Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Aivar Rahno!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Vabariigi Valitsus taotleb selle eelnõu käsitlemist kiireloomulisena.

Aitäh! Palun, kolleeg Kaja Kallas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon algatab otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Kuna nõukogu liikme Raivo Vare volitused lõpevad 12. mail, siis lähtudes Eesti Arengufondi seadusest tuleb määrata uus nõukogu liige. Aitäh!

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! 15 Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise Eesti Panga Nõukogu esimehele Jaan Männikule. Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mille pädevusse kuulub ka Eesti Panga kasumi jaotamine seaduse ja nõukogu kinnitatud kasumijaotuse strateegia kohaselt. 2011. aastal sai Eesti Pank 22,7 miljonit eurot kasumit, millest panga nõukogu otsustas kolmveerandi suunata keskpanga reservidesse ja veerandi ehk 5,7 miljonit eurot 2013. aasta riigieelarvesse. Eesti Panga 2011. aasta tulust moodustas kõige suurema osa eurosüsteemi ühistegevus, milleks oli rahapoliitika ja sularahaemissioon. Selle valdkonna tulu oli 20,2 miljonit eurot. Käesoleva aasta 21. veebruaril kiitis Euroopa Keskpanga nõukogu heaks Euroopa Keskpanga 2012. aasta auditeerimise finantsaruande, mille kohaselt oli Euroopa Keskpanga kasum eelmisel aastal üle 2,1 miljardi euro. Suure panuse sellesse kasumisse andis intressitulu, mis oli 2012. aastal 2,3 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit moodustas puhas intressitulu väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt. Sellest 555 miljonit eurot saadi Euroopa Keskpanga poolt väärtpaberituruprogrammi raames ostetud Kreeka võlakirjadelt. Samas on eurogrupi ministrid otsustanud teenitud intressitulu Kreekale tagastada, kuid kuna keskpangad on sõltumatud, siis hakkavad valitsused Euroopa Keskpanga kokku ostetud Kreeka võlakirjade intresside summasid tagastama oma keskpanga poolt riigieelarvesse kantud kasumi summalt. Sellest olukorrast tulenevalt on meil Eesti Panga Nõukogu esimehele Jaan Männikule neli küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Erki Nool!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon algatab jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu. Annangi seaduse muutmise seaduse eelnõu üle.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab sellele seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Head kolleegid, ma võtan juhataja viieminutilise vaheaja. See tähendab, et me jätkame kell 15.10.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, juhataja vaheaeg on lõppenud.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese s.a 9. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese s.a 9. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 10. aprillil algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 11. aprillil algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 15. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Euroopa Liidu asjade komisjonile Vabariigi Valitsuse s.a 11. aprillil esitatud kaks eelnõu. Esiteks on valitsus esitanud Euroopa Liidu küberjulgeoleku paketi eelnõu. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade, ühisteatise ja eelnõu kohta arvamust andma väliskomisjoni, riigikaitsekomisjoni, majanduskomisjoni ja õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 25. aprill kell 16. Teiseks on valitsus esitanud Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu, mis lubab Euroopa Komisjonil avada läbirääkimised Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni uuendamiseks ja sätestab Euroopa Liidu konventsiooniga liitumise tingimused. Riigikogu juhatus ei määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma ühtegi komisjoni. See juhtus nii esimest korda.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised kultuuriminister Rein Langile ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Lugupeetud rahanduskomisjoni liikmed, rahanduskomisjoni istung algab vahetult peale juhataja vaheaja väljakuulutamist. Algab juhataja vaheaeg, mis kestab 20 minutit. Me jätkame kell 15.32.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, juhataja vaheaeg on läbi. Meil on nüüd hea võimalus teha kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Head kolleegid, läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakorras on tehtud täiendus. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku täiendada käesoleva nädala päevakorda järgmiselt. Esiteks, lisada kolmapäeva, 17. aprilli päevakorda teine päevakorrapunkt, Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu esimene lugemine. Teiseks, lisada neljapäeva, 18. aprilli päevakorda teine päevakorrapunkt, Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu teine lugemine, kui esimene lugemine lõpetatakse.
Koos nende kahe täiendusega panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.
Nüüd aga järgmine teade. Riigikogu juhatus on otsustanud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 kohaselt kutsuda rahanduskomisjoni ettepanekul Toompea lossi istungisaalis neljapäeval, 18. aprillil algusega kell 17 kokku Riigikogu täiendav istung, juhul kui eelnõu 419 teist lugemist s.a 18. aprillil korralisel istungil ei lõpetata. Täiendav istung kestab kuni päevakorra ammendamiseni. Täiendava istungi päevakord on järgmine: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu 419 teise lugemise jätkamine.

Alustame esimese arupärimise käsitlemist. Riigikogu liikmed Priit Toobal, Viktor Vassiljev, Peeter Võsa, Vladimir Velman, Valeri Korb, Ester Tuiksoo ja Enn Eesmaa esitasid s.a 27. veebruaril arupärimise kiirabireformi ja kiirabiteenuse tuleviku kohta. Palun kõnepulti kolleeg Priit Toobali!

Lugupeetud esimees! Hea kolleegid ja lugupeetud minister! Käesoleva aasta 27. veebruaril esitasid seitse Keskerakonna fraktsiooni liiget arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele. See arupärimine, nagu esimees juba ütles, käsitleb kiirabireformi ja kiirabiteenuse tulevikku. Käesoleva aasta alguses allkirjastati hea tahte kokkulepe, mis sätestab tegevused kiirabivõrgu korrastamiseks, arvestades kiirabi arengukava aastateks 2007–2013. Kokkuleppes sisaldub, et Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Kiirabi Liit lepivad kokku ja esitavad hiljemalt 2013. aasta 1. maiks kõikidele osapooltele heakskiitmiseks kiirabiteenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi standardid, kiirabibrigaadide arvu ja regionaalse paiknemise, lähtudes aktiivravihaiglate paiknemisest, ja samuti nõuded kiirabibrigaadi koosseisule, kvalifikatsioonile ja varustusele.

Vabandust, kolleeg Toobal! Head kolleegid, palun kuulake, mida Priit Toobal räägib!

