Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, head kolleegid ja lugupeetud valitsusliikmed! Ma õnnitlen teid kõiki kevade alguse puhul! (Aplaus.) Alustame esimest kevadist infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 39 Riigikogu liiget, puudub 62.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Ken-Marti Vaher.


1. 13:02 Kinnisasja omandamise riigikaitselised piirangud

Esimees Ene Ergma

Alustame küsimuste esitamist. Kuigi täna on registreeritud ainult viis teemat, siis selleks, et me jõuaksime kõik teemad läbi arutada, annan ma esialgu võimaluse esitada iga teema kohta kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt on kolleeg Jevgeni Ossinovskil küsimus kaitseminister Urmas Reinsalule, kes on täna peaministri ülesannetes. Palun!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Teatavasti on seaduse kohaselt lisaks väikesaartele ka paljudes Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa omavalitsustes luba maad osta ainult Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanikel ja juriidilistel isikutel. 2011. aasta lõpus oli Riigikogu menetluses seadusmuudatus, mille kohaselt sooviti lubada Eestis pikaajaliselt elavatel mittekodanikel osta kuni 0,2 hektari ulatuses maad ka neis omavalitsustes, kus see praegu on riigikaitselistel põhjustel keelatud. Tollal leidis Riigikogu riigikaitsekomisjon, et Kaitseministeerium peaks välja töötama uue kompleksse lahenduse, mis ei lähtuks mitte omavalitsustest, vaid oleks riigikaitselise tähtsusega objektide põhine. Aasta hiljem, 15. novembril 2012, vastas justiitsminister minu kirjalikule küsimusele, et Kaitseministeerium ei ole veel sellekohast analüüsi valitsusele esitanud. Millal me võime analüüsi oodata? Mis suunas teie mõtted liiguvad ja kas on lootust, et millalgi kord muutub?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud arupärija! Kõigepealt lubage mul valitsuse nimel samuti parlamenti kevade alguse puhul õnnitleda! Küsimus, mis puudutab riigikaitselisi piiranguid, on väga tõsine ja kaalukas. Kaitseministeerium on juba astunud mitmeid samme. Ma nimetan neid. Esiteks, 1. aprillist jõustuva planeerimisseaduse muudatustega tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi üle 28 meetri kõrguste ehitiste kavandamine. Samuti käivitub käesoleval aastal maakonnaplaneeringute koostamise protsess ja Kaitseministeerium on oma lähteseisukohad maakonnaplaneeringute kohta koostanud. Käimas on ka planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimine. Ka selles valdkonnas kavatseb Kaitseministeerium esitada oma seadusandlikud ettepanekud, mis puudutavad riigikaitseobjektide julgeolekuperimeetri kaitse küsimusi, laskemoonaohualas asuvatele kinnisasjadele esitatavaid nõudeid ja müratsooni ning, nagu ma nimetasin, ka radaritele kohaldatavaid nõudeid. Samuti on kõne all kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse rakendamisega seonduvad küsimused seoses riigikaitseobjektide vahetus läheduses asuvate kinnisasjadega. Me kavatseme välja töötada tervikliku käsitluse, sh seadusandlikud ettepanekud. See on sees ministeeriumi järgmise aasta tööplaanis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, esimene täpsustav küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Eestis registreeritud juriidilised isikud võivad osta kinnisasja ka riigikaitseliste piirangutega aladel ning Eestis registreeritud juriidilise isiku omanikuks võib teatavasti olla ka isik, kellel ei ole Eesti kodakondsust. Oleme praktikas näinud, et mittekodanikud saavad praegusest korrast mingil määral siiski mööda hiilida ning maad osta. See on inimestele küll bürokraatlikum ja keerulisem ning on tekkinud teatud rühm tegelasi, kes selle möödahiilimise pealt raha teenivad. Selles kontekstis küsin, kas teie arvates on selline nendel aladel korrast mööda hiilides kinnisasja omandamine toonud kaasa riski Eesti julgeolekule. Kui ei ole, kas sellise piirangu kehtestamine just pikaajalistele elanikele, kellel on Eestiga püsiv suhe, on sisuliselt õigustatud?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Kindlasti peab seadus olema eesmärgipärane ja täitma talle seatud ülesannet ning piirangud peavad olema proportsionaalsed. See on põhiseaduse nõue. Ma ei eita, et see juriidiliste isikutega seotud asjaolu on tõepoolest üks tahk, mis vajab analüüsimist. Tuleb kindlaks teha, kas sellised kinnisasja omandamise piirangud on mõistlikud, võib-olla tuleks neid laiendada või eesmärgipärasemalt rakendada. Kaitseministeeriumi esindajana ei võta ma kindlasti sellist hoiakut, et piirang on ilmtingimata asi iseeneses. Vastupidi, on olemas riigi julgeolekuhuvid, mis on täiesti legitiimsed ja põhiseaduspärased. Kaitseministeeriumi huvi on kaitsta neid julgeolekuhuvisid proportsionaalselt, mitte seades tsiviilkäibele ülemääraseid piiranguid. Ma ei vastandaks siin üht või teist kinnisasjaomanike rühma teisele. Tahan viidata, et kehtiv kord, mida parlament on põhjalikult arutanud ja mille ta on ka heaks kiitnud, ei ole valitsuse hinnangul Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Võimalikud muudatused, lähtudes just nimelt riigikaitse- ja julgeolekuhuvidest, on analüüsi all. Me vaatame neid muudatusi terviklikult, pidades silmas eesmärke, mida need piirangud peaksid täitma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Minu viimane küsimus teile on natukene laiem kui tavaline küsimus kaitseministrile peaministri ülesannetes. Te mainisite Euroopa Liidu õigust. Pikaajaliste elanike direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid oma territooriumil elavaid pikaajalise elaniku staatuses olevaid isikuid kohtlema mitmes valdkonnas oma kodanikega võrdselt. Direktiivi kohaselt tuleb tagada võrdne juurdepääs üldsusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele, sh elamispinna hankimisel. Teatavasti on eeskätt Narvas ja selle lähistel inimestel probleeme kinnisvara ostmisel ja müümisel, kuna ei müüjatel ega ostjatel ei ole tihti Eesti kodakondsust. Kas me teie arvates kohtleme seda arvestades pikaajalisi elanikke elamispinna hankimise korra küsimustes oma kodanikega võrdselt?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Mis puudutab kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega, siis saan öelda, et need kitsendused on põhjendatavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktiga b ja lõikega 3 ning samuti OECD konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkuleppega. Ma rõhutan, et tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingust on liikmesriigil õigus võtta kõik vajalikud meetmed, mis on õigustatud avaliku julgeoleku seisukohast. Ka Euroopa Liidu toimimise leping rõhutab, et need meetmed ei tohi kujutada endast suvalisi diskrimineerimisvahendeid. Veel kord tahan kinnitada, et kehtiv kord ei ole valitsuse hinnangul vastuolus Euroopa Liidu õigusega. See, kas eesmärgist ehk riigikaitse ja avaliku julgeoleku huvidest tulenevalt tuleks neid reegleid muuta, on põhjaliku ja tervikliku analüüsi teema, mis on puutumuses ka planeerimis- ja ehitusõiguse reeglite kodifitseerimisega, mida Justiitsministeerium kavandab. Kaitseministeerium esitab oma tervikliku käsitluse järgmise aasta jooksul.

