Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan 13 Riigikogu liikme nimel üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab uusi tuuli Eesti välispoliitikas, konkreetsemalt juba kurikuulsaks saanud repliiki "ühe daami" kohta. Kuigi see väljaütlemine pälvis Eesti avalikkuses ja meedias suure pahameeletormi, on peaminister ise olnud selle kommenteerimisel hämmastavalt kidakeelne ja ka välisminister, kes veebruarikuus siin kõnepuldis rääkis väärtuspõhisest välispoliitikast ja inimõiguste ülimuslikkusest kõigi välispoliitika aspektide puhul, kaasa arvatud välismajanduspoliitika, on olnud üsna sõnaaher peaministri avalduse kommenteerimisel. Meie arvates on mõistlik, et peaminister saab võimaluse väljaöeldut parlamendiliikmete ees selgitada, ja seetõttu me esitame talle viis küsimust.
Esiteks: "Kas Teie Ukraina meedias tsiteeritud väljaütlemine "ühest daamist", kes ei peaks olema takistuseks Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja Euroopa Liidu suhetele, on Teie arvates kooskõlas väärtuspõhise välispoliitika põhimõtetega?" Teiseks: "Kuidas hindate oma visiidi tulemuslikkust Teid saatnud Ukrainas ärihuve omavate Eesti ettevõtjate, sealhulgas hiljuti Teie erakonda 50 000 euroga toetanud Hillar Tederi jaoks?" Kolmandaks: "Kas ja kuivõrd aitasid Teie Ukraina võimudele meelepärased, ent Euroopa Liidu valdavast lähenemisest lahknevad avaldused kaasa Teid saatnud ettevõtjate ärihuvide edendamisele Ukrainas?" Neljandaks: "Kas Ukraina visiidil Eesti majandushuve esindades järgisite välisminister Urmas Paeti Riigikogule tehtud ettekandes väljendatud põhimõtet väärtuste ja inimõiguste ülimuslikkusest Eesti välismajanduspoliitikas?" Ja viies tulevikku suunatud küsimus, kuigi lähtub minevikust: kuna valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade suurtoetajate hulgas on olnud ettevõtjaid, kellel on olnud Valgevenes ärihuve, siis, nagu kolleeg Randpere on väljendunud, kui kaugele on peaminister valmis uues doktriinis minema? Kas valitsuskabineti liikmetelt võib tulevikus oodata ka Valgevene kohta Euroopa Liidu poliitikast oluliselt lahku minevaid avaldusi? Aitäh!

Tänan! Olen juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Selgub, et täna teateid ei ole, välja arvatud see, et kevad ikka tuleb.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Head kolleegid, nüüd väike päevakorra täpsustus. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu 419 teine lugemine ja selle raames teeb ettekande rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 343 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni seisukoht selle eelnõu suhtes ei ole muutunud. Nagu oleme märkinud, on üks eelnõu algatamise ajendeid õiguskantsleri ettepanek Riigikogule. Meie arvates on õiguskantsler lasknud ennast selles küsimuses tõmmata inetusse päevapoliitilisse võitlusesse Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linna vahel. Tolle võitluse algpõhjus aga on eile siin saalis arutatud küsimus õppekeele osas erandi võimaldamisest gümnaasiumidele, kes seda seaduse alusel ja pedagoogilistel põhjustel on taotlenud. Paindumatu ja poliitiliselt motiveeritud keeldumine tõi kaasa kohaliku omavalitsuse otsuse minna munitsipaalomandis oleva erakooli asutamise teed.
Nagu oleme öelnud, sotsiaaldemokraadid ei kiida kuidagi heaks seda sunnitud käiku, millega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud erandivõimalust asutakse realiseerima teise seaduse kaudu ehk siis erakooliseaduse kaudu. Vastutustundlik valitsus peaks selle käigu peale üle vaatama oma otsused erandite kohta, mitte kasutama oma parlamendienamust, et kohalikule võimule lihtsalt ära teha. Sotsiaaldemokraadid kutsuvad nii Riigikogu kui valitsust veel kord üles otsima venekeelse hariduse probleemile sisulisi ja terviklikke lahendusi, mis tagaksid nii head aineteadmised kui ka eesti keele oskuse ning võimaldaksid venekeelsetel noortel täiel määral panustada Eesti ühiskonda. Nimetatud eelnõu ilmselgelt sellist terviklikku lahendust ei paku ning me hääletame selle vastu. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme seaduseelnõu lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 343. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu 419 teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate otsuse eelnõust, mis kannab numbrit 419. Tegemist on Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu teise lugemisega. Kooskõlas Riigikogus 15. septembril 2012. aastal vastuvõetud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse § 5 lõikega 1 vajab Eesti Vabariigi esindaja memorandumi kavandi küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks Riigikogu eelnevat otsust.
Küpros esitas euroalale avalduse finantsabi saamiseks 25. juunil 2012. Seejärel algasid Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMF-i ehk siis nn troika läbirääkimised Küprosega, et abiprogrammis täpsemalt kokku leppida. Memorandum konkreetsete majanduspoliitilise tingimuste kohta on Küprose abiprogrammi peamine alusdokument. Abiprogrammi põhieesmärk on taastada usaldus Küprose panganduse vastu, jätkata eelarve konsolideerimist ja ellu viia struktuurireformid. Abiprogrammi maht on kuni 10 miljardit eurot, sh Euroopa stabiilsusmehhanismi poolt 9 miljardit ja IMF-i poolt 1 miljard eurot. Abiprogramm kestab kolm aastat ja finantsabi kasutamise lõpptähtaeg on 31. märts 2016.
Eelnõu 419 esimene lugemine toimus 17. aprillil ehk siis eile. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 17. aprill kell 17.19. Kuna selleks ajaks muudatusettepanekuid ei esitatud, siis lisaarutelu komisjonis ei toimunud. Eelnõu teist lugemist puudutavad otsused langetati rahanduskomisjoni erakorralisel istungil 17. aprillil. Komisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Otsuse poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Palun nüüd küsimused! Alustame kolleeg Lauri Laasist.