Aitäh! Hoolimata kokkuleppes sätestatust alustati kiirabireformiga varem, mis tõi endaga kaasa laialdase rahulolematuse nii maavanemate, omavalitsusjuhtide kui ka reformi piirkonnas elavate inimeste hulgas. Kiirabikonkursi asjaolusid asus uurima Konkurentsiamet. Rahulolematuse peamise põhjusena võib välja tuua selle, et Terviseamet on omavalitsusjuhte ja kohalikke elanikke vähe kaasanud ega ole neile küllaldaselt infot edastanud. Rahulolematus tipnes pöördumisega, millel on 3066 järvamaalase allkiri. Inimesed nõuavad kiirabireformi peatamist, sest nende hinnangul lõhub see "maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust". Vähest kaasamist on Sotsiaalministeeriumile ette heitnud ka Siseministeerium.
Meedias on korduvalt kajastatud probleeme, mis on seotud maakonnahaiglate jätkusuutlikkusega ning nende haiglate säilimisega lähitulevikus. See on tekitanud inimestes küsimusi, kas koos kiirabireformiga üritatakse hiilivalt läbi viia ka haiglareformi.
Nüüd on arupärimise esitamisest mitu kuud mööda läinud, konkursid on toimunud, nende tulemused suures osas teada. Arupärimises esitasime kuus küsimust, aga usun, et minister valgustab seda küsimust veidi laiemalt, sest vahepeal on kiirabireformiga seoses palju sündmusi olnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun kõnepulti sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan seitsme Riigikogu liikme arupärimisele.
Esimene küsimus: "Miks alustati kiirabireformiga enne, kui oma arvamuse said esitada kõik osapooled, nii nagu sätestas hea tahte kokkulepe?" Kiirabireform algas juba ammu enne seda, kui ilmnes vajadus ja tekkis kavatsus sõlmida hea tahte koostöökokkulepe. Seega, kiirabireform ja hea tahte lepe täiendavad teineteist, mitte ei ole teineteisest ajaliselt sõltuvad. Hea tahte kokkulepe sätestab tegevused kiirabivõrgu korrastamiseks. Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Kiirabi Liit lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele, nagu te õigesti nimetasite, s.a 1. maiks heakskiitmiseks kiirabiteenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi standardid, brigaadide arvu ja regionaalse paiknemise, lähtudes aktiivravihaiglate paiknemisest, samuti nõuded kiirabibrigaadi koosseisule, kvalifikatsioonile ja varustusele.
Teine küsimus: "Millisel põhjusel ei peetud kiirabiteenuse avaliku konkursi korraldamisel näiteks Järvamaal asjaosalistega piisavaid konsultatsioone?" Enne avaliku konkursi väljakuulutamist tutvustati konkursi põhimõtteid, eesmärke ja korraldust kõikidele senistele teenuseosutajatele. Veel varem kuulati ära kaks kõige olulisemat sihtrühma – Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Haiglate Liit – ning konkursi korra väljatöötamisel arvestati nende ettepanekuid. Kõige olulisem on Järvamaa puhul märkida, et Järvamaal kiirabi kättesaadavus reformi tulemusena paraneb, seal hakkab senise kahe brigaadi asemel olema kolm brigaadi. Need kaks brigaadi, mis praegu asuvad Paide kesklinnas, on seal ka tulevikus ja lisaks tuleb brigaad Türile, mis, nagu te hästi teate, on vahepeal ehk peale eelmist kiirabipiirkondade konkurssi elanike arvult kasvanud Järvamaa kõige suuremaks omavalitsuseks. Kaalusime, tõsi, et üks praegu Paides asuv brigaad võiks paikneda Paidest põhja pool, kas või näiteks Mäos, mis parandaks kiirabi kättesaadavust Põhja-Järvamaal, kuid kohalikud elanikud ja asjatundjad toetavad pigem seda, et võiks jääda kaks brigaadi Paidesse ja lisabrigaad tulla Türile. Aga konkursi tingimused võimaldavad mõlemat lahendust. Tuleb veel kohaliku kogukonnaga nõu pidada. Minul selle kohta väga kategoorilist arvamust ei ole.
Kolmas küsimus: "Kuidas plaanite reageerida Järvamaal kogutud 3066 allkirjale, mis nõuavad kiirabireformi peatamist?" Ma kutsun allkirjade kogujaid üles Järvamaa inimestelt vabandust paluma, sest allkirju koguti väitega, mis pole tõeks osutunud ega pole kunagi tõde olnudki. Allkirju koguti järgmise üleskutsega: "Peatame Terviseameti käivitatud kiirabiteenuse ümberkorralduse Järvamaal, mis lõhub maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust". Muu hulgas hirmutati selle raames inimesi Järvamaa Haigla sulgemisega. Selles pöördumises väideti ka, et kiirabi kaob Järvamaalt ära. Kui mul oleks võimalik anda allkiri selle poolt, et kiirabi mitte kunagi Järvamaalt ära ei kaoks, siis annaksin ka mina allkirja, aga kui keegi väidab, et kuskil on mingi selline plaan, et kiirabi võiks Järvamaalt ära kaduda, siis on see juba teadlik ninapidi vedamine. Sellisel juhul peaksin ma tundma ennast petetuna, nagu peaksid tundma ka need 3066 Järvamaa inimest. Need kohalikud poliitikud, kes seda valeväidet oma kampaanias alatult ära kasutasid, teadsid, et tegelikult me tahame Järvamaale kiirabibrigaade juurde luua, mitte Järvamaalt kiirabi ära viia, ja haigla tööd, mis puudutab nii erakorralise meditsiini osakonda kui ka kõiki teisi teenuseid, ei muudeta kiirabireformiga mitte karvavõrdki. Minu hinnangul oli tegemist väga selgelt kohalike poliitikute teadliku katsega võita odavat populaarsust rahva eksitamise teel. Aga ma usun, et nendel rohkem kui 3000-l Järvamaa inimesel on põhjust nendele allkirjade kogumise initsiaatoritele, eeskätt Kersti Sarapuule, väga tõsiselt otsa vaadata ja küsida, miks ta seda tegi, kui ta tegelikult teadis, et need väited ei vasta tõele. Ma rõhutan veel kord, et mitte kunagi ei ole plaanis olnud kiirabireformi raames kuidagi muuta Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna tööd, kunagi ei ole olnud plaanis kiirabi Järvamaalt ära viia. Vastupidi, selle reformi üks eesmärke on algusest peale olnud see, et Järvamaa kahele senisele brigaadile tuleb üks kiirabibrigaad lisaks. Kohalikud poliitikud, kes kogusid valeväidete abil allkirju, võiksid häbeneda ja allkirja andjatelt vabandust paluda.
Neljas küsimus: "Kuidas kommenteerite Konkurentsiameti arvamust kiirabiteenuse avaliku konkursi korraldamise kohta?" Järva ja Jõgeva maavalitsus esitasid 15. jaanuaril Konkurentsiametile ühise taotluse järelevalve tegemiseks. Nad palusid uurida, kuidas koostati konkursitingimused, kes nende koostamisel osalesid ja kas selles osalemine ei võinud teatud ettevõtjatele konkursil mingeid eeliseid anda ning soodustada kiirabiteenuse osutamise koondumist vaid suuremate teenuseosutajate kätte. Konkurentsiamet vastas, et Eesti Kiirabi Liidu esitatud hindamistabel ja Terviseameti esitatud konkursitingimused on oluliselt erinevad ja ei saa väita, et Terviseamet oleks lähtunud üksnes kiirabi liidu ettepanekutest. Nagu me hästi teame, otsustas Konkurentsiamet selles küsimuses järelevalvemenetlust mitte alustada, kuna ei leitud, et konkurentsi mõttes oleks midagi valesti tehtud.
Viies küsimus: "Kas olete kaalunud koos kiirabireformiga läbi viia ka maakonnahaiglate reformi?" Ei ole.
Kuues küsimus: "Millisena soovite näha Eesti kiirabiteenust aastaks 2020?" Ühtlase kvaliteedi ja võimalikult ühetaolise kättesaadavusega kõikidele tagatud teenusena. Kiirabiteenust juhitakse ja koordineeritakse ühtsetel alustel kogu riigis ja kiirabi on hea koostööpartner teistele teenistustele kogu riigis. Kättesaadavus on paranenud, mis peaks mõneti toimuma kiirabikutsete parema töötlemise kaudu. See tähendab, et kiirabiteenuse olemust on paremini selgitatud ka elanikele ja ei ole vaja sedavõrd sageli vastata mittekiirabilistele väljakutsetele. Kindlasti on 2020. aastal ka brigaade rohkem. Järgmistel kiirabiteenuse osutamise konkurssidel peaks arvestama (nagu seda tehti ka viimasel konkursil), et kui nende viie, seitsme või kümne aasta jooksul, mis konkursside vahele jääb, on inimesed läinud elama teatud piirkondadesse, nagu näiteks Järvamaal on Türist saanud suurim omavalitsus, siis tuleb arvestada ka sellega, et nendes piirkondades, kuhu inimesi on juurde tulnud, tuleks brigaadide arv üle vaadata ja vajaduse korral sinna lisabrigaade leida. Samamoodi on see aktuaalne näiteks Tallinna ümbruse valdades, kus viimase kiirabikonkursi ajal, enne ehitusbuumi, oli rahvaarv märksa väiksem kui praegu. Seetõttu on kavas luua nii mõndagi Tallinna lähiümbruse valda lisabrigaad, sest need inimesed vajavad seda, et kiirabi reageeriks nende väljakutsetele niisama kiiresti kui Tallinnas. Aitäh!

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea minister! Kui tõsiselt te olete kiirabireformi arutanud regionaalministriga? Miks ma nii küsin? Siin ei ole tegemist ju üksi inimestele kiire abi andmisega, vaid teatud mõttes kogu tervishoiuteenuste turu ümberjagamisega. Ma saan aru, et väiksemad haiglad on tõsiselt mures. Te panete näiteks Järvamaale ühe auto juurde, kõik, kes kiirabi vajavad, tuuakse Tallinnasse kokku ja Järvamaale ei jäägi kedagi, keda ravida. Ilmselt on need hirmud sellest tingitud, et väikesed haiglad näevad, et neil jääb tööd vähemaks. Kuidas regionaalminister sellesse suhtub? Kas regionaalpoliitilised hirmud on põhjendatud või on see kellegi pahatahtlik arvamus?

Aitäh! Tegemist on kindlasti põhjendamata hirmudega. Sõltumata sellest, kes on ühes või teises maakonnas see juriidiline keha, kes teenust osutab, asuvad need töökohad, kiirabibaasid, kus töö käib, ja kiirabibrigaadid kõik seal maakonnas ehk need töökohad jäävad alles ja me loome piirkondadesse pigem töökohti juurde. Juriidiliselt võib mõnel puhul tööandja muutuda. Jõgeval asuva ühe brigaadi puhul on teoreetiline võimalus, et selle tööandja ei ole mitte enam Jõgeva Haigla, vaid Tartu Kiirabi. Sellegipoolest jäävad töökohad, töötajad, auto ja ruumid ju kõik Jõgevale. Need töökohad on ka edaspidi Jõgeval. Kui Jõgevale luuakse teine brigaad riigi rahastamise abil püsivalt juurde, siis võib pigem kindel olla, et tervishoiuvaldkonna töökohti tuleb seal juurde, kindlasti ei jää neid vähemaks. Samamoodi võib tuua näite Tapalt. Praegu on Tapa Haigla väike, aga väga tubli kiirabiteenuse osutaja, kelle koormus on kaugelt üle keskmise. Tapa Haigla on erahaigla, see ei ole haiglavõrgu haigla, ning haigla juures on korralik kiirabibaas. Seal baasis on ühele brigaadile välja ehitatud ruumid nii auto kui ka inimeste jaoks. Need ruumid jäävad sinna alles. Kes iganes Harju-Viru teeninduspiirkonnas teenusepakkujaks saab, jõuab tõenäoliselt kokkuleppele Tapa Haiglaga, et neid ruume rentida. Kindlasti on nendes kohtades, kus teenusepakkuja on enam-vähem teada – näiteks on seal üks suur teenusepakkuja olnud või on seal inimeste tasandil suheldud võimalike uute teenusepakkujatega –, alati võimalik olukorrad inimlikult lahendada ja need inimesed, kes praegu töötavad ühe kollektiivi hingekirjas, võivad minna teise kollektiivi hingekirja. Aga füüsiliselt ja ka koostöö mõttes jäävad nad kindlasti nende väikehaiglate juurde.
Nüüd hospitaliseerimisest. Ma väidan, et see ei sõltu sellest, kes on kiirabibrigaadi füüsiline omanik. Oleks väga vale süüdistada kiirabibrigaade eeskätt äriotsuste tegemises. Ma olen täiesti kindel, et kui kiirabibrigaad sõidab välja, siis esmajärjekorras lähtub ta ikkagi ravi eesmärkidest, mitte ärilistest eesmärkidest. Nagu te hästi teate, kõige kiiremat abi vajavate väljakutsete puhul hospitaliseeritakse inimene lähimasse vastava taseme haiglasse. Ehk kui jätta välja väga keerulised haigusjuhud, hulgitraumad, infarktid ja insuldid, siis hospitaliseeritakse lihtsamatel juhtudel edaspidi nii nagu praegugi. Kui lähim haigla on näiteks Järvamaa Haigla või Jõgeva Haigla, siis hospitaliseeritakse inimene just nimelt sinna, mitte ei viida teda iga hinna eest kõrgema etapi haiglasse. See ei sõltu sellest. Kui näiteks Tapa Haigla brigaad – Tapa on ju Lääne-Virumaa osa, nagu me teame – võtab patsiendi peale Põhja-Järvamaalt ja lähim haigla on Järvamaa Haigla, siis sõidab see Lääne-Virumaalt Tapalt tulnud brigaad selle Järvamaa patsiendiga Järvamaa Haiglasse, kui patsienti on vaja hospitaliseerida. See sõltub eeskätt sellest, milline haigla on lähemal, mitte sellest, kes on kiirabibrigaadi omanik.
Tulen nüüd tagasi küsimuse esimese poole juurde, kellega ja kuidas on konsulteeritud. Me oleme sellest korduvalt rääkinud ka maavanematega. Ma olen päris paljude maavanematega nelja silma all kohtunud, olen nendega kohtunud ka grupiti, kui maavanemad on avaldanud soovi sellel teemal põhjalikult rääkida. Ma olen päris mitmel pool rääkinud eri erakondadesse kuuluvate kohalike poliitikutega. Üldiselt saadakse asjast aru ja enamik, kes aru saab, ütleb omavahelises vestluses, et tegemist on väga ratsionaalse, mõistliku ja teenuse kättesaadavust parandava reformiga. Aga see ei tähenda, et kohalikus lehes ei kasutataks oma valimistulemuse parandamiseks ka valeväiteid ja rahva alatut hirmutamist. Ma usun, et Eesti inimesed on sedavõrd targad küll, et nad näevad asjata hirmutamise läbi ja nende poliitikute poolt, kes asjatult hirmutavad, niisama lihtsalt ei hääleta.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Selge see, et kiirabiteenusest on järjest enam saamas äri. Eks ka selle reformi eesmärk ole ikkagi see, et tahetakse kohalike haiglate juures tegutsevad kiirabibrigaadid välja süüa ja siis turg n-ö suurfirmade vahel ära jaotada. Aga väga palju on omavalitsusjuhid, maavanemad ja patsientide esindajad kaevanud, et neile ei ole mitte midagi täpselt räägitud, reformi tehti ülepeakaela. Meiegi saime alles teie käest teada, et see reform on justkui läbi viidud. Tahaks teada, kui palju brigaade siis ära kadus, kui palju alles jäi, mitu, millal ja kus. Millal järgmine konkurss toimub? Igal juhul võin Jõgeva Haigla kohta öelda, et haigla juht Peep Põdder on väga mures, et asjad on niimoodi läinud. Asjad ei ole kaugeltki nii roosilised, nagu teie siin praegu püüate näidata.

