Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Head ametikaaslased, lubage meile kõigile täna õnne soovida – möödub 94 aastat Asutava Kogu kokkukutsumise päevast. Nii et head Riigikogu sünnipäeva ja loomulikult head veteranipäeva ja head jüripäeva! Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Marika Tuus-Laul, palun!

Tere hommikust, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au 12 Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Arupärimine puudutab toimetulekutoetust. Kui te mäletate, siis viimati muudeti seda enne valimisi 2011. aastal. Võrreldes 2011. aasta jaanuariga on tarbijahinnaindeks vahepeal tõusnud 9,3%, sh kulud toidule 10,5%. Meeldetuletuseks, et praegu on toimetulekutoetus üksi elavale inimesele ja perekonna esimesele liikmele 76,70 eurot ning teise ja järgnevate pereliikmete puhul 61,36 eurot kuus. Statistikaameti avaldatav minimaalse toidukorvi maksumus oli 2011. aastal 85,10 eurot ja 2012. aastal 88,34 eurot ehk toimetulekupiir on juba aastaid olnud väiksem kui ainuüksi minimaalse toidukorvi maksumus. Samas lähevad toimetulekutoetuse sisse toit, riietus, jalanõud ja kõik muud kaubad-teenused. Sotsiaalministeerium on nüüd küll välja pakkunud, et järgmisel aastal toimetulekupiir pisut tõuseb, üksi elaval isikul 90 euroni kuus ning pere teisel ja järgnevatel liikmetel 72 euroni. Paraku aga tähendab see, et ka edaspidi jääb toimetulekupiir minimaalse toidukorvi maksumusest madalamaks, sest Rahandusministeerium prognoosib hinnatõusuks 3,4%. Meil on mitu küsimust selle kohta, miks toimetulekupiir on juba aastaid madalam minimaalse toidukorvi maksumusest. Aitäh!

Head ametikaaslased, olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus selle edasise menetlemise.
Liigume edasi teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 24. aprillil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head ametikaaslased, täna pärast istungi lõppu toimub istungisaalis Riigikogu lahtiste uste päeva raames valitsuse infotund Riigikogu külalistele, seetõttu palun teil oma laudadelt ja sahtlitest olulised materjalid kaasa võtta.
Viime läbi kohaloleku kontrolli. 
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Asume tänase päevakorra juurde.

Tänases päevakorras on üks punkt: Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esitatud Riigikogu otsuse "Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu 415 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate otsuse eelnõust, mis kannab numbrit 415 ja mille pealkiri on "Riigikogu otsus "Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine"". Tegemist on esimese ja ka ainukese lugemisega.
Nimetatud eelnõu esitas Riigikogule Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves 9. aprillil 2013. aastal. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 7 ja Eesti Panga seaduse § 7 lõikele 1 nimetab Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul viieks aastaks. Seoses Eesti Panga Nõukogu esimehe Jaan Sven Männiku ametivolituste lõppemisega 12. juunil 2013 teeb president Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 11 alusel ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeheks alates 13. juunist 2013 Mart Laar. Mart Laar vastab seadusega Eesti Panga Nõukogu esimehele kehtestatud nõuetele.

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm. Ma palun, austame ettekandjat ja neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad selle päevakorrapunkti ettekannet kuulata!

Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma 15. aprilli istungil, kus osales Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaat Mart Laar, kes vastas ka komisjoni liikmete küsimustele. Mõningad küsimused ja teemad, mis komisjonis üleval olid. Esiteks, kandidaat soovis infovahetuse eesmärgil kohtuda kõikide fraktsioonidega, kes selleks soovi avaldavad. Küsiti ka tema varasema koostöö kohta praeguse Eesti Panga presidendi härra Hanssoniga. Mart Laar nentis, et see koostöö oli ka varem, sel perioodil, kui ta oli peaminister, hea. Teemaks oli veel Euroopa rahandus- ja majanduspoliitika, mille puhul Mart Laar kinnitas, et on valmis tegema otsuseid ka rasketel aegadel.
Väga pikka diskussiooni komisjonis ei olnud. Komisjon tegi konsensuslikud otsused võtta eelnõu esimene lugemine päevakorda 23. aprillil ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh teile!

Aitäh! Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma loen Riigikogu kodukorda, mida muudeti 2009. aasta 23. novembril. Sinnamaani ei olnud põhiseaduslikule ametikohale asuval inimesel õigust Riigikogu ees esineda, aga siis seda korda muudeti. Muudatuse eesmärk oli suurendada Riigikogu täiskogu arutelu tähtsust ametisse nimetamise protseduuris, võimaldades Riigikogu liikmetel avalikult ja vahetult kandidaati küsitleda. Ka Alar Karis sai paar nädalat tagasi sõnaõiguse. Miks Mart Laar täna sõna ei saa?

Rahanduskomisjoni esimehel oli sellel teemal Mart Laariga eraldi jutuajamine. Mart Laar ütles läbirääkimistel, et ta on valmis kohtuma kõikide fraktsioonidega. Minu andmetel avaldas selleks soovi demokraatide ühendus, kes Mart Laariga ka kohtus. Ülejäänud fraktsioonid järelikult leidsid, et nad kas ei toeta või vastupidi, toetavad Mart Laari kandidatuuri, sest keegi soovi eraldi kohtuda ei avaldanud. Nii et Mart oli valmis vastama mitte ainult ühele küsimusele, vaid kümnetele küsimustele, mida on võimalik esitada mitmesugustel fraktsiooni koosolekutel.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Kahju, et seda ei saa küsida meie presidendilt, aga tema ütles, et härra Mart Laar on parteipoliitikast taandunud. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kas sa võid öelda, millal, mis kuus see toimus?

