Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Yana Toom!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel on mul au anda üle arupärimine sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Arupärimine käsitleb vanaduspensione. Nagu me teame, moodustub kehtiv vanaduspension Eestis kolmest komponendist: põhi- ehk baasosa, staažiosak ja kindlustusosak. Kuid paraku on süsteem üles ehitatud nõnda, et kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmisest töötasust, siis on aastakoefitsient 1, aga kui isik teenib keskmisest väiksemat palka, siis on koefitsient alla 1. Seega on inimestele, kelle töötasult makstakse suurem summa sotsiaalmaksu, tagatud ka elamisväärsem pension. Kui praegused pensionid on meil suhteliselt sarnased, siis tulevikus erinevad need mitu ja mitu korda. Paljud ühiskonnale pühendunud inimesed, kelle sissetulek pole väga suur, peavad leppima väikese pensioniga. See tundub ebaõiglane, kuna reaalses elus ei suuda näiteks oma tööd armastav lasteaiakasvataja või õpetaja konkureerida IT- või finantssektoris töötavate inimestega. Seoses sellega on meil sotsiaalministrile viis küsimust, millele loodame ka vastust saada. Üks küsimus käsitleb seda, millal on valitsusel plaanis suurendada vanaduspensioni baasosa.

Aitäh! Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on hea meel anda koos kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist üle arupärimine kultuuriminister Rein Langile. Arupärimine puudutab Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tegevust ja selle ümber toimuvat. Meid huvitab, kuidas kultuuriminister on sinna nimetanud ja sealt tagasi kutsunud nõukogu liikmeid. Meil on informatsiooni, et uued nõukogu liikmed, kes on sinna nimetatud, on tegelikult Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudis võimalikud kasusaajad. Sel teemal see arupärimine ongi. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan need otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 6. mail algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 6. mail algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 6. mail algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 6. mail algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole, siseminister Ken-Marti Vaherile, justiitsminister Hanno Pevkurile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Austatud Riigikogu liikmed, palun tähelepanu! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis transiidi ja logistika toetusrühma asutamiskoosolek. Toetusrühma kokkukutsuja on Deniss Boroditš.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Alustame tööd esimese päevakorrapunktiga. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo! Head kolleegid, sumin on liiga suur!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 353 oli esimesel lugemisel 27. veebruaril. 27. märtsil oli esimesel lugemisel kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu 386. Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, muudatusettepanekud laekusid juhtivkomisjonile vaid eelnõu algatajalt. Enne majanduskomisjoni istungit toimusid 14. märtsil ja 3. aprillil nn töörühmade koosolekud. Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 18. märtsil, kui konsensuslikult tehti põhimõtteline otsus ühendada kaks eelnõu, 353 ja 386 ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Mulle tundub, et minu jutt segab meie ametikaaslasi ja ka teie jutt neid natukene segab. Võib-olla oleme natuke aega tasa. Palun jätkake!

... uueks eelnõuks, mille nimeks saab kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 22. aprillil arutasime majanduskomisjonile tehtud ettepanekuid ja tegime edasise menetlemisega seotud otsused. 6. mail vaatasime üle ühe muudatusettepaneku, mille sõnastust oli vaja keeletoimetajate märkustest tulenevalt muuta.
Muudatusettepanekud võib jagada mitmeks grupiks. Üks muudatusettepanek oli kahe eelnõu ühendamine.
Teist laadi muudatusettepanekud olid n-ö tehnilist laadi, need on praeguses numeratsioonis muudatusettepanekud nr 3, 4, 5, 6 ja 8.
Seadust ajakohastati muudatusettepanekuga nr 2. Kehtivas seaduses räägitakse siiamaani lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadusest. Teadupärast sellist seadust enam ammu ei ole, praegu kehtib võlaõigusseadus. Seega muudetakse eelnõu sõnastust.
Suurem muudatus tehakse parandusettepanekuga nr 7, kus on toodud sisse väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise regulatsioon. Kui siiamaani pidid isikud, kes tahtsid saada õigust kasutada raadiosidet, sisuliselt tegema kutselistele meremeestele mõeldud eksami, mille ettevalmistus kestab nädal aega ja hind on suhteliselt kopsakas, siis tulles vastu väikelaevaomanike soovidele on neil uue regulatsiooni kohaselt võimalik osaleda väikelaeva raadiosideoperaatori kursustel, mis kestavad umbes kaheksa tundi ja maksavad mitu korda vähem.
Nagu ma ütlesin, tegi komisjon oma 22. aprilli istungil ka menetluslikud otsused. Otsustati saata eelnõu teisele lugemisele ettepanekuga see lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek viia kolmas lugemine läbi s.a 15. mail ja seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Austatud ettekandja, teile on üks küsimus. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa nimetasid paaril korral, et ühendati kaks eelnõu, vist 353 ja 386, aga sa ei öelnud kordagi, mis põhjusel seda tehti. Kas see on väga tavaline, et seda tehakse? Mis selle põhjustas?