Selle väitega, et kiirabi on äri, te solvasite mitutsadat inimest. Kasutage võimalust, et ümber mõelda. Need inimesed päästavad elusid ja teevad seda päevast päeva, ööst öösse. Küsisite, mitu kiirabibrigaadi ära kadus. Vastus on null. Mitte ühtegi kiirabibrigaadi ei kao selle reformi tagajärjel ära, küll aga tuleb nii mõnelgi pool brigaade juurde. Mõnda kohta, kus suvel on olnud ajutine kate, näiteks Iisakule, soovime luua püsiva brigaadi. Me ei ole lõpuni paika pannud, millistesse piirkondadesse on võimalik lisabrigaadid luua järgmisest aastast ja millistesse ülejärgmisest aastast. Aga selge on, et juba järgmisel aastal hakkab Eestis olema rohkem kiirabibrigaade kui käesoleval aastal. Teenuse kvaliteet ja kättesaadavus paraneb järgmise aasta algusest.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kiirabiteenuse avalikule konkursile esitati kokku 18 taotlust. Ainsa piirkonnana jäi taotluseta Põlvamaa. 2013. aastaks on lepingud Põlvamaal kiirabiteenuse osutamiseks olemas, kuid edaspidise jaoks on vaja korraldada uus konkurss. Kui uus konkurss ei anna loodetud tulemusi, siis milline on tagatis, et Põlvamaal elanike turvatunne kannatada ei saa?

Aitäh! Väga õige küsimus. Tõepoolest, ainsa piirkonnana ei tulnud pakkumist Põlvamaal, kus – teadmiseks kõikidest teistest maakondadest valitud rahvasaadikutele – juba praegu osutab teenust Tartu Kiirabi. Ma ei arva, et ta seda seal halvasti teeks või et kõik Põlva inimesed ainult Tartusse hospitaliseeritaks. Vastupidi, kiirabistatistikast on päris hästi näha, et Tartu Kiirabi hospitaliseerib Põlvamaa inimesi vajaduse korral ka Põlva Haiglasse. See töötab vägagi korralikult. Aga tõepoolest tuleb Põlvamaal praeguse plaani järgi teha uus konkurss. Konkureerida saavad kõik need teenusepakkujad, kes ei ole konkurssi juba kahes piirkonnas võitnud. Kes sinna täpselt konkureerima tulla saavad, on raske öelda, aga ma olen täiesti kindel, et Põlvamaale konkureerima tullakse. Igal juhul on meil uue lepinguperioodi alguseni sisuliselt veel kolmveerand aastat aega. Selle aja jooksul me leiame kindlasti lahenduse, et ka Põlvamaal jätkuks teenuse osutamine vähemasti senisel tasemel.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Riigikontroll on ühes oma varasemas auditis öelnud, et seaduses ettenähtud töö moodustab alla veerandi kiirabi väljakutsetest. Kuidas võiks teie arvates parandada Eesti elanike teadlikkust sellest, millal on otstarbekas ja mõttekas kiirabi kutsuda? Ressursid on muidugi piiratud, aga võib tekkida ka olukord, et kiirabi ei jõua sinna, kus teda vaja oleks, sest brigaad viibib samal ajal hoopis teises kohas, kus kiirabi võib-olla tegelikult vaja ei olegi.

Aitäh! See on väga hea küsimus. Selle üle me võiksime arutleda nii Riigikogus laiemalt kui ka sotsiaalkomisjonis. Ma usun, et kõigil meil on isiklikke kogemusi, et kiirabi on vahel kutsutud ka siis, kui oleks saanud lahenduse leida kuidagi teistmoodi. Toon ühe näite kiirabi kutsumise kohta, kui olemuslikult seda vajadust ei ole. Näiteks kutsutakse mõnikord kiirabi siis, kui inimesel on vaja mingeid ravimeid. Ravimite kättesaadavust on Riigikogu otsustanud parandada sellega, et inimesed saaksid ravimeid koju tellida ka e-apteegi kaudu. Ma usun, et see võib mõningates keskusest kaugel asuvates kohtades, kus apteek ei asu kohe kõrvalmajas või saja meetri või isegi kilomeetri kaugusel, kasulik olla. Siis ei peaks kutsuma kiirabi, selleks et ravimit kätte saada, vaid seda saaks väga soodsalt internetiapteegist. Neid näiteid on kindlasti veel. Üks oluline asi, mida kiirabireform parandab, on see, et kiirabiteenuse piirkonnad muutuvad suuremaks ja palju vähem tõenäoline on see, et inimene peab kiirabi tunde ootama sellepärast, et piirkonna ainus kiirabibrigaad on parajasti hõivatud, ja tuleb oodata, kuni eelmine väljakutse ära teenindatakse. Kui piirkonnad on suuremad, tuleb kohe lähim vaba auto kas siis maakonna või kahe maakonna suurusest piirkonnast. See tagab, et ka selliseid "suhteliselt aeglasemaid väljakutseid" (kui kasutada kiirabislängi, kuigi nii ei ole korrektne öelda, sest kiiresti tuleb reageerida kõigile väljakutsetele) jõutakse märgatavalt kiiremini teenindada, sest abivajaja juurde saab sõita lähim vaba auto.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Kiirabireform on loomulikult vaid üks samm suuremast tervishoiusüsteemi kui terviku arendamise ja korrastamise meetmete kavast. Aga mind huvitab see teema, millest natuke juba juttu oli. Meediast nopitud väide ütleb, et reformi käigus olevat tekkinud teatud formaadinihe, ühe meetmega püütavat täita teise valdkonna, teise meetmega kolmanda valdkonna ülesandeid jne. Näiteks väidetakse, et kui kiirabi peaks tegelema ainult talle seadusega pandud ülesannete täitmisega (eluohtlike haigestumiste, vigastuste ja mürgistuste esmane diagnoosimine, inimeste haiglasse toimetamine jne), mitte tegema ka perearsti tööd, siis võib-olla ei olekski vaja lisada palju kalleid kiirabibrigaade. Kuidas te sellesse väitesse suhtute?

Aitäh! Ma usun, et selliste väljakutsete hulk, mis eeldavad tegelikult vaid perearsti tööd, ei ole kindlasti olematu, kuid see hulk ei ole ka sedavõrd suur, et see oluliselt vähendaks kiirabi elupäästevõimekust. See konkreetne teenusepiirkondade muutus, mida väga suurejooneliselt reformiks nimetatakse, seda aspekti ei reguleeri. Küll aga on meil paralleelselt, näiteks hea tahte koostööleppe raames, millest me enne rääkisime, ja ka üldisemalt plaanis kiirabiteenuse sisu analüüsida ja asjatundjatega läbi arutada. Ma usun, et me saame kogemuste pinnalt kindlasti olukorda parandada. Aga olukord ei ole sedavõrd traagiline, et kiirabi ainult perearsti tasemel väljakutsetega tegeleks. On neli väljakutsete kategooriat, millest kaks on tõesti sellised, et peab minutiga baasist välja tuiskama ja kohe inimesele appi minema. Mõned täiesti seaduslikud kiirabitöö osad ongi sellised, kus küsimus ei ole minutites ja sekundites, need ongi olemuselt natuke vähem kiired. Aga jah, tõsi on see, et kiirabi on kallis teenus. Peab vaatama, äkki on võimalik probleeme teistmoodi lahendada. Me oleme päris põhjalikult arutanud ka seda, et näiteks haigete transport haiglast koju võiks toimuda tavaliste autodega, mitte kiirabiautodega. Teistes riikides see nii on, sest kiirabiautot koos kogu varustuse ja brigaadiga on loomulikult kallim pidada kui tavalist transpordiautot. See on üks teema, mis meil on tõsiselt töös. Kõik need teemad vajavad arutelu ja selleks meil see hea tahte leppe koostöökogu koos käibki.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Reformi käigus viiakse Haapsalu kahest kiirabibrigaadist üks Ristile. Vähemalt selline plaan praegu on. See on logistiliselt üsna loogiline, sest Risti brigaad hakkaks tõenäoliselt teenindama ka Raplamaad ja osa Harjumaast. Aga me teame, et suur osa kiirabibrigaadide ajast tänapäeva maailmas kulub sellele, et transportida haigeid regioonikeskuse suurde haiglasse. Kui Risti brigaad on baasist väljas ja Haapsalu ainus brigaad Tallinnas, võib juhtuda, et Haapsalus ei ole ühtegi kiirabibrigaadi. Lääne Maavalitsus on teinud ettepaneku (ma arvan, et te olete selle kätte saanud), et Haapsalusse jääks kaks brigaadi. Siis oleks Põhja-Läänemaal kolm brigaadi: üks brigaad Ristil ja kaks Haapsalus. Kuidas te maavanemale vastate?

