Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole, läheme teadete juurde. Homme, 17. mail toimub Riigikogu istungisaalis ELO noorteparlamendi lõppfoorum. Seoses sellega palun teil laudadelt ära korjata isiklikud asjad!
Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 67 Riigikogu liiget, puudub 34.

Asume tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse § 81 täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu, millega me soovime täiendada riigivaraseaduse neid sätteid, mis käsitlevad riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikmete määramise korda. Senise praktika kohaselt määrab Riigikogu täiskogu juriidilise isiku nõukogu liikmeid siis, kui see on eriseadusega ette nähtud. Seda tehakse eeskätt avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul, näiteks nimetab Riigikogu rahvusooperi, arengufondi ja rahvusringhäälingu nõukogu liikmeid, samuti otsustab Riigikogu täiskogu Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamise. Lisaks annab Riigikogu komisjon nõusoleku olulisemate riigiasutuste juhtide nimetamiseks (nt Politsei- ja Piirivalveamet ning kapo). Kõikidel muudel juhtudel nimetab riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikmed kas minister või valitsus kollektiivselt.
Avalikkus on tihti seadnud täitevvõimu erapooletuse nõukogu liikmete nimetamisel küsimuse alla, süüdistades poliitilist juhtkonda selles, et nõukogudesse ei määrata mitte valdkonna kõige pädevamaid inimesi, vaid luuakse kas parteipoliitilisi lisatöökohti või premeeritakse erakonna sponsoreid. Ma ei anna hinnangut, mil määral see hirm tegelikkusele vastab, kuid demokraatlik haldus mitte ainult ei pea olema aus, vaid peab ka näima aus.

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saali igast nurgast kostab väga kõva lärm. Ma palun, et me austaksime ettekandjat ja kuulajaid!

Hiljuti juhtis sellele asjaolule tähelepanu rahvakogu, kus oli kõne all nii Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse kui ka laiemalt riigi esindamine juriidilistes isikutes ja täitevvõimu kuritarvituste vältimine.
Me pakume eelnõuga lahendust sellele, kuidas nõukogu liikmete määramise protsessi läbipaistvamaks muuta. Eelnõu kohaselt tuleb ministril iga riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikme nimetamiseks – olgu selleks juriidiliseks isikuks siis äriühing nagu Estonian Air või Eesti Energia või sihtasutus nagu nukuteater – saada Riigikogu asjaomaselt komisjonilt nõusolek. Nõusoleku mittesaamise korral tuleb täitevvõimul pakkuda välja uus nõukogu liikme kandidaat.
Riigi osalusega juriidilised isikud on riigivara. Demokraatlikus riigis kuulub riigivara lõppkokkuvõttes rahvale ning selle valitsemine on delegeeritud rahvaesindajatele. Riigivaraseaduse kohaselt tuleb riigivara valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Selle eesmärgi saavutamiseks ning seeläbi kodanike huvide paremaks kaitseks riigivara valitsemisel on parlamentaarses riigis minu meelest hädavajalik, et Riigikogul oleks sõnaõigus riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikmete nimetamisel. Sellega tagatakse nõukogu liikmete nimetamisel laiapõhjaline arutelu, mis parlamendis on võimalik, ja kandidaadi sobivuse hindamine, mis omakorda suurendab riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikmete pädevust ja nende otsuste kvaliteeti.
Peaminister Andrus Ansip ütles hiljuti Riigikogus, vastates PPA juhi valimist käsitlevale küsimusele, et Riigikogu komisjoni ärakuulamine juhtorgani valimisel kuulub parlamentaarse demokraatia põhiväärtuste hulka. Sama veendumust on jaganud ka Vabariigi President, kes on öelnud, et riigile oluliste asutuste juhtideks ei tohi määrata inimesi, kellel puudub Riigikogu komisjoni heakskiit. Usun, et see loogika ei peaks kehtima mitte ainult oluliste riigiasutuste juhtide valimisel, vaid see peaks laienema kõigi riigi osalusega juriidiliste isikute juhtide valimisele. Vastates osaliselt Vabariigi Valitsuse arvamusele nimetatud eelnõu kohta tahan rõhutada, et eelnõuga ei võta seadusandja ehk Riigikogu üle täitevvõimu ülesandeid. Riigi osalusega juriidiliste isikute valdkonna sisuline haldamine jääb valitsuse pädevusse, nii nagu põhiseadus ette näeb. Ka eelnõu seadusena jõustumise korral peab minister olema see, kes pakub nõukogu liikme kandidaadi ning ametisse nimetab nõukogu liikme lõpuks ka täitevvõim. Lisaks tuleb vaid Riigikoguga konsulteerimise kohustus, et seadusandjal oleks ülevaade riigivara juhtimisega seotust ning sõnaõigus, kui täitevvõim võtab ette riigivara valitsemise strateegilisi muudatusi.
Muuseas rõhutab OECD oma suunistes riigi osalusega äriühingute valitsemise ja juhtimise kohta, et riigi osalusega äriühingud peavad täitevvõimu kaudu aru andma avalikkuse seaduslikele esindajatele ehk parlamendile ja selle ees vastutama, kusjuures vaheaste täitevvõimu kujul ei tohi äriühingute vastutust parlamendi ees kuidagi lahjendada. Teisisõnu ei tohiks tekkida meil aeg-ajalt esinevat olukorda, kus ettevõte ütleb parlamendile, et tema ei vastuta, kuna mingi otsus tehti ministri juhtnööride järgi, ning minister ütleb, et ettevõte on äriseadustiku alusel toimiv autonoomne moodustis, kes ise oma tegude eest vastutab. Usun, et nõukogu liikmete kooskõlastamine parlamendikomisjonis, kus on esindatud valitsusest laiem erakondade spekter, võimaldab parlamendil olla enam kaasatud riigi osalusega juriidiliste isikute põhimõtteliste strateegiliste otsuste tegemisse, mis ei mõjuta mitte ainult neid ettevõtteid, vaid riigivara olukorda tervikuna.
Lõpetuseks vastan veel ühele valitsuse vastuväitele. Valitsus on esitanud argumendi, et Riigikogu komisjoni nõusoleku saamine muudab riigi osalusega juriidiliste isikute juhtimise protsessi pikaks ja jäigaks. Esiteks, ma usun, et te nõustute minuga, et parlamendi töövõimet ei ole õiglane alahinnata. Oleme näiteks Euroopa Liidu riikidele finantsabi andmise küsimusi suutnud menetleda operatiivselt ning vajaduse korral kogunenud ka täiskogu täiendavatele istungitele. Meie eelnõu nõuaks aga näiteks suvel vaid ühe komisjoni erakorralist kokkutulemist. Usun, et me saame sellega hakkama. Teiseks, vaadates mõnda juhtumit, kus keevavereline minister on sihtasutuse juhtkonna silmapilk välja vahetanud näiteks seetõttu, et üks inimene ei ilmunud ühepäevase etteteatamisega ministri juurde kohtumisele või ei hääletanud nii, nagu minister soovis, tundub mulle, et ehk oleks rahulik parlamentaarne arutelu nõukogu liikmete määramise üle suutnud pingeid maandada. Teisisõnu, strateegiliste otsustega ei tasugi alati kiirustada ning parlamentaarne arutelu võib hoopis kasuks tulla. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te oskate öelda, kui palju on selliseid nõukogu liikmeid, keda siis komisjonis kuulata tuleks?

Sellel komisjoni istungil, mida teie juhatasite ja kus seda teemat arutati, väitis Rahandusministeeriumi esindaja, et neid on ligi 600, kui ma ei eksi. Küll aga ei tohiks minu meelest teha sellest seda järeldust, mille tegi Rahandusministeeriumi esindaja, et seega tuleb komisjonil hakata nõukogu liikmeid määrama kaks tükki päevas. Tuleb arvestada seda, et enamik nõukogu liikmeid määratakse mitmeks aastaks, äriseadustiku järgi üldjuhul viieks aastaks, riigi osalusega äriühingutes vist natuke lühemaks ajaks. On selge, et tegelikult ei ole neid määramisi nii palju, et see töö hakkaks meil üle jõu käima. Samas toon ma paralleeli, mitte täiesti vastava, aga siiski paralleeli väliskomisjonis toimuva protsessiga, kui väliskomisjon kuulab ära Eesti suursaadikute kandidaate. Seda tehakse plokkides, mitu inimest korraga, see ei tähenda iga kandidaadi mitmetunnist küsitlemist. Aga ma arvan, et selline põhimõtteline võimalus, et parlamendikomisjon need liikmed ära kuulab, on lõppkokkuvõttes kasulik.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mis teie arvates võiks juhtuda siis, kui komisjon lükkab järjest tagasi mitu ministri esitatud kandidaati? Kas siis tuleks pikendada eelmise nõukogu volitusi või küsida arvamust kuskilt kolmandast kohast? Kuidas see juriidiline isik saaks sellisel juhul edasi tegutseda?