Austatud ettekandja! Küsimus on järgmine. Juhul kui läheb nii, et Riigikogu täna otsustab, et me seda eelnõu ei toeta, siis mis saab edasi? Kas Küprost toetatakse ka ilma Eesti osavõtuta, st vastu Eesti tahtmist, või ainult koos Eestiga?

Kui me mullu Euroopa stabiilsusmehhanismi käsitlevat eelnõu menetlesime, siis see küsimus oli ka päevakorral. Vastavalt ESM-i puudutavatele sätetele on võimalik teatava häälteenamusega võtta vastu otsus ka siis, kui osa riike on mingi konkreetse otsuse vastu. Tegemist oli nn 85% seadusega.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Tõepoolest, 30. augustil eelmisel aastal sai seda ESM-i reeglistikku arutatud. Kas see tegelikult tähendab, et kui Eesti oleks ainukene ESM-is osalev riik, kes ütleb ei, siis me osaleksime vastu omaenda parlamendi tahet ikka selles abipaketis?

Need küsimused on ajendatud otsusest, mis eelmisel aastal vastu võeti. Meil oli siis päris korralik debatt. Mul ei ole kogu lepingut siin käepärast, kuid tuletan teile mälu järgi meelde, et seal sätestati, et kui vastuolijaid on alla 15%, siis abi vajav riik siiski toetust saab. Nende riikide puhul, kes mingil põhjusel on kõrvale jäänud, toimuvad täiendavad menetlused, mis on MoU-s kirjas.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Lugupeetud ettekandja! Kui ESM asutati, siis ettekandjad väitsid, et see on Eesti riigile hästi kasulik finantsinvesteering ja selle pealt me hakkame teenima. Eile selgus härra ministri vastusest, et me ei teeni midagi. See raha läheb tagasi Kreekale ja ilmselt ka Küprosele. Miks riik oma investeeringutega nii erinevalt ringi käib? Näiteks Estonian Airile antakse laenu 15%-ga, Küprosele ja Kreekale aga tasuta.

Eile rahanduskomisjonis seda teemat üleval ei olnud. Opositsiooni esindajad üldse selle eelnõu menetlemisprotsessi vastu erilist huvi üles ei näidanud ja küsimusi üles ei tõstnud. Viiest opositsiooni esindajast oli kohal üks ja ka tema sellist teemat ei püstitanud. Nii et praegu ei ole niisugune küsimuseasetus kohane. Estonian Air ei ole mingilgi määral selle eelnõuga seotud.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Ma saan aru, et kui asi on kiire, siis on ta kiire. Kas sul, hea kolleeg, on informatsiooni, mis riigid on seda memorandumit juba toetanud?

See on hea küsimus! Mul ei ole seda informatsiooni, küll aga võin täiskogule öelda, et on kokku lepitud, et liikmesriigid langetavad oma otsuse ajavahemikul 15.–18. aprill. Vastavalt sellele ajagraafikule peavad osalised olenevalt oma riigisisestest protseduuridest – osal on tegemist parlamendi, osal valitsuse tasemega – otsuse langetama. Kas me oleme täna kõige viimane või kõige esimene, ma ei oska öelda. Tõenäoliselt me esimesed ei ole, täna on ju juba 18. aprill. Küllap riigid, kes otsuse täna vastu võtavad, on viimaste hulgas.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Olles see ainukene opositsiooni esindaja, kes eile rahanduskomisjoni istungil viibis, tahan ma küsida muudatusettepanekute tegemise võimalikkuse kohta. Nagu me näeme, otsuse eelnõu koosneb viierealisest sisust. Kui Eesti parlamendil oleks soov, kas tal oleks võimalik sellele otsusele lisada ka preambul, kus me kinnitame üle mõningad põhimõtted? Rahanduskomisjoni arutelul tuli välja, et ka valitsusliidus ollakse üsna skeptilised väljavaate suhtes, et Küpros 100% endale võetud kohustusi täidab.