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida, kas see on tavaline või mitte. Minu praktikas oli see esimene kord ja see oli väga huvitav. Aga nende kahe eelnõu ühendamine sai teoks seetõttu, et tegelikult olid need kaks eelnõu esialgu valitsuse menetluses ühe eelnõuna. Kuna aga võis arvata, et selles eelnõus olnud kahest teemast üks võib venima jääda, siis esitati Riigikogu menetlusse kaks eelnõu. Menetluse käigus muutus nende kahe eelnõu valmiduse aste suhteliselt sarnaseks ja mõlemad eeldasid kaubandusliku meresõidu seaduse muutmist. Me arvasime, et seadusloome selguse tagamiseks ei ole mõistlik näiteks kolme või nelja nädalase vahega muuta ühte ja sama seadust, parem on teha seda korraga.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Hakkame läbi vaatama eelnõu 353 ja 386 muudatusettepanekuid. Kokku on laekunud kaheksa muudatusettepanekut, need kõik on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada
Teine lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu öeldud, on teie ees täna esimesel lugemisel Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni ehk EUMETSAT-i (võib-olla on lühend mõnevõrra suupärasem) asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise eelnõu. Pärast seda, kui parlament on selle eelnõu heaks kiitnud, saab Eestist nimetatud rahvusvahelise organisatsiooni täisliige.
Mitte eriti üllatuslikult tegeleb Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon täpselt sellega, mida selle organisatsiooni nimetus ka ütleb, ehk Euroopa ilmasatelliitide süsteemi arendamise, hooldamise ja kasutamisega. Tegu on satelliitidega, mis annavad meile värsket, pidevat ja täpset informatsiooni selle kohta, mis maailma ilmastikus toimub. Võib öelda, et täna arutatav eelnõu puudutab väga otseselt ja lähedaselt kõiki neid, kellele on oluline täpne ilmaennustus. EUMETSAT-ilt saadav info ei ole aga vajalik mitte lihtsalt ilmaprognoosiks, see on muu hulgas abiks metsatulekahjude või merereostuse korral. Näiteks võib merereostuse puhul olla vaja õlilaikude liikumist õhust jälgida. Satelliitidelt saadud infot tuuleandmete kohta on võimalik aga kasutada isegi tuuleenergia tootmisel võrgukoormuse ja tootmismahtude hindamisel. Kui Eestist saab EUMETSAT-i täisliige, siis annab see Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda EUMETSAT-i hangetel, mis avab kindlasti uusi võimalusi meie tehnoloogiafirmadele, aga ka teadusasutustele. Muidugi on täisliikmeks saamise korral edaspidi tee valla ka nendele inimestele, kes huvituvad EUMETSAT-i raames töö või karjääri tegemisest.
Eesti on teinud EUMETSAT-iga koostööd alates 2006. aastast. Praegu on meil ajutise iseloomuga koostöölepe. Tuleb öelda, et kui me peaksime otsustama täisliikmeks saamise edasi lükata, siis lisaks sellele, et see oleks sisuliselt ebamõistlik, oleks see meile kahjulik ka rahaliselt, sest meie liikmemaks oleks koostööleppe pikenemise korral lihtsalt palju suurem.
Praeguse seisuga on konventsiooniga liitunud 26 riiki. Lisaks meile on ratifitseerimisprotsess pooleli ka Leedus.
Palun, head Riigikogu liikmed, teil seda eelnõu toetada! Aitäh!

Hea minister, ma tänan teid! Vabandust, üks küsimus siiski on! Head ametikaaslased, palun oleme kiiremad küsimise soovi sisselülitamisel! Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selle seaduse rakendamise korral tekivad Eesti riigile teatud rahalised kohustused. Kui suured need rahalised kohustused on, kuidas need kindlaks määratakse ja kas me juba järgmisel aastal oleme kohustatud teatud makseid tegema?

