Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan üle maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on kompenseerida kohalikele omavalitsustele looduskaitsealuste maade maamaksuvabastuse tõttu laekumata jääv maamaks. Aitäh!

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatide ja Riigikogu demokraatide ühenduse liikmete nimel annan üle arupärimise, mis käsitleb hariduslike erivajadustega laste toetamist. Tavakoolis suureneb üha enam hariduslike erivajadustega laste arv. Sellest lähtuvalt on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemisel tekkinud terve hulk küsimusi. Peamised põhjused, miks lapsi erivajadustega õpilaste hulka arvatakse, on õpiraskused (raskused kirjutamisel, lugemisel ja arvutamisel) ning käitumishäired. Õpilaste probleemide põhjusi on raske kindlaks teha, aga selge on see, et mida varem probleem avastatakse, seda kergem on last aidata ja, mis peamine, leida probleemi põhjus. Põhikoolis probleemid kuhjuvad, algpõhjuseni jõuda ja last abistada on siis tunduvalt keerulisem. Sellest tulenevalt on meil haridusministrile viis küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Reet Roos, Mart Meri ja Igor Gräzin algatavad kolmekesi ühe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Meie oleme Rahvusraamatukogu nõukogu liikmed, rohkem Riigikogu liikmeid seal ei ole. Seadusmuudatuse sisu on selles, et kuna elektri hind virutati taevasse, siis läks Rahvusraamatukogu eelarve 55 000 euroga defitsiiti. Meie idee on selles, et kuna riik seda hinda tõstis, siis on riigil see raha olemas, et seda teise käega tagasi anda. Seda enam, et Eesti Energia nagunii ei tea, mis selle rahaga peale hakata, vähemalt midagi mõistlikku sealt kuulda pole olnud. Nii et raha on ka olemas, aga puudub seadusandlik baas. Mispärast me räägime ainult Rahvusraamatukogust? Asi on selles, et Rahvusraamatukogul on oma seadus ja selles seaduses saab selle muudatuse teha. Aitäh!

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Proua juhataja! Head kolleegid! 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget annavad üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine käsitleb kodukulude vähendamist. Seni on räägitud, et kodukulude vähendamise kõige parem meede on elamute soojustamine ja renoveerimine. Paraku näitab olukord midagi muud. Kui eelmisel aastal said korterelamutele laenu taotlemiseks ettenähtud vahendid otsa juba mais, siis praegu ei võeta laenutaotlusi enam isegi vastu. Sama seis on eramajade renoveerimistoetustega. Eelmisel aastal alustas KredEx väikeelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõttu 30. aprillil ning toetus sai otsa augustis. Praegu neid taotlusi enam vastu ei võeta. Kuidas on võimalik seda lubadust täita? Statistikaameti andmetel kasvasid veebruaris eluasemekulud eelmise aastaga võrreldes 10,4%. Selle kohta, kuidas lubadused ja nende täitmine kooskõlas on, on meil viis küsimust. Ma loodan, et minister annab meile adekvaatsed vastused. Aitäh!

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatab investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on täiendada investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse. Eelnõu on valminud koostöös majanduskomisjoni ja Rahandusministeeriumiga. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm seaduseelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Samuti olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaatidele viivitamatult.
Nüüd teated. Kolmapäeval, s.a 27. märtsil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning välisminister Urmas Paet.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Täpsustame päevakorda. Päevakorrapunkti nr 3 arutelul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu 334 esimesel lugemisel esineb algataja ettekandega Helmen Kütt.