Esimees Ene Ergma

Jätkame kohapeal registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Te lugesite ette terve hulga piiranguid, mida mina nimetaksin militaarpiiranguteks. Need on kavas lähemal ajal kehtestada. Mul tekkis kahtlus, ega me suures juhtimistuhinas äkki nende piirangutega üle ei pinguta. Teiseks küsin, miks see kinnisasjaküsimus nii kaua venib. Ma mäletan, et see teema on kümmekond aastat siin saalis olnud. Mihhail Stalnuhhin on korduvalt seda teemat üles tõstnud. Kas Kaitseministeerium ei saa siis kuidagi lõplikku seisukohta võtta?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma tuletan meelde, et seadusi kehtestab parlament. Parlament on nimetatud seadust põhjalikult arutanud ja leidnud, et Kaitseministeerium peaks seda riigikaitse seisukohalt terviklikult analüüsima. Me teemegi seda, nagu ma ütlesin. Mis puudutab riigikaitseküsimustes ülepingutamist, siis tahan öelda, et riigikaitsehuvid on kindlasti kaalukad ka seda tüüpi seaduste tegemisel. Ma sugugi ei alavääristaks omandiõiguse teostamisel avalikke huvisid, sh julgeolekuhuvisid. Kahtlemata peavad piirangud olema legitiimsed ja proportsionaalsed. Me võtame seda kindlasti võimalike muudatuste korral arvesse. Kuid mul ei ole vähimatki põhjust täna eeldada ja ka valitsus ei väida, et parlamendi vastuvõetud kord oleks kuidagiviisi vastuolus kas meie rahvusvaheliste kohustuste või põhiseadusega.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud härra minister! Mul on hea võimalus teile meenutada, et Mart Laar, teie eelkäija ministrina, soostus selle ettepanekuga, mille me parlamendis seoses kõnealuse küsimusega tegime. Aga küsin väga lihtsalt ja soovin saada lihtsat vastust. Kas on loota, et see kord, millest juttu on, inimlikustatakse ning lõpetatakse Narva ja Narva-Jõesuu 0,2 hektari suuruste aianduskruntide omanike kiusamine julgeolekukaalutluste sildi all? Näiteks ei rakendata selliseid piiranguid Soomes ja Lätis, nagu eelmisel arutelul selgeks sai.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud küsija! Ma tahan veel kord kinnitada, et riigikaitsehuvid on oma iseseisvust teostada sooviva riigi legitiimsed huvid. Kindlasti ei realiseerita neid huve eesmärgiga kedagi mingitest piirangutest lähtuvalt kiusata, nagu te ütlesite. Ka kehtestatud reeglid on legitiimselt kindlaks määratud ja parlament on need paika pannud. Vastates küsimusele, kas siin tuleb muudatusi, rõhutan ma veel kord, et Kaitseministeerium vaatab asju riigikaitsehuvidest lähtudes. Me analüüsime võimalikke muudatusi seoses planeerimis- ja ehitusõiguse muudatustega. Me tahame jääda riigikaitse eesmärkide raamidesse. Kas need võimalikud muudatused toovad kaasa reeglite leevenemise või jäigemaks muutumise, sõltub analüüsi tulemustest.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:12 Algoritmiline profileerimine

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Olga Sõtnikult siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun, Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma soovin jätkata seda teemat, mille ma algatasin oma kirjalikus küsimuses mõni aeg tagasi. Oma vastuses te kirjutasite, et elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 märgitud andmeid võib uurimisasutus küsida vaid prokuratuuri või kohtu loal. Sama paragrahvi lõike 1 kohta selline piirang ei käi. Teisisõnu võib uurimisasutus korjata andmeid sideallika ja side sihtpunkti kohta, side kuupäeva, kellaaja ja kestuse ning sideseadme asukoha kohta, ning seda kõike ilma prokuratuuri ja kohtu loata ja teadmiseta. Kas see on nii, nagu ma praegu ütlesin? Kui on, siis kas siin pole riivatud inimeste õigust eraelule, mida kohtud ja prokuratuur peavad kaitsma?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan teid küsimuse eest! Teistele infotunnis osalejatele võis see teema pisut selgusetuks jääda. Ma paari sõnaga selgitan. Lugupeetud Riigikogu liige küsis, kas Eestis tegeldakse algoritmilise profileerimisega. Ta on esitanud sel teemal Siseministeeriumile mitmeid küsimusi, millele on ka vastatud. Kokku on neid küsimusi olnud 12. Ma võin korrata üle põhilised seisukohad. Siseministeeriumi valitsemisala ametid ei tegele algoritmilise profileerimisega, see ei ole ka Eesti seadustega lubatud. Viidatud on elektroonilise side seaduse §-dele 111 ja 112. Ma saan korrata ainult seda, et sideettevõtjatel on elektroonilise side seaduse kohaselt kohustus neid andmeid säilitada, aga juurdepääsu nendele andmetele saab konkreetsete päringute alusel. Kõikide päringute kohta jääb alles sõltumatu logifail. See teema on ka avalikkusest mõni aasta tagasi läbi käinud. Nende sõltumatute logifailide üle teevad järelevalvet prokuratuur ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Ma saan lõpetuseks lisada, et sideettevõtjatega sõlmitud lepingute alusel ei edastata sideandmeid Siseministeeriumi valitsemisala asutustele reaalajas, vaid võimaldatakse konkreetseid päringuid teha vastavate lubade alusel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, esimene täpsustav küsimus!

