Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile arupärimist haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Päris mitut Keskerakonna liiget huvitab praktiliste õppevahendite, töövahendite ja tööohutuse teema. Kindlasti mäletate te veel oma kooliajast tööõpetuse ja tehnoloogiaõpetuse ainet, mille tundides sai meisterdada toredaid asju – kui mitte muidu, siis vähemalt emadepäevaks. See on kindlasti olnud igati kohane, eelmisel pühapäeval sai nii rõõmustada peale emade võib-olla vanaemasid ja tädisidki. Kahjuks on kooli töövahendid üsna kulukad ja neid tööõpetuse ja töötehnoloogia õpetajaid, kes võiksid oma klasside üle uhked olla, on üsna vähe. Omal ajal korraldati õnneks sellealane riigihange, kuid nüüdseks on need vahendid oma elu suuresti ära elanud. Sellest tulenevalt meid huvitabki, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on plaanis tööõpetuse õpetajatele ning muidugi ka lastele ja noortele rõõmu valmistada ja järjekordne riigihange korraldada või on olemas muud võimalused õppevahendite soetamiseks. Ka huvitab meid, kuidas on plaanis õpperuume töökeskkonnana paremaks muuta. Peamiselt on probleem ventilatsioonis. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlemise kolme tööpäeva käigus. Kui arupärimine vastab sellele seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd annan edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 9. mail algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja määranud selle juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised peaminister Andrus Ansipile ja sotsiaalminister Taavi Rõivasele.
Riigikogu liikmed on moodustanud transiidi ja logistika ühenduse.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Head kolleegid, läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel ja panen selle kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuid oli 1. Päevakord on kinnitatud.
Läheme tänase päevakorra juurde.

Kuna arupärimisi ei ole, siis palun registreeruda peale minu haamrilööki sõnavõtuks vabas mikrofonis! Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Austatud proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eile tunnustati emasid, neile pühendati kõnesid, lauldi, valiti ka aasta ema – tubli Hiiumaa naine, kes on 17 lapse ema. Ütlen meelega ema, sest ka 12 kasulast on teda just selleks nimetanud. Tegelikult on iga pere jaoks aasta ema just see, kes nende peres askeldab, kes ärkab esimesena, uinub viimasena, ja seda vaid poole lauga. Kindlasti pidasid lähedased lillekimbuga meeles ka neid emasid, kelle maine tee on lõppenud ja kes vaid heade kaitseinglitena oma kalleid lähedasi jälgivad ja hoiavad. President tõi oma tähtpäevakõnes rõõmu ja tunnustuse kõrval aga välja ka murekohad. Lubage mul tsiteerida: "Oleme rääkinud neist, kellele emaks ja lapseks olemisest on saanud majanduslik, füüsiline ja eelkõige vaimne koorem. Me räägime omaste hooldusest. Me räägime neist peredest, kus rõõmude kõrval elavad ka vaev ja valu. / ... / See teema on just sedavõrd valus ja sedavõrd oluline, et sellest peab rääkima ausalt. Nii, nagu asjad on."
Räägime ausalt. Täna oleme olukorras, kus omaste hooldamise ja üldse sotsiaalhoolekande ning hooldusravi korralduses loobitakse kohustust tasuda kohamaksu kui palli riigi ja omavalitsuste vahel ning lõpuks langeb see raske kohustus lastele ja lastelastele. Seda olukorras, kus eaka inimese enese pension (ja seda ka Eesti keskmist pensioni saava inimese puhul) katab kohamaksust hoolekandeasutuses heal juhul vaid 60%, kus hooldekodu kohatasu on vahemikus 500–1300 eurot ning hooldusravi arengukavas aastateks 2004–2015 kirjas olev on täitmata. Praeguse korralduse või õigemini korraldamatuse korral jääb hooldusravi ka edaspidi kiratsema. Praegu ravitakse inimesi ravikindlustuse raha eest, hoolduse eest maksavad aga omavalitsused, riik või hooldust vajavad inimesed koos lähedastega ise. Mingil hetkel võib inimene vajada korraga nii ravi kui ka hooldust, ja seda ühes ja samas kohas, olgu selleks siis kas kodu või mingi asutus. Hooldusravi arengukava täitmiseks peaksid ühe laua taha istuma valitsus, omavalitsused ja haigekassa ning töötama koos välja hooldusravi ühtse arengukava, süsteemi koos rahastusmudeliga ja likvideerima riigi võla eelkõige vanema põlvkonna ees. Toimiv süsteem oleks kindlasti üks võimalus omaste hooldajate rasket koormat kergendada. Olen mures sellepärast, et enam kui 33 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurivahendeid aastateks 2014–2020, millest sotsiaalminister täna rääkis, õiglaselt ja õigesti kasutatud saaks. Ainult kohtade loomine ei lahenda probleemi, kui pole selge, kuidas jaotub tasumine.
