Kõigepealt struktuurivahendite ajalisest perspektiivist. Kogu meetme lõpptähtaeg on ilmselt pärast aastat 2020, küll aga on Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeeriumi olulisel toel, sh riigieelarvelise ettevalmistuse kaudu, püüdnud teha kõik selleks, et me saaksime struktuurifondide vahendeid asuda kasutama juba 2014. aastal, rääkimata 2015. aastast. Need maakonnad, kes on riigigümnaasiumide ettevalmistamisel jõudnud kõige kaugemale – juba räägitud Põlvamaa, aga ka Valgamaa ja Järvamaa –, on kindlasti need, kus riigigümnaasiumi loomine tuleb kõne alla esmajärjekorras, seda mitte 2018. aasta perspektiivis, vaid palju kiiremini. Valga, Põlva, Türi ja Tallinn jäid seekord rahastamata. Kõik need – ma rõhutan, et kõik, pidades silmas ka Tallinna, kus minu arvates on riigigümnaasiumi loomine vajalik, põhjendatud ja otstarbekas –, kes seekordsest voorust välja jäid, on sisuliselt palju paremini ette valmistatud selleks, et olla järgmises voorus saajate esireas. Kindlasti ei ole negatiivseid hoiakuid ka Valgamaa suhtes, rääkimata sellest, et me kahtleksime üleüldse riigigümnaasiumi otstarbekuses. Jah, me vajame Valgamaal riigigümnaasiumi, me vajame Põlvamaal riigigümnaasiumi, me vajame Järvamaal riigigümnaasiumi ja oleme valmis tõsiselt arutama riigigümnaasiumide loomist Tallinnas.