Olga Sõtnik

Aitäh! Härra minister! Te küll ei vastanud minu küsimusele, aga eks ma pean teile veel ühe kirjaliku küsimuse saatma, et täpsemat vastust saada. Ma jätkan Skype'i teemadel. Hiljuti ilmus artikkel selle kohta, et väidetavalt on Venemaa luurel ligipääs Skype'is peetud vestlustele. Sellest ongi minu küsimus mingil määral ajendatud. Skype'i on ju läbi aastate reklaamitud kui väga turvalist suhtlusvahendit, mida me kõik kasutame, seda kasutavad mõnes riigis ka näiteks dissidendid, selleks et võidelda oma riigi ebademokraatliku valitsuse vastu, aga seda kasutavad ka kurjategijad. Kas Eesti õigussüsteemis peetakse Skype'i sideettevõtjaks, kelle suhtes on võimalik teha toiminguid, mida sätestab elektroonilise side seaduse § 113? See paragrahv ütleb selgelt, et sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Mis puudutab seda, kas Skype, mille üle me kõik eestlastena kindlasti väga uhked oleme, on sideettevõtja, siis elektroonilise side seaduse kohaselt ei ole tegemist sideettevõtjaga. Skype on internetis olev infotehnoloogiline platvorm. Nagu me oleme ka kirjalikult vastanud, on tehniliste vahendite täpsemate nüansside ja nende kasutamisega seotud seadusest tulenevad selged piirangud. Teie küsisite, kas Eesti riik teeb kõik mis võimalik, et avastada ja ära hoida kuritegusid ning kas siin tehakse ka rahvusvahelist koostööd. Eesti riik teeb kindlasti kõik endast oleneva ka rahvusvahelise koostöö raames, eriti püüame avastada piiriüleseid ja organiseeritud kuritegusid. Me suurendame riigi suutlikkust ja võimekust siin iga aastaga. Suurendamine tähendab ressursside eraldamist, inimjõu koolitamist ja tihedamat koostööd heade partneritega. Nii et vastus on kindlasti jaatav. Me suurendame pidevalt oma riigi suutlikkust ja võimekust, et piiriülesele kuritegevusele vastu astuda. Te ütlesite väga õigesti, et raske varjatud kuritegevus on rahvusvahelistumas, eelkõige näiteks narkokaubandus, internetikeskkonnas toimuvad ründed jms.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine täpsustav küsimus!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et Eesti riigil on võimekus Skype'i kõnesid ja sõnumeid pealt kuulata ning Microsoft on teile võimaldanud selleks vajalikud vahendid?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Nagu ma mainisin, sellele küsimusele ei saa ma vastata ei jaatavalt ega eitavalt, sest teave tehniliste vahendite kohta, mida kasutatakse selle teabe kogumiseks, on riigisaladus. Te küsite selliste nüansside ja detailide kohta, mida ei ole võimalik täpsustada. Seda ei teinud me avalikus vastuskirjas teie küsimustele ja kindlasti ei lähe ma kaugemale ka teie küsimusele infotunnis vastates.

Esimees Ene Ergma

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustab kolleeg Valdo Randpere.

Valdo Randpere

Aitäh! Hea minister! Ma loodan, et ma nüüd omakorda mingit suurt saladust ei paljasta. Kümmekond aastat tagasi töötasin ma IBM-is, kus Skype'i installeerimine ei olnud mitte ainult mittesoovitatav, vaid lausa keelatud, kuna IBM-i arvates oli see ebaturvaline suhtluskeskkond. See võis tingitud olla muidugi ka sellest, et meil oli olemas oma, tunduvalt ägedam platvorm. Aga ma tahtsin sellest lähtuvalt küsida, kas Eesti riik on andnud üldse mingeid soovitusi, milliseid suhtluskeskkondi Eesti riigiasutused peaksid kasutama ja võiksid kasutada ning millest nad peaksid hoiduma.