Aitäh! Teie küsimuse asetusest ei paista, nagu te eeldaksite, et see teema on rahanduskomisjonis arutusel olnud. Tõesti, rahanduskomisjonis sellist asja ei arutatud ja kindlasti ei saa ma nimetada teile konkreetset kuupäeva. Mart on öelnud, et kui ta valitakse panga nõukogu esimeheks, siis taandub ta selgelt erakonnapoliitikast. Ma arvan, et see on ka õige. Aktiivset erakonnapoliitikat ajades ei ole võimalik selle kõrval veel teist asja teha. Ma arvan, et see, mida lugeda taandumiseks, millist tegevust nimetada aktiivseks tegevuseks, millist mitte, on iga inimese oma otsus. Mart Laarilt ei saa keegi ära võtta nägemust, mis tal on 20 aastat olnud konservatiivse maailmapoliitika osas. Ma usun, et ka Eesti Panga Nõukogu esimehena soovib ta viljelda seda rahanduspoliitikat, mida ta on viljelnud varasemad 20 aastat. Tänu sellele võin ka öelda, et mina isiklikult tunnen end täna suhteliselt kindlalt, vajutades jah-nuppu ja teda toetades.

Head ametikaaslased, ma palun olla vaiksemalt, sest saalis on ikka liiga suur lärm! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen esimese küsimuse juurde tagasi. Me ei vali panga nõukogu esimeest mitte endale, mitte mõne Riigikogu fraktsiooni liikmetele või mõnele ühendusele, vaid valime teda kogu Eesti rahvale. Tõenäoliselt võibki see arutelu toimuda kuskil fraktsioonis või ühenduses, aga see ei jõua sealt kuhugi edasi, seda ei näe avalikkus, seda ei jäädvustata stenogrammis. Samas on nõukogu esimehe vaated just meie tuleviku mõttes väga tähtsad. Kas te tõesti ei näe vahet sellel, kas kandidaat esineb ainult fraktsioonides või ta tuleb siiski ka saali ja tema vastuseid küsimustele kuulab kogu Eesti rahvas, kes soovib neid kuulda?

Aitäh, hea kolleeg! Mulle tundub teie küsimuse asetusest, et teile on tähtis vorm, mitte sisu. Põhjus, miks ma nii arvan, on just selles, et Mart Laar on väga selgelt öelnud ja ütles ka komisjonis väga selgelt välja, et ta soovib, et teda kutsutaks fraktsioonidesse. Paraku on tänaseks selgunud, et tema soovi arvestas ja, ütleme siis, ka uudishimu temaga rääkida või informatsiooni saada ilmutas ainult meie demokraatide ühendus. Ükski fraktsioon seda võimalust ei kasutanud. Mulle tundub, et teile on tähtis pigem vormilisus. Ma jään endiselt sellele seisukohale, et kui ta oleks fraktsioonides esinenud, oleks temalt saanud küsida kümneid ja kümneid küsimusi. Kuid mis teeb tänase otsustamise kindlasti lihtsaks, on see, et tegemist on inimesega, kes on meie kõrval töötanud aastaid, mõnega koos kaugelt üle kümne aasta. Ma usun, et tegelikkuses on see kandidaat nendele inimestele, kes täna peavad otsuseid tegema, hästi tuttav ja valik on kerge.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin sisu kohta. Teie erakonna esimees Urmas Reinsalu on väitnud, et Mart Laar, saades Eesti Panga Nõukogu esimeheks, suudab Euroopa Keskpangas rumalusi ära hoida. Kas te oskate öelda, mis rumalusi ta selle all silmas pidas?

Aitäh! See kaldub taas sinna kanti, et kas te oskate öelda, mis hetkel ja mis päeval ta lahkus aktiivsest erakonnapoliitikast. Jällegi on tegemist suhteliselt subjektiivsete arvamustega ja küsimus on selles, et me peaks siis defineerima, mis asi on rumalus. Ühe inimese jaoks tundub mingi tegevus olevat rumalus ja teise jaoks tundub see olevat ideaalide elluviimine. See on kindlasti sel juhul aluseks. Ma arvan, et see vastus peaks teid rahuldama.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Tegelikult on see olnud pikka aega hea tava, et kui Riigikogu määrab inimesi mitmesugustesse ametitesse, siis saavad nad enne kohtuda fraktsioonidega. Seda võimalust on ka varem välja pakutud ja üsna sageli kasutatud, sest nendel kohtumistel ei ole selliseid piiravaid protseduurireegleid nagu siin saalis ja saab tekkida ka väike debatt. See on iseenesest väga hea töövorm. Kas sul on mingeid andmeid, miks Keskerakonna fraktsioon keeldus Mart Laariga kohtumast?

Ma ei tea, kas ta keeldus, küll aga ei näidanud ta välja huvi. Ma küsisin Mart Laarilt eile õhtul eraldi üle, kas on veel avaldatud soovi temaga kohtuda. Ta väljendas kahetsust ja ütles, et ta tõesti ootas kohtumisi, ning kirjeldas väga positiivselt kohtumist demokraatidega. Ma ise seal juures ei olnud, aga ta kirjeldas seda tõesti positiivselt ja ütles, et oli olnud küsimusi, oli olnud arvamusi. Huvi polnud tuntud mitte ainult varasema tegevuse, vaid ka tuleviku vastu, küsiti, kuidas ta näeb Eesti Panga tulevikku. Ma sain vähemalt Mardi jutu järgi aru, et see kohtumine oli hea. Ja see võimalus oli kõigil olemas. Kui täna on siin suures saalis igal Riigikogu liikmel võimalik küsida minu käest üks küsimus, siis fraktsioonis oleks olnud võimalik esitada Mart Laarile palju küsimusi. Ma tõesti ei tea, mis on see põhjus. Ma eeldan positiivselt, et kõik on selge ja me näeme täna siin saalis Mart Laarile ligi sajaprotsendilist toetust.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Tõesti, demokraatide ühendus kohtus härra Mart Laariga ja meil oli sisukas vestlus, mille jooksul me saime kinnitust arvamusele, et Mart Laar saab selle tööga hakkama. Me rääkisime n-ö eilsest päevast ja tänasest päevast ning tema tulevikunägemustest. Nii et minul on küll kahju, et teised ei tahtnud temaga kokku saada, nad oleksid saanud asjale paremini pihta. Mis sa arvad, miks siis teised fraktsioonid ei tahtnud Mart Laariga kokku saada?