Ma alustan sellest, millega teie lõpetasite. Ma kinnitan täiskogule, et rahanduskomisjonis ei ole olnud diskussiooni, kus oleks jäänud prevaleerima arvamus, et vaevalt Küpros midagi tagasi maksab. See on Kadri Simsoni hetkeinterpretatsioon ja selle ma lükkan kindlasti ümber.
Nüüd teie küsimuse esimesest poolest. Hea kolleeg Eiki Nestor on öelnud, et Riigikogu liige võib teha igasuguseid ettepanekuid, ükskõik mis talle pähe ka ei tule. Iseasi on, kas need ettepanekud on aktsepteeritavad meie kodu- ja töökorra seadusest lähtuvalt ning kas me saame neid hääletada, kuid võtta ära õigust teha ettepanekuid ükskõik millise paragrahvi muutmiseks ükskõik millises sõnastuses ei saa teilt mitte keegi.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Hea ettekandja! Koalitsioonipoliitikuna tuleb mul selle eelnõu poolt hääletada, aga samas hinges on natuke raske. Kui hakata mõtlema, kuidas Küpros pole viimasel ajal oma rahandusega üldse hakkama saanud – toon näiteks pankade suured laenukustutused poliitikutele jne –, siis mida sa selle peale hingekosutuseks võiksid öelda?

Tundub, et eile, kui rahandusminister siin puldis oli, teil sellist hingekosutust vaja ei olnud, teil tekkis see tarvidus üleöö. Aga ei ole hullu! Võiks öelda nii. Need riigid, kes on elanud üle oma võimete – miks on nad jõudnud selliste probleemide ette, et on vaja Euroopalt abi küsida? Asi on selles, et nende varasemad maksupoliitilised ja üldse finantspoliitilised otsused ei ole olnud jätkusuutlikud. Suure tõenäosusega on enamikul sellistel riikidel olnud eelarved tasakaalust ära, laenukoormused on järjepidevalt suurenenud, on elatud üle oma võimete. Nüüd, kui on esitatud abipalved Euroopale, siis me peaksime oma otsuste tegemisel  lähtuma sellest, kuidas need abi vajavad riigid kavatsevad oma probleemidest üle saada. Ma tuletan meelde, et eelmisel aastal ajakirjanikud küsisid Kreeka menetluse ajal isegi seda, kas Euroopa Liit ei ole mõelnud, et Kreeka võiks selle laenu tagatisena pantida mingeid oma saari, teatud kinnisvara või veel midagi, mis on riigi omandis. Euroopa jaoks saavad aga tagatiseks olla vaid reformid, mida riik teeb.
Siinkohal pean ma küll ütlema, et otsused, mis Iirimaal, Portugalil, Kreekal ja nüüd ka Küprosel on vaja teha, et oma tulusid suurendada ja kulusid vähendada, ei ole kerged otsused. Nad peavad otsustama, milline kinnisvara maha müüa, millised ettevõtted privatiseerida, ja langetama ka maksupoliitilisi otsuseid. Ma arvan, et see on tegelikult meie garantii, et kui me oleme selles ühes Euroopa peres – ka koos Küprosega –, siis me jagame neid väärtusi, mis Euroopa Liidus on. Kui mõni riik on end oma finantspoliitiliste otsustega viinud olukorda, kus tal on väga raske, siis talle minnakse nõu ja jõuga appi. Minu arvates see kahepoolne leping, mis meil laua peal on, peaks küll Küprose uuesti tagasi ree peale aitama, kui nii võib öelda. Kui te uurite ka MoU kavandit, siis näete, et juba aastal 2015 peaks majandus kasvule pöörama.

Palun, kolleeg Toomas Tõniste!

Hea esineja! Kas Riigikogu Küprose toetusrühm ka selle eelnõu aruteludes aktiivselt osales ning oma jõu ja nõuga abiks oli?

Küprose toetusrühm ei ole mingit proaktiivset toimingut teinud. Vähemalt rahanduskomisjonile ei ole nad ühtegi ettepanekut eraldi edastanud.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Austatud komisjoni esimees! Kas Küprosele antav laen teenib ka intressitulu? Ja kui teenib, kas see kantakse tallegi samamoodi nagu Kreekale tagasi? Kui kantakse, kes siis lõpuks laenu teenindamisega seotud kulud katab?

Teil oli mitu küsimust: kas laen teenib intressitulu ja kui teenib, siis mis selle tuluga tulevikus tehakse? Vastus esimesele küsimusele: jah, teenib intressi. Sellest rääkis eile rahandusminister siin puldis suhteliselt pikalt ja põhjalikult, andes ülevaate, millised on Euroopa stabiilsusmehhanismi funktsioneerimise eeldused, kuidas see töötab. Kuna tegemist on laenu andmisega, siis ESM hangib ise turult raha. Tuletan meelde, et me osaleme ESM-is natuke alla 0,2% ulatuses – 0,186%, kui täpne olla. Selles ulatuses garanteerime meie neid laene, mida ESM turult hangib.
Tulen veel kord tagasi selle juurde, miks üldse selline finantsskeem on ja millal asub ESM tegelikult liikmesriiki abistama, kui ülejäänud liikmed on nõusoleku andnud. Tegu on olukordadega, kus probleemne riik enam turgudelt raha ei saa. Siis tuleb mängu ESM. Reaalelus tähendab see seda, et ESM laenab finantsturgudelt raha, ta saab seda oma kõrge reitingu tõttu suhteliselt odavalt ja seda laenu garanteerivad teised Euroopa riigid. ESM annab selle laenuraha edasi probleemsele riigile, antud juhul Küprosele. On teada ka, mitme baaspunktiga laenu antakse. Antud juhul vist, kui ma ei eksi, on teenustasu 50 täiendavat preemiapunkti igalt väljamakselt. Ehk siis tegemist on tehinguga, turult raha hankimise ja edasiandmisega probleemsele riigile, kes turult muidu raha kätte ei saaks. See on vastuse esimene pool.
Teiseks, mis saab nendest intressidest, mida ESM sellelt laenult teenib? Seni meil ei ole mingit informatsiooni, kas peaks need summad kustutama, peaks need tagasi maksma või tegema midagi kolmandat. ESM-i üldine põhimõte, nagu ka rahandusminister ütles, ei ole reaalelus kasumile orienteeritud tegevus. Põhiline eesmärk on tagada Euroopa stabiilsus. Seda kinnitab ka fondi nimi: Euroopa stabiilsusmehhanism.

Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid!

Aitüma! Kas ma saan sinu pakatavast optimismist õigesti aru, et sa oled sada protsenti kindel, et Küpros ja ka teised üle jõu elanud suhteliselt laisad ja lohakad lõuna pool asuvad riigid täidavad kõik endale võetud kohustused? Kinnita mulle seda, et ma ei peaks punast nuppu pressima!

Ma ei pakata optimismist. Vaadates mitme Euroopa riigi probleeme, kaasa arvatud maad, kes on juba EFSF-i või ESM-i kaudu rahalist tuge saanud, pluss riigid, kelle puhul on spekuleeritud, et nende finantsolukord ei ole hea, ma tõesti ei pakata optimismist. Pigem vaatan neid murelikult. Tunda on, et nii mõnigi peaasjalikult just nn vana Euroopa riik pole rahapoliitika vallas mitte kõige targemaid otsuseid langetanud. See on viinud olukorrani, kus Euroopa Liidu keskmine võlatase on juba 80–90%. See on keskmine. Eesti näitaja on umbes 12%. Ei, ma kindlasti ei pakata optimismist.
Nüüd küsimuse teine pool: kas see raha tuleb tagasi? See küsimus oli üleval ka ESM-i puudutanud eelnõu menetlemisel eelmisel aastal. Ma ütleksin, et keegi ei saa raudkindlalt väita, et me saame oma raha tagasi või et me jääme oma rahast ilma. Ent kui me räägime tõenäosusest, siis tõenäosus, et see raha ära kaob, on väga väike. Mis annab aluse niimoodi väita? Annab fakt, et raha ei maksta välja korraga peale otsuse vastuvõtmist, vaid kvartaalselt. Raha antakse vastavalt tehtavatele tegudele ja pidevalt toimub troika monitooring, kas probleemsed riigid – praegusel juhul Küpros, aga ka teised abisaavad maad – täidavad oma lubadusi, kas nad langetavad majanduslikke ja poliitilisi otsuseid, mida nad on lubanud langetada. Kas need riigid erastavad, kas nad viivad ellu lubadusi, mida nad on andnud? See on aluseks järgmistele rahasüstidele. Kõik sellised meetmed vähendavad tõenäosust, et meie raha läheb kaotsi. Ma arvan, et see on korrektne vastus.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! ESM-i on Eesti rahvas panustanud või õigemini panustab selle aasta lõpuks 150 miljonit eurot oma raha. See on ca 2,2 miljardit krooni ja ma arvan, et tänasel päeval olete teie ka ilmselt seda meelt, et tegemist ei ole hea finantsinvesteeringuga, vaid see on Eesti rahva rahaline kingitus Kreekale ja Küprosele.

See ei olnud küsimus, see oli arvamusavaldus, aga ma püüan sellelegi vastata. Esiteks, te olite natuke ebatäpne. Te olite ebatäpne just selles, et tänavuse aasta lõpuks annab Eesti lähtuvalt oma osalusest ESM-ile aktsiakapitali sissemaksetena 150 miljonit eurot. Tegelikult juhtub see järgmisel aastal, kusjuures summa on 148 koma millegagi, aga suurusjärk on tõesti 150 miljonit. Selle aasta lõpuks on meil neli viiendikku ära makstud. Ülejäänut ma ei oska kommenteerida, see oli pigem lihtsalt teie arvamusavaldus.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Lugupeetud ettekandja! Vaatasin eile üsna suure huviga Soome parlamendi debatti samas küsimuses, Küprose memorandumi küsimuses. Ja ebapõhjamaiselt temperamentne oli see jutuajamine, mille kesktormajad olid ühelt poolt Soome peaminister ja teiselt poolt põlissoomlaste partei esimees. Peaminister kinnitas, et kui Soome ei toeta seda memorandumit, siis on see väga suur – ta rõhutas, et väga suur – hädaoht kogu eurotsoonile, kaasa arvatud Soome rahanduspoliitikale. Kas meie komisjon jagab seda seisukohta või pead sa seda natuke ülepaisutatud ohuks?