Aitäh! See on hea küsimus. Ma arvan, et sellel eelnõul on tehnilisi aspekte, mis vajaksid edaspidi täpsustamist. See on kindlasti üks nendest. Ma saan teoreetiliselt sellest hirmust aru. Praktikas, ma arvan, ei ole see aga kuigi suur probleem, arvestades seda, et Riigikogu komisjonides on poliitiline esindatus selline, et ka seal on ülekaalus koalitsiooni esindajad. Nii et kui minister tõesti pakub mitu korda järjest kandidaati, kes Riigikogu komisjonile ei sobi, siis on tõenäoliselt midagi läinud valesti selle valitsuse põhimõttelises mandaadis. Ma arvan, et praktikas ei ole see oht niivõrd suur, aga olen nõus, et seda aspekti tuleks tehniliselt täpsustada.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas eelnõu teie arvates hägustab vastutust riigile kuuluvate äriühingute juhtimisel?

Aitäh! Ei, absoluutselt mitte. Valitsuse arvamuses oli punkt, et kuidas siis Riigikogu vastutama hakkab, kui nad on määranud nõukogusse n-ö halvad liikmed. Lõppkokkuvõttes on riigivara valitsemine täitevvõimu pädevuses. Riigikogu kuulab ära ministri ettepaneku ja minister või valitsus kinnitab need inimesed ametisse. Vastutavad seaduste kohaselt nõukogu liikmed ise, poliitiline vastutus on kindlasti täitevvõimul.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas seda eelnõu 6. mai istungil, kuhu oli lisaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajale kutsutud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand, kes selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohti eelnõu kohta. Käsitleti mitmeid teemasid, sh juba mainitud vastutuse küsimust. Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 16. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. mai kell 17.15. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Jaak Allik, palun!

Lugupeetud proua Kallas! Viimastel aastatel on Kultuuriministeerium hakanud aktiivselt tegelema riiklikest kultuuriasutustest nn eraõiguslike sihtasutuste loomisega. Kui riigiasutuse juhti kaitses vähemalt tööõigus, siis eraõiguslikus sihtasutuses võib asutaja ehk minister asutuse nõukogu päevapealt välja vahetada ja nõukogu asutuse juhi tagasi kutsuda, isegi põhjust nimetamata. Viimased kultuuriministrid on seda õigust ka aktiivselt kasutanud. Nii on seda teatrites tehtud neljal korral: kaks korda Vene Teatris, korra Ugalas ja korra nukuteatris, kusjuures nõukogu uued liikmed on üldjuhul olnud kas ministeeriumi ametnikud või ministri erakonnakaaslased. Kas menetletav eelnõu võtab teie arvates ministrilt võimaluse kultuuri selliselt administreerida, nagu ma praegu näiteid tõin?

Aitäh küsimuse eest! Ka eelnõus on ette nähtud, et nõukogude määramist juhivad nende valdkondade komisjonid. Kõnealusel juhul oleks tegemist ilmselt kultuurikomisjoniga, mitte majanduskomisjoniga. Võib-olla ei ole ma õige inimene, et kommenteerida kultuurivaldkonna küsimusi, küll aga võin kommenteerida riigile kuuluvate äriühingute toimimismehhanisme. Ma usun, et ka riigile kuuluvate äriühingute nõukogude määramisel tuleks lähtuda äriühingu juhtimise heast tavast, kus on kirjas see, milline nõukogu liikmete ja üldkoosoleku tegevus peaks olema, et see vastaks üldtunnustatud põhimõtetele ja riigile kuuluvad äriühingud oleksid hästi majandatud.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, kõigepealt suur tänu majanduskomisjonile asjaliku arutelu eest! Minu küsimus on ajendatud siin kõlanud debatist kolleeg Ossinovskiga. Tekkis probleem, mis saab siis, kui minister esitab kandidaadi, kellega komisjon ei ole nõus, ehk see kandidaat on kõigi eelduste kohaselt ebasobiv. Kas selle alternatiiv on praegune olukord, kus minister ise nimetab selle ebasobiva kandidaadi ja ongi kõik?

Aitäh! Ma usun, et arutelu Riigikogu komisjonis nõukogu liikme kandidaadi sobivuse üle teeks selle protsessi kindlasti läbipaistvamaks. Nagu ka eelnõu algatajad viitasid, OECD on oma juhtnöörides juhtinud tähelepanu ka sellele, et sellest, kui nõukogu liikmete määramise kord oleks selge ja arusaadav, võidaksid kindlasti eelkõige riigile kuuluvad äriühingud. Aga ma siiski pareerin. Ma arvan, et selliseid inimesi, kes ei teeks läbi komisjoni kadalippu, kui nii võib öelda, või komisjoni kuulamist, ei ole ka praeguste äriühingute nõukogude liikmete hulgas.

Eiki Nestor, palun!

Minu teine küsimus on põhimõtteline. Turumajandusega demokraatlikes riikides kasutatakse riigiettevõtetega toimimisel kaht moodust. Meil oli 1990. aastatel vastutus nõukogul, ministril oli õigus sisuliselt nõukogu vahetada. Siis lõi erakond nimega Res Publica uue korra, ministri õigused nõukogu suhtes muutusid oluliselt suuremaks. Kas komisjonis on arutatud, et võiks tagasi minna selle vana süsteemi peale, kus nõukogu liikmed vastutavad naha ja karvadega kõige eest, mis toimub, ja ministri õigus neile midagi peale suruda on sisuliselt olematu?

Aitäh! Komisjonis selle eelnõu arutelu raames sellisest teemast otseselt juttu ei olnud, küll aga oleme arutanud riigi osaluspoliitikat laiemalt. Selge on see, et riigile kuuluvad äriühingud peaksid toimima ja tegelikult toimivadki nii nagu eraõiguslikud äriühingud. Neil on üldkoosolek ja nõukogu. Sellist praktikat, kus juhatus suhtleb otse üldkoosolekuga, minnes nõukogust mööda, tuleb kindlasti taunida.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud proua ettekandja! Siin kõlas, et neid nõukogu liikmeid, kellest jutt käib, on umbes 600. Eesti on üldiselt väike ja kõik ju tunnevad üksteist. Teie olete majanduskomisjoni esimees. Oletame, et see eelnõu võetakse seadusena vastu. Kas te tõesti hakkaksite majanduskomisjonis ühekaupa üle kuulama majandusministri pakutud nõukogu liikmeid?

See on kindlasti arutelu koht, kuidas see praktikas toimuma hakkab. Aga nagu eelnõu algataja esindaja ütles, määratakse nõukogu liikmed ametisse üsna pikaks ajaks, neid ei vahetata kogu aeg. Pigem on see erand, kui neid vahetatakse. Neid liikmeid määratakse iga nelja aasta tagant või erandjuhul varem. Ma ei oska praegu hinnata, kui suureks meie koormus läheks ja kuidas see praktika võiks välja kujuneda. Ma arvan, et see olukord ei tohiks olla liiga hull. Kui väliskomisjonis kuulatakse saadikukandidaate ja saadakse sellega kenasti hakkama, siis miks majanduskomisjon ei peaks hakkama saama? Eelnõu algataja on pakkunud, et komisjon, kes kuulaks ära nõukogude liikmekandidaate, oleks selle valdkonna komisjon, näiteks käiksid Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevate äriühingute nõukogude liikmekandidaadid vestlusel keskkonnakomisjonis. Kui see koormus oleks komisjonide vahel hajutatud, siis see nii suur ei tohiks olla.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Teatavasti on meil praegu õiguslik probleem, millele on viidanud ka õiguskantsler. Parlamendi liikmed kuuluvad äriühingute nõukogudesse, neid on sinna määranud täidesaatev võim. Ega ometi selle eelnõu menetluse ajal komisjonis ei tekkinud ideed, et see eelnõu võiks selle õigusliku probleemi lahendada ja justkui selles eelnõus sätestatavate põhimõtete alusel võiks parlamendi liige olla nimetatud äriühingu nõukogu liikmeks?

Aitäh! Praegu ametis olev õiguskantsler ei leia, et see oleks probleem, et Riigikogu liikmed või poliitikud nende äriühingute nõukogudesse kuuluvad. Ma olen vaadanud ka teiste riikide praktikat. Minu arvates on vale vastandada, justkui poliitikud oleksid seal nõukogudes kuidagi halvemad kui äriühingute esindajad. Tegelikult on ka teistes riikides poliitikud nendes äriühingutes. Kõik taandub sellele, mis on äriühingu eesmärgid. Näiteks on Norras ja Soomes need äriühingud samamoodi eesmärgi alusel grupeeritud. Kui äriühingu eesmärk ei ole kommertslik ehk see ei ole loodud puhtalt äritegevuse pärast, vaid sel on ka mingi strateegiline eesmärk, siis öeldakse, et on hea, kui nõukogus on ka poliitikud, sest nemad oskavad seda eesmärki paremini silmas pidada. Minu arvates tuleks teha nendes äriühingutes audit, teha selgeks, mis on nende eesmärgid, tuua need selgelt välja ja sellest lähtudes otsida pädevaid nõukogu liikmeid. Ma usun, et parlamendis on väga erinevaid valdkondi esindavaid liikmeid, kellel on see pädevus olemas. See ei ole üheselt võetav probleem, seda ei saa mustvalgelt võtta.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Ma pean oma mõtet natuke selgitama. Ma ei väida, et poliitikud või parlamendiliikmed ei kõlbaks äriühingu nõukogu liikmeteks tulenevalt sellest, nagu neil puuduks kompetentsus. Põhiline küsimus on aga selles, et kui üldkoosolek on täitevvõimu esindaja, kes on äriühingu mõttes kõrgemalseisvas rollis kui nõukogu liige, kes on seadusandliku võimu esindaja, siis võib tekkida rollikonflikte. Aga kas ma sain õigesti aru, et seda teemat sellisel kujul komisjoni koosolekul ei arutatud?