Me asume käsitlema tänase päevakorra punkte. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esitatud Riigikogu otsuse "Alar Karise riigikontrolöri ametisse nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Tutvustan ametiisiku ametisse nimetamise otsuse eelnõu menetlemise korda. Kõigepealt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Ametiisikukandidaadi ettekanne kestab kuni viis minutit. Järgnevad küsimused ettekandjatele, Riigikogu liige võib mõlemale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, millest võtavad osa üksnes fraktsioonide esindajad. Seejärel toimub lõpphääletus, mis Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 79 lõike 2 kohaselt on salajane, sest isikute nimekirja, kelle ametisse nimetamise puhul toimub salajane hääletamine, kuulub ka riigikontrolör.
Me asume päevakorrapunkti arutama. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud kolleegid! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 7 ja § 134 kohaselt nimetab riigikontrolöri ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikogu nimetas praeguse riigikontrolöri Mihkel Oviiri teist korda riigikontrolöriks 26. veebruaril 2008. aastal. Ta astus ametisse vande andmisega Riigikogu ees 7. aprillil 2008, seega lõpevad tema volitused 6. aprillil 2013 ja Eesti vajab uut riigikontrolöri.
Vabariigi President tegi Riigikogule 27. veebruaril s.a ettepaneku nimetada riigikontrolöriks professor Alar Karis. Aastatel 2003–2007 oli härra Karis Eesti Maaülikooli ja aastatel 2007–2012 Tartu Ülikooli rektor. Praegu juhib härra Karis Rektorite Nõukogu. Kõigis neis ametites on ta näidanud end autoriteetse, põhjaliku, riigihaldust ja majandust tundva juhina. Loodusteadlasena on härra Karisele omane kriitiline, analüüsiv ja objektiivne mõtlemisviis, mis kindlasti tuleb talle kasuks eesootavas ametis, nagu ka tema rikkalik rahvusvahelise suhtlemise ja välismaal töötamise kogemus.
Põhiseaduskomisjon kohtus härra Karisega 12. märtsil 2013. aastal ja arutas tema kandidatuuri. Me esitasime talle hulgaliselt küsimusi ja saime neile rahuldavad vastused. Selle kohtumise tulemusena otsustas põhiseaduskomisjon üksmeelselt toetada seda Vabariigi Presidendi ettepanekut. Kutsun ka teid üles toetama Vabariigi Presidendi ettepanekut, seda enam, et härra Karisel on täna sünnipäev. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun riigikontrolörikandidaadi Alar Karise ettekandeks kõnepulti!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tänan teid võimaluse eest esineda lühikese sõnavõtuga siin Riigikogu saalis! Kuid eelkõige soovin tänada teid, lugupeetud Riigikogu liikmed, kohtumiste eest fraktsioonides ning komisjonides, mis andsid teile võimaluse kaaluda minu sobivust riigikontrolöri ametikohale ning eelarvamustevabalt arutleda Riigikontrolli koha ja tuleviku üle meie riigis.
Lubage mul peatuda mõnel aspektil ja arengul, mida pean praegu oluliseks. Teatavasti elame ajal, mil nii riigisisene kui ka rahvusvaheline koostöö on möödapääsmatu. Riigikontroll ei ole siin erand. Koostöö algab omakorda dialoogist partneritega. Partnerite all pean ma silmas eelkõige kõiki riigi institutsioone, kindlasti Riigikogu, aga samuti valitsust.