See on väga hea küsimus! Ma ei saa rääkida komisjoni nimel, kuna komisjonis seda teemat ei arutatud. Küll saan ma seda kommenteerida rahanduskomisjoni esimehena. Tegu on hinnanguga väärtuspõhisuse seisukohalt ja ma kujutan ette, et Soome peaminister rääkiski väärtuspõhisusest lähtuvalt. Meie Riigikogus on praegu nelja partei kooslus ja ma saan aru, miks kolm erakonda eelnõu toetavad. Vähemalt parlamendi rahanduskomisjonis oli näha, et kolm erakonda toetavad eelnõu, üks on vastu. See üks püüab sisepoliitiliselt oma valijatele midagi mõista anda.
Samal ajal olen tunnetanud, et kui oleme käinud Euroopas oma kolleegidega kohtumas, siis Eesti parlamendiliikmed on olenemata parteist suhteliselt üksmeelsed, presenteerimaks oma üldisemat visiooni Euroopast. See väärtuspõhine hinnang tundub nagu paigas olevat. Ma arvan seda, et Euroopa Liidus olemine tähendabki nii heas kui halvas koos olemist. Me peame garanteerima probleemsele riigile laenu andmist ja tõsilugu, ühel hetkel võivad need garantiid ka reaalselt rakenduda. Konkreetsetes arvudes meie garantiid suurenevad. Kui ESM-i käsitleva eelnõu seadusena vastuvõtmisel võis öelda, et meil on garanteerida hüpoteetiline summa üle miljardi euro, siis praegu on konkreetselt kõne all 16 või 17 miljonit eurot. See on konkreetne summa, mille ulatuses garantii kehtima hakkab. See ei väljendu tegelikus väljamakses, aga garantii läheb kirja.
Selge see, et kõigi nende garantiisüsteemide loomine ei ole olnud kerge. Aga arvestagem just seda väärtuspõhisust, mida Euroopa Liit endas kannab, ja soovi, et me ühtses peres lähtuksime ühisest mõtteviisist eriti just majanduspoliitiliselt, aga jagaksime ka muid väärtushinnanguid. Kokkuvõttes kinnitan, et ma jagan täiesti Soome peaministri arvamust.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Hea ettekandja! Küprose abipaketi tingimuseks on seatud, et Küpros peab realiseerima mingi osa oma kullavarudest. Palun vabandust, ma ei mäleta praegu seda protsenti, teile on see ilmselt täpselt teada. Aga kui suured need Küprose kullavarud on ja milleks neid hoitakse? Ilmselt on riigi kullavaru ülesanne kriisiolukorra tekkides teatud probleeme leevendada. Kas on õiglane, et  Küpros istub oma kullahunniku otsas ja imeb nagu puuk ESM-i kaudu meie kõigi verd, kusjuures me oleme temast väiksemad ja vaesemad? Meil on kulda, ma ei tea, vist 100 kilogrammi alles, rohkem küll mitte. Kui suured on Küprose kullavarud?

Kullavarude suuruse osas ma jään teile vastuse võlgu. Euroopa Komisjoni ja Küprose kahepoolses MoU lepingus konkreetset kullavarude suurust ei nimetata. Samas võin öelda – võib-olla seda ei ole eriti tähele pandud –, et Küpros saab tõesti Euroopa Komisjoni, IMF-i ning ESM-i kaudu 10 miljardit abi, aga ta on ka võtnud endale kohustuse ise kõvasti kokku hoida. Riik püüab oma kulusid vähendada umbes 12,2 miljardit eurot. Üks abinõu on aga tõesti see, mida te mainisite – see on kullaga seonduv. Eeldatakse, et keskpanga kasum ja kulla müük annavad riigile täiendavat raha 400 miljonit eurot. Kui suur kullavaru on, ma aga tõesti ei tea. Ent lisaks kullale loodetakse raha saada pangasektorist, samuti erastamisega. Erastamine peaks 2016. aastaks andma tulu 1 miljard eurot ja hiljem isegi kokku 1,4 miljardit, pluss veel võlakirjade refinantseerimine. Ka Venemaaga seotud laenulepingu pikendamisest loodetakse kasu saada. Kõik kokku peaks andma 12,2 miljardit, mille Küpros ise reaalselt teenib.

Palun, kolleeg Arto Aas!

ESM loodi eelmisel aastal, kui Küpros ei olnud veel ametlikult programmiriik, ja tõenäoliselt tegi Küpros ise ka sinna sissemakse. Kui suur on Küprose osakaal ESM-is iseenda abistamisel? Või kui seda ei ole, siis kes katab Küprose osa?

Münchhauseni meetodit ei kasutata, et tõmban iseennast juukseid pidi välja. Ma ei oska teile öelda, kui suur on Küprose osakaal. Arutelul ESM-i üle oli kõikide riikide osakaal välja toodud. Eesti protsent oli üks väikseimaid ja ka Küpros oli täiesti lõpus. Saksamaa osakaal oli ligi veerand ESM-i mahust. Jään teile Küprose osakaalu protsendi võlgu ja sel kindlasti ei ole ka väga suurt tähtsust. Samas võin teile öelda, et kui Küpros muutub abiandvast riigist abisaajaks riigiks, siis nagu on juba juhtunud mõne teise maaga, ta astub abiandjate koosseisust välja ja tema osalus jagatakse teiste liikmesriikide vahel. Kusjuures nendes laenudes, mis on varem EFSF-ist välja antud, Küpros osaleb. Nii et tema seda  osalust ei muudeta, küll aga hilisemate laenude puhul. Kui ta on muutunud abivajajaks, jagatakse tema osalus ümber teiste riikide vahel. Nagu eile rahandusminister ütles, arvestades senist Küprose osakaalu, suureneb Eesti osalus 0,006%.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Sa oled Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja IMF-i triumviraadist rääkides kasutanud vene sõna "troika". Troikal on vene keeles kolm põhitähendust. Üks on hinne "kolm", teine on kolm hobust ühe vankri ees ja kolmas on ossoboje soveštšanije ehk üks selline kohtuväline repressiivne organ, mis tegutses Stalini ajal 1930. aastatel ja jagas heldelt surmanuhtlust. Kui sa räägid nüüd troikast, siis mida sa silmas pead? Kas sa annad neile hinde "kolm" või pead neid hobusteks, keda keegi kogu aeg piitsaga  peksab, või on see nagu kohtuväline organ, kes Küprosele lõpu teeb?

