Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 40 Riigikogu liiget, puudub 61.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Kadri Simson, küsimus peaminister Andrus Ansipile!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Eestis on mitmeid riigiettevõtteid, kes täidavad neile pandud riiklikke ülesandeid või teenivad vaikselt dividenditulu. Aga Eesti Energia selliste riigiettevõtete nimistusse ei kuulu. See on ettevõte, mis peaks olema avatud ja viisaka suhtlusstiili poolest eeskujuks kõigile, aga Eesti Energia juhtkond on jõudnud juba selleni, et kommunikatsioonimeeskonna vahendusel on viimase aasta jooksul kolme Riigikogu liiget nimetatud kas valetajaks või valeväidete esitajaks. See ei ole kindlasti kohane riigiettevõttele ja tema suhtlusstiilile. Kuidas teie suhtute Eesti Energia väljaütlemistesse ja strateegiasse, et parim kaitse on rünnata kõiki, kelle arvamus ei ühti Eesti Energia juhtkonna äristrateegiaga?
Aitäh! Suhtlusstiili osas olen ma teiega sama meelt. Selline suhtlusstiil, kus kritiseerijaid rünnatakse, ei ole kindlasti kohane ühelegi juhile, see ei ole kohane ka riigile kuuluva äriühingu juhtidele. Küll aga valmistab mulle muret saladuste lekkimine. Ka tehnoloogiliste sõlmede fotod võivad äriettevõtte puhul kujutada endast ärisaladust. Lekkimine on kindlasti taunitav. Selles osas on äriühingu juhtide kriitika igati õigustatud.
Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma saan aru, et etteheide äriinfo lekkimise pärast on mõeldud Eesti Energia nõukogu liikmetele, kellele said kättesaadavaks andmed, mis hiljem ajalehes avaldati. Samas pean mina Riigikogu liikmena normaalseks, et kui Riigikogu liige või Riigikogu komisjon, praegusel juhul majanduskomisjon, palub Eesti Energia juhtidelt infot, siis seda ka antakse. Kuidas te suhtute sellesse, et kui majanduskomisjon 29. jaanuaril Eesti Energia juhtidega kohtus, siis lubati komisjonile anda lisainfot küsimuste kohta, millele komisjoni istungil vastata ei osatud, aga võttis üle kahe kuu, enne kui sellele taotlusele kuidagigi reageeriti? Kas see on teie meelest normaalne ja kas majanduskomisjoni peaks suhtuma nii, et selle liikmeid tuleb infost eemale hoida?
Aitäh! Lubadustest mittekinnipidamine ei ole kindlasti normaalne ega aktsepteeritav. Küsimus pole isegi selles, kas tegemist on Riigikogu liikmega, kellel on tavakodanikust märksa rohkem õigusi saada riigile kuuluvalt äriühingult informatsiooni, vaid on üldinimlikult mõistetav, et kui lubadused on antud, siis tuleb neist kinni pidada. Kui kahe kuu jooksul ei suudeta esitada või ei vaevuta esitama informatsiooni, mida lubati kohe esitada, siis ei ole see kindlasti vastuvõetav. Veel kord ütlen, et kui arupärija on Riigikogu liige, siis on sellel päringul märksa suurem kaal kui tavakodaniku päringul. Lubadus oleks tulnud täita kohe.
Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mul ei ole tõepoolest soovi seada teid Eesti Energia kommunikatsioonimeeskonna sihtmärgiks, aga ma küsin teie arvamust. Kuidas te suhtute sellesse, et Eesti Energia rahastab oma riskiinvesteeringuid selle arvel, et hoitakse tagasi põhikohustuste täitmisega seotud investeeringuid, näiteks investeeringuid jaotusvõrkudesse? Kas te näete siin probleemi?
Aitäh! See väide oli spekulatiivne. Ma ei saa kuidagi kinnitada väidet, et riskiinvesteeringuid rahastatakse nende vahenditega, mille abil võiks teha investeeringuid näiteks hoopis jaotusvõrkudesse. Minule teadaolevalt on neid investeeringuid, mida teie ilmselt nimetate riskiinvesteeringuteks, st välisprojekte, rahastatud tulust, mis on laekunud õli või ka elektri Eestist väljapoole müümisest. Jordaania projekti puhul võib nüüd isegi küsida, kes keda rahastab. Mulle teadaolevalt on Eesti Energia osa oma osalusest Jordaania ühisettevõttes võõrandanud ja võõrandamisel saadud tulu ületab märgatavalt projekti tehtud investeeringuid. Ma võin summadega küll pisut eksida, Eesti Energia kommunikatsioonimeeskond ilmselt siis täpsustab, aga minu meelest oli Jordaaniasse tehtud investeeringute summa seitse miljonit eurot ja osaluse müügist laekus 16 miljonit eurot. Seega, Jordaania projekt võiks olla praeguse seisuga plussis, vähemalt mulle teadaolevate andmete põhjal otsustades. Sel juhul ei saa kuidagi öelda, et seda rahastatakse näiteks jaotusvõrkude arvel.
Nüüd saab esitada kohapeal registreeritud küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite eelmisel või üle-eelmisel korral infotunnis, et Eesti Energia teie valitsemisajal kindlasti börsile ei lähe. Eelmisel nädalal aga arvas teie erakonnakaaslane, majanduskomisjoni esimees, et Eesti Energiat võiks tükeldama hakata, see võiks olla kõne all. Mis te valitsuse või erakonna juhina sellest arvate? Kas valitsuses või erakonnas on arutlusel olnud, et see teema oleks praegu asjakohane? Ma pean silmas Eesti Energia tükeldamist.