Olen sügavalt veendunud, et Riigikontroll ei tööta meediale või pelgalt opositsioonile. Arvan, et just valitsuserakondi esindavad parlamendiliikmed võiksid üles näidata suuremat huvi Riigikontrolli auditite arutelul, sest see on teie valitsuse poliitika, mis võib kriitika all olla. Pean oluliseks koostöö edasiarendamist Riigikogus 2004. aastal loodud riigieelarve kontrolli erikomisjoniga. Igati väärib diskussiooni komisjoni hiljutine initsiatiiv töötada välja n-ö oma raport Riigikogule. See on üks võimalikke variante, kuidas Riigikontrolli auditite tulemusi veelgi paremini avalikustada nii Riigikogu kui ka kogu avalikkuse ees.
Riigikontrolöri õigus osaleda Vabariigi Valitsuse istungitel ei ole maailmas levinud. Eestis on see põhiseadusega tagatud ja seda õigust tuleb, kui selleks on põhjust, parimal võimalikul viisil kasutada. Siin ei pea ma silmas otsest poliitikas osalemist, vaid eelkõige seda, et oleks võimalik sekkuda ja välja öelda oma seisukohti ning neid argumenteerida, et võimalikke konflikte ära hoida. On imelihtne süüdistada praegust valitsust, eelnevat valitsust või ka järgnevaid valitsusi selles, et üks või teine valdkond pole jätkusuutlik, aga see on ebaõiglane, kui ei tehta ettepanekuid ega pakuta lahendusi.
Olen päri seisukohaga, et Riigikontroll peaks vaatama minevikku sedavõrd, kui see on vajalik tulevikku suunatud otsuste tegemiseks. Seega tuleb seista selle eest, et auditid oleksid asjatundlikud, et ettepanekuid ei esitataks mitte silmaklappidega, vaid oleks läbi mõeldud, kas neid on üldse võimalik täita. Eluvõõrad seisukohad mitte ainult ei halvenda koostööd auditeeritavatega, vaid need vähendavad Riigikontrolli usaldusväärsust tervikuna. On selge, et piiratud võimaluste tõttu tuleb teha valikuid ning fookustada tegevus eelkõige kõrgema riskiastmega valdkondadele, riigi elus prioriteetsetele küsimustele, mis omakorda ei tähenda, et avalike vahendite kasutamises saaks olla kontrollivaba ruumi. Valdkonnad, mis on jäänud tähelepanuta või osutunud ebamugavaks (näiteks ei ole sisejulgeoleku toimimist auditeeritud juba kümme aastat), tuleks uuesti fookusesse tuua. See eeldab aga vastavasuunalise kompetentsuse väljaarendamist. Tean, et ettepaneku ressursside suurendamiseks on Riigikontroll hiljuti riigieelarve kontrolli erikomisjonile teinud.
Õigustatult on küsitud – see küsimus tuli esile ka kohtumistel fraktsioonides –, aga mis saab Riigikontrolli ettepanekutest, kui paljud neist rakenduvad ja miks osa Riigikontrolli seisukohti jääb väljundita. Pean tähtsaks, et vastused nendele küsimustele jõuaksid tulevikus nii siia saali kui ka avalikkuse ette.
Tulen veel korraks koostöö juurde. Leian, et Riigikontroll peaks olema autoriteetne ka rahvusvaheliselt. Samaväärselt osalemisega rahvusvahelistes võrgustikes pean tähtsaks otsekontakte eri riikide kontrolliorganisatsioonidega, eriti lähinaabrite organisatsioonidega. Näiteks võimaldaksid ühisauditid Riigikontrolli ekspertiisi tunduvalt laiendada.
Lõpetuseks. Millist Riigikontrolli riik ikkagi vajab? Leian, et toimivat, riigi arengut mõjutavat ja laialdaselt aktsepteeritud institutsiooni. Tänan teid tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole, kõik on selge. Väga suur tänu, Alar Karis!
Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Fraktsioonidel soovi läbi rääkida ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esitatud Riigikogu otsuse "Alar Karise riigikontrolöri ametisse nimetamine" eelnõu 389. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 76 Riigikogu liiget, vastu 4 ja erapooletuid 3. Eelnõu on otsusena vastu võetud. (Aplaus.)
Palju õnne, riigikontrolör Alar Karis! Palume teid veel korraks siia meie ette ja soovime õnne nii ametisse nimetamise kui ka sünnipäeva puhul!