Riikides, kus kogu vastutus ei ole laste ja lastelaste kanda, ei tähenda see kindlasti mitte seda, et sealsed inimesed oma vanemaid vähem armastaksid või neist vähem hooliksid. Vastupidi, seal elavad inimesed tunnetavad, et nende riik on nendega nii rõõmus kui mures. Neil pole tuleviku pärast hirmu ei lapsi sünnitades ega ka vanaduse saabudes.
Loodan väga, et Riigikogus teist lugemist ootav sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis vabastab õppelaenu tagasimaksmise kohustusest need vanemad, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia, jõuab siia saali. On kurb, et see kultuurikomisjoni selle nädala päevakavast välja arvati, kuid jääme lootma, et seda ei panda lihtsalt riiulile seisma selle tõttu, et algataja on vale.
Mul on hea meel, et sellised teemad, nagu omaste hooldamine, hoolekanne ning tervishoiu korraldamine on ühiskonnas laiema arutelu leidnud ja ehk need leiavad ka lahenduse. Lõpetuseks kordan veel presidendi emadepäeva kõnes lausutut. President kutsus enne lähenevaid valimisi üles mõtisklema ja mõtlema, kas praegusest ühispanusest piisab. Vahest on vaja leida lisavahendeid, et leevendada inimeste rasket olukorda. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on nii lühike päevakord, et on julge tunne tulla pulti rääkima teemadest, mis südame peal. On üks teema, millest ma olen juba mitu korda rääkinud, aga nüüd on juba tükk aega vahe sees olnud. Tahaksin veel kord jutuks võtta probleemid, mis meid Kagu-Eestis kimbutavad – üks on kütuse maksustamine piiril ja teine on ootealatasu.
Miks ma täna jälle nendest asjadest räägin? Sellepärast et riigieelarve kontrolli erikomisjon teeb sel nädalal, 16. ja 17. mail väljasõiduistungi Kagu-Eestis. 16. mail me külastame Värska Gümnaasiumi, kus me kohtume kooli direktori, Värska vallavanema ja Värska Vallavolikogu esimehega, ka on meil kohtumine Koidula piiripunktis. Eesti riik on kulutanud Koidula piiriraudteejaama väljaehituseks väga suure summa, aga too jaam ei ole leidnud kaugeltki mitte 100%-list rakendust. Riigieelarve kontrolli komisjon lähebki ja uurib järele, miks ei ole kõik raudtee rööpapaarid kasutamist leidnud, mis takistused on Eesti ja Venemaa kaubanduses ning kuidas peaks need ületama, milline on Eesti riigi roll selles.
Nüüd, Koidulas teeb ootealade tasude regulatsioonist ettekande Rando Kruusmaa, kes on Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja piirivalve alal. Meie ja ka need inimesed, kes reisivad Eestist Venemaale ja tulevad Venemaalt Eestisse tagasi, standardne kütusepaak kütust täis, ei ole rahul sellega, et piiril see kütus endiselt maksustatakse. Kuigi seadust ei ole muudetud, on Maksu- ja Tolliamet nõuks ja jõuks võtnud nendelt inimestelt suvaliselt maksu võtta ning on teada ka täiesti kurioossed juhtumid, kus Eesti riigi kodanikke on Eesti riigipiirilt tagasi Venemaale saadetud. See ei ole mitte ainult aktsiisi- ja teiste seaduste rikkumine, see on lausa Eesti põhiseaduse rikkumine.
Me ei ole kaugeltki rahul ka ootealatasu võtmisega. Toon teile tänagi järgmise näite. Sõidukiomanik planeeris piiriületuse ja maksis nii broneeringutasu kui ka ooteala tasu. Sisenenud piirirežiimi tsooni, ei peatunud ta mitte kordagi, mitte mingisugust ootealateenust ei kasutanud, aga maksis ka ootealatasu. Mille eest reisijad maksavad, on seniajani selgusetu. Ka õiguskantsler on toonitanud, et selline ootealatasu on täiesti lubamatu ja erafirma sellisel juhul seda ei tohi võtta. Ülevaate tollikorraldusest teeb Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu. Väljasõiduistungil osalevad kõik riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed, keda on üheksa.
Tahan siinjuures teatavaks teha veel ühe uudise. Paljud inimesed küsivad, mis on saanud kõikidest nendest kohtuasjadest. Inimesed on pöördunud kohtusse, aga lahendeid veel ei ole. Praeguse seisuga on teada, et kõik kohtumenetlused on peatatud, Riigikohus on kõik avaldused kokku kogunud ning saatnud need Euroopa Kohtule, kes peab tegema nende kohta eelotsuse ja saatma asjad Eestile tagasi. Ehk siis me saame teada, kas on seadust rikkunud reisijad või on seadust rikkunud Maksu- ja Tolliamet.
Ajakirjandusele tahaks öelda nii palju, et kõik need kodanikud, kes seisavad oma õiguste eest, ei taha kütust nagu salakaupa sisse tuua. Kõik see, mida nad teevad, on seadusega reglementeeritud, ja võimalik, et seadust rikuvad vaid Maksu- ja Tolliamet ning need erafirmad, kes on Eesti Siseministeeriumiga lepingud sõlminud. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.16.