Aitäh! Arutelud on kindlasti asjakohased. Aga minu arvamus ilmselt ühtib teie arvamusega, et praegu börsile viimiseks kõige parem aeg ei ole. Võtame näiteks õlitööstuse ja määramatuse, mis sellega seotud on. Enefit 140 tehnoloogiat kasutav õlitööstus saavutas täisvõimsuse paarikümne aasta jooksul, pigem isegi kolmekümne aasta jooksul. Tehnoloogiat on pidevalt täiustatud ja alles nüüd võib öelda, et tehas töötab maksimaalvõimsusega. Enefit 280 tehnoloogiat kasutav esimene tehas ei ole praeguseks tootma hakanud. Mingi õli on kätte saadud, aga on teatud tehnoloogilised sõlmed, mis tuleb ümber projekteerida, kuhu tuleb uut sisseseadet soetada. Need ei ole väga olulised ja keerukad sõlmed, jutt käib näiteks tigutransportööridest, kus temperatuurierinevused on väga suured ja seetõttu tekivad pinged. Pingeid ei osatud projekteerimisel ilmselt väga täpselt ette näha. Need tehnoloogilised probleemid on kindlasti kõrvaldatavad ja ükskord hakkab see tehas muidugi tootma. Minna börsile siis, kui ei ole teada, kui palju tehas kasumit või kahjumit toodab, ei ole ilmselt mõistlik. Saadav hind sisaldaks ilmselt väga suuri riske, järelikult oleks madal. Selle tõttu ei ole praegu ega ka aasta või kahe pärast börsileminekuks hea aeg.
Nüüd kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Tarmo Tamm!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Hiljaaegu võisime lugeda ühest Eesti Energia järjekordsest äpardunud investeeringust. Ma räägin Painkülasse ehitatud koostootmisjaamast, kus pidi toodetama soojust, elektrit ja ka külma. Nüüd on selgunud, et see jaam sinna ei sobi, kuigi 43 miljonit eurot on ära kulutatud. Kuidas te kommenteerite Eesti Energia sellist investeeringut?
Tagantjärele tarku on alati hästi palju, aga selle investeeringu puhul on ilmselt küllalt palju ka neid, kes olid ette targad ega näinud mitte mingisugust põhjendust selle investeeringu tegemiseks. Minu silmis ei olnud see investeering põhjendatud ka siis, kui see investeeringuotsus langetati, ja pelgalt seetõttu, et otsus puudutas ühte Eesti Energia nõukogu liiget. Selles olukorras ei oleks tohtinud Eesti Energia sellist riskantset investeeringut üldse kaalumiselegi võtta. Aga niipalju, nagu me kõik teame, on tehtud investeering, mille suurus on üle nelja miljoni euro, kasutu, Weroli uus omanik seda investeeringut ei vaja. Missuguse miinusega Eesti Energia sellest projektist lõpuks väljub, selgub hiljem. Minu arvates ei ole mitte kuidagimoodi põhjendatud maksta kõigest sellest hoolimata Rein Kilgi omanduses olnud Werolile selle vana kuuri eest üheksa miljonit eurot või mis see summa iganes oli, aga mina ei ole äriühingu nõukogu liige ega äriühingu juht. Minu meelest võiksid ka raha eraldajad hakata ükskord investeerimises väga tõsiselt kahtlema selle alusel, kes on nende investeeringute taga. Aga mulle tundub, et me saame siin ainult hoogu juurde. Võtame kas või EAS-i, ühe inimese, kes enne juhtis panka ja andis Rein Kilgile 100 miljonit krooni laenu, mida nüüd pankrotiga ähvardades kohtu kaudu tagasi nõutakse. Jah, enne kui investeeringuotsuseid langetatakse, tuleks vaadata inimeste tausta.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rannar Vassiljev.
Aitäh! Eesti Energia aktsiakapitali laiendati eelmisel aastal 150 miljoni euro võrra, selle aasta eelarves on selleks ette nähtud veel 200 miljonit. Samas, riigi eelarvestrateegia raha broneerimist aktsiakapitali laiendamiseks rohkem ette ei näe. Eesti Energia juhatuse liige on öelnud, et börsiplaanide luhtumise korral on valitsus lubanud Eesti Energiale 400–500 miljonit eurot. Mida täpselt valitsus on lubanud ja kust on tal tekkinud mandaat selle lubaduse andmiseks, kui näiteks riigi eelarvestrateegia neid summasid ette ei näe?
Aitäh! Möödunud aasta investeering aktsiakapitali oli vajalik selleks, et ehitada Auverre uus keevkihtplokk. See aktsiakapitali laiendamine oli igati põhjendatud. Käesolevaks aastaks oli riigieelarves ette nähtud küll 200 miljonit eurot Eesti Energia aktsiakapitali laiendamiseks, kuid kuna osa investeerimisvajadusi on praeguseks ära langenud, siis sel aastal sellist aktsiakapitali laienemist vaja ei lähe. Mille tõttu need investeerimisvajadused on ära langenud, see on auväärt Riigikogu liikmetele ilmselt teada. Esiteks, ei ole mõtet rääkida teisest õlitehasest enne, kui esimene ei ole käivitunud. Kui esimese käivitamine võtab kavandatust rohkem aega – praegu on käivitamine viibinud juba poole aasta jagu ja täisvõimsuse saavutamine võib võtta kavandatust märksa rohkem aega –, siis ei ole mõistlik alustada kohe teise tehase ehitamist, eriti kui ei ole teada, kuidas see tehnoloogia meie põlevkivile täpselt sobib. Teiseks, meil ei ole ilmselt tarvidust investeerida tuumaenergeetikasse, sest Leedu rahvas on Visaginase projektile ei öelnud, järelikult langevad ka need investeerimisvajadused ära. Nii et sel aastal riigi lisainvesteeringuid Eesti Energia aktsiakapitali laiendamisse minu hinnangul ette näha ei ole. Ka Auvere teise ploki kohta seisab otsuste langetamine alles ees. Järelikult ei saa ka neid investeeringuid praegu otsustada.
Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Valeri Korbilt kultuuriminister Rein Langile. Palun!
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Sellel aastal lõpeb teine riiklik integratsiooniprogramm, millega alustati 2008. aastal. Mäletame, et enne seda, aastal 2007, oli lõppenud esimene programm. Miks ma sellest räägin? See tähendab, et 2013. aastani need programmid eksisteerisid, nende taga oli suur töö ja suur raha. Kuidas te kommenteerite nende programmide täitmise tulemusi?
Aitäh! Selle teise programmi elluviimist saab hinnata siis, kui see programm on lõplikult täidetud ehk peale tänavuse aasta lõppu. Kindlasti on selles programmis ka teatud osi, mis ei ole täidetud. Tulebki analüüsida, miks asjad nii läksid, et mitte kõikides valdkondades ei ole eesmärkideni jõutud. Võib-olla olid need eesmärgipüstitused omal ajal liiga sinisilmsed või üldse põhjendamatud. Et vältida selliste vigade kordumist, üritame järgmist arengukava teha nii laiapõhjaliselt, kui üldse vähegi võimalik on. Praegu on käimas arengukava koostamise teine etapp. Meil on olemas ka oma veebileht www.integratsioon.ee, mida päevas vaatab keskmiselt 50 inimest. See on üsna hea tulemus. Selle arengukava koostamisse on peale kolmanda sektori organisatsioonide kaasatud ka kohalikud omavalitsused. Nagu ma siit Riigikogu kõnetoolistki olen mitu korda öelnud, eriliselt huvitab meid muidugi Ida-Virumaa omavalitsuste kaasamine, mida me oleme üritanud ka teha. Minu teada sõidab juhtrühm veel sel nädalal Ida-Virumaale sealsete organisatsioonidega kohtuma. Loodame, et sellest arengukavast, mis on ju üsna laiaulatuslik ja näeb ette ka suuri kulutusi Eesti riigile, on rohkem kasu ja seatavad eesmärgid on sihipärased, selged ja teostatavad.
Palun, kolleeg Valeri Korb, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud minister! Teie ministeerium pakkus valitsusele uue riikliku integratsiooni ehk konsolideerimise programmi kuni 2020. aastani, kus on eraldi toodud üks peatükk, mis on seotud Ida-Virumaa arenguga. Selle eest tuleb ministeeriumi kiita. Aga kas Ida-Virumaale, kus muu Eestiga võrreldes on suured keele- ja kultuurierinevused, on tulevikuprogrammis määratud passiivne roll või võib rääkida võrdõiguslikust partnerlusest?
Aitäh! Arengukava koostamisel töötab terve Ida-Virumaa teemadega tegelev töögrupp. See töögrupp moodustati veebruaris ja selle esimesed töötulemused on kättesaadavad ka veebilehel. Seda töögruppi juhib Rivo Noorkõiv, kes on aktiivselt integratsioonitegevusse lülitunud. Ma loodan, et need tulemused on üsna head. Kui te küsite, kas Ida-Virumaa inimesi võetakse kui partnereid, siis vastus on kindlasti jaatav.
Palun, kolleeg Valeri Korb, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Veel kord sellest tulevasest integratsiooniprogrammist. Muidugi on see riiklik programm, ma saan sellest aru, aga missugune roll selle täitmisel on teistel organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja omavalitsusliitudel? Te rääkisite ainult kohalikest omavalitsustest. Mittetulundusühingud on teinud ettepanekuid moodustada Ida-Virumaa integratsioonifond, mis võiks olla mittetulundusühingute, kohalike omavalitsuste või maavalitsuse kasutuses.
Aitäh! Praegu ongi õige aeg neid ettepanekuid teha. Käib arengukava koostamise teine etapp. Ma vaatan tähtsa paberi pealt, et jaanuaris tutvustati uue arengukava koostamisega kaasnevaid tegevusi Riigikogu fraktsioonidele ja 23. aprillil on juhtrühmal kavas uuesti Riigikogu fraktsioonidega kohtuda. Nii et juhul, kui mingid ettepanekud on arvestamata jäänud või kui neid ei ole täielikult arvestatud, on mõistlik need seal uuesti lauale panna. Ega ma rohkem midagi ei oskagi selle küsimuse kohta öelda. Me teeme seda kõike nii läbipaistval moel, kui vähegi võimalik on.
Nüüd saab esitada kohapeal registreeritud küsimusi. Palun, kolleeg Yana Toom!
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Me tõepoolest kohtusime selle töörühmaga ja see oli väga huvitav kohtumine. Aga seal ei saanud vastust küsimusele, millega on mõõdetav integratsiooni edu ja millal saaks need lõimumiskavad lõpetada. Äkki teie oskate vastata. Millega me mõõdame seda, kas see tegevus oli edukas või ei olnud? Kui ma küsisin seda Kultuuriministeeriumi inimeste käest, siis sain vastuse, et see tegevus on lõputu ja siin ei ole mingisugune mõõtmine võimalik.
Aitäh! See lõhnab nüüd suure filosoofilise debati järele selle üle, mida tähendab sõna "integratsioon" ja millal seda tegevust Eestis enam vaja ei ole. Ma arvan, et Kultuuriministeeriumi esindajatel oli selles mõttes õigus, et ega Eesti elanikkond ei jää ju täiesti homogeenseks, siia leiavad ikka tee ka teiste rahvuste esindajad, kas siis alaliselt või ajutiselt, ja nad kohtavad siin igal juhul integratsiooniraskusi. Riigi püha kohus on nende inimeste murede ja probleemidega kindlasti tegelda. Selleks selliseid integratsioonikavu tehaksegi. Loomulikult on Eesti natuke erandlikus seisus, kuna meie ajaloos on olnud teatud ajajärk, mis tõi siia hulgaliselt majanduspõgenikke koos perekondadega, kelle probleemid on üsna suured. Ka küsimusele, millal lõpuks saavad nende probleemid lahendatud, jään ma praegu vastuse võlgu. Igal juhul tänaseks päevaks need täies mahus lahendatud ei ole. Kultuuriline ja keeleline integreerumine kestab edasi.
Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!
Aitäh! Te jõudsite natukene juba ka minu küsimusele vastata, aga mitte täielikult. Minu kogemus integratsiooniprogrammide koostamisel ja elluviimisel on olnud selline, et suurem jagu nende programmide sisulisest ja rahalisest mahust on läinud nõukogudeaegsete immigrantide ja nende järeltulijate kahe või kolme põlvkonna järeleaitamisele Eesti ühiskonda integreerumisel. Samas võib rääkida siiski järjest suuremast uuest immigratsioonist Eestisse, aga integratsiooniprogrammide rõhuasetus on siiamaani olnud väga tugevalt varasema immigrantide voolu kasuks. Uusimmigrantide adapteerimist toimub võib-olla vähem, kui seda vaja oleks. Kas uus, koostatav programm muudab neid proportsioone homsele päevale vastavamaks?
Aitäh väga hea küsimuse eest! Arengukava tehakse praegu ka selle arvestusega, et see hõlmaks inimesi, kes Eestis elades kasutavad peamiselt näiteks inglise keelt. Ka veebileht on inglise keeles kättesaadav. Ma ütlesin, et päevas vaatab seda veebilehte circa 50 inimest, mis teeb 1500–2000 vaatamist kuus. Veebilehe ingliskeelset versiooni vaatab 8% ehk natuke alla kümnendiku kõigist vaatajatest. See näitab veel kord, et teravik hakkab ainult vene keelt kõnelevatelt inimestelt kõrvale minema.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt Helir-Valdor Seederile. Palun!
Tänan väga, proua juhataja! Austatud põllumajandusminister! Neli aastat tagasi otsustasite ühendada taimetoodangu inspektsiooni, piirkondlikud maaparandusbürood ning maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo ühiseks Põllumajandusametiks. Te tellisite enne liitumist igasuguseid uuringuid. Fontese eelmise aasta uuring aga näitab, et kõigi riigiettevõtete töötajate palgauuringu kohaselt olid Põllumajandusameti inimeste palgad tagantpoolt kolmandad ehk ühed väiksemad. Enne kui te asute järgmisi asutusi liitma, kas te analüüsite, kuidas on tegelikult kulgenud Põllumajandusameti ühendamine, kas sektori rahulolu on selle ühendamise tulemusel suurenenud, kui palju on riik sellest ühendamisest võitnud ja kui palju on kasvanud töötasu?
Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on kindlasti see, et see asutuste liitmine, mille me läbi viisime ja mille tulemusena moodustus Põllumajandusamet, on ennast igati õigustanud nii nende inimeste arvates, kes seda asutust on juhtinud, kui ka valdava osa sealsete töötajate arvates. Kõige tähtsam on see, milline on põllumajandussektori enda hinnang, ja sektori arvates oli see liitmine kindlasti õige. Iseseisvate killustatud asutuste liitmine Põllumajandusametiks ja ühtseks struktuuriks on ennast õigustanud. Ma pean silmas eriti omaaegseid maaparandusbüroosid, kus tekkisid ka juriidilised probleemid nende staatuse küsimuses. Neid oli vaja reorganiseerida. Mis puudutab töötasu, siis töötasu on probleem, ma arvan, kogu avalikus sektoris. Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on ka mitmeid teisi asutusi, kus töötasu võiks olla kõrgem ja peakski seda olema, aga see sõltub riigi üldistest võimalustest. Tõepoolest, meie valitsemisala ametite seas on Põllumajandusametis kõige madalam keskmine palk. Sellega me loomulikult tegeleme. Praegu ma küll ei julge teile peast palgavõrdlust esitada. Neli või viis aastat tagasi, kärpe-eelarvete ajal, kärbiti kõigi meie allasutuste töötajate palgafondi, see puudutas ka Põllumajandusametit. Eelmisel aastal saime hakata palku taastama, nüüd ongi neid mõnevõrra taastatud. Ma küll ei oska teile tuua hetkel võrdlust aastate kaupa, aga te saate selle tagantjärele, me saadame selle teile kirjalikult.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!
Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Idee võib ju iseenesest hea olla, aga sisuliselt on seal ametis siiski küllaldaselt probleeme, kas või näiteks maaparandusega. Te küll rõhutate alati investeeringute suurust, tegelik olukord on aga hoopis teine. Riigil on kohustus korras hoida 5437 kilomeetrit ühiseesvoole, aga eelmisel aastal hooldati ja sellel aastal hooldatakse vaid 6% sellest. Rahaeraldised on ääretult väiksed. Ees seisab 2014. aasta eelarve koostamine. Mitu protsenti olete kavandanud suurendada maaparandusobjektide korrastamiseks ettenähtud summasid? Loomulikult on teine küsimus see, kui palju selle ameti inimeste töötasu teie arvates võiks tõusta.