Aitäh! Eile oli meil rahanduskomisjoni istung, kus väga suurt arutelu ei toimunud. Ka see küsimus ei olnud üleval. Jätan oma personaalsed hinnangud hilisemaks, kui ma peaksin soovima teise lugemise käigus Riigikogu liikmena veel mingit arvamust avaldada. Rahanduskomisjonis meil ei olnud süvaanalüüsi, mida tähendab troika ja kuidas meie sellest aru saame.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Küprose ja ka Kreeka sündmusi jälgides me näeme, et põhimõtteliselt on olemas kaks viisi oma riiki ülal pidada. Kui lihtsustatult öelda, siis üks võimalus on hoida pensionid ja palgad kõrgel ja lasta riigil võlgadesse vajuda. Teine võimalus on nagu meil siin Eestis iga hinna eest hoida eelarve tasakaalus, hoolimata sellest, et suur osa elanikke elab vaesuses. Ja nüüd me tahame kinnitada, et see meie tee on õige. Ent kui tuletada meelde Eesti põhiseadust, siis on seal öeldud, et tähtsaim on tagada rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevus, sugugi mitte eelarve tasakaal. Kui üks ja teine riik hakkavad niimoodi abi paluma, kumb käitumine on siis kokkuvõttes õige – Kreeka ja Küprose või Eesti oma?

Eesti oma.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea ettekandja! Ma olen tõsises kimbatuses. Ühelt poolt tahaks hääletada poolt – kuidas sa liitlasi ja sõpru ei aita, tahaks ju aidata. Aga teiselt poolt ma mõtlen, kuidas saab sõber või liitlane käituda nagu röövel. Ta võtab hoiustajatelt raha ära, see on ju täiesti röövellik käitumine! Kuidas sa mind lohutaksid või veenaksid poolt hääletama?

Oleme oma arutelus jõudnud lohutust paluvate küsimusteni. Küprosel on nagu kõigis teistes riikides Euroopas garanteeritud kuni 100 000-euroste hoiuste puutumatus. See on väga oluline. Kui seda ei oleks, siis oleks tekkinud küsimus, kas me julgeme hoida oma raha mitmel pool Euroopa eri pankades. Küprose puhul on selgelt rõhutatud, et kuni 100 000 euro suurused hoiused on puutumatud. Näiteid selle kohta, et pankade valede otsuste või mingite muude tegurite tõttu tekivad pankadel finantsprobleemid, on maailmas küll ja küll. Sellistel juhtudel on kaotatud kogu raha – kõik, 100%! Kui ei olnud veel kuni 100 000 euro suuruste hoiuste garantiid, siis võidi kaotada kõik. Ka Eestist on teada näiteid, et nii avaliku sektori kliendid kui ka eraisikud on kaotanud kõik oma säästud. Kui hoiustajad valivad panka, kus nad tahavad opereerida, peavad nad alati arvestama, milline on ühe või teise panga usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus. Kommertsasutuse puhul ei ole kliendid kunagi kaitstud võimaluse eest, et asutus läheb pankrotti. See ei pruugi olla pank, see võib olla tavaline eraettevõte, kellele te näiteks mingi arve alusel ülekande teete ja kes enne, kui ta teile teenust või kaupa pakub, suvatseb pankrotti minna. Selliseid olukordi on ikka.
Praegu aga on väga olulised kaks head asja – kui üldse midagi heaks nimetada saab. Üks on kuni 100 000-euroste hoiuste tagamine, mis on üldine reegel. Ja teiseks, mis puutub üle 100 000-eurostesse hoiustesse, siis ma olen aru saanud, et Küprose keskpank ja riigi rahandusministeerium töötavad välja skeemi, kuidas konverteerida need osaliselt kas panga omakapitaliks või võlakirjadeks. See annab hoiustajatele mingigi lootuse, et nad saavad kunagi tulevikus, kui pangal hakkab hästi minema, oma raha tagasi. Kui suur on see tõenäosus, on eraldi küsimus, aga alternatiiv oleks olnud tõsiasi, et sa kaotadki oma hoiused, kui oled vales kohas oma raha hoidnud.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Hea ettekandja! Nagu sa mainisid, võtab ESM turult laenu, annab selle edasi ja lisab sinna oma intressimarginaali. Meil on siin kirjas, et see on kümme baaspunkti. Kuidas sulle tundub, kas see kümme baaspunkti on mõistlik intressimarginaal või on see liiga suur või liiga väike?

