemusest. Eks need traditsioonid ole teada. Inimesed mõtlevad hetke peale, kui nad siitilmast lahkuvad, ja tahavad, et see oleks väärikas.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Austatud ettekandja! Sa rääkisid kirsturahast. Aga ega ainult vanemad inimesed ei sure, surevad ka nooremad. Milline on sinu ettepanek, mis vanusest peaks kirsturaha korjama hakkama? Ja kas see on pensionisamba kõrval siis nagu teine sammas? Kas sa tahad seda riiklikult kehtestada, et kõikidel Eesti inimestel oleks kirsturahasammas?

Hea küsija, kui sa tähele panid, siis ma rääkisin sellest konkreetsest probleemist kui ühest paljudest, mis on meieni tagasisidena Eesti inimeste käest jõudnud. Ma arvan, et kirsturaha kogumine on ikkagi iga inimese omaenda otsus. Meie ülesanne on aidata koostöös omavalitsustega neid inimesi, kelle lähedastel ei ole võimalik matuseid korraldada. Ma olen kindlal seisukohal, et inimesed peavad siitilmast lahkuma väärikalt.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Ma tuletan meelde, et õhus ripub Tarmo Tamme küsimus lahenduse saabumise kohta. Me ikkagi ootame, mida te pakute. Seda esiteks. Ja teiseks, ma ei saa ikkagi aru – ma ei ole kuulnud mitte ühtegi argumenti selle kohta, mispärast seda teemat ei saa edasi arutada. Palun kas või üks argument, mispärast me ei saa seda eelnõu edasi menetleda!

Ma olen öelnud, milline võiks olla lahenduse poole liikumise suund. See suund oleks koostöös omavalitsustega laiendada nende inimeste ringi, kellel riik aitab matuseid korraldada, kes on reaalses hädas. Seda saab teha juhul, kui riigil on vajalik raha olemas. Mis puutub sellesse eelnõusse, siis olen ka mina selgel seisukohal, et laustoetust kõigile, sh väga suure sissetulekuga inimestele matuste korraldamiseks riik ei peaks ette nägema. See on põhjus, mispärast seda eelnõu ei toetata.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Hea komisjoni ettekandja! Te olete täna umbes kümme korda kasutanud sõnastust "koostöös kohalike omavalitsustega", ja kindlasti sotsiaalvaldkonnas ning ka paljudes teistes valdkondades on see hädavajalik. Kahjuks viimaste kuude jooksul on valmidus kohalike omavalitsustega koostööd teha ja seepärast ka usaldus valitsuse vastu kannatada saanud. Pean silmas ühepoolseid muudatusi, mis on tulnud haridusministeeriumilt. Kui mõelda matusetoetuse edasisele käekäigule, kuidas võiks hätta sattunud inimeste mure teie arvates lahendada nii, et nad ei peaks omastest lahti ütlema, et nad saaks ära maetud? Kas on võimalik omavalitsuste koostöövalmidust ja head usku tagasi tuua vaatamata viimastele muudatustele hariduse vallas?

Sotsiaalkomisjon selle eelnõu raames haridusmuudatustega ei ole tegelenud. Ei maksa eri asju segamini ajada. Aga ma olen veendunud, et me ei tohiks tõmmata piiri riigi ja omavalitsuste vahele, kuna inimeste jaoks, kes siin elavad, ei ole suurt vahet. Nendel on konkreetsed mured ja need mured vajavad konkreetseid lahendusi. Ma ei näe praegu küsimust, kas omavalitsuste ja riigi suhted on halvenenud või paranenud. Need peavad olema partnerlussuhted.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Sa ütlesid, et matusetoetus peaks sõltuma sissetulekust. Inimestele, kellel on olnud suur sissetulek, ei peaks matusetoetust maksma. Aga surres võib inimene olla võlgades ka vaatamata suurele sissetulekule. Kas sa ei aja segamini toimetulekutoetust ja matusetoetust? Toimetulekutoetus on edasi elamiseks ja sõltub sissetulekust, aga kui me hakkame matusetoetuse maksmisel sissetulekut arvestama, siis muutub asi väga-väga naljakaks. Siit veel teine küsimus: kas meie sotsiaalkomisjon ikkagi ei peaks paika panema mängureeglid? Koostöö kohalike omavalitsustega on loomulikult väga hea ja seda koostööd tulebki teha, aga riik kehtestab ikkagi seadused.