Aitäh! Kõigepealt maaparandusest. Jah, tegemist on valdkonnaga, mis on olnud kindlasti alafinantseeritud. Maa on oluline ressurss, põllumajandustootmises kõige olulisem ressurss üldse. Praegu me hooldame riigi eesvoole riigieelarveliste vahenditega, erasektor saab kasutada ka Euroopa Liidu abivahendeid investeeringumeetme kaudu. Sellel perioodil ei ole kahjuks võimalik riigi eesvoolude hooldamist Euroopa Liidu rahast rahastada. Meil on koostamisel uus maaelu arengukava aastateks 2014–2020. Selle eelnõusse oleme kirjutanud, et ka riigi eesvoolud võiksid tulevikus olla abikõlblikud ja saada Euroopa Liidu abiraha. Kui see tõepoolest nii jääb, kui valitsus selle heaks kiidab ja ka Euroopa Komisjon seda aktsepteerib, sel juhul, ma arvan, on riigil võimalik eesvoolude rahastamist suurendada ja olukorda parandada. Aga kahjuks praeguses maaelu arengukavas, mille koostaja olite ministrina teie, sellist võimalust ette nähtud ei olnud. Seetõttu meil praegu seda võimalust ka ei ole.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!
Tänan, proua juhataja! Muie on üleliigne. Maaparandusbüroosid rahastati siis, kui mina minister olin, väga hästi. Aga minu kolmas küsimus on järgmine. Te olete planeerinud alates 1. juulist 2013 ühendada Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi. Mis on sellise ühendamise eesmärk ja kui palju te olete planeerinud suurendada ühendatud teadusasutuse eelarvet? Kas ühendamisega töökohti kaotatakse või luuakse juurde? Kas tõesti tekib kahe vaese liitmisel teie arvates üks rikas?
Aitäh! Ma tahan eelmise vastuse jätkuks teha kõigepealt ühe täpsustuse. Kui me vaatame nii erasektoris olevaid vahendeid kui ka riigi hooldada olevatesse eesvooludesse suunatud vahendeid, siis näeme, et investeeringud maaparandusse on sel perioodil oluliselt suurenenud, seda tänu Euroopa Liidu rahalistele vahenditele tervikuna.
Aga nüüd Eesti Maaviljeluse Instituudi ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi liitmisest. Julgen öelda, et seda on arutatud neli-viis aastat. Me oleme tellinud mitmeid uuringuid. Haridusministeerium on teinud kaks evalveerimist, viimane sihtevalveerimine oli 2012. aastal. Need uuringud ja evalveerimised on andnud meile selge veendumuse, et nende kahe asutuse potentsiaal ja ressursid on mõistlik ühendada. Me ei räägi ühe asutuse kaotamisest, vaid ressursside ja potentsiaali ühendamisest. See võimaldab paremini teha väliskoostööd, kasutada materiaalseid vahendeid ja võimalusi ning vältida dubleerimist. Eesmärk ei ole mitte nende asutuste arvel riigieelarve raha kokku hoida, vaid me tahame vahendeid paremini ära kasutada ja luua inimestele paremad töötingimused. Me oleme asutuste ühendamise tulemusena ette näinud palgatõusu. Te olete täna palkadest rääkinud ja selle kohta küsinud. Tõepoolest on avaliku sektori üks suuremaid probleeme see, kuidas hoida töötajaid motiveerituna. Palk on siin väga oluline. Me oleme asutuste ühendamisega seoses planeerinud ka palgakasvu. See on planeeritud juba sellesse aastasse. Ma loodan väga, et asutuste ühendamine toimub selle aasta jooksul.
Nüüd tulevad kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Kas sellise nimetusega asutust nagu Põllumajandusministeerium on Eestis üldse vaja? Me teame ju, et põllumajandus annab ainult 3% meie SKT-st, aga on teisi tööstusharusid, mis annavad mitu korda rohkem. Põllumajandus annab 3% SKT-st, seal on hõivatud 2% inimestest, aga sel on oma ministeerium. Võib-olla peaks selle ministeeriumi nimetama näiteks maaelu või maamajanduse ministeeriumiks? Muidu tunnevad teised sektorid ennast puudutatuna. Näiteks annab ehitusmaterjalide sektor 7% SKT-st, transiit ja transport aga veel rohkem.
Aitäh! Kindlasti ei saa asja käsitleda nii lihtsustatult, et me vaatame protsenti SKT-st ja arvestame siis, kas üks või teine ministeerium on vajalik. Mõtleme näiteks keskkonnakaitsele ja sellele, kui palju see SKT-d loob. Kas meil sellist ministeeriumi oleks üldse vaja? Nii primitiivset lähenemist ühe riigi ülesehitamisel kindlasti kasutada ei saa. Põllumajandusministeeriumi tähendus ja tähtsus on iga päev tunnetatav. Ma usun, et te olete hommikul einestanud, te näete väga hea välja. Põllumajandusvaldkond on strateegiline valdkond toidutootmise seisukohalt, mis muutub järjest olulisemaks ja tähtsamaks. See, kas riigis on põllumajandusministeerium või põllumajandus- ja metsandusministeerium, kas näiteks ka maa-amet on sinna juurde liidetud, kas muu maaelu ja regionaalpoliitikaga tegeldakse põllumajandusministeeriumis või mõnes teises struktuuriüksuses, on Euroopa Liidu riikides erinevalt otsustatud, aga valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikides on põllumajandusministeerium olemas. Mina ei tea praegu ühtegi riiki, kus seda ministeeriumi ei oleks, kuigi nimetus võib olla erinev. Mõnel pool on põllumajandusega liidetud metsandus, maaküsimused, regionaalpoliitika, tarbijakaitse, aga see on siiski eraldi põllumajandusministeerium. Ma arvan, et strateegilisest seisukohast lähtuvalt, eriti nii kaua, kuni Euroopa Liidus on ühine põllumajanduspoliitika, mis on täiesti omaette maailm ja kus kasutatakse väga palju raha, on sellise iseseisva ministeeriumi olemasolu vajalik ka Eesti Vabariigis. Funktsioonide üle võib muidugi arutada. Ka meil on olnud oma ettepanekuid, kuidas võiks funktsioonide jaotust ministeeriumide vahel muuta. Võib-olla tulevikus need muutused ka toimuvad.
Palun, kolleeg Tiit Tammsaar!