Siseminister Ken-Marti Vaher

Suur tänu küsimuse eest! Mis puudutab riigiasutusi, siis ma arvan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on siin kindlasti oluliselt pädevam, seal on olemas eksperdid. Mul puudub teave, kas on antud üldisi soovitusi, milliseid platvorme kasutada. Selle küsimuse juurest me liigume tõenäoliselt edasi üldise probleemi juurde, mis puudutab kõikide riigiasutuste infotehnoloogilist teenindamist. Näiteks on mitme ministeeriumi valitsemisalas, ma arvan, viimase viie-seitsme aasta jooksul eri ametiasutuste infotehnoloogiline teenindamine kokku koondatud. Hea näide on siin kindlasti Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis haldab kogu Justiitsministeeriumi valitsemisala infotehnoloogiat, korraldab hankeid ja osutab teenuseid. Ka Siseministeeriumis on selline asutus juba päris mõnda aega olemas olnud, see on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Samasugune ettevõtmine toimub Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Siit jõuame järgmise küsimuseni: kas on mõistlik konsolideerida või ühte kohta koondada eri ministeeriumide infotehnoloogiline teenindamine, kaasa arvatud teie küsitud suhtluskeskkonnad, teatud ühised platvormid, võib-olla ka infotehnoloogilised arendused? See on teema, mis on valitsuses arutelul. Ma loodan, et me liigume siin edasi, sest ressursside mõttes on tegemist tõenäoliselt olulise võimalusega hoida kokku maksumaksja raha ja võib-olla pakkuda ka paremat teenust.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Yana Toom!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Nagu ma aru sain, te väitsite nii vastuses kirjalikule küsimusele kui ka täna saalis, et Eesti võimud ei tegele algoritmilise profileerimisega. Aga kas teie ministrina olete teadlik profileerimisest mujal maailmas, näiteks sellest, mis toimub mitme allika väitel Ameerika Ühendriikides ja puudutab interneti kaudu otseselt ka eestlaste õigusi, vabadust ja privaatsust internetis?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Küsimustes viidati ühele konkreetsele lepingule, mis väidetavalt on mõnda maailma riiki puudutanud. Mainiti nimelt UKUSA-nimelist lepingut. See leping on meie ekspertidele ja Siseministeeriumile tundmatu. Meil ei ole informatsiooni ka selle kohta, mis puudutab teie mainitud väidetavat sekkumist digitaalsesse privaatsusse mõnes maailma suurriigis. Ma saan öelda ainult seda, et Eesti Vabariigis on sõnumi saladust puudutavad riived – ma saan aru, et see huvitab teid selle küsimuse juures eelkõige – võimalikud ainult kohtu loaga. Kordan üle selle põhilise tuuma, mida ma olen maininud oma kirjalikes sõnavõttudes ja millele olen tähelepanu juhtinud. Eesti riigis tehakse kohtu loal näiteks jälitustoiminguid, eelkõige kuulatakse pealt, umbes 1% kriminaalasjade ehk 400–500 kriminaalasja puhul. 60% nendest kriminaalasjadest on rasked narkokuritegevuse juhtumid, 10% on ametialased kuriteod, 10% on varavastased kuriteod ja 10% isikuvastased kuriteod. See ütleb meile, et pealtkuulamisjuhtumeid on vähe, pealtkuulamise õigustatus nende kuritegude lahendamisel on aga väga suur, sest teistmoodi neid kuritegusid lahendada on raske. Nii et ma julgen öelda, et pealtkuulamine Eesti Vabariigis ei toimu kindlasti selliselt, nagu väidavad mõned kuulujutud, mida levitatakse.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:25 Jahiseadus

