Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! 24. aprillil otsustatakse ESM-i juhatajate nõukogus vastastikuse mõistmise memorandumi Küprose programmi põhitingimused. ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise seadusest lähtuvalt vajan selleks otsuseks Riigikogu toetust.
Kõigepealt Küprose abivajadusest. Miks seda abi vaja on? Küprose majandusmudel toetus pikka aega suuresti pangandussektorile ja hakkas investorite seas usaldusväärsust kaotama poolteist aastat tagasi. Suure kahjumi tõi Küprose pankade laenuportfellide, kinnisvara ja ehitussektori mulli lõhkemine, mistõttu pangad vajasid 10 miljardit eurot lisakapitali. Küprose riigieelarve on kriisiaastatega halvenenud: 2008. aastal oli riigi võlatase 58,8% SKT-st, mullu jõudis see 90%-ni. Reitinguagentuurid on riigi reitingut järk-järgult alandanud, kuni 2013. aasta alguseks jõuti rämpsu staatusesse. Võimalus turgudelt raha laenata kadus juba 2011. aasta sügisel. Pankadele andis löögi ka Kreeka erasektori laenude vähendamine. Küprose pankadel oli palju Kreeka võlakirju, lisaks teenisid Küprose pangad kahjumit Kreeka majanduslanguse tõttu.
Ette rutates saab öelda, et vigadest on õpitud, programmi raamides karmistatakse pankade riskide kontsentreerimise piiranguid ja järelevalve reegleid. Välisabita ei suuda Küprose valitsus oma pangandussüsteemi rekapitaliseerida ega tagada riigieelarve finantseerimist. Piisavalt kapitaliseerimata pankadele ei saa eurosüsteem likviidsusabi pakkuda. Sisuliselt kummitab riiki pankrot, puuduvad vahendid oma võlgade teenindamiseks ja jooksvate maksete sooritamiseks. Küprose halvenev olukord mõjutab ka Kreekat, kus olukord on teise abiprogrammi toel hiljuti stabiliseeritud. Otsesed riskid kaasnevad kolme Küprose panga Kreeka filiaalidega, mis moodustasid 8% sealsest pangandusest. Jällegi etteruttavalt ütlen, et need filiaalid on nüüd emapankadest eraldatud ja liidetud Kreeka pankadega. Laiemalt eksisteerib risk, et Küprose probleemistik halvendab krediiditingimusi Euroopa finantssektoris tervikuna, löögi alla võivad sattuda eelkõige euroala programmi riigid. Riigi kontrollimatu pankrot võib seada kahtluse alla turgude usu euroala võimekusse kriise juhtida ja kahjustaks viimasel üheksal kuul märgatavalt kasvanud stabiilsust.
Arvestades eeltoodut on Küprose abistamine põhjendatud ja üldistes huvides. Programmini jõudmine võttis Küprosel aega. Eelmine valitsus eiras pikka aega reaalsust ja venitas reformipaketi kokkulepetega. Taotlused euroalale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile esitati alles 2012. aasta juunis, teile esitatud memorandum on aga kavas lõplikult allkirjastada veel kümme kuud hiljem, 2013. aasta aprilli lõpus. Kahe tärmini vahele on jäänud hulk troika missioone, läbirääkimisi ja eurogrupi kohtumisi.
Programmi kolm suurt eesmärki on kõigepealt taastada usaldusväärsus Küprose panganduse vastu, vähendades samal ajal selle osakaalu majanduses. Teiseks, konsolideerida eelarvet, kõrvaldades ülemäärase eelarvepuudujäägi, parandada riigi tulude kogumist ja riigisektori toimimist. Kolmandaks, viia ellu majanduskasvu toetavad struktuurireformid. Programmi maht on kuni 10 miljardit eurot, ESM-i osa selles on 9 miljardit ja IMF-i oma 1 miljard.
Programmi makrostsenaarium on järgmine. 2013. aastal peaks SKT langema 8,7% ja tuleval aastal ligi 4%. Eesmärk on vähendada riigivõlga 100% lähedale aastaks 2020. Võlataseme kõrghetk tõotab tulla aastal 2015 – 126% SKT-st.
Edasi finantssektoris kavandatavatest meetmetest. Kõigepealt korraldatakse ümber kahe suurema panga tegevus. Laiki Bank ei jätka iseseisvana ja Bank of Cyprus kujundatakse ümber. Laiki "hea" osa liidetakse Küprose Pangaga ja kaasatakse ligi 9 miljardit keskpanga antavat likviidsusabi, halb osa lõpetatakse aegamööda, nii kuidas õnnestub varasid realiseerida. Küprose Panga rekapitaliseerimiseks konverteeritakse osa 100 000 eurot ületavatest hoiustest omakapitaliks, täpsem arvutus veel selgub. Täies mahus panustavad aktsionärid ja võlakirjaomanikud kaotavad kogu oma raha. Alla 100 000 euro suurused hoiused on kõikides pankades kaitstud. Programmi ei kasutata nimetatud kahe panga päästmiseks. 2013. aasta lõpuks tõstetakse kõigi pankade kapitalimäär 9%-ni. Kapitaliseerimisel tuleb eelistada erasektori allikaid, riigiabi saamiseks koostatakse restruktureerimiskavad.
Halbade laenude jälgimiseks loob keskpank laenuregistri, rangemaks muudetakse laenu andmise ja pankade juhtimise regulatsioon. Kehtestatakse ühtne andmete esitamise süsteem, ajakohastatakse kriisihalduse raamistikku. Halbade varadega tegelemiseks luuakse varahaldusettevõte.