Aitäh! See on nüüd kindlasti minu subjektiivne arvamus, aga kordan üle, mis ma juba enne ühele küsimusele vastasin. Ma arvan, et osale rahvasaadikutele on pigem tähtis vorm, mitte sisu. Tähtis on näidata ... Jah, seda on raske öelda. Tähtis ei ole see eesmärk, vaid ... Hea küll, ma jätan pigem ütlemata. Ma ei lasku järgmisesse diskussiooni. Ma ütlen veel kord, et kõigil oli võimalus, ja kui seda ei tahetud kasutada, siis võib järeldada, et mingid otsused olid varem tehtud. Eks me näeme siis siin saalis, millised need otsused on.

Tarmo Leinatamm, palun!

Aitäh! Ma sain teie jutust aru, et ka IRL-i fraktsioon ei tahtnud Mart Laariga kohtuda. Miks te ei tahtnud?

IRL ei korraldanud Mart Laariga eraldi kokkusaamist, sest IRL-i auesimehena on Mart Laar olnud kõikidel meie kokkusaamistel ja kogunemistel. Tõsilugu, ma võin kinnitada, et IRL on Mart Laari nägu, nii nagu Mart Laar on olnud läbi aegade IRL-i nägu. Meil ei olnud vaja eraldi kokkusaamist kokku leppida.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma olen teiega sada protsenti nõus, et sõnal "rumalus" on eri inimeste jaoks erinev tähendus. Ma küsin, kas teie arvates on rumalus ka see, kui üks poliitik teise poliitiku pilti tulistab.

Aitäh! Ma ootasin, et see küsimus täna varem või hiljem tuleb. Ma pean tunnistama, et teie erakonna liige esitas komisjonis analoogse küsimuse, natuke küll teise varjundiga, aga analoogse. Tema küsimuse sisu oli teistsugune. See oli selline, et temal rahanduskomisjoni liikmena on hiljem raske saalis otsuseid vastu võtta. Ta tahtis teada, kuidas Mart Laar hindab seda konkreetset tegevust, millele te viitasite. Mart Laar kordas komisjonis seda, mida ta on varemgi öelnud. Ta palus vabandust ja ütles, et inimene peab olema valmis tunnistama oma eksimusi. Seda ta komisjonis ütles. Mul on nüüd väga huvitav vaadata, kuidas see, kes seda rahanduskomisjonis küsis, täna hääletab, kuidas see vastus teda mõjutas.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te just ütlesite, et IRL on Mart Laari nägu sama palju, kui Mart Laar on IRL-i nägu. Siit minu küsimus: kas pärast tänast hääletust on ka Eesti Pank siis IRL-i nägu?

Aitäh, see on hea küsimus! Ma võin teile kinnitada, et ma loodan – ja see on tõesti minu subjektiivne arvamus ja lootus –, et organisatsioonid, kes praegu Eestit esindavad, ei ole mitte IRL-i nägu, vaid on selle parempoolse maailmavaate nägu, mis Eestil on olnud viimased 20 aastat. Tänu sellele me oleme Eestis tegelikult praegu seal, kus me oleme, võrreldes teiste riikidega, kellega me koos alustasime. Ehk siis ma usun, et Eesti Pank ei ole mingil juhul IRL-i nägu. Mart Laar on öelnud, et ta taandub aktiivsest poliitikast. Arvestades Mart Laari isiksust – vaieldamatult ei ole ta ju tagasihoidlik isiksus –, on tal tõenäoliselt väga palju pooldajaid ja väga palju vastaseid, nagu on üldiselt inimestel, kellel on Eesti poliitikas, ja mitte ainult Eesti poliitikas, vaid kogu maailmas, olnud suur õigus võtta vastu otsuseid ning julgus neid otsuseid teha. Ma arvan, et tema tööd ja tulevasi otsuseid hinnatakse ja jälgitakse veelgi tähelepanelikumalt, kui seda on seni tehtud. Ma usun, et seda enam võib öelda, et ta ei ole mitte IRL-i nägu, vaid ta on selle Euroopa,  nende Euroopa väärtushinnangute nägu, mida me ju Euroopa Liitu astununa kanname.

Rait Maruste, palun!

Tänan! Austatud kolleeg! Ma usun, et Mart Laar on kindlasti väärikas inimene ja sobiv inimene sellesse ametisse, millest me täna räägime. Aga mu küsimus on selline: kas te näete vahet Eesti Panga Nõukogu ja riigiettevõtete nõukogu liikmeks oleku vahel?

Aitäh küsimuse eest! Nüüd me jõuame juba süvafilosoofiasse. Me oleme tunduvalt kaugenenud nendest küsimustest, mis olid rahanduskomisjonis arutusel. Ma lähtuksin täna nendest seadusandlikest initsiatiividest, mis on meile ette kirjutatud. Kui te peate silmas küsimust, millises olukorras Riigikogu liikmed võiksid olla nõukogudes ja millal mitte, siis praegu on seaduse järgi nii, et Eesti Panga Nõukogus – ja mitte ainult seal, vaid ka mitme muu riigile kuuluva ettevõtte nõukogus, kui ma peast öeldes ei eksi, siis näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus – on tegelikult nn segakooslus: osa on Riigikogu liikmed, kes on määratud seadusandlikul baasil, ning osa on määratud vastavate ministrite otsustega. Nii et tänaseid otsuseid tehes me lähtume kehtivast seadusest.