Sellel koosolekul seda ei arutatud, küll aga oleme seda arutanud osaluspoliitika arutelude raames üldiselt.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas ka nõukogu liikme tagasikutsumist peaks arutama Riigikogu komisjon, kui minister teeb selleks ettepaneku?

Aitäh! Tagasi kutsub üldkoosolek. Kui keegi tagasi kutsutakse, siis määratakse ka uus nõukogu liige ehk niikuinii arutatakse seda põhjust, miks nõukogu liige tagasi kutsuti ja miks tema asemele uus määratakse. Ma leian, et need asjad on omavahel seotud.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kui eelnõu on sündinud, siis on olemas probleem. Kas te elukogenud inimese ja majanduskomisjoni esimehena võite öelda, et meil on kõikvõimalike nõukogudega praegu lood päris hästi ja see olukord ei vaja ülevaatamist, et kõik nõukogud on tublid, nad töötavad, on kompetentsed ja saavad oma asjadega hakkama? Kuidas üldine pilt tundub?

Aitäh! Ei ole mina seda auditit teinud ega ole ka kindel, et mul oleks pädevust sellist auditit teha. Aga tulen tagasi nende arutelude juurde, mis käsitlesid osaluspoliitikat. Tegelikult peaks lõpuks olema võimalik defineerida kindlad eesmärgid, mis äriühingutele on seatud, ja nende eesmärkide põhjal vaadata, kas äriühingu nõukogu liikmetel on see pädevus, mis selle eesmärgi saavutamiseks vajalik on. Ma usun, et kindlasti on kõikide inimeste kompetentsust küllaldaselt silmas peetud ja need inimesed on kompetentsed. Mul ei ole põhjust selles kahelda.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Praegu arutatava eelnõu mõte on see, et minister pöördub enne nõukogu liikme nimetamist asjakohase komisjoni poole seisukoha saamiseks ja alles pärast seda, kui on saadud positiivne seisukoht, võib selle inimese nõukogu liikmeks nimetada. Kas on võimalik ka vastupidine variant, et ühel hetkel selle nõusoleku andnud komisjon pöördub üldkoosoleku ehk ministri poole ettepanekuga see nõukogu liige tagasi kutsuda?

See on arutelu koht. Aga ka praegu on ju Riigikogu komisjonidel õigus kutsuda oma komisjoni istungile nõukogu liikmeid, esitada küsimusi neile ja ka üldkoosolekule, kes praegusel juhul on minister. Ma arvan, et need asjad on omavahel seotud, ega leia, et siin otseselt midagi uut oleks, nii et see ka praegu võimalik poleks.

Margus Tsahkna, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Peeter Laurson küsis väga olulise küsimuse nõukogu liikme tagasikutsumise kohta üldkoosoleku poolt. Te vastasite, et uue nõukogu liikme nimetamise korral peaks komisjon niikuinii seda teemat arutama. Aga mis juriidiline jõud sellel on? Mis hetkest tagasikutsutud nõukogu liige kaotab oma nõukogu liikme õigused ja kohustused? Kas tal on need alles, kuni komisjon seda arutab, või on need tal kuni selle hetkeni, mil komisjon nimetab uue liikme? See asi on natuke segane.

Aitäh küsimuse eest! See asi ei ole sugugi segane. Nõukogu liikme nimetab endiselt üldkoosolek, ta lihtsalt küsib selle kohta arvamust komisjonilt. Seega, tagasikutsumine ja nimetamine on endiselt üldkoosoleku pädevuses. Üldkoosolek on osaluse hoidja. Iga äriühingu puhul on selleks ministeerium, kelle haldusalas see äriühing on. Tagasikutsumine ja nimetamine jõustub siis, kui seda teeb üldkoosolek, kelleks on minister.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head fraktsioonide esindajad, kui teil on soovi, siis on võimalik pidada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Toomas Tõniste!