Ma alustan lõpust. Jah, Heljo, ma olen sinuga täiesti ühel nõul, et haldusreform tuleb ära teha koostöös omavalitsustega, ka riigi tasemel. Siin ei ole meil mingisuguseid põhimõttelisi eriarvamusi. Kuidas seda teha, eks me seda näe tulevikus. Aga tõepoolest lahendus ongi see, et kui me vaatame üle omavalitsuste tulubaasid, kui palju inimesi elab omavalitsuses, milline on selle side tõmbekeskustega, ja samas sätestame konkreetsed teenused, mida inimesed peavad saama igal pool Eestis, olenemata sellest, millises omavalitsuses nad elavad, siis kindlasti on matusetoetus üks muredest, mis saab terviklikuma lahenduse. Mis puutub inimeste sissetuleku arvestusse, siis ma ei öelnud päris nii. Ma väljendasin ennast niimoodi, et on tähtis, milline on inimeste majanduslik olukord sel hetkel, kui on vaja matuseid korraldada – kas lahkunul jäi järele kirsturaha ja kas tema perel on võimalik matuseid pidada või mitte. See võiks olla kriteerium.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Hea sotsiaalkomisjoni esimees! Enamik inimesi, kes on surnud, on maksnud ka makse või on seda nende eest teinud lapsed või muud sugulased, ja isegi kui pole makstud tulumaksu, siis aktsiisi kohe kindlasti on makstud. Minu meelest riik peaks ikkagi inimesi toetama, kui nemad on oma riiki toetanud. Ja eks riik toetabki, makstes kõigile pensioni, ja täpselt samamoodi võiks kõigile maksta matusetoetust. Kui te räägite sellest, et matusetoetus peaks olema vajaduspõhine, siis ma hakkan kartma, ega te valitsuskoalitsioonis ei pea mingit plaani muuta ka pension vajaduspõhiseks.

Hea küsija! Ei pea me mitte mingit plaani muuta pension vajaduspõhiseks. Pensionid tõusevad ka järgmisel aastal. 

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Te enne väitsite, et tunnetate selle probleemi olemasolu. Ma küsin siis teilt kui komisjoni esimehelt nii: kui palju läheb aega, et see probleem saaks ära lahendatud? Ütlen ausalt, et saalis on juba piinlik seda teemat arutada.

Hea küsija! Ma näengi, et te olete viimane küsija ja arutelu siin saalis lõpeb. Ma ei oska teile konkreetset kuupäeva öelda, aga olen veendunud, et see probleem vajab lahendust.

Aitäh! Siiski on veel küsijaid. Enn Eesmaa, palun!

Oleme ausad, surma kontekstis rääkida mõistest "vajaduspõhine" on pisut kõhedust tekitav. Kui me vaatame tulevikku, kas viis või kümme aastat ettepoole, kas sa kujutad ette olukorda, et mõiste "vajaduspõhine toetus" ongi seostatav sellega, et keegi omastest on surnud?

Mis puutub surma, elust lahkumise teemasse, siis olen absoluutselt nõus, et see ei ole teema, mille üle võib nalja teha. Aga me peame otsa vaatama reaalsetele võimalustele ja seepärast ma olen kogu aeg siin rõhutanud, et omavalitsused teavad kõige täpsemini, kes ja millist abi vajavad. See ei pruugi olla alati ainult rahaabi, see võib olla ka mitmekülgne muud laadi abi. Igal juhul me peame seisma selle eest, et meie inimeste elust lahkumine oleks väärikas. Selles osas meil omavahel mitte mingisuguseid lahkarvamusi ei ole.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Lugupeetud ettekandja! Vastates üle-eelmisele küsimusele, millal see probleem kas või vajaduspõhise matusetoetuse näol lõpuks lahenduse leiab, ütlesite, et ei oska kindlat kuupäeva öelda. Võib-olla on see tõesti raske ja ma esitan lihtsama küsimuse: äkki ütleksite aastanumbri, millal see saab lahenduse? See peaks olema võimalik.

Mida varem, seda parem. Järgmine väga hea aastanumber on 2014, aga see sõltub suuresti riigieelarve läbirääkimistest ja selle korra kehtestamisest. Mina ütlen, et mida varem, seda parem.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma loomulikult ei arvanudki, et te matusetoetuse eelnõu raames olete käsitlenud haridusmuudatusi, aga kindlasti te saite väga hästi aru minu küsimuse mõttest. Te räägite, et matusetoetuse küsimust on võimalik lahendada koostöös kohaliku omavalitsusega. Vaadates teisi eelnõusid, mis on viimasel ajal Vabariigi Valitsusest tulnud, võib karta, et see pannakse kohaliku omavalitsuse õlgedele ilma rahakatteta. Kas võimalik Vabariigi Valitsuse matusetoetuse eelnõu kannab samasugust poliitikat? Kas lahendus on see, et kohalikud omavalitsused peavad edaspidi probleemsetele perekondadele matusetoetust maksma, samal ajal aga valitsus raha selleks ette ei näe?