Kajar Lember, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Lähtudes sinu vastustest, äkki selgitad natuke, kuidas eristub sinu arvates vasakpoolne Eesti Panga juhtimine parempoolsest Eesti Panga juhtimisest?

Aitäh, see on hea küsimus! Ma tahan kindlasti sellele vastata ja ma kasutan võimalust. Tegemist on minu subjektiivse arvamusega. Ma arvan, et vasakpoolset maailmavaadet eviv inimene, olenemata sellest, kas ta on pangajuht või ta on ... Ma arvan, et  pangajuhiks on  vasakpoolse maailmavaatega inimesel üldse ses mõttes väga raske pürgida, et tema nägemus rahandus- ja majanduspoliitikast erineb selgelt sellisest edasiviivast majandusmõtlemisest. Kuigi võib-olla ma teen kellelegi liiga, sest kui me vaatame pärast minu sõnavõttu üle Euroopa keskpankade juhid, siis võime avastada nende hulgas ka vasakpoolse maailmavaatega inimesi. Aga teadmata täpselt, kas seal on vasak- või parempoolseid, saan ma rääkida vaid oma subjektiivsetest arusaamadest. Ma arvan, et kui me räägime sellisest lihtsustatud maailmavaatest ega lähe väga süvitsi, siis parempoolse maailmavaatega inimesed ütlevad, et ühiskonna edu aluseks on ettevõtluse toetamine ja madalamad maksud. Vasakpoolsed ütlevad, et pigem vaatame üle maksusüsteemi, tõstame makse, teeme mõned ümberjagamised, kui meil on rohkem võtta, siis meil on ju ka rohkem kellelegi anda jne. Ma arvan, et mingid maksustamise erisused, aga muidugi mitte ainult need, sest loomulikult tulevad sisse ka sotsiaalsed ja mitmed muud aspektid, on see, mis eristab maailmavaateid. Kuid me oleme oma jutuga läinud nüüd kindlasti kaugemale Eesti Panga Nõukogu esimehe valimisest.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka minul ei ole täna Mart Laari kandidatuuri toetamisega probleeme. Aga ma tahaksin täpsustada Mart Laari osalemist arengufondi nõukogus, sest kui ma ei eksi, on ta arengufondi nõukogu liige. Kas kehtivad seadused sunnivad teda sellelt kohalt lahkuma või saab ta seal jätkata?

Aitäh! Ma jään teile vastuse võlgu, ma ei oska seda teile käigu pealt öelda. Me saame selle välja uurida ja täpsustada, kas tal on vaja sellelt ametikohalt lahkuda või mitte. See ei olnud komisjonis arutusel ja ma ei saa seda teile momentaanselt öelda. Uurime välja ja anname teile sellest eraldi teada, vajaduse korral ka kirjalikult.

Urmas Klaas, palun!

Austatud ettekandja! Kui me nüüd siit oma väikesest Eestist välja läheme ja vaatame maailmas natuke avarama pilguga ringi, siis me näeme ju, et endisi peaministreid, presidente, väljapaistvaid poliitikuid, ühiskonnategelasi valitakse või nimetatakse nii panga nõukogu esimeesteks kui ka suurte ettevõtete nõukogu liikmeteks ja esimeesteks. Kas Eestis ei osata selles kontekstis vaadata natuke kaugemale väljapoole või kuidas te õigupoolest diagnoosite seda olukorda, mis meil on nende küsimuste valguses justkui tekkimas?

Aitäh! Ma vastaksin küsimusele, kui teaksin, mida te peate silmas tekkimise all. Jah, loomulikult, kui peatuda Mart Laari isikul eraldi, siis tema CV-d vaadates te näete, et ta on olnud küll kommertspangas, aga on olnud ka panganduses nõukogu liikme staatuses. Nii et kindlasti on ta panganduse lõhna, kui nii võib öelda, lähemalt tundnud.
Aga kui te küsite selles kontekstis, et mis on tinginud siin saalis küsimuste esitamise, siis ma arvan, et see on tegelikult hea, kui küsimusi esitatakse. Mulle meeldib teha statistikat ja ma vaatasin huvi pärast, milline oli varasemate otsuste tegemisel küsimuste esitamise olukord. 2008. aastal 13. mail, kui Jaan Sven Männik nimetati panga nõukogu esimeheks, ei võimaldanud seadus tal Riigikogu kõnepulti tulla. Kuid samal ajal tuleb nentida, et ühtegi küsimust ei küsitud tookord ka komisjoni esindajalt. Samamoodi ei küsitud mitte ühtegi küsimust 2003. aastal, kui Mart Sõrg 12. juunil ametisse kinnitati, ma vaatasin neid stenogramme. Ma arvan, et me oleme lihtsalt hakanud kõikidest küsimustest veelgi rohkem huvituma. Vaieldamatult on Mart Laar ka inimene, kelle kohta võime ühelt poolt öelda, et me tunneme teda väga hästi, ja teiselt poolt osa inimesi ütleb, et nad tahaksid tema kohta veel ja veel midagi teada saada. Ma arvan, et see on väga õige ja väga mõistlik. Selleks see saal ju siin on, et diskussioonid maha pidada ja oma arvamust kujundada.