Tänan, proua juhataja! Hea minister! Ka mina olen seda meelt, et Põllumajandusministeerium oli, on ja jääb. Aga küsimus on Eesti Maaviljeluse Instituudi ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi liitmise kohta. Peab väikese veaparanduse tegema: maaviljeluse instituudi üleviimist arutati juba 2003. aastal, sellest on kümme aastat möödunud. Aga miks ikkagi Jõgevale? 2003. aastal me arutasime, et äkki võiks selle viia Kuusikule, kus on 200 hektarit riigimaad ja ilus maja, mis oli siis peaaegu valmis jne. Miks ikkagi Jõgevale?
Aitäh ja suur tänu ka täpsustuse eest! Kui seda on juba kümme aastat arutatud, siis kindlasti on ka minister Tuiksoo teadlik nendest aruteludest, mis toimusid enne minu aega. Mina ei ole nii kaua ametis olnudki. See arutelu on olnud pikk ja põhjalik. On otsustatud, et selle asutuse juriidiline aadress on Jõgeval. Füüsiliselt ei ole võimalik üleöö ega ka ühe aasta jooksul ühte asutust Jõgevale üle kolida. See ei ole ka meie eesmärk. Kaugemas perspektiivis on mõistlik, et asutus hakkab toimima ühes kohas, ja me arvame, et see koht võiks olla tõepoolest Jõgeva. Suurem osa sellest ühendatud asutusest asub Jõgeval, seal on suurem tootmismaht, ka põllud ja üldse maaressursid on seal olemas. See on seetõttu kindlasti põhjendatud otsus. Samas tegutseb see ühendatud asutus ka edaspidi üle Eesti Vabariigi, tema katsepõllud ja katsepunktid jäävad tegelikult paiknema üle riigi. Kindlasti jääb midagi alles Sakku ja Kuusikule, tehakse ka katseid tootjate juures üle Eesti. Ühendamine ei tähenda, nagu koonduks tegevus tervikuna ühte kohta. Me peame mitmes kohas, erineva geograafilise asendi ja erineva mullastikuga piirkondades teadustööd jätkama. Füüsiliselt ei saa me selle asutuse tööd kunagi ainult ühte punkti koondada. Mis puutub EVIKA-sse ja teistesse struktuuriüksustesse, mis on välja arendatud ja toimivad, siis need kindlasti tegutsevad oma endises asupaigas nii kaua edasi, kui see on mõistlik. Ühendatud asutuse juhtkond otsustab, millal on sujuv üleviimine kõige otstarbekam ja mõistlikum.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kajar Lember!
Aitäh! Minu küsimus haakub küsimuse peateemaga: kas ministeeriumil on plaanis ümber korraldada ministeeriumi suhe Tori hobusekasvatuse n-ö majades ja maadel toimuvasse?
Me oleksime juba ammu tahtnud neid suhteid ümber korraldada. Me oleme päris mitmeid aastaid läbirääkimisi pidanud, aga meid seob leping, mis on sõlmitud enam kui 20 aastaks, pikaajaline leping 1990. aastate lõpust, mis kehtib veel pikalt tulevikus. See leping ei ole väga õnnestunud kummagi osapoole jaoks. Seal on väga palju ebaselgust ja reguleerimata küsimusi, see puudutab varalisi kohustusi ja õigusi ning investeeringuid. Reguleerimata on, mis saab tehtud parandustest lepingu lõppemise korral, kuidas neid arvestatakse. See on läbinisti ebaõnnestunud leping. See tehti omas ajas ja ruumis, aga tänaseks on õigusruum muutunud. Kui tol ajal ei olnud ohustatud tõugu looma pidamise toetust ja selline leping oli vajalik, varad anti üle tingimusel, et teatud tõugu hobuseid säilitatakse, siis nüüd lahendatakse see probleem ohustatud tõugu looma pidamise toetuse abil. Tori tõugu hobuseid on väljaspool Tori palju rohkem kui Toris. Nii et riigi huvid ja kogu olukord on muutunud. Me oleme pidanud rentnikuga läbirääkimisi, et rendileping ümber teha, aga ei ole kokkulepet saavutanud. Me jätkame läbirääkimisi. Rentnik on meile osa rendist võlgu, me oleme pöördunud ka kohtusse. Võib-olla tuleb lahendus kohtu kaudu, kuid me püüame seda muidugi läbirääkimiste käigus vältida. Aga kui see ei õnnestu, eks siis lõplikult otsustab kohus, mis saab. Kuid me oleme huvitatud nende suhete ümberkorraldamisest.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Viimane küsimus on kolleeg Kajar Lemberilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!
Aitäh! Hea peaminister! Usun, et te pingsalt ja huviga jälgisite rahvakogu protsessi ning ka arutelupäeval toimunut. Soovingi lihtsalt teada, mis te sellest arvate.
Jälgisin ma seda küll, aga kui pingsalt, see on iseküsimus. Arutelupäeval ma suusatasin, aga hiljem vaatasin, mida arutati ja otsustati. Iseenesest on selline viis, selleks et välja selgitada avalik arvamus, mulle sümpaatne. Ma usun, et mitte ainult Reformierakond, vaid ka teised erakonnad on sellist viisi kasutanud, et selgitada, milline on rahva toetus erinevatele ideedele. Vähemalt Reformierakond on seda meetodit kasutanud juba vähemalt kaheksa aastat. See on see aeg, mille kohta mina oskan seda öelda. Me oleme inimesi kokku kogunud ja katsetanud sellises rahvakogus selgitada, kui palju erinevaid ideid toetatakse või neid hukka mõistetakse. Kui palju inimesi on koos, siis võib arvata, et esitatakse nii mõnigi toekas mõte, millele on antud edaspidi realiseeruda. Ma loodan, et need ettepanekud, mis Vabariigi President eile Riigikogule üle andis, pälvivad Riigikogus tõepoolest tõsist tähelepanu.