Hea küsija! Nagu te väga hästi teate, kõik ülesanded, mida riik omavalitsustele lisab, peavad, kui need on lisaülesanded, olema rahaga kaetud. Samal ajal on omavalitsustel terve rida kohustusi juba praegu. Küsimus on selles, et osa ülesandeid ei ole väga konkreetselt määratletud ja need ei ole ka konkreetselt mõõdetavad. Riigikogu tasemel arutelu väärib minu arvates see, et me peame just nimelt omavalitsuste endi ja nende inimeste huvides, kes omavalitsuste haldusalas elavad ja igas omavalitsuses täpselt ühesugust tulumaksu maksavad, aga saavad väga erinevaid teenuseid, ära tegema haldusreformi. See on asi, mis tuleb ära teha, lahendades ka omavalitsuste tulubaasi küsimuse.
Kahjuks on sotsiaalkomisjonis ning kindlasti ka kultuuri- ja hariduskomisjonis niimoodi, et peaaegu iga teema arutamisel me jõuame lõpuks selleni, milline on meie omavalitsuste haldussuutlikkus ning kuidasmoodi on riigi ja omavalitsuste vahelised suhted reguleeritud. Siin ma ei süüdista omavalitsusi, me vajame väga terviklikku lahendust. See tõuseb üha enam esile. Mul on tunne, et ka poliitiline valmidus põhimõttelisi lahendusi leida läheb järjest suuremaks.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Teie vastustest on aru saada, et teil on kogu info olemas. Te teate, kui palju on eelmisel aastal omavalitsused maksnud matusetoetust, te teate ka, et omavalitsustele on teada inimeste taust, see, millises majanduslikus olukorras nad on. Ja siis te nagu kardate, et jõukamad inimesed hakkavad ka seda matusetoetust küsima. Ärge kartke! Usun, et tegelikult nad ei tule, aga muidugi ei ole ka pettused välistatud. Mul on teile ikkagi küsimus, miks te nii kaua olete selle kõigega oodanud. Teil on absoluutselt kõik paberil olemas, aga te ei ole soovinud sellega tegeleda. Kas te tõesti ei saa aru, mis mured inimestel on, kaasa arvatud matmise probleem?

Hea küsija! Ma saan aru, mis mured inimestel on.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Lugupeetud esineja! Teie vastustest jääb küll mulje, et te ei saa aru. Võrdlemisi halb mulje jääb teie esinemisest. Aga minu konkreetne küsimus on selline: kust te võtate, et kohalikud omavalitsused peaksid matuste puhul inimesi toetama? Mul on kaks konkreetset näidet Lõuna-Eestist, mõlemal puhul jäi inimestel matusetoetus saamata, kui ma olin soovitanud pöörduda omavalitsuse poole. Pärast tuli mul endal neid matuseid toetada. Kust te võtate, et omavalitsus tuleb vastu, kui inimene esitab avalduse? Milleks puru silma ajada? Kas see kohustus omavalitsusel on või ei ole?

Omavalitsusel on riigi kaudu kohustus ajada korda nende inimeste matused, kellel ei ole lähedasi, kes on olnud üksinda, keda keegi ei mata. Omavalitsused on erineval kombel inimesi ka aidanud. Ma ei oska kommenteerida neid kahte juhtumit, millele teie viitasite. Ma tõesti ei tea neid asjaolusid.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Mul on lühike küsimus. Te ütlesite, et probleem võiks lahenduse leida heal juhul aastal 2014, mis tähendab, et Sotsiaalministeeriumi eelarves peaks tekkima üks lisarida, kus need rahasummad olemas on. Kui seda rida ei ole, siis kindlasti peab sellest juttu olema riigi eelarvestrateegias. Mu küsimus ongi, kuidas on kogu selle probleemi lahendus kajastatud riigi eelarvestrateegias.

Minu käest küsiti, millal see oleks võimalik, ja ma vastasin, et mida varem, seda parem. Küsimusele, milline aasta siis kõige lähemal on, vastasin, et see on järgmine aasta. Selle kohta, milliseks kujuneb järgmise aasta riigieelarve projekt, mul informatsiooni veel ei ole.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Hea esineja, võib-olla te lühidalt seletate, mida te mõtlete matusetoetuse all. Te praegu tõite näiteks, et üksi elavad külainimesed, kes näiteks kukuvad maha ja surevad ära, maetakse kohaliku omavalitsuse raha eest. Aga minu meelest ei ole see matusetoetus ja selle eelnõuga seotud teema. Toetus on ikkagi mõeldud inimestele, kes peavad kellegi maha matma. Surnut me ei toeta. Mõtestage palun lahti oma vastus!