Eks kõik asjad, mille nimi on tunne, on alati subjektiivsed. Kellegi jaoks tundub mingi arv olevat suur ja kellegi jaoks väike. Praegu me peaksime seda arvu hinnangu andmiseks millegagi võrdlema, ja me saame seda võrrelda vaid intressidega, millega Küpros saaks rahaturult laenu võtta. See on tegelikult võrdlusbaas. Ja selle võrdlusbaasi põhjal ma võin öelda, et Küpros saab peale seda, kui ESM on talle hakanud reaalselt rahaeraldisi tegema, laenu väga hea hinnaga. Kümme baaspunkti on nn finantseerimiskulu, pluss ühekordne teenustasu 50 baaspunkti iga väljamakse summalt, pluss aastas 0,5 baaspunkti teenustasu laenujäägilt – need on asjaomased arvud. Arvata võib, et tegemist on väga hea laenuga.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Austatud ettekandja! Ma tahan täpsustada ühte küsimust, et arutelust ei jääks ekslikku arvamust, mis puudutab intressitulu tagastamist Kreekale ja seda, et Küprose programmi puhul võiks nagu sama asi juhtuda. Kreekale intressi tagastamise puhul on tegemist Euroopa Keskpanga poolsete võlakirja ostudega ja nendelt võlakirjadelt teenitud intressidega, mis tagastatakse Kreekale. See on keskpanga teema, sellel ei ole otsest pistmist abiprogrammidega. Abiprogrammi raames liikmesriikidelt ESM-i laekunud intressid jäävad ESM-ile ja seda raha kasutatakse ESM-i kapitali tugevdamiseks. ESM-i teenitud intressitulu minu teada ei tagastata liikmesriikidele. Kas te saate seda kinnitada?

Hea küsimus! Tõsilugu, nii see on. Kreeka puhul on tegemist Euroopa Keskpangaga. Ja mis puutub keskpanga ja Kreeka suhetesse, siis täpsustan veel seda, et tulud, mida on teenitud konkreetsetelt võlakirjadelt, ei ole olnud ainult intressitulud. Tulu on saadud ka võlakirjatootelt kui selliselt, mis parajasti turul müügil on olnud. Keskpank oli võimeline kriisi tõttu võlakirju ostma, kui need olid alla hinnatud. Ta oli võimeline ostma Kreeka riigi suhteliselt madala hinnaga võlakirju, hiljem nende hind tõusis ja tekkis mitte ainult intressitulu, vaid ka võlakirjade müügi tulu. Ja see on muuseas põhiline tulu. See pole aga mitte n-ö igapäevane tulu ja nii otsustati keskpanga tasemel, et see raha osaliselt tagastatakse Kreekale.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Hea kolleeg! Kas sina rahanduskomisjoni esimehena oled kindel, et need probleemid, mis praegu Euroopa Liidus on, Küprosega lõpevad? Kas pole viimane aeg organiseerida korralik audit vähemalt eurotsooni riikides, et selliseid üllatusi enam ei tuleks?