Hea kolleeg Kajar Lember, esimene täpsustav küsimus.
Aitäh! Ma jätkan teie vastuse põhjal. Kas te oskate äkki välja tuua mõne rahvakogus toetuse saanud idee, mille kiire rakendamine oleks Eestile vajalik ja kasulik?
Iseenesest ei olnud ju rahvakogus arutelu all olnud ideedes midagi sellist, mida poleks varem arutatud, mille kohta võiks tõepoolest öelda, et see on midagi täiesti uut ja kunagi varem pole keegi selle peale tulnud. Arutluse all olnud ideed on ühiskonnas ka varem käsitlust leidnud. Mõne idee aktuaalsus on aja jooksul kasvanud, mõne aktuaalsus aga kahanenud. Raske on välja tuua seda kõige olulisemat. Ilmselt pretendeerib kõige olulisema teema nimetusele rahva kaasamine. Ma tean, et Reformierakonnas on märgukirjade teemaga väga tõsiselt tegelnud Andrei Korobeinik. Ma usun, et see suund, kaasata otsustamise eri etappidel otsustusprotsessi rohkem avalikkust, on demokraatias ainumõeldav.
Palun, kolleeg Kajar Lember, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Üks palju ettepanekuid ja arutelu tekitanud teema oli rahvakogus ikkagi erakondade rahastamine. Eksperdid on oluliseks pidanud seda, mis sai ka rahvakogus toetuse, et valimiskuludele tuleks seada ülempiir või reklaamile konkreetsed mahupiirangud. Kas on lootust, et valitsusjuht seda ettepanekut toetab?
Ilmselt juhtub see ilma selletagi, et valitsusjuht selle kohta oma arvamust avaldaks. Küllap tulevad reklaamiettevõtetel, aga ka ajalehtedel, televisioonil ja raadiol raskemad ajad, sest ilmselt kehtestatakse reklaamipiirangud valimisreklaamile ning karmid lisapiirangud alkoholi- ja tubakareklaamile. Kõik see tähendab teatud meediaväljaannetele saamata jäänud tulusid. Aga kui avalik arvamus on selline, et reklaam on kurjast, küllap siis seadusandja, austatud Riigikogu, peab selle arvamusega rehkendama ja seda kurja pisut kärpima. Võib läheneda ka teistmoodi: reklaam on osa iga kodaniku, iga isiku eneseväljendusõigusest, see on osa sõnavabadusest. Ilmselt on õigus mõlemal, nii nendel, kes väidavad, et liigne reklaam on kurjast, kui ka nendel, kes arvavad, et reklaami liigne keelamine on kurjast. Kus on õige tasakaal, see on Riigikogu otsustada. Kindlasti ei ole õigus nendel, kes arvavad, et poliitiline reklaam on üleüldse kurjast. Me teame ka lähinaabrusest näiteid, kuidas näiteks raadios poliitreklaami piiramine on toonud kaasa selle, et paljudel inimestel ei ole enne valimisi olnud selgeid erakondlikke eelistusi. Neid erakondlikke eelistusi ei ole tekkinud ka valimiste ajal ja loomulikult ei ole inimesed ka pärast valimisi suutnud samastuda nende institutsioonidega, keda valitud parlament on mehitanud. Sellega seletatakse nii mõnegi Euroopa Liidu liikmesriigi inimeste väga vähest usaldust oma riigi institutsioonide vastu.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marianne Mikko!
Suur tänu! Rahvakogu paljude ettepanekute hulgas oli ka ettepanek rakendada valimisnimekirjades tõmblukuprintsiipi, mis tähendab, et mehed ja naised paiknevad nimekirjas vaheldumisi. See annab valijatele parema ülevaate, keda Riigikogusse valida. Kuidas teile kui parteijuhile see mõte meeldib ja kas te oma erakonnas kavatsete seda rakendada, teades, et teie naiskogu juht kirjutas sellele Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni väljakäidud mõttele alla?
Aitäh! Minu teada ei olnud see idee nende 15 hulgas, mis rahvakogu toetuse pälvisid, aga see ometi ei sega teid seda ideed siin Riigikogus tuliselt propageerimast ja veenmast oma kaaslasi, et teie õiglane idee saaks seadusesse kirjutatud. Mina ise olen vastu kvootide rakendamisele ja limiteerimisele väliste tunnuste alusel. Ma hindan märksa kõrgemalt demokraatlikku otsustusmehhanismi, kus otsustajad saavad lähtuda oma veendumusest, kas kandidaat sobib kõnealusesse ametisse, ja ei pea lähtuma vanuselistest, soolistest ega muudest kvootidest.
Palun, kolleeg Indrek Saar!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te mõtisklesite sellel teemal, kas reklaam on kurjast või mitte. Ma siiski arvan, et need inimesed, kes rahvakogusse kokku tulid, ei mõtisklenud, kas reklaam üleüldse on kurjast, vaid pigem väljendasid oma arvamust. Seal hääletati selle üle, kas raha mõju poliitikale võiks olla väiksem ja valimistulemuste seos kulutatud raha hulgaga nõrgem. Olles olnud ise nende teemaseminaride juures, arvan ma, et see oli selle arutelu sisu. Ma usun, et ka 6. aprillil põhjendati seda niimoodi. Kas te olete nõus, et raha mõju poliitikale võiks olla väiksem? Kas võiks vähendada painet, et erakonnad peavad iga hinna eest võimalikult palju raha kokku tassima selle jaoks, et edukat valimiskampaaniat läbi viia? Mis te arvate, mida siis selleks ikkagi teha saaks?