Tõepoolest, taotlusi ei esita surnud, vaid nende lähedased. Sotsiaalkindlustusameti kaudu on riik toetanud 600 matuse korraldamist summas 115 041 eurot.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Margus Tsahkna! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kas soovite kohapealt rääkida, Marika Tuus-Laul? Palun, kaks minutit kohapealt!

Head kolleegid! Piinlik on kuulata, kuidas sotsiaalkomisjoni esimees annab matusetoetusest rääkides demagoogilisi, külmi, ükskõikseid, ebakompetentseid vastuseid, ja sedagi poolnaerul näoga. Imestan, et koalitsioonil ei olnud eelnõu esitajale mitte ühtegi küsimust esitada – kõik oli selge, miks vastu hääletada. Ma meenutan, et kui see kärbe kunagi tehti, siis riik võttis lahkunute arvel ära 3,5 miljonit. See polnud kokku suur summa, aga ikkagi võeti see ära, kinnitades samas, et see on ajutine kärbe. Nüüd näeme, et seda toetust ei mõeldagi uuesti maksma hakata. Ja kõige kurvem on, et ei ole ka ühtegi kava, ühtegi plaani, ühtegi lahendust – täielik ükskõiksus.
Surnute pealt on see valitsus varemgi kokku hoidnud. Ma meenutan vaid, et 2008. aastal tõsteti matuseteenuste ja matusetarvete käibemaksu. Kõik, mis oli seotud matustega – puusärgist kuni matuse korraldamiseni, leinatalituseni –, läks kallimaks ja on seda tänaseni. Väga piinlik!
Igal juhul on matusetoetuse äravõtmine jätnud Ansipi valitsusest väga halva märgi maha ja ääretult kahju, et meie sotsiaalministrid ja sotsiaalkomisjoni esimees sellega kaasa on läinud. Riigi rahandust ei tohiks korras hoida inimeste toimetuleku arvel. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 417 esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda tuleb meil hääletada. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 417 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 45 rahvasaadikut, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Seega leidis juhtivkomisjoni ettepanek toetust. Eelnõu 417 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 418 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tegemist on erakordselt lihtsa seaduseelnõuga, mille algatamine on põhjendatud sellega, et ühe tööturuteenusega, mida töötukassa pakub, on tekkinud praktilisi probleeme. See teenus on tööharjutus. Tööharjutus on eelkõige mõeldud nendele töötutele, kes on olnud ilma tööta pikemat aega, ja nii nagu näitab elu mujal maailmas, on ka meil Eestis täiesti praktiline ja kohane sellist harjutust neile pakkuda.
Milles on siis probleem? Nimelt puhtajalooliselt on Eestis tööharjutusega tegelejad põhiliselt olnud mittetulundusühingud. Kehtiva tööturuteenuste seaduse järgi ongi töötukassal ainuke võimalus tööharjutust teenusena pakkuda sel teel, et ta korraldab riigihanke ja leiab reeglina mittetulundusühingu, kes seda üritust läbi hakkab viima. Tal on ka õigus kontrollida seda tegevust. Kuid see ei lähe ühtemoodi hästi mitte igal pool Eestis. Valdavalt on sel alal kogemused ja koostööpartnerid olemas, kuid on ka piirkondi, kus koostööpartnereid ei ole, või veelgi hullem, need, kes hanke võidavad, ei saa selle tööga hakkama ja lõppkokkuvõttes on hulk pahandust seoses sellega, et need lepingud tuleb lõpetada, lepingute rikkumist tõestada jne. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada seadust sellise võimalusega, et töötukassal on võimalik tööharjutust teenusena pakkuda kahel moel: esiteks otsides partneri, kes seda tööd teeb, ja teisel juhul, kui sellist partnerit ei leita, võib töötukassa ise oma jõududega sellist teenust pakkuda.
Teine paragrahv eelnõus on halduskoostöö seaduse muutmiseks, kuna seal on tehtud erand mitmele avaliku rahaga kinnimakstavale teenusele. Näiteks rehabilitatsiooniteenused tervishoius ja ka osa muid teenuseid on sellised, mille puhul halduslepinguid ei sõlmita ja riigihankeid ei tehta. Ka tööharjutus iseenesest on rehabilitatsiooniteenus, küll erisugune, aga siiski. Meie ettepanek on muuta halduskoostöö seadust nii, et see erand kehtestada ka tööharjutuse korral.
Komisjonis teatas Vabariigi Valitsuse tõsimeelne esindaja, et tööturuteenuste seaduse muutmisega on nad päri, aga halduskoostöö seaduse muutmisega mitte. Eelnõu algatajatele on vahest see esimene ka tähtsam ja seetõttu olime nõus saatma eelnõu saali muudetud kujul ehk siis nii, et see sisaldab ainult tööharjutuse võimaluse pakkumist töötukassa poolt. Oleks võinud § 2 välja jätta. Kahjuks sellega enamik komisjoni liikmeid ei nõustunud, mis on väga kurb.
Komisjoni kaasettekandja kindlasti räägib meile, kuidas Vabariigi Valitsus palehigis tehtud suure mõttetöö tulemusena varsti oma eelnõuga siia Riigikogu ette tuleb. Aga kahjuks oleme sunnitud nentima, et aeg muudkui läheb ja Eestis on piirkondi, kus tööpuudus on väga suur. Sisuliselt töötukassa seda teenust mitmel pool ei paku, kuna ühtegi partnerit ei ole. Ja need piirkonnad jäävad siis ootama, millal Vabariigi Valitsus oma tarkade mõtetega Riigikogu ette jõuab. Julgen teid omalt poolt küll üles kutsuda, et võiks selle seadusparanduse ruttu vastu võtta. Asi liiguks kiiremini edasi ja meil ei oleks vaja oodata järgmist aastat, et seda seadust muuta. Aitäh!