Aitäh! See ei ole päris lõpuni otsustatud. Võimalik on ka see, et mõlemad brigaadid jäävad Haapsallu. Läänemaa elanikkond on keskmisest tihedamalt Haapsalu ümber koondunud. Teisalt, kindlasti paraneb olukord juba ainuüksi seetõttu, et enam ei ole kitsast ühe piirkonna piires reageerimise nõuet, vaid brigaad võib tulla ka vanas mõttes kõrvalpiirkonnast, mis on nüüd ühine suurem piirkond, olgu see lähim vaba auto siis Märjamaal või Lihulas. Haapsalust rääkides oleksin mina selle nihutamisega isiklikult ettevaatlik, kuigi ma ei kavatse ministrina hakata ise kõigi brigaadide asupaika kaardi peale joonistama. Seda las teevad ikkagi Terviseameti asjatundjad, kes vaatavad, kus on rohkem väljakutseid, neil on väga põhjalik info selle kohta olemas, ja kindlasti peavad nõu kohalike kiirabibrigaadide töötajatega. Mina isiklikult kaaluksin Haapsalu brigaadi ümbertõstmist küll väga põhjalikult. Me peame arvestama, et Haapsalus peab olema vajaduse korral võimekus ka praamile vastu minna, kui on tegemist haigetega, keda ei ole olnud võimalik hospitaliseerida Hiiumaa Haiglasse, aga keda ei tooda mandrile kopteriga. Selliseid juhtumeid ei ole väga tihti, aga see võimekus peab olemas olema ja seda tuleb jälgida. Samuti tuleb vaadata Läänemaa elanike arvu, seda, kust väljakutsed täpselt tulevad ja kuidas need jagunevad. Aga Lihula on ka üks koht, kus on brigaad olemas. Nii et tuleb arvestada ka jaotust Lääne-Harju piirkonnas.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kuulasin küsimusi ja vastuseid ning mulle jäi mulje, et suur osa küsijatest esinevad haiglate või kiirabiteenust osutavate firmade omanike esindajatena, kes on arusaadavalt mures eelkõige oma firma käekäigu pärast. Nii ongi üldine kuvand selline, et kui näiteks Järvamaale Türile tuleb juurde üks kiirabibrigaad, siis pigem oleks see nagu halb, kuigi seda on enne mitmeid valimisi lubatud ja saavutada püütud. Teie ministrina olete otsustanud, et lähtuma peaks inimesest, sellest, et abi jõuaks haige juurde kiiresti, et teda ravitaks parimal moel, kvaliteetselt, et inimene saaks jälle terveks. Mida te soovitate oma firma pärast muretsevatele rahvasaadikutele, kuidas käituda?

Aitäh küsimuse eest! Kõigile neile, kes muretsevad selle pärast, kas kohapeal, vallas või linnas, säilivad tervisevaldkonna töökohad, mida igas brigaadis on päris palju, julgen ma öelda, et need kindlasti säilivad. Pigem tuleb nii mõnelgi pool, nagu me oleme siin rääkinud, töökohti juurde. Mis puudutab konkreetseid ettevõtteid, siis ma olen rääkinud väga paljude ettevõtete juhtidega. Nad on öelnud, et ega see ühe brigaadiga kiirabiteenuse osutamine mingi hirmus kasumlik äri ei ole. Mastaabi kasvades muutub see teenus märgatavalt tasuvamaks, siis saab rohkem panustada kvaliteeti ja koolitusse. Neid juhte, kelle ettevõte osutab kiirabiteenust ühe brigaadiga ja kes oleksid väga mures sellest tuleneva rahavoo pärast, väga palju ei ole. Nad on täiesti valmis jätkama tööd ka nii, et nad kiirabiteenust ei osuta. Valdavas osas on nad haiglate juhid. Nad on sageli olnud mures selle pärast, et on olnud asjatut infomüra. Nad on muretsenud, ega kiirabireformi käigus ei panda kuskil kinni mõne haigla osakonda, või selle pärast, et kui näiteks Haapsalus ja Tapal on korralik baas haigla juures olemas, ega seda sealt vägisi ära ei viida. Me oleme kinnitanud, et sellist plaani küll ei ole, sel ei ole ka mingit mõtet. Me oleme seda korduvalt üle kinnitanud ja see mure on märgatavalt vähenenud. Tegelikult saavad ju kõik aru, et kiirabi ja haigla ei pea vältimatult olema juriidiliselt üks ja sama kehand. Näiteks kõige suuremad kiirabiteenuse osutajad, Tallinna Kiirabi ja Tartu Kiirabi, ei ole juriidiliselt haiglatega seotud, nad on eraldi juriidilised isikud. Aga ometi on elementaarne, et nad teevad kohapeal, maakonnakeskuses, ka Tapal või väiksemates keskustes, näiteks Räpinas, kohalike haiglatega koostööd. Sellest saavad kõik ühtviisi aru. Me oleme kõik inimesed ja inimlikku mõistlikkust, talupojatarkust, kui soovite, on Eestimaal ikkagi üksjagu palju. Arvata, et kui Hiiumaal hakkab näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla olema selle kiirabibrigaadi juriidiline omanik, siis need inimesed, kes Hiiumaa Haiglas nendessamades ruumides umbes 5000-le Hiiumaa inimesele seda teenust osutavad, muutuksid päevapealt haigla inimestele võõraks, on absurdne. Kindlasti ei pea see nii minema.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Osa minu küsimusest on tingitud kolleeg Tõnis Kõivu küsimusest, kuigi ma ei ole ühegi kiirabiteenust pakkuva ettevõtte osanik ega omanik. Kui palju neid ettevõtteid õieti on, kes tööst ilma jäid? Kui palju oli enne reformi ettevõtteid, kes kiirabiteenust pakkusid, ja kui palju on neid jäänud alles pärast reformi? See on esimene osa küsimusest. Küsimuse teine osa puudutab maavanemate tegevust. Te ütlesite, et ei saa aru nendest inimestest, kes allkirja andsid ja allkirju kogusid. Aga kelle huvides teie arvates tegutsesid maavanemad, kes peaksid ometi informeeritud olema? Nii Järva kui ka Jõgeva maavanem kuuluvad ju koalitsioonierakonda, aga mõlemad on samuti sel teemal väga kriitiliselt sõna võtnud. Kelle huvides nemad tegutsesid?

Aitäh! Eks nendes rääkis ka rohkem hirm kui teadmine sellest, mis tegelikult toimumas on. Maavanem on maakonnas riigi kõrgeim esindaja või kõrgeim riigiametnik. Selleks puhuks, kui tal tekivad kahtlused, kas see, mida riik teeb, on ikka täpselt see, mida tema õigeks peab, võiks tal käepärast olla ministri või vastava ameti telefoninumber, et saaks järele küsida, enne kui avalikult sõna võtta. Aga need küsimused, ma usun, on kõikide maavanematega saanud töökorras lahendatud. Nad on kaasatud konkursikomisjonidesse. See on natuke tundlik teema, sest peab vaatama, et konkursikomisjoni liikmed ei oleks kohaliku haigla nõukogus ega tekiks rollikonflikti, kui neil on veel mingid huvid peale selle, et nad on lihtsalt oma maakonna huvide eest väljas. Aga niipalju kui ma tean, on kõik maavanemad, kes on konkursikomisjonides olnud, nende valikutega, mis tänaseks ei ole küll veel lõplikult tehtud, rahule jäänud. Nad on aru saanud, miks valikuid selliselt tehakse. Alguses õhus olnud hirmud on oluliselt vähenenud.
Nüüd teenuseosutajatest. Ma veel ei tea, kui palju neid järele jääb. Seda on keeruline öelda. On ka neid ettevõtteid, kes pakkumist üldse ei teinudki. Kui ma õigesti mäletan, siis meil oli 24 kiirabiteenuse osutajat. Kui palju neist järele jääb, ma arvan, seda julgeme öelda siis, kui Terviseamet on oma otsused teinud. Käesoleva nädala jooksul peaks pilt selgeks saama. Teisele ringile tuleb minna Põlvas, kus selgub, kas seal võidab keegi, kes juba kuskil mujal on pakkumise teinud, või mõni muu tegija. Ka sellest võib lõplik arv sõltuda. Ma ei välista, et ka paaris muus kohas võib tekkida uue konkursi vajadus, aga ma arvan, et selle nädala lõpuks on enamikus Eesti piirkondades pilt selge ja on teada, kes tuleva aasta algusest kiirabiteenust osutavad.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te ka oma vastustes mainisite, et tegelikult täidab kiirabi ka selliseid funktsioone, mis tema ülesanne ei peaks olema. Näiteks võib tuua sellesama taksoteenuse ehk haigete toomise haiglast koju, väga tihti täidab kiirabi perearsti, tihti ka sotsiaaltöötajate funktsiooni, osutab sotsiaalteenuseid, kleebib plaastreid või mida iganes. Kiirabi teeb kõike seda, mida tegelikult peaksid tegema teised. Teisisõnu leevendab kiirabi esmatasandi arstiabi puudumist. Kas te kiirabireformi ettevalmistamise käigus puudutasite seda temaatikat, et kiirabi tegeleks just sellega, milleks ta loodud on, ehk kiireloomuliste probleemide lahendamisega, aga mitte perearstiabi osutamisega?

Nagu kolleeg Tuus-Laul, nii ka teie solvasite nüüd suurt hulka perearste ja pereõdesid. Ei, ma ei arva, et Eestis esmatasandi arstiabi puuduks, kaugel sellest. Esmatasandi arstiabi on Eestis igati heal tasemel. Ma ei kasutaks sellest teemast rääkides küll sõna "tihti", aga mõningatel juhtudel on kiirabi tõepoolest inimesele kõige mugavam lahendus ka mittekiirabiliste juhtumite puhul. Ma usun, et see on eeskätt inimeste teadlikkuse ja võib-olla ka kogemuse küsimus, millal kutsuda kiirabi ja millal mitte. Ma arvan, et küllap ka Päästeametil ja politseil tuleb tegelda väljakutsetega, mis ei ole sedavõrd pakilised, nagu näevad ette kiirabi kaks kõige kiirema väljakutse astet. Kindlasti tuleb selliseid asju ette teistelgi ametkondadel. Nagu ma enne ütlesin, neid ei ole nii palju, et see takistaks kiirabi kvaliteetset tööd. Me vaatame need teemad tervishoiu hea tahte leppe osalistega üle, nagu siin ka varem juttu oli.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma ei taha kedagi solvata, tahan lihtsalt täpsustada kiirabiteenuste osutamise olukorda Ida-Virumaal. Praegu töötab seal kaks kiirabibrigaadi, üks on Narvas, teine Ida-Virumaal. Tahaksin teie suust kuulda, mis Ida-Virumaal kiirabi ees ootab.