Aitäh! Nagu ma lõpetuseks ütlesin, rahalised kohustused on meil ka praegu, kui me ei ole täisliige, vaid kasutame informatsiooni ja EUMETSAT-i materjale koostöölepingu raames. Kui me ei hakka täisliikmeks, siis on meie aastamaks palju suurem kui juhul, kui parlament seda ettepanekut toetab ja Eestist saab EUMETSAT-i täisliige. Käesoleval aastal on liikmemaks 277 000 eurot. See sõltub projektidest, mida EUMETSAT parasjagu arendab. Lähiaastatel liikmemaks veidi kasvab, kuna plaan on uusi satelliite orbiidile lähetada. See tuleb loomulikult liikmetel kinni maksta, aga see kasv ei ole hüppeline: 2014. aastal on täisliikme maks 349 000 eurot, 2015. aastal prognoositakse selle suuruseks 430 000 eurot. Kuna Eesti panustab vastavalt oma SKT-le, siis loomulikult sõltub meie panus ka sellest, kuidas meie majandusel tervikuna läheb.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Rein Randveri!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Ratifitseerides Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni ehk EUMETSAT-i asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli, on meil võimalik edasi liikuda keskkonnaseires ning ilma jälgimisel ja hetkeprognooside koostamisel. Kuna Eestil ei ole ühtegi meteosatelliiti, siis soovimegi saada EUMETSAT-i täisliikmeks.
Lugupeetud minister rääkis meie koostööst selle organisatsiooniga ning konventsiooni ja protokolli ratifitseerimise vajadusest. Komisjonis oli arutelu all ka see, et enne täisliikmeks saamist saame kasutada vaid valitud informatsiooni tunniajase intervalliga. Peale ratifitseerimist on meil võimalus saada ligipääs suuremale infohulgale ja andmeid edastatakse meile operatiivselt iga 15 minuti tagant, mis annab võimaluse keerulistes ilmasituatsioonides täpsemaid prognoose teha.
Täisliikmena on Eestil õigus osaleda arendustegevuses ja Eesti ettevõtted saavad osaleda hangetes (need hanked on valdavalt kosmosetehnoloogia valdkonnast). Ratifitseerimisest on kasu kogu meie ühiskonnale.
Mainin veel ühte huvitavat fakti, mis komisjoni istungil kõne all oli. Meteosatelliit, kust pärinevate andmete alusel ilmateateid koostatakse, tiirleb 36 000 kilomeetri kõrgusel.
Edasi räägin komisjoni tööst. Eelnõu arutelu toimus s.a 22. aprillil. Seal valmistati seaduseelnõu ette esimesele lugemisele saatmiseks. Kutsutud olid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jalmar Mandel ning Keskkonnaministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaspetsialist Silja Kulagina. Kutsutud külalised selgitasid seaduseelnõu sisu ja eesmärke ning selle mõju Eestile.
Tunti huvi, kes praegu on EUMETSAT-i koostööpartnerid Eestis. Külalised vastasid, et need on Tartu Ülikooli teadlased doktoriõppest ja Tallinna Ülikooli teadlased. Küsimusele, kas EUMETSAT-is on Eestile kindel arv kohti ette nähtud, vastati, et nõukogus on igal riigil üks hääl ja praegu on EUMETSAT-i andmete koordinaator EAS-i kosmosebüroo töötaja. Tunti huvi meie eelarve ehk sissemaksete vastu. Sellele lugupeetud minister juba vastas.
Peale eelnõu tutvustamist tegi komisjon menetluslikud otsused. Otsustati määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja, teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda täna, 8. mail, teha ettepanek eelnõu 411 esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu 411 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Tänan, ettekandja! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 411 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 22. mai kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Hetk tagasi palusin teil toetada seda, et Eestist saaks EUMETSAT-i täisliige. See on meie ilmateenistusele ja keskkonnaseirele oluline samm ja toob kaasa vajaduse ratifitseerida EUMETSAT-i eesõiguste ja puutumatuse protokoll, mis praegu teie ees on. Protokolli eesmärk on anda EUMETSAT-ile eesõigused ja puutumatus, mis on olemas ka teistel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja mis on vajalikud selle organisatsiooni ülesannete täitmiseks. Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul on sellised protokollid heaks tavaks ja kuuluvad nende organisatsioonidega liitumise juurde. Näiteks on sarnased õigused ÜRO-l, selle eriorganisatsioonidel, aga ka Euroopa Nõukogul, Rahvusvahelisel Aatomienergia Agentuuril ja mitmel teisel organisatsioonil. Ma tean, et selle eelnõu menetlemise käigus tekkis muu hulgas küsimus, kas see puutumatus laieneb ka meie EMHI töötajatele. Ei laiene. Ei ole nii, et kui EMHI töötajad siin Eestis toimetavad, siis on nad edaspidi diplomaatidega võrdses seisus. Protokollis on otseselt sätestatud, et see eesõigus kehtib EMHI töötajate kohta siis, kui nad EUMETSAT-i ülesandeid täites lähevad mõnda teise riiki. Eestis mingisugust diplomaadistaatust selle protokolli ratifitseerimisega automaatselt ei kaasne. Nagu öeldud, eesõigused ja puutumatus kehtivad EUMETSAT-i enda töötajate ja ekspertide kohta. Olulisemad sisulised õigused hõlmavad puutumatust tööülesannete täitmisel ja ka maksuerandeid, mis on meie enda seadustega täielikus kooskõlas. Protokolliga liitumine Eestile rahalisi kohustusi kaasa ei too.
Hea Riigikogu, palun teil seda eelnõu toetada! Aitäh!