Head kolleegid, jätkame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni liikme Heimar Lengi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas seaduseelnõu 362 oma istungil esmaspäeval, 18. märtsil, s.o nädal aega tagasi. Lisaks komisjoni liikmetele võtsid tööst osa Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ja Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu.
Tuleb kohe öelda, et ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu 362 kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll olid meil kõne all muudatusettepanekud, mis olid koostatud Siseministeeriumi, Maa-ameti ja maaelukomisjoni koostöös. Komisjoni nõunik Merle Kruusimägi ja külalised selgitasid neid muudatusettepanekuid ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Kuid ka küsimusi ei olnud palju, sest muudatusettepanekud olid vaid täpsustavad, keelelist ja tehnilist laadi ning puudutasid vormiküsimusi. Sisulisi muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta ei esitatud.
Seadus peaks jõustuma 2013. aasta 1. juulil. Komisjon otsustas eelnõu menetlemise kohta järgmist: saata eelnõu 362 täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks täna, 26. märtsil 2013 (see oli konsensuslik otsus) ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (see oli samuti konsensuslik otsus). Selline oligi meie komisjoni töö selle eelnõuga.

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mind huvitab selle seaduseelnõu puhul see, kas sellega reguleeritakse ka murdekeelseid kohanimesid. Kas on ka edaspidi õigus jätta alles teatud kohanimed, mis on käibel näiteks Setumaal, aga mis eesti keeles ei kõla tavapäraselt?

Need jäetakse nii, nagu kohalik omavalitsus ja rahvas tahavad.

Inara Luigas, palun, teine küsimus!

Aitäh! Kui näiteks ühe kohanimega hõlmatud ala jaguneb nii, et osa sellest jääb Setumaa alale ja teine osa on Eesti alal, mis siis sellest kohanimest saab?

Ma ei saanud hästi aru, mida tähendab, et üks osa jääb Eesti alale ja teine Setumaa alale. Minu meelest on see kõik Eesti ala ja kõik käib seaduse järgi.

Aitäh! Palun, Urmas Klaas!

Ma võin aidata. Jutt käib Võõpsust, millest osa on Mikitamäe ja osa Räpina vallas.

Mõlemad on Eestimaal.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Heimar Lenk! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on seitse ja kõik on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli, et eelnõu 362 teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Helmen Küti!

Lugupeetud proua eesistuja! Austatud kolleegid! Teie ees on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu 334. Selle eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.
Eelnõu on ju iseendast väga lihtne. Nagu näete, see ühele lehele mahtuv eelnõu muudaks olukorda, kus inimesed, kes hooldavad oma raske või sügava puudega last ja saavad selle eest väga väikest tasu (25 eurot või mõnes omavalitsuses veidi rohkem), on sunnitud tagasi maksma võetud õppelaenu. Inimesed on võtnud selle õppelaenu heas usus, soovides olla haritud, töötada ja tuua riigile kasu, kuid puudega lapse sünd perre on võtnud neilt võimaluse töötada ja saada sissetulekut ning see on seadnud nad väga raskesse olukorda. Eelnõu kohaselt vabastataks ka need inimesed õppelaenu maksmisest, nii nagu juba praegu selle seaduse järgi on vabastatud sellest need, kellel on 80–100%-line püsiv töövõimetus.
Ma tahan väga tänada kultuurikomisjoni, mis on eelnõu menetlemise juhtivkomisjon, ja komisjoni esimeest Urmas Klaasi, samuti komisjoni liikmeid, kes selle eelnõu suunasid aruteluks ka sotsiaalkomisjoni ja kuulasid ära selle komisjoni seisukohad. Arutelu näitas, et tegelikult ei ole lõhet koalitsiooni ja opositsiooni vahel, eelnõu põhimõtet toetati. Ma loodan väga, et Riigikogu ei aseta seda eelnõu pärast esimese lugemise lõppemist lihtsalt riiulile, kuhu see siis jääb. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Helmen Kütt! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu sisuliselt kahel korral, esimene kord s.a 11. veebruaril, kui kohale olid kutsutud ka eelnõu algataja esindaja Helmen Kütt, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Anneli Susi ning õigusosakonna jurist Kaur Kittus. Tutvuti eelnõu sisuga, vastati küsimustele ning vaadati läbi Vabariigi Valitsuse seisukoht, kuid sellel koosolekul menetlusotsuseid veel ei tehtud ning otsustati arutelu jätkata. Ühtlasi otsustati, et küsitakse sotsiaalkomisjoni arvamust. Sotsiaalkomisjonilt laekus 21. veebruaril vastus, kus kirjeldatakse Sotsiaalministeeriumi toiminguid ja plaane selles valdkonnas. Samas märgiti vastuses, et sotsiaalkomisjon on seisukohal, et seda eelnõu tuleks edasi menetleda, kuid lisati, et on vaja täpsustada, milliste tingimuste korral krediidiasutus loobub nõudest, et laenusaaja oma kohustusi täidaks. 25. veebruaril toimus kultuurikomisjoni istung, kuhu oli jälle kutsutud algataja esindajana Helmen Kütt, samuti olid kohal Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Uku Torjus ja peaspetsialist Pille Vaiksaar. Pärast arutelu oli komisjon üksmeelel, et selle eelnõu menetlemisega tuleb edasi minna. Tehti ka menetlusotsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 26. märtsil, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Kõik otsused tehti konsensusega. Kultuurikomisjon on juba küsinud Sotsiaalministeeriumi arvamust täienduste ja paranduste kohta, et täpsustada, millistel tingimustel võib loobuda laenu tagasinõudmisest. Kultuurikomisjoni lootus on, et selle eelnõuga liigutakse tempokalt edasi. Aitäh!