Aitäh! Kõikides nendes Ida-Virumaa piirkondades, kus praegu on kiirabibrigaad, peaks see töö jätkuma. Seda, kes teenuseosutajana jätkab, on vara öelda, neid otsuseid ei ole Terviseametis veel tehtud. Ida-Virumaal – ma loen kiiruga kokku – on 12 brigaadi ja nende asukohta ei ole plaanis selle reformiga muuta. Küll aga hakkab senise päris mitme, vähemalt viie piirkonna asemel olema üks piirkond. Sellega lahenduvad need probleemid, millest me enne rääkisime, sest abivajajale saab appi minna lähim kiirabiauto ja ei pea jälgima mingeid virtuaalseid piirkonna piire. Iga auto, mis on Ida-Virumaal, võib teenindada kogu Ida-Virumaad. Häirekeskuses otsustatakse, milline auto appi läheb.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Suur tänu, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kas kiirabireformi käigus on mõeldud ka selle peale, et hakata muutma kiirabimeeskondade koosseise? Ma mõtlen selle all seda, et näiteks vähendatakse arstide arvu, kes kiirabimeeskonnas tööd teevad.

Aitäh! Praegu ei ole see arutelu all. Me kaalusime, kas oleks võimalik vähendada arstibrigaadide arvu ja saada sama raha eest suurem arv õebrigaade, aga praegu on see teema päevakorrast maas. Üldine trend on siiski olnud see, et enamik Eestis tegutsevaid kiirabibrigaade on õebrigaadid. Vastus teie küsimusele on see, et me ei kavatse praegu muuta seda tasakaalu, mis on välja kujunenud.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Ütlesite, et selle nn reformi käigus muutub mõnes piirkonnas kiirabibrigaadide arv ja see isegi suureneb. Kas see tähendab, et tekib ka surve riigieelarvele, sest kiirabi rahastatakse riigieelarvest? Kas te ütleksite, kui suurt eelarvet kiirabile ette nähakse või peab kiirabiteenus selle muudatuse tõttu hoopis odavamaks muutuma? Üks võimalus on see, mida puudutas ka Vladimir Velman, et osa brigaade jääb ilma arstita, on lihtsalt õebrigaadid. Kas te räägiksite, milliseid sisulisi muudatusi on veel kiirabireformi käigus tulemas?

Aitäh! Võib-olla ütlen veel täienduseks eelmise küsimuse vastusele. Ma ütlesin, et tasakaal ei muutu, aga tasakaal muutub selle võrra, et kõik uued brigaadid, mis me loome, on õebrigaadid. Nagu ma ütlesin, hinnanguliselt on umbes 85% kõikidest brigaadidest juba praegu õebrigaadid. Kiirabiõed on oma valdkonna tippspetsialistid, selles ei ole põhjust kahelda. Tõsi on ka see, et me oleme planeerinud üle Eesti lisabrigaade, proua Luigase valimisringkonnas näiteks Valgasse. Kas see leiab aset järgmise aasta alguses, seda on vara öelda, see sõltub tõesti riigieelarve võimalustest. Riigieelarves on meil vaja kiirabi puhul leida kate kahele asjale. Meil on vaja leida kate palgaleppe täitmiseks. Kiirabi rahastatakse riigieelarvest, mitte haigekassa eelarvest, ka kiirabiõdede palk on osa palgaleppest. Teiseks soovime lisabrigaadide kulu tõenäoliselt paari aasta peale ära jagada, nii et umbes pooled lisabrigaadid tekiksid juba järgmisel aastal ja pooled ülejärgmisel või siis, kui riigieelarve võimalused lubavad.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Viimasele küsimusele andsite vastuse, et sõltub riigieelarve võimalustest. Kui palju siis tegelikult selle kiirabireformi edukaks läbiviimiseks järgmisel aastal peab rohkem ressursse riigieelarvesse planeerima?

Aitäh! Sõltub sellest, mida pidada edukaks läbiviimiseks. Ma ütlen nüüd mälu järgi, et see summa on kindlasti väiksem kui palgaleppe täitmisest tulenev lisakulu. See sõltub sellest, kui mitu brigaadi järgmisel aastal juurde teha. Kui me teeme juurde näiteks viis brigaadi, siis on suurusjärk poolteist miljonit eurot. Kiirabi eelarve on 25 ja 30 miljoni euro vahel. See on see suurusjärk, millest me räägime. Aga nagu ma ütlesin, palgaleppe täitmise kulu on suurem. Kui te soovite täpseid arve, siis ma hea meelega saadan need teile. Ma julgen siit puldist rääkida 100 000 euro täpsusega, aga kui te tahate täpsemalt teada, siis ma saadan need andmed teile meiliga.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Marika Tuus-Lauli.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Selge on see, et kabinetivaikuses tehtud ja kiirustades läbi viidud mastaapne kiirabireform ja kiirabi põhjalik ümberkorraldamine on toonud kaasa väga palju segadust. Minister ütleb küll, et kõik on korras ja konkurss on toimunud, kuid tegelikult ei tea haiglad selle konkursi tulemustest, mida hakati läbi viima poolteist kuud tagasi, mitte midagi. Täielik vaikus, keegi ei tea, kas nad jäävad alles, mis toimub ja mis on tulemas. Praegu on kiirabi ikkagi maakonnahaigla loomulik osa. Meie küll kardame, et reformiga tahetakse kohalike haiglate juures tegutsevad kiirabibrigaadid välja süüa ja turg suuremate firmade vahel ära jaotada. Me teame, et praegu tegutseb Eestis 24 kiirabiettevõtet. Kui palju neid jääb alles pärast turu ümberjaotamist, ei oska me täpselt öelda, aga nii meedikute käest kui ka ajakirjanduse kaudu oleme teada saanud, et järele jääb seitse kuni kümme ettevõtet. Minister räägib küll, et brigaadide arv mitte ei vähene, vaid isegi suureneb. See suurenebki, aga küsimus on ju selles, et väheneb arstibrigaadide arv ja see halvendab kvaliteeti.
Me kardame, et kiirabi kadumine võib olla tegelikult vaid esimene samm, lõpuks kaob ära ka kohalik haigla. Me praegu näeme, et konkursi tingimused olid tegelikult soodsamad suurematele pakkujatele. Loomulikult kahandab see väiksemate piirkondade ja üksuste edulootust ning õõnestab maakonnahaiglate tulevikuväljavaateid. Läbirääkimisi ei peetud haiglate esindustega ega patsientide esindajatega, rääkimata kohalikest omavalitsustest. Ka omavalitsusjuhid leiavad, et see reform nõrgestab kindlasti maakonnakeskusi. Näiteks on maavanemad seisukohal, et tegemist on kõlvatu konkurentsiga ja kartellikokkuleppega.
Tuletame meelde jaanuari lõpul sõlmitud hea tahte kokkulepet. See nägi ette, et Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Kiirabi Liit lepivad kiirabivõrgu korrastamises kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks kiirabiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi standardid. Me näeme, et tegelikult tehti ruttu-ruttu konkurss ära ja need asjad on kõik ju jäänud läbi rääkimata. Midagi roosilist siin ei ole. Kiirabiteenusest, kordan, on aina rohkem saamas äri. Meile teeb kõige rohkem muret see, et arstibrigaade asendatakse järjest enam õebrigaadidega. Me kardame, et ka need kaovad ning järele jäävad parameedikute brigaadid. Aga see halvendab ju otseselt arstiabi kvaliteeti, selle kõige tagajärjel väheneb arstiabi kättesaadavus ja langeb tase. See, ma arvan, ei ole eesmärk, mida me tahtsime selle reformiga saavutada. Aitäh!

Tänan! Nüüd soovib läbirääkimistes osaleda lugupeetud minister. Palun, härra sotsiaalminister!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Kuna eelmises sõnavõtus oli kamaluga valeväiteid, siis ei saanud ma jätta reageerimata.
Esiteks, ma oma vastustes ütlesin, et arstibrigaadide arv ei vähene, küll aga kasvab uute brigaadide arv. Need on siis tõesti õebrigaadid, nagu enamik brigaade juba ammuilma Eestis ongi.
Ei saa väita, et haiglatega ei ole uut konkurssi kooskõlastatud. Läbi räägiti nii haiglate liidu kui ka kiirabi liiduga ehk esindatud oli lõviosa teenusepakkujaid. Kui keegi väidab, et temaga personaalselt ei ole räägitud, siis tõenäoliselt on ta teid kas eksitanud või ei ole ta oma katusorganisatsioonist informatsiooni saanud.
See, et haiglajuhid ei tea, kes hakkab ühes või teises maakonnas kiirabiteenust osutama, on õige. Teie ei tea seda, mina ei tea seda, seda ei saagi keegi teada, sest Terviseameti juures tegutsev komisjon ei ole oma otsuseid veel teinud. Ma ütlesin, et me oleme targemad nädala lõpuks. On piirkondi, kus on väga kindel aimus, kes selleks teenusepakkujaks saab, sest kui näiteks piirkonnas esitati vaid üks pakkumine ja pakkuja on juba kvalifitseeritud, siis väga suure tõenäosusega osutub see pakkuja ka lepingupartneriks. Aga kuni konkursi tulemusi ei ole otsustatud, ei saagi keegi nendest teada.
Ma arvan, et te tegite liiga päris mitmele haiglale, kui ütlesite, et kiirabi on haigla loomulik osa. Põlvas töötab Tartu Kiirabi, ka kõikides Tallinna haiglates ei ole oma kiirabiosakonda. On debati koht, kas Tartu Kiirabi ja Tartu Ülikooli Kliinikum on üks organisatsioon, sest juriidiliselt on nad erinevad isikud. Mida ma tahan sellega öelda? See, et kiirabi funktsionaalselt asub haigla juures, et kiirabi baas ja haigla on koos, on igati mõistlik, aga see, et nad oleksid juriidiliselt sama isik, ei ole hädavajalik. Pigem on meil siin mõistlik lähtuda patsiendi huvidest, sellest, et kiirabiteenuse kättesaadavus oleks üle Eesti tagatud. Sõltumata sellest, kas elatakse suures keskuses, maakonnas või hajaasustuspiirkonnas, on inimestele oluline, et kiirabi jõuaks nende juurde kiiresti. Ma mitmele küsimusele vastates seletasin, miks tänu sellele kiirabireformile kiireneb kiirabi kohalejõudmine.
Teie asemel kaaluksin ma väga tõsiselt seda, et asuda inimeste poolele ja hakata seda reformi toetama. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Ester Tuiksoo, Yana Toomi ja Viktor Vassiljevi 11. märtsil s.a esitatud arupärimine parvlaevaliikluse probleemide kohta. Palun kõnepulti kolleeg Valeri Korbi!