Tahaks vastata kuulsa loosungiga "Võid kindel olla!", aga paraku ei saa. Arvestades just nn vana Euroopa riikide laenukoormusi, arvestades eelarvete kulude-tulude bilanssi, ei saa kindel olla. Aga Euroopas jälgitakse väga tähelepanelikult kõikide liikmesriikide igapäevast tegevust just eelarvete täitmisel ja vastuvõtmisel. Selleks on rakendatud suur hulk lisameetmeid, mida varem ei olnud. Üks asi, mille võib näiteks tuua, on see, et kui liikmesriigid võtavad üldjuhul sügisel vastu järgmise aasta eelarve, siis nüüd tuleb neil kevadel esitada oma visioon järgnevatel aastatel toimuvast. Nad saadavad selle Euroopa Komisjonile, kes vaatab selle üle ja annab tagasisidena oma näpunäited. Sellest on olnud pikalt juttu, kas tegu on põhimõtteliselt riigi siseasjadesse sekkumisega või mitte. Ma kujutan ette, et Eestil ei ole sellega probleeme. Me oleme oma rahanduspoliitiliste otsustega pigem eeskujuks olnud. Aga minu arvates sellised meetmed, millest me praegu räägime, on üks võimalus lämmatada juba eos otsused, mis võiksid mingis riigis  finantsprobleeme süvendada. Kevadised ülevaated selle kohta, kuhu konkreetne riik liigub, on selles mõttes väga head.
Aga jah, lühike vastus on, et ma ei ole kindel. Ent tegevused, mis on käivitatud selleks, et riske vähendada, on selgelt must valgel kirjas ja ka näha.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Head kolleegid, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma arvan, et tänast kõnet on kohane alustada nende parlamendiliikmete tunnustamisega, kes eelmisel suvel peale Riigikohtu nappi otsust leidsid, et Eesti riik peab endale võetavatesse kohustustesse vähemalt nii tõsiselt suhtuma, et edaspidi arutatakse kõik uued ESM-i kliendid läbi Riigikogu täiskogu saalis. Need, kes eile ja täna aruteludel osalesid, said kindlasti selgema pildi, kellele me siis seekord appi läheme ja milliste tingimuste täitmist loodame. Ma usun, et Riigikogu Kantseleil on täpne ülevaade ka selle kohta, kui paljud Riigikogu liikmetest on vaevunud avama meie asutuse siselistis ESM-i ainult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud Küprose memorandumi täisteksti. Mul pole mingit põhjust kahelda, et neid rahvasaadikuid oli veel rohkem, kui eilsel istungil arutelus osales.
Praegu peatuksin paaril aspektil, mis mind Küprosega seotud argumentatsioonis on häirinud. Esiteks rääkis meie rahandusminister eile solidaarsusest. Vastastikuse mõistmise memorandumi kohta käiv tsitaat on järgmine: "See on omakasuga tegevus, aga sellel on loomulikult ka tugev abistamise, solidaarsuse mõõde. Me ei tahaks ju ühelegi oma liitlasele halba." Miks meie valitsus räägib solidaarsusest vaid siis, kui on vaja leida vabandust, miks Eesti, kiireima inflatsiooniga riik eurotsoonis, annab endast jõukamatele riikidele laenu? Seejuures on väga tõenäoline, et too laen osutub intressita laenuks, sest tõenäosusteooriast lähtuvalt võib arvata, et millalgi kogunevad taas eurotsooni rahandusministrid ja otsustavad seegi kord, et kogu ESM-i kogutud intressitasu antakse laenusaajatele tagasi, nii nagu on juba juhtunud Kreeka võlakirjade puhul.
Tuletan meelde, et suvel oldi siin saalis vägagi üleolevad Soome suhtes, kes nõudis oma laenudele lisagarantiid. Selle lisagarantii saamise nimel loobus Soome intressitulust. Öeldi, et küll Eesti on tark – me saame vähemalt intressitulu. Nüüd tuleb välja, et hoopis Soome oli tark, tema vähemalt on oma laenud ülegaranteerinud.
Kui juba solidaarsusest rääkida, siis võiks analüüsida Küproses endas sündivat solidaarsust ja võrrelda seda meie omaga. Küpros peab suurendama riigi tulusid. Selleks kehtestatakse kolmeks aastaks erakorraline tulumaksulisa. Aga kuni 1500-eurose kuusissetuleku korral lisatakse null protsenti. Suurema koorma ehk tulumaksu tõusu 3,5% võtavad enda kanda üle 3500-eurose kuusissetuleku saajad. Ja ministril oli loogiline seletus ka olemas: rikkamad said Küprosel buumist suurimat kasu ning on loogiline, et nad panustavad ka taastumisse enam. Aga Eestis, kus buumiaja maksualandustest said ka enim kasu suure sissetulekuga inimesed, me sellisest solidaarsusest ei räägi. Küpros lepib kokku, et edaspidi ei indekseerita riigilt palka või pensioni saavate inimeste sissetulekut vastavalt inflatsioonile kaks korda aastas, vaid ainult üks kord aastas. Aga meil siin Eestis on kriisimeetmete tõttu juba neli aastat järjestikku reaalpension vähenenud. Tõsi, eile minister Jürgen Ligi andis ühe soovituse ja nüüd tuleb tema tsitaat: "Mina soovitan küll Küprose memorandumit pensionäridele mitte tutvustada. Neil on palju hingelähedasemaid teemasid. Tõepoolest, see võib nende hingeelu riivata ja ei ole neile hea."
Aga miks ei peaks Eesti inimesed selle vastu huvi tundma? Me siiski garanteerime 16,74 miljonit eurot, ja anname selle garantii 15 aastaks. Ja kui tuleb mingi tõrge, siis katame ise selle kohustuse. Tuletan meelde, et Küpros liitus eurotsooniga kõigest viis aastat tagasi ja vastas siis kõikidele tingimustele. Viie aasta tagusest edukast liitujast on nüüdseks saanud abivajaja! Meie aga panustame oma ressursi 15 aastaks ja vastutame tagasilanguse korral oma maksumaksja rahaga.
Teine eile kõlanud väide oli, et me panustame ju mikroskoopilise summa. Aga esmaspäeval rääkis siin kõnetoolis sotsiaalminister, et Eesti katmiseks kiirabivõrguga on vaja viite täiendavat kiirabibrigaadi ja kui raha leitakse, siis nad ka tulevad. Too summa, mida otsitakse eelarvest, oli kümme korda väiksem ehk vaid 1,5 miljonit eurot. Tõsi, lõpuks tuleb siiski tunnistada, et Küpros müüb maha kogu oma kulla. Need, kes dokumendid läbi lugesid, teavad seda. Tulles appi rahanduskomisjoni esimehele, ma selgitan, et see ongi see põhjus, miks praegu kulla hind maailmaturul langeb ja Meelis Atonen on ilmselt juurde saanud nii mõnedki hallid juuksekarvad. Aga meie võtame oma riigile kohustuse 15 aastaks ja anname laenu, mis võib osutuda intressita laenuks riigile, kes on meist jõukam. See ei pruugi olla õigustatud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Selle otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu 419. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.
Head kolleegid! Meie päevakord on ammendunud ja teatan teile väga hea uudise: õhtust istungit ei toimu.

Istungi lõpp kell 10.56.