Hea juhataja! Head kolleegid! IRL-i fraktsioon on seisukohal, et see eelnõu hägustab oluliselt riigile kuuluvate äriühingute juhtimise vastutust. Olukorras, kus üldkoosoleku rollis on minister, kuid nõukogu liikmed sisuliselt kinnitab Riigikogu komisjon ning ministrile jääb vaid otsuse allkirjastaja roll, ei saa üldkoosolek reaalselt vastutada. Võimude lahusus saab olulisel määral rikutud ning ka vastutus hajub. Olukorras, kus eelnõu muudab ettevõtete juhtimise ebaefektiivseks, politiseerib nõukogude moodustamise ning hajutab vastutuse, tekib küsimus, mis on selle eelnõu tegelik eesmärk.
Eelnõu lugedes jääb mulje, et tegemist on sotsiaaldemokraatide hiiliva katsega luua tagauks Riigikogu liikmete nimetamiseks riigi äriühingute nõukogudesse. (Aplaus.) See, et eelnõuga soovitakse laiendada Riigikogu asjaomase komisjoni õigusi riigivaraseaduses nimetatud juriidiliste isikute nõukogude liikmete nimetamisel, ei lahenda sisulist probleemi, kas Riigikogu liige võib kuuluda riigi äriühingu nõukogusse ja saada selle eest tasu või mitte.
Eelnõuga luuakse järjekordne jokk-skeem. Eelnõu seletuskirjas räägivad sotsiaaldemokraadid muidugi sellest, kuidas nende menetlusse antud eelnõuga tuuakse riigi äriühingute juhtimisse senisest rohkem läbipaistvust ja vähendatakse valitsuse manipuleerimise ohtu.
Debatt Riigikogu liikmete kuulumise üle riigi äriühingute nõukogudesse on erineva intensiivsusega toimunud pikalt, kuid konkreetse lahenduseni pole jõutud. Juba 2008. aastal tegi toonane õiguskantsler Allar Jõks ettepaneku, et Riigikogu liikme kuulumine äriühingute nõukogudesse tuleb keelata, kuna see on vastuolus põhiseaduses sätestatud ametite ühitamatuse põhimõttega ning võimude lahususe printsiibiga. Riigikogu esimehe Ene Ergma ettepanekul on küsimus taas Riigikogu päevakorras.
IRL-i seisukoht selles küsimuses on olnud konkreetne: rahvasaadikute kuulumist riigi äriühingute nõukogudesse ei saa heaks kiita, kuna see on vastuolus võimude lahususe põhimõttega, hägustab seadusandliku ja täidesaatva võimu piire ning toob kaasa võimalikke huvide konflikte. Nendel põhjustel ei kuulu IRL-i parlamendiliikmed teist valitsuskoalitsiooni järjest riigi äriühingute nõukogudesse. Äriühingu nõukogu ei tohi olla poliitiliste vaidluste pidamise koht. Poliitilised vaidlused peavad jääma siia, Riigikogusse ja toimuma teistes selleks mõeldud vormides. Äriühingus peab toimuma äri juhtimine. Need kaks asja tuleb teineteisest kindlalt lahus hoida.
Selleks et riigi äriühingud oleksid majanduslikult edukad ja efektiivsed, tuleb neid juhtida nagu kõiki teisi äriühinguid. Riigi äriühingus, kus üldkoosoleku ülesandeid täidab minister ja nõukogu liikmeteks on teiste hulgas Riigikogu liikmed, ei saa kindel olla, et juhtimismudel efektiivselt toimib. Kuigi parlament on kollektiivne organ, sõltub valitsuse ametis püsimine Riigikogu liikmete enamuse usaldusest ning sisuliselt istuvad Riigikogu liikmete näol nõukogus ministri ülemused parlamendist.
On vale taandada Riigikogu liikmete äriühingute nõukogudesse kuulumist küsimusele, et kui inimene enne Riigikogusse saamist oli võimekas ja sobis äriühingu nõukogusse, siis miks ta nüüd äkki enam sinna ei sobi. Küsimus ei ole selles. Paljud Riigikogu liikmed on ühiskonnas eri valdkondades edu saavutanud inimesed. Põhjus, miks Riigikogu liikmed ei peaks äriühingu nõukogu liikme tööd tegema, peitub eelkõige teatud vastuolus nende peamise ülesandega ehk seadusandja tööga. Äriühingu tegevus ja ka töö äriühingu nõukogus on oma olemuselt täidesaatev tegevus, mille korraldamine on võimude lahususe põhimõtte kohaselt valitsuse, mitte Riigikogu ülesanne. Samuti võivad konkreetse inimese poliitilised eesmärgid ja mõne äriühingu tegevus olla omavahel sisulises vastuolus. Nõukogu liikmena peaks poliitik aga lähtuma ennekõike äriühingu huvidest, mitte oma valimislubaduse täitmisest või muust sellisest.
Konkreetse ja lihtsa lahendusena näen, et alustuseks tuleks muuta Riigikogu liikme staatuse seadust, et Riigikogu liikmel ei oleks võimalik riigi esindajana kuuluda riigi osalusega äriühingu nõukogusse. Sellega likvideeriksime vastuolu võimude lahususe põhimõttega. IRL-i fraktsioon hääletab eelnõu esimese lugemise lõpetamise vastu. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, ma ütlen veel kord, et saalis on liiga suur lärm. Ma palun austada käimasolevat arutelu! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Meie väikeses tublis rühmas tekkis pärast seda spontaanset aplausi mõte, et võiks korraldada mikrofonide töö nii, et kui keegi väga lolli juttu räägib, siis lülitub mikrofon automaatselt välja. Aga see, kas see on võimalik, jääb Riigikogu Kantselei mõelda.
Head kolleegid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist! Kui te esitate eelnõu kohta muudatusettepaneku, millega reguleeritakse Riigikogu liikmete äriühingute nõukogudesse kuulumist teistmoodi, kui see toimub praegu, kaasa arvatud selle lauskeelamise teel, siis meie fraktsioon toetab seda ettepanekut. Kui te esitate selle kohta oma eelnõu, siis me toetame seda eelnõu.
Kuidagi oleks vaja lahti saada kõigist nendest kohati naiivsetest ja rumalatest küsimustest, mida eriti viimasel ajal on riigi äriühingute praktika alusel väga palju esitatud. Need käivad selle kohta, kuidas vältida vigu, mis võivad tekkida seetõttu, et äriühingu nõukogusse on sattunud, üldkoosoleku tahtel muuseas, küsijate arvates väga rumalad inimesed või selgelt mingite oma huvidega inimesed. Ettepanekuid on tehtud kuni mingite kindlustusteni välja. Tegelikult on kõige kindlam moodus selleks neid inimesi sinna mitte määrata. Ma arvan siiski, et komisjon võiks tõsiselt arutada teemat, mis on üldkoosoleku õigus ja vastutus ning mis on selle nõukogu õigus ja vastutus. Mul on tunne, et varasem süsteem töötas paremini. Praegu on väga raske ja keerukas öelda, kas üldkoosolek andis nõukogule mitte kõige pädevama korralduse või tegutses nõukogu iseseisvalt. Üle kümne aasta tagasi sellist debatti ei tekkinud ja nõukogu vastutas kõige eest. Mäletan, et siis oli sageli juhtumeid, kui üldkoosolekule öeldi ei.
Eelnõu mõte lühidalt öeldes on teha asi avatuks ja selgeks. Ministrile kui üldkoosolekule läheb olukord võib-olla keerukamaks, selles mõttes, et ta peab hoolikamalt valima, keda ta nõukogusse tahab suunata.
Lootes, et eelnõu edasi menetletakse, ütlen veel kord, et meie fraktsioon toetab igati kõike seda, mis piirab Riigikogu liikmete õigust äriühingute nõukogudesse kuuluda. Kui sellised ettepanekud tulevad, siis me neid kindlasti toetame.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Tore on, et Riigikogu saali tuleb järjest rohkem eelnõusid, mis lausa kutsuvad üles diskuteerima debati käigus saalist tulnud mõtete baasil!
Eraettevõtlusest tulnud inimesena julgen teile väita, et see nõukogude probleem on olnud aegade algusest peale väga kummaline. Nimelt, nõukogu staatus on naljakas. Eraettevõtluse praktikuna võin öelda, et tavaliselt on nii, et juhatus seab endale ülesande, ta täidab selle ja kui ta on kehvasti töötanud, siis ta karistab ennast selle eest. Kuskil seal on aga mingi nõukogu, kes tavaliselt ei ole isegi huvitatud sellest, et aru saada, mis sellest kõigest saab. Aga siin on tegemist eraomandi baasil tegutseva ettevõtlusega, kus juhatuse volitused ongi sisulised ja nõukogu volitused on formaalsed, sest see on omaniku tahe. Riik ei saa endale sellist situatsiooni lubada.
Täna oli IRL-i esindaja ja hea kamraadi Toomas Tõniste kõnet suisa valus kuulata. Esiteks, komisjonis ta ei arvanud seda, mida ta täna siin puldis arvas. Kui IRL-i poole pealt hakkas kõlama jutt nõukogude politiseerimisest olukorras, kus näiteks Riigikogu otsustaks nõukogu liikmete üle, siis ausalt öeldes tuli mul seda kuuldes nutt peale. Sellel lihtsal põhjusel, et kui üldse kuskil saaks ministrile vastu astuda, siis võiks see koht olla Riigikogu. Aga praktikuna ja juba natukene pikemalt kui paar päeva parlamendis olnuna pean ma kahjuks väitma, et ministriteks satuvad ikka erakondade kõige tublimad inimesed, kes iga esmaspäeva hommikul tulevad fraktsiooni ja ütlevad Riigikogu liikmetele, eriti koalitsiooni kuuluvatele liikmetele, mida need sellel nädalal tegema peavad. IRL unistab võimude lahususest, kuid sellist võimude lahusust, et Juhan Parts tuleb fraktsiooni ja ütleb, et poisid, täna on nii, aga teie hakkate talle vastu, ei ole kahjuks olemas. See, et seda ei ole olemas, on kuskilt maalt täiesti arusaadav, sest ministri vastutus on väga suur ja keskpärast poliitikut ministriks panna ei ole mõistlik.
Aga sellest tulenevalt on mul teile, head kolleegid, soe ja sõbralik soovitus. Keskerakond ei ole küll selline partei, kes arutelu pelgaks. Ma olen seisukohal, et ministrid juhivad praegu ministeeriume nagu oma väikseid osaühinguid: keelan, käsin, poon ja lasen. Vaat tulenevalt sellestsamast võimude lahususest, millest IRL unistab, puudub Eesti Vabariigis instrument, kes suudaks ministrile mõistuse pähe panna. Minnakse isiklikuks, tehakse lolle otsuseid ja pärast öeldakse: "Mina ei tea midagi, nõukogu otsustas." Kui te räägite, et minister ei määra nõukogudesse oma häid tuttavaid ehk lähtub sellest, et mitte mingil juhul nõukogusid politiseerida, siis on see muinasjutt, mida mina kuulasin viimati kolmkümmend aastat tagasi, kui ma oma väikestele lastele neid ette lugesin ja siis ka ise ennast kuulasin.
Selle tõttu, kullakesed, hoolimata suhtumisest eelnõu algatajatesse, olen ma seisukohal, et tuleks ikka väga tõsiselt arutada, kus see võimude lahusus on ja kuidas tegelikult saavutada seda, et ministrid meie üle ei valitseks. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kaja Kallase!