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Palun!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Austatud keskkonnaminister! Ka mina soovin kõigile ilusat kevadet! Küsida soovin aga järgmist. Riigikogu menetluses on jahiseaduse eelnõu, mis pidi olema vastu võetud 1. märtsiks s.a. Tahangi küsida, mille pärast või kelle tõttu selle seaduseelnõu menetlemine on peatunud. Seda ei ole isegi keskkonnakomisjoni koosolekute päevakorras.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Hea küsija! Meil on vastastikused ilusa kevade soovid. Mis puudutab keskkonnakomisjoni päevakordi, siis need kinnitab keskkonnakomisjon, kuhu minu teada kuulub kaks esindajat ka teie fraktsioonist. Mis põhjusel keskkonnakomisjon ei ole päris mitu nädalat pidanud võimalikuks jahiseaduse eelnõu aruteluga edasi minna, on ka mulle mõnevõrra ebaselge. Ühtegi takistust selleks, et terviklik jahiseaduse eelnõu võiks tulla saali teisele lugemisele, ministeeriumi poole pealt enam ei ole. Meil on olnud nõupidamisi komisjoni liikmetega ka kahe lugemise vahel. Keskkonnaministeerium on komisjonile pakkunud uusi kompromissettepanekuid, mis kõik need õhus olnud küsimused maha võtaksid ja võimaldaksid selle seaduseelnõu valmimise väga pikaks veninud protsessiga lõpule jõuda. Mina küll innustan kõiki parlamendiliikmeid ja eriti kõiki keskkonnakomisjoni liikmeid selle eelnõu aruteluga edasi liikuma. Vajadus uue jahiseaduse järele on tõepoolest väga suur, seda oodatakse. Kui see protsess parlamendis ülemäära pikaks venib, siis ilmselt tekitab see tõesti põhjendatud küsimusi, miks ikkagi töö seaduseelnõuga lõpule ei jõua.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Austatud keskkonnaminister! Kehtiv jahiseadus kohustab keskkonnaministrit moodustama jahipiirkondi. Selle kohustuse täitmiseks andis seadus aega kümme aastat, seega oleks jahiseaduse nõuetele vastavad jahipiirkonnad pidanud olema moodustatud hiljemalt 1. märtsiks 2013. Aga jahiseaduse eelnõu menetlemine on jäänud venima. Teadaolevalt jäi tähtajaks moodustamata 64 jahipiirkonda ja nendes on ka jahipidamine seiskunud. Mis nendest piirkondadest edasi saab?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Teile on paraku pisut eksitavat informatsiooni jagatud. Jahipiirkonna kasutamise õigus ei ole sugugi seiskunud. Tähtajalised kasutusload on kõikides piirkondades (Eestis on kokku 324 jahipiirkonda) välja antud. Kehtiv jahiseadus ehk jahiseaduse praegune versioon annab ammendava loetelu põhjustest, millal jahipiirkonna kasutamise luba kas tühistatakse või selle kehtivus lõpeb. See loetelu on seaduses kirjas ja selle alusel me ka toimetame. Selleks et neile 64 piirkonnale, mis on kunagised rendijahipiirkonnad, anda kindlus, et mingisugust segadust ei teki, on kriitilise tähtsusega, et uus jahiseadus vastu võetaks. Kasutuslubade esimesed tähtajad lõpevad selle aasta suvel, juuli alguses. Senikaua on kasutusluba seaduse alusel kehtiv. Jaht küll ei jätku, sest veebruari algusest on jaht selleks jahiaastaks lõppenud, aga kasutusload on täiesti kehtivad. Ka mina olen kuulnud eksitavat informatsiooni, justkui oleks mingisugune probleem kasutuslubadega, aga seda ei ole. Selleks et probleemi ka ei tekiks, ma veel kord innustan teid jahiseaduse eelnõu menetlemisega edasi minema, sest see annab garantii ka nendele 64 piirkonnale.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Hea minister! Te kindlasti rahustasite selle vastusega jahimehi rendijahipiirkondade teemal. Aga ma soovin teie käest veel küsida. Eesti Jahimeeste Selts on soovinud ulukikahjude reservi moodustamist ja Keskerakond on seda toetanud. Miks on Keskkonnaministeerium ja ka koalitsiooni osapooled olnud siiamaani sellise reservi moodustamise vastu? Äkki te selgitate?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Siin oli jällegi ühes küsimuses sees kaks teemat. Teatud hulk Eesti Jahimeeste Seltsi väga mõjukaid liikmeid on olnud pikka aega seisukohal, et tuleks moodustada riiklik fond, mis teisisõnu tähendab soovi panna maksumaksjale lisakoormus, sest maksumaksja peaks võtma enda kanda ka jahikahjude kompenseerimise. Seda versiooni ma kindlasti toetada ei saa. Mul on hea meel, et suurem osa minu headest partneritest Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist on sama meelt. Aga mis puudutab kompromissettepanekut, mille Keskkonnaministeerium on komisjonile saatnud, siis see näeb ette, et seaduses kinnitatakse üle, et Eesti Jahimeeste Seltsil või jahipiirkonna kasutajatel endil on võimalik selline reservfond moodustada. Selts saab ise leppida kokku need põhimõtted, mille alusel seltsi liikmed hakkaksid fondi makseid tegema. Eelkõige oleks selle fondi mõte tasandada regionaalseid ebaühtlusi. Kui mõnes Eesti piirkonnas saavad jahimehed jahikahjude ärahoidmisega väga hästi hakkama, siis teises piirkonnas seis nii hea ei ole. Selle fondi kaudu oleks võimalik neid ebatasasusi likvideerida. Selles kompromissettepanekus sisaldub muu hulgas võimalus, et kui reservfond taotleb toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest, kuhu laekub jahimeeste endi makstav aastatasu, siis selle aastatasu raames oleks Keskkonnainvesteeringute Keskusel võimalik see taotlus rahuldada. See on kompromissettepanek. Ma arvan, et see peaks olema vastuvõetav kõigile, ka teie fraktsioonile, kes on teinud ettepaneku fond moodustada.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid, ma saan väga hästi aru, et jahiseadus on Riigikogu liikmetele väga südamelähedane, aga võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes annan ma praegu võimaluse esitada ainult kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kui meil jääb aega üle, siis võime küsimustega sellel teemal jätkata. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Samuti kaunist rohelist kevadet teile! Küsimus on selline. Suurmaaomanikud on teatanud, et neil on plaan keelustada jahipidamine nendele kuuluvatel maadel. Kuidas teie suhtute sellesse üleskutsesse või ideesse just sellest vaatevinklist, mis puudutab metsloomade populatsiooni?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Sõltumata sellest, kas tegu on suurmaaomanike või väikemaaomanikega ja suuremal või väiksemal maa-alal jahiga tegelejatega, arvan ma, et äärmuslikud aktsioonid ei aita mõistlikule kompromissile jõuda. See oli minu seisukoht ka eelmisel aastal, kui selline aktsioon käivitati. Ma tõepoolest loodan, et sel aastal ei ole enam põhjust sellist praktikat jätkata. 2011. aastal, kui minust sai keskkonnaminister ja ma võtsin oma eelkäijalt selle seaduse tegemise üle, siis oli pingeid kahe osapoole vahel õhus üksjagu ja esimesed nõupidamised seaduse teksti üle olid ausalt öeldes kaunis närvilised. Mida aeg edasi, seda rohkem tekkis mõistlikku suhtumist ja üksteisemõistmist. Ma arvan, et pingeid ei ole enam tõepoolest niivõrd palju ja vajadus äärmuslike aktsioonide järele ei ole enam aktuaalne. Aga loomulikult on eelkõige maaomanikel küsimus, mis põhjusel on parlamendis uue jahiseaduse eelnõu menetlemine takerdunud. Maaomanike hulgas on neid, kes õige pisut tunnevad, et neid on kuidagi petetud. Alguses anti maaomanikele signaal, et ollakse valmis nende õigusi samamoodi väga põhjalikult järgima ja kaitsma, nüüd aga ei ole kellelegi üllatus, kui intensiivselt mõned väga mõjukad jahimehed taas kord Riigikogus lobitööd teevad. Ma väga loodan, et külma meelt ja tasakaalu hoidmist parlamendis jagub ning jahiseaduse eelnõu ei hakka väga ühele või teisele poole kalduma.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Eesti põhiseaduse järgi on ulukid üldrahvalik vara, mida tuleks riigi ja rahva huvides kasutada säästlikult ja heaperemehelikult. Ministeeriumist Riigikogule esitatud seaduseelnõu järgi tahetakse ulukid anda suurmaaomanike omandusse, ulukid erastada. Minu arvates see seaduseelnõu sellepärast toppama jäänud ongi. Miks ministeerium järjekindlalt sellist poliitikat ajab?