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, küsimus!

Aitäh! Tänades meeldiva koostöö eest teie komisjoni, küsin, millal võiks toimuda teine lugemine. Mis te arvate, kas juba aprillis?

Ega ma väga täpselt seda öelda ei oska. Ma arvan, et lootust selleks on. Ootame ära ministeeriumi vastuse. Me loodame saada sealt konkreetseid ettepanekuid paranduste kohta ja siis, vaadates laekunud parandusettepanekuid ja ministeeriumi vastust, saame eelnõu edasi vormida, et tulla teisele lugemisele.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kaia Iva! Avan läbirääkimised. Palun, Helmen Kütt!

Austatud proua eesistuja! Head kolleegid! Lubage mul kasutada neid viit minutit selleks, et tuletada teile meelde ajakirja Puutepunktid 2012. aasta 8. numbrit. Kõik meie, 101 Riigikogu liiget, saame seda ajakirja. Selles ajakirjanumbris kirjeldatakse ühe noore ema olukorda. Mul on olemas selle ema, Kaire Partsi nõusolek, et ma võin sellest artiklist teile mõned lõigud ette lugeda. Mõelge selle üle järele. See eelnõu, mille Sotsiaaldemokraatlik Erakond algatas ja mis idee järgi võiks jõustuda 1. jaanuarist 2014, seda ema enam väga ei aita, sest tema on oma õppelaenu tagasi maksnud, aga see aitaks väga paljusid teisi.
Ma tsiteerin: "Kaire Parts on edasipüüdlik noor naine, kes on alati arvanud, et õppimine, töö ja lastega perekond on asjad, mis kokku sobivad. Nüüd on aga tema pere lõksus õppelaenu tagasimaksmisega. Kõik algas puudega lapse sünnist. "Oleksite pidanud õppelaenu võttes mõtlema, et teile võib sündida raske või sügava puudega laps," vastas sotsiaalminister Kairele, kui too käis ministeeriumis kohtumisel, mida ta ise oli palunud, et noore juristina selgitada riigijuhtidele ebakõlasid õppelaenu tagasimaksmise korras. [- - -] "Nii olengi lõpetanud kolm kooli ning istun kodus ja hooldan oma haiget last. Elan süvenevas vaesuses, kuigi võiksin olla ühiskonnale kasulik. Elan oma hätta sattunud perega vales kohas, maal. Riigile ei ole meid vaja. Tal pole vaja meiesuguste oskusi ja panust, on vaja tagasi saada vaid see laen.""
Kaire leiab, et see pole kahjuks vaid nende pere probleem: "Ma tean oma tutvusringkonnas veel mitut sama murega peret. Isad lähevad viimases hädas Soome, emad jäävad lapsega üksi ja kodune olukord muutub veel hullemaks. Seepärast panimegi poolteist aastat tagasi kirja 12 küsimust ja ka ettepanekut, millega palusime Hanno Pevkuri audientsi."
Need ettepanekud, mida Sotsiaaldemokraatlik Erakond on siia eelnõusse kirjutanud, on osa neist. Me loodame väga, nii nagu ma ka enne ütlesin, et eelnõu ei jää tolmustele riiulitele seisma, vaid et me 2013. aasta mais võiksime selle eelnõu seadusena vastu võtta ja nende inimeste olukord, kelle peres on raske või sügava puudega laps, keda nad hooldavad ega saa seetõttu tööl käia, muutuks 2014. aastast kergemaks, sest nad ei pea õppelaenu tagasi maksma. Tänan teid ja loodan väga meeldivat koostööd!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli, et eelnõu 334 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 334 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. aprilli kell 17.15.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku! Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 10.36.