Austatud kolleegid! Kuulates siin hea koalitsioonipartneri kõnet, tekkis mul tahtmatult küsimus, kas minister määrab nõukogudesse ebapädevaid inimesi. Mina kaitsesin tuliselt väidet, et see nii ei ole, aga see sõnavõtt pani mind selles kahtlema. Võib-olla peaks selle siiski üle vaatama.
Ma tahtsin markeerida ka teist teemat. Erkki Raasuke, kes tegeleb osaluspoliitika korrastamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, on meie komisjonis käinud. Talt küsiti, kas nõukogu liikmete puhul on probleem poliitikutes või Riigikogu liikmetes. Ta vastas, et ei, nendega ei ole probleemi, nemad on nagunii väga suure avalikkuse tähelepanu all, pigem on probleeme teiste tegelastega, kes avalikkuse sellise huvi alla ei satu. Koalitsioonipartner rääkis siin sellest, et määratakse justkui ministri ülemusi. Meenub see nali, et kodus on ülemus hoopis keegi teine. Kui nõukogusse määratakse parlamendiliikme elukaaslane või naaber, kas see ei ole siis mitte ülemuse ülemuse määramine? Kas see kannab ikkagi seda eesmärki? Mina teen küll ettepaneku seda eelnõu toetada ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 398 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 30. mai kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Riisalu!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Tegemist on väga lakoonilise eelnõuga. Eelnõu sisu sätestab, et riigi äriühingu juhatuse liikme tasu ei tohiks ületada 6000 eurot kuus ehk Eesti Vabariigis kõrgematele riigiametnikele kehtestatud palgapiiri.
Me oleme seda eelnõu juba mitu korda esitanud. Positiivne on see, et selle aja jooksul on elu teinud siin korrektiive. Ma mäletan, et kui ma esimest korda selle eelnõu ettekandja olin, siis oli neid äriühinguid 12, tänaseks on neid äriühinguid ja sihtasutusi järel kuus. Progress on olnud käegakatsutav!
Me oleme seisukohal, et need ettevõtted, kellest jutt käib, eelkõige Eesti Energia, Eesti Raudtee ja Tallinna Sadam, on teenindusasutused, kes peavad tagama Eesti majandusele ja elanikele normaalse ja konkurentsivõimelise elektrienergiaga varustamise ning Eesti ettevõtlusele normaalse raudteeühenduse ja sadamate toimimise. Loomulikult kuulub nende ettevõtete hulka ka Estonian Air, kes peab tagama meile ühenduse muu maailmaga. Jutud sellest, et nendes äriühingutes peab maksma müstilist töötasu, kuna need ettevõtted osalevad rahvusvahelises konkurentsis ja selle tõttu on nende ettevõtete juhid kuidagi eristaatuses, on kuskilt maalt ju õige, aga kui me vaatame reaalset elu, siis oleme pahatihti sunnitud tunnistama muud.
Kaks aastat on räägitud, et Hiina konteinerite kõige otsem tee Ningbo sadamast Venemaale läheb läbi Tallinna sadama. Ma olen kaks aastat pidanud seda juttu kuulama. Kui ma proovisin öelda, et see ei ole adekvaatne jutt, siis öeldi mulle, et ma peaksin arsti juurde minema. Aga nüüd on selgunud, et lõpuks on kaarti vaadatud ja aru saadud, et Hiinast pääseb Venemaale ka palju kiiremini kui läbi Tallinna sadama. See on üks näide selle kohta, milles seisneb rahvusvahelise konkurentsi mõte.
Ütlen ausalt ja otse, et me ei arva, et see eelnõu on kivist, selles mõttes, et siin ei tohi mitte midagi muuta. See võiks kindlasti olla üks laiemate arutelude objekt. Kummalisel ja kurval kombel on just Keskerakond tulnud appi Eesti Vabariigi valitsuse liikmetele, eelkõige peaminister Andrus Ansipile ja rahandusminister Jürgen Ligile, kes on ajakirjanduses korduvalt öelnud, et neile on teatud sihtasutuste ja riigiettevõtete juhtide palgad arusaamatud. Huvitav küll, kui parlament suleb kõrvad peaministri ja rahandusministri väljaütlemistele, kas see tähendab siis, et see olukord ei ole normaalne? See peaks ju olema eelkõige signaal koalitsioonile midagi ette võtta, sest me ei saa ignoreerida valitsust, kelle me ise oleme määranud. Me ei saa ignoreerida valitsusliikmeid, kellest me lugu peame. Kui Andrus Ansip on peaminister, kellele pole oluline, kui suur on tema töötasu, siis mina leian, et peaministri, isegi rahandusministri ja teiste võtmeministrite vastutus on palju suurem kui näiteks RMK juhatuse esimehe oma, kelle põhiülesanne on mets kiiresti maha raiuda, sest inimesed rüselevad ukse taga ja tahavad seda ära osta. Võib-olla on Andrus Ansipil elu jooksul kogunenud nii palju muid sissetulekuid, et ta saab naudinguga teha oma tööd praeguse palga eest. Aga mina väidan, et parlament kui kõrgema võimu kandja peaks selle diskussiooni ikka avama ja laiemalt läbi vaatama, mis meil Eestis tegelikult toimub.
Kahjuks on Keskerakonna hääl olnud hüüdja hääl kõrbes. Ma võin siin lehvitada mitmesuguste ajakirjanduses avaldatud artiklitega, mille autorid on ülalnimetatud rahandusminister ja peaminister või Eesti äriliidrid, kes kõik ütlevad väga selgelt, et riigi äriühingute juhid ei ole sellist ülekuldamist väärt. Kahjuks on ka kõik see jäänud hüüdja hääleks kõrbes.
Tundub, et seda eelnõu võiks siiski menetleda ja selle eelnõuga võiks Riigikogu taas kord parlamentaarse kultuuri rakendamise kaudu jõuda lõppresultaadis selleni, et me loome riigis õiglase süsteemi, kus tegelikku vastutust piisavalt tunnustatakse ja on adekvaatselt hinnatud, milline on ühe või teise ametikoha tegelik sisu. Ma arvan, et see oleks mõistlik. Muidu on ühiskonnal päris naljakas kuulata, kui ministrid räägivad, et nad ei saa aru, ja parlamendi liikmed väidavad, et nemad omakorda ei saa aru, mida ministrid räägivad. See on halb märk. Ma arvan, et see võib tekitada Eesti ühiskonnas, meie rahvas, keda me siin esindame, kummastava arusaama, et parlament ei kuule, mida valitsus ütleb. Aga võiks kuulda ja peaks arutama! Seetõttu ma arvan, et Keskerakond on algatanud väga hea seaduseelnõu. Aitäh!

Head Riigikogu liikmed, kes me oleme kõik valitud kõrgeima võimu poolt, kui teil on küsimusi, siis palun! Arto Aas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, ma kuulan teid alati väga suure huviga. Tahan täpsustada eelnõu sisu. Eelnõu esimeses osas öeldakse, et makstava tasu piirmäär peaks olema 6000 eurot kuus. Samas leiab eelnõust ka lause, et eelnõu ei piira võimalust maksta juhatuse liikmetele lisatasusid, mida kehtiva seaduse kohaselt võib aastas maksta kuni nelja kuupalga ulatuses ehk kolmandik kogutasust võib tulla tulemus- või lisatasuna. Mis see lõplik tõde on? Kas see tasu võib olla 6000 eurot kuus või koos lisatasudega isegi 8000 eurot kuus?

Me oleme endiselt seisukohal, et ühegi seaduseelnõu algatamisel ei ole mõtet lüüa asju naeltega seina külge kinni, nii et diskussiooni objekt puudub. Võib-olla me parlamentaarse arutelu käigus otsustame, et see lisatasu võiks olla veelgi suurem. Aga me peame aru saama, et tulemus võiks olla palgasüsteemis kirjeldatud. Praegu on ühiskonna põhiline reaktsioon ja ka meie juhtpoliitikute reaktsioon seotud sellega, et on olemas liiga suured lepingulised põhitasud, mis ei arvesta ettevõtte tegelikke tulemusi. Ma ei taha siin lõputult korrata, et Estonian Airi juhtum pani ikkagi väga paljud inimesed õlgu kehitama. Seetõttu ma väidangi, et Keskerakond ei soovi, et asi kinni jookseks. Me oleme teinud ettepaneku, et heade tulemuste korral võiks maksta nelja kuu palga ulatuses lisatasu. Võib-olla lepime selle eelnõu menetlemise käigus kokku, et me maksame 14 kuupalka lisaks selle eest, kui näiteks Eesti Raudtee või Tallinna Sadam toodab meile kasumit ja annab riigile võimaluse dividendi välja võtta. Jah, see on diskussiooni koht. Vihjed rahvusvahelisele konkurentsile ja selles osalemisele on meid viinud ju kahjuks olukorda, kus nii Eesti Raudtee kui ka Tallinna Sadama majandusnäitajad on tegelikult langustrendis, sest diplomaatilistel või mis iganes välispoliitilistel põhjustel Eesti infrastruktuuri teatud mõttes ignoreeritakse. Me ei ole suutnud sellele rohtu leida. Meie võitlus oma lennufirma säilimise eest on ju väga õiglane, aga see võib ühel hetkel lõppeda sellega, et Euroopa Liit ütleb, et me oleme teinud rehepappi ja andnud lubamatut riigiabi, mis tähendab seda, et see üritus lõpeb ära ehk tulemus on null. Kui tulemus on null, siis, ma arvan, ei saaks lisatasu maksta. Keskerakond ei ole mitte kunagi olnud seisukohal, et arutelu käigus ei ole võimalik muudatusi teha. Ma arvan, et Reformierakond peaks päris hästi mäletama meie ühiseid valitsemisaegu, kui me olime sunnitud loobuma mingitest oma väga olulistest põhimõtetest, mida me olime varem kogu aeg korrutanud. Me tegime seda selle nimel, et ühiskonna tasakaalustatud areng oleks paremini tagatud. Ka praegu ma väidan, et ei ole vaja öelda, et see eelnõu variant on lõplik, vaid tuleks öelda, et muutusi on vaja või vähemalt on arutelukoht olemas.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina kuulan sind võib-olla veel suurema huviga kui Arto Aas, aga ma ei saanud päris hästi aru, mis selle eelnõu tegelik eesmärk on. Sinu jutust jäi mulje, et sa ei tahagi nagu äriühingute juhtide palgale piiri panna, vaid tahaksid hoopis ministrite palka tõsta. Kui see nii on, miks sa ei ole siis sellise eelnõuga välja tulnud? Või kavatsed sa siis, juhul kui eelnõu menetlusse jääb, sellise muudatusettepaneku teha?

Mul ei ole küll Keskerakonna fraktsiooni volitust niimoodi väita, aga ma arvan, et ministrite vastutus on kindlasti suurem kui riigi äriühingute juhtide oma. Selle tõttu ma väidan, et eelnõu põhiline mõte on siiski rahustada avalikkust. Tegelikult on "rahustada" siin vale sõna, me ei saa niimoodi öelda. Pigem lähtub see eelnõu ühiskonna õiglustundest, ei saada aru, miks ühtedel on nii ja teistel on naa. Aga olen seisukohal, et kui parlament nii otsustab ning komisjonid ja parlamendi täiskogu leiavad, et see debatt on vajalik, siis tuleb seda teha. Proovige aru saada! Mul on sügav hirm selle pärast, et valitsus justkui juhib meid, eelkõige seetõttu, et ministrid on jõulised isiksused. Aga ma väidan, et ikka parlament peab olema see, kes otsustab, mis seal salata, ka valitsuse isikkoosseisu üle, samuti võib-olla näiteks ministeeriumide struktuuri üle. Aga jah, ära iial ütle iial! Võib-olla oleks tõesti mõistlik lõpuks jõuda ka valitsuse teatud küsimuste lahendamiseni.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kriitikas riigi äriühingute liiga kõrge palga kohta kasutatakse tihti argumendina võrdlust avaliku võimu teostajate palgaga. Kuidas sa tunned, kas need kaks sektorit, need kaks maailma on üldse mingisugusel mõistetaval viisil võrreldavad ning kas nende vastutuse suurus ja laad on sellisel määral võrreldavad, et seda võrdlust saaks kuidagimoodi kasutada tasustamise suuruse määramisel?