Head kolleegid! 11. märtsil s.a andis 12 Keskerakonna fraktsiooni liiget üle arupärimise Juhan Partsile, majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Arupärimise teema on parvlaevaliikluse probleemid. Arupärimises me kirjutasime sellest, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldab 2013. aastal 15,7 miljonit eurot OÜ-le Väinamere Liinid parvlaevade avaliku liiniveo korraldamiseks mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel, samuti Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel liinil.
Eelmisel aastal eraldati liiniveo korraldamise toetuseks Väinamere Liinidele 15,1 miljonit eurot. Nagu mäletame, 2011. aastal said Väinamere Liinid toetuseks 13 miljonit eurot. Lisaks 15,7 miljonile eurole otsustasid Riigikogu Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon suunata täiendavalt riigieelarvest veel 600 000 eurot OÜ-le Väinamere Liinid liinigraafikute täiendamiseks ja piletidotatsiooniks.
On igati tervitatav, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöörab tähelepanu regionaalpoliitikale ja saarte arengule, kuid kahjuks ei saa inimesed pidevast toetuse suurenemisest reaalselt osa. Käesoleva aasta veebruarist hakkasid kehtima uued laevapiletihinnad, hinnad kerkisid ligi 25%. Näiteks peab nädalavahetusel Hiiumaale sõiduautoga puhkama suunduv neljaliikmeline perekond, vanemad ja kaks last, edasi-tagasisõidu eest maksma 44,4 eurot. Sellise summa väljakäimine ainuüksi praamisõidu eest tundub täiesti mõistusevastane olukorras, kus riik doteerib liinivedude korraldamist 16,3 miljoni euroga. Võrdluseks niipalju, et erafirmad suudavad riigi dotatsioonita korraldada liinivedusid Tallinna–Helsingi liinil samas hinnaklassis, kusjuures Hiiumaale on üle mere 20 kilomeetrit, Soome aga 80 kilomeetrit.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on viidanud, et toetusvajaduse suurenemine tuleneb peamiselt palkade ja tarbijahinnaindeksi tõusust. Võttes aluseks 2011. aastal ja sel aastal eraldatud toetuse, võime teha järelduse, et kõik töötajad peaksid OÜ-s Väinamere Liinid teenima niisama suurt palka kui Sandor Liive Eesti Energias. Ometi see nii ei ole. Seega tekib küsimus, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ikka suunab selle raha sihtotstarbeliselt parvlaevade liiniveo korraldamiseks. Seoses sellega on meil ministrile neil küsimust, mida ma ette lugema ei hakka, aga millele me tahame vastust saada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valeri Korb! Palun lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniministri kõnepulti!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Mulle on esitatud neli küsimust.
Esimene küsimus: "Millega põhjendate laevapiletite hinna tõusu olukorras, kus eraldati 15,7 miljonit eurot liiniveo korraldamiseks ning lisaks täiendavalt 600 000 eurot piletidotatsiooniks? Kas Teie arvates võib nii suurt piletihinnatõusu pidada normaalseks?" Kõigepealt korrigeerin kahte ebaõiget väidet teie arupärimises. Te nimelt väidate, et piletihinnad tõusid käesoleval aastal 25%. Tegelikult oli keskmine hinnatõus natuke alla 15%. Dotatsioon, mida riigieelarvest makstakse saartega laevaühenduse pidamiseks, ei ole kokku 16,3 miljonit eurot, vaid 15,7 miljonit eurot. Riigieelarve arutelu käigus Riigikogus lisandus 600 000 eurot juba olemasolevale 15,1 miljonile eurole. Eelarve kasv on 600 000 eurot, 15,7 miljonile ei lisatud 600 000 eurot.
Ma juhin tähelepanu, et piletihindadele riigieelarvest makstav dotatsioon on seotud ka kolmanda olulise komponendiga, mis on minu arvates mõlema saare, nii Saaremaa kui ka Hiiumaa inimeste ja ettevõtete peamine murekoht. Nimelt on vaja lisareise. Lõpptulemus, riigieelarve dotatsioon, ongi see tasakaalupunkt, kus on arvestatud kavandatavat piletitulu ja sõidugraafikut. Selle muudatusega me saavutasime, et alates sellest aastast toimub mandri ja Saaremaa, mandri ja Hiiumaa ning suvel ka Saaremaa ja Hiiumaa vahel kokku üle 900 lisareisi. Dotatsiooni kasvu põhjus ei ole niisiis ainult kulude kasv, vaid just nimelt ka soov tihendada sõidugraafikut ja parandada ühenduse kvaliteeti, mis, ma arvan, on väga oluline. Ma natuke hiljem räägin sellest veel.
Vaadates parvlaevaliinide üleveohindasid, tuleb öelda, et peale 2007. aastat ei olegi neid hindu tõstetud, need on olnud ühesugused. Eelnevatel aastatel on vastupidi üldisele trendile, et kõik hinnad on eri põhjustel olnud surve all, parvlaevaliinidel tehtud lisasoodustusi, mis on üleveohindu hoopis alandanud. Me mäletame, et me üheskoos – majandusminister, aga ka aktiivsed Riigikogu saarte ühenduse liikmed ja kolleegid valitsuses – jõudsime selleni, et legaliseerisime 2011. aastal Saaremaa ja Hiiumaa elanike olulise hinnasoodustuse ning olulisel määral vähenes kõigi veokite ja busside üleveohind. Esimene muudatus tehti selle tõttu, et me läheneksime nn maanteepikenduse põhimõttele, nii et need inimesed, kes alaliselt saartel elavad, ei peaks transpordiühenduse eest ebaproportsionaalselt palju maksma. Veokite ja busside üleveo hinna alandamine oli 2011. aastal oluline konkurentsivõime parandamise tõttu. 2012. aastal likvideerisime broneerimistasud. Varem kehtis 1,6 euro suurune broneerimistasu sõiduki kohta. Tasu kaotamine võimaldas reisijatel soetada ilma lisatasuta eelmüügist pileteid ja pääseda eelisjärjekorras laevale. Seega, võrreldes 2008. aastaga vähenes 2012. aastaks piletitulu nii reisija kui ka sõiduki kohta keskmiselt 19%. Pärast selle aasta hindade kehtestamist jääb piletitulu reisija ja sõiduki kohta väiksemaks 2008. aasta keskmisest tulust reisija ja sõiduki kohta. Oluline on teada kehtivat avaliku teenindamise lepingut, mis 2006. aastal operaatori ehk Väinamere Liinide ja majandusministeeriumi vahel sõlmiti. Selle alusel makstakse vedajale ühistransporditoetusena kinni veoteenusetasu ja vedajale laekunud piletitulu vahe. Parvlaevaliikluse kulubaas kaetakse seega nii riigieelarvelistest vahenditest kui ka laekunud piletitulust.
Oluline on märkida, et eelnevatel aastatel piletitulu osakaal kogukulude katmises pidevalt vähenes. Kehtiva avaliku teenindamise lepingu alusel korrigeeritakse vedajale makstava reisitasu ja periooditasu suurust vastavalt kehtestatud valemile, mis sisaldab endas muutusi tarbijahinnaindeksis, kütuse hinnas ja ka vastava sektori, s.o veonduse ja laonduse sektori keskmise palga muutuse koefitsienti. See ongi see pikaajaline leping operaatoriga. Viimased viis aastat on piletihinnad püsinud muutumatuna, on tehtud ka lisasoodustusi ning eelnimetatud komponendid on muutunud, mis on suurendanud parvlaevaliikluse kulusid. Kui ma võrdlen 2007. aasta tasemega, siis näen, et 2011. aastaks olid tarbijahinnad tõusnud 19%, keskmine palk veonduse ja laonduse tegevusalal oli tõusnud 8%, diislikütuse hind aga kogunisti 46%. Nende tegurite koosmõjul on parvlaevateenus kallinenud kokku umbes veerandi võrra. Kui piletihinnad oleks jäetud 2012. aasta tasemele, oleks tekkinud eelarves puudujääk, mille tõttu oleksime pidanud vähendama graafikujärgseid reise. Samas, nagu ma eelnevalt ütlesin, Saaremaa ja Hiiumaa inimestel on vaja, et sõidugraafikut hoopis tihendataks. Mis siin salata, kuigi uute, korrigeeritud hindade kasutuselevõtust on vähe aega möödas, võime praegu öelda, et reisijate arv on hoopis suurenenud, suurenenud on ka nende reisijate arv, kes seda soodustust ei kasuta. Teisisõnu, kvaliteet on väga oluline, selleks et inimesed tegelikult teenust kasutaksid.
Siit tulemegi teise küsimuse juurde. Te süüdistate ministrit soovis suretada elu Eesti saartel välja. Niisugune küsimus on siia kirja pandud. Ma tsiteerin igaks juhuks stenogrammi jaoks. Keskerakond küsib 2013. aastal majandusministrilt lihtsa, inimliku küsimuse: "Miks on ministri soov suretada elu Eesti saartel välja?" Sellist soovi mul ei ole. Kui ma vaatan avalikke teenuseid, siis tuleb tunnistada, et viie aasta jooksul koostöös operaatoriga tehtud investeeringud Väinamere sadamatesse – uued laevad, investeeringud infotehnoloogiasse, et muuta teenus reisijatele mugavamaks – on viinud tulemuseni, et reisijate arv kasvab, sest inimesed võivad olla kindlad, et kui välja arvata mõni üksik päev aastas (tõenäoliselt on neid päevi mõni üksik, te võite sõnasabast kinni võtta, aga nii statistika enam-vähem näitab), siis saab laeva peale ilma järjekorras ootamata, laev on võrdlemisi hea ja teenus heal tasemel. See olukord on minu lühikese elu jooksul olnud alati teistsugune: ükskõik, kuhu sõita on tahetud, Saaremaale või Hiiumaale, alati tuli arvestada kolmetunnise ooteajaga Virtsus või Rohukülas, kui ei olnud õiges kohas tuttavat või ei rakendatud bronnisüsteemi, mis on üks omapärane eesti sõna. Nüüd on elektroonilised piletid, järjekorrad on kadunud. Kui vaadata selle mõju turismile, siis me näeme isegi reisijate arvu kasvu, sh nende reisijate arvu kasvu, kes ei ole püsielanikud, kes ei kasuta hinnasoodustust. Mul on arvud ka kaasas. Virtsu–Kuivastu liinil kasvas reisijate arv märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes 13%, sõidukite arv kasvas 8%, Heltermaa–Rohuküla liinil oli märtsis reisijate arvu kasv 7% ja sõidukite arv kasvas 3%.
Kolmas küsimus: "Kahe aastaga on kasutusele võetud uued kütusesäästlikumad parvlaevad, kuid sama ajaga on riigi dotatsioon suurenenud 3,3 miljoni euro võrra. Piletihinnad on läinud kallimaks ka püsielanikele, talvised sõidugraafikud on muutunud hõredamaks või jäänud samaks." Siin te jälle eksite. Vastupidi, püsielanikele on hind läinud odavamaks. Sõidugraafikuid tihendatakse nüüd uue kokkuleppe järgi nii talvel, suvel kui ka sügisel. Vaatasin statistika üle. Mitte kunagi ei ole Eestis nii tihedat laevasõidugraafikut olnud. Ma ei hakka teid arvudega koormama. Te küsite: "Kuhu ja mille tarbeks lähevad ikkagi need miljonid eurod maksumaksja raha?" Kehtiva avaliku teenindamise lepingu alusel korrigeeritakse vedajale makstava reisitasu ja periooditasu suurust vastavalt kehtestatud valemile, mis sisaldab endas tarbijahinnaindeksi, kütusehinna ja keskmise palga muutuse koefitsienti. Nende tegurite koosmõjul on parvlaevateenus kallinenud kokku umbes veerandi võrra. Kui võrrelda 2013. aasta eeldatavat veoteenuse maksumust eelmise aastaga, siis pool kulude kasvust on seotud reiside arvu suurenemisega, ülejäänu tuleb sisendite kallinemisest. Asjaolu, et vedaja on liinile toonud uued ja kütusesäästlikumad laevad, ei muuda sõlmitud lepingu sisu ega selles sätestatud toetuse maksmise mehhanismi. Uute laevade eest ei ole vedaja lisaraha saanud. Kütusekulu on tõenäoliselt vähenenud, kuid samas on seda säästu suures osas tasakaalustanud kütuse hinna tõus. Kokku on laevapargi uuendamine nõudnud lisainvesteeringuid suurusjärgus 90 miljonit eurot. Hinnakirja viimase muudatusega jäi Saaremaa ja Hiiumaa elanikele kehtima 50%-line soodustus. Hinnad on pärast korrektsiooni saarte elanikele odavamad kui enne seda, kui püsielaniku soodustus kehtima hakkas. Ütlen summad ka, siis me teame, mis suurusjärgust me räägime. Kuivastu–Virtsu liinil maksis 2010. aastal reisijapilet 2 eurot 24 senti, praegu maksab see 1 euro 30 senti. Nagu ka varem öeldud, aasta-aastalt oleme üritanud parandada üleveo kvaliteeti ja muuta graafikut tihedamaks, seda eelkõige ajal, kui reiside järele on suurem nõudlus.
Neljas küsimus: "Millised on majandus- ja kommunikatsiooniministri konkreetsed sammud olukorra parandamiseks, et inimestel oleks võimalus mõistlikule ülesõiduhinnale?" Vastasin sellele juba eespool ära. Ma usun, et Saaremaa ja Hiiumaa alalistele elanikele tehtud soodustus on märkimisväärne. Kui Eesti riik on kunagi rikkam, siis muidugi võiks seda hinda veel alandada, et saarte elanikud ei tunneks ennast mandril elavate inimestega võrreldes ebaõiglaselt kohelduna. Meie analüüs, mis käsitleb mõju turismile, näitab, et turismile mõjub kõige kasulikumalt ennekõike ikkagi kvaliteetne teenus, tihe graafik, väikesed järjekorrad ja kogu muu mugavus. Tegelikult on sellel turismile suurem mõju kui sellel summal, mida inimene peab kulutama, et jõuda saarele puhkama. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Väga huvitav oli teie suust kuulda, et vastupidi sellele, mida koges üks neljaliikmeline pere Hiiumaal käies, makstes natuke üle 44 euro üleveo eest, ütlete teie, et sõidukulud parvlaeval on hoopis alla viidud. Jah, mõnikord lähevad jutt ja tegelik elu lahku. Aga minu küsimus on seotud teise küsimusega, mida te muuseas valesti tsiteerisite. Küsimus oli selles, et kallid piletid mõjuvad turismile halvasti. Aga teie ütlesite, et hind ei olegi tähtis, tähtis on mugavus. Kui mõelda sellele, millised uudised kõige sagedamini Hiiumaa parvlaevaliikluse puhul uudisekünnist ületavad, siis selgub, et need on uudised selle kohta, et madala veetaseme tõttu jäävad reisid ära või on takistatud. Mida on majandusministeeriumil plaanis teha seoses probleemiga, et parvlaevad ei saa teinekord madala veetaseme tõttu sellel liinil sõita?