Austatud minister, teile on üks küsimus. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Tõesti, nii nagu juba ettekandes sai mainitud, tekkis keskkonnakomisjonis eesõiguste ja puutumatuse teemal mitmeid küsimusi. Osa neist sai juba ettekandes vastatud, aga ma küsin natuke üldisemalt. Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioonis ei toimu ilmselt midagi salajast, ohtlikku ega kaitsmist vajavat, vähemalt võib niimoodi tunduda. Miks peaksid sellise organisatsiooni töötajatel olema eesõigused ja puutumatus? Võib-olla toote mõne hea näite, millal võiks praktilises elus olla vaja neid rakendada, kas siis Eestis või kuskil mujal maailmas?

Aitäh! Ühtegi head näidet ei saa tuua, sest hea näite puhul seda vajadust ei tekigi. Halbu näiteid tuues ei tahaks ma aga hakata esile manama satelliidisüsteemidega opereerimise või nende arendamisega seotud võimalikke ohte, mida keegi võiks tahta kuritahtlikult ära kasutada. Aga ma usun, et kui see protokoll liitumiseks avati, siis oli see vajadus tol hetkel väga põhjalikult läbi kaalutud. Naljaga pooleks on küsitud, kas see on Eesti puhul seotud sellega, et kuna ilm on meil siin kehvakene ja kliima pole väga kiita, siis meteoroloogid teevad tänamatut tööd, nad ei pruugi olla alati väga lugupeetud ja võivad oma halba ilma ennustavate uudistega pahameelt tekitada. Aga see ei ole kindlasti mitte sellega seotud, vaid tegu on ikkagi satelliidisüsteemide arendamise ja selleks vajaliku tegevusega.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Rein Randveri!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud minister! Hetk tagasi lõpetasime EUMETSAT-i asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise. Sellega kaasneb kohustus ühineda EUMETSAT-i eesõiguste ja puutumatuse protokolliga. Seda käsitlebki teie ees olev seaduseelnõu 412. Riigikogu peab ratifitseerima kõik lepingud, mille rakendamiseks on tarvis Eestis seadusi vastu võtta, muuta või tühistada.
Lugupeetud minister rääkis protokolli eesmärkidest, Eesti õigusest ja maksudega seonduvatest teemadest, samuti liikmesriikide esindajate puutumatusest, mida ma praegu siin ei puuduta. Protokolli rakendamine ei too meie riigile kaasa otseseid lisakulutusi. Nii on väitnud eelnõu menetlejad.
Esitan ülevaate komisjonis arutatust. Protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 412 oli keskkonnakomisjonis arutelul esmaspäeval, s.a 22. aprillil. Arutelu juurde olid kutsutud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jalmar Mandel ning Keskkonnaministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaspetsialist Silja Kulagina, kes tutvustasid eelnõu sisu ja eesmärke ning sellest Eestile tulenevaid kohustusi ja õigusi. Komisjoni istungil sooviti teada, millised on EUMETSAT-i esindajate õigused seoses tööülesannete täitmisega. Sellele me saime ministrilt vastused.
Komisjon tegi menetluslikud otsused. Otsustati määrata eelnõu 412 menetlemisel juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 412 esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda täna, 8. mail, teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu 412 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Tänan!

Austatud ettekandja, teile on üks küsimus. Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid, et komisjonis oli teil arutlusel selline teema nagu Eesti riigi kohustused. Missugustest kohustustest räägiti komisjonis peale selle, et Eesti riigil tekivad rahalised kohustused?

Tänan küsimuse eest! Kuna protokollis on käsitletud EUMETSAT-i alaliste töötajate pensioni- ning sotsiaalkindlustusmakset, siis tuleb see tulenevalt põhiseaduse §-st 123 Eesti riigis ära reguleerida. Komisjonis oleva Rahandusministeeriumilt saadud info kohaselt on kavas selle aasta jooksul sotsiaalmaksuseadusesse see norm sisse viia. Kaitseväeteenistuse seaduses on suhe välislepingutega juba reguleeritud.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Hetkel kõnesoove ei ole, seega läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 412 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 22. mai kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 14.31.