Väga hea küsimus, hea kolleeg! Tõepoolest, riigi äriühingute juhtide vastutus ei ole võrreldav näiteks valitsusliikmete vastutusega. Valitsusliikmete vastutus on vaieldamatult mitu korda suurem. Need kaks asja, kui rahvakeelt kasutada, on nagu siga ja kägu, kes ei ole absoluutselt sarnased. Ütlen ausalt ja otse, et näiteks EAS on sisuliselt väljast tuleva abi ümberjagaja ja me oleme aastaid kuulnud ainult selle jagamise probleemidest. Riigikontroll on teinud auditi ja öelnud, et vanas rahas seitse miljardit krooni on topitud kurat teab kuhu ning see ei ole Eesti majanduse arengusse mitte mingisugust edu toonud. Andke andeks, aga ma kordan oma pakkumist: ma olen nõus kõiki neid eelnõus käsitletud ametikohti täitma ettenähtud palgamäära eest. Kuid peaministriks ma saada ei taha, sest ma ei saa selle tööga hakkama. Ma olen selleks liiga nõrk.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas te peate tõenäoliseks olukorras, kus nõukogu peab täitma üldkoosoleku või asutaja juhtnööre, et nõukogu ei konsulteeri üldkoosoleku või asutajaga, st ministriga, määrates juhatuse liikmete palka?

Muidugi konsulteerib! Nõukogud ongi seal vahel selles mõttes kõige nõrgem lüli. Me eelmise päevakorrapunkti raames arutasime nõukogude temaatikat. Ma julgen praktikuna väita, et nõukogud on pigem formaalsed ning diskussioon toimub ministri ja tippjuhi vahel. Nõukogu lihtsalt lööb sinna allkirja alla. Pärast on nii mõnelgi mõtleval nõukogu liikmel silmad häbi täis. Nii mõnigi selline liige on katsetanud võimalust kiiresti nõukogust lahkuda, sest ta on näinud, et nõukogu sisuline töö kas või näiteks palga kujundamisel on olnud talle pehmelt öeldes hingeliselt vastuvõetamatu. Kahjuks on nõukogude staatus olnud läbi aegade kummaline. Me ei saa seal paremat kvaliteeti enne, kui me sinna tõelisi spetsialiste suudame määrata. Aga kust neid spetsialiste nii väga võttagi? Selles mõttes on see täiesti õigesti tõstatatud teema.

Toomas Tõniste.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa enne korra juba mainisid, et rahvusvahelises konkurentsis osalevad ettevõtted vajavad rahvusvaheliste kogemustega juhte. Kui me Eestist sellist inimest ei leia, siis peame vaatama väljapoole Eesti piire. Seal on kahjuks või õnneks, ma ei oskagi öelda, kumb sõna on õige, palganumbrid tihti hoopis teised. Mis võimalused siin sinu arust siis on, kas ettevõte jääb ilma juhita või tuleb maksta sellist palka, nagu makstakse mujal?

Minu meelest on, hea kolleeg Tõniste, teie suhtumine täiesti vale. Mille baasil me üleüldse väidame, et me ei leia kuuele äriühingule ja sihtasutusele, kellest täna jutt käib, Eestist juhte? Miks me suhtume iseendasse selliselt? Me ei ole 22 aasta jooksul pärast taasiseseisvumist väga palju väljast spetsialiste ostnud. Kahel korral oleme ostnud ja mõlemal korral oleme puusse pannud. Andke mulle andeks, aga järsku me tõesti peaksime loobuma sellest praktikast, et neid väljast sisse tuua, sest omad mehed kipuvad paremini hakkama saama. Nad saavad paremini aru, kus riigis nad elavad ja millised on selle riigi tegelikud võimalused, ning proovivad selle riigi eest natukene paremini võidelda. Kui me ostame kellegi mujalt, kes tuleb oma taustaga, siis, ma väidan, see taust hakkab teda lämmatama. Kui me ostame spetsialisti näiteks Prantsusmaalt, siis ta mõtlebki, et ta on spetsialist ja ta ehitab lennufirmat riigis, kus on 50 miljonit elanikku. Aga täiesti juhuslikult on assistent talle ütlemata jätnud, et Eestis on 1,3 miljonit elanikku. Tema käitub suure Prantsuse lennukontserni juhina ja meil on jällegi ainult tühjad pihud. See ei ole mehejutt, et meil endal inimesi ei ole. Me räägime täna kuuest ettevõttest. Kui riik tahab asutada täiesti unikaalse uue ettevõtte, näiteks hakata tootma tuumapomme, siis selle juhtimiseks peaks võib-olla tõesti otsima kellegi kuskilt Pentagonist, aga sadam, raudtee, lennundus ja energeetika – no andke andeks. Kas me tõesti ei saa hakkama? Ärge tehke nalja!

Igor Gräzin, palun!

Kaks täpsustust. Esiteks, tuumapommide sütikuid toodab General Electric, mitte Pentagon. Teiseks, ma tahtsin täpsustada, et meilgi on olemas tublisid inimesi. Sa unustasid ütlemata, et sa oled nõus juhtima Eesti Energiat ka selle juhatuse esimehe poole palga eest. Ma lisan – ja ma olen seda korduvalt rõhutanud –, et Eesti Energia juhina oleksid sina kogu praegusest juhatusest kindlasti parem, efektiivsem, kaastundlikum ja mõistvam. Mul ei ole selles vähematki kahtlust. Kui sa ainult läheksid sinna! Ma tahtsin aga küsida järgmist. Me räägime juhatuse liikmete palgast ja muudest asjadest. Sina rääkisid majanduse langustrendist. Riik ei tohiks äritseda ja kui riik äritseb, siis peaks ta täitma selle raha abil sotsiaalseid funktsioone. Eesti Energia seda ei tee. Kas siis ka nõukogu funktsioon peaks olema sotsiaalne, mitte rahaline?

Aitäh! Ma ütlen kõigepealt, et ma ei arvanudki, et Pentagon toodab tuumapomme, ma ütlesin, et võib-olla Pentagonist tasuks osta mõni spetsialist, kes oleks selle teemaga kokku puutunud. Mulle kolleeg Igor Gräzin aeg-ajalt meeldib. Ta on selline karismaatiline ja väga julge ütlemisega mees. Kas Reformierakond sellest aru saab, et neil on olemas selline pärl, on iseküsimus. Ma tsiteerin Igor Gräzinit: "Sandor Liive, sina ei ole ärimees. Sina oled sotsiaaltöötaja, kelle ülesanne on Eesti ettevõtlusele ja kodanikele müüa konkurentsivõimelist ja võimalikult madala hinnaga elektrienergiat, sest seda on meie ühiskonnale vaja." See on sõnum, mida tuleb tunnustada, sellel lihtsal põhjusel, et Eesti Energia on aastakümneid oma rahvast petnud, öeldes, et ta pakub parimat, odavaimat ja kõige mõistlikumat energiat. Ma olen siit puldist emotsionaalsetes kõnedes korduvalt öelnud, et ka mina olen selle pettuse ohvriks langenud. Tegelikult, oleme ausad, Eesti sisemajanduses on toimunud ebamõistlik külmumine. Eksport on eksport, aga sisemajandus on valdavalt teenusmajandus. Kui elektriarved, kommunaalarved ja mis iganes arved inimesed palga saamise hetkel paljaks röövivad, siis sisemajanduse tsirkulatsiooni ei saagi tekkida, sest inimesed ei osale tarbimises. Needsamad riigi äriühingud peavad tagama, et siia tahetaks lennata, siin tahetaks äri teha, siin oleks normaalne ettevõtluskeskkond ja siit ei hakataks lahkuma sellepärast, et näiteks selle energia hind, mida me ise oleme võimelised tootma, on mõistusevastase hinnaga. Selle tõttu rõhutan ma veel kord, et kui riigil peaks tekkima mingeid uusi tarku ideid, siis võib loomulikult tekkida täiesti uus olukord, aga me räägime praegu teenindusasutustest, kes peavad tagama normaalse majanduskeskkonna. Kõik muu tuleb juba peaaegu iseenesest ja me jõuamegi 15 aastaga viie rikkaima riigi hulka. Nendest 15 aastast, Igor, on mitu aastat juba mööda läinud, ma ikka ootan, aga seda rikkust ei paista kuskilt. Selles mõttes on need sotsiaalse taustaga ettevõtted. Sotsiaaltöötajate palgad ei ole meil aga väga kõrged.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Nädalalõpp läheneb ja koosviibimine muutub järjest meeleolukamaks. Ütlen lihtsalt filosoofilise repliigi korras, et kui sa eelmisele küsimusele vastates ütlesid, et avaliku võimu teostaja vastutus ei ole võrreldav äriühingu juhi omaga, siis sa tegelikult sellega asusidki neid võrdlema. Sa ju tegelikult võrdlesid neid, kui sa ütlesid, et ühel on suurem vastutus ja teisel väiksem. Aga see selleks. Minu küsimus on järgmine. Kas sinu hinnangul on olemas mingisugune Eestis enam-vähem üheselt mõistetav arusaam äriühingute juhtide, aga võib-olla ka avaliku sektori juhtide palkade kujunemise alustest? Mis on need kriteeriumid, mille alusel seda korraldatakse? Millest lähtudes me üldse mõtleme selle üle, kui suur peaks olema palk ühel või teisel ametikohal?