Head ametikaaslased! Enne kui me istungiga edasi läheme, ma palun tõesti saalis suuremat vaikust, muidu on väga raske arutelu jälgida. Kui kellelgi on ettepanek teha vaheaeg, et saaks jutud ära rääkida, siis me võime ka seda teha. Ma palun saalis vaikust, saalis on liiga suur lärm! Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Rahanduskomisjonis oli meil põgusalt juttu sellest, et keskpanga juhtimises võib täheldada kaht suunda kas või võlakriisi lahendamise meetodite valikul. Sellepärast ma küsingi teie arvamust, kas keskpanga sekkumine võlakirjaturule, samuti keskpanga teenitud intresside Kreekale tagastamise plaan on vasakpoolse või parempoolse pangajuhtimise näide.

Aitäh! Nüüd me ei diskuteeri enam mitte ainult vasak- ja parempoolsuse üle, vaid avame diskussiooni ka teemal, milline peab olema keskpanga roll Euroopas, mis ajani ja missugustes etappides võib keskpank osaleda riikide võlakirjade ostmisel, millega ju tegelikult aidatakse teisi riike. Sel teemal on rahanduskomisjonil olnud Eesti keskpanga juhtkonnaga eraldi kokkusaamisi, kus laual on olnud hea kolleegi Aivar Sõerdi esitatud küsimusega analoogsed küsimused. Keskpanga praegune president on rahanduskomisjonile öelnud, et see piir on juba käes, et tegelikult me võime ühel hetkel nentida, et täiendavate võlakirjade ostmine ei pruugi olla õige otsus. Aga see on täiesti eraldi teema. Ma arvan, et nendel teemadel me võime kunagi tulevikus eraldi diskuteerida.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tahaksin ühe asja ära seletada. Kõik uuringud näitavad, et inimesed on õnnelikumad ja tervemad nendes riikides, kus on pikka aega olnud võimul vasakpoolsed erakonnad, sh sotsiaaldemokraadid. Ma soovin teada, miks on vaja erakondlikku, st parempoolset poliitikat ajada Eesti Pangas, te võite teha seda ju siinsamas Riigikogus. Palun korda üle need viis punkti, miks on vaja ajada erakondlikku poliitikat pangas!

Aitäh! Mis puutub teie küsimuse esimesse poolde, mis ei olnudki tegelikult küsimus, vaid teie jaoks fakti konstateering, siis siin me jääme eri arvamusele. Selles ei ole midagi imelikku, teil on õigus oma arvamusele. Te jõudsite põimida küsimuse selliselt, et nimetasite parempoolset poliitikat ja siis jõudsite lõpuks erakondliku poliitika juurde. Ma püüan siis vastata mõlema asja kohta.
Kõigepealt erakondlikust poliitikast. Ma juba ütlesin siit kõnepuldist ühele küsimusele vastates ja julgen teile otsa vaadates kinnitada: ma arvan, et Mart Laar ei aja Eesti Pangas erakondlikku poliitikat, päris kindlasti mitte. Ta ei aja erakondlikku poliitikat! Ma loodan, et Mart Laar ajab parempoolset poliitikat, ma tõesti siiralt loodan seda. Mida ta seal tegema hakkab ja kuidas ta käitub, see on meile kõigile juba varsti näha. Aga ma tõesti siiralt loodan, et jätkub see poliitika, mida Eestis on 20 aastat aetud, ja seda eri tasemetel, eri valitsusasutuste tasemel ja ka nende asutuste tasemel, kes ei ole üldse poliitikaga seotud. Keskpank ei ole seotud igapäevapoliitikaga, küll aga on ta väga selgelt seotud igapäevaste rahanduspoliitiliste otsustega. Kui keegi ütleb, et Mart Laar taandub poliitikast, siis ma ütlen, et küsimus on, mida me poliitika all mõistame. Ma arvan, et Mart Laar ei tohiks mingil juhul taanduda majandus- ja rahanduspoliitilistest otsustest. Just selleks on ju nõukogu loodud, et vaadata, kuidas juhatus käitub, andma juhatusele suuniseid, ja need suunised peaksid lähtuma Euroopa huvidest. Niisiis, tegu on majandus- ja rahanduspoliitiliste otsustega.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Esiteks tahan sind vabastada lubadusest anda kirjalik vastus seoses arengufondiga ja Eesti Panga Nõukogu esimeheks olemisega. Ka praegune Eesti Panga Nõukogu esimees Jaan Sven Männik, kes muide oli kunagi ka IRL-i presidendikandidaat, kuulub arengufondi nõukogusse. Nii et see ei ole seadusega keelatud. Aga nüüd minu küsimus. Kas siis, kui te komisjonis kohtusite Mart Laariga, keda ma kandidaadina kahtlemata toetan, tuli jutuks ka see, mismoodi Mart Laari nõukogu esimeheks olemise ajal Eesti Panga Nõukogu või laiemalt Eesti Panga töö või kommunikatsioon muutub, võrreldes praegusega?

Aitäh, väga hea küsimus! See ei tulnud jutuks sellises kontekstis, nagu teie praegu küsisite. Küsiti üldiselt, tunti huvi, milline on Mardi nägemus Euroopa tänases kriisisituatsioonis. Mart ütles selle kohta, et tuleb ajada konservatiivset rahandus- ja majanduspoliitikat, see oli tema selge seisukoht. Me ei läinud süvitsi ja ka komisjonis – kuigi ma rõhutan, et komisjoni liikmetel on õigus küsida limiteerimata arv küsimusi – ei olnud pikemat diskussiooni teemal, milliseid konkreetseid samme peaks lähiajal astuma. Vaevalt et on vaja teha kiireid selgeid reforme. Eesti Pank on ju tegelikult osa Euroopa keskpankade süsteemist. Ühelt poolt ta ei ole eraldiseisev üksus, teistpidi ta on iseseisev üksus. Ma ei ole ise selles struktuuris sees olnud, aga ma kujutan ette, et kõikide pangajuhtide mõtted ja ideed tulevad arutusele mingitel konkreetsetel koosolekutel. Ma kujutan ette, et just sellistel koosolekutel suudab ka Mart Laar anda väga selgelt oma nägemusi edasi.

