Aitäh, hea küsija! Mulle tundub, et teil on ees hoopis mingi muu eelnõu, mitte see, mille valitsus parlamendile esitas. Peamine konflikt, mille ka õiguskantsler juba eelmise parlamendikoosseisu ajal välja tõi, puudutab tõepoolest omandiõigust, aga eelkõige maaomandiõigust. Ma arvan, et on üks hea paralleel, mida tasub tuua ja mille üle võiks mõelda. Kui te olete korteriomanik, siis selleks, et keegi saaks teie korterisse tulla ja seal toimetama asuda, on tal loogiliselt võttes vaja teie luba. Kui me jahist räägime, siis maa puhul on olukord selline, et sõltumata sellest, et te olete maaomanik, lülitati nõukogude ajal maa, mis tol ajal kuulus Nõukogude Liidule, ilma teilt nõusolekut küsimata ühe või teise jahipiirkonna koosseisu. Seda, kes teie maa peal jahirelvaga ringi käib ja jahti peab, te võite teada, kui tegu on vastutustundliku ja mõistliku jahimehega, aga ei pruugi teada. See seaduseelnõu, mille me valitsusega parlamendile esitasime, annab aluse jahimeeste ja maaomanike kokkulepete tekkimiseks ning selle nõukogude ajast pärit olukorra likvideerimiseks. Jahiuluk jääb ka uue jahiseaduse vastuvõtmise järel ikkagi peremeheta varaks. Minu arvates on selle jahiseaduse eelnõu läbiv filosoofia väga selgelt see, et uluk ei kuulu ei maaomanikule ega jahimehele. Me ei peaks ka metsa käsitlema kui loomade farmi, kus jahimehel on õigus loomi küttimas käia, vaid mets on jahiloomade kodu ja nii tuleb seda käsitleda.