Suur tänu, Eiki Nestor! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head töökaaslased Riigikogus! Sotsiaalkomisjon arutas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 418 enne esimesele lugemisele saatmist oma 6. juuni istungil. Eelnõu algataja esindaja Eiki Nestor tutvustas eelnõu. Eelnõuga soovitakse anda Eesti Töötukassale võimalus osutada tööharjutuse teenust töötutele ise või sõlmida teenuse ostmisel hankelepingu alusel haldusleping. Seega nähtaks ette riigihanke korraldamise erisus.
Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustas Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Õie Jõgiste. Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu. Peamine põhjus on, et eelnõuga tehtav muudatus oleks vastuolus nii Euroopa Liidu direktiiviga 2004/18/EL kui ka riigihangete seadusega.
Samas on see teema, millega sotsiaalkomisjon on mõnda aega tegelnud ka enne selle eelnõu menetlusse andmist. Probleem, mis puudutab töötukassa võimalusi koolituste pakkumisel ja tööharjutuse teenuse osutamisel, on tõesti olemas. See on seotud sellega, et teenuse pakkumiseks korraldatavate hangete kvaliteet ei vasta teinekord töötukassa nõudmistele ja kogu see süsteem ei ole piisavalt paindlik. Sotsiaalkomisjoni arutelu käigus selgus, nagu ka Eiki Nestor juba siit puldist ütles, et valitsus koostab praegu kõiki osapooli kaasates vastavaid muudatusi tööturuteenuste ja -toetuste seaduses. Valitsuse esindaja lubas, et nad tulevad septembri alguses selle eelnõuga Riigikogusse. Sotsiaalkomisjon on valmis eelnõu võimalikult kiiresti seadusena vastu võtma, et töötukassale need võimalused anda.
Mis puutub halduskoostöö seaduse muutmisse, siis tõepoolest, eelnõu § 2, millest algatajad olid nõus loobuma, me ei saa toetada, kuna see läheks vastuollu Euroopa Liidu direktiiviga ja ka meie enda riigihangete seadusega.
Küsimusele, mis suunas üldse Euroopas liigutakse Euroopa Liidu direktiivide menetlemisel ja põhimõtetes, mis puudutavad riigihankeid, saime vastuseks, et pigem on surve riigihangete seaduses olemasolevate erisuste vähendamisele. See tähendab seda, et riigihangete seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmisega vajalikku lahendust leida on juriidiliselt keeruline, kui mitte võimatu. Selleks tuleb leida teised teed.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele tänaseks, 11. juuniks ettepanekuga eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletas 5, vastu 4 ja erapooletuid ei olnud. Ma loodan, et me saame juba sügisese istungjärgu alguses seda teemat siin saalis arutada ja suudame koos head lahendused leida. Igatahes suur tänu sotsiaaldemokraatidele, kes eelnõu algatasid ja selle arutelu siin saalis üles võtsid! Aitäh!

Suur tänu, Margus Tsahkna! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 418 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me peame seda hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 418 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek on vastu võetud ja eelnõu 418 esimesel lugemisel tagasi lükatud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendunud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku, kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.50.