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Mulle tundub, et teil on ees hoopis mingi muu eelnõu, mitte see, mille valitsus parlamendile esitas. Peamine konflikt, mille ka õiguskantsler juba eelmise parlamendikoosseisu ajal välja tõi, puudutab tõepoolest omandiõigust, aga eelkõige maaomandiõigust. Ma arvan, et on üks hea paralleel, mida tasub tuua ja mille üle võiks mõelda. Kui te olete korteriomanik, siis selleks, et keegi saaks teie korterisse tulla ja seal toimetama asuda, on tal loogiliselt võttes vaja teie luba. Kui me jahist räägime, siis maa puhul on olukord selline, et sõltumata sellest, et te olete maaomanik, lülitati nõukogude ajal maa, mis tol ajal kuulus Nõukogude Liidule, ilma teilt nõusolekut küsimata ühe või teise jahipiirkonna koosseisu. Seda, kes teie maa peal jahirelvaga ringi käib ja jahti peab, te võite teada, kui tegu on vastutustundliku ja mõistliku jahimehega, aga ei pruugi teada. See seaduseelnõu, mille me valitsusega parlamendile esitasime, annab aluse jahimeeste ja maaomanike kokkulepete tekkimiseks ning selle nõukogude ajast pärit olukorra likvideerimiseks. Jahiuluk jääb ka uue jahiseaduse vastuvõtmise järel ikkagi peremeheta varaks. Minu arvates on selle jahiseaduse eelnõu läbiv filosoofia väga selgelt see, et uluk ei kuulu ei maaomanikule ega jahimehele. Me ei peaks ka metsa käsitlema kui loomade farmi, kus jahimehel on õigus loomi küttimas käia, vaid mets on jahiloomade kodu ja nii tuleb seda käsitleda.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:39 Siseministeeriumi valitsemisala asutuste juhtide määramise tähtajad

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Andres Anveltilt siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Märtsi alguses lõppes PPA uue peadirektori määramise tähtaeg. Kõik me teame, et selleks oli aega ligi kolm kuud. Praegu juhivad seda riigile olulist ametkonda kohusetäitjad. Ma julgen väita, et Eestis pole päris kaua olnud sellist olukorda, kus otsene ja konkreetne politseijuht puudub. Selline peataolek mõjub kindlasti demotiveerivalt kogu isikkoosseisule. Kas te olete nii hea ja informeerite meid, Riigikogu liikmeid, ja ka avalikkust tähtaegadest, millal te olete valmis tulema avalikkuse, õiguskomisjoni ja valitsuse ette PPA uue juhi kandidaadiga? Millise tähtaja olete andnud sihtotsinguga tegelevale Siseministeeriumi komisjonile? Millised need tärminid on?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan väga küsimuse eest! Peab ütlema, et ega mõnda aega ei ole olnud ka sellist olukorda, kus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor oleks enne tähtaega ametist tagasi astunud, nii nagu juhtus novembris 2012, millest tulenevalt kõik muud toimingud ongi tehtud. Ma tuletan natuke ajalugu meelde. Eelmise aasta lõpus otsustas Raivo Küüt, olles viis aastat Politsei- ja Piirivalveametit juhtinud, ametist lahkuda. Lahkumise kuupäev oli 1. märts. Eelmise aasta lõpul tegeles Riigikogu sellega, et muuta seadust, mis määrab kindlaks peadirektori kandidaadile esitatavad nõuded. Seadust muudeti just nimelt selleks, et kandidaadile esitatavad nõuded vastaksid enam tegelikkusele. Tegelikkus on aga see, et Politsei- ja Piirivalveamet on ühendamise tulemusel kasvanud 5500-lise töötajaskonnaga ametiks. Sellest tulenevalt on mõistlik panna seaduses rõhk eelkõige pikaajalisele juhtimiskogemusele, varem seda nõuet ei olnud. 1. jaanuaril need muudatused jõustusid. Avalik konkurss kuulutati välja 4. jaanuaril, mõni päev pärast seaduse jõustumist. Me läheme praegu edasi sihtotsinguga. Nagu ma olen öelnud, me ei räägi mitte kuudest, vaid nädalatest. Täna konkreetseid tähtaegu öelda ei ole mõistlik. Me liigume edasi nii kiiresti kui võimalik, võttes piisavalt aega, et välja valida sobilik ja tugev juht sellele Eesti suurimale avaliku sektori organisatsioonile.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Ma liigun nüüd teise jõuametkonna juhi juurde. Nimelt kukub juuni keskel ka Kaitsepolitseiameti peadirektori ametisoleku tähtaeg. Sinna on jäänud alla kolme kuu. Me teame, et selle ametikoha kandidaadid, kes tulevad väljastpoolt ametit, peavad läbi tegema julgeolekukontrolli, mis kestab vähemalt kolm kuud. Siit minu küsimus: kas te saate kinnitada, et meie tähtsaima julgeolekuasutuse juhi kandidaadiga ei teki sama probleemi mis PPA juhiga? Ega peale 15. juunit ei asu kaitsepolitseid juhtima kohusetäitja? Sellist olukorda ei ole Eesti Vabariigis küll enne olnud. Kas te saate kinnitada, et sellist olukorda ei tulegi?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Saan sellele küsimusele vastates viidata ajaloole ja rääkida sellest, kuidas ja millise aja jooksul nimetati ametisse praegune kaitsepolitsei peadirektor. Kaitsepolitsei eelmise peadirektori Aldis Aluse ametiaeg lõppes 15. juunil 2008. Siseminister saatis oma ettepaneku valitsusse 20. mail 2008. Vabariigi Valitsus kinnitas kaitsepolitsei praeguse peadirektori ametisse 29. mail 2008, otsuse jõustumise kuupäev oli 16. juuni. See kindlasti ei tähenda, et me peaksime lähtuma kuidagi sellest kronoloogiast, mille ma praegu ette lugesin. Ma tõin lihtsalt näite, kuidas talitati 2008. aastal ja millised olid siis tähtajad. Täpselt samamoodi saan vastata Kaitsepolitseiameti peadirektori kohta. Täna algas kevad. Ma arvan, et kevade varajases etapis me saame siin selgust ja ma kindlasti annan oma ettepanekust seaduse kohaselt teada. Erinevus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametisse nimetamisest on siin selles, et arvamust ei küsita mitte ainult õiguskomisjonilt, vaid ka julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonilt. Kaitsepolitseiameti peadirektori ametisse nimetamiseks on vaja kahe komisjoni arvamust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine täpsustav küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh! Ma ei saanud ikkagi esimesele ja teisele küsimusele konkreetset vastust. Aga mulle teeb see tõsiselt muret. Ida Prefektuuri uus ülem on kohusetäitja, praegu ei ole ülemat määratud. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse juhatajat otsiti ka, kui ma ei eksi, seitse-kaheksa kuud ja sellise olulise infotehnoloogilise valdkonna juhtimine oli katmata. Sellest avalikkuses küll väga palju ei räägitud. Kas see on viimase aja trend Siseministeeriumis, et võtmepersonali küsimusi lahendatakse libadi-lobadi? Kes selle eest vastutab? Minu andmetel on ka välismeedias, näiteks Soome meedias, juba räägitud Eesti politsei peadirektori valiku keerdkäikudest. Kas see on teie probleem või ministeeriumi, ametkonna probleem? Mispärast need asjad ei edene? Kes vastutab?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Siseministeeriumi valitsemisala on kõige suurema töötajate arvuga, meil on 10 000 töötajat. Mis puudutab oluliste ametikohtade täitmist, siis ma arvan, et siin ei ole oluline mitte kvantiteet, vaid kvaliteet. Need inimesed peavad saama oma tööga hakkama ja parandama ühe või teise asutuse toimimise või ka oma ametikoha ühe või teise funktsiooni täitmise kvaliteeti. Kui ühe või teise ametikoha täitmisele kulub teatud aeg, siis on sellel kindlasti omad põhjused. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse juht on ametis alates veebruari algusest. Peab ütlema, et ei ole lihtne leida sellele ametikohale inimest olukorras, kus infotehnoloogiaga seonduvate ametikohtade täitjate palganumbrid juhivad meie statistikas kõiki palgaedetabeleid. Lisaks oli Siseministeeriumis enne seda, kui mina ametisse asusin, juhtivate ametikohtade arv väiksem. See oli üks väiksemaid ministeeriume üldse, ebaproportsionaalselt vähese jõuga, arvestades valitsemisala suurust. Oleme moodustanud struktuurireformi kaudu mitmeid ametikohti, et tekiks strateegiline vaade valitsemisalale, olgu näiteks toodud asekantslerite kohad, aga ka muud ametikohad. Ma olen alati öelnud, et eelistan seda, kui leitakse võimekam inimene, isegi kui see võtab pisut kauem aega, sellele, kui inimene leitakse kohe, aga tema töötulemustes ja senises kogemuses ei saa lõpuni kindel olla. Mis puudutab Ida Prefektuuri, siis prefekti leidmine on kindlasti PPA uue juhi ülesanne. Oleks vastutustundetu kinnitada prefekt ametisse enne, kui ei ole asunud ametisse PPA uus peadirektor.