Aitäh! Mõlemad olid teil huvitavad küsimused, lugupeetud küsija. Kõigepealt sellest 44 eurost. Teie arupärimises toodud näide ei puudutanud seda, kui Saaremaal või Hiiumaal alaliselt elav inimene tahab Hiiumaale sõita. Jah, kui sinna sõidab perekond, siis on vaja sellist summat. See on umbes 10% ehk neli eurot tõusnud, isegi natukene rohkem. Oletame, et see perekond hakkas tulema Tartust. Kujutame ette, et näiteks teie ja teie isa hakkate Tartust sõitma. Ma ei usu, et te jalgrattaga teele lähete, ju te lähete autoga, sest auto üleveo hind oli teie näitesse sisse arvestatud. Autokütust kulub Tartust Rohukülla sõitmiseks vähemalt 100 euro eest. Te tahate tagasi ka tulla, selleks läheb teine 100 eurot. Kui võrrelda seda 100 eurot minu pärast kas või töötu abirahaga, siis ma usun, et töötud, keda te tahate esindada, saavad teie peale üsna kurjaks. Pursuina elate justkui! Hinnad on kõik suhtelised.
Aga mis puudutab ühendust Hiiumaaga ja madalat veetaset, siis ma julgen öelda, et siin on nagu ikka, üks uudis muudab kogu pilti. Hilistalvel või kevadel on veetase Heltermaa–Rohuküla veeteel alati võrdlemisi madal, aga sel talvel oli see viimase kümne või isegi 15 aasta kõige madalamas seisus. Kuid uus laev ei olnud kordagi sunnitud reisi ära jätma, ühendus toimis suurepäraselt. Ohutuse mõttes tehti kiiresti korrektsioone. Oli üks vana laev ka, mis sõitis Hiiumaa vahet. Me võisime teha järelduse, et kui enne uute laevade hankimist madala veetaseme tõttu ühendus katkes, siis sel aastal seda ei juhtunud. Ohutuse seisukohast oli vaja suurema süvisega laeva ehk põhiliselt Regula reise ära jätta ja muidugi tuli arvestada kaubaautode ligipääsu võimalusi, kuna nende raskus neid tingimusi muutis. Seega, hoolimata ajalehtede uudistest – ma arvan, et Hiiumaal oli see väga suur uudis –, me nägime, et ka väga madala veetaseme korral suudeti ühendus hoida päris mõistlikul tasemel. Kunagi varem ei ole seda sellisena suudetud hoida, kui veetase on madal olnud. Me teame, et aeg-ajalt on seda veeteed süvendatud, aga ega täiendav süvendamine seda erakordselt madala veetaseme probleemi ei lahenda. Kuid nüüd me saime kogemuse, et uus laev suudab ka sellel ajal sel liinil sõita.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin lihtsalt informatsiooni saamise mõttes. Uusi soetatavaid ronge hakkab opereerima riik Elektriraudtee kaudu. Järgmisel planeerimisperioodil on kavas soetada parvlaev Hiiumaaga ühenduse pidamiseks. Kes seda opereerima hakkab?

Kuna rongide puhul oli väga palju uusi asjaolusid, siis me leidsime, et ei ole mõtet kohe avalikku konkurssi korraldada. Selleks et tekiks reaalne konkurss, on vaja enne natuke nende uute rongidega opereerida. Selle pärast opereerib nende rongidega riigile kuuluv äriühing Elektriraudtee. Ka rongide puhul ei välista ma seda, et tulevikus, kui meil on rohkem andmeid, on mõtet pöörduda turuosaliste poole asjaliku ühistranspordikonkursi korraldamiseks. Mis puudutab laevu, siis on üsna ilmne, et tõenäoliselt oleks mõistlik, kui riigil oleks oma laevapark. Aga ma arvan, et meil on piisavalt andmeid ja see teenus ei ole ka nii keerukas, et me ei võiks, juhul kui riigil on selliseid laevu, pakkuda turule välja avaliku konkursi. Nii nagu me teeme praegu Piirissaare ja Ruhnu puhul, täpselt sama lugu on teiste ehitatavate laevadega, et laeva omanikuks jääb riik või kui riik nii otsustab, siis mingi riigile kuuluv äriühing, ma ei välista ka seda varianti, aga see on praegu kaalumisel ja analüüsimisel. Opereerimiseks pakutakse seda eraettevõtetele. Niisugune võiks see mudel olla.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh! Lugupeetud minister! Valimisaastal 600 000 lisaeuro eraldamine peaks loomulikult valijatele meeldima. Kas valijatele meeldib see, et pilet odavnes, või see, et reisijate arv suurenes? Kumma üle võivad nad rõõmustada? Kummale erakonnale nad peaksid eriti tänulikud olema, kas IRL-ile või Reformierakonnale?