Mihhail Stalnuhhin, protseduuriline küsimus, palun!

Härra juhataja! Minu teada on meil täna ees salajane hääletamine. Kas protseduur on muutunud? Ettekandja vastuses kõlas, et ta vaatab huviga, kuidas härra Laari vastus komisjonis – mina olin see, kes küsis portree pihta laskmise kohta – mind mõjutab ja kuidas ma hääletan. Kas protseduur on tõesti muutunud ja keegi, näiteks komisjonipoolne ettekandja, saab kätte hääletamisprotokolli? Kuidas ma peaksin sellest jälgimisest aru saama?

Aitäh! Me peame sellest aru saama selliselt, et vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 79 lõike 2 punktile 6 on tänane hääletus salajane. Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas te võite meile öelda, milline on rahanduskomisjoni või ka teie isiklik hinnang Eesti Panga Nõukogu senise esimehe härra Jaan Männiku tegevusele? See on ju ka tänase otsustuse juures oluline.

Aitäh! Ma arvan, et Jaan Sven Männik on saanud oma ametiajal Eesti Panga juhtimisega väga hästi hakkama, juhtimisega selles kontekstis, mis kuulub nõukogu esimehe kohustuste hulka.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie ülimalt subjektiivne, hinnanguline ja halvustav kirjeldus sellest, mis on vasakpoolsus ja millised on vasakpoolsed, meenutas mulle väga omaaegse Taani karikaturisti Herluf Bidstrupi kirjeldusi sellest, mis on kapitalism ning millised on kapitalistid. Te ütlesite, et loodate, et see saal toetab 100% Mart Laari kandidatuuri, kuna Laar on IRL-i nägu ja IRL on Laari nägu ning kuna Laar hakkab Eesti Pangas ajama väga parempoolset poliitikat. Miks te arvate, et sellised argumendid peaksid saalis 100%-lise toetuse tooma? Kas te tõepoolest kahtlustate, et kõik vasakpoolsed siin saalis on tegelikult salaja parempoolsed?

Aitäh! Huvitav on see, et oma küsimuses te asetate päris mitmele küsimusele antud vastused ühte patta. Mina ütleksin vastupidi: ma arvan, et te võiksite vasakpoolsetena Mart Laari toetada, kuna ta ajab konservatiivset rahapoliitikat, mida ta on ajanud siiamaani. Ma ei näe mingit põhjust, miks ta ei peaks ajama seda konservatiivset rahapoliitikat, mida Eesti on ajanud kõigi nende aastate jooksul. Kui me vaatame, mis toimub Euroopas – just mõned päevad tagasi menetlesime ühele abi saavale riigile antavat paketti –, siis me näeme, et Euroopas on väga palju probleeme rahandus- ja majandusvaldkonnas. Ja kui me vaatame, milline on Eesti situatsioon just nendessamades valdkondades, siis me näeme, et meil on selles kontekstis väljaöeldud sõnade ja teemade järgi väga hea positsioon. Kindlasti on oma osa selles, et meil on selline hea positsioon, kus meie riigivõlg on väike, kus meie kulud ei ületa tulusid, kus silme ees on siht, et me ei ela tulevaste põlvede arvel, mingil määral ka Mart Laaril.

Protseduuriline küsimus, Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Selline kummaline diskussioon äratab palju protseduurilisi küsimusi. Siin kõlas üks küsimus, mille sisu oli selles, et miks nad küsivad. Mul tekkis kohe küsimus, kas meie töökorda on muudetud ja on olemas selliseid otsuse eelnõu menetlemise protseduure, kus selleks, et küsida, peaksime kellegi käest luba küsima. Või on jõus ikka need paragrahvid, mis annavad igale Riigikogu liikmele võimaluse otsuse eelnõu menetlemisel üks küsimus esitada, ilma et keegi sellest hämmingusse sattuks?

Aitäh! Me lähtume küsimuste-vastuste voorus kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 3, mis ütleb, et üks küsimus. Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Paraku kukkus välja nii, et meie justkui ootasime, et härra Laar tuleb ennast n-ö vestluskaaslaseks pakkuma, ja härra Laar ootas vastupidist. Seepärast tuligi välja, et meil on eelisseisus ainult demokraadid ja IRL-i fraktsioon, kes temaga suhtlesid. Ma üritan nüüd küsida teie käest. Kuna härra Laari kokkupuude pangandusega on tõepoolest ammu teada, kas te olete siis äkki arutanud kas komisjonis või fraktsioonis, kuidas tulevane Eesti Panga Nõukogu esimees hindab oma rublatehingut?

Aitäh! Me ei ole seda arutanud.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitäh! Sven, kuule, kas sa mäletad, me leppisime enne kokku, et üle 20 sekundi ühele küsimusele ei vasta?

Aitäh! Tuli meelde ja püüan nüüd kiiremalt vastata.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mis sa arvad, kas sinu kaasettekanne tuli Mart Laari toetusele sellel hääletusel kasuks või kahjuks?