Täiesti õige tähelepanek. Praeguse olukorra me oleme ise tekitanud. Me võtsime aluseks presidendi palga, kusjuures see otsus sündis meil ühistöö tulemusena. Presidendi palgaks, palga kõrgeimaks astmeks sai 6000 eurot. Järsku me panime sellega isegi mööda, kui me võtsime aluseks presidendi palga? See on jällegi arutelu koht. Ma väidan, et see, kuidas me selle eelmise süsteemi lõime, näitabki, et me oleme võimelised arutlema ja lahendusi leidma. Me tegime seda teatud mõttes ühiskonna survel, me proovisime süsteemi korrastada. Ka nüüd on olnud survet selle eelnõu esitamiseks. Mul on need laused siin isegi kaasas, kullakesed. Jürgen Ligi on öelnud, et selle palga eest peaks EAS-ist tulema vaid puhast kulda. Jüri Mõis on riigijuhtide palkade kohta öelnud, et need vennad ei ole seda väärt. Jürgen Ligi on öelnud, et RMK juhi palga 5%-line tõus, nii et palk tõusis 7000 euroni, ei ole õiglane. Need ei ole ju Kesknädala artiklid, saage aru! Kõik inimesed oskavad Eestis lugeda, aga meie teeme näo, et midagi pole juhtunud. No ei saa niimoodi, kullakesed! Ei saa! Me oleme parlament!

Valdo Randpere, palun!

Ma ei tea, kas ma julgen enam küsidagi, aga ma siiski proovin. Enne ma küsisin su käest, kas eelnõu eesmärk on panna lagi äriettevõtete juhtide palgale või pigem sa leiad, et ministrite palk on madal. Sa vastasid mulle nii segaselt, et ma ei saanud aru. Küll sain ma aga aru sellest, et vahepeal sa teatasid, et sa ise peaministriks ei hakka, kuna sa oled liiga nõrk. Kuna sul nagu oma huvi mängus ei ole, siis äkki sa nüüd annad mulle konkreetse vastuse. Milline peaks olema Eesti Vabariigi peaministri palk? Seda palka sa ise ei ihalda, aga milline on sinu kui kõrvaltvaataja objektiivne hinnang?

6000 eurot, Keskerakonna eelnõust tulenevalt.

Igor Gräzin, palun!

Vaata, mulle on jäänud selline tunne, et Eesti on muutunud narkomaania riigiks. Selles mõttes, et me istume narkonõela otsas ja meil on teadmine, et Eesti Energiast tuleb dividend, mida mitte kellelegi, riigile teiste hulgas, vaja ei ole. Kui see dividend läheks tootmisesse tagasi, siis oleks meie riik palju rikkam. Me praegu selle dividendi kaudu lihtsalt kiiresti varastame omaenese homset rikkust. Eesti Energia tuleb kõige kiiremas korras erastada, seni kuni seal veel midagi erastada on. Aga nüüd tekib küsimus, kas on mingisugused valdkonnad, kus riik siiski iga hinna eest peab äritsema jääma. Ka meie siin eelarvet koostades arvestame, et see toob dividende, too toodab kasumit jne, unustades, et seda kasumit pole kellelegi vaja, see aitab lihtsalt korraks eelarvet tasakaalustada ja kõik, see on pisiasi, ühesõnaga, sellel ei ole tähtsust.

Selles ma kolleeg Gräziniga nõus olla ei saa. Keskerakonna seisukoht on selgelt see, et Eesti Energiat ei ole vaja erastada. Riik peab Eesti Energia lihtsalt paika panema ja üles ehitama selliselt, et see tõepoolest oleks infrastruktuuriüksus, mis tagaks majanduse normaalse arengu. Dividendiootus võib-olla ei peaks Eesti Energia puhul põhiline olema, vaid põhiline peaks olema see, et energia normaalse hinna abil tekitatud ettevõtluskeskkond loob Eestisse uusi töökohti ja suurendab riigi maksubaasi. Selles olen ma kolleegiga nõus. Erastamine ei ole siin hea mudel, sest erastades me sukelduksime määramatusse. Tõsi, Eesti Energia küljest tasuks võib-olla eraldada näiteks õlitööstus, mida ei ole küll riigil mõistlik pidada, sest see on selline ettemääramatu valdkond ja kuidagi tõrgetega seotud. Aga see selleks, me ei räägi praegu sellest. Sa küsisid, mis äriga peaks Eesti riik tegelema. Ma arvan, et Eesti riik peaks tõepoolest rohkem äri tegema. Siin küll erakonna nimel ettekannet tehes räägin ma jälle praktikuna seda, et sügava kriisi ajal tekkisid Eesti eksportijatel meie põhilistel eksporditurgudel Põhjamaades tõrked eelkõige sellepärast, et Põhjamaad asusid oma majandust toetama. Sõna otseses mõttes tekitati nii pangameetmete kui ka riiklike meetmetega olukord, kus väga paljusid asju, mida riik varem ei pidanud otstarbekaks ise teha, hakkas ta siiski ise tegema, et säiliksid töökohad ja normaalne majanduse tsirkuleerimine. Eestis, risti vastupidi, on ju parempoolne valitsus deklareerinud, et riik ei pea äri tegema. Ma arvan, et näiteks oleks riigil mõistlik arengufondi senisest paremini kapitaliseerida. Riigil oleks mõistlik paigutada riskikapitali järgmisele tasemele ehk tarka ettevõtlusesse, arengufondi spetsialistid võiksid hinnata selle paigutamise mõttekust ja riigil tekiks topeltvõit. Me suudaksime juurde luua meie unistust, tarku töökohti. Kui ettevõtted normaalselt käivituvad, siis oleks võimalik seda realiseerida. Mis saaks Eesti riigil selle vastu olla, et näiteks mingi Skype'i analoog tooks riigieelarvesse korralikult raha juurde? Võib-olla näiteks Andrei Korobeinik, kes on väga tark mees, looks selle asemel, et kaasata mingisugust väga kallist või ebamugavat kapitali, koostöös riigiga mingi targa ettevõtte, mille ta kolme aasta pärast realiseeriks, laseks n-ö vabasse kapitalismi ja Eesti riik saaks sellelt arvestatavalt teenida. See oleks suund, mida Eesti riik peaks kindlasti arendama. Me tegime päris hästi, kui me Telekomi dividendid arengufondi suunasime. Tõsi, alati võib juhtuda, et midagi läheb valesti, aga igal juhul on sellisel väikesel riigil mõistlik sellisesse ettevõtlusesse investeerida. Teine soovitus Eesti riigile on see, et Eesti riik peaks tõsiselt mõtlema sellele, et osta positsioon mingisugusesse panka. Eestis on ainult üks selline pank, kuhu riigil tasuks positsioon osta, et Eesti keskmine ja väikeettevõtlus saaksid mingisugusegi krediidivõimekuse, sest väikeettevõtetel on suurte rahvusvaheliste pankade ustest päris keeruline sisse pääseda. Ma arvan, et see võiks olla Eesti riigi teine ärisuund. Nii on.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitüma, Aivar! Väga ilus kõne oli. Mul tekkis aga üks küsimus: kas sa mäletad, mis see küsimus oli, millele sa vastasid?

Ma vastasin küsimusele, millist äri peaks Eesti riik ajama.
[Vahelehüüe: "Õige!"]

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Austatud Riigikogu! Majanduskomisjon arutas esitatud eelnõu s.a 6. mail. Tegelikult oli see meil selle koosseisu jooksul juba kolmas kord samasisulist eelnõu arutada. Komisjonis esindas Keskerakonna fraktsiooni Aivar Riisalu ja valitsuse seisukohti tutvustas Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand. Aivar Riisalu tutvustas eelnõu eesmärke ja sisu – me olime tegelikult sellega juba varasemast tuttavad – ning Tarmo Porgand tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti, mis ka ei ole viimase paari aasta jooksul muutunud. Valitsus ei toeta äriühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmete palga seaduse tasandil fikseerimist, kuna see valdkond on äriseadustikus piisavalt reguleeritud ja fikseerimine võib halvendada ettevõtete konkurentsivõimet.
Komisjonis küsiti üle, mille poolest see eelnõu erineb varasematest eelnõudest. Nagu juttu oli, siin on jäetud sisse võimalus maksta lisatasu. Küsiti ka, miks on see summa just 6000 eurot. Arutleti sel teemal, kas suurem probleem pole mitte see, et Eestis on valdav osa palku liiga madalad, mitte see, et mõned palgad on liiga kõrged.
Üldiselt oli see reibas ja rõõmsameelne arutelu, nagu ka hetk tagasi siinsamas täiskogu ees. Otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 16. mail ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt hääletas 6 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuks ei jäänud keegi. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on küsimusi. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te lugesite ette Vabariigi Valitsuse seisukoha, miks Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Aga kuna arutelu toimus komisjonis ja ka otsuse selle eelnõu tagasilükkamise kohta langetas komisjon, siis võib-olla toote välja ka need põhjused, miks komisjon ei toetanud eelnõu edasist menetlemist?