Aitäh! Ma ei arva, et Eestis oleks raha mõju poliitikale kuidagi ebaloomulikult suur. Ma olen sellest kõnepuldist korduvalt viidanud Fareed Zakaria minu meelest väga põhjalikule teosele "Vabaduse tulevik", mis Jüri Adamsi tõlkes on ka eesti keeles kättesaadav. Selles teoses on põhjalikult käsitletud raha mõju poliitika kujundamisele. Meie ja ma usun, et ka selle saali arvates, vähemalt nende inimeste arvates, kes Fareed Zakariat pole lugenud, on üllatav väide see, et California näite põhjal oli raha mõju otsedemokraatias kolm korda suurem, kui see oli samal aastal kõikidesse esinduskogudesse kandideerinute valimiskampaaniate puhul kokku. See on delikaatne teema. Siin ei saa olla lihtsustatud lähenemist, et keelame näiteks ära valimisreklaami, siis raha mõju kaob, me ei kasuta esindusdemokraatia võimalusi, kasutame hoopis otsedemokraatia võimalusi, siis raha mõjuvõim väheneb. Need väited on väga primitiivsed ja lihtsustatud. Teaduslik kirjandus kinnitab pigem vastupidist: otsedemokraatias on raha võim märksa suurem. Ma ei võta väita, et Ameerikas on demokraatiat kuidagimoodi vähem seetõttu, et seal on valimiskampaaniad massiivsed ja hästi rahastatud. Ameerika Ühendriikides mõjutab valimisi teatavasti ka see, kui palju üks või teine kandidaat on suutnud raha kokku koguda. Polegi oluline, milleks ta seda kulutab, juba rahasumma iseenesest annab valimiskampaanias teatud eelise.
Palun, kolleeg Karel Rüütli!
Aitäh! Kogu rahvakogu protsessi juhtisid eksperdid, kes olid sellesse töösse kaasatud. Kuidas te peaministrina hindate nende ekspertide taset ja pädevust ning seda sisu, mis nad kogu sellele protsessile andsid?
Eks te saate isegi aru, et küsimus ei olnud kohane. No mis hindaja mina nüüd olen? Kui ma peaksin andma hinnangu Marju Lauristinile, siis kuna mul mingisugune ilmavaade ja elukogemus on olemas, küllap ma annaksin talle ühesuguse hinnangu. Kui ma peaksin andma hinnangu Silver Meikarile, siis te teate mu hinnangut. No mis ekspert tema nüüd siis oli! Aga ma pigem loobuksin hinnangu andmisest.
Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Meil on natuke aega. Kas keegi soovib veel küsimust esitada? Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee! Öelge, palun, kellele te soovite küsimuse esitada!
Härra peaministrile.
Hästi. Palun, härra peaminister!
Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Mul on hea meel, et te eelmisel nädalal kohtusite meie suure naabri peaministriga. On öeldud, et kokkusaamine toimus sõbralikus õhkkonnas. Mind on Venemaa puhul huvitanud majandusküsimused, nii Nord Stream kui ka transiidiküsimused. Kas nendel teemadel ka juttu oli?
Kahepoolsel kohtumisel Nord Streami teemat ei käsitletud, küll aga esines Nord Streami esindaja konverentsil. Diskussiooni sel teemal ei olnud. Transiidiküsimused on seotud piiriületuse lihtsuse või keerukusega. Selles kontekstis võime ilmselt öelda, et me käsitlesime ka seda teemat, ehkki mitte otseselt. Me käsitlesime kahe riigi kaubavahetuse teemat. Kaubavahetus on kahe riigi vahel kiiresti kasvanud, mahud on suurenenud, aga piiriületusega on endiselt probleeme. Nende probleemidega tuleb tegelda ja lahendusi otsida. Ma loodan, et sellest kahepoolsest kohtumisest oli selles mõttes kasu. Kaubaveomahud on küllalt suured ja arvestatavad. Eesti eksport Venemaale on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, möödunud aastal oli Venemaa osatähtsus koguekspordis 12%. Ma ei arva, et see osatähtsus peaks väga kiiresti suurenema, aga hoolimata sellest, kas see protsent on 2,4, nagu see oli aastal 2000, või 12, nagu see oli möödunud aastal, mitte ükski veos ei peaks lihtsalt ebaefektiivselt kas ööpäeva või isegi nädala piiriületust ootama. See on probleem, millele tuleb lahendus leida.
Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!
Aitäh! Hea peaminister! Eesti Energia aktsiakapitali teema on lai ja avar. Kaks minutit vastamist möödus märkamatult, nii et päris vastuseni te ei jõudnudki. Ma pakun teile veel kaks minutit, et te saaksite vastata küsimusele, kas vastab tõele Eesti Energia juhatuse liikme väide, mis ilmus ajakirjanduses, et börsiplaanide luhtumise korral on Vabariigi Valitsus lubanud Eesti Energiale 400–500 miljonit eurot.
Aitäh! Kõigepealt peab olema hea äriidee. Kui on hea äriidee, kui idee realiseerimine tõotab kasumit, küllap siis teie seadusandjana otsustate ka seda ideed rahastada. Nii see on olnud. Me laiendasime möödunud aastal Eesti Energia aktsiakapitali 150 miljoni euro võrra. Ma üldse ei välista, et nii võiks ka tulevikus olla. Aga kõige alus on hea äriidee olemasolu. Praegu, nagu ma ütlesin, ei kasutata isegi seda raha, mis on käesoleval aastal riigieelarves aktsiakapitali laiendamiseks ette nähtud. Põhjus on just nimelt selles, et ühegi äriidee realiseerumine pole jõudnud sellesse staadiumisse, kus selline aktsiakapitali laiendamine oleks põhjendatud.
Head kolleegid, infotunni aeg on läbi saamas. Suur tänu küsimuste esitamise eest! Suur tänu valitsusliikmetele küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.