See hinnang oleks subjektiivne. Ma arvan, et kui te küsite minu arvamust, siis teid huvitab, mida mõtleb rahanduskomisjon või mida mõtleb rahanduskomisjoni esimees Mart Laarist. Kuna komisjonis oli kokku võttes üldse kolm kuni viis küsimust, siis me oleksime võinud tänase diskussiooni maha pidada kahe minutiga. Nendest kolmest kuni viiest küsimusest pooled ei lähtunud minu hinnangul rahandus- ega majanduspoliitikast. Nii et ma püüdsin anda teile oma parima arusaama järgi edasi oma nägemust Mart Laarist. Kui see aitab kaasa teie mõttele, kuidas hääletada, siis ma loodan, et ainult positiivselt.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui Vabariigi President tegi teatavaks oma otsuse esitada panga nõukogu esimehe kandidaadiks kolleeg Mart Laar, siis käivitusid arusaadavalt ka diskussioonid selle üle, kas ta on piisavalt hea kandidaat sellele kohale, kas on paremaid või mida Mart Laar võiks lisaks sellele ametile teha. Üks vahest oodatudki diskussioon oli see, et kui avalikkus on pidanud juba tavapäraseks, et all-linnas on võimalik saada ametikohti vaat et pea ainult poliitilise pädevuse järgi, kas siis Toompeal on õigus või kohane kinnitada kõrgele riiklikule ametikohale inimest vaatamata tema poliitilisele pädevusele, tema oskustele ja teadmistele. Mul on hea meel, et täna saab siin ilmselt kinnitust see teine variant. Oli ka selliseid diskussioone, mille kohta õnneks siitsamast saalistki inimesed ütlesid, et need ei väljenda head lastetuba, ei ole kohased ega soliidsed. Lisaks sellele küsiti, kas Eesti Pank vajab nõukogu juhiks ajaloolast. Oh seda koledat eriala, mis Mart Laar on omal ajal omandanud, ja vähe sellest, tal on jätkunud jaksu, tahtekindlust ja tarkust omandada sellel alal doktorikraad! Siin saalis on olnud aegade jooksul ja on ka praegu väga palju ajaloolasi. Ma võin öelda, ka matemaatikuna kinnitada ja öelda, et mis siis et ajaloolane, ikkagi inimene.
Ma arvan, et me võiksime täna endale tunnistada, omada südant ja mõistust teadmaks, et Eesti Pangas on olemas nii finantsalane kui ka tehniline pädevus. Kindlasti vajab Eesti Pank, Eesti rahapoliitika ja ka Euroopa rahapoliitika aga riigimehelikkust, vajab selgeid otsuseid, enesekehtestamise oskust ja konservatiivsust. Meie soovime Mart Laarile selles töös jõudu, jaksu ja ikka seda, et ta selge sõna, selge mõte ja julgus otsustada, konservatiivselt rahapoliitikale läheneda kuhugi ei kaoks. Aitäh teile ja Mart Laarile edu ja tervist!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen praegu siin kõnetoolis väga delikaatses olukorras. Ma saan aru teist, kes te leiate, et tänu oma silmapaistvale tegevusele 20 aasta jooksul Eesti poliitikas väärib Mart Laar väärikat sinekuuri. Ma saan aru ka sellest survest, millega öeldakse, et iga vastulause tema parteipoliitilisele määramisele Eesti Panga Nõukogu esimeheks oleks justkui maaslamaja löömine. Ma ei taha rääkida maaslamajast, ma tahan rääkida neist inimestest, kes on sõlminud parteipoliitilise kokkuleppe ja kasutavad selle peitmiseks õõnsaid argumente. Räägitakse Mart Laari kompetentsusest. Aga kellega võrreldes me tema kompetentsust mõõdame? Kui me võrdleme tema kompetentsust näiteks professor Enn Listra omaga, kui me võrdleme tema kompetentsust professorite Irene Kulli, Urmas Varblase või professor Raul Eametsa omaga, isegi kui me võrdleme tema ja Eesti Panga Nõukogu praeguse esimehe Jaan Männiku kompetentsust, siis tuleb ju välja, et tema ametisse nimetamine on parteipoliitiline kokkulepe.
Seni on lähtutud sellest, et põhiseaduses nimetatud ametikohti täidavad inimesed, kes ei kuulu erakonda. Ka varem on nendele kohtadele satutud parteipoliitiliste kokkulepetega, aga nii Andres Lipstok kui ka Märt Rask lahkusid erakonnast päeval, kui nad asusid ametisse. Isegi avalik-õiguslike ülikoolide rektorid Mait Klaassen ja Signe Kivi lahkusid erakonnast pärast seda, kui nad olid rektoriks valitud. Rääkimata Mart Laari poliitilisest eakaaslasest Arnold Rüütlist, kes oli samuti ühe erakonna auesimees – ka tema lahkus erakonnast. Nii et ei saa öelda, et ühe erakonna auesimehe tiitel annab erilised volitused. Täna jäi vastuseta küsimus, millal Mart Laar parteipoliitikast lahkus, ja ometi kinnitas president Toomas Hendrik Ilves eelmise aasta lõpus, et poliitikuid ta sellel kevadel kolmele põhiseaduslikule ametikohale ei nimeta.
Ma lugesin Mart Laari artiklit Margaret Thatcherist. Ka järelehüüdes Suurbritannia legendaarsele naispeaministrile suutis Mart Laar jõuda ikkagi kohaliku poliitikani – ta jõudis selleni, et Tallinnas tuleks valimisseadust muuta. Mina arvan, et leinata on võimalik ka ilma kohalikku poliitikasse näppu pistmata. Parteipoliitikast lahkunud inimene suudab leinata ilma Tallinna valimisseadust muutmata.