Jah, ma mainisin Vabariigi Valitsuse seisukohti, sest nendest rääkimine on selline hea tava. Komisjoni enamuse seisukohad ühtisid Vabariigi Valitsuse dokumentides toodud seisukohtadega. Meil seekord väga pikka arutelu ei olnud, sest me oleme seda debatti pidanud juba kaks korda varemgi. Ma vaatasin, et ma viimati käisin täpselt sama eelnõuga siin puldis 15. jaanuaril. Seekord meil väga pikka sisulist debatti ei olnud, aga positsioonid olid tõepoolest päris selged.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Ma arvan, et isegi teie peate tunnistama, et nii mõnigi nõukogu on tegevjuhile palka määrates teinud suuri vigu. Kas te oskate öelda, mida on õpitud Eesti Õhu juhtumist? Seal oli ette nähtud, et kui Tero Taskila oma tööga toime ei tule, siis saab ta kolme kuupalga ulatuses hüvitist. Mis järeldused nõukogu sellest tegi ja mida ta sellest õppinud on?

Seda oleks targem küsida nõukogu liikmetelt, aga ma arvan, et Estonian Airi õppetund praegu veel paraku kestab. Me ei tea täpselt, kuidas see lugu lõpeb. Küll on nõukogu liikmed välja vahetatud. Teadupoolest on seal välja vahetatud poliitikud. Nüüd juhib seda nõukogu Erkki Raasuke, kes on minu arvates Eesti üks tunnustatumaid tippjuhte ja kes ei tee seda kindlasti mitte oma turuhinna eest, vaid pigem pro bono. Ma arvan, et neid õppetunde on palju. Ma soovitan seda küsida nõukogu liikmetelt või üldkoosolekult.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eelmine ettekandja kandis ette kahe valitsusliikme seisukohad riigiettevõtete juhtide palga kohta. Need seisukohad olid kritiseerivad. Kas need kaks ministrit jäid valitsuses vähemusse, kui valitsus oma seisukohta kujundas?

Aitäh! Kui te nende ministrite seisukohti lähemalt uurite, siis näete, et tegelikult ei ole nad nõudnud ega pea õigeks seaduse muutmist. Seadusega palgapiiride paikapanemist ei kiida heaks ka OECD. Aga need valitsusliikmed on kindlasti pidanud neid palku kohati ebaõiglaseks või liiga suureks. Mõnikord tundub ka mulle nii. Aga üksikutest vigadest lähtudes seadusi kujundada ei ole hea praktika, see ei ole õigusriigile kohane. Subjektiivsed hinnangud jäävad alati. Ma loodan, et nõukogu liikmed ja üldkoosolek on neid arvamusi tõsiselt lugenud ja teevad edaspidi targemaid otsuseid.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Mõni aasta tagasi otsustas Riigikogu muuta seadust ja panna piirangu riigiettevõtete juhtide boonustele. Senimaani oli see reguleerimata. Näiteks õnnestus Eesti Loto juhil saada heade tulemuste eest boonust, mis oli lähedane aastapalgale. Siis seadustati, et boonus ei tohi olla suurem kui nelja kuu töötasu. Tollal oli Riigikogul sobilik muuta seadust, et riigiettevõtete juhtide palka korrigeerida. Mille poolest see olukord erines praegusest? Kui me näeme, et neid palku ei saa võrrelda presidendi või peaministri ametipalgaga, miks me ei tohi siis nüüd Riigikogu täiskogus riigiettevõtete juhtide palgale piiri peale panna?

Aitäh! Ma arvan, et tollal oli debatt üsna emotsionaalne. Ma ise küll selles debatis ei osalenud. Kokku võttes võib öelda, et ei piiratud sissetuleku üldtaset, vaid peeti targaks piirata lisatasusid, et enamus tasust oleks põhipalk, nii et see oleks läbipaistev ja võrreldav. Samamoodi on panganduses ja mujal asutud piirama pigem lisatasusid ning soovitakse, et põhipalk oleks selge ja läbipaistev. Aivar Riisalu tsiteeris siin Jüri Mõisa, kes on öelnud, et need vennad ei ole seda palka väärt. Samas artiklis ütles ta muu hulgas seda, et eraettevõtluses on tavapärane, et juhatuse liikmetele makstakse näiteks 10% kasumist preemiaks. Kui Eesti Energia kasum on 100 miljoni euro lähedal, kas meie ühiskond oleks siis valmis maksma 10 miljonit eurot Sandor Liivele aastalõpupreemiaks? Tõenäoliselt mitte. Nii et need on erinevad küsimused. Mina arvan, et praegune regulatsioon, kus lisatasu on piiratud nelja kuu tasuga, on normaalne. Seda ei peaks muutma. Aga sel teemal võib muidugi debateerida. Eelnõu seda ei käsitlenud ja ka komisjonis me seda ei arutanud.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Meenutage mulle lihtsalt faktilise täpsuse mõttes, kas Estonian Airi nõukogu juhtis poliitik või ettevõtja. See on esimene pool küsimusest. Küsimuse teine pool on järgmine. Ma selle eelnõu eelmiste arutelude juures ei viibinud, aga selle lühikese aja jooksul, mis ma Riigikogus olnud olen, olen näinud Riisalu kahte väga rõõmsameelset esitust sellel teemal. Kuid kas varem on arutatud ka Tallinna ettevõtete juhtide palgalagesid või nende tasude erinevaid piiranguid?

Estonian Airi nõukogu juhtis ettevõtja. Seal nõukogus on ettevõtjad alati ülekaalus olnud. Mis puudutab poliitikute osalemist ettevõtte nõukogus, siis niipalju kui mina kuulnud olen – ja kuulnud olen ma päris palju –, on poliitikud pigem nende kõrgete palkade vastu olnud, nad on olnud tagasihoidlikumad. See surve tuleb erasektori poolt. Me teame, et riigile kuuluvate ettevõtete palgatase ei ole Eesti mõistes sarnaste ettevõtetega võrreldes väga kõrge. Kui me vaatame samasuguse käibega suuri eraettevõtteid, kus töötab üle 500 inimese, siis näeme, et seal on kõrgemad palgad. Siin on mindud ka äärmustesse. Näiteks teenis ühe väetisetehase juht ühes kuus rohkem, kui teenib president või keegi teine Eestis. Eriti energia- ja transiidisektoris on palgad väga kõrged. Ka nõukogudes on olnud nende palkade pakkujad pigem inimesed erasektorist. Aga see selleks.
Tallinna ettevõtete palgakorraldust oleme varasematel kordadel arutanud. Mina ei pea õigeks seda riigi tasandil reguleerida ja minu teada ei ole seda reguleeritud ka Tallinnas. Aga täpsem informatsioon mul puudub.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui küsimuste voorus ei oleks esile kerkinud üks väga tõsine probleem, mida mina praegu meie ühiskonnas näen. See on lõputu keskmiste, vasakpoolsete ja parempoolsete vastandamine ning lõputu Eesti riigi, tema parlamendi ja valitsuse ning Tallinna vastandamine.
Ma olen väga õnnetu selle pärast, et Eesti Vabariigi parlamendi ja valitsuse liikmed püüavad teatud retoorikas Tallinna kujutada nii tähtsa kohana maailmas. Ma juhin teie tähelepanu, et Tallinn on küll Eesti Vabariigi pealinn ja Tallinna linnapea on täiesti juhuslikult demokraatlike valimiste tulemusel Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kuid Tallinn on samas ka üks kohalik omavalitsus 223-st või kui palju iganes neid kohalikke omavalitsusi Eestis on. Seetõttu oli mul väga raske kuulda, kui endine minister ja praegune Riigikogu liige tõmbas riiklikult olulise küsimuse arutamisel paralleeli ühe vallaga. Seda ei võiks Eesti Vabariigi parlamendi liige endale lubada. Ilmselt oli tal ministrina töötades töökoormus nii suur, et ta ei suutnud aru saada, et parlament on rahva valitud, valitsus tegelikult allub parlamendile ja parlament Tallinna juhtida ei saa. Kui parlamendi liige leiab, et kohaliku omavalitsuse probleemid on talle tähtsad, siis on tal loomulikult võimalus töötada kohalikus volikogus. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et kohalikku volikokku pääseb valimistel, mis toimuvad s.a 20. oktoobril. Siit Reformierakonnale soovitus seada volikogu valimistel kindlasti üles Kristen Michali kandidatuur näiteks Tallinna kesklinna piirkonnas, kus ta võiks tänu oma selgele silmavaatele ning tegelikult väga heale ettevalmistusele ja korralikele ajudele olla Tallinna volikogu üks säravamaid liikmeid, kui mitte öelda, et me võiksime kaaluda tema valimist Tallinna volikogu esimeheks, kui Reformierakond oleks koalitsioonis Keskerakonnaga. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me hakkame selle ettepaneku hääletamist ette valmistama.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 39 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuks ei jäänud keegi. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 397 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased, istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 11.31.