Küprosel on kogu aeg olnud küsimuseks rahapesu tõkestamine. Rahapesuvastase võitluse õiguslikku raamistikku tugevdatakse, seadustesse viiakse sisse laialdast rahvusvahelist koostööd võimaldavad sätted. Pidevalt hinnatakse kehtestatud meetmete rakendamist. Aprillis algava auditi järel võetakse teise kvartali jooksul vastu tegevuskava soovituste elluviimiseks. Teises kvartalis peab valmima ka tegevuskava juriidiliste isikute tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks, et avalik informatsioon liiguks juriidiliste isikute välispartneritele õigeaegselt ja korrektselt. Küprose keskpanga järelevalveüksus vaatab neljandaks kvartaliks üle sise- ja välisjärelevalve protseduurid, et tõhustada rahapesualast järelevalvet.
Edasi, riigirahanduse meetmed. Eelarve primaartasakaalu saavutamiseks peaks 2016. aastaks olema 1,2% ülejääki SKT-st ja 2018. aastaks 4%. Eelarvet konsolideeritakse kolme aasta jooksul 7,1% ulatuses SKT-st, suurendatakse eelarve tulusid. Kinnisvaramaks kujundatakse ümber, seda ajakohastatakse ja suurendatakse. Ettevõtte tulumaksu määr tõuseb 10%-lt 12,5%-le, hoiuseintresside maks kasvab 30%-ni, pangalõiv 0,15%-ni hoiuste mahult. Meetmeteks on veel teedemaksu, autode registreerimise maksu ja riigilõivude suurendamine. Aktsiise ja käibemaksu tõstetakse 18%-lt 19%-le.
Kärbitakse ka kulusid. Tervishoius kehtestatakse rangemad kulukontrollid. Kärbitakse eluaseme toetusi, pensionäride eritoetusi, valitsussektori töötajate ja pensionäride tasusid ning reformitakse kulukat haridussüsteemi. Küpros on üks seni haridusele kõige rohkem kulutanud riike üldse, rohkem veel, kui Eesti kulutab SKT-st ühe inimese kohta.
Lõpuks struktuurireformidest. Pensionid. 2018. aastast tõstetakse pensioniiga ja seotakse see eesseisva eluea pikenemisega. Teiseks viiakse sisse eelpensionile jäämisega seotud pensionivähendus. Kolmandaks pikendatakse minimaalset perioodi, mille jooksul on vaja teha sissemaksed selleks, et pensioni saada.
Tervishoid. Luuakse perearstisüsteem. Ravikindlustuseta isikute teenustasu suurendatakse 30% ulatuses. Korraldatakse ümber riigihaiglad.
Nagu ikka sellistel puhkudel on programmis erastamine. Kolmandaks kvartaliks koostatakse varade register, kuhu märgitakse ka riigiettevõtted, mis likvideeritakse või erastatakse. Riigiettevõtetes vähendatakse tegevuskulusid 15%, võrreldes 2010. aastaga. Koostatakse kava riigiettevõtete juhtimise tugevdamiseks. Menetluses on riigiettevõtete loomise ja toimimise seaduse eelnõu, mis näeb ette tugevama keskvalitsuse seire.
Reformitakse maksukogumist ja -haldust, parandatakse teabevahetust, järgitakse rahvusvahelist teabevahetust reguleerivaid seadusi ja standardeid.
Programmi kuuluvad ka tööturu reformid. Palkade indekseerimist vähendatakse ühele korrale aastas (varem tehti seda kuue kuu järel). Erasektoris ei rakendata indekseerimist kuni 2014. aastani ja avalikus sektoris peatatakse see üldse.
Kauba- ja teenuseturu reformid. Täielikult rakendatakse Euroopa Liidu teenustedirektiiv. Kohendatakse kinnisvara- ja konkurentsisektori regulatsioone, suurendatakse turismisektori konkurentsivõimet ning avatust, läbipaistvust ja konkurentsi energiasektoris.
Milleks programmi vahendid kuluvad? ESM-i laenu tähtaeg on 15 aastat ja intressimarginaal 10 baaspunkti üle ESM-i enda finantseerimiskulude. Sellele lisandub ühekordne teenustasu 50 baaspunkti igalt väljamakselt ja aastas pool baaspunkti teenustasu laenujäägilt.
Laiki Panga ja Küprose Panga restruktureerimiseks rahvusvahelist abi ei kasutata. Teistele pankadele, mida on kokku 24, pakutakse kapitalituge 2,5 miljardi ulatuses. Küpros vajab ca 4,1 miljardit eurot võlgade teenindamiseks ja 3,4 miljardit fiskaalseteks vajadusteks, (näiteks ühekordsed maksed, et kompenseerida Laiki Panka kinni jäänud pensionifondide kahjusid).
Finantseerimisallikad, nagu öeldud, on ESM-ist 9 miljardit eurot (2,5 pankade rekapitaliseerimiseks ning 6,5 võlgade tagasimaksmiseks ja riigirahanduseks). IMF-i 1 miljard eurot kulub ainult mittepangandussektorile, selline on nende reegel.
Küprose panus on kokku 12,2 miljardit eurot. Pangandussektorist tuleb kuni 8,3 miljardit. See saadakse suurte hoiuste pealt lõikamisega, mille kohta mul head eestikeelset sõna pakkuda ei ole, inglise keeles on see hair cut. Keskpanga kasumist ja kulla müügist plaanitakse eraldada 0,4 miljardit. Kodumaiste investorite võlakirjade pikendamine peaks andma 1 miljardi ja lühiajaliste võlakirjade refinantseerimine 1 miljardi. Erastamistulusid loodetakse 2016. aastaks saada 1 miljard eurot, pikema aja jooksul 1,4 miljardit. Venemaalt võetud laenu tingimuste leevendamine annab kokkuhoidu 0,1 miljardit.
See olekski kokkuvõtvalt kõik. Aitäh!