Esimees Ene Ergma

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustab kolleeg Lembit Kaljuvee.

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minu arvates peaks ministril olema selle pika aja jooksul välja kujunenud kindel seisukoht, kes peaks sellel ametipostil olema või võiks olla. Minu arvates on nii, et sinul, Ken-Marti, ei ole oma kandidaati või ei julge sa seda välja käia. Kuidas siis on? Kas sul on oma kandidaat ja millal me selle mehe või naise nime teada saame?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Nagu ma olen selgitanud, 2009. aastal valis seesama valitsuskoalitsioon avaliku konkursi teel Politsei- ja Piirivalveameti uue peadirektori. Eelvaliku tegi hindamiskomisjon. Täpselt samamoodi talitasime sellel korral. Nagu te teate, avalik konkurss ei õnnestunud, nagu ei ole õnnestunud päris mitmed avalikud konkursid muudeski riigiasutustes. Avalik konkurss on üks viis leida sobivat kandidaati. Kindlasti on see üks eelistatud viis, kui aga konkursi kaudu ei leita head kandidaati, siis on teine viis liikuda edasi sihtotsinguga. Nagu te teate, on hindamiskomisjon, mille ma olen moodustanud ja kuhu kuuluvad näiteks riigisekretär, riigi peaprokurör ja Siseministeeriumi kõrgemad ametnikud, kandidaadiks pakkunud ühe jõuametkonna juhti, vanglateenistuse juhti Priit Kama. Olles pidanud heade parlamendijõududega konsultatsioone, ma Priit Kama kandidatuuri ei esitanud, sest poliitilise toetuse saamise võimalus ei olnud suur. Me liigume sihtotsinguga edasi. Ma tahan jõuda lahendusele ja saada ettepanek kandidaadi kohta nädalate, mitte kuude jooksul. Me liigume edasi nii kiiresti kui võimalik, samas peame võtma piisavalt aega, et see valik saaks tehtud põhjendatult ja kaalutletult.

Esimees Ene Ergma

Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Suur tänu, proua juhataja! Härra minister! Me oleme juba üheksa aastat olnud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Euroopas on üldiselt komme asju süsteemselt ajada, aga juhtide vahetamine toimub Eestis, vähemasti teie haldusalas, natuke kummaliselt. See on ju teada. Miks on teil planeerimistöö kehvasti tehtud? Miks on nii, et talv saabub taas kord ootamatult?

Siseminister Ken-Marti Vaher

Tänan teid küsimuse eest! See küsimus oli ajendatud peamiselt Politsei- ja Piirivalveameti juhi konkursist. Ütlen meenutuseks 2012. aasta kohta, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ei lahkunud ametist nii, nagu tuli täna kevad, mis oli ette teada, või nagu tuleb mõne kuu pärast suvi, mis samuti on ette teada. See lahkumine oli ootamatu. Teatavasti oli selle põhjuseks Ida-Virumaal aset leidnud taatlemisskandaal, millega seoses selgus korralagedus juhtimises, selgus, et info ei liikunud ning Politsei- ja Piirivalveameti juhtide korraldusi ei täidetud. Sellest tulenevalt otsustas politsei peadirektor enne tähtaega lahkuda. Tähtaeg oleks saabunud 1. jaanuaril 2015. Sellest tulenevalt on tehtud ka muud sammud, mida ma kirjeldasin juba eelnevatele küsimustele vastates. Ma olen teiega täiesti nõus, et süsteemset planeerimist ja juhtimist Eesti avalikus sektoris tuleb parandada. Meie kõigi eesmärk peab olema süsteemsuse suurendamine, võimekuse kasvatamine ja eelkõige juhtimise parem kvaliteet. Politsei- ja Piirivalveamet on Eesti suuruselt teine tööandja, seal on 5500 töötajat, sellest suurem on ainult Eesti Energia. Minu hinnangul on see, kuhu Eesti politsei on 20 aastaga jõudnud, silmapaistev ja see on saavutatud väga paljude oma tööd hästi tegevate politseinike abiga. Siit edasi minna on võrreldamatult raskem, aga seda tuleb teha. Eelkõige saab seda teha kvaliteetse juhtimisega, tippjuhiga, tema meeskonnaga ja temale alluva politseilise hierarhiaga.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:53 Pangateenuste tõrked