Viisakas inimene püüab alati vastata viimasele küsimusele, aga sellele vastavad valijad. Mina ei ole Saaremaa, Hiiumaa ega Läänemaa valija. Ma tahan ausalt öeldes tunnustada ka sotsiaaldemokraate. Keskerakonnast peaaegu ühtegi inimest ju Saaremaal, Hiiumaal ega Läänemaal enam ei ole. Saartega ühenduse pidamine on minu arvates olnud üks ühine asi ja ma olen tundnud tegelikult alati opositsiooni toetust. Muide, ka selle otsuse tegemisel, kus me saavutasime päris mõistliku tasakaalu, said kõik aru, et mingil kujul tuleb korrigeerida piletitulu osakaalu ja natuke tuleb riigieelarvest juurde anda. Minu arvates tundsin ma sel puhul ka opositsiooni toetust, vähemalt nende inimeste oma, kellel on saartega tugevam side. Aga kuna teil enam Saaremaal ja Hiiumaal esindust ei ole, siis te muidugi ei tea, kuidas elu Saaremaal ja Hiiumaal käib. Kuid see ei ole erakondlik asi, ma olen selles täiesti kindel. Tundes kõiki neid Saaremaalt ja Hiiumaalt valitud esindajaid, võin öelda, et kõik ajavad seda asja väga ühtselt. Mul on olnud väga meeldiv koostöö selles küsimuses, ei ole väga palju kasutatud ka mingisuguseid keerulisemaid vaidlusi, ei ole oldud ministri vastu, vaid alati on tuldud ja otsitud lahendusi. Ma olen selle eest väga tänulik.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Varem või hiljem tuleb aeg, kui me peame hindama, kas need toetused arendasid seda valdkonda, kas need jäid plusspoolele või oli siin ka miinuseid. Ma sain aru, et eesmärk on hoida piletihindu maksimaalselt konservatiivsena või neid alandada. Ma päris täpselt ei saanud aga aru liinide arendamisest, kuidas seda üldse mõõta, kus on plussid ja kus miinused. Kas ka tuleval aastal tuleb meil otsustada, et riigil on vaja neid liine toetada, ja kas riigieelarve eelnõus on see ette nähtud?

Aitäh! Tuleva aasta ehk 2014. aasta dotatsioon sõltub, nagu ma seletasin, pikaajalises lepingus ette nähtud valemi komponentide muutusest. Need komponendid on tarbijahinnaindeks, kütuse hind ja sektori palgakoefitsient. See ei ole lineaarne, vaid see valem võtab neid komponente arvesse erinevas määras. Teiseks, see, kas on vaja riigieelarve dotatsiooni suurendada, sõltub tegelikult piletitulu prognoosist. Me teeme selle prognoosi paralleelselt riigieelarve koostamisega. Kui piletitulu on suurem, siis hoolimata n-ö valemis kokku lepitud kulukomponentide kasvust ei pruugi lisadotatsiooni vaja olla. Kui piletitulu on väga suur, siis võib dotatsiooni ju ka vähendada. See oli vastus järgmise eelarveaasta kohta.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kadri Simsoni küsimusele vastates teatasite, et kui tema ja ta isa sõidavad Tartust Kärdlasse, siis maksavad nad bensiini eest 100 eurot ühe otsa ja 100 eurot teise otsa eest. Tegelikult saaks selle rahaga 140 liitrit kütust ja keskmist klassi autoga saaks sellega sõidetud 2100–2200 kilomeetrit ehk kolm-neli korda rohkem, kui on vaja selle vahemaa läbimiseks. Kas teie ettekujutus on selline, et professor Must sõidab Tartust Kärdlasse traktoriga? Millega teie ise sõidate? Mis autol on selline bensiinikulu, nagu te siin teatasite?

Aitäh! Kui ma õigesti mäletan, siis Vene Volga, see GAZ 21, võttis kütust üle 20 liitri 100 kilomeetri peale. Ma olen täiesti kindel, et perekond Must tahab puhkusele sõita soliidse transpordivahendiga. Aga soliidsus on alati subjektiivse hinnangu küsimus. Ma võtsin aluseks sellise Volga tüüpi auto, võib-olla ka mõne 1970. aastate Ameerika mudeli. Kui ikkagi selline auväärt ja lugupeetud perekond suvatseb minna meie saartele puhkama, siis tuleb seda teha väärikalt. Umbes nii ma arvestasin oma teoreetilises vastuses. Võib-olla nad ei käigi seal puhkamas, võib-olla on see meie arutelu üldse liiga teoreetiline ja me lihtsalt raiskame parlamendi aega.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kuulasin siin teie belletristikat, kuidas te mind Tartust Rohukülla ja Rohukülast Tartusse saatsite ning pursuiks kvalifitseerisite, ega saanud aru, miks te arupärijatele ei vasta. Mina arupärijate hulka nimelt ei kuulunud. Püüdes teid siiski Volgade ajastust Eesti praegusesse transpordimaailma tagasi tuua, küsin teie väite kohta, et reisijate arv Saaremaa liinil on oluliselt suurenenud. On see siis suurenenud Saaremaa või Hiiumaa liinil, pole oluline, aga kuidas see praegust rahastamisskeemi arvestades mõjutab dotatsioone? Kas reisijate suurem arv toob ettevõtjale lisatulu või ei too? Milline see majandusskeem on? Kuidas reisijate arvu suurenemine rahalises mõttes mõjutab? Mida see stimuleerib, mida mitte?

Aitäh selle küsimuse eest! Unustame teie suvise reisi Kärdlasse. Teie tütar kutsus selle teema esile. Aga siin on tegemist ühendatud anumate reegliga. Teisisõnu, piletitulu kasvamise korral peaks dotatsioon riigieelarvest vähenema, see on see valem. Aluseks on võetud omaaegne operaatori pakkumine ühe reisi maksumuse kohta. Reisi maksumust kulubaasi mõttes korrigeeritakse 2006. aastal kokkulepitud valemiga, milles on kolm komponenti: tarbijahinnaindeks, kütuse hind ja selle sektori töötajate palk. Mida rohkem reisijaid, seda rohkem tuleb tegelikult tulu, aga see tulu ei lähe otse vedaja taskusse, vaid riik kompenseerib sõltuvalt tegelikust reisijate arvust ja ühe reisi kalkuleeritud kulust.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetav härra minister, ma tahan teid tänada! Möödunud korral me rääkisime Eleringist ja hiljem teie nõunik saatis mulle palutud andmed. Nüüd ma tean, et 2012. aastal oli keskmine töötasu Eleringis 1749 eurot kuus. Aitäh! Aga ma tulen tagasi arupärimise juurde. Ma armastan statistikat. Kas teil ei ole seal kaante vahel seda arvu, kui palju müüdi pileteid terve aasta jooksul nendele reisidele, mille kohta me küsime?

Ei ole. Aga, härra Korb, vaadake, kui ma midagi luban, siis ma seda ka teen. Eleringi töötajate palganumbri ma teile saatsin ja kui vähegi meelde jääb, siis lasen saata ka statistika piletite kohta – seda on küll hästi palju –, siis te näete reisijate arvu ja piletitulude muutust, seda ka reisijagruppide kaupa.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Ma palun soovijatel peale minu haamrilööki registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul oli endalgi kummaline tunne, kui viimase kolme päeva jooksul tundis Narvas nii palju inimesi huvi selle vastu, kuidas presidendivalimistega lood on. Ma arvasin, et kui seda teemat juba 11. kord arutatakse ja kuidagi ei taheta punkti panna, siis on see inimeste arvates naljanumber, aga selgus, et seda võetakse südamesse ja ikka küsitakse selle kohta. Muu hulgas küsiti, millest siis räägiti. Kui hakkasin rääkima, et kokkuvõtlikult kõlas see jutt niiviisi, et rahvas ei ole piisavalt tark, et õige mees valida, siis see inimestele ei meeldinud. Rääkisin argumendist, et kui president anda rahvale valida, siis lõppude lõpuks peab president hakkama ka midagi konkreetset tegema. Aga millega tegeleb meie president praegu? Loogika on selline, et ta ei tegele üldse mitte millegagi. See ka inimestele ei meeldi.
Miks ei taheta seda korda muuta? Kümnes euroliidu riigis kahekümnest (seitse riiki on kuningriigid ja seal presidenti ei valita) on parlamentaarne vabariik ja rahvas siiski valib endale presidenti. Miks meie seda teha ei taha? Kõigile on arusaadav selge vastus, et siis ei ole võimalik kokku leppida, nagu tavaliselt kokku lepitakse, et paneme oma poisi presidendiks, meie toetame teda ja tema ei hakka meid mitte kunagi ründama, mis tähendab, et ta toetab meid. Meie poliitilisi vaenlasi hakkab ta aga hammustama nagu üks õige sõber, inimese suurim sõber koer.
Ma ei uskunud, et pärast viimast korda üldse tekib vajadus veel kunagi presidendi otsevalimistest rääkida. Aga mul oli neli vestlust, mille käigus sellel teemal küsiti. Ei tea, kas see käis kuidagi õnnelikult uudistest läbi, aga inimestel on selle asja vastu tegelikult suur huvi.
Meid, Keskerakonna fraktsiooni liikmeid, oli tookord kohal 18 inimest. Kõik ülejäänud olid kas vastu või vajutasid tagasihoidlikult kollast nuppu. Ma loodan, et meie fraktsioon ei jäta seda tööd ja me ajame seda asja edasi. Ma arvan, et Eesti rahvas on väärt seda, et valida ise endale president, kes on aus ja otsekohene inimene, kes ei räägi mitte ainult oma probleemidest, väikesest palgast või mõisast, vaid kes oskab rääkida ka inimeste probleemidest ja hädadest ning anda nagu kord ja kohus suuniseid nii valitsusele kui ka Riigikogule.
Head kolleegid, ma kutsun teid üles sellele mõtlema. Ega meil ootamisega mingit probleemi ei ole. Mina isiklikult algataksin, olles rääkinud inimestega oma kodulinnas, jälle selle eelnõu ja püüaksin teha seda veidi laiahaardelisemalt, kui seda on seniajani tehtud. Ma loodan, et me saame vähemalt seda lubada oma valijatele ja kõigile neile, kes arvavad, et nad on väärt Eestile presidenti valima. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Rohkem kõnesoove ei ole. See tähendab, head kolleegid, et istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.12.