Mul on kahju, et Mart Laar loobus täna oma sõnaõigusest. Olen pidanud normaalseks seda, et ta siin Riigikogus olles ei ole aasta aega kordagi suures saalis sõna võtnud ja et ta väga harva jääb saali kauemaks kui kohaloleku kontrolli ajaks. Aga täna oli see koht, kus oleks olnud kohane näidata oma head vormi, sest just sellepärast muudeti aastal 2009 Riigikogu kodu- ja töökorda, et sellistesse olulistesse ametitesse nimetatavad inimesed saaksid avaldada oma seisukohti siin suures saalis. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tuleb öelda, et ehkki eelnenud arutelu oli omajagu lõbus, oli selles ka kurbi noote. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et Eesti Panga juhtimine ei peaks olema ega tohiks olla parteipoliitiline. Seetõttu me tundsime siirast heameelt, kui president Ilves lubas esitada riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaatideks poliitiliselt sõltumatud isikud. Kahjuks pidime tundma pettumust, kui avalikuks sai kandidaat Eesti Panga Nõukogu esimehe kohale. Kui president Mart Laari kandidatuuri esitas, siis nimetas ta oma kandidaati tegevpoliitikast taandunuks. Seetõttu oli eriti kummastav kuulda sellele vahetult järgnenud IRL-i esimehe Urmas Reinsalu kinnitust, et panga nõukogu juhina ei jää Mart Laar poliitikast kõrvale. Samuti oli kummastav kuulda Mart Laari enda teadet selle kohta, et ta ei kavatse erakondlikku kuuluvust peatada.
Teadmata täpselt, kuidas ja millises sõnastuses president Ilves ja Mart Laar oma vestluses viimase edasist poliitilist aktiivsust käsitlesid, tuleb tõdeda, et president on pandud ebamugavasse olukorda. Eile ajakirjanduses ilmunud intervjuus tõdeb president Ilves: "Riigikontrolöriks esitasin Tartu Ülikooli endise rektori Alar Karise ja parlament nimetas ta ametisse. Keegi ei arva, et Alar Karis on poliitik. Riigikohtu esimehe kandidaadina esitasin parlamendile Priit Pikamäe, samuti poliitiliselt sõltumatu erakordselt tugeva ja professionaalse juristi. Mis puudutab Mart Laari, siis jah, ta on ühe erakonna auesimees, aga teisalt kõigile silmanähtavalt tegevpoliitikast eemale ja kõrvale tõmbunud. Oleks sisepoliitiliselt asjatundmatu nimetada Mart Laari veel aprillis 2013 päevapoliitikuks." Ma olen presidendiga täiesti nõus Karise ja Pikamäe suhtes. Panga nõukogu kandidaadi osas olen presidendiga paraku täiesti eri meelt.
Ühe erakonna auesimehena ei ole Laar kindlasti oma erakonnast täiesti sõltumatu. Ja kui lugeda näiteks Mart Laari s.a 23. veebruaril Postimehes ilmunud intervjuud, siis ei kõnele ka seal väljendatud Eesti sisepoliitikat puudutavad seisukohad hoopiski mitte päevapoliitikast tagasitõmbumisest, pigem vastupidi. Seetõttu on küsimus, millal Laar tegevpoliitikast ja päevapoliitikast lahkus, igati asjakohane. Muidu ei saa meis ju tekkida vähimatki veendumust selles, et Laar ei hakka Eesti Panga Nõukogu esimehe positsiooni kasutama näiteks valimiskampaaniatesse sekkumiseks. Ma meenutan, et Eesti Panga eelmine president oli poliitiliselt määratud, ja avalikkuse ega asjatundjate arvates ei olnud tegu iseäranis tugeva pangajuhiga. Meenutan ka, et praegusele Eesti Panga Nõukogu esimehele saigi ilmselt saatuslikuks vastuseis koalitsiooni soovile istutada panga presidendiks taas kord poliitik. Kuna Eesti Panga presidendi ametikoha taaspolitiseerimine ebaõnnestus, siis nähtavasti soovitakse nüüd poliitilist kontrolli panga üle tugevdada just panga nõukogu esimehe ametikoha kaudu.
Eesti Panga Nõukogu politiseerimine on ebasoovitav veel ühel põhjusel. Vastavalt Eesti Panga seadusele toob panga nõukogu esimees Riigikogu ette panga nõukogu liikmete kandidaadid. Panga nõukogus on traditsiooniliselt valitsenud üsna delikaatne balanss poliitiliste erakondade esindajate ja sõltumatute ekspertide, peamiselt akadeemikute vahel. Viimaste sekka on enamasti, aga mitte alati kuulunud ka nõukogu esimees. Seda printsiipi rikkudes riskime võimalusega, et tulevane panga nõukogu koosneb ainult poliitilistest kandidaatidest ja esindajatest, või seda vähemasti tajutakse niimoodi.
Ja veel üks aspekt, mida ei saa jätta tähelepanuta. Eesti Panga värske president on üsna pretsedenditul moel ja üsna jõulisel viisil asunud lahti harutama mõningaid panga varasemas ajaloos adekvaatse lahenduseta jäänud skandaale ja segadusi, eeskätt nn VEB Fondi nõuetega seonduvat. Panga juhtimise nähtav politiseerimine ei ole kindlasti kooskõlas avalikkuse põhjendatud ootusega, et kõik need omal ajal vastuseta jäänud küsimused saavad ükskord selged ja ammendavad vastused.
Kokku võttes soovivad Mart Laarile jõudu ja jaksu ka sotsiaaldemokraadid. Eesti Panga Nõukogu esimehe kohale ei saa me teda paraku toetada.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, lubage mul veel kord ette lugeda, et tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 79 lõike 2 punktist 6 on Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamisel Riigikogu istungil hääletamine salajane.
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 415. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu 34 ja 4 on erapooletud. Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esitatud Riigikogu otsuse "Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu 415 on otsusena vastu võetud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, sellega on tänane istung lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.56.