Esimees Ene Ergma

Oleme jõudnud viimase küsimuseni. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, küsimus kaitseminister Urmas Reinsalule peaministri ülesannetes!

Marika Tuus-Laul

Austatud härra minister! Tuletan meelde, et viimastel päevadel ja nädalatel on olnud päris palju probleeme ühe meie suurema kommertspangaga, kes pole suutnud teenust pakkuda. Kaardimaksete tegemisel on olnud pikaajalisi katkestusi, on olnud probleeme neti- ja mobiilipangas, isegi sularaha väljavõtmisel. Neid katkestusi on olnud korduvalt, mis näitab, et probleem on sügavam. Lisaks sellele on tõrkeid ka kaardimakseid haldavas ettevõttes. Kas valitsusliikmed on sellele probleemile tähelepanu pööranud, kas see üldse läheb neile korda? Eestis kehtib ju hädaolukorra seadus, kus sätestatakse, et sularahateenus on elutähtis teenus.

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh! See on väga õigustatud küsimus ja tarbijate pahameel on kindlasti mõistetav. Mis puudutab hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist, siis paradoksaalselt just nimelt 15. märtsil, mõni päev tagasi, jõustus üks Eesti Panga määrus. Nimelt kehtestab pankade elutähtsate teenuste puhul makseteenuse toimepidevuse nõuded Eesti Pank. Ei möödunud paari päevagi ja 19. märtsil toimus Swedbankis IT-süsteemide rike. Reedel kestsid häired kella kahest kella poole neljani päeval, läinud esmaspäeval 9.30-st 11.30-ni. Tõrked tekkisid Eesti Vabariigis asuvates serverites ja tänaseks on olukord stabiliseerunud. Finantsinspektsioon teeb Swedbanki kui elutähtsa teenuse osutaja üle selles küsimuses järelevalvet. Selles määruses, mille Eesti Panga president on kinnitanud, on ära toodud makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ning kehtestatud toimepidevuse nõuded, mille järgi katkestuse maksimaalne lubatud kestus on 12 tundi ja igal juhul peab elutähtsa teenuse osutajal olema toimepidevuse plaan, mille kohaselt on võimalik kiiresti taastada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 70% ulatuses keskmisest tehingute arvust. Kõnealuse juhtumi puhul taastati elutähtsa teenuse osutamine kahe-kolme tunniga. Aga loomulikult on tegemist inimestele ebameeldiva juhtumiga. Finantsinspektsioon peab seda põhjalikult analüüsima ja vajaduse korral tegema krediidiasutusele ettekirjutusi, et inimesed nende tõrgete tõttu ei kannataks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, esimene täpsustav küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud härra minister! Panga pressiesindaja on üsna selgelt öelnud, et neid tõrkeid võib ka edaspidi tulla, samas teame, et rahast ei peaks pankadel puudust olema. Vaatame, kui palju nad ikkagi kasumit teenivad – sadu miljoneid eurosid puhaskasumit. Vahel tundub, et võib-olla on riigi "koostöö" kommertspankadega isegi liiga hea. Millal võiks saada teoks see, et riik jätab kommertspankade ärihuvide esindamise, hakkab seisma rohkem inimeste eest ja paneb Eestis ka pankadele suurema sotsiaalse vastutuse? Mis te arvate?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Kindlasti on kõnealusel juhtumil riigi ülesanne teha järelevalvet, kehtestada reeglid ja jälgida, et krediidiasutused peaksid teenuste osutamisel nendest reeglitest kinni. Praegusel juhul on tegemist kontrollija ja kontrollitava positsioonidega. Mis puudutab panga enda käitumist, siis Swedbank on teinud avalduse, et inimesed saavad nende poole pöörduda ja pank on nõus põhjendatud tsiviilkahju hüvitama. Rõhuasetus on siin sõnal "põhjendatud". Ma küsisin Tarbijakaitseametilt, kas nende poole on sellel põhjusel pöördutud. Tarbijakaitseameti juht kinnitas, et nende poole ei ole pöördutud. Tarbijakaitseamet kindlasti nõustaks inimesi, kellel on tekkinud põhjendatud kahju seoses sellega, et sellist tüüpi teenust ei osutatud. Ma arvan, et siin on küsimus ka pangaliidu heas tavas. Me mäletame juhtumeid, kui teenust ei ole osutatud ja pangad on öelnud, et nad omakorda osutavad siis mingit teenust tasuta, et teenuse osutamata jätmist kompenseerida, näiteks on saanud tasuta teha makseid internetipangas või midagi muud. Ma esitan siin üleskutse sotsiaalse mõõtme osas ka pankadele. Arvestades selle teenuse suurt mõju on selge, et üksikinimesel on taotlust tsiviilkahju hüvitamiseks väga vaevaline ja keerukas esitada, aga pangad võiksid siin teha oma hea tava reeglistiku. Kui mingi teenuse osutamine tehnilistel põhjustel ka mõõdetavates kriteeriumides katkeb, siis nad võiksid kompenseerida selle kahju oma heausksetele klientidele positiivse sammuga, mis oleks ette teada ja hea tavaga kehtestatud.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna infotunni aeg on läbi. Suur tänu küsijatele, suur